|
|
» Stenogramm » Neljapäev, 21. veebruar 2013
Stenogramm » Neljapäev, 21. veebruar 2013
|
|
|
|
| XII RIIGIKOGU STENOGRAMM |
| V ISTUNGJÄRK |
| Neljapäev, 21. veebruar 2013, kell 10:00 |
|
|
Toimetatud
|
|
| |
|
|
1.
12:30 Kaitseliidu seaduse eelnõu (190 SE) teine lugemine
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Lähme edasi teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Kaitseliidu seaduse eelnõu 190 teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks riigikaitsekomisjoni aseesimees Aivar Riisalu!
|
|
Aivar Riisalu
Hea juhataja! Head kolleegid! Tõepoolest on teisele lugemisele jõudnud Kaitseliidu seaduse terviktekst, mis on valminud riigikaitsekomisjoni 19 istungi tulemusel. Riigikaitsekomisjon menetles seda seadust koostöös kaitseväe ja Kaitseliidu ning Kaitseministeeriumi esindajatega väga detailselt, paragrahvide kaupa. Kaitseliit on maailmas unikaalne organisatsioon ja meil ei ole seda organisatsiooni käsitleva seaduse menetlemisel appi võtta mitte mingisuguseid muid kogemusi kui ainult Eesti omad. Menetlemise tegi huvitavaks veel asjaolu, et riigikaitsekomisjoni liikmeskonna ja, mis seal salata, ka staf'i hulgas on palju praktiseerivaid kaitseliitlasi, mistõttu eelnõu algatajatel tuli võidelda praktikutega. Teatavasti praktika on vahel tõe kriteerium. Praktikud saavad juriidilistest tekstidest natuke teistmoodi aru.
Eraldi tahaks välja tuua riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma väga metoodilise töö üldse seaduste menetlemise juures, aga eelkõige Kaitseliidu seaduse menetlemise juures. Tema loogiline lähenemine erinevatele seostele selle seaduse paragrahvide vahel on nii põhjalik, et see vääriks, ma arvan, väga paljude kolleegide poolt õppuse võtmist, kuidas ühe seaduse menetlemist tuleks juhtida.
Komisjon kuulas aga lisaks eelnõu algatajatele, Kaitseliidule ja kaitseväele veel ära ka väga paljude huvigruppide esindajad, eelkõige loomulikult Kaitseliidu vabatahtlike, reservohvitseride kogu ja isegi üksikisikute ettepanekud. Ütleme niimoodi, et Kaitseliidu puhul on tegemist kodanikuühendusega, kuhu kuulub ligi 20 000 liiget koos struktuuriüksustega. Sellise seaduse juures on arvamusi alati palju ja ma julgen täna kinnitada komisjonipoolse ettekandjana, et tegelikult said sisuliselt arvesse võetud praktiliselt, kuid mitte absoluutselt kõik, ka organisatsiooni liikmetelt tulnud ettepanekud.
Lähemalt muudatusettepanekute kohta võiks öelda seda, et Riigikogu liikmetelt ja fraktsioonidelt otseselt muudatusettepanekuid ei tulnud. Me oleme komisjoni poolt vormistanud muudatusettepanekud üheks muudatusettepanekuks, mis koosneb tegelikult 140 erinevast muudatusest. Ja kuna seaduseelnõul on 109 paragrahvi, siis te võite ise loogiliselt arvata, et mõnes paragrahvis sai muudetud rohkem kui ühte asja, aga me loeme arukaks ja mõistlikuks, et komisjoni poolt tehtud muudatused ühena seaduseelnõusse lisatakse.
Kaitseliidu seaduse jõustumine on planeeritud 1. aprillile, sest samal päeval jõustuvad uus avaliku teenistuse ja kaitseväeteenistuse seadus. Kaitseliidu seadusest tulenevalt on vaja 1. aprilliks ette valmistada ning vastu võtta ja jõustada seaduse rakendavad, madalamal seisvad rakenduslikud õigusaktid. Eeltoodut aluseks võttes kavandab riigikaitsekomisjon eelnõu kolmandaks lugemiseks 28. veebruari.
Ütleme nii, et suurt emotsionaalset ja sisulist tööd nõudnud eelnõu ettekandmisel loomulikult kõiki emotsioone ei ole mõtet siin välja tuua. Aga julgen veel kord kinnitada, et kui Riigikogus toimuks sellise sisuga arutelud kõikide eelnõude üle – on üksikuid näiteid meil siin hetkel kuumalt veel laualt võtta keskkonnakomisjonis ja kus iganes –, siis võib tõepoolest öelda, et parlament on jõudmas päris arvestatavale ja mõnusale uuele tasemele seaduseelnõude menetlemisel.
Käesoleva aasta 14. ja 19. veebruari istungitel otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada Kaitseliidu seaduse eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu 21. veebruari 2013 istungi päevakorda. Veel otsustas komisjon kiita heaks eelnõu teise lugemise teksti, muudatusettepanekute tabeli ja teise lugemise seletuskirja. Ühtlasi otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega teha täiskogule ettepanek Kaitseliidu seaduse eelnõu teine lugemine lõpetada. Siinkohal ma tänan!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Ettekandjale on vähemalt üks küsimus. Neeme Suur, palun!
|
|
Neeme Suur
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud komisjonipoolne ettekandja! Kas sa võid kinnitada praegu komisjoni esindajana, et Kaitseliidu seadus vastab kõigile nendele tingimustele, mida Kaitseliidule esitab uus riigikaitse arengukava? Aitäh!
|
|
Aivar Riisalu
Aitäh küsimuse eest! Ma julgen siinkohal kinnitada, et riigikaitsekomisjon, mille töös ka sina, hea kolleeg Neeme Suur, ju nii mõnelgi korral kui spetsialist said osaleda, vastab Kaitseliidule püstitatud uutele ülesannetele täpselt niipalju, kui neid uusi ülesandeid meil tänaseks tegelikult teada on. Ega siis uus riigikaitse arengukava ütle täna selgepiiriliselt Kaitseliidu kohta väga palju muud kui seda, et Kaitseliit peaks kuidagiviisi enda sisse integreerituna hakkama täitma kaitseringkonna funktsiooni ja Kaitseliidult eeldatakse oluliselt suuremat panustamist inimressursiga ehk liikmeskonna arvu suurenemist, mis tegelikult tähendab seda, et organisatsioon peab oma liikmeskonda arvestatavalt kasvatama, mille üle tegelikult tegevkaitseliitlasina mul on ainult hea meel. Kaitseliitu on üsna keeruline inimesi värvata, kui sa ei suuda neile pakkuda väljaõpet ja väga selget perspektiivi.
Aga selge on see, et uue arengukava rakendamisel (ja rakendusakte või rakenduskava veel hetkel ei olegi) ma ei saa välistada, et ka Kaitseliidu seadusesse tuleb teha korrektuure. Aga ma olen kogu oma parlamendikarjääri jooksul, mis on tänaseks kestnud peaaegu kuus aastat, ja ka oma kolleegidega arutades jõudnud ikkagi seisukohale, et kui seadusandja teeb valmis ühe seaduse, mille menetlemine on olnud pikk, raske, aga sisuline, ja siis ta saab ühel hetkel valmis ehk me tõmbame siia selle piiri ja ütleme, et selline on see seadus täna, ja kui tekib muutmise vajadus, siis meil ei ole vaja karta midagi muuta, sest meie elame selle nimel, et selle seaduse järgi elavad kodanikud saaksid normaalse ja toimiva elukeskkonna ja meie oleme siia kutsutud ikka selleks, et inimestele seda tagada. Kui midagi tuleb juurde, või isegi kui midagi läks täiesti valesti, siis meil ei tohi olla hirmu seda muuta. Mitte olla hirmus, et me kaotame oma näo, vaid vastupidi, me peame olema topeltjulged ja oma vead parandama või uuendused sisse viima, et elu Eestimaal oleks selline, et ta oleks elamist väärt, mis puudutab eelkõige ka loomulikult Kaitseliitu ja tema kohta riigikaitses.
Ma arvan, et selline unikaalne organisatsioon nagu Kaitseliit, riigi poolt tunnustatuna kas või sellega, et talle antakse täiendavaid ülesandeid, on ju ainult positiivne, sest väikesel Eestil ei ole väga palju valikuid Me oleme riigikaitses teinud häid valikuid. Ma veel kord tänan siit puldist kõiki poliitilisi erakondi, kes on riigikaitse jätnud poliitilistest tõmbetuultest puutumata, ja riigikaitsekomisjon on komisjon, kus tehakse sisulist tööd, aga vähem poliitikat, sellepärast et riik on üks ja ainus ja tema kaitsmine on selline protsess, kus ei ole võimalik, täna teen, homme ei tee. See peab olema pidev, sellepärast et me ei pea mõtlema, kas sõda tuleb või ei tule, me peame mõtlema, millal ta algab.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Mati Raidma, palun!
|
|
Mati Raidma
Suur tänu! Stenogrammi huvides küsin: valitsus võttis küll vastu riigikaitse kümne aasta arengukava, kuid selle kava ideede rakendamiseks valmib suvel rakenduskava, kuhu analüüsitult pannakse sisse ettepanekud, mida on vaja muuta Eesti erinevates seadustes. Ma küsin: kas Riigikogu riigikaitsekomisjon on valmis praegu vastuvõetavat Kaitseliidu seadust lähtuvalt rakenduskavas olevatest ettepanekutest selle aasta teises pooles juba arutlusele võtma? Aitäh!
|
|
Aivar Riisalu
Ma arvan, et Riigikogu riigikaitsekomisjon lähtub nendest selgetest riiklikest vajadustest, mis valitsuse poolt siis neile näiteks lauale pannakse. Ma möönan, et me oleme ka komisjonis seda teemat puudutanud. Ma võin üsna suure veendumusega öelda, et me peame sellel aastal kindlasti tegema korrektuure nii kaitseväeteenistuse seadusesse, Kaitseliidu seadusesse ja ilmselt võib mõnevõrra aeglustuda üleüldise riigikaitseseaduse valmimise protsess, mida me tegelikult üritasime 2013. aastasse planeerida, kus me tõmbame kokku kõik sõja- ja rahuaja erinevad riigikaitselised aspektid. Mina arvan, et kui parlament, valitsus ja Eesti rahvas on aktsepteerinud meie 2% panust SKP-st riigikaitsesse, siis meie ülesanne on seadusandjatena, valitsusena anda sellele rahvale vastu mõistlik, läbimõeldud ja mis seal salata, kui on vaja korrektuure teha ka korrigeeritud seadus, et seda meile inimeste ja rahva poolt antud usaldust täita.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Hea ettekandja! Head ametikaaslased! Enne kui me lähme küsimustega edasi, viime läbi väliskomisjoni ettepaneku pikendada tänast istungit vajadusel päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui 14.00-ni. Alustame selle hääletuse ettevalmistusega.
Head ametikaaslased, panen hääletusele väliskomisjoni ettepaneku pikendada tänast istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui 14.00-ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Hääletustulemused
Tulemusega poolt 36, vastu ja erapooletuid ei ole leidis ettepanek toetust.
Ma palun tagasi Riigikogu kõnetooli ettekandja Aivar Riisalu ja järgmiseks annan sõna... Küsimusi rohkem ei ole? Selge! Aitäh! Ma tänan ettekandjat, aitäh! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Läheme nüüd eelnõu 190 SE muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Eelnõule on laekunud 1 muudatusettepanek, mis on esitatud juhtivkomisjoni poolt. Sellega oleme muudatusettepanekud läbivaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja 2. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.
Head ametikaaslased, sellega on tänane istung lõppenud. Ma tänan teid ja soovin teile jõudu teie töös! Aitäh!
Istungi lõpp 12.46.
|
|
|
« Eelmine
|
|
|
|
|
