» Stenogramm » Teisipäev, 15. jaanuar 2013

XII RIIGIKOGU STENOGRAMM
V ISTUNGJÄRK
Teisipäev, 15. jaanuar 2013, kell 10:00

Toimetatud

 
10:00 Istungi rakendamine
1. 10:05 Õiguskantsleri ettepanek nr 21 "Kodakondsuse taotlemise tingimuste kohaldamine isiku suhtes, kelle õiguslik staatus jäi alla 15 aastasena määratlemata"
2. 10:31 Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu (290 OE) esimene lugemine
3. 11:21 Riigikogu otsuse "Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine omavalitsusliku halduskorralduse arengusuundade väljaselgitamiseks" eelnõu (302 OE) esimene lugemine
4. 12:01 Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu (337 OE) esimene lugemine
5. 12:03 Jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu (328 SE) esimene lugemine
6. 12:36 Erakonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu (304 SE) esimene lugemine
7. 12:51 Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (292 SE) esimene lugemine
 
Üles / Tagasi
 
1. 12:51 Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (292 SE) esimene lugemine

Aseesimees Laine Randjärv
Me läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, see on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 292 esimene lugemine. Ettekandeks palun Riigikogu liikme Yana Toomi! Kuna istungi lõpuni on aega vähem kui kaheksa minutit, siis lihtsalt deklareerin, et see ettekanne saab alustatud ja lõpetatud täpselt nii, nagu ettekandja on seda planeerinud. Nii et selle toimingu me viime lõpuni. Palun!

Yana Toom
Ma tänan, proua eesistuja! Head kolleegid! Ma siis tutvustan teile eelnõu, mis kannab nime käibemaksuseaduse muutmise seadus. Aga enne räägin ma teile ühe loo päriselust. Kuna me siin eelmise sessiooni raames üritasime taastada matusetoetust ja see teema leidis ka suurt meedia poolehoidu ja suurt meediakajastust. Tulemus on nüüd see, et aeg-ajalt minu kui selle eelnõu algataja poole pöörduvad inimesed, kes on mures oma lähedaste matmisega. Just mõned päevad tagasi sain ma kirja, kus üks härrasmees Lõuna-Eestist küsib, kas krematoorium käitub õigesti. "Mul suri vend, ma lasin ta kremeerida, aga siis mulle öeldi, et okei, teeme ära küll, aga enne maksate arve kinni ja siis osutame teenust." Küsimus oli selline, et kas see on õige. Milles asi? Kuna teenus on ju veel osutamata, siis oleks loogiline, et enne kremeerime ja siis maksate. Mille peale siis krematooriumi juht viis ta tagatuppa ja näitas riiuleid, mis olid täis neid urne, mis on sugulastel välja ostmata. Kuna inimesed siiski kasutavad sellist nippi, et nad lasevad oma lähedase kremeerida, juba teades ette, et see pole neile taskukohane, aga siis ei osta seda urni välja. Sellega on mures eranditult kõik Eesti krematooriumid.
Matusetoetust taastada meil ei õnnestunud sellel ettekäändel või põhjusel, valitsuse poolt toodud põhjusel, et inimeste aitamine on kohalike omavalitsuste kohus ja sellega nad peavadki tegelema. Seekord me üritame alandada matusetarvete ja teenuste käibemaksumäära. Nagu ka eelmine kord me rääkisime, kõige odavam kremeerimine kabeli kasutamisega näiteks Tallinna linnas läheb maksma 500 eurot. Kui me võtame üle Eesti n-ö keskmise matusepaketi hinda, siis sotsiaaltöötajate väitel, me küsitlesime päris mitmeid kohalikke omavalitsusi, on see kuskil 700 eurot. Praegu on käibemaksumäär 18%. Kui me seda alandaksime 9%-le, siis oleks inimesele puhas rahaline võit 65 eurot ehk see keskmine maksaks mitte 700, vaid 635 eurot, mis on ikkagi raha, vanas vääringus natuke üle tuhande krooni. See ongi meie ettepaneku sisu.
Matusetarvete ja -teenuste maksutõus ning maksutoetuse kaotamine on halvendanud eelkõige madalama sissetulekuga leibkondade olukorda. Nii võib juhtuda ja juhtubki sageli, et vähem kindlustatud inimestel pole rahapuudusel muud võimalust kui lasta kadunuke kremeerida või matta kohaliku omavalitsuse kulul kui omasteta isik. Ma olen seda rääkinud, aga kuna kordamine on tarkuse ema, siis ma kordan veel kord. Mulle isiklikult on teada kümneid juhtumeid, ma ei liialda, ja seda teavad ka iga valla ja linna sotsiaaltöötajad, kuidas inimesed on sunnitud võtma kiirlaene selleks, et lahendada see probleem. See pole normaalne. Käesolev eelnõu võimaldab tagada kõikidele ühiskonnaliikmetele väärikas ärasaatmine, hoolimata inimese või tema perekonna majanduslikust olukorrast. Matuse korraldamine on peredele väga raske emotsionaalne ja ka rahaline katsumus. Matus moodustab küll olulise osa leinaperioodist, kuid mõnele perele tuleb selle korraldamiseks leiutada kõikvõimalikke rahalisi skeeme. Eesti Statistikaameti andmetel suri 2011. aastal 15 244 inimest. Eelnõu maksimaalse maksumuse arvutamiseks võtame aluseks keskmise matuse korraldamise kulu, mis on, nagu ma juba mainisin, 700 eurot. Kui me eeldame, et näiteks järgmisel või ülejärgmisel aastal sureb meil umbes sama palju inimesi, vaevalt et rohkem, kuna me teame, et meie elanikkond on veidikene kahanenud vahepeal, siis läheks see eelnõu maksma ligikaudu 1 miljon eurot aastas. Kuna me eeldame, et see hakkaks kehtima 1. jaanuarist 2014, siis võiks seda hüpoteetilist kadu arvestada järgmise eelarve koostamisel.
Viimane asi, mida tahaks öelda. Sellest kindlasti räägib komisjonipoolne ettekandja, aga kui mina lugesin praegu läbi siin saalis Rahandusministeeriumi seisukoha, siis mind tõsiselt riivas üks lause, millele on alla kirjutanud minister Ligi. Nimelt see, et vähendatud maksumäära rakendamisel saavad suurema soodustuse need, kes ostavad kallima kauba või teenuse. Antud juhul on minu meelest see loogika kohatu, sest rääkida sellest, et keegi ostab oma lähedasele mingisuguse luksusliku puusärgi, ei ole nagu päris õige. Nii et ma palun teid, head kolleegid, seda eelnõu toetada! Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Stenogrammi huvides lihtsalt täpsustan, et te ütlesite 18% on käibemaks, tegelikult 20%, seletuskirjas on õige. Meil on aega üheks küsimuseks. Palun, Kadri Simson!

Kadri Simson
Aitäh! Lugupeetud eelnõu kaitsja! Rahanduskomisjonis kõlas ka selline arvamus, et kui praegu on paljudele peredele lähedase lahkumise järel väga raskeks koormaks matuste korraldamine, sest matusedd ja matuseteenus on Eestis kallid, siis käibemaksu alandamine 20%-lt 9%-le ehk siis lõppteenus võiks odavneda ligikaudu 10%, ei tee matuseteenust neile odavaks, see jääb ikka koormaks. Mida te oskate sellisele väitele vastata? Kas äkki 10%-lisest lõpphinna alandamisest ei olegi mitte mingit tolku, et ikka on kallis? Aitäh!

Yana Toom
Ma tänan küsimast! Minu enda hinnangul on see teenus muidugi kallis. Aga olgem ausad, kui meil on 226 kohalikku omavalitsust, nii mõneski see matusetoetus, kui üldse on, siis on isegi väiksem praegu kui see kümneprotsendiline vahe, mis kaasneks selle eelnõu vastuvõtmisega. Nii et asi seegi. Nagu ma juba ütlesin, kui kogu see protseduur maksab 700 eurot, siis 65 eurot on ikka raha, millega annab nii mõnigi nädal võib-olla mõnel perel ära elada. Ma olen nõus, et see ei ole piisav, aga parem pool muna kui tühi koor. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv
Suur tänu! Järgmised registreeritud sõnavõtud lükkuvad edasi järgmisele istungile ehk homsele. Tänane istung on lõppenud. Suur tänu ettekandjale, suur tänu kõigile osalejatele! Head päeva jätku!

Istungli lõpp kell 13.00

« Eelmine