|
|
» Stenogramm » Teisipäev, 15. jaanuar 2013
Stenogramm » Teisipäev, 15. jaanuar 2013
|
|
|
|
| XII RIIGIKOGU STENOGRAMM |
| V ISTUNGJÄRK |
| Teisipäev, 15. jaanuar 2013, kell 10:00 |
|
|
Toimetatud
|
|
| |
|
|
1.
12:03 Jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu (328 SE) esimene lugemine
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Liigume järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Aivar Riisalu, Helmen Küti, Karel Rüütli, Lembit Kaljuvee ja Rein Randveri algatatud jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu 328 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli Riigikogu liikme Rein Randveri!
|
|
Rein Randver
Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Head kolleegid, Riigikogu liikmed Helmen Kütt, Aivar Riisalu, Lembit Kaljuvee, Karel Rüütli ja siinkõneleja esitasid eelmise aasta novembris jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu 328, eesmärgiga anda oma panus meie riigi jahinduspoliitikasse ja kindlasti hoida ära olukorda, kus 1. märtsist k.a võib jahipidamine teatud Eesti regioonides seiskuda.
Jahiseaduse § 6 lõike 3 kohaselt kohustub keskkonnaminister moodustama seaduse tingimustele vastavad jahipiirkonnad. Jahiseadus jõustus 1. märtsil 2003. Sellest tulenevalt peavad jahiseaduse nõuetele vastavad jahipiirkonnad olema moodustatud ja jahimaa korraldatud 1. märtsiks 2013. Head kolleegid, see tähendab seda, et 1994. aasta jahikorralduse seadus on tunnistatud kehtetuks 1. märtsist 2003, uue seaduse jõustumisel ja selle alusel tuleb rendijahipiirkondade baasil moodustada jahimaakorraldustööde käigus jahipiirkonnad. Jahiseaduse §-ga 65 on määratud kohustuse täitmise tähtajaks kümme aastat seaduse jõustumisest arvates. Seega, 1. märtsist 2013 muutuvad kehtetuks jahikorralduse seaduse alusel antud keskkonnaministri määrused rendijahipiirkondade suuruse ja piiride kirjelduse kinnitamise kohta.
See tähtaeg on saabumas ja on reaalne olukord, et 64 rendijahipiirkonda Eestis on jahipiirkondadeks moodustamata. On oht, et jahipidamine nendes piirkondades 1. märtsist seiskub. Kolleegidele teadmiseks, et need 64 jahipiirkonda jagunevad maakonniti järgmiselt: Jõgevamaa 4, Järvamaa 10, Läänemaa 12, Valgamaa 18, Viljandimaa 20 jahipiirkonda. Kuna ei ole jahipiirkonda moodustatud, siis Keskkonnaameti väljastatud kasutusõiguse load rendijahipiirkondade kasutamiseks sisuliselt lõpevad. Olemasolev jahiseadus peale 1. märtsi 2013 ei tunnista sellist mõistet nagu rendijahipiirkond. Kui pole jahipiirkonda, pole võimalik ka jahipiirkonna kasutusõiguse luba välja anda ega seda pikendada. De facto nagu oleks jahipiirkond, de iure aga mitte.
Me oleme ka teadlikud, et on menetlusse antud jahiseaduse eelnõu Vabariigi Valitsuse poolt, mis tõenäoliselt aga ei jõustu 1. märtsist 2013. Seaduse vastuvõtmisest ja väljakuulutamisest alates jäetakse reeglina mõistlik aeg seaduse jõustumiseni. Kuid eile üleantud Vabariigi Valitsuse seadus ja 1.märts, seal on jäänud Riigikogul aega kuus töönädalat seadust menetleda ja vastu võtta. Eelnõu algatajad kahtlevad, kas Riigikogu selle ajaga hakkama saab. Näiteks olgu toodud, et käesolev jahiseadus võeti vastu Riigikogu poolt 24. aprillil 2002 ja, nagu ma ütlesin, jõustus 2003. aasta 1. märtsil. Seega oli aega asjasse puutuvaid isikuid kurssi viia ja seadusest tulenevalt oma tegevusi planeerida. Sama loodame ka Vabariigi Valitsuse poolt antud jahiseaduse eelnõult.
On üpris tõenäoline, et alates 1. märtsist kuni uue jahiseaduse jõustumiseni jääb õiguslikult reguleerimata ajavahemik, kus rendijahipiirkonna moodustamist reguleerivad keskkonnaministri määrused ei kehti ning samale jahimaa-alale jahipiirkonda pole moodustatud. Lühidalt öeldes jahipidamine seiskub. Keskkonnaamet ei saa jahimaal, kus pole jahipiirkonda moodustatud, jahitegevuse reguleerimisse sekkuda, sest jahiseadus pole selleks volitusnormi andnud. Kui me rääkisin 64 rendijahipiirkonnast, siis hektarites on see Eestimaal 685 000 hektarit. Sellel alal tekivad tõsised probleemid jahiulukikahjustuste tõrjumisega, seadust rikkumata jahilubade väljastamisega, kindlasti toob see piirkondades kaasa sotsiaalseid pingeid, miks mitte salaküttimise hoogustumist, ulukikahjustuste suurenemist, konflikte maaomanike ja jahipiirkondade kasutajate vahel, nende lepingutingimuste mittetäitmist, kuna jahitegevus on sisuliselt peatunud.
Alates märtsist kaotavad kehtivuse rendijahipiirkondadele koostatud jahimaakorralduskavad, kus on kirjas ulukite elupaikade hindamise andmed. Selle alusel määrati siiani jahipiirkonna kasutusõiguse tasu suurus, kuid ka seda suurust ei ole võimalik määrata. Kui Eesti riik otsib igat eurosenti, siis ütleme, et selle seaduse kehtivuse lõppemisel jääb ka arvestuslik summa saamata riigieelarvesse, mis on orienteeruvalt 70 000 eurot.
Lisaks 64 jahipiirkonnale on probleeme veel 25 piirkonnal, sest ka nende jahimaakorralduskavad kaotavad kehtivuse tänase jahiseaduse mõistes. Ka siin ei ole jahipiirkonna kasutusõiguse tasu nendelt kasutajatelt sisse võimalik nõuda, see Eesti riigile saamata jäänud summa on 38 000 eurot. Tekib olukord, kus jahipiirkondade kasutajate kohtlemisel rikutakse võrdse kohtlemise põhimõtteid: ühed maksavad kasutusõiguse tasu, teised ei maksa.
Kokku võttes on alates käesoleva aasta märtsist keeruline olukord 89 jahipiirkonnale, mis on meie jahimaadest Eestis ligikaudu 30%. Sellega seatakse kahtluse alla ulukite küttimine ja ka jätkusuutlik tegevus, kuna puudub kehtiv jahimaakorralduskava. Kuna jahimaakorraldus on Eestis sisuliselt likvideeritud, on algatajate ettepanek jätta ära jahiseaduse § 6 lõikes 3 viide jahimaakorralduskavale. Keskkonnaministri määruse kinnitamisel jäetakse loetelust välja suurulukitele vajalike elupaikade olemasolu, kuna see nõuab seaduses jahimaakorraldust. Jahipiirkonna kasutusõiguse taotlemise praktikas on tekitanud segadust ja väärtõlgendamist jahiseaduse § 10 lõige 11, mis lubab kasutusõigust taotleda 14 päeva jooksul jahipiirkonda moodustava keskkonnaministri määrusest, sõltumata selle kasutusõiguse loa kehtivusest ja õigusest piirkonda kasutada. Kuna täna on piirkonnad moodustatud rendijahipiirkondade alusel ja omavad kehtivat jahimaa kasutusõiguse luba, teeme õigusselguse põhimõtetest tulenevalt ettepaneku lõike sõnastust muuta. Seega, taotlust vaba jahipiirkonna kasutamiseks saab hakata esitama alles siis, kui Keskkonnaamet on avaldanud asjakohase teate väljaandes Ametlikud teadaanded. Kolmanda ettepanekuna on eelnõus tähtaegade muutmine. Jahiseaduse §-s 65 jahipiirkondade moodustamise 10-aastane tähtaeg asendada 15-aastase tähtajaga ja jahikorralduse terminid jätta selle punkti sõnastusest välja.
Ka selle eelnõu üle oli meil keskkonnakomisjonis arutelu. Ma tahan tänada keskkonnakomisjoni liikmeid, sellepärast et meil toimus eelnõu arutelu, kuulamine, ka meie seisukohtade arvestamine. Nii et minu arvates oli see keskkonnakomisjonis väga asjalik arutelu. Kindlasti räägib keskkonnakomisjonis arutelust pikemalt kolleeg Kalle Palling. Ma tänan, lugupeetud kolleegid, kuulamast! Loodan, et see eelnõu hakkab elama elu ja saab valmis ka seadusena, et Eesti riigis osades jahipiirkondades 1. märtsist ei katkeks jahipidamine. Aitäh kuulamast!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Asume küsimuste juurde. Palun, Kajar Lember!
|
|
Kajar Lember
Aitäh! Hea ettekandja! Kuna see tähtaeg seaduses oli tõesti sisuliselt teada juba 10 aastat ette, millal see lõpeb, mis on sinu hinnangul põhilised põhjused, miks me õigeaegselt ei ole sellele reageerinud ja valmistunud selle tähtaja lõppemiseks, et täna me peame jälle seda erandkorras tegema. Aitäh!
|
|
Rein Randver
Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et selle 10 aasta jooksul on kõik täitevvõimu esindajad, keskkonnaministrid tegelenud selle seaduse täitmisega küllaltki tõsiselt. Ja tean, et läbi aastate on olnud selle uue seaduse alustõdede vaidlemiseks ja põhimõtete selgitamiseks ja ka seadusteksti eelnõu kokkukirjutamiseks moodustatud mitmeid töökomisjone ja sellega on tegeldud ja kui meenutame Riigikogu töö edu eelmises koosseisus, siis 2009. aastal oli jahiseaduse eelnõu meil parlamendis lugemisel, kuid mingitel põhjustel ei võetud seda seadusena vastu.
Miks ta nii hilja ja täna on juba 15. jaanuar ja varsti on 1. märts? Ma arvan, et lõppfaasis me ei hinnanud seda töödemahtu, inimeste ja huvigruppide kaasatust, mida see kõik kaasa toob. Võib-olla sellest tulenevalt tuli see 10-aastane seaduse täitmise tähtaeg väga kiiresti kätte. Aga ma arvan, et kõik inimesed, kes on selle tööga olnud haaratud, hõivatud, on andnud oma maksimumi, et see seadus vastu võetud saaks. Siit tulenevalt ongi meil ettepanek, et kui ikkagi Vabariigi Valitsus ei suuda oma seaduseelnõu parlamendis 1. märtsiks ära menetleda, siis palun, meil on heade Riigikogu liikmetega oma ettepanek olemas ja ma tahaksin, et me suhtuks väga tõsiselt mõlema seaduse menetlusse sellepärast, et siin on taga inimesed ja kogukonnad ja jahindus tahab stabiilsust ja järjepidevust. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Ester Tuiksoo!
|
|
Ester Tuiksoo
Tänan väga, proua juhataja! Austatud hea kolleeg! Tean vanadest aegadest, et oled kirglik jahimees ja sina kui ekskeskkonnaminister peaksid teadma täpselt, kelle tegemata töö see on, mida sa praegu püüad siin ettepanekutega siluda. Mind huvitaks väga, et sa tooksidki välja, kes on jätnud selle töö tegemata. Aitäh!
|
|
Rein Randver
Aitäh küsimuse eest! Eks me läbi aegade neid istuvaid ja töötavaid keskkonnaministreid kõike teame. Ma tean ka seda, et seal tõesti tööd on tehtud, aga miks see on jäänud viimase vindi peale, siis ma arvan, et see on valitsuse tänane tegemata töö, sellepärast et ma sirvisin natuke tänasest teemast väljapoole, aga siiski koalitsioon on see, kes meid juhib ja suunab. Ka koalitsioonileppesse on aastal 2011 sisse kirjutatud "kaasajastame jahiseadust". Nii et seda on igatpidi meelde tuletatud ja Eesti Jahimeeste Selts on sellele väga aktiivselt tähelepanu juhtinud. Ma arvan, et kuskil lõpuaastatel on midagi mööda lastud, et ei ole seda 10 aastast tööd arvestatud, et see võtab kaua aega ja see on tänaseks ikkagi tegemata. Me oleme fakti ees. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Priit Toobal!
|
|
Priit Toobal
Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea ettekandja! Ma küsingi selle koalitsioonilepingu punkti – jahiseaduse kaasajastamise – kohta ja kogu selle temaatika kohta laiemalt. Teatavasti on Keskkonnaministeerium andnud üle ka uue jahiseaduse eelnõu. Nii palju, kui mina sellest teemast aru olen saanud, siis on põhiline läbirääkimiste küsimus olnud maaomanik versus jahimehed. Kas ma olen sellest õigesti aru saanud ja kas sa oled jõudnud seda uut eelnõu juba vaadata? Kas see on kompromiss kahe poole vahel või kelle poole on siis pigem see uus eelnõu, mille keskkonnaminister Pentus üle andnud on? Kommenteerid ehk seda eelnõu ka? Aitäh!
|
|
Rein Randver
Aitäh küsimuse eest! Eile anti üle Vabariigi Valitsuse jahiseaduse eelnõu. Olen kursis eelnevate versioonidega ja nii eelnevas kui ka siin on loomulikult see maaomaniku ja jahipidaja õigust püütud reguleerida. Siin on püütud tekitada regulatsiooni jahiuluki kahjustustele, eriti võib-olla veel keskkonnaministri määrusega, mis on seadusejärgne toiming. Ma arvan, et selle Vabariigi Valitsuse seaduseelnõuga onmingid kokkulepped olemas, kuid robinal, ma arvan, tuleb ka koalitsiooni, aga ka meie postkasti väga palju hõikeid, asjalikke probleeme, et ka selle seaduseelnõuga peame edasi minema siis, kui me oleme arutanud ühte või teist teemat.
Nii et ma tahaks öelda, et Vabariigi Valitsuse seaduseelnõuga ei ole rahu majas, vaid ootame parlamendilt sellist tõsist seaduse menetlemist, milleks on vaja, põhiliselt kolme asja – aega, aega, aega, aga 1. märtsini on aega vähe jäänud. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Karel Rüütli!
|
|
Karel Rüütli
Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja! Nii nagu ka komisjonis juttu tuli, et selle konkreetse eelnõu probleem sai alguse 2009. aastal, kui Keskkonnaministeeriumis saadeti laiali jahimaade korralduse osakond ja selle tõttu jäid need viimased nii-öelda jahimaad korraldamata. Nii nagu ka komisjonis välja tuli, kus ministeeriumi esindaja ütles, et ühel hetkel lihtsalt otsustati, et seadust ei täideta enam. Te olete ise ka olnud minister, kuidas see on võimalik, et ministeeriumi ametnikud ühel hetkel otsustavad, et nemad seadust ei täida, ja jahimaade korraldamisega ei ole alates 2009. aastast Keskkonnaministeeriumis lihtsalt tegeldud? Aitäh!
|
|
Rein Randver
Aitäh küsimuse eest! Oled hästi informeeritud ja see vastab tõele, et tõenäoliselt uue jahiseaduse eelnõu mõtete kokkukirjutamisel juba hakati tasakesi loobuma jahimaade korraldusest. Sellest tulenevalt tehti ministeeriumis ja tema haldusalas struktuurimuutusi, et seda valdkonda pole vaja reguleerida ja me reguleerime uues jahiseaduse eelnõus seda kõike teistmoodi ja sellest tulenevalt on ka võib-olla mõned maakonnad. Meil on ju teada, et Läänemaa on teinud ju oma rendijahipiirkondade korralduskavale mitmeid muutmisettepanekuid, aga need paberid seisavad ministeeriumis juba üle pooleteise aasta, lihtsalt nendega ei ole midagi tehtud. Samamoodi pöördus ka oma kirja ja murega 2009. aastal Viljandi maavanem, et mis saab nendest rendijahipiirkondadest, mis vajavad korraldamist ja korrastamist – ka sellele ei ole reageeritud ja see töö on tänaseni tegemata. Ja kõik on juba 2009. aastast selles valguses, et kohe-kohe tuleb jahiseaduse eelnõu, mis peaks lahendama kõik asjad ära. Kahjuks ei ole seda tehtud. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Priit Toobal, teine küsimus!
|
|
Priit Toobal
Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea ettekandja! Neli ja pool minutit tagasi tuli Riigikogu liikmete postkasti Eesti Erametsaliidu pressiteade, mis kritiseerib seda praegust arutusel olevat viie Riigikogu liikme poolt sisseantud jahiseaduse eelnõud. Siin öeldakse, et eelnõuga soovitakse sisuliselt säilitada tänane jahinduslik regulatsioon ja anda võimalus venitada uue eelnõu vastuvõtmisega, et see vaid säilitab senise aegunud süsteemi jne. Mis tea arvate, miks on Eesti Erametsaliit asunud selle eelnõu osas seesugusele seisukohale? Aitäh!
|
|
Rein Randver
Aitäh! No näete, ma eksisin! Ma ütlesin, et tuleb! Ma teadsin, palju neid on tulnud juba, aga ka online'st tuleb igasuguseid arvamusi, ettepanekuid – ka need on küsimused, mida tuleb arutada. Ja loomulikult see Erametsa Liidu ettepanek või arvamus, kui ma saan õigesti aru, et me ajame praegu valet asja, me tahame midagi surkida. Ma küsiks niimoodi: kas me Eesti kodanikena oleme nõus, et meie valitsuse eelnõu menetletakse kuue töönädalaga siin ära ja see saab vastuvõetud 1. märtsil? Head kolleegid, see ei ole seaduse hea tava, see ei ole kodanikuühiskonna kaasamine, see ei ole arvamuste paljususe kuulamine, see ei ole nii! Nii et sellest tulenevalt, et midagigi teha, esitame praegusele seadusele oma muudatusettepaneku, et edasi minna. Eelnõu algatajad ei ole praeguse jahiseaduse eelnõu, mis on saabunud parlamenti eile, menetlemise vastased. Me tahame seda menetleda võimalikult hästi, aga selleks on vaja head kolleegid, aega – 10 aastat. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Lembit Kaljuvee!
|
|
Lembit Kaljuvee
Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Siin on küsimused olnud saalist, et nagu asjaga ei ole tegeletud. Tean, et asjaga on tegelenud kõik ministrid ja selle seaduse ettevalmistamisega on tegeletud kuus aastat. Miks see asi sellises olukorras on? On selge, et tegemist on nii-öelda antagonistliku vastuoluga selles seaduseelnõus, mille ministeerium praktiliselt välja töötas, tahetakse muuta loomad maaomaniku omandisse. See on küsimus, mille me peame lahendama, siis lähevad kõik muud asjad. Kas on see nii?
|
|
Rein Randver
Aitäh küsimuse eest! Jah, nii nagu kolleeg Priit Toobal ütles ja nii nagu ka sina Lembit Kaljuvee ütlesid, kindlasti on see põhimõtteline muudatus Eesti jahikorralduses Vabariigi Valitsuse esitatud eelnõuga, suurendades, mis on väga õigustatud, maaomaniku õigusi, kohustades rohkem tegema koostööd jahimeestega või rentnikega. Need on ühed põhilised seisukohad või arutelud, millele me peame leidma lahenduse. Teine, mida ma mainisin, on ulukikahjustus, selle kompenseerimine ja korvamine, kas see üldkokkuvõttes jääks suuremalt jaolt riigi mureks või on see jahimeeste ja kahju omaja omavaheline klaarimine ja kompenseerimine. Kindlasti on seal veel neid küsimusi. Nii et ma rohkem ei kommenteeriks, Lembit, vastuseks sinu küsimusele Vabariigi Valitsuse seaduse eelnõu. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Rein Randver! Ma palun kaasettekandeks kõnetooli keskkonnakomisjoni liikme Kalle Pallingu!
|
|
Kalle Palling
Austatud juhataja! Head kolleegid! Jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu 328 algatasid 21. novembril 2012. aastal Karel Rüütli, Rein Randver, Aivar Riisalu, Helmen Kütt ja Lembit Kaljuvee. Jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu algatajatepoolne esindaja Rein Randver tutvustas eelnõu sisu ja esitamise põhjuseid. Andres Talijärv selgitas, millistel põhjustel on Vabariigi Valitsuse algatatud jahiseaduse eelnõu Riigikogusse jõudmine viibinud, kuid kinnitas, et uus jahiseadus jõuab Riigikogusse 2013. aasta alguses ja kujul, kus ministeerium on arvestanud kõigi osapoolte soovidega. Järgnesid komisjoni liikmete küsimused, millele vastasid eelnõu algatajad ja Keskkonnaministeeriumi esindaja. Komisjoni istungil otsustati teha Riigikogu täiskogule ettepanek eelnõu 328 esimene lugemine lõpetada – rõhutan, et see oli konsensuslik otsus – ja teha Riigikogu juhatusele ettepanek määrata eelnõu 328 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 29. jaanuar k.a kell 16.00.
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Ester Tuiksoo, teine küsimus!
|
|
Ester Tuiksoo
Tänan väga, proua juhataja! Austatud ettekandja! Palun selgitage Andres Talijärve põhjendusi, miks on see jahiseadus siis nii kaua veninud! Mis ta komisjonis ütles teile? Aitäh!
|
|
Kalle Palling
Ma saan aru, et küsimus on eile ka Riigikogule üle antud Vabariigi Valitsuse esitatud jahiseaduse eelnõus numbriga – numbrit ei suudagi leida. Ühesõnaga, põhiline põhjus, miks on see jahiseaduse valmimine Keskkonnaministeeriumis võtnud aega neli aastat, on see, et juba ministeeriumis on soovitud kaasata kõik osapooled ja pidada ära vaidlused erimeelsuste osas, et Riigikogusse tulles oleks tegemist juba tervikliku eelnõuga. Valitsus kinnitaks juba tervikliku eelnõu, mille esitamise eel on juba põhimõttelised vaidlused ära peetud.
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Tõnis Kõiv!
|
|
Tõnis Kõiv
Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud komisjonipoolne ettekandja! Erametsaliit on teavitanud avalikkust just mõni hetk tagasi sellest, et nemad peavad seda eelnõu jahinduse terviklikku arengut pidurdavaks, pigem olemasolevat, aegunud süsteemi säilitavaks. Nad viitavad selgelt, et just siin viidatud, valitsusest tulnud uus jahiseadus lahendaks vägagi mitmed olukorrad ära, liiguks väga selgelt edasi. Kas sa komisjonipoolse ettekandjana oskad lisada siia juurde, kas sellest rakursist ja sellest vaatenurgast oli ka komisjonis juttu, et ühe eelnõu äramenetlemine võib pidurdada äkki teise eelnõu menetlemist? Aitäh!
|
|
Kalle Palling
Aitäh! Komisjonis oli sellest juttu. Seal oli erinevaid arvamusi. Tõepoolest käis läbi arvamus, et käesoleva seaduseelnõu jõustamine või seaduseks saamine võib luua olukorra või pigem kardetakse, et tekib olukord, kus Riigikogu ei ole motiveeritud menetlema Vabariigi Valitsuse esitatud eelnõu sellises tempos. Erametsaliidul on kartus, et see jääb kuskile Riigikogu toimetamistesse seisma. Mina omalt poolt võin kinnitada, et sellist plaani ei ole. Me soovime kindlasti menetleda ka Vabariigi Valitsuse esitatud eelnõu väga põhjalikult, aga samas tempokalt. Ma ei välista, et me suudame vastu võtta siin Riigikogus Vabariigi Valitsuse esitatud seaduseelnõu vabariigi aastapäevaks. Samas, käesolev eelnõu, komisjon otsustas konsensuslikult ka käesoleva eelnõu esimese lugemise lõpetada just selleks, et kas siis sobival hetkel need eelnõud ühendada või anda jahimeestele kindlus, et 1. märtsist nende jahipidamises midagi katastroofilist ei muutu.
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Mihhail Stalnuhhin!
|
|
Mihhail Stalnuhhin
Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Valitsuse sisseantud eelnõu valmistati ette pikki aastaid, otsiti kompromissi. Kas on leitud, kelle vahel seda kompromissi oli vaja leida ja milles olid põhilised probleemid? Oskad sa seda kommenteerida? Aitäh!
|
|
Kalle Palling
Aitäh küsimuse eest! Kaks osapoolt oli: jahimehed ja teine osapool olid maaomanikud. Maaomanikud soovisid suuremat õigust kaasa rääkida nende maa peal toimuva jahi korralduses. Tegelikult suur osa erimeelsustest, mis nende läbirääkimiste jooksul üles kerkisid, on juba selles esitatud eelnõus lahendatud.
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Kalle Palling! Rein Randver siiski, ei võttis tagasi, selge, palun vabandust! Aitäh, Kalle Palling! Ja avame läbirääkimised. Kas on kõnesoove? Kohapealt? Palun avame läbirääkimised. Ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esindajana on õigus kõnelda Rein Randveril. Palun!
|
|
Rein Randver
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Võtsin arvuti kaasa, et äkki põkkab postkasti istungi arutelu ajal veel mingeid uudiseid, et minna sellega edasi. Kaks Riigikogu liiget rõhutasid, et Erametsaliit on esitanud meile sellise pöördumise ja meie, viis head kolleegi, toetame sellise jahinduse terviklikku arengut, takistame ja ei anna võimalusi menetleda Vabariigi Valitsuse seaduseelnõud.
Head kolleegid, kus see seaduseelnõu oli novembris eelmisel aastal, kui me selle seaduseelnõu esitasime? Loomulikult, oleks meil olnud arutelu novembris, me oleksime rääkinud praegu teist juttu. See seaduseelnõu anti eile üle 15.00 midagi kopikatega minutit ja seda ei ole ka täna veel meil. Kui te tahate teada, siis keskkonnakomisjon broneeris ilma numbrita kabujooksuga aja seda Vabariigi Valitsuse seaduseelnõule, kuna komisjon oli eile kell 10, istung oli kell 15, siis komisjonile broneeriti aeg neljapäeval arutada Vabariigi Valitsuse jahiseaduse eelnõud. Millest me räägime, mida me takistame? Minu arust on võimalik siin majas ja ka valitsuse tasandil leppida kokku, et jahinduses on meil traditsioonid, pikaajaline kultuur, kuidas seda valdkonda reguleerida ja siin on võimalik meil leida koostööd. Me pole vastu selle seaduseelnõu menetlemisele, mis Vabariigi Valitsusest tuli, kuid ma saan aru ja minu jaoks ei ole võimalik 6 nädalaga menetleda seaduseelnõud, mis sisaldab põhimõttelist muudatust, sellist maailmavaatelist lähenemist. Loomulikult teeme me kõik selleks, pühendame oma jõu ja panuse, et see eelnõu saaks vastu võetud. Vastasel juhul, head kolleegid, ei saa 30% Eestimaa jahimeestest 1. märtsist jahti korraldada. Kuidas me sellele vaatame? Läbi silmade? Minu jaoks on kas üks inimene või 30% Eestimaa jahimehi, minu jaoks tuleb mõlemal puhul väga suure tähelepanuga siin saalis käsitleda neid küsimusi. Ma väga loodan, et me suudame jahinduses mõlema eelnõuga rahulikult, toimekalt edasi minna ja neid asju koos käsitleda. Aitäh teile ja jõudu!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Igaks juhuks stenogrammi huvides, komisjoni koosolek oli siiski kell 11, mitte kell 10.
|
|
Rein Randver
Eksisin tunniga, vabandust!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Kas on veel kõnesoove? Kõnesoove rohkem ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek oli eelnõu 328 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks eelnõu 328-le 29. jaanuari 2013. aastal kell 16.00.
|
|
|
« Eelmine
|
Järgmine »
|
|
|
|
