|
|
» Stenogramm » Neljapäev, 21. veebruar 2013
Stenogramm » Neljapäev, 21. veebruar 2013
|
|
|
|
| XII RIIGIKOGU STENOGRAMM |
| V ISTUNGJÄRK |
| Neljapäev, 21. veebruar 2013, kell 10:00 |
|
|
Toimetatud
|
|
| |
|
|
1.
10:07 Olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelu
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Asume nüüd tänase päevakorra juurde. Esimeseks päevakorrapunktiks on olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelu. Lubage enne selle menetlemise juurde asumist lühidalt tutvustada ka selle menetlemise korda. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 153 määras juhatus väliskomisjoni ettepanekul olulise tähtsusega riikliku küsimuse, välispoliitika arutamiseks järgmise korra. Kõigepealt on välisminister Urmas Paeti ettekanne kuni 30 minutit ja pärast seda on küsimused ja vastused kuni 60 minutit. Pärast seda on väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni ettekanne kuni 20 minutit ja küsimused-vastused kuni 30 minutit. Riigikogu liige võib esitada kummalegi ettekandjale ühe suulise küsimuse pärast seda on läbirääkimiste voor, kus sõna võivad võtta kõik Riigikogu liikmed. Väliskomisjon on edastanud Riigikogule palve, et kõigepealt esineksid sõnavõttudega fraktsioonide esindajad. Arutelu lõppemisel Riigikogu otsust vastu ei võta. Ühtlasi on väliskomisjon teinud ettepaneku pikendada vajadusel tänast istungit päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14.00. Tuleme selle ettepaneku juurde töö käigus, kui see vajadus meil peaks tekkima. Palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks välisminister Urmas Paeti. Palun!
|
|
Välisminister Urmas Paet
Tere hommikust, hea istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Head külalised! Me tähistame kõik koos õige peatselt Eesti riigi 95. sünnipäeva ja märtsi lõpus on katkestuseta iseolemist ajaliselt sama kaua olnud kui enne sõda. Meie riikluse alused on täna tugevamad ja kindlamad kui 21 või ka 74 aastat tagasi. Oleme läbinud omariikluse taastamise etapi, Euroopasse ja maailma taaslõimumise etapi.
Ilmasõdadevahelise perioodi Eesti Entsüklopeedia kirjutab, et diplomaatia on riigi välispoliitiliste eesmärkide taotlemise meetod. Välispoliitika on aga ka sisepoliitika peegeldus. Välistegevus peab teenima Eesti inimeste huve. Valitsuse eesmärk on sisuline ja inimkeskne välispoliitika meie naabruses, maailma praegustes ja tulevastes jõu- ja majanduskeskustes ning meile olulistes ühendustes, kuhu juba kuulume.
Head kuulajad! Ettekande keskmes on inimeste teenistuses olev välispoliitika. Inimõigused ja -väärtused on läbiv teema kõigis välispoliitilistes küsimustes, olgu selleks julgeolek või Euroopa-poliitika, majandus- või konsulaarvaldkond. Inimõiguste olukorra parandamine ja kaitse on Eestile juba 95 aastat olnud ja on edaspidigi põhimõtteline hoiak ning eesmärk.
Inimõigused on rahu, julgeoleku ja kestliku arengu tagamise nurgakivi. See on hea näide sellest, kuidas tõeliselt idealistlikud asjad on samas ka pragmaatilised ja vastupidi. Eesti on maailma tipus isiku-, majandus- ja poliitiliste vabaduste poolest. Me naudime samuti ulatuslikku liikumisvabadust. Samas soovime neid õigusi kaitsta nii kodus kui ka kaugemal. Ka meie võidame, kui need vabadused ja õigused on tagatud teistele rahvastele. Siinkohal on oluline rõhutada, et erinevalt omavolist on tõeline vabadus vastutustundlik. Nagu ütles kord lord Acton: „Vabadus on õigus teha, mida peaksime.“
Kaitseme ja soovime laiendada õigusriiki ja inimõigusi austavat ruumi maailmas. Eesti sai esimest korda ajaloos ÜRO inimõiguste nõukogu liikmeks. Valitsuse prioriteedid inimõiguste nõukogus on naiste ja laste õigused, sooaspekti arvestamine konfliktilahenduses, võitlus karistamatuse vastu ja põlisrahvaste õigused. Erilist tähelepanu pöörame väljendus- ning internetivabadusele.
Inimõiguste nõukogu aitab kaasa konfliktide ja massiliste inimõiguste rikkumiste ennetusele ja neile reageerimisele. See haakub meie tegevusega Rahvusvahelise Kriminaalkohtu toetamisel, mille riikide assambleed juhib Eesti diplomaat. Peame kohtu arengut oluliseks, et aidata ennetada ränkade kuritegude toimepanemist. Rooma statuudiga on juba ühinenud 122 riiki. Jätkame veenmistööd, et liitujaid lisanduks. Vaid see võimaldab suuri inimsusevastaseid kuritegusid ära hoida ning süüdlasi vastutusele võtta.
Internetivabadus on oluline digitaalse lõhe kasvades ja ajal, kui autoritaarsed riigid otsivad võimalusi piirata ligipääsu Internetile. Meie poliitika on käsitleda internetivabadust põhivabaduste ja inimõiguste kaudu. Oleme kolmandat aastat järjest maailmas esikohal internetivabaduse poolest. Eestile on sama oluline toetada väljendusvabadust Internetis kui teisi põhiõiguste ja vabaduste kaitsega seotud tegevusi. Kuulume internetivabaduse koalitsiooni, mida Eesti järgmisel aastal juhib. Olime Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu konverentsil Interneti suurema reglementeerimise vastu. Valitsus jätkab edaspidigi tööd Interneti tsenseerimise õigustamise vastu.
Internetivabaduse mündi teine külg on küberjulgeolek. See on julgeoleku lahutamatu osa. Sinna alla käivad veel küberkaitse ja -turvalisus ning elutähtsa teabetaristu kaitse. Sellel kõigel on kasvav mõju meie igapäevaelule ja seda ka füüsilises maailmas. Võimalikud küberrünnakud ei piirdu enam ainult veebilehtede halvamisega. Maailma energia-, vee-, transpordi- ja muud strateegilised taristud sõltuvad ulatuslikult haavatavast tehnoloogiast. E-riik ja võrgustumine on olnud teadlik valik. Samas peame enam panustama, et kaasnevate ohtudega toime tulla. See tähendab, et küberjulgeolek on prioriteet.
Järjest rohkem riike on hakanud mõistma küberjulgeoleku tähtsust. Oluline areng on Euroopa Liidu küberjulgeoleku strateegia valmimine. Samuti NATO Küberkaitsekeskuse töö. Viimati teatasid Tallinnas asuva keskusega liitumisest Prantsusmaa ja Suurbritannia. Maailmas palju huvi tekitanud näide era- ja avaliku sektori ühistest pingutustest on Eesti Küberkaitseliit. Eesti on kübervaldkonnas nüüdisaegne julgeolekutootja. Oleme efektiivselt – ja see tähendab ka väikeste kulutusega – tugevdanud julgeolekut. Aga valitsus rõhutab muidugi ka NATO konventsionaalse võimearenduse vajadust.
Afganistani sõda omakorda on näide sellest, kuidas näiliselt kaugel toimuv mõjutab meidki. See on 21. sajandi maailmale iseloomulik. Eesti on tänulik igale sõdurile, tsiviilisikule ja nende peredele, kes Eesti julgeoleku nimel on palju ohverdanud.
Täielik julgeolekuvastutuse üleandmine Afganistani julgeolekujõududele toimub selle aasta keskel. Praegu jätkame 170 kaitseväelasega Lõuna-Afganistanis, kus koostöö Suurbritannia vägedega on hästi sujunud. Otsuse, millal täpsemalt oma kompanii välja toome, teeme lähiajal. NATO jätkab Afganistanis ka pärast 2014. aastat, juhtides rahvusvahelist väljaõppemissiooni. Ka Eesti on valmis abistama õigusriigi ülesehitamisel. M suurendame märkimisväärselt arengukoostöö toetust Afganistanile. Meie prioriteetteemad selles valdkonnas on tervishoid, haridus, head valitsemistavad ja turvalisus. See tegevus on olnud tulemuslik. Näiteks on Helmandis umbes 80 protsendil elanikest juurdepääs tasuta tervishoiuteenusele. Kogu provints on hästi kaetud kliinikute võrguga. Meie tervishoiueksperdi koordineerida olid Eesti ja ka rahvusvahelised arengukoostööprojektid, samuti nõustas ta Helmandi provintsi valitsust. Pilt on oluliselt erinev võrreldes sellega, kui me seal aastaid tagasi alustasime. Afganistani-suunalise koostöö perspektiivist on ka Kesk-Aasia riigid strateegilisel kohal. Senine tegevus on keskendunud peamiselt transiidile, kuid vajaks selgelt laiendamist.
Laiem Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkond on üks maailma peamisi ohuallikaid. Piirkonna terroristlikud organisatsioonid üritavad keerulist olukorda enda kasuks pöörata. Paradoksaalselt on tänapäeval vajalik tegutseda kodust kaugel, et kodus oleks turvaline elada. Eesti näiteks osaleb Euroopa Liidu piraatlusevastasel operatsioonil Atalanta. Kavas on ka osaleda Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Malis. Sellel kõigel on praktiline seos Eestiga. Meile on oluline, et Malis, Afganistanis ja mujal ei pääse kogu maailma rahu ja stabiilsust ohustavad äärmuslased võimule. Meile on tähtis, et Somaalia piraadid ei kahjusta oma tegevusega maailma- ja ühtlasi Eesti majandust.
Tulles tagasi NATO juurde, on oluline, et allianss on jätkuvalt aktiivne, eriti pärast Afganistani missiooni kokkutõmbamist. Eesti on hoidnud ja hoiab ka edaspidi liitlaste tähelepanu põhiülesannetel, nagu NATO territooriumi kaitse ja heidutuse tagamine. Põhjus on lihtne: selline tegevus on Eestile ja kogu meie piirkonnale suurim julgeolekugarantii. Viimane NATO tippkohtumine kinnitas neid samu põhimõtteid. Hea näide on sel aastal Poolas ja Balti riikides toimuv NATO suurõppus Steadfast Jazz, mis keskendub kollektiivkaitse harjutamisele.
Oluline saavutus Eesti vaatevinklist oli otsus, et Balti õhuturve jätkub tähtajatu missioonina. Seni on õhuturbe missiooni baas olnud Leedus. Kahe aasta pärast saavutab Ämari lennuväli täieliku tegutsemisvalmiduse. Eesti töötab selle nimel, et vähemalt üks õhuturbe rotatsioon igal aastal paikneks tulevikus Ämaril. On loogiline, et kolme riigi huvides toimuv missioon kasutab kõiki olemasolevaid võimalusi. Ämari kasutuselevõtt Balti õhuturbe tagamisel just seda pakubki. Üks lennuvälja väljaehitamise eesmärk oligi rotatsioon. Eesti tunnustab kõiki riike, kes on meie õhuturbes osalenud. Nende seas kõige sagedamini osalenud Saksamaa, seejärel Poola, Prantsusmaa ja Taani. Ressursside üldine vähesus ja targa kaitse kontseptsioon eeldab rohkem koostööd ja võimete ühiskasutust.
Siinjuures on oluline toonitada kaitsekulutuste tähtsust. Praegu on Eesti üks väheseid liitlasi, kes suudab tagada riigikaitseks NATO miinimumi ehk 2 protsenti SKT-st. Soovime, et meie liitlased ning lähimad partnerid seavad samuti eesmärgi panustada rohkem kaitse-eelarvesse. Meenutades Shakespeare’i Coriolanust: „Kui meri oli vaikne, siis kõik laevad seilasid ühtviisi meisterlikult.“ Kuid teatavasti esineb aeg-ajalt ka tormisemaid hetki. Seega valitsus on jätkuvalt seisukohal, et Euroopa peab julgeolekusse rohkem panustama. USA ei saa ega pea üksi kandma kogu vastutust ja kulukoormat, täpselt nii nagu Saksamaa ei saa ega pea Euroopa võlakoormat üksi kandma.
Head kuulajad! Läänemere piirkonna julgeolek on stabiilne, kuid vajab tervikuna tugevdamist. Põhjala on kvaliteetne kaubamärk majanduse ja rahanduse küsimustes, kuid me peame kogu piirkonnas seadma sama julgeolekueesmärgi. Eesti soovib Soomet ja Rootsit näha rohkem seotuna NATO-ga, tulevikus ka liikmena, kui sealsed ühiskonnad selleks valmis on. Igatahes peame tugevdama NATO-keskset koostööd meie piirkonnas. Me teeme regulaarset ja sisulist koostööd Soome ja Rootsiga ka NATO kriisiohjeõppustel. Palju meie koostööst toimub ka Euroopa Liidu raames. Põhjala lahingugrupp on üks viis tihendada seda kaitsekoostööd veelgi.
Põhja-Euroopa on majanduslikult ja rahanduslikult tugev. Oleme konkurentsivõimelisemad, stabiilsemad ja kiirema kasvuga kui ülejäänud Euroopa. Aga see ei tähenda, et kõik siin on ideaalne. Meil siin Põhjalas läheb paremini kui mujal, kuid ka meil ei lähe nii hästi, nagu tahaksime. Oluline on siin veelgi tihedam piirkondlik koostöö. Järgmisel aastal on Eesti Balti koostöö eesistuja, koordineerib NB8 ehk Põhja- Ja Baltimaade koostööd ja juhib ka Läänemeremaade Nõukogu. Seega on meil otsene võimalus Põhjala ja Balti riikide tihedamatele sidemetele kaasa aidata.
Toetame Läti ja Leedu ühinemist euroala ja OECD-ga. Piirkonna kõige integreerituma riigina on Eesti eesmärk tugevdada kogu regiooni. Eesti, aga ka Soome, Läti ja Leedu huvides on, et eurotsooni mittekuuluvad Rootsi ja Taani ei kaugeneks Euroopa Liidu tuumikust.
Poola ja Saksamaa on Läänemere piirkonnas võtmetähtsusega riigid. Me julgustame Saksamaad veelgi rohkem võtma liidrirolli n-ö põhjamaise mõistliku majandamise leeris. Nagu Läti ja Leedu puhul, toetame Poola liitumist euroga. Seal on kasvanud positiivne meelestatus euro suhtes ja Poola võimalik liitumine mõne aasta pärast on muutunud realistlikumaks. Eesti soovib, et nii Poola kui ka Saksamaa tunneks end rohkem Läänemere piirkonna riikidena.
Modernsete ja kiirete transpordiühenduste saavutamiseks Lääne-Euroopaga on määrava tähtsusega arendada meie piirkonna taristut, vastupidine on mõeldamatu. Läänemere piirkonnas juba toimub ligi 15 protsenti maailma merevedudest. Korralik raudteeühendus muu Euroopaga parandab inimeste liikumisvõimalusi ning kasvatab regiooni konkurentsivõimet. Seda eesmärki teenib Rail Balticu projekt. Viimase aasta vältel on Rail Balticu osas väga suur töö tehtud. Enam ei käi jutt projekti kavandamisest. Eesti, Läti ja Leedu tegelevad projekti ettevalmistustöödega ning kaasatud on ka Poola ja Soome.
Vähemalt sama oluline on energiaühenduste loomine. Eesmärki toetab toimiv siseturg ning ühisel alusel energiakaubandus kolmandate riikidega. Sel aastal selgub regionaalse veeldatud maagaasi terminaliga seonduv. Estlink-2 valmides võime prognoosida ka suuremat elektri hinna stabiilsust. Töös on NordBalti merealune kaabel Leedu ja Rootsi vahel ning Lit-Pol-Link Leedu ja Poola vahel, samuti uus Eesti-Läti elektriühendus. Sedasi loome Läänemere-äärsete riikide elektriringi. Loodetavasti saame peagi täielikult integreeruda kogu Euroopa energiaturuga ja pääseda energiasaare staatusest.
Peame töötama selle nimel, et Euroopa Liidus tehtav toetaks meie piirkonna senist edu ja tulevasi eesmärke. Alustasin ettekannet tõdemusega, et Eesti on Euroopasse taaslõimunud. See ei tähenda, et meie tähelepanu võib nüüd Euroopalt teistele teemadele hajuda. Eesmärk ei olnud kunagi ainult liitumine. Tähtsam kui vorm, tähtsam kui Euroopa Liitu kuulumise fakt, on see, mida me Euroopas teeme. Oluline on, kuidas me oma inimeste huvide ja õiguste eest seisame, aga samas ka kogu Euroopa huvide eest.
Meie eesmärkide seas on võlakriisi lõplik lahendamine. Tõhusa ravi eeltingimus on õige diagnoos. See kriis ei ole ainult tsükliline nähtus. Tegemist on struktuursete probleemidega, viga on võlgades ja eelarvete puudujääkides. Valitsus on järjekindlalt seisnud selle eest, et kogu Euroopa Liit aktsepteeriks seda diagnoosi. Meie töö on olnud tulemuslik. Kriis on muidugi olnud pikk. Seda ei eita keegi. Ent samas seisab nii Eesti kui ka Euroopa majandus juba kindlamal vundamendil.
Võib tunduda, et Euroopa Liit lahendab kriisi aeglaselt. Ometi on liikmesriigid astunud samme lahenduse suunas. Liikudes siduvate reeglite ning vastutustundliku rahanduspoliitika poole, võtab ühendus üha rohkem sellist kuju, mis on Eesti huvides. Ohustatud majandusega riigid, sh Lõuna-Euroopas, on võtnud märkimisväärseid meetmeid kodus olukorra kontrolli alla saamiseks. Aasta tagasi prognoosisid mõned majandusteadlased euroala lagunemist. Viimaste kuude arengud seevastu tugevdavad usku eurotsooni püsimisse.
Euroopa Liidu eelarveläbirääkimistel oleme saavutanud toetuse Eestile olulistes küsimustes. Eesti seisab siseturu süvendamise ning digituru arendamise eest. Kuid majanduskasv ei pea tulema ainult Euroopa Liidu seest. Oluline on juurdepääs suurtele ja arenevatele turgudele. Euroopa Liit peab jätkama kaubanduse liberaliseerimist ja laiaulatuslike vabakaubanduslepingute sõlmimist. Räägime riikidest nagu USA, Kanada, Jaapan, aga ka Euroopa Liidu idapartnerid. See võimaldab tagada ettevõtetele suurema kindlustunde uutele turgudele sisenemiseks ja seal tegutsemiseks.
Loodetavasti Euroopa ja USA suhted hoogustuvad veelgi president Obama uuel ametiajal, sest Euroopa ja USA vastastikune huvi ja erisuhe on loomulik. Ameerika Ühendriikide turu potentsiaal on veel täielikult ammendamata. Laiaulatuslik vabakaubandusleping Euroopa Liidu ja USA vahel hoogustaks üleatlandilist kaubandust. Võidaksid mõlemad majandused, lisanduks töökohti. Et Euroopa Liit ja USA on maailma kaks kõige suuremat majandust, on oluline, et töötame vastastikku kasulike lahenduste ja ühiste huvide eest maailmas. Ka Eesti ja USA suhted on erilise kaaluga. Meie koostöö on edasi arenenud ning on praegu oluliselt laiem kui ainult julgeolekualane. Näidete seas on ühised arengukoostööprojektid Valgevenes, Moldovas ja Gruusias. Samuti koostöö avatud valitsemise partnerluse raames, kus jagame meie e-riigi ja heade valitsemistavade kogemust.
Euroala edasine integratsioon ja Euroopa Liidu tulevik vajab aga veel põhjalikku arutamist, ka meil Eestis. Koht laua taga tagab selle, et oleme suveräänsed otsustajad, mitte valik teiste menüüs. Euroalasse mittekuulumine on aina kasvava tähendusega küsimus just eemalejääjatele. Euroalast on saanud Euroopa Liidu tegelik tuumik. Mida sügavamalt tuumik integreerub, seda kaugemale jäävad kõrvalseisjad. Samas, Eesti soovib, et keegi ei jääks võtmeküsimustes kõrvale ega kaugeneks Euroopa Liidust.
Head kuulajad, Euroopa Liit sai Nobeli rahupreemia, sest on tõepoolest olnud edukas rahuprojekt. Aga maailm meie ümber on ikka muutlik ja rahutu. Peame sellele tähelepanu pöörama ja julgeolekut pidevalt mõtestama. On tõsiasi, et Euroopa Liidu riigid omavahel ei sõdi, et senine laienemine on rahumeelset piirkonda Euroopas kindlustanud. Aga see areng ei ole lõppenud, Euroopa ei ole valmis. On veel Euroopa riike, kes pole Euroopa Liidus, aga tahavad siia pääseda. Seega peab laienemisprotsess jätkuma.
Horvaatia liitumine on positiivne samm ja julgustab teisi Lääne-Balkani riike reformidega jätkama. Ilmselgelt on Euroopa Liit jätkuvalt atraktiivne, kui üle kümne riigi sellega liituda soovib. Sel aastal on võimalik, et ühinemisläbirääkimised algavad Serbia ja Makedooniaga. Peame oluliseks tempokaid kõnelusi Montenegro ja Islandiga ning läbirääkimiste jätkamist Türgiga. Seega loodame, et Euroopa Liit laieneb peagi ka Põhja-Euroopas ning Islandist saab liikmesriik.
Euroopa Liidu idapartnerlus on olnud pikalt fookuses ja on prioriteet. Aasta lõpul Vilniuses idapartnerluse tippkohtumisel soovime näha konkreetseid tulemusi mitmete partnerite suhtes. Kõige positiivsemalt paistab silma Moldova, edukas on olnud ka Gruusia. Mõlemaga saame assotsiatsiooniläbirääkimised ilmselt sel aastal lõpetada. Ka Armeenia on märkimisväärselt reforminud ja edendanud poliitilist ja majanduslikku lõimumist. Teiste partneritega on rohkem või vähem esinenud tagasilööke. Me loodame, et need on ajutised ja saame lõpuks allkirjastada assotsiatsioonilepingu Ukrainaga. Kui läheb hästi, saame Vilniuses nentida, et vabakaubandusala laieneb kolme-nelja uue partneriga. Samuti on Eestile oluline viisavabaduse laiendamine. Me ei tohi unustada külmutatud konflikte. Nad ei tohi takistada idapartnerite lõimumist. Seega on jätkuvalt oluline toetada lahenduse leidmist Gruusia–Venemaa, aga samuti Mägi-Karabahhi ja Transnistria konfliktile.
Venemaaga on Eesti suhted arenevad ja töised. Lähtudes Riigikogu ettepanekust, oleme alustanud uusi konsultatsioone piirilepingu teemal. Viimasel ajal oleme sõlminud pensioni- ja piiri läbilaskepunktide lepingud ja tagasivõtu rakendusprotokolli. Edasiminekuid on ka kõrgharidus-, piiriülese koostöö ja hädaolukorra lepingutega. Valitsus on huvitatud partnerlussuhte arendamisest Venemaa ja kogu Euroopa Liidu vahel. Toetame uue laiahaardelise suhete aluslepingu sõlmimist. Ka meie kahepoolne suhtlus on aktiivsem, kaubavahetus kasvab ja Eestit külastab rohkem Vene turiste. On positiivne, et Venemaa liitumine WTO-ga on loonud uusi võimalusi ja toonud mitmeid positiivseid aspekte, kuid kahjuks ei täida Venemaa kõiki liitumisel võetud kohustusi, näiteks piirab elusloomade importi.
Araabia kevade järgses lõunanaabruses on areng olnud aeglane ja ebaühtlane. Muutused olid sealsete inimeste vaba soov. Toetame seda, kuid tunnistame, et muudatused ei ole tulnud lihtsalt ja veel on palju teha. Samuti on ilmnenud küsimusi piirkonna turvalisuse kohta. Regiooni stabiilsuse seisukohalt on Euroopa Liidu mure leida rahumeelne lahendus kodusõjale Süürias. Sealne humanitaarolukord on katastroofiline ja inimõiguste rikkumised vastuvõetamatud. Eesti on mitmel korral toetanud Süüria pagulasi. Külastasin kuu aega tagasi ligi 63 000 pagulasega Zaatari põgenikelaagrit Jordaanias, kus inimeste olukord oli väga raske ja traagiline. Rahvusvaheline üldsus peab neile inimestele osutama senisest oluliselt rohkem abi ja muidugi tegema kõik, et vägivald Süürias lõpeks.
Arengu- ja humanitaarabi teemad on aeg-ajalt tekitanud ka küsimusi. Miks Eesti annab üldse arenguabi, kui koduski on palju kohti, kus raha kulutada? Eesti on jõukuselt maailma esi-viiekümne seas. Vähemalt 150 riiki on meist selgelt vaesemad, lisaks esineb paljudes riikides vägivalda ja looduskatastroofe. Saime ka ise 1990. a-tel teistelt palju abi. Parafraseerides Vergiliust: raskused ei ole Eestile võõrad, seega oleme õppinud teiste kannatusi leevendama. Nõrgemate ja kehvemal järjel olevate aitamine on endast lugupidava ühiskonna elementaarne käitumine. See ei ole nüüd küll arenguabi küsimus, aga ärgem unustagem ka seda, et iga euro eest, mille Eesti nüüd Euroopa Liidu eelarvesse maksab, saame neli eurot tagasi.
Me soovime, et Euroopa Liit kasutaks arengukoostöö rakendamisel Eesti reformi- ehk üleminekukogemust. Keskendume inimõiguste läbivale tähtsustamisele ning tugevamale tingimuslikkusele arengukoostöös. Võrreldes paljude teistega, on meie riiklik arenguabi väike. Tunneme moraalset kohustust seda aega ja jõudu mööda kasvatada ja olemegi nii teinud. Jätkuvalt on eesmärk jõuda 0,17 protsendini SKT-st. Kuid kasvanud arenguabi raha valguses peame mõtlema ka meie tegevuste laiendamisele. Praegu tegutseme peamiselt idapartnerite ja Afganistani suunal, kuid loogiline on alustada tegutsemist ka näiteks Kesk-Aasia ja teisteski piirkondades. Kuid muidugi peame silmas pidama ka seda, et raha üksi ei paranda midagi. Ühe maineka USA mõttekoja president Arthur Brooks on tabavalt öelnud, et igasugune välisabi on vaid plaaster, vabaturumajandus on ravim. Oleme seda Eestis kogenud. Tõelise arengu toovad õiged reformid. See kogemus on parim, mida saame arenevatele riikidele pakkuda.
Head kuulajad! Maailm on pidevas kiires muutumises. See tähendab, et maailmas hakkavad kaasa rääkima seni varjus olnud riigid. Ka Eesti peab sellega arvestama, samas me peame teadvustama, et muu maailma, eeskätt Aasia tõus ei tule Euroopa ja lääne arvelt. See ei ole nullsumma mäng. Võib mõelda kas või USA saabuvale energiasõltumatusele. Eesti peab seega leidma lisavõimalusi, et pöörata tähelepanu arenevatele turgudele ja jõukeskustele. Oleme näiteks aastaks 2020 kandidaat ÜRO Julgeolekunõukogusse.
Olen Riigikogule ja avalikkusele tänulik osalemise eest aruteludes Eesti võimaluste üle Aasias ja mujal. Riigikogus toimus Aasia arutelu ja valitsus võttis sügisel vastu Aasia programmi, mis on ühtlasi hea jätk konkreetsete tegevuste arendamisele.
Oluline samm, mille saab just valitsus astuda, on Eesti kohalolu kasvatamine kaugemates piirkondades. Seepärast loodame käesoleval aastal esmakordselt avada päris oma saatkonnahoone Pekingis, äsja avasime saatkonna Indias, saadame ka Brasiiliasse oma esindaja, et valmistada ette saatkonna avamist. India ja Brasiilia esindustega jõuab lõpule Eesti kohaloleku loomine maailmamajanduse esikümne riikides. Praegu on ligi 51 protsenti Eesti ekspordist seotud aga ainult nelja riigiga: Rootsi, Soome, Venemaa ja Läti. Uued esindused loovad loodetavasti tingimused, et seda jaotust mitmekesistada.
Olen rääkinud Euroopa Liidust, NATO-st, kahepoolsetest suhetest Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioonis OECD, kus oleme värske liige, on Eesti sel aastal aga juba ministrite nõukogu kohtumise ase-eesistuja. See roll võimaldab mõjutada organisatsiooni tööd ja kuvandit oluliselt rohkem kui tavaliselt. Üks põhjus, miks me OECD-ga liitusime, on see, et liikmena saame efektiivsemalt seista liberaalsete majanduspõhimõtete eest, mis meie inimestele ja riigile on toonud edu. Ministrite kohtumise peateema on maailmamajanduse olukord, arutusel on ka tööhõive ja reformide küsimus, samuti organisatsiooni edasine laienemine, kuhu teiste hulgas soovivad saada ka Läti ja Leedu.
Head kuulajad! Ka konsulaarpoliitikas on Eesti lähenemisviis mõistagi inimkeskne. Uued esindused on andnud võimaluse osutada konsulaarteenuseid ulatuslikumalt. Eelmisel aastal suurenes märgatavalt nii viisade väljastamise kui ka konsulaarteenuste osutamise maht. Viisade väljastamine kasvas aastaga 21,5 protsenti ja konsulaartoimingute maht 34,6 protsenti. Kasutame üha laialdasemalt aukonsulite võrgustikku ja viisaesinduslepingute võimalusi. Seetõttu jääb järjest vähemaks riike, kus Eestil puudub oma esindaja. Ühtlasi otsime lisavõimalusi koostöö laiendamiseks Euroopa Liidu riikidega.
Eestlaste teadlikkuse suurendamiseks ja turvalisuse tagamiseks oleme laiendanud IT-lahenduste kasutamist. Investeerime tegevustesse, mis aitavad eestlastel võimalikke probleeme välismaal eos vältida. Uute viisavabade sihtkohtadena on lisandunud Brasiilia, Kõrgõzstan ja Armeenia.
Head Riigikogu liikmed! Välispoliitika on Eesti inimeste teenistuses nii väärtuspõhiselt ja pragmaatiliselt, sest julgeolek, inimõigused ja majanduskeskkonna stabiilsus on meie põhihuvid. Me püüdleme rahvusvaheliselt samade eesmärkide poole, mis oleme Eestis endale seadnud, et nii Eestis kui ka kogu maailmas oleks turvalisem ja parem elada.
Ma ütlen Eesti välispoliitiliste huvide eest seismisel tehtud vägahea koostöö eest aitäh kõigile teile, Riigikogu liikmed, ja eriti tänan väga sisulise ja tiheda koostöö eest väliskomisjoni ja Euroopa Liidu asjade komisjoni ja nende liikmeid! 2002. aastal sündinud Kaspar ütles Delfi projekti raames, mis portreteerib 95 Eesti inimese elu riigi 95. sünnipäeva puhul: "Eestis on hea elada, sest siin on mõnus keel ja head sõbrad." Kaspar soovis, et ei oleks sõda, et jätkuks õnne ja raha. Ma olen temaga täiesti nõus. Aitäh!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Aitäh, austatud minister! Teile on ka tublisti küsimusi. Heimar Lenk, palun!
|
|
Heimar Lenk
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra välisminister! Teatavasti välis- ja riigi sise- ja majanduspoliitika on omavahel hästi tihedasti seotud. Oma kõne Venemaa-lõigus te ütlesite, et edasiminekuid on – ma tsiteerin – "piiriülese koostöö lepingutega". Minule kui Kagu-Eesti ehk Võru-, Valga- ja Põlvamaa saadikule on see teema hästi südamelähedane, sest peaaegu igal kohtumisel kohaliku rahvaga tuleb ettevõtjate ja põllumeeste suust küsimusi, millal saab tagasi Leningradi turule ja millal läheb kauplemine üle piiri kergemaks. Seepärast mul on teile palve, et võib-olla te avaksite seda väljaütlemist pisut rohkem. Millised need edasiminekud piiriüleses koostöös on? Aitäh!
|
|
Välisminister Urmas Paet
Neid näiteid on päris palju ja mul on hea meel, et neid näiteid on väga palju sealsamas piirkonnas, millest te räägite, ehk Lõuna-Eestis erinevate, näiteks Pihkva oblasti nii linnade, külade kui omavalitsustega laiemalt. Ja see koostöö puudutab omavalitsuste koostööd, see puudutab koolidevahelist koostööd, kultuurialast koostööd ja järjest rohkem ka ettevõtlusalast koostööd. Tegelikult neid näiteid on veel. Nii et kui võrrelda siin mõne aasta taguse ajaga, siis ma arvan, pilt on küll väga oluliselt muutunud.
Mis puudutab kaubandust, siis selge, Venemaa ei ole Euroopa Liit, mis tähendab, et kaubandus siiski on keerulisem kui teiste Euroopa Liidu riikidega, aga ka seesama Venemaa hiljutine ühinemine Maailma Kaubandusorganisatsiooniga neid kauplemis- ja ettevõtlusreegleid lihtsustab. Kui me vaatame laiemalt Eesti-Vene kaubavahetust, siis näiteks möödunud suvel oli paar kuud, kus Venemaa oli Eestile kõige olulisem ekspordipartner üldse ja absoluutne maht kaubavahetuses on samuti selgelt tõusnud. Loodetavasti need inimesed, kes tahaksid kurke või muud kaupa Peterburi turul müüa, ma arvan, nad võiksid nüüd uuesti võtta ette ja uurida täpselt need tingimused järgi. Ei maksa arvata, et see niikuinii on võimatu. Ma arvan, et see on järjest vähem võimatu ja pigem võimalik.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Olga Sõtnik, palun!
|
|
Olga Sõtnik
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Ma eelkõige tänan teid, et te olete oma ettekandes päris suure lõigu pühendanud internetivabadusele. See on väga sümpaatne, et internetivabadust me käsitleme riiklikul tasandil põhivabaduste ja inimõiguste kaudu. Minu küsimus puudutab samuti inimõiguste kaitset internetis. Mõned päevad tagasi ma esitasin arupärimise teie kolleegile siseminister Ken-Marti Vaherile algoritmilisest profileerimisest. Täna on sellest kirjutanud ka üks suur ajaleht. Selle profileerimise all ma mõtlen selliseid süsteeme, mis automaatselt, ilma inimeste sekkumiseta monitoorivad internetiliiklust ja telefonikõnesid, tuvastades kommunikatsioonis näiteks mingeid ohtlikke mustreid, mis vihjavad terrorismile või rahapesule. Need teavitavad ka vastavat riiklikku organit, märkides ära isiku nime ja üldise teema, mille osas võiks isiku vastu huvi tunda. Kas Eesti riik osaleb liidusiseses või rahvusvahelises koostöös, mille üks osa on isikute algoritmiline profileerimine? Aitäh!
|
|
Välisminister Urmas Paet
Nii detailse vastuse ma jään teile hetkel võlgu. See on teatud teiste ametiasutuste töö spetsiifika. Küll aga Eesti osaleb selgelt rahvusvahelises terrorismivastases võitluses ja rahvusvaheliste kuritegude, sealhulgas terrorismikuritegude ennetamises. Mis on täpselt detailid, ka julgeolekuasutuste töö detailid – siin ma siiski soovitan need küsimused küsida nende inimeste käest, kes seda tööd igapäevaselt teevad. Mis puudutab aga üldisemat rahvusvahelist võrgustikukoostööd, siis jah, me osaleme rahvusvahelises koostöös terrorismi ennetamiseks.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Siim Kabrits, palun!
|
|
Siim Kabrits
Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud välisminister! Eesti saatkondadel ja Eesti esindustel on oluline roll Eesti tutvustamisel väljaspool Eestit. Kas te saate tuua mõned positiivsed näited Eesti saatkondade tööst Eesti tutvustamisel ja võib-olla mõned positiivsed näited plaanidest, mis on kavas Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisel?
|
|
Välisminister Urmas Paet
Päike läheb enne looja, kui ma sellele küsimusele vastates oma jutuga lõpule jõuan. Aga võib-olla viimase aja näidetest nendes riikides, kus meil isegi otseselt kohapeal saatkonda ei ole, katab naaberriigis olev saatkond, mis ju tegelikult teeb tegutsemise võib-olla veelgi keerulisemaks. Näiteks möödunud aasta oktoobris toimus väga suur Eesti kultuuri- ja muusikaüritus, Eesti tutvustamine Mehhikos, mida kaetakse üldsegi naaberriigis, Ühendriikides Washingtonis olevast saatkonnast. Arvo Pärdi loomingul oli seal tohutu menu ja ma arvan, et kõik see kokku tegi Eesti Mehhikos oluliselt tuntumaks, kui seni on olnud. Me üritame nüüd sellele teha tänavu järge Eesti ettevõtjate visiidi näol sellesse riiki. Hiljutine näide on eelmisest nädalast, kus me värskelt avasime saatkonna Indias. Sellega kaasnes ka Eesti äridelegatsiooni visiit Indiasse, seal oli 25 Eesti ettevõtjat. See loodetavasti toob neile ja kogu Eestile kasu, aga ühtlasi tegi see Eesti Indias nähtavamaks. Ma arvan, et mitmesuguseid kultuuriprojekte, mida teevad aastas Eesti saatkonnad või tehakse nende abil ja osalusel, on kokku sadu, nii suuremaid kui väiksemaid, milles Eesti välisesindused osalevad. Lisaks kõikvõimalikd ettevõtlusseminarid ja koostööformaadid, välispoliitiline tegevus. See on kõigi meie esinduste igapäevatöö. Kindlasti leiab Välisministeeriumi kodulehelt, aga ka Kultuuriministeeriumi ja teiste asutuste kodulehtedelt lihtsa vaevaga kõikvõimalikke viimasel ajal toimunud Eestit tutvustavaid ettevõtmisi. Lisaks muidugi ka igapäevane töö kohalike n-ö mõjuisikutega, on nad siis poliitikud, ettevõtjad, ajakirjanikud, kultuuritegelased, kes iganes. See on see, mille pärast me neid saatkondi suuresti ju seal ka peame, et need inimesed hommikust õhtuni Eestile häid sidemeid juurde looksid.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Marika Tuus-Laul, palun!
|
|
Marika Tuus-Laul
Suur tänu, juhataja! Austatud välisminister! Ameerika on pööramas järjest enam tähelepanu Euroopast Aasiasse, nagu ka Barack Obama on ise välja öelnud. Kuidas ja kas see mõjutab ka Eesti-Ameerika suhteid ja milliseid võimalusi teie näete meile Aasias? Kuidas Välisministeerium kavatseb Aasia programmi konkretiseerida?
|
|
Välisminister Urmas Paet
Kõigepealt, mis puudutab Ameerika Ühendriikide toimetamist maailmas, siis nagu ma oma kõnes ütlesin, me kindlasti ei näe seda nullsumma mänguna selles osas, et justkui näib, et rohkem tehakse koostööd mõne Aasia riigiga või pööratakse sinna enam tähelepanu, et see automaatselt peaks tähendama, et Euroopa vajub kuidagi tagaplaanile. Mina kindlasti seda mõtteviisi ei toeta, sest ka minu praktika selles ametis ei ole seda kuidagi kinnitanud. Kui me vaatame näiteks uut Ameerika Ühendriikide riigisekretäri, siis järgmisel nädalal toimub üks tema esimesi visiite Euroopasse, kus ta külastab päris mitut Euroopa riiki. Selles osas ma ei näe mingit põhjust muretsemiseks, et kui näiteks Ameerika Ühendriigid pööravad rohkem tähelepanu Aasiale või mõnele muule maailma regioonile, et see siis kuidagi kahjustaks Euroopa-Ameerika suhteid. Ma näen Euroopa-Ameerika suhete jaoks selget potentsiaali ka tuleviku, kuna need on selgelt kaks kõige loomulikumat partnerit üldse, mis puudutab demokraatlikku maailma.
Mis puudutab Eesti n-ö konkreetseid samme, siis näiteks seesama esinduste võrgustik, mida Välisministeerium saab konkreetselt teha. Kõik meie viimaste aastate uued esindused on ju seal piirkonnas ehk Aasias avatud. Seesama viimane India näide, enne seda aasta tagasi saatkond Astanas katmas suurt osa Kesk-Aasiat, enne seda täiendav peakonsulaat Shanghais lisaks saatkonnale Pekingis, investeering Pekingi saatkonna hoonesse jne. Muidugi me soovime, et lisaks esinduste võrgustikule tiheneksid ka meie majandussuhted nende riikidega. Täna on Aasia riikide osakaal Eesti väliskaubanduses ikkagi väga väike. Aga mida valitsus või riik siin saab teha, ongi see, et aidata toega nendesamade välisesinduste näol, ärivisiitide näol, ka topeltmaksustamise vältimise ja muude majandus-kaubanduslepingute sõlmimise näol. Aga lõppude lõpuks oma n-ö ärilised otsused teevad muidugi ettevõtjad ise. Samamoodi ülikoolide koostöö, ka India puhul on see üks oluline aspekt, turism ehk inimestevahelised kontaktid. Nii et väga palju kõikidest nendest asjadest on seda, kus riik saab ja üritabki oma võimaluste piires keskkonda luua ja soodustada, aga lõppude lõpuks konkreetse otsuse ja valiku teevad siis kas ettevõtjad, kultuuriinimesed, ülikoolide inimesed või inimesed ise, reisisihtkohta valides.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Urmas Klaas, palun!
|
|
Urmas Klaas
Aitäh, härra juhataja! Austatud välisminister! Suur tänu selle põhjaliku ja intelligentse kõne eest! Mul on Riigikogu Saksa parlamendirühma esimehena väga hea meel tõdeda, et oma kõnes te peatusite ka Saksamaal, nimetasite Saksamaad võtmetähtsusega riigiks, eriti Läänemere regioonis, ja ma arvan, et see on väga põhjendatud. Selle valguses on muidugi kahju, et Eesti ajakirjanduses üha enam vähem ilmub materjale Saksamaa kohta, samas jällegi on väga positiivne, et Saksamaa suursaatkond ise teeb tõhusat tööd saksa keele ja kultuuri tutvustamiseks meie riigis.
Aga minu küsimus teile on, et te lähemalt iseloomustaksite Eesti-Saksamaa kahepoolseid suhteid ja kus te näete tihedamat koostööd, millest nii meie kaks riiki kui ka Euroopa riik tervikuna võidaksid? Aitäh!
|
|
Välisminister Urmas Paet
Aitäh küsimuse eest! Siinkohal on mul heameel tervitada ka Saksa saadikut rõdul, kes reipalt noogutas härra Klaasi kommentaaride peale! Aga Eesti suhted Saksamaaga on loomulikult tänapäeval väga tihedad ja nagu ma oma kõnes mitme koha peal ütlesin, et suhted Saksamaaga on meile väga olulised. Muidugi geograafiliselt Saksamaa ulatub Läänemerest peaaegu kuni Lõuna-Euroopani välja ja seetõttu on meie huvi ka see, et suur tähelepanu koonduks tulevikus Läänemere äärsele koostööle. Kus ma potentsiaali näen ongi seesama meie piirkondlik koostöö, kus on kindlasti veel võimalusi olla aktiivsem, mis puudutab nii majanduskoostööd, aga ka sedasama julgeolekualast koostööd Läänemere regioonis. Meie koostöö EL-s on, ma arvan, täna väga tihe ja väga hea. Seesama võlakriisi teemadel, hiljuti finantsperspektiivi ettevalmistamisel, ma arvan, et me Saksamaaga ja paljude teiste heade partneritega konsulteerisime ikkagi igapäevaselt, et leida neid parimaid lahendusi, sest meie vaated sisuliselt langesid ühte, mis puudutab Euroopa konkurentsivõimet ja neid viise, kuidas see uus finantsperspektiiv ja muudatused saaksid aidata kaasa uuele ja targale majanduskasvule Euroopas. Selles osas, ma olen siin kuskilt ka kuulnud, et ETV näiteks kavandab Berliini oma korrespondendi lähetamist, nii et oleks hea meel, kui see juhtuks. Siis kindlasti ka see veel omakorda avardaks pilti siin Eestis sellest, mis selles olulises Euroopa riigis toimub.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Arto Aas, palun!
|
|
Arto Aas
Austatud välisminister! Mainiste oma sõnavõtus EL-i ja USA vabakaubanduslepingut. Tegemist on tõepoolest väga olulise teemaga, millel peatus hiljuti ka Barack Obama oma aasta kõige tähtsamas kõnes. Tõepoolest, oleks Euroopa Liidu ja USA ühine majandusruum ja selle integreeritus ülimalt kasulik just globaalse konkurentsivõime kontekstis. Kas te võiksite täpsustada, milline on nende läbirääkimiste hetkeseis ja milline võiks olla selle potentsiaalne ajagraafik? Aitäh!
|
|
Välisminister Urmas Paet
Aitäh! Nii tore, et kohe mitmes aasta tähtsamas kõnes on Euroopa Liidu ja USA vabakaubanduslepingu teemat puudutatud, siis loodetavasti saab asjast õige pea ka asja. See seis täna ongi selline, et nii Ameerika Ühendriigid kui Euroopa Liit on väga selgelt väljendanud oma tahet see leping koostada ja sõlmida. Mõlemad näevad väga selgelt seda sama uut potentsiaali nii majanduskasvu jaoks kui ka lihtsalt suhete tihendamise mõttes.
Tänane seis on see, et ettevalmistav töö, jah, selles osas ju on käimas. Nüüd küsimus, kui kaua see protsess võiks aega võtta? See on mõnevõrra ennustamatu, me oleme siin näinud Euroopa Liidu poolt näiteks ka mitmesuguste teiste vabakaubanduslepingutega, kus need protsessid ei ole liikunud nii kiiresti kui soovitakse, sest Euroopa Liidus on täna 27, varsti 28 riiki, igaühel on eri kaubagruppide osas näiteks mingid oma huvid. Nii et need kõik kõnelused tahavad kindlasti aega saada. Ja ka Ameerika Ühendriigid, kui me vaatame Ameerika Ühendriikide majandust ja nende väliskaubandust ja majanduskasvu seoseid, siis ka suur osaÜhendriikide senisest majanduskasvust on põhinenud ju siseturul. Ka see, et uus ja suur 500 miljoniga Euroopa Liidu siseturg võiks olla vabakaubanduspartneriks, ka see on kindlasti ka Ameerika Ühendriikidele teatud mõttes selline uus olukord. Nii et oluline on hakata nende kõnelustega jõuliselt pihta, küll nad siis lõpule ka jõuavad. Ajakava selles osas on täna raske määratleda, sest räägitakse ikkagi selles lepingus väga konkreetsetest asjadest, väga konkreetsetest kaubagruppidest, tariifidest. Loodame, et lihtsalt see arusaam, et see on väga loogiline areng tänapäeva majandusruumis, et see lihtsalt aitab sellele tempole kaasa.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Eldar Efendijev, palun!
|
|
Eldar Efendijev
Aitäh, härra eesistuja! Austatud minister! Minu poolt ka suur tänu hea ülevaate eest! Oma küsimuses ma kasutan osa teie lausest, mis kõlab nii: "On jätkuvalt oluline toetada lahenduse leidmist Mägi-Karabahhi konfliktile." Kuivõrd te aktualiseerisite selle valdkonna, on ka küsimus: mida ja kuidas kavatseb Euroopa Liit ette võtta, et sulatada nn külmutatud konflikt ja milline võiks olla Eesti osalus ja panus selles valdkonnas? Aitäh!
|
|
Välisminister Urmas Paet
Eks see väga paljuski tegelikult hakkab pihta sellest, kuidas Armeenia ja Aserbaidžaan ise näevad n-ö võimalikku vajadust rahvusvahelise toetuse või ka vahenduse muudatusteks. Teatavasti on selle problemaatikaga tegelenud pikka aastaid nn Minski grupp, kus on eri osapooled esindatud ja Euroopa Liidu roll, nii palju kui seda on, on täna selle konkreetse konflikti lahenduse leidmisel läbi selle Minski grupi. Küsimus, kas Euroopa Liit peaks siin võtma eraldi mingisugust suuremat rolli, üritama osapooli vahendada, pakkuma välja lahendusi? Ma arvan, et siin üks oluline osa on selles samas, kuidas Armeenia ja Aserbaidžaan ise näevad ja soovivad seda rahvusvahelist vahendust saada. Kindlasti Euroopa Liit on selles osas avatud nende asjade arutamiseks, sest et me ei selge huvi on, et meie vahetusnaabruses selliseid pinge- ja konfliktikoldeid ei ole. Aga nagu me kõik teame, on tegemist sellise väga keerulise ja komplitseeritud olukorraga, kus ilmselt mingeid väga järske kannapöördeid teha ei saa ega ei ole ka võimalik.
Nii et selles osas, ma arvan, et lihtsalt minna olemasolevast formaadist või Minski grupist mingite tohutute initsiatiividega mööda või kõrvalt ei ole õige, et võimaliku rahvusvahelise toe muutust tuleks käsitleda nende kahe riigi poolt ja muidugi siis läbi olemasoleva eksisteeriva Minski grupi. Selge, et peale Euroopa Liidu on ka muid suuri võimalikke mõjutajaid ja aitajaid, nagu Ameerika Ühendriigid ja Venemaa, kellel ka võiks olla selle konflikti lahendamisel oluline roll. Nii et kokkuvõttes vastus on see, et Euroopa Liit kindlasti on valmis panustama senisest enam sellesse, aga kindlasti see ei ole mõistlik möödaminnes või nii-öelda paralleelselt juba täna eksisteeriva mehhanismiga. Pigem tuleks arutada, kas see tänane mehhanism rahuldab või tuleb sinna teha muutusi, aga selles on Armeenia ja Aserbaidzan kindlasti kõige olulisemad ütlejad.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Andres Herkel, palun!
|
|
Andres Herkel
Aitäh! Austatud minister! Tegite rõhuasetuse inimõigustele, mis ÜRO-s saavutatu taustal on igati mõistetav. Siin mõned aastad tagasi sellistel aruteludel me tavaliselt rõhutasime, et me lähedased partnerriigid on Georgia ja Ukraina, ka arenguabi sihtriigid. Nüüd mainisite neid õige põgusalt. Aga kuidas me suhtume olukorda nüüd, kus see siiski on muutunud olulisel määral? Nendes riikides on tekkinud ka poliitvangid. Kas me suudame neid jätkuvalt nõustada, avameelselt adresseerides siis ka neid keerulisemaid probleeme? Aitäh!
|
|
Välisminister Urmas Paet
Aitäh! Eks me püüa. Selles osas, mis puudutab üldse idapartnerlust, sealhulgas nendes osalevaid riike nagu Ukraina ja Gruusia, siis kindlasti Eesti ei ole seda meelt EL-is, et kui nendes riikides on ilmnenud mingid raskused, et siis kohe visata nii-öelda püss põõsasse. Ei, EL ja sealhulgas ka meie peame jätkama tööd nende riikidega väga avameelset tööd selleks, et me saaksime adresseerida neid probleeme ja püüda leida nendele lahendused. Kui me Ukrainast räägime, siis assotsiatsiooni leping teatavasti on sisuliselt valmis allakirjutamiseks, seda on täna takistanud õigusriikluse olukord Ukrainas. Eesmärk on Vilniuse idapartnerluse tippkohtumisel novembri lõpus sel aastal siiski selleni jõuda, aga muidugi selle eeldus on, et EL-i ja Ukraina koostöö ja õigusriikluse olukord Ukrainas muutub paremaks.
Mis puudutab Gruusiat, siis ma arvan, et meie ühine mure täna, kes me oleme aastaid soovinud Gruusiat toetada ja aidata, et sellest riigist saaks stabiilne demokraatia, on, ma nimetaksin riigisiseseks võimuvõitluseks seda. Kindlasti tuleb Gruusia ühiskonnal ennekõike endas leida see tasakaalupunkt, et presidendi ja valitsuse ja presidendi ja parlamendi enamuse vahel saavutataks mõistlik koostöö, mis kuidagi ei kahjustaks Gruusia välispoliitilisi, sealhulgas Euroopa ja NATO suunalisi eesmärke. Nii et selles osas me Gruusia partneritega kõiki oma projekte, mis on suunatud reformide tegemise jätkamisele Gruusias, me jätkame. Gruusia on meile jätkuvalt väga oluline partner, aga nagu ma ütlesin siia juurde meie tänane selge mure ja soovi väljendus on see, et sisepoliitikas suudetaks käituda väga selgelt riigimehelikult, et see konflikt n-ö kahe võimuharu vahel ei kahjustaks just Gruusia perspektiivi ega aeglustaks perspektiivide täitumist nii Euroopa Liidu kui NATO suunal.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Marianne Mikko, palun!
|
|
Marianne Mikko
Tänan ettekandjat huvitava välispoliitilise ülevaaate eest! Eriti muljetavaldav oli ettekandja suur lugemus – Vergilius, Shakespeare, lord Acton, Brooks. Mõistagi oodanuks ka kedagi prantsuse ja saksa kultuuriruumist, kuivõrd Euroopa Liit põhineb just Prantsuse–Saksa teljel, Ühendkuningriik on ju hetkel Euroopa Liidus pigem enfant terrible. Kuid ettekandest veel. Paraku ei tulnud välja üks, ja nimelt. Kui minister on ametis olnud enam kui kuus aastat, siis talle pole vastast teiste riikide ministrite hulgas. Missugune on Euroopa Liidu pikima staažiga välisministri ehk Eesti välisministri välispoliitiline algatus Euroopa Liidus – see, millele võiks panna kaubamärgi "Made in Estonia"? Aitäh!
|
|
Välisminister Urmas Paet
Aitäh küsimuse eest! Kõigepealt, mina Suurbritanniale seda hinnangut ei annaks, mis te andsite. Suurbritannia on hästi oluline Euroopa Liidu liikmesriik ja on seda ka tulevikus. Üks faktiline märkus ka: hetkel kõige pikema staažiga ametis olev Euroopa Liidu riikide välisminister on Luksemburgi välisminister.
Nüüd Eesti initsiatiividest. Neid initsiatiive on olnud päris mitmel alal. Ma väga selgelt tooksin siia sellesama internetivabaduse koalitsiooni temaatika näiteks, mida ma ka kõnes puudutasin. Ka järgmisel aastal Eesti seda riikide koalitsiooni, kes internetivabadust hindab ja soovib laiendada, juhib ja me soovime ka seda riikide võrgustikku laiendada. Meie initsiatiiv näiteks Rahvusvahelise Kriminaalkohtu osas, et seda praegu Süüria probleemide puhul väga selgelt võetaks arvesse ja kaasataks selle problemaatika käsitlemisse. Initsiatiivid, mis puudutavad ka Euroopa Liidu laienemisprotsessi, idapartnerluse protsessi. Mäletatavasti kaks aastat tagasi avasime Tallinnas Idapartnerluse Keskuse, et anda omapoolne praktiline panus sellesse töösse. Nii et küll neid leiab, kui ajas vaadata nii tulevikku, minevikku, olevikku. Tänan!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Rait Maruste, palun!
|
|
Rait Maruste
Tänan! Austatud minister! Oma kõnet alustasite te sellega, et tõstsite esile Eesti välispoliitika rajanemist inimõiguste austamisele, edendamisele ja kaitsmisele. Selline lähenemisviis on omane arenenud kaasaegsele demokraatiale ja mul on selle üle hea meel. Minu küsimus on: kas te näete mingit võimalust, et ka Riigikogu saaks selles valdkonnas rohkem teha? Kuidas te hindate Riigikogu osa selles? Või natuke teisest nurgast vaadates: kas see valdkond võiks olla mõne komisjoni kaudu või mõne initsiatiivi kaudu rohkem esile toodud ja väärtustatud? Aitäh!
|
|
Välisminister Urmas Paet
Minu lühike vastus sellele küsimusele on: jah, muidugi saab. Seda saab teha otseses välispoliitilises tegevuses – on terve rida riike, kelle esindajad on väga selgelt nimetanud ja näinud praktilise väärtusena seda, kui ka Eesti parlamendi liikmed või parlamendi delegatsioonid mitte ainult ei külasta riike, kes sooviksid Eesti kogemust vaadata, sealhulgas ka inimõiguste ja õigusriigi tugevdamise kogemust, vaid sooviksid väga selgelt saada ülevaateid ja esinemisi ja kõike seda poolt. See on kindlasti üks koht, kus Eesti parlament ja parlamendiliikmed saavad olla tänasest selgelt rohkem nähtavad ja aktiivsed riikides, kus jätkuvalt ollakse Eesti, sealhulgas Eesti parlamentarismi kogemusest ja õigusriigi kindlustamise kogemusest väga huvitatud. Teine pool on asjades see, milliseid rolle võiks parlament või parlamendi mõned komisjonid ise veel inimõiguste osas võtta, sealhulgas ka rahvusvahelise puutumusega inimõiguste teemalisi. Me oleme siin ka arutanud neid võimalusi. Jah, minu seisukoht on see, et näiteks nii põhiseaduskomisjon, võib-olla ka õiguskomisjon, võib-olla mõni komisjon veel võiks võtta ka Eestis selliseid inimõigustega seotud rolle, millel on selge rahvusvaheline väljund, et seda ekspertiisi, seda kogemust, mis on siia kogunenud, ära kasutada. Aitäh!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Tõnis Kõiv, palun!
|
|
Tõnis Kõiv
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud välisminister! Kõigepealt tänan omalt poolt ka sisuka ettekande eest! Aga nii maailma kui ka Eesti avalikkust on tugevalt häirinud maailma kultuuripärandi kahjustamine ja hävitamine. Siin hiljutised näited Malist Timbouctou, Süüriast, Halabi vanalinn, Liibüas on lausa kolmes linnas raamatukogusid hävitatud, aga ka varemalt Afganistanis 2001. aastal Buddha kujud või ka näited endise Jugoslaavia aladelt näitavad, et teatud isikutegruppide jaoks ei ole probleemi, lausa nende siht on tahtlikult hävitada maailma kultuuripärandit. Eesootavale Parlamentidevahelise Liidu peaassambleele on tehtud ettepanek üleskutseks parlamentidele kvalifitseerida maailma kultuuripärandi tahtlik hävitamine inimsusevastaseks kuriteoks, mis teatavasti on aegumatu. Milline on sinu arvamus selle kohta? Aitäh!
|
|
Välisminister Urmas Paet
Aitäh! Eesti toetab muidugi selgelt kõigi maailmapärandisse kuuluvate väga unikaalsete objektide senisest paremat kaitsmist. Eesti on teatavasti praegu ka UNESCO maailmapärandi komitee liige ja me osalesime ka näiteks nendesamade Timbuktu templite hävitamist hukkamõistva resolutsiooni koostamisel eelmisel aastal selle komitee kohtumisel, mis toimus Peterburis. Iseenesest, mis puudutab rahvusvahelist õiguslikku või juriidilist keskkonda, et siis sellega ei ole hetkel, mis õigust puudutab, väga suurt probleemi, sest kultuurilise pärandi rikkumine, hävitamine relvakonflikti käigus on ka juba praegu selgelt sätestatud rahvusvahelise kuriteona, nimelt sõjakuriteona. Nii et kui me vaatame rahvusvahelise kriminaalõiguse normistikku, siis see peaks juba olema piisav pärandi rikkujate ja hävitajate vastutusele võtmiseks. Nüüd on iseküsimus, kuidas neid uurimisi läbi viiakse ja süüdlastele jälile jõutakse. Mis puudutab Malit ja Timbuktus toimunud häivutustööd, siis Rahvusvahelise Kriminaalkohtu peaprokurör on praeguseks algatanud uurimise selles osas, mis Malis on toimunud. Ennekõike kultuuripärandi kaitsmine on riikide endi kohustus ja Rahvusvaheline Kriminaalkohus sekkub ainult siis, kui riik ise ei soovi või ei taha neid rikkujaid vastutusele võtta. Lisaks vajab kriminaalkohus sekkumiseks ka õiguslikku alust. Mali küsimuses on värskelt ka näiteks ÜRO Julgeolekunõukogu võtnud vastu oma resolutsiooni 2085, mis mõistab tugevalt hukka kultuuriliste ja religioossete paikade hävitamise. Nii et lühidalt kokku võttes, need asjad on rahvusvahelise kuriteo, sõjakuriteona täna käsitletud. Rahvusvahelises õigusruumis me ei näe, et oleks väga suuri lünki. Küsimus on pigem konkreetsete riikide tahtes ja võimekuses kuritegude toimepanijate jälile jõuda ja siis kas neid ise kohtu ette viia või viia rahvusvahelise kriminaalkohtu ette.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Jevgeni Ossinovski, palun!
|
|
Jevgeni Ossinovski
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud välisminister! Oma kõne lõpus te ütlesite, et välispoliitika on Eesti inimeste teenistuses väärtuspõhiselt ja pragmaatiliselt. Mis on valitsuse seisukoht, kuidas välispoliitikas väärtuspõhisus ja pragmaatilisus kokku käib, milline on nende kahe vahekord? Aitäh!
|
|
Välisminister Urmas Paet
Minu jaoks on nad väga paljudel ja enamikul juhtudel sisuliselt kattuvad. Ma arvan, et Eesti-suguse riigi huvides, pragmaatilistes huvides on, et seesama väärtuste ruum, kuhu me kuulume, et see oleks võimalikult kindlustatud ja et me oma välispoliitilisi otsuseid, aga ka sisepoliitilisi otsuseid teeksime sellest lähtuvalt. Nii et kui sa küsid seda suhet, siis ma arvan, et see suhe on väga lähedal 100%-le kattuvuse osas.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Kalev Kallo, palun!
|
|
Kalev Kallo
Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud välisminister! Ka mina tänan põhjaliku ettekande eest, küll aga mulle tundub arvestades seda, et tänapäeva üheks suurimaks majanduseks on Hiina, siis peatumine Hiina suunal ainult selles osas, et valmib saatkond, oleks minu jaoks nagu vähe. Millest selline väike tähelepanu? Võib-olla täpsustaks nii suhete kui ka edasiste kavatsuste osas nii majanduse kui ka muus vallas Hiina suunal, sest tõesti, viidata ainult, et valmib saatkond, on minu arvates vähe. Aitäh!
|
|
Välisminister Urmas Paet
Aitäh! Paraku on mu kõnel ajaline piirang ja selleks on ka nüüd see poolteist tundi, kui me saame rääkida asjadest, mis ajalisel põhjusel sissejuhatavasse monoloogi ei mahtunud. Hiina loomulikult on jätkuvalt Eestile väga oluline partnerriik, vastasel korral me ju ei oleks teinud seda väga suurt investeeringut sellesse samasse saatkonnahoonesse, millest ma ka oma kõnes rääkisin. Tegelikult see on palju rohkemat, kui ainult üks – kuidas ma ütlen? – lause siin kõnes. Meie saatkonnahoone Pekingis on ikkagi viimaste aastate jooksul ainuke saatkonnahoone, mis on ehitatud arhitektuurikonkursi võitnud töö alusel nii-öelda nullist pihta. Üldjuhul me oleme teistes kohtades ikkagi oluliselt sobitanud, ostnud mingid olemasolevad ruumid või rentinud suisa. Nii et juba see tähelepanu, mida me oleme osutanud selle saatkonnahoone valmimisele Pekingis, tegelikult kirjeldab ka seda, millist potentsiaali me suhetes Hiinaga näeme.
Mis meie tänast suhete seisu laiemalt puudutab, siis selles osas on need suhted stabiilsed, nad on välispoliitiliselt päris tihedad. Suur osa potentsiaalist, mis nendes majandussuhetes on, on jätkuvalt realiseerimata. Kui me vaatame Hiina osakaalu meie väliskaubanduses, siis on see jätkuvalt väga väike. Nii et hoolimata ka viimaste aastate tähelepanu pööramisest ja tegevusest sel suunal, väga praktilist majandus- ja kaubanduskoostööd ei ole siiski suurel määral lisandunud. Aga see ei tähenda, et see kõik ei või siin juhtuda.
Viisade väljastamine, kui me vaatame inimeste reisimist, on meil nii Pekingis kui Shanghais kasvanud. Nii et samm-sammult need numbrid ja suhtlemised paranevad. Ma väga loodan, et see, kui meil on suuremad võimalused saatkonnas, mis võimaldab ka mitmesuguste Eesti asutuste alalist esindatust Pekingis seal saatkonna juures pidada, veelgi ergutab nende suhete arengule kaasa. Ja rahvusvahelises mõõtmes ei ole mingit kahtlust, Hiina mängib järjest kaalukamat rolli nii maailma majanduses kui maailma poliitikas. Seda me näeme ka igapäevselt, näiteks ÜRO Julgeolekunõukogu otsuste ja toimetamiste näol. Nii et see oleks minu vastus. Meil on suhted head, toimivad päris aktiivselt, aga jätkuvalt on palju realiseerimata potentsiaali.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Igor Gräzin, palun!
|
|
Igor Gräzin
Hea minister! Mõni nädal tagasi oli siin arutelul rahvusvahelist kriminaalõigust puudutav dokument, Kampala lisa, ja siinsamas majas, nendes ruumides tekkis idee, et küberrünnak peaks kvalifitseeruma agressioonina rahvusvahelise õiguse mõistes, et küberrünnak on üks agressiooni liike. Kahjuks oli niimoodi, et Välisministeeriumi esindajad ütlesid, et oh ei, see ei ole suurt midagi ja las ta siis olla ja igal juhul kuskil legaliseerida või kirja panna seda ei tasu, et see on nihuke pehme värk ja nii. Ja tegelikult läkski, et üldiselt häälteenamusega nagu see küberrünnaku agressiooniks tegemise idee Välisministeeriumi ettepanekul nii palju hääli ei saanud. Kas sa natuke selgitaksid seda positsiooni, miks küberrünnak ei kujuta ennast agressiivset tegevust? Miks ta on ebaoluline?
|
|
Välisminister Urmas Paet
Kindlasti küberrünnak ei ole ebaoluline ja kujutab endast agressiivset tegevust. Teine teema on seesama rahvusvaheline õigusruum, et kas ja kus siis küberrünnakut kõige mõistlikumalt oleks võimalik defineerida, nii et selleks oleks ka kasu. Paraku täna rahvusvaheliselt küberjulgeolekut ja sealhulgas küberrünnakut puudutavas tegevuses me oleme, ma arvan, jätkuvalt sellises probleemi teadvustamise faasis. Kui me vaatame näiteks rahvusvahelist õigusruumi, siis ega jätkuvalt palju muud pole juurde tekkinud, kui on olemas üks Euroopa Nõukogu konventsioon, mis seda teemat käsitleb ja mis on avatud liitumiseks ka teistele riikidele, kes ei ole Euroopa Nõukogu liikmed, aga ometi on selle konventsiooniga liitunud väga väike hulk Euroopa Nõukogu enda riike.
Nii et selles osas, mis puudutab rahvusvahelist õigusruumi, ma arvan, et me peaksime hetkel ja väga palju tegelema teadvustamisega, pluss muidugi praktiline tegevus, mida meie näitel kannab väga selgelt NATO küberkaitsekeskus siinsamas Tallinnas, kus me soov on, et ka riigid otseselt sellega liituksid ja oma eksperte saadaksid.
Ma arvan, et probleem täna selles osas ei ole mitte niivõrd selles, kas me näeme seda riski ja ohuna. Jah, muidugi me näeme, ja ka oma kõnes ma seda käsitlesin. Küsimus on pigem n-ö rahvusvahelise õigusruumi kohas, ajastatuses ja ka selles õiges kohas, kus seda teemat käsitleda, et ta leiaks ka piisava toetuse ega tekitaks n-ö vastupidist efekti. Nagu me rahvusvaheliselt teame, selliste uute teemade puhul see, et inimesed võtaksid n-ö teema sisse ja sellest aru saaksid ja kaasa hakkaksid elama, tihti võtab aega.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Urve Tiidus, palun!
|
|
Urve Tiidus
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud välisminister! Teame, et väga paljud inimesed igapäevaselt välispoliitika analüüsimisega ei tegele ja ma usun, et sellepärat oleks huvitav ja põnev kuulda rohkem sellest väitest, et maailmas hakkavad kaasa rääkima seni varjus olnud riigid ja Eesti peab sellega arvestama. Kas nende riikide seas on ka üllatusi või kas te natuke laiendaksite seda seisukohta? Aitäh!
|
|
Välisminister Urmas Paet
Ei, üllatusi ei ole. Selle all mina kõigepealt pean silmas neid riike, kus tegelikult, kui me vaatame maailmakaardile või arve, kus on väga suur elanikkond või väga suur ala selle riigi territoorium, et paljud nendest riikidest, kes võib-olla viimastel aastakümnendit veel ei ole sedasama oma potentsiaali realiseerinud, ei ole pidanud seda oluliseks või on tegelenud peamiselt oma siseeluga, nendest riikidest on järjest rohkemd viimastel aastatel hakanud oma suurust, jõudu ja võimekust realiseerima ka rahvusvahelises elus. Ma pean silmas riike nagu näiteks India, Brasiilia, Lõuna-Aafrika Vabariik, Indoneesia jne, jne ehk riigid, kellel on olnud kogu aeg tulenevalt nende suurusest jõust ja võimekusest võimalus aktiivselt rahvusvahelises elus osaleda ja neid suhteid mõjutada, kes ühel või teisel põhjusel ei ole varasemal ajal seda teinud ja nüüd teevad ja me peame sellega arvestama.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Tiina Lokk-Tramberg, palun.
|
|
Tiina Lokk-Tramberg
Aitäh, lugupeetud välisminister, hea kõne eest. Teie valitsemise ajal on kõvasti intensiivistunud kahesuunaline liikumine Ukraina, Valgevene, Gruusia, Armeenia, Aserbaidžaani, Kasahstani liinil, mis kindlasti EL-i ja julgeoleku, majanduse või mis iganes seisukohalt ei ole sugugi mitte väheoluline, et kes siis veel. Aga seal on olemas üks selline tume koht ja kui me räägime varjusolevatest riikidest ja nende võimalikust rollist, siis ega te ei tea, mis toimub ja kas ja kuidas meil mingid plaanid seonduvalt Türkmenistaniga ja tegelikult natukene pehmemas variandis Usbekistani ja Kõrgõzstaniga? Aitäh!
|
|
Välisminister Urmas Paet
Nagu ma kõnes nimetasin, et me peaksime pöörama nii Eestis kui EL-s rohkem tähelepanu sellele, missugused on arengud ja koostöövõimalused Kesk-Aasia riikidega. See oli ka üks põhjusi, miks me näiteks Eesti puhul aasta tagasi avasime saatkonna Kesk-Aasias Kasahstani pealinnas Astanas, mis tegeleb ka Türkmenistaniga, jah mitte Usbekistaniga, aga Türkmenistaniga. Peaminister on nendes mõlemas riigis päris hiljuti käinud koos ka ettevõtjatega visiidil, on alla kirjutatud ka paar majanduskoostöö raamlepingut. Nii et selles osas midagi viimastel aastatel on toimunud. Aga tõsi on see, et kui me vaatame julgeoleku aspektist sedasama Afganistani arengut, mis saab edasi pärast 2014. aastat, siin sinu poolt nimetatud riikide roll selle julgeoleku ja stabiilsuse hoidmisele kaasaaitamises, kui me vaatame sedasama majanduspotentsiaali, ikkagi ka seda, et ta on Euroopa Liidule suhteliselt lähedane piirkond, mis puudutab energiakandjaid näiteks, olulisus ja strateegiline tähtsus selles osas, siis jah, ma ütleksin täna, et Euroopa Liit peaks nende riikidega siiski oluliselt rohkem suhtlema ja tegelema. Nii et lähiaastateks ma ennustaks Eesti poolt seda, et kindlasti me nende riikidega ka tahame suhteid tihendada ja samuti, mis puudutab ka meie arengukoostööalast tegevust näiteks, et me sooviksime seda Kesk-Aasiasse laiendada.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Tarmo Tamm, palun!
|
|
Tarmo Tamm
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud välisminister, tänan ettekande eest! Välisministeeriumi üks valdkond, millega ta ka aktiivselt tegeleb ja millega peaks tegelema, on investeeringute meelitamine riiki ja Eesti kui hea investeeringukoha tutvustamine. Kindlasti ka ministeerium sellega tegeleb. Aga teine teema on see, et meie riigi kodanikud, kes on investeerinud välisriikidesse, ma olen lugenud, on jäänud teatud riikides hätta, sest nende investeeringud ei ole kaitstud. Härra minister, palju teil on tulnud selliste teemadega kokku puutuda ja on ka teil mingi hea näide, kus te olete suutnud investeeringut kaitsta? Aitäh!
|
|
Välisminister Urmas Paet
Eks aeg-ajalt ikka on muresid selles osas, et ettevõtjatel on probleeme asukohariigis toimuvaga ja oma investeeringutega. Kahjuks viimastel aastatel on selles osas silma torganud Ukraina. Nagu me kõik teame, see ei ole ainult Eesti probleem, see on ka paljude teiste riikide, sh Euroopa Liidu riikide probleem, kelle ettevõtjad ei ole rahul olukorraga, mis seal riigis on, oma investeeringutega. Neid juhtumeid, mida on olnud ka ju Eesti avalikkuse ees, ma nimetaksin võib-olla kõige keerulisemateks ja ebameeldivateks ja neid on olnud väga keeruline lahendada seni.
On teistest riikidest ka näiteid, kus need juhtumid on lahenenud, sh ka meie saatkonna sekkumisel või riigi sekkumisel. Me oleme saanud kaasabi osutada, et need mured laheneksid. Ja laiemas plaanis see on ka soov, miks me soovime laiendada näiteks investeeringute kaitse lepingute ringi erinevate riikidega. Paraku sellesama Ukraina näide hetkel on see, et selle riigiga on vastavad lepingud olemas, aga probleemid on ikka. Nii et sajaprotsendiliselt, et investeeringute kaitse lepingu olemasolu tagab selle, et üldse mingeid probleeme ei ole, kahjuks öelda ei saa.
Jah, me tegeleme sellega edasi, me tegeleme sellega edasi koostöös muidugi ka Euroopa Liidu partneritega. Sest, nagu ma ütlesin, et üldine muster on ikkagi see, et kui probleemid mingis riigis tekkivad välisinvesteeringutega, siis need ei ole selles mõttes riigipõhised, et ongi ainult Eesti või Eesti ettevõtjatega probleeme. Ikkagi mingid ulatuslikumad mured selles ühiskonnas, mis mõjutavad kõiki või enamikku sinna riiki investeerinud välisettevõtjaid.
|
|
Asesimees Jüri Ratas
Kalle Laanet, palun!
|
|
Kalle Laanet
Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Ma tuleksin teie kõne viimase lõigu juurde, mis puudutab seda, et välispoliitika on inimeste teenistuses ja seda väärtuspõhiselt ja pragmaatiliselt, sest julgeolek, inimõigused, majanduskeskkonna stabiilsus on meie põhihuvid. Ma julgen arvata, et see nii ongi, sest minu isiklikud kogemused viimastel aegadel suhetes Välisministeeriumi ametnikega ja välisministriga on kindlasti selleks märgiks, et Välisministeerium on tõesti julgelt mitu sammu edasi astunud selles suunas. Aga nagu me teame, Eesti on kompaktne riik ja tal on piiratud ressursid ning väga palju või suuresti on Välisministeerium ja meie riik suunanud oma pilgu väljapoole Euroopat. Samas kindlasti on meil vaja nagu lisavõimalusi ja -võimekust. Kas te olete mõelnud nii Välisministeeriumis kui ka valitsuses, et võiks mingil kujul või mingis vormis Euroopas olekut vähendada ja suunata oma ressursse väljapoole? Aitäh!
|
|
Välisminister Urmas Paet
Mis esinduste võrgustikku puudutab, siis eks ikka me oleme selle peale mõelnud ja seda analüüsinud. Nii kurb, kui see ka ei ole, me oleme ühe saatkonna ühes Euroopa Liidu riigis kinni pannud eelmisel aastal. Aga muudatusi me oleme teinud ja selles osas tuleb käia ajaga kaasas. Aga a priori öelda, et nüüd on meile väga tähtis kõik muu, see, mis on väljaspool Euroopat, ja Euroopa enam tähtis ei ole – seda kindlasti ei saa väita. Kui me vaatame näiteks neid kolme gruppi põhjustest, miks ühes või teises riigis üldse välisesindus peaks olema, siis see on välispoliitilised põhjused ehk välispoliitiline koostöö mõjukus seotuna ka meie julgeoleku küsimustega jne. Siis meie majandushuvid, meie ettevõtjate majandushuvid, väliskaubandus ja kolmas grupp on konsulaarkaitse ehk Eesti kodanike aitamine selles riigis. Kui me vaatame meie suhteid ka tänases Euroopas, siis vaieldamatult meie kõige olulisem välispoliitiline ja ka julgeolekupoliitiline keskkond on jätkuvalt Euroopa, jätkuvalt NATO-sse ja EL-i kuuluvad riigid. Ja kui arvatakse, et seal pealinnades ei ole enam midagi teha, et kõik otsustatakse Brüsselis ära, siis see nii ei ole. Selles osas eri riigid ikkagi kujundavad oma otsused, oma valikud oma pealinnas.
Mis puudutab välismajandust, siis 70% Eesti väliskaubandusest on teistesse EL-i riikidesse. Ja samamoodi enamik Eesti inimesi, kes välismaal käib ja välismaal reisib, teeb seda Euroopas. Kui vaadata ka konsulaarjuhtumeid, probleeme, siis enamik neist on tekkinud Euroopas. Nii et selles osas midagi ei ole öelda. Valdavalt ikkagi EL-i riikidega see suhtlemine pealinnade tasandil on jätkuvalt oluline, arvestades kõiki neid kolme teemade ringi.
Kui vähegi võimalik, siis meie paremat esindatust ja seda võimekust ka mujal maailmas ma ei arendaks Euroopa arvel. Aga nagu ma ütlesin, selles osas praegune aeg on väga muutuv ja kui tõepoolest me leiame, et kui ühes või teises riigis me saame hakkama ka muul moel, siis kindlasti on see võimalik ja seda tuleb ka teha, aga see peab olema väga selgelt koha- või juhtumipõhine, mitte lihtsalt see, et me Euroopas hakkame massiliselt kohaolekut vähendama selleks, et võib-olla kuskil potentsiaalselt huvitavates kohtades esindatust teha. Aga seda me ka väljaspool jätkuvalt soovime teha. Nagu ma nimetasin, Indias me eelmisel nädalal koos avasime saatkonna ja praegu on kavas saata diplomaat Portugali saatkonda Brasiiliasse, et alustada ettevalmistusi meie kohaoleku loomiseks Brasiilias.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Vladimir Velman, palun!
|
|
Vladimir Velman
Suur tänu, lugupeetud juhataja! Austatud välisminister! Piiratud aja jooksul te esitasite päris huvitava ettekande. Küsimus on mul järgmine. Poliitilises retoorikas päris tihti kasutatakse illusioone. Praegu näiteks on araabia kevad, pärast tuleb araabia suvi, araabia sügis, araabia talv, ja enam eriti see kedagi ei hakka huvitama. Minu küsimus puudutab ühte riiki, mis oli veel mõned aastad tagasi maailma huvi keskpunktis, see on Iraak. Kas need arengud, mis praegu toimuvad Iraagis, vastavad nendele ootustele, mis olid Iraagi okupatsiooni alguses? Ma tänan teid!
|
|
Välisminister Urmas Paet
Kõigepealt, järjest rohkem araabia maailmas endas ei nimetata seda, mis seal toimub, mitte araabia kevadeks, vaid ärkamiseks, mis võib-olla teatud mõttes on isegi täpsem. Sest tõepoolest, see paralleel aastaaegadega – mina ei kujuta ette, mida peaks tähendama araabia talv, ja kas me seda tahame. Nii palju terminitest.
Mis Iraaki puudutab, siis ei ole rahul. Selles mõttes, et ikkagi Iraagi arengud praegu on väga murettekitavad. Kui me vaatame ka viimaseid nädalaid ja ka viimaseid kuid, siis väga järsult on taas kasvanud vägivald, on kasvanud sisekonfliktid, poliitiline ebastabiilsus. Muidugi suur pall on ikkagi Iraagi enda käes, et leida need uued tasakaalupunktid ja kokkulepped, et vägivalda vähendada ja riiki stabiliseerida, aga muidugi ka rahvusvaheline kogukond peab sellele tähelepanu rohkem pöörama, aitama kaasa nende tasakaalupunktide leidmisele.
Samas on selge, et kui me vaatame piirkonda laiemalt, siis täna kohti, kus rahvusvaheline kogukond peab midagi tegema ja teebki, on juba väga palju. Muidugi, lõppude lõpuks on ka küsimus, kui palju seda energiat ja ressurssi siis jätkub. Aga jälle, Iraagi mõju ja seal toimuva mõju on oluliselt laiem kui see riik ise ja igal juhul, kui vägivald seal edasi laieneb ja ebastabiilsus suureneb, ega sellest kellelegi midagi toredat ei sünni. Jah, lühike vastus on see, et hetke arengutega Iraagis ei saa olla rahul.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Mart Meri, palun!
|
|
Mart Meri
Aitäh! Hea minister! Teie ettekande läbivaks juhtmotiiviks oli see, et välispoliitika on inimeste teenistuses. See toob kohe uuesti jutuks väärtuspõhisuse ja pragmaatilisuse. Eestis on piisavalt inimesi, kes muretsevad näiteks soome-ugri rahvaste olukorra pärast Venemaal või tunnevad kaasa ka näiteks Tiibetile. Kuidas nüüd siis välispoliitika pragmaatilisem pool, mida Välisministeerium viljeleb, arvestab nende Eesti inimeste huve? Aitäh!
|
|
Välisminister Urmas Paet
Aitäh! Nagu ma ütlesin, need kaks sõna ei pea olema omavahel vastuolus, ja nagu ma ka ütlesin, üldjuhul ju ei olegi. Mis puudutab põlisrahvaste olukorda, siis nagu ma ka oma kõnes nimetasin, näiteks meie ÜRO inimõiguste tegevuses on põlisrahvaste temaatika, põlisrahvaste olukord üks põhiteemasid, mida me tahame oma ÜRO Inimõiguste Nõukogus oleku aja jooksul selgelt käsitleda. Kindlasti need on tihti väga emotsionaalsed teemad, paraku ka traagilised, aga selleks, et olukorda muuta, et neile inimestele, kelle pärast õnneks paljud siin Eestiski südant valutavad, ka tegelikult paremat olukorda saada, tuleb töötada tänapäeva maailmas nendes formaatides, nendes keskkondades, kus see on võimalik ja kus see loodetavasti annab positiivseid tulemusi. Üks nendest on selgelt seesama ÜRO, sh ÜRO Inimõiguste Nõukogu, keda ju kõik riigid ikkagi aktsepteerivad, ÜRO liikmesriigid. Nii et jah, meie üks põhiteemasid, olles ÜRO Inimõiguste Nõukogu liige, on ka põlisrahvused ja põlisrahvuste olukord.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Austatud minister, ma tänan väga teid teie ettekande ja vastuste eest! Palun nüüd ettekandeks Riigikogu kõnetooli väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni!
|
|
Marko Mihkelson
Lugupeetud istungi juhataja! Austatud välisminister! Head kolleegid! Seekordne välispoliitika arutelu Riigikogu täiskogul langeb ühte ajaga, kui oleme tähistamas Eesti Vabariigi 95. aastapäeva. Ühele väikeriigile on see aukartust äratav vanus. Meie enda ajalugu on meile õpetanud, kui olulist rolli ühe iseseisva riigi ajaloos mängib edukas diplomaatia ning püsivad liitlassuhted sõpradega.
1918. aastal oli maailm suure sõja järelmitest rabatud. Globaalne poliitiline kaart tegi läbi suure muutuse. Rahvusvahelistesse suhetesse lülitus palju uusi riike, nende hulgas ka Eesti Vabariik. Paraku polnud Esimese maailmasõja šokk siiski nii sügav, et see oleks Euroopa riike sundinud suveräänsust jagavale koostööle. Poliitilised arengud Saksamaal ja Venemaal surusid kontinendi peagi ohtlikesse vastandumistesse, mis lõppes suure katastroofiga.
Teise maailmasõja lõpul kujundatud maailmakord on paljuski püsinud tänaseni, mida pole suutnud kõigutada ei Nõukogude Liidu varisemine ega ka Aasia esiletõus. Ometi on tänases maailmas kasvavalt palju küsimärke, mis suureneva võrgutiheduse juures sunnib riike tugevdama töötavaid ning otsima uusi koostöövorme.
Princetoni ülikooli õppejõud ja USA välisministeeriumi endine poliitikaplaneerija Anne-Marie Slaughter rõhutab, et 21. sajandi maailm on sedavõrd omavahel läbipõimunud, mistõttu enam ei kehti üksnes klassikalised riikidevahelised konfliktide ärahoidmiseks vajalikud tõukumised ja tõmbumised. Slaughter on seda nimetanud metafoorselt ka piljardipalli-maailmaks.
“Me oleme liikunud maailmast, kus rahvusvaheline süsteem omas piiratud arvul tegijaid, võrgustunud maailma, kus kehtib korraga lugematul arvul kombinatsioone,” rõhutab Slaughter. Võrgustunud on seejuures kõik – diplomaatia, sõda, äri, meedia, ühiskond ja isegi religioon.
Maailma mõjukeskuste paljunemine riikide, erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide, suurkorporatsioonide, meedia, vabaühenduste, ususektide ja isegi perekondade kaudu on lisanud just eriti viimasel kümnendil rahvusvahelistesse suhetesse sellise dünaamika ja ristsuhete võrgustiku, millega konventsionaalne diplomaatia üksi ei saa enam päris hästi hakkama.
Ma võin eksida, kuid president Lennart Meri oleks täna nutitehnoloogia ajastul ilmselt rääkinud meie välispoliitika multitaaskluse hädavajalikkusest. Pean siin silmas seda, et piiratud ressursside juures pakub just võrgustunud maailm ka väikeriigile võimaluse mitmekesisemalt oma nähtavust kasvatada ning huvisid edendada. Selleks on vaja pidevalt värskeid ideid tootvat ning välispoliitika elluviijate hästi koordineerivat süsteemi. Eestil on siin veel kindlasti arenguruumi.
Kuidas jõuavad täna ideed ja poliitilised hoiakud meie välispoliitikasse? Ideaalis võiks Eesti välispoliitiliste prioriteetide ja tegevuste sulam kujuneda erakondade programmidest ja teemakohastest poliitikapaberitest, arvamuslugudest meedias, mõttekodade analüüsidest, rahvusvahelisest koostööst ja vastukajast, lõppeks välispoliitika elluviijate igapäevasest sihipärasest tegevusest.
Riigikogu väliskomisjon on järjekindlalt panustamas meie välispoliitilisse debatti ja tegevustesse raportite, soovituste ning valitsuse välispoliitilise tegevuse pideva järelevaatamise kaudu. Viimastest näidetest olgu siin viidatud läinud kevadel avaldatud Aasia strateegia raport ning Eesti välisesinduste võrgustiku analüüs koos soovitustega valitsusele. Samuti on selgelt tunnetatav väliskomisjoni panus aruteludes, mida on viimasel ajal peetud Eesti-Vene piiriküsimuse üle.
Viimasel ajal on Eestis olnud moodne hurjutada Riigikogu kallal, et siin napib kaasatust ning eriti kolmandast sektorist lähtuvate ideede ja ettepanekute ärakuulamist. Tahaksin juhtida tähelepanu, et Riigikogu väliskomisjon rõhutas juba 2003. aastal valitsusväliste organisatsioonide kaasatuse tähtsust välispoliitilise debati rikastamisel.
Nii on Riigikogu väliskomisjon aastate jooksul kaasanud erinevatesse aruteludesse meie mõttekodade analüütikuid ja nende soovitusi. Neist värskeimat, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse 65-leheküljelist raportit Läänemere piirkonna julgeolekualastest väljavaadetest aastani 2020 tutvustati läinud aasta 15. novembril Toompeal korraldatud seminaril. Kõik seni tellitud analüüsid on kättesaadavad ka meie koduleheküljel.
Eesti välispoliitilised mõttekojad on kindlasti täna oluliselt paremal järjel kui kümmekond aastat tagasi. Loodetavasti saab ka Eesti Välispoliitika Instituut oma raskustest üle ning suudab paremini lülituda välispoliitiliste sisendite andmisse, mida välispoliitika elluviijad pidevalt oma mõtete sõelumiseks vajavad.
Eesti välispoliitika saab võrgustunud maailmas olla edukas ja sihikindel siis, kui suudetakse töös hoida erinevad koostöömudelid täidesaatva võimu tasandil, kaasates samal ajal era- ja kolmandat sektorit. Seejuures on näiteks väliskaubanduse edendamisel möödapääsmatu valitsuse senisest ühisem või ka läbimõeldum panus.
Otsati taandub küsimus ka kestvasse debatti paljuräägitud väärtuspõhisest välispoliitikast ning kuidas seda edendada viisil, et oma põhimõtetele truuks jäädes me ei kahjustaks iseenda rahvuslikke huvisid. Riigikogu väliskomisjon kavatseb veel eeloleval kevadel keskenduda nimetatud teema sügavamale analüüsile.
Maailm pole mõistagi haaratav ühe valemi või ideoloogia kaudu, kuid sageli aitab parimaid valikuid teha kolme võtmesõna meelespidamine. Nendeks on arukus, eneseväärikus ja lugupidamine. Seepärast tuleb alati mõelda, et hoolimatu sõna või tegu võivad ka kõige kindlamad põhimõtted õõnsaks muuta. Eriti vähe eksimusruumi on just meiesugusel väikeriigil.
Head kolleegid, tuleksin nüüd mõne olulisema teema juurde, millega on Riigikogu väliskomisjon viimase aasta jooksul sügavamalt kokku puutunud. Alustan seekord suhetest Venemaaga ning läinud sügisel käivitunud piirikonsultatsioonidest.
Eestile on arusaadavalt olulised heanaaberlikud suhted kõigi oma naabritega, sealhulgas Venemaaga. Selle nimel on töötanud erinevad koalitsioonivalitsused alates 1991. aastast. Mõistetavalt on eriti suhted Venemaaga väga mitmetasandilised ning sageli kinni nendes mõttekuvandites, mida tänapäeva poliitikutel või diplomaatidel on lühiajaliselt keeruline kui mitte võimatu muuta. Seepärast tuleb ka Eesti suhteid Venemaaga käsitleda kui pikaajaliste eesmärkide kogumit, kus lühiajaliselt saavutatu peab teenima strateegilist eesmärki – vastastikku lugupidavate ja heanaaberlike suhete rajamist.
Läinud aastal andis Venemaa ametlikul tasandil märku, et on huvitatud leidmaks väljapääsu diplomaatilisest tupikust, kuhu satuti 2005. aastal. Eesti vastas sellele omapoolse valmisolekuga pidada konsultatsioone leidmaks võimalusi piirilepingute lõplikuks jõustamiseks. Ma tuletan meelde, et piiriläbirääkimised Venemaaga lõppesid juba 1996. aastal ning sellest ajast saadik on nii maismaa- kui merepiirilepingud oodanud jõustamist. Pärast Eesti liitumist Euroopa Liidu ja NATO-ga jõudsid lepingud lõpuks välisministrite antud allkirjadeni 2005. aasta mais. Mis edasi juhtus, on kõigile hästi teada.
Riigikogu väliskomisjon tegutses eelmisel aastal selle nimel, et taaskäivitada parlamentaarne dialoog Venemaa kolleegidega. Juulis leidis aset kohtumine Venemaa parlamendi ülemkoja väliskomisjoni delegatsiooniga Lõuna-Eestis ja Pihkvas, novembris külastas Tallinna Venemaa parlamendi ülemkoja väliskomisjoni esimees Mihhail Margelov. Selleks kevadeks (eeldatavasti on see aprillis) on kavandamisel Riigikogu väliskomisjoni delegatsiooni visiit Moskvasse. Viimati külastas Riigikogu väliskomisjoni delegatsioon Venemaa pealinna 2004. aasta aprillis, veidi enne meie liitumist Euroopa Liiduga.
Eelmisel aastal arutas väliskomisjon mitmel oma istungil Eesti-Venemaa kahepoolsete suhete hetkeseisu ning otsustas oktoobris kõigi Riigikogus esindatud poliitiliste jõudude nõusolekul soovitada valitsusele võtta vastu Venemaa ettepanek alustada piirikonsultatsioone. Seejuures anti valitsusele väga selge mandaadiulatus: “Ettepanek põhineb teadmisel, et Eesti soovib arendada teineteise suveräänsust ja õiguslikku järjepidevust austavaid suhteid kõikide oma naaberriikide, sealhulgas Venemaaga”.
Ehk siis teisisõnu – piirilepingute lõplik jõustamine ei tohi mingil viisil kompromiteerida Eesti õigusliku järjepidevuse põhimõtet. Väliskomisjon on seisukohal, et piirilepingute jõustamine on Eesti rahvuslikes huvides, kuid seda ei saa teha igal tingimusel. Seda kajastab ka Riigikogu poolt valitsusele konsultatsioonideks antud mandaat.
Head kolleegid, Eesti suhete pidev arendamine oma lähemate naabrite ning liitlastega on väliskomisjoni välissuhtlemise üks peamisi prioriteete. Selleks on aastatega kujunenud mitmed koostööformaadid, nagu näiteks NB8 ehk Põhjala ja Balti riikide väliskomisjonide esimeeste ning Balti riikide parlamentide väliskomisjonide delegatsioonide regulaarsed kohtumised. Lisaks on Riigikogul hea tava iga aasta arutada aktuaalseid küsimusi eraldi ka Soome kolleegidega. Lisaks soovib Riigikogu väliskomisjon edendada regulaarsemat koostööd ka näiteks Poola kolleegidega, kes on Eestile väga oluline partner nii Euroopa Liidus kui NATO-s.
Euroopa Liidu tasandil toimus eelmisel aastal oluline muudatus rahvusparlamentide kaasamises üle-euroopalisse debatti ühise välis- ja julgeolekupoliitika üle. Senini hästi toiminud väliskomisjonide esimeeste kohtumiste asemel on Lissaboni lepingule viidates ellu kutsutud rahvusparlamentide välis- ja kaitsekomisjonide delegatsioonide konverents. Eesti hinnangul on oluline keskenduda mitte kvantiteedile, vaid eeskätt kvaliteedile. Kogemus on näidanud, et liiga suurte foorumite töö on sageli hajus ning eesmärke vähe täitev. Loodetavasti annab Iirimaa eesistumise ajal tuleval kuul toimuv kohtumine rohkem aimu sellest, millises suunas rahvusparlamentide koostöö liigub.
Kahepoolsetest parlamentaarsetest suhetest oli väliskomisjonile läinud aastal olulisemaks visiit Ameerika Ühendriikidesse, kus toimusid kohtumised Silicon Valleys ning Washingtonis. Keskendusime oma visiidil Eesti diasporaa küsimuste tundmaõppimisele, Eesti ettevõtete läbilöögivõimalustele USA-s ning kahepoolsete suhete edendamisele. Eesti suhted Ameerika Ühendriikidega on väga heal järjel eriti julgeolekupoliitika vallas. Komisjoni hinnangul peaks Eesti panustama senisest enam kahepoolsete kaubandussuhete laiendamisele. Euroopa Liidu ja USA vaheliste vabakaubanduskõneluste kauaoodatud algus annab selleks omakorda hea tõuke.
Head kolleegid, Riigikogu väliskomisjon on oma töös süvitsi keskendunud erinevatele aktuaalsetele teemadele, mis on olulised meie välis- ja julgeolekupoliitika sihte silmas pidades. Läinud aastal päädis Aasia strateegia teema käsitlemine vastavasisulise raporti koostamise ja soovituste esitamisega valitsusele, mida arutasime möödunud kevadel ka Riigikogu täiskogu istungil.
Aasia riikide tähtsus globaalses majanduses ning poliitikas on kiirelt kasvav trend, mistõttu jätkab väliskomisjon aktiivselt raportis puudutatud küsimuste põhjalikumat käsitlemist Eesti huvide seisukohalt lähtudes. Nii näiteks on juba järgmisel nädalal meie päevakorras Aasia keelte ja kultuuride õpetamise seis ning väljavaated Eesti üldharidus- ja kõrgkoolides. Istung toimub kahasse kultuurikomisjoniga. Kavandamisel on Riigikogu väliskomisjoni delegatsiooni visiit Singapuri ja Indoneesiasse, mis keskendub peamiselt poliitiliste kontaktide laiendamisele ja väliskaubandussuhete edendamisele.
Hea meel on tõdeda, et Vabariigi Valitsuses eelmise aasta novembris heaks kiidetud Aasia programm on käivitumas läbi reaalsete pilootprojektide. Tuleb silmas pidada, et Eesti piiratud ressurssidele vastavaid võimalusi Aasia suunal on võimalik edukalt ära kasutada vaid siis, kui selles vallas on nii otsustajate kui elluviijate tasandil võimalikult palju ühismeelt ning eesmärgistatud tegevust.
Riigikogu väliskomisjon jätkab ka käimasoleval aastal arutelusid Eesti välisesinduste võrgustiku arendamisest. Läinud nädalal toimunud Eesti saatkonna kauaoodatud avamine Indias on oluline samm meie kahepoolsete suhete edendamisel Aasia ühe olulisema riigiga.
Riigikogu väliskomisjoni soovitusel tuleks uute esinduste avamisel pidada silmas eeskätt olemasolevaid ressursse ning pikemaajaliste välispoliitiliste eesmärkide katmist. Seepärast oleks väga ajakohane teha korralik audit meie esinduste tegevuse üle, mõeldes eriti nendele muutustele, mis on toimunud seoses meie ühinemisega Euroopa Liiduga 2004. aastal.
Läinud sügisel alustas väliskomisjon kuulamisi Läänemere ümbruse julgeolekukeskkonna perspektiivide selgitamiseks ettevaatavalt aastani 2020. Nagu eespool mainisin, tellis Riigikogu selleks puhuks analüüsi Rahvusvaheliselt Kaitseuuringute Keskuselt. Vaatluse all on nii regiooni riikide julgeolekualase koostöö edendamine kui ka globaalsemat mõju omavate julgeolekutrendide siirded meie lähiümbruses.
Kuulamiste eesmärgiks on kogutud informatsiooni põhjal teha omapoolsed soovitused valitsusele, millistes suundades võiks Eesti regionaalses julgeolekupoliitikas aktiivsem olla. Nii näiteks kavatseb väliskomisjon põhjalikumalt tutvuda, millised võiksid olla Eesti tegevused süvendamaks oma teadmisi ning ka osalusvõimalusi Arktika küsimustes kaasarääkimisel. Tegemist on kiirelt tähtsust koguva teemaga, millel on Eestile eeskätt majanduslik tähendus seoses kliimamuutuste tulemusel avaneva Põhja mereteega. Veel sellel kevadel on väliskomisjonil kavas koos riigikaitsekomisjoniga teha vaheanalüüs Riigikogus 2010. aasta mais heaks kiidetud Eesti julgeolekupoliitika aluste täitmisest.
Head kolleegid, Riigikogu parlamentaarne diplomaatia ei piirdu mõistagi üksnes väliskomisjoni või parlamendi esimehe tegevusega. Väga olulist rolli mängivad välisdelegatsioonid, kes töötavad erinevates rahvusvahelistes parlamentaarsetes assambleedes.
Läinud kuul analüüsis väliskomisjon delegatsioonide tööd eelmisel aastal ning leidis, et Eesti nähtavus tänu saadikute aktiivsele panusele on jätkuvalt suurem, kui meil ehk kõigi soovitud tegevuste tarbeks jaguks ressurssi. Tahaksin eraldi esile tõsta Andres Herkeli, Mailis Repsi ja Indrek Saare tööd Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees ning Sven Mikseri ja Mati Raidma tegevust NATO Parlamentaarses Assamblees, kes kõik on võtnud kanda olulise vastutuse nimetatud assambleede töökorralduses.
Kahepoolsete parlamentaarsete suhete arendamisel mängivad olulist rolli sõprusrühmad. Tänaseks on Riigikogu liikmed vabatahtlikkuse alusel moodustanud 50 sõprusrühma. Nende tegevuse koordineerimiseks ning olemasoleva eelarvelise ressursi parimaks jaotamiseks on Riigikogu väliskomisjoni poolt algatatud iga istungjärgu ajal toimuv ümarlauakohtumine. Tänan tähelepanu eest!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Hea ettekandja, suur tänu teile! Teile on ka küsimusi. Mart Nutt, palun!
|
|
Mart Nutt
Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Tuleksin järjepidevuse küsimuse juurde. Senimaani on Venemaa tunnistanud kontinuiteeti Nõukogude Liiduga suhteliselt valikuliselt. Ta on tunnustanud seda rahvusvaheliste lepingute osas ja ka seda valikuliselt, kuna Tartu rahu sinna alla ei ole kuulunud, aga mitte Nõukogude Liidu inimsusvastaste kuritegude ja agressiivse välispoliitika osas. Eestile seevastu tähendab kontinuiteet järjepidevust 1940. aastal iseseisvuse kaotanud riigiga. Kas praeguses olukorras Eesti ja Vene pool saavad järjepidevusest ühtemoodi aru? Aitäh!
|
|
Marko Mihkelson
Aitäh! Hea Mart, ma arvan, et oma küsimuses sa esitasid selle keerukuse, selle problemaatika keerukuse. Ma arvan, et kui ma oma ettekandes puudutasin seda teemat, ennekõike, mis on seotud Riigikogu-poolse mandaadiga valitsusele piirikonsultatsioonideks, siis ma usun, et siin on meie seisukohalt ja Eesti seisukohalt positsioon selge. Küsimus tänases kontekstis, ja kui me räägime nendest konsultatsioonidest, mida valitsus, Välisministeerium peab Vene poolega, siis selles on meie poole seisukoht piisavalt arusaadav, selge, et nimetatud protsess ei tohiks ühel või teisel viisil kompromiteerida meie õigusliku järjepidevuse põhimõtet. Nagu me teame, need konsultatsioonid on alles poole peal ja kindlasti ei tahaks ma siin puldis ka täna spekuleerida nende võimaluste üle, millal või millisel viisil need konsultatsioonid millise tulemuse võiksid anda. Väliskomisjon hoiab kogu protsessil väga selgelt ja teraselt silma peal, ja kui Välisministeeriumil on meile edastada informatsiooni konsultatsioonide käigu kohta, siis kindlasti komisjon põhjalikult analüüsib seda, kuulab neid ja kindlasti lähtub ka, veel kord, sellest mandaadist, mida Riigikogu kõigi fraktsioonide esindajate kaudu on valitsusele eelmise aasta oktoobris andnud. Aitäh!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Urve Tiidus, palun!
|
|
Urve Tiidus
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Välisministri kõnes oli juttu sellest, et maailmas on mitmeid suuri ja võimsaid riike, kes pole välispoliitikas väga aktiivsed olnud, ent nüüd trügivad varjust välja ja Eesti peab sellega arvestama. Minu küsimus puudutab hoopis seda asja, et kui ollakse väike riik, ressursse on vähe, aga üldiselt ollakse tubli ikkagi kõigest sellest hoolimata, kas siis on võimalik sõnastada selles järjest muutuvas maailmas ühe väiksema riigi n-ö eduvõtmed? Kas te saite aru minu küsimusest?
|
|
Marko Mihkelson
Aitäh, Urve! Ma püüan aru saada. Eks ilu on ikka vaataja silmades ja nagu ma ka ütlesin oma ettekandes, kindlasti ei ole ühte valemit, millega üldse maailma hinnata või maailma lüüa. Kui sa oma küsimuses viitasid ministri kõnele või justkui viitele, et on riike, kes trügivad varjust välja, siis olgem ausad, ajaloolasena ma ütleksin, et need varjud tihtipeale ei pruugi sugugi pikad olla. Kui sageli on räägitud viimasel ajal sellest, kuidas Hiina on näiteks viimase 30 aasta jooksul sihikindlalt arendanud ennekõike oma majandust ja nüüd ka kahtlemata koos sellega tõusvat poliitilist mõjujõudu maailmas, siis peaks silmas pidama, et viimase 2000 aasta jooksul on seesama Hiina olnud 1600 aasta jooksul maailma esivõim, nii poliitilises kui majanduslikus mõttes. Oleneb, kui pika perioodi peale me vaatame neid varjust väljatulemisi. Aga kahtlemata on tänane maailm tunduvalt keerulisem tajuda ja seeläbi, kuna mõjukeskusi on sedavõrd palju, siis ennekõike, ma arvan, et see võti, mida sa otsid, peitub meie väga selges teadmises. Me teame väga hästi, mida tähendab vabaduse kaotamine riigile, nagu me seda traagiliselt läbi elasime eelmisel sajandil. Aga me teame ka väga hästi seda, mida tähendab vabaduse tagasivõitmine ja mida tähendab väga heade liitlaste ja partnerite olemasolu. Ma arvan, et just nimelt see, et kunagi varem pole Eesti ajaloos olnud olukorda, kus meil on nii palju häid sõpru, häid liitlasi, tugevaid naabreid, see on kindlasti väärtus, mis on Eesti välispoliitika keskmes, see on üks meie prioriteete olnud ja kindlasti jääb selleks ka tulevikus. Aitäh!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Mati Raidma, palun!
|
|
Mati Raidma
Suur tänu! Ja, austatud ettekandja, tänu sisuka ettekande eest! Välispoliitika komplekssusest oli juttu ja selle najal ka minu küsimus, võib-olla ka soovitus järgmisel aastal sellesamale ettekandele. Kas võiks juurde lisada ka teiste riigikaitsekomisjonide panuse välispoliitikasse? Me teame ju, et ka teised komisjonid käivad välisvisiitidel ja omavad mingit rolli välispoliitika kujundamisel. Aitäh!
|
|
Marko Mihkelson
Teised komisjonid, mitte ainult riigikaitsekomisjon? See on hea küsimus! Loomulikult, Riigikogu väliskomisjon on ka seadusega seatud koordineerima Riigikogu välissuhtlemist ja nagu ma ka ettekandes mainisin, loomulikult me oleme tähelepanelikult jälgimas seda, kuidas meie välisdelegatsioonid tegutsevad, millised teemad, millised probleemid on üleval sõprusrühmades. Võib-olla vähemal määral tõesti jälgime komisjonide välissuhtlemist. Seda on ka võib-olla veidi vähem olnud, kui võrrelda nüüd tõesti nimetatud delegatsioone või näiteks Euroopa Liidu asjade komisjoni või riigikaitsekomisjoni tegevust. Kindlasti ma ka siit puldist kutsun üles meie häid kolleege teistes komisjonides suhtlema eeskätt oma naabritega, aga kahtlemata ka Euroopa Liidu tasandil erinevaid probleeme arutama. Paraku, eks kõigel sellel välissuhtlemisel on teatud piir, piiri määrab ära meie enda ressurss ja seda tuleb väga tähelepanelikult jagada ja selle üle otsuseid teha. Riigikogu väliskomisjon kindlasti ka selles osas on olnud, ma arvan, küllaltki heaks abimeheks meie teistele komisjonidele, planeerides ühte või teist välisvisiiti. Aitäh!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Laine Randjärv, palun!
|
|
Laine Randjärv
Aitäh! Hea kolleeg Marko! Sa oled niivõrd kaua olnud parlamentaarses töös ja erinevate delegatsioonidega koostöös erinevates Euroopa, ma ei ütleks et tsunftides või klannides, aga mingisugustes sellistes kogumites, nagu näiteks on Vahemere riigid, kes hoiavad omaette kokku, suured riigid hoiavad, Läänemere riigid hoiavad. Kuidas sa hindad, kuidas on muutunud või tõusnud näiteks Läänemere riikide koostöö, selle prestiiž võrreldes paljude aastatega tagasi, kui minu meelest prevaleeris kuidagi see Vahemere-äärsete riikide kooslus ja nad pigem rääkisid kõva häälega ja esitasid nõudmisi? Kuidas see balanss on muutunud sinu meelest?
|
|
Marko Mihkelson
Aitäh, Laine, selle küsimuse eest! Sellele võib tõesti väga pikalt vastata, ma ei kuritarvitaks aega. Ma võib-olla ütleks selliselt, et tegelikult need muutused, mida Eestigi on näinud Euroopa Liidu liikmesriigina viimase nüüd peaaegu juba üheksa aasta jooksul, räägivad seda, et need muutused on silmaga näha. Ja need muutused käsitlevad seda poolt, et vaatamata sellele, et neid probleeme nii euroalal võlgadega seoses kui võib-olla muudes küsimustes, siseriiklikke probleeme erinevates liikmesriikides on küllaga, aga samas on mul arusaamine selline, et on tunnetatav, et suundumus, et EL-i ühtsus ja tugevus on tegelikult see pant, mis aitab ühe või teise riigi, olgu ta lõunas, põhjas, läänes või idas, välja nendest raskustest, kus ta asub.
Kindlasti on väga hea meel tõdeda, et meie vahetu naabrus, lähinaabrus Põhjala-lõuna suunas, Balti- Põhjala koostöö on aastatega muutunud üha tihedamaks ja mitmetahulisemaks. Oma kõnes ma puudutasin sellist teemat nagu näiteks julgeoleku- või kaitseküsimused, mis võib-olla veel aastaid tagasi ei olnud nii aktuaalsed või nii lihtsasti käsitletavad küsimused näiteks meie suhetes Soome, Rootsi või mõne teise Põhjala naabriga.
Kindlasti on see muutuv protsess ja mul on selles mõttes hea meel tõesti vahetult enda kogemuse põhjal öelda, et näiteks üks paremaid formaate, mis üldse Euroopa tasandil väliskomisjonide tasandil või väliskomisjoni esimeeste tasandil toimib, on just nimelt see Põhjala-Balti kaheksa riigi koostöö. Ka selle aasta kevadel, varasuvel on plaanis Taani roteeruva eesistumise ajal külastada koos Ameerika Ühendriike ja tutvustada seal meie piirkonna, meie regiooni ühist nägemust välispoliitikas. Aitäh!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Aivar Riisalu, palun!
|
|
Aivar Riisalu
Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Jäi kõlama üsna julge mõte, mida ei ole väga palju välja öeldud, et me peame muutuvas maailmas vaatama oma diplomaatiliste esinduste sisu üle. Kas see võiks tähendada seda, et me tõepoolest hakkame oma välisesinduste juures rohkem jälgima näiteks protsesse? Ma toon ühe näite, sõjaväeatašee Norrast tahetakse likvideerida, kui ta juba likvideeritud ei ole, sellepärast et väidetavalt seal ei ole teda vaja. Meie majandusdiplomaatide osakaal näiteks kas või Ukraina ja selliste piirkondade, Kasahhastani suunal, on tagasihoidlik. Võib-olla isegi peaks majandusdiplomaate olema rohkem Euroopas. Kas see sinu julge väljaütlemine tähendab seda, et me hakkame oma diplomaatilises tegevuses rohkem toetama Eesti majandust ja ütleme sellist konkreetset julgeolekut ja vähem käima mööda parketti, olema lihtsalt ilusad? Aitäh!
|
|
Marko Mihkelson
Aitäh! Ma näen sellel küsimusel mitut tahku ja püüan vastata. Välismajanduspoliitika on olnud loomulik osa Eesti välispoliitikas alates meie taasiseseisvumisest, 1991. aastast. Võib-olla on ta mõnel ajal olnud veidi rohkem varjus, kui meie jaoks on olnud äärmiselt olulised protsessid liitumaks Euroopa Liidu ja NATO-ga, kindlustamaks meie julgeolekut. Aga nagu me rõhutasin ka kõnes, siis kindlasti on Riigikogu väliskomisjon viimastel aastatel tegelikult päris palju panustanud selle nimel, et Eesti valitsuses teatavasti meil ei ole väliskaubandusministrit või vastavat ministeeriumi, need tegevused on jaotunud erinevate ametkondade vahel. Et just nimelt seda sünergiat kõige paremini kokku tuua ja ma arvan, et nähes neid protsesse, mis on viimastel aastatel toimunud, seda ühisosa ja ühistegemist on oluliselt rohkem. Heaks näiteks siin on kas või seesama novembris heakskiidetud valitsuse Aasia programm, kus loomulikult peatähelepanu all on ka majandussuhete edendamine nende riikidega, kaasates väga konkreetseid abiprogramme ka Eesti poolt. Nüüd laiem osa sinu küsimusest puudutab Eesti välisesindusi ja ka nende arendamist. Üks on see sama küsimus, kus on meie välisesindused, milline on üleüldse meie ressurss, kui palju me saame välja kannatada nende esinduste n-ö kvantiteeti, ma mõtlen arvulist numbrit. Meil on täna, kui loeme kokku kõik välisesindused, rahvusvahelised organisatsioonid, kahepoolsed saatkonnad, ca 50. Ma arvan, et Eesti-sugusele riigile on see umbes see piir, kust edasi minna ja seda numbrit kasvatada on küllalt keeruline. Sellepärast on ka väliskomisjon rõhutanud, et me peaksime ja ka valitsus ja Välisministeerium peaks ennekõike analüüsima olemasolevaid saatkondi, vaatama, milline on nende tegevus, seotus meie välispoliitiliste, välismajanduspoliitiliste eesmärkidega. Ja loomulikult see puudutab ka neid inimesi, diplomaate, atašeesid, kes nendes saatkondades töötavad. Väliskomisjonil on selles mõttes hea traditsioon, et iga aasta me vaatame vähemalt korra selle esindusvõrgustiku arendamise üle, kuidas valitsus neid oma eesmärke täidab või ka seab. Aga nagu ma ütlesin, eelmisel aastal me viisime läbi ka põhjalikuma omapoolse kuulamise ja analüüsi ja need soovitused, mida me valitsusele tegime, on täna laual. Me oleme esimsed vastused saanud, aga kindlasti üksikutel teemadel üksikutes küsimustes me töötame ka edasi. Aitäh!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Marianne Mikko, palun!
|
|
Marianne Mikko
Aitäh! Aitäh selle hea ettekande eest! Sa puudutasid oma esinemises, nõnda nagu puudutas oma ettekandes ka välisminister, Aasia suunda. Tõsi, meil on põhjust uhkust tunda, eriti siin kojas, et väliskomisjon on selles vallas väga head initsiatiivi näidanud ja raport, mille esitlus siin toimus, oli tõepoolest suurepärane. Aga nüüd selline küsimus. Välisminister ütles, et möödunud nädalal toimus India saatkonna avamine ja et seal oli veerandsada ärimeest. Küsimus sulle: kas seal pidanuks olema ka meie majast ehk Riigikogust kas väliskomisjoni esimees või Eesti-India sõprusrühma juht?
|
|
Marko Mihkelson
Aitäh, Marianne! Igale poole ei jõua. Tõsi on see, et saatkondade avamine pole meie jaoks igapäevane, veel vähem saatkonna avamine Indias, mis on tõesti minu arvates väga märgilise ja olulise tähendusega. Saatkonna avamist Indias on planeeritud pikka aega ja selle nimel on tõesti töö käinud päris pikka aega. Mina isiklikult viibisin Indias eelmise aasta kevadel, sellel ajal, kui meie asjur seal oli just alustanud saatkonna avamiseks ettevalmistuste tegemisega. Ma arvan, et see hetk ise, kui saatkond avatakse, on loomulikult väga oluline, pidulik, tseremoniaalne, aga minu arvates meie, Riigikogu tegevuse olulisem pool on see, et mitte osaleda niivõrd tseremooniates, kuivõrd kaasa aidata reaalselt kontaktide laiendamisele nii parlamentaarsel tasandil kui ka tõesti teistes eluvaldkondades, kaasa arvatud välismajanduse küsimustes. Ma võin väikese saladuskatte all öelda, et kevadeks kavandatud Riigikogu väliskomisjoni visiit Aasiasse puudutab eeldatavalt Indoneesias Jakartas meie aukonsulaadi avamist. See on üks võimalus täita võib-olla see tühimik, mida sa oma küsimuses välja tõid. Aitäh!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Hea ettekandja, ma tänan väga teid ettekande eest! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna esindaja Enn Eesmaa! palun. Kaheksa minutit.
|
|
Enn Eesmaa
Austatud kolleegid ja külalised! Eesti välispoliitikas on palju olulisi teemasid, neist suurem osa on täna juba jutuks olnud. Seda rohkem on selles teemade külluses vaja täpselt tuvastada Eesti välispoliitilisi prioriteete. Meie ressursid ei ole ju pelgalt piiratud, vaid lausa napid. Väliskomisjonis oleme püüdnud mõttevahetuse ja analüüside kaudu neid teemasid mitte ainult arendada, vaid tihti ka tõstatada. Täna tahan ma puudutada ühte Eestile riiklikult tähtsat küsimust, millest on kujunemas probleem. Jutt käib meie pürgimustest ja ambitsioonidest ÜRO-s. Teatavasti oleme seal nii mõndagi saavutanud. Möödunud aasta oli Eestile ÜRO-s üsna edukas, Eesti valiti Inimõiguste Nõukokku, me täitsime ÜRO lastefondi ja ÜRO naisteõigusi edendava agentuuri asepresidendi kohustusi. Eesti esindajad olid aktiivsed ÜRO arengufondi, ÜRO rahvastikufondi nõukogu ning naiste staatuse komisjonis ning põlisrahvuste foorumi eksperdigrupi töös. Raske on üle tähtsustada Tiina Intelmanni tegevust Rahvusvahelise Kriminaalkohtu liikmesriikide assamblee presidendina. Üha praktilisema tähenduse omandab alguses pigem teooriana kõlanud väide, et mis on oluline ÜRO-le, see on oluline ka Eestile ning vastupidi. Nüüd on sündinud arutelu selle üle, mis on Eestile ÜRO tuleviku arenguis tähtis ja mis vähemoluline. Jutt on Eesti kandidatuurist ÜRO Julgeolekunõukogu mittealalisele kohale. Teema ei oleks ehk meile niivõrd olulinegi, kui vaidlevad osapooled poleks mitte interneti jututubades kroonilised hüsteerikud, vaid prominentsed riiklikud tasandid ja nende auväärsed esindajad. Ühtede arvates peab Eesti tegema kõik meist oleneva, et saavutada Julgeolekunõukogu mittealalise liikme positsioon. Selleks on mõne aasta jooksul üsna palju tehtud. Teadaolevalt on meid toetavate riikide nimekiri juba küllaltki pikk. Eesti aktiivsus maailma olulistes teemades kaasa rääkimisel on kasvanud. Üha rohkem oleme tegelnud õigusriiklusega, kaitsekohustuse kontseptsiooniga, tsiviilisikute kaitsega, interneti vabaduse ja vastutusega ning karistatavusega inimsusvastaste kuritegude probleemistikus. Pidevalt oleme sõna võtnud naiste õiguste arengu ning humanitaarabi ja lastekaitse teemadel. Oleme abivajajaid jõukohaselt ressurssidega varustanud, paistes positiivselt silma oma regionaalses grupis, Ida-Euroopa grupis, ennekõike selle poolest, et hoolimata keerulistest majandusoludest, on Eesti suutnud oma lubadusi täita ja doonori üllast kuvandit säilitada. Põhjusega oleme saanud kiita Eesti ohvitseride osalemise eest ÜRO Süüria rahuvalvemissioonis. Eesti on konstruktiivseid mõtteid avaldanud ÜRO liiga suurte halduskulude pärast ja olnud nende riikide seas, kelle arvates peaks ÜRO oma tegevust märkimisväärselt tõhustama. See kõik on vajalik, eriti silmas pidades, et Julgeolekunõukogu mittealalisel kohal tegutsedes pole töömaaks mitte pelgalt Euroopa või USA, vaid kogu planeet oma muredega, millel lõppu ei näi tulevat. Julgeolekunõukogu mittealalise liikme staatuses kahtlejad toovad põhjenduseks ambitsiooni rahalise kalliduse, kui inimressursse eraldatakse projekti, millel enamiku maailma rahvaste silmis erilist mõtet ei olevat, sest keegi ei märkavatki tulemusi ja ponnistusi, mis Eestile liiga kalliks osutuvad.
Ma arvan ja tegin väliskomisjonis ka sellise ettepaneku, et sündinud dispuuti võiks meie koosolekutel arendada, jõudmaks arusaamisele, loodetavasti ühisele, kas Julgeolekunõukogu mittealalise liikme staatus ning sellega kaasnev kohustus ja vastutus võiks ollal meie lähiaastate suur eesmärk, mille nimel pingutada. Või on n-ö suurte eesmärkide seadmise aeg pikkamisi ümber saamas ning spurtimisest palju olulisem on pigem pikamaajooksja mõttelaad, et tuleks koos teiste samamoodi mõtlevate riikidega liikuda ühetaolises mõõdukas tempos lühemaajaliste ja pragmaatiliste etapiliste eesmärkide poole? Selle mõttevahetuse vajalikkust rõhutab ka asjaolu, et seoses kestliku arengu katmisega ÜRO kehamites on elavnenud arutelud majandus- ja sotsiaalnõukogu (ECOSOC) tuleviku üle. Ärme unustame, et Eesti kandideerib ECOSOC-i otsustusõigusega liikmeks juba aastateks 2015-2017. Minu isiklik arvamus on pigem aktiivsusele kutsuv. Kui me kord juba ÜRO-s oleme, siis tuleb seal ka tegutseda, oma mõtted välja öelda ja neid kaitsta, ning kui me suudame, siis neid mõtteid ka teistele riikidele ning rahvastele pakkuda. Aasta 2013 annab meile ÜRO-s tegutsemiseks rohkem kui küllaga võimalusi. Põhiteemadeks maailmaorganisatsioonis on tänavu julgeolek, kestlik areng, inimõigused ja demokraatia areng, milles Eestil on kindlasti oma sõna öelda ning võimalus meie positsioone tegudega kinnitada. Eestile eriti tähtsates teemades tuleks mitte pelgalt senist aktiivsust säilitada, vaid prioriteetteemades rohkem süvitsi minnes püüda uute tegevuselementide rakendamist läbi tänapäeva maailmas oluliste märksõnade - nähtavus, kaasumine ja panustamine. Ühe NATO ja Euroopa Liidu liikmesriigi jaoks on siin tegemata tööd küllaga nii rahvusvahelisel kui ka kodusel tasandil, näiteks ministeeriumidevahelise koostöö kaudu. ÜRO-st võiks rahvale läbi erinevate kanalite ja võimaluste senisest tuntavalt rohkem rääkida oma ala asjatundjad, keda Eestis ometi ju on, kuid paraku vähe tuntakse. Kindlasti tuleb Eesti esindajail jätkata kõnede pidamist ja ÜRO mitmesuguseid võimalusi ära kasutades sõnavõtmist. Seni oleme oma väheseid inimressursse arvestades suutnud olla üsnagi aktiivsed. Kui vähegi võimalik, tuleks seda aktiivsust veelgi suurendada, sest kui sa pole nähtav ÜRO-s, kus sa siis tänapäeva heitlikus ja teabetihedas maailmas tegelikult oled? Aitäh!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna esindaja Margus Hansoni! Palun, 8 minutit!
|
|
Margus Hanson
Lugupeetud istungi juhataja! Välisminister! Head kolleegid! Kõige üldisema arusaama järgi seisab iga riigi välispoliitika riikliku julgeoleku kindlustatuse ja jagamatuse põhimõttel, kodanike kaitsel ning toimiva majandussüsteemi tagamisel ja nii on see ka meil, Eestis. Siiski ei ole vabariigi aastapäeva ja priiuse põlistamise päeva künnisel üleliigne taasrõhutada Eesti välispoliitika peaeesmärki. Välispoliitika kõige laiemas tähenduses on meie riikliku iseseisvuse tagamise ja rahvusliku julgeoleku kindlustamise instrument. Enam kui 20 taasisesesvumise järgse aasta jooksul oleme saanud regiooni üheks kõige lõimunumaks riigiks, oleme hakanud järjest kõvema häälega kaasa rääkima rahvusvaheliste organisatsioonide töös, panustama jõulisemalt nende organisatsioonide arengutesse. Üha enam võetakse meie häält ka kuulda.
Eesti on NATO liikmesriigina tegus ja usaldusväärne. Näiteks oleme ennast liitlastele teadvustanud küberkaitse eestkõnelejatena. Tallinnas paiknev NATO Küberkaitsekeskus on pidevalt laienev ning tõstab meie nähtavust ja autoriteeti Põhja-Atlandi organisatsioonis. Meie panustamine missioonidele, eelkõige Afganistanis, meie käitseväelaste ennastsalgavus ja kantud ohvrid tsementeerivad meie positsioone usaldusväärse ja täieõigusliku alliansi liikmena.
Kõige selle tulemusena on meie õhuruum kaitstud ja Balti õhuturve jätkub tähtajatu missooonina. Loodan samuti, et peatselt täieliku tegutsemisvalmiduse saavast Ämari lennuväljast kujuneb üks õhuturbe rotatsioonibaase.Regulaarselt Läänemere regioonis toimuvad NATO suurõppused on ilmekas näide NATO heidutusvõimest ja vaatamata skeptikute arvamustele tõsiseks kinnituseks artikkel 5 töökindlusest.
Palju on räägitud Ameerika Ühendriikide välispoliitika uuest kursist ja tähelepanu nihkumisest Aasiale. Loomulikult on Ühendriikide paiknemine Eestile võimalikult lähedal meile oluline ja tähtis, kuid Aasiale suurema tähelepanu pööramine on mõistetav ning paradoksaalsel kombel samuti Euroopa huvides. Sõjaline tasakaal ning stabiilsus Aasias ja India ookeanil on kasulik tervele Euroopale seejuures ka Eestile.
Eeltoodust tulenevalt peab ka Euroopa ise panustama rohkem regiooni julgeolekusse. Teame, et ainult mõned Euroopa riigid on täitud SKP-st kaitsekulude 2 protsendi nõude, Eesti on üks vähestest.
Meie huvides on tugev, ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga Euroopa Liit. Eesti on selle liidu aktiivne liikmesriik.Meie meelest peab Eesti levitama oma kogemusi liberaalsel turumajandusel põhineval majandusmudeli rakendamisest ning seisma konkurentsivõimelisema Euroopa eest. Euroopa Liidu väikseima võlakoormaga riigina on meie kohustus seista jätkusuutmatu ülejõu elamisele suunatud majandusmudeli muutmise, majanduse liberaaliseerimise ja struktuurireformide elluviimise eest.
Toetame ja tervitame Euroopa Liidu püüdlusi kaubandussuhete liberaliseerimisel Ameerika Ühendriikide, Jaapani, aga ka teiste kasvavate ja arenevate majandusega riikidega nii Aasias kui Ladina-Ameerikas, vastastikust kasu loodame ka Venemaa liitumisest WTO-ga. Kaubanduse liberaliseerimine on juba iseensest oluline struktuurireform, mis loob uusi võimalusi innovatsiooniks ja tootlikkuse kasvuks. Kuna Eesti osa EL väliskaubanduses on siiski väike, on mõjud meie majandusele pigem kaudsed: meie põhiliste ekspordi sihtriikide EL majanduse elavdamise kaudu.
Eesti välispoliitika ideoloogilise alusena näeb Reformierakond liberalismil põhinevat inimõiguste ja isikuvabaduste väärtustamist. Eesti välispoliitika peab toetama demokraatia ja vaba turumajanduse arengut ning inimõiguste austamist kogu maailmas. Seetõttu oli heameel kuulda, et käesoleval aastatal algas välisministri iga-aastane välispoliitika ülevaade tõdemusega, et inimõigused ja -väärtused on läbiv teema kõigis välispoliitika küsimustes. Inimõiguste olukorra parandamine ja kaitse on Eestile olnud ja on edaspidigi põhimõtteline hoiak ja eesmärk.
Ühest küljes viitab see meie välispoliitilise haarde laienemisele ÜRO tasandil. Olgu siin veel kord märgitud asjaolu, et Eesti sai esimest korda ajaloos ÜRO inimõiguste noukogu liikmeks, aga ka see, et meie diplomaat juhib Rahvusvahelise Kriminaalkohtu assambleed.
Teisalt on inimõiguste kaitse temaatika esilekerkimine meie välispoliitilise ambitsioonina märk sellest, et Eesti puhul on tegemist küpse välispoliitikaga riigiga. Riigi julgeolekuga seotud teemade kõrval saame nüüd järjest suuremat tähelepanu pöörata n-ö Munamäe kuplist kaugemal toimuvale. Sellest arengust peaks omakorda olema kasu Eesti järgmise suure välispoliitilise eesmärgi – ÜRO Julgeolekunõukogu liikmeks – pürgimisel.
Head kuulajad, Eesti Vabariigi 95. aastapäeva eel on sobilik heita pilk üle õla möödunud aegadesse. Ma soovin tunnustada kõiki Eesti diplomaate, kes on elanud Eesti riigi rajamise ja säilimise nimel ning südamest tänada neid, kes on Eestile andnud oma elu – ilma teieta ei istuks keegi meist täna siin saalis. Aitäh!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu esindaja. Andres Herkel, palun!
|
|
Andres Herkel
Austatud juhataja, välisminister ja pisut rohkem kui 10 kolleegi! Eesti Vabariigi 95. aastapäeva lävel võime me tõdeda, et välispoliitikaga on päris hästi. Oleme saavutanud paljugi, mis paarikümne aasta eest näis kauge unistusena, mitte ainult liikmelisuse ja kasvava autoriteedi olulistes rahvusvahelistes organisatsioonides, eeskätt NATO-s ja Euroopa Liidus. Samuti on meil kogenud ja professionaalne karjääridiplomaatide kaader (me ei ole seda õnneks politiseerinud). Meil on ka parlamentaarsele riigile kohaselt aktiivne väliskomisjon. Ma ütleksin, et väliskomisjoni tegevuses on rohkem parlamentarismile kohast initsiatiivi kui mõneski teises komisjonis siin Riigikogus. Kui tuua esile peamine probleem, siis on see minu arust see, et paljude välispoliitika kujundajate kogemused ja suurimad saavutused on küpsenud ajal, mil Eesti alles tõestas oma valmisolekut rahvusvahelisel areenil kaasa rääkida. Pidime tihti selgitama, et me ei ole kaamelid, et meie kodakondsuspoliitika, keelepoliitika ja üldine demokraatiaküpsus vastab rahvusvaheliste organisatsioonide parimatele standarditele. Tihti tuli end kaitsta ka ebaõiglaste rünnakute eest. Täna pole see juba ammu nõnda. Meie välispoliitika ei vaja eneseõigustust, me vajame hoopis enam julgust olla suunanäitaja.
Mulle aga meeldis jutt väärtuspõhisest välispoliitikast ning väliskomisjon kava selle teemaga põhjalikumalt tegeleda. Laiemas vaates peaksid väärtuspõhisust parlamentaarse ühistöö tasandil kaitsma peaasjalikult kolm suurt Euroopa-tasandi parteirühma – Euroopa Rahvapartei, kuhu kuulub IRL (kelle nimel ma praegu kõnelen); Euroopa Liberaalid, kuhu sõbraliku perena kuuluvad Reformierakonna ja Keskerakonna esindajad, ning sotsiaaldemokraadid. Need parteirühmad, jah, kannavad erinevaid ideoloogiaid, kuid inimõiguste ja demokraatia küsimustes peaksid nad jõuliselt esindama euroopalike väärtuste ühisosa.
Ja siit jõuan ma sõnumi juurde, mille tahan edastada ka ENPA Eesti delegatsiooni esimehena. Olen analüüsinud mitmeid viimase aja hääletusi ENPA-l. Need puudutavad näiteks poliitvangi definitsiooni määratlemist, demokraatia ja inimõiguste probleemi teravamat tõstatamist Venemaa Föderatsiooni ja Aserbaidžaani suhtes. Kui vaadata kaugemale tagasi, siis võiks ilmselt lisada Venemaa-Georgia sõjaga seotud küsimused, samuti Põhja-Kaukaasiaga, eriti Tšetšeenia olukorraga seotud küsimused. Ja minu järeldus on kurb ses mõttes, et me oleme paljude sääraste küsimuste hääletustel kaotanud väärtusi kaitsva enamuse. Me kaotame järjest enam millelegi, mida eufemismina on hakatud kutsuma kaaviaridiplomaatiaks. Sellega kaasneb Euroopa riikide parlamendiliikmete jõuline mõjutamine, viisakamalt öeldes lobby.
Venemaa suhtes ei läinud läbi rekomendatsioon Ministrite Nõukogule ning Aserbaidžaani poliitvange puudutav raport hääletati täiega maha. Kui ma ütlen siinkohal „meie“, siis tahan rõhutada, et Eesti saadikud on koos Põhjamaadega, koos Balti kolleegidega, samuti Saksamaa, Poola ja teiste meile lähedaste riikide esindajatega on väärtuspõhist positsiooni hoidnud. Näiteks Vahemeremaade esindajatekäitumisjoonis on täiesti teistsugune, Venemaast ja eelnimetatud Aserbaidžaanist ei ole mõtet rääkida, sest seal puudub parlamentaarse poliitilise opositsiooni esindus, kes julgeks inimõiguste ja demokraatia kaitseks välja astuda. Ukraina ja Georgia ikka veel sootuks erinevad riigid, sest seal on opositsiooni hääl kuuldav.
Kui ma ütlen „meie“, siis mõtlen ka Euroopa Rahvaparteid. Paraku on mul tihti väga raske aru saada Hispaania või Kreeka kolleegide vastanduvast lähenemisest - Rahvapartei ei ole olnud neis hääletustes ühtne ja samamoodi ei ole väärtuspõhiselt ühtsed ka liberaalide ja sotsiaaldemokraatide saadikurühmad. Ma palun lisaaega!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Palun, 3 minutit!
|
|
Andres Herkel
Me oleme järjest enam silmitsi olukorraga, kus demokraatliku hääletusega otsustatakse loobuda demokraatia kaitsmisest. Tõesti, ei saa olemas olla mingit üleüldist inimõiguste diktatuuri, kuid peab olemas olema väärtuspõhine poliitika ja me peame seda kaitsma ja need tendentsid, mida ma eespool tõi ENPA näitel, avalduvad kindlasti oluliselt laiemal tasandil.
Sellepärast ei tohi poliitika, mida me Eesti Riigikogu liikmetena teeme piirduda sellega, et kas meil on ööistung või ei ole või milline erakond parasjagu mõnes Eesti väikevallas oma parteilist võimutäiust teostab. Me peame mõtlema suurelt, peame nägema seoseid ja kaitsma väärtuspõhist lähenemist nii kodus kui üle-Euroopalisel tasandil. Meie fraktsioonide esimehed osalevad regulaarselt Euroopa sõsarparteide fraktsioonijuhtide nõupidamistel ja vahest on see just see koht, kus oma kolleegidelt viisakas vormis pärida, mida teevad rahvusparlamentide esindajad Strasbourg'is ja miks nad arvavad, et diktatuuririikides on kõik korras, kui me hästi teame, et kõik ei ole sugugi korra. Ja selle ettepanekuga ma lõpetaksin. Aitäh!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Sven Mikser!
|
|
Sven Mikser
Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Eelkõneleja tõi meie üldiselt üsna tüünesse debatti pisut kirge ja vürtsi ja ma tahaksin samas toonis jätkata. Rääkida viie minuti jooksul Eesti välispoliitika möödunud ja ees ootava aasta põhiküsimuste teemal on päris raske väljakutse ja seetõttu ma keskendun vaid paarile küsimusele, mis minu arvates väärivad eelöeldust ülerõhutamist või mis, vastupidi, on jäänud täna piisavalt puudutamata.
Välisminister tsiteeris oma kõne alguse osas lord Actonit, öeldes, et vabadus on võimalus teha mitte seda, mis meile meeldib, vaid seda, mida on vaja teha. Mulle meenus selle peale veel kaks tolle ülemöödunud sajandi Briti poliitilise mõtleja tarkusetera. Üks neist ütleb, et ei ole olemas hukutavamat ja ebamoraalsemat mõtteharjumust, kui edu pühaks pidamine. Ja teine, mida samuti, ma arvan, poliitikas tuleks meeles pidada, kõlab umbes nii, et üks demokraatia alatine varjukülg on enamuse türannia, õieti selle partei türannia, kes ei pruugi olla küll enamus, aga kes suudab kas jõu või valskuse abil olla edukas valimistel. Aga nii palju lord Actoni vaimupärandist, mis kindlasti sobib pigem sisepoliitilisse kui välispoliitilisse debatti.
Carl von Clausewitz ütles omal ajal, et sõda on poliitika jätkamine teiste vahenditega. Ja parafraseerides moodsa sõjateaduse alusepanijat, tahaksin mina öelda, et välispoliitika on sisepoliitika jätkamine väljaspool oma riigipiire. Me oleme harjunud mõnikord mõtlema, et välispoliitikaga tegelevad inimesed, kes ei huvitu sisepoliitikast, mingisugused friigid ja erudiidid, aga ma julgen öelda, et tegelikult peab meie kõigi poliitikate, sealhulgas välispoliitika eesmärk ja peaülesanne olema Eesti riigi ja rahva kestvuse ja arengu kindlustamine. Välispoliitika eesmärgiks sealhulgas peab olema ühelt poolt edendada meie majandus-, kultuuri- ja julgeolekuhuve meie kahe- ja mitmepoolse koostöö partnerite juures, aga teiselt poolt loomulikult aidata kaasa sellele, et meid ümbritsev julgeolekukeskkond kujuneks viisil ja suunas, mis vastab meie rahvuslikele huvidele.
Selles kontekstis on kindlasti oluline mõelda huvidel ja väärtustel põhineva välispoliitika tasakaalupunktist. Ma julgen öelda, et puhtaid lahendusi, kus huvid ja väärtused sajaprotsendiliselt ühte langevad, on kahetsusväärselt vähe. Keerulisi paiku maailmas on palju, piltlikult öeldes Hiinast Palestiinani. Kas ja millal ja mil määral peaks Eesti lähtuma omaenda siseriiklikest arusaamadest ja tõekspidamistest ning millal juhinduma oma suurtest kahepoolse koostöö partneritest? Millal peaksime püüdma protsesse mõjutada läbi rahvusvaheliste organisatsioonide, kuhu kuulume? Mil määral peaks rahvusvaheline üldsus inimõiguste küsimuses kasutama piitsa ja mil määral präänikut? Need on küsimused, millele peaksime kindlasti ka oma sisepoliitilises debatis rohkem keskenduma.
Mul on väga hea meel selle üle, et Eesti välispoliitika põhiküsimuses ei pea me rääkima sellest, mida lord Acton nimetas enamuse türanniaks. Viimase aasta jooksul Riigikogus otsitud ja ka leitud ühisosa erineva maailmavaatega erakondade vahel selles küsimuses, mis puudutab liikumist Eesti ja Venemaa vahelise piirileppe suunas, on kahtlemata kiiduväärne näide meie välispoliitika ühtsusest. Veelgi enam, see loob eelduse, et vähemalt Eesti poolelt ei oleks leppeni jõudmisel oodata mingeid siseriiklikke takistusi, mis võiksid saada piduriks leppe sujuval ratifitseerimisel. Seda muidugi juhul, kui me selle leppeni jõuame.
Samas on tõsi, et välispoliitiline ühtsus võib mõnel juhul siiski olla saavutatav vaid minimaalse ühisnimetaja tasemel. Olukorras, kus üha rohkem Eesti inimesi on asunud töötama ja elama väljaspool Eestit ja üha rohkem neist seisab ühel või teisel hetkel silmitsi küsimusega, kas jääda edasi Eesti riigi kodanikuks või taotleda oma uue elukohariigi kodakondsust, on tõsine arutelu topelt- või mitmikkodakondsuse teemal igati põhjendatud ja asjakohane. Ma tahan kiita välisministrit selle teema tõstatamise eest avalikus arutelus. Samas oodanuks tänasest kõnest ka selget visiooni, kuidas selle meie jaoks põletava probleemiga edasi minna, sest kuigi kodakondsust puudutavad siseriiklikud regulatsioonid ei ole otseselt välispoliitiline küsimus, on olukorras, kus meie diasporaa jõudsalt kasvab ja Eesti elanikkond samas väheneb, sellel küsimusel tuntav välispoliitiline mõõde ja tähendus.
Kolleeg Eesmaa tõstatas ÜRO Julgeolekunõukogu teema. Jah, me oleme keskendunud sellele, kuidas saada ÜRO Julgeolekunõukogu liikmeks. Kahtlemata nõuab valituks osutumine märkimisväärseid diplomaatilisi jõupingutusi, millega Välisministeerium on alustanud, ja teostumise korral see eesmärk avab meie ees mitmeid uusi võimalusi.
Ma palun lisaaega!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Palun, 3 minutit!
|
|
Sven Mikser
Samas oleme valituks osutumisele keskendudes jätnud vähemalt esialgu üsna lahtiseks selle, mida me siis tahame Julgeolekunõukogu mittealalise liikmena korda saata ja millistesse meie jaoks tavapäraselt just mitte väga harjumuspärastesse küsimustesse peame olema võimelised suhestuma ja seisukohti võtma. Ma arvan, et see on põhiküsimus.
Kolleeg Eesmaa rääkis siin kahest kõrgest poliitilisest institutsioonist. See, et Vabariigi Presidendi Kantselei ja Välisministeerium ühele olulisele küsimusele näevad pisut erinevaid lahendusi, ei ole minu jaoks nii suur probleem. Siin koridoris küsisisid minu käest ajakirjanikud, kas sotsiaaldemokraatidel on välisministriga eriarvamusi nende põhisuundade osas, mida Vabariigi Valitsuse ettekanne käsitles. Ma võin öelda, et ei. Need põhisuunad – inimõigused, internetivabadus, arengukoostöö, energiajulgeolek, suhete hoidmine kahe- ja mitmepoolse koostöö partneritega, idapartnerluse hetkeseis – on kõik olulised, vajalikud ja mõistlikud teemad. Samas tahaks öelda, et meie välisminister on tänaseks juba päris staažikas ja lisaks hetkeolukorra kirjeldamisele ja eelseisva aasta põhisuundade markeerimisele tahtnuks enam kuulda pikaajaliste trendide analüüsi. Me teame ju, et näiteks idapartnerluse riikides toimunud arengud ei vasta mitte täiel määral sellele, mida me ootasime näiteks 4, 5 või 6 aastat tagasi. Kahtlemata peame me väikeriigina aktsepteerima, et mitte kõik arengud meist kaugel seisvates maailmanurkades ei allu meie mõjutustele. Ometi, kui oleme defineerinud oma arengukoostöö sihtriikidena või riikidena, kes võiksid saada märkimisväärset kasu meie poolt antavast nõust, just idapartnerluse riigid, siis peaksime olema suutelised ka ausalt vastama ja analüüsima küsimust, miks arengud, mida oleme püüdnud suunata, on siiski tegelikkuses läinud pisut teist rada.
Ma loodan, et tuleva aasta välispoliitika arutelu keskendub rohkem pikaajaliste trendide analüüsile ja Eesti koha mõtestamisele selles kiiresti muutuvas julgeolekukeskkonnas, mitte sedavõrd hetkeolukorra markeerimisele. Aitäh!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Enne kui me läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, soovin väga tänada Välisministeeriumi, välisministrit, väliskomisjoni esimeest ja liikmeid ning kõiki Riigikogu liikmeid, kes võtsid selle päevakorrpunkti raames sõna. Suur tänu teile selle õnnestumisele kaasaaitamise eest! Sellega on arutelu lõppenud ja esimese päevakorrapunkti käsitlemine lõppenud.
|
|
|
« Eelmine
|
Järgmine »
|
|
|
|
