|
|
» Stenogramm » Teisipäev, 26. veebruar 2013
Stenogramm » Teisipäev, 26. veebruar 2013
|
|
|
|
| XII RIIGIKOGU STENOGRAMM |
| V ISTUNGJÄRK |
| Teisipäev, 26. veebruar 2013, kell 10:00 |
|
|
Toimetatud
|
|
| |
|
|
1.
12:33 Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (339 SE) esimene lugemine
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Meie tänane neljas päevakorrapunkt on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 339 esimene lugemine. Ma palun kõnetooli Riigikogu liikme Kadri Simsoni!
|
|
Kadri Simson
Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma pean tunnistama, et nähes saalis vähem kui viiendikku Riigikogu liikmeid ja olles selle eelnõuga kolmandat korda Riigikogu ees, tabas mind mõte, et ma ilmselt saan aru Elizabeth Taylori seitsmendast abikaasast, kes teadis, mida on vaja teha, aga ei teadnud, kuidas seda teha. Aga sellele vaatamata üritan ma teile selgeks teha, miks meie käes on see võimalus, et elektri hind ei oleks nii kõrge, nagu ta tänasel päeval Eesti kodutarbijatele ja ettevõtetele on ja miks me seda võimalust kasutama peame.
Euroopa Liidus tehakse päris korralikku statistikat ja viimaste Euroopa Komisjoni andmete alusel saab öelda, et elektrile lisatavat aktsiisi on mõõdetud 27-s riigis ja 27-st riigist kuue puhul on aktsiis suurem, kui Eestis. Need on Taani, Saksamaa, Holland, Austria, Soome ja Rootsi. Kõik need kuus riiki, kes lisavad elektrile kõrgemat aktsiisi kui Eesti, on teadupärast meist märksa jõukamad. Nende kõigi SKP inimese kohta on ligikaudu poole suurem kui meil. Ja ülejäänud 20 riiki Euroopa Liidus on lisanud madalama elektriaktsiisi.
Euroopa Liidus on elektrienergia maksustamine väga erinev, aga meie enda Statistikaamet on teinud selle maksustamise kohta järelduse, et Eesti paistab Euroopas silma elektrihinna kõrge maksukoormusega. Ja kui räägitakse mittetagastatavatest maksudest (ettevõtete puhul siin käibemaksu ei arvestata), siis äritarbijale kõiguvad need riigiti suuresti. Kõige suurem oli 2010. a mittetagastatavate maksude osatähtsus äritarbija elektrienergia hinnast Saksamaal ja Itaalias, kummaski 23%, järgnesid Holland 18%, neljandana juba Eesti 17%. Enamikus Euroopa riikides on maksude osatähtsus äritarbija hinnas alla 5%. Ja nagu äritarbija, nii ka kodutarbija hinnas erinevad maksud riigiti oluliselt, Eesti kodutarbija hinnas on sarnaselt äritarbijale maksude osa võrdluses teiste Euroopa riikidega üks suuremaid. Konkurentsitult juhivad maksukoormuse osa kodutarbija elektrihinnas Taani ja Saksamaa, kus taanlaste maksukoormus on isegi üle poole elektri hinnast, Saksamaal veidi alla poole. Eesti maksukoormus on kodutarbija elektrienergia hinnast peaaegu 30%. Ja natuke suurem sellest on maksude osa veel Rootsis ja Portugalis, aga enamikus Eruoopa riikides on kodutarbija elaktri maksukoormus 20% piires. Ja alla 10% on maksude osa kodutarbija hinnast Lätis, Maltal ja Suurbritannias. Kodutarbijate puhul sisaldub maksudes ka käibemaks.
Seda eelnõu, mis alandaks Eestis elektrile lisatavat elektriaktsiisi 4,5 korda ehk Euroopa Liidu miinimummäärani, on Riigikogus menetletud kolmel aastal. Esimest korda aastal 2011, kui juba suurettevõtted olid üle läinud avatud elektriturule. Ja aastal 2011 pareeriti seda eelnõu majandusministri poolt sõnadega "Mille alusel me inimesi hirmutame, et avatud turg toob kaasa hinnatõusu? Samahästi võib minister ka väita, et on olemas stsenaarium, et avatud turg toob kaasa elektri hinna alanemise." Niimoodi väitis minister meile 16. mail 2011. aastal siinsamas Riigikogu kõnetoolis.
2012. aastal tulime me selle eelnõuga uuesti välja ja siis hääletati antud eelnõu välja väites, et valitsusel on palju parem plaan, valitsuse plaan on alandada taastuvenergiatasu. Täna oleme me seisus, kus eeldus, et elektri hind turu avanemisega ei kasva on osutunud valeks. Hind on kasvanud ja me oleme olukorras, kus taastuvenergiatasude alandamine on seaduslikul teel siinsamas Riigikogus seisma jäänud. Homme on see eelnõu siin arutusel. Minu teada on majanduskomisjon otsustanud taastuvenergiatasusid alandava seaduseelnõu katkestada ja katkestada määramata ajaks ja räägitakse, et see ei sõltu enam meist, vaid vajab Euroopa riigiabi luba ja keegi ei tea, kui kaua selle loa võtmine aega võtab. Aga fakt meie jaoks on see, et Eesti riik kogub alates jaanuarist maksudena 1 kilovatttunni energia eest ligi kümnendiku makse summaarselt rohkem, kui seda koguti eelmise aasta lõpus, ehk hinnatõusust on Eesti riik võitnud, maksuraha laekub rohkem, sest kõrgemale hinnale lisatakse käibemaks, ja neid samme, mida lubati, ei ole reaalselt tehtud.
Niisiis tagasi elektriaktsiisi juurde, mis viiest elektriarve komponendist on teadupärast kõige väiksem. Aktsiis kehtestati elektrile 2008. aastal ja teda on korra veel tõstetud aastal 2010. Teadupärast on ka elektrile lisatavat käibemaksu tõstetud ja teadupärast tõusid selle aasta jaanuarist lisaks elektri enda tariifile ka võrgutasud.
Kui me eelmisel aastal samateemalist eelnõu arutasime, siis oli valitsuse vastuargument, et kodutarbija jaoks võiks elektritariif iseenesest tõusta kõigest 16 või 17% ja et Keskerakonna arvestustes olnud elektritariifi tõus 40% on ilmselgelt üle pakutud, aga see argument ei ole ajas vastu pidanud. Möödunud aastal lisaks sellele, et aktsiisi alandamine parreeriti vastuhääletamisega väites, et Keskerakonna versioon ei sobi, räägiti veel sellest, et kui ei koguta neli ja pool korda kõrgemat aktsiisi, kui Euroopa Liit nõuab, tekib riigieelarvesse auk ehk oli katteallika küsimus. Möödunud aastal me pakkusime katteallikana välja Eesti Energia dividende ja pakkusime katteallikana välja rohkem laekuvat käibemaksu. See ei sobinud möödunud aastal, see ei sobinud ka ülemöödunud aastal. Aga fakt on, et Eesti Energiast võetakse väga jõuliselt dividende välja. Kui aastal 2005 võeti Eesti Energiast välja kõigest 6,2 miljonit eurot, siis viimastel aastatel on see summa ligi kümnekordistunud. Aastal 2010 oli see 109,2 miljonit eurot, 2011 – 56 miljonit eurot, möödunud aastal 65,5 miljonit eurot ja tänavu Majandusministeeriumi andmetel planeeritakse Eesti Energiast dividendidena välja võtta 75 miljonit eurot.
Antud eelnõu, mis teie ees laual on, tähendaks aktsiisi laekumist 12 miljonit eurot vähem. Me rääkisime ka veel sellest, et kui elektrienergia hind tõuseb, siis lisatakse sellele paratamatult hinnalekäibemaksu ja käibemaksu hakkab riigile rohkem laekuma. Suurtarbijad on olnud avatud turul juba kaks aastat ja kui hinnanguliselt aastas kasutatakse Eestis 8 teravatt-tundi elektrienergiat, siis suurtarbijad kasutavad sellest laias laastus kolmandiku ehk 2,6 teravatti ja ülejäänud 5,4 teravatti läks sellest jaanuarist avatud turule ja siis neile väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning kodutarbijatele hind märgatavalt tõusis.
Nüüd vaadata, mis on juhtunud möödunud aasta lõpu ja selle aasta elektriarvetega, siis täpset sellist keskmist tarbijat ju olemas ei ole, igaüks on saanud endale eripärase elektripakkumise. Aga laias laastus võib öelda, et käibemaksu on hakanud enam laekuma 0,41 eurosenti kilovatt-tunni kohta ehk siis 4,1 eurot megavatt-tunni kohta ja 4,1 miljonit eurot teravatt-tunni kohta. Seega need 5,4 teravatt-tundi, mis lähevad sellel aastal avatud turule, võivad tuua suureneva käibemaksu näol riigieelarvesse üle 20 miljoni euro käibemaksu ja elektriaktsiisi alandamine poole aasta pealt, 1. juulist maksaks siis 12 miljonit eurot.
On vaidlus, kas selline suur elektriaktsiisi laekumine sai juba selle aasta eelarvesse planeeritud? Mina väidan, et kui ministrid veel eelmise aasta lõpuni rääkisid, et ega see hinnatõus nii suur tule, siis ei saanud nad ju seda ka eelarvesse sellisena planeerida. Aga võttes eelduseks, et selline maksulaekumine tänu hinnatõusule oli sisse planeeritud ja plaanipärane, oleme me seekord eelnõu katteallikaks välja käinud maksuaugu vähendamise. See omalt poolt sisaldab kolme konkreetset ettepanekut Maksuametist, mis tänaseks ei ole jõustunud, aga mis võiksid jõustuda ja tooksid Eesti riigile tulu olemasolevate maksude parema laekumise näol. See on päris konkreetne ettepanek, kui võrrelda neid ettepanekuid, kuidas senimaani valitsusest tulnud eelnõude mõjusid on mõõdetud. Kuna meil rahanduskomisjonis käis üks suuremat sorti vaidlus selle üle, et ei tahetud üldse rääkida, kas on õige elektriaktsiisile lisada 4,5 kõrgemat aktsiisi, kui Euroopa Liit nõuab, või mitte, vaid paljus käis selle üle, kas meie poolt pakutud katteallikas on korrektne, siis selle rahanduskomisjoni ja tänase istungi vahel võtsime välja kaks minu meelest lausa selliseks legendaarseks saanud seaduseelnõu, mis on mõlemad tulnud valitsuse poolt.
Üks seaduseelnõu, mille vastutav Riigikogu liige oli Aivar Sõerd (nüüd selle punkti puhul kaasettekandja), oli tulumaksuseaduse muutmise seadus. Teadupärast oli see seadus, millega alandatakse aastast 2015 inimeste tulumaksu 21%-lt 20-le. Selle tulumaksuseaduse hinnangus oli kirjas, kui palju riigil tulud kaovad (ja need olid päris suured), aga mitte mingit hinnangut selle üle, kust tuleb katteallikas antud eelnõus ei olnud. Veel drastilisem oli koduomanike maamaksu alandamise seadus. See ei tulnud valitsusest, selle algatasid Riigikogus IRL ja Reformierakond, nende fraktsioonide esindajad kirjutasid antud eelnõule alla. See võeti vastu päris kiiresti. Seal oli seletuses-hinnangutes kirjas, et antud eelnõu vastuvõtmine riigieelarvele lisakulutusi ei too, kuigi omavalitsustelt viib märkimisväärselt raha välja. Nii et siin Riigikogu saalis on antud poolthääli seadustele, mille katteallikad on olematud, mille arvutused on olematud ja see ei ole takistanud teha kolme lugemist päris tempokalt ja see ei ole takistanud tegemast analüüse, kust tuleb see raha, mis selliste populistlike seadusalgatustega riigieelarvest ära kaotatakse.
Veel hullem, paralleelselt meie aktsiisieelnõuga käib siin ju elektrituru seaduse muutmine, millega plaani järgi peaks jõutama sinnamaani, et elektriarvele lisandub väiksem taastuvenergia tasu. Kui ta täna on 0,87 senti kilovatt-tunni kohta, siis ta peaks langema 0,8-le. Rahanduskomisjonis arutades selgus, et Rahandusministeerium väga täpselt arvutas küll meie eelnõu kulusid ja arvutas mitte ainult aktsiisikadu, vaid elektriarve vähenemise tõttu kaduma minevat käibemaksu ka, aga valitsuse poolt algatatud taastuvenergiatasu puhul unustati kaduma minev käibemaks ära ja pandi kirja, et kulusid ei ole. Kui me palusime need kulud välja arvutada, võttis see natukene aega, aga ta siiski tuli. Tuli välja, et kui kiidetakse, et inimestele jääb kätte sellest taastuvenergiatasust selle kümnendi lõpuni 300 miljonit eurot, siis laekumata maksu jääb 22,6 miljonit eurot. Nüüd pange tähele, et selle ärajäänud maksu osas kirjutati seletuskirja, et kulusid ei ole. Mis tähendab, et kui tahe on elektriarvet vähendada, siis riik leiab need vahendid.
Seetõttu ma arvan, et see eelnõu kindlasti ei peaks esimesel lugemisel väljahääletatud saama seetõttu, et kulusid ei ole võimalik katta. Kulude kate on väga selgelt ja põhjalikult antud eelnõus välja toodud. Seda tunnistas ka Rahandusministeeriumi esindaja rahanduskomisjonis. Ma arvan, et antud eelnõu on väga vajalik selleks, et kasutada meie käes olevat võimalust elektriarvete vähendamiseks. Elektriaktsiisi alandamine ei vaja EL-i luba, kulukaid vaidlusi ja läbirääkimisi ettevõtetega, kes võivad lõpuks kohtusse pöörduda. Elektriaktsiisi alandamine on kiire ja konkreetne võimalus elektriarveid natuke vähendada ja kindlasti ei saa sellega pidama jääda. Ministrilt tuleb nõuda tema poolt tehtavat tööd, tuleb nõuda, et lubadus taastuvenergiatasude osas ei jääks kuhugi umbmäärasesse tulevikku, tuleb nõuda, et ta vastutaks Eleringi ja selle pidevate võrgutasude tõstmis eest, tuleb nõuda, et tema alluvuses olev Konkurentsiamet tegeleks sellega, miks üldteenusel, mis tuleb Eesti Energiast, on nii suur kasumimarginaal – 47% kõrgem kui näiteks Viru Keemia Grupi elektri kasumimarginaal ja kõik need teised sammud, mida teha saab, aga mida ei saa teha siin Riigikogu saalis, mida peab tegema majandusminister, kes konkreetselt selle valdkonna eest vastutab. Meie saame siin alandada elektriaktsiisi Euroopa Liidus lubatud miinimummäärani. Me saame siin teha nii, et Eesti elektril ei oleks nii märgatavalt suur riigi poolt lisatud maksulisa. Me saame käituda natuke mõistlikumalt elektriaktsiisi osas, alandades seda 4,5 korda. Tänan tähelepanu eest ja olen tänulik küsimuste eest!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Suur tänu! Läheme küsimuste juurde ja palun, Aivar Sõerd!
|
|
Aivar Sõerd
Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Teie poolt viidatud tulumaksuseaduse asi, kus te ka mind mainisite millegipärast, ma mäletan, et seal oli tegemist Euroopa Kohtu otsusega, mis oleks Eesti riigil tulnud täita. Sellistel puhkudel tavaliselt tuleb see raha leida, ilmselt siis valitsuse reservist, näiteks. Aga mul on küsimus teie eelnõu kohta. Riigikogu liige on õigustatud saama valitsuselt täpseid andmeid ja minul on Rahandusministeeriumi hinnang teie eelnõu kohta, mis ütleb, et eelnõu jõustudes väheneb keskmise pere elektriarve 84 sendi võrra kuus. Miks te ei taha tunnistada, et teie eelnõu mõju keskmise pere elektriarvele on ikkagi väga väike, miks te ei taha seda tunnistada?
|
|
Kadri Simson
Aitäh! Aivar Sõerd, te olete olnud väga töökas rahanduskomisjoni liige ja praegusel hetkel ei rääkinud ma sellest eelnõust, mida te viimati kaitsesite ja kus te ei osanud öelda, kui palju on Eestis pensionäre ja kui suur see kulu on, kellele tuleb tulumaksuvabastus, vaid rääkisin ühest eelmisest tulumaksuseadusest. See oli selles koosseisus juba numbrimärgiga kõigest 40, mis algatati 10. mail 2011 ja mis käsitles tulumaksuprotsendi alandamist 1% võrra, mille kulud teadupärast on üle 70 miljoni euro ja mille puhul ei olnud selgitust, kust see raha tuleb. Nii et suurusjärk sadades kordades suurem. Mis puutub ühe keskmise pere kokkuhoidu, siis elektri puhul keskmist peret ongi väga raske silmas pidada. Ma saan aru, et räägitakse mitmete inimeste puhul, kelle elektriarve Riigikogu liikmete arvamusel tõusis võib-olla ainult mõne euro võrra ja mis see mõni euro ikka on. Aga kui me peame silmas, et Eestis toimetulekupiir on kõigest 76 eurot, siis see teeb toiduks napid 2 eurot päevas ja see summa on sellistele peredele märkimisväärne. Me peame silmas pidama ka seda, et Eestis on umbes 15 000 leibkonda, kes kütavad elektriga. Ja nende jaoks on see elektri hinna tõus, mis nüüd jaanuaris osaks sai, niivõrd ränk, et paneb küsimuse alla, kas inimesed suudavad Eestis hoida omaenda kodu ja nende perede jaoks kindlasti ei ole elekter mingi luksuskaup, kust kokku hoida annab, sest nad on välja ehitanud sellised küttemehhanismid, mille ümberehitamine on ka väga suur kulu. Nende jaoks igasugune hinna alandamine oleks suureks abiks. Nii et laias laastus me oleme välja arvutanud, et elektriaktsiisi alandamine 4,5 korda annaks ühele keskmisele perele, see on pere, kes oma maja või kodu elektriga ei küta, 15 eurot säästu aastas.
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!
|
|
Tarmo Tamm
Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minu jaoks on hämmastav kuulda, et 15–17 eurot aastas ehk 250 krooni aastas on mõne jaoks liiga väike summa, et sellega üldse tegelda. Aga samas ma küsin, et mis te arvate, kui palju on selle mõju, kui taastuvenergiatasusid õnnestuks vähendada ja kui palju iga keskmine perekond kuus võidaks selle kaudu.
|
|
Kadri Simson
Möödunud aastal lubati taastuvenergiatasu alandada 0,97-lt sendilt kilovatt-tunni kohta 0,80 sendini. Seda lubadust ei ole suudetud täita. Aga kui see lubadus täies mahus täidetaks, siis tema mõju on poole väiksem kui elektriaktsiisi alandamine. Nii et need kahekesi koos oleksid juba märgatav abi. Aga praegusel hetkel, kui püütakse öelda, et elektriaktsiisi me ei alanda, sest see on liiga väike, selle asemel alandame poole väiksema mõjuga taastuvenergiatasu, siis on selles väites teatav loogikaviga.
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Heimar Lenk!
|
|
Heimar Lenk
Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kas selle eelnõu ettevalmistuse käigus kinnitus ka see tõde või arvamus, et valitsus teadis siiski täpselt, kui palju tuleb uuel aastal sellest eelarvele raha juurde ja mindi n-ö täispanga peale välja, et teeme selle asja ära, saame rahva käest raha kätte?
|
|
Kadri Simson
Päris täpselt ei saa ju väita, mida valitsus teadis. Saab teha järeldusi valitsuse professionaalsuse kohta selle järgi, et aasta lõpus ütles majandusminister Juhan Parts, et ei ole vaja muretseda, kui uut lepingut ei ole sõlmitud, võib jääda üldteenuse juurde. Aasta alguses Riigikogu ees esinedes ütles ta, et õnneks Eesti rahvas pole nii rumal, et ei oska lepinguid sõlmida. Nii et natuke vastukäivad avaldused on tulnud ka majandusministeeriumi majast. Üldiselt mulle tundub, et hinnatõus on valitsusele päris meelepärane, sest sellega saab näidata riigieelarve tasakaalu paremana. Ja riigieelarve tasakaalu peetakse praegu ülimaks ja inimeste igapäevast toimetulekut ei peeta nii oluliseks.
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Marika Tuus-Laul!
|
|
Marika Tuus-Laul
Aitäh! Mulle just enne istungi algust helistas üks invaliidist proua ja ütles, et Kadri Simson aitas tal maksta ühte elektriarvet, et ta ei ole ise praegu võimeline, ja palus ka minult abi, et ma aitaksin tal teisi kodukulusid tasuda ehk järgmine kuu on tal natukene kergem ja ta saab ise hakkama. Ma kujutan ette, et sellisele inimesele see 15–17 eurot aastas on ikka väga suur summa. Ma küsin: mis sa arvad, kas valitsus võiks ka siin käibemaksu osas vastu tulla? Me teame, et väga mitmed Euroopa riigid on siiski alandanud käibemaksu kodukuludele ja sealt oleks juba oluliselt rohkem raha tulemas või on siiski see, et valitsus kasutab igat võimalust, et rahvalt rohkem raha kätte saada eelarveaukude lappimiseks?
|
|
Kadri Simson
Aitäh! Sel nädalal ilmus uudis, mis ütles, et eelmisel aastal inimeste reaalpension vähenes ja ka praegusel hetkel, jaanuar, veebruar, märts on juba kõrgemad hinnad, aga pensionitõus, mis tuleb väiksem, kui indekseerimine ette näeb, saabub neile, kes seda saama peavad, alles aprillis. Nii et selgelt selline hinnatõus lööb eelkõige väiksema sissetulekuga inimesi ja nende puhul on nüüd see küsimus, et kui nad maksavad ära oma igapäevased kodukulud, siis jääb neile toimetulekupiiriks 76 eurot, see on kuuks ajaks elamiseks. See proua, keda te nimetasite, põhimõtteliselt selliste elamiskulude puhul saab ta ju siiski abi kohalikult omavalitsuselt, aga kui on mingi hädaolukord, siis ära elada 76 euroga nõuab ikka väga suurt pingutust. Ja nüüd see käibemaksu alandamine, Eestis on pigem liigutud teises suunas, käibemaksu on tõstetud mitmetele eluvajalikele valdkondadele. Tõsi, elektri puhul oli ta 18 ja tõusus 20-le, see tähendab ainult 2% käibemaksu tõusu, aga suuremad tõusud on praegusel hetkel kindlasti olnud võrguteenuse tõus, mis langes kokku elektrituru avanemisega selle aasta alguses, see oli 13%, see on märkimisväärne tõus ja seda oleks võinud saada ära hoida. Elering siiski kuulub otseselt majandusministri haldusalasse ja Eleringi võrgutasude tõstmist peaks kontrollima ka Konkurentsiamet. Konkurentsiamet teeb neid otsuseid piisava tagasihoidlikkusega ja eks nüüd näis, mida ta suudab teha selle üldteenuse marginaali suhtes. Aga enne, kui minna käibemaksu protsendi alla, tasuks kindlasti käsitleda võrguteenuseid, kui palju need on õigustatud ja tuleb toetada majandusministrit tema lubaduse elluviimisel taastuvenergiatasu osas.
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Käesolevaga jääb antud punkti arutelu pooleli, kuna istungi aeg on piiratud. Aivar Riisalu ja Aivar Sõerd saavad oma küsimused esitada, kui jätkatakse teema arutelu, järgmisel istungil. Suur tänu! Kõikidele kaunist päeva jätku! Tänaseks on istung lõppenud.
Istungi lõpp kell 13.00.
|
|
|
« Eelmine
|
|
|
|
|
