|
|
» Stenogramm » Teisipäev, 15. jaanuar 2013
Stenogramm » Teisipäev, 15. jaanuar 2013
|
|
|
|
| XII RIIGIKOGU STENOGRAMM |
| V ISTUNGJÄRK |
| Teisipäev, 15. jaanuar 2013, kell 10:00 |
|
|
Toimetatud
|
|
| |
|
|
1.
11:21 Riigikogu otsuse "Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine omavalitsusliku halduskorralduse arengusuundade väljaselgitamiseks" eelnõu (302 OE) esimene lugemine
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Järgmine päevakorrapunkt on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine omavalitsusliku halduskorralduse arengusuundade väljaselgitamiseks" eelnõu 302 OE esimene lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli Riigikogu liikme Neeme Suure!
|
|
Neeme Suur
Aitäh, proua juhataja! Head kolleegid, kõigepealt ma tahaksin rääkida teile ühe mõistujutu advokaadist, kes oma praksise pojale üle andis ja pensionile läks. Kui poeg oli nädala töötanud, teatas ta isale, et on lahendanud vaid ühe nädalaga ühe püsikliendi väga pikaajalise probleemi, mida isa polevat suutnud kümne aasta jooksul lahti hammustada. Isa aga kurvastas väga selle jutu peale ja küsis poja käest, et millest poeg kavatseb elama hakata? See lahendamata küsmus toitis meie peret kümme aastat, millest sina nüüd oma peret toitma hakkad?
Ei ole vist viimastest aastatest ühtegi mööda läinud niimoodi, et haldusreform ei oleks ühiskonna tähelepanu keskmesse tõusnud. See tunduks nagu aga olevat igavene teema, mille õhus püsimisest võidavad need, kes pooldavad, sest saavad pooldada, ja ka need, kes vastu on, sest saavad vapralt vastu olla. Kannatavad selle asja juures aga omavalitsused ja inimesed. Samal ajal, kui meie siin Toompeal üksteisele mõistujutte räägime, võitlevad omavalitsused oma inimeste ja elu-olu eest ja seda üha napimate vahenditega.
Ma ei arva, et igavus ajas Raplamaa omavalitsusliitu ja üleriiklikke omavalitsusliite eelmise aasta kevadel pöördumisi kirjutama ja riigireformi hädavajadusest rääkima. Ma ei arva ka, et suvine hapukurgihooaeg ajas eelmise aasta suvel justiitsministri omakorda riigireformist rääkima ja 3-aastast arutelude sarja planeerima.
Justiitsministri kava kohaselt oli üheks ideeks ministeeriumide struktuuri muutmine ja maavalitsuste kaotamine. Tollase ettepaneku kohaselt peaksid senised maavalitsused ümber korraldatama teeninduspunktideks, kõik ülesanded, mis on seotud piirkonna ehk maakonna üldise arenguga, antakse üle maakondlikele omavalitsusliitudele.
Siinkohal üks näide. Saaremaal on 16 omavalitsust, neist 12 kuulub omavalitsusliitu, neli omavalitsust (Kuressaare, Kaarma, Lümanda ja Kärla) omavalitsusliitu ei kuulu, aga nende territooriumil elab 61% Saaremaa rahvastikust. Kohaliku omavalitsuse üksuse liitude seadusest tulenevalt on maakondliku liidu eesmärgiks maakonna tasakaalustatud ja jätkusuutlikule arengule kaasa aitamine maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste ühistegevuse kaudu, aga samuti ka maakonna kohalike omavalitsuse üksuste koostöö edendamine ja liikmetele seadusega ettenähtud ülesannete paremaks täitmiseks võimaluste loomine. Kuidas peaks Saaremaa omavalitsusliit täitma seadusest tulenevaid ülesandeid, kui maakonnalinn ja lisaks kolm omavalitsust ehk 61% elanikkonnast ei ole liidu tegevusega kaetud?
Omavalitsused on omavalitsusliitudest kord välja, kord sisse astunud pea kõigis maakondades – kus rohkem, kus vähem. Hea näide on Võru linn, mis lausa mitmel korral on koostöölaua tagant ära läinud ja siis jälle tagasi tulnud ja praegusel hetkel Võrumaa keskus koostööorganisatsiooni liige jällegi ei ole. Kui kellegi jaoks võib see olla näide omavalitsuste vabast tahtest, enesemääramise õigusest, siis mina küsin, kui tugev on see organisatsioon, kellele tollane justiitsminister möödunud suvel kavatses maavalitsuste funktsioonid üle anda?
10. oktoobril pöördus regionaalminister poliitiliste parteide ja partnerite poole oma niinimetatud kuue variandi kirjaga. Kirjale oli lisatud ajagraafik, mis võimaldaks omavalitsusreformi läbi viia koos 2013. aasta kohalike omavalitsuste valimisega ja mille kohaselt peaks parlament 2013. aasta jaanuaris ehk siis nüüd, käesoleval kuul menetlema omavalitsusreformi läbiviimise seaduse eelnõud. Juba 2011. aasta lõpust tegutseb regionaalministri juures omavalitsuste mõttekoda. Harva, aga siiski käiakse koos ja arutatakse asja. 22. oktoobril, vastates Riigikogus järelpärimisele justiitsministri ja regionaalministri tegevuse seoste kohta, vastas regionaalminister niimoodi: "Nende kahe ajaleheartikli ilmumisse, kus justiitsminister on avaldanud soovi korraldada ümber suur osa riigi toimimisest, ei ole regionaalminister ega ka meie mõttekoda olnud kaasatud. Seetõttu ei oska ma hinnata, mida täpsemalt on nendes ajaleheartiklites silmas peetud. Kui vaadata seda küsimust laiemalt, siis Eesti avaliku halduse korraldamise ja korrastamise eest vastutab meil Rahandusministeerium." Rahandusminister andis siinsamas puldis möödunud sügisel vägagi põiklevaid vastuseid küsimustele Rahandusministeeriumi rolli kohta riikliku halduskorralduse kujundamisel. Kui see kõik kokku, mis toimub omavalitsustega ja selle teema käsitlemisega, ei ole probleem, siis mis see on?
Lõpuks tekib küsimus, milline on Riigikogu roll kõige selle juures? 23. oktoobril andis Sotsiaaldemokraatlik Erakond sisse Riigikogu otsuse eelnõu "Riigikogu probleemkomisjoni moodustamiseks". Nüüd on siis jaanuar käes. Ma arvan, et mitte keegi ei kahtle enam sisuliste muudatuste vajalikkuses. Tõenäoliselt on järgi jäänud väga vähe ka neid omavalitsusjuhte, kes usuvad, et "andke meile raha juurde" meetod võiks olla lahenduseks. Et erakondadel on erimeelsused, on aru saadav, erimeelsusi on ka ühe erakonna sees. Miks me ei võiks siis, õigemini me peaksime maha istuma, mitte maha istuma siin Riigikogus ja saatma välja mingi äratuntava signaali, mida võiks pidada suuniseks, mitte ühe erakonna või ühe arvaja seisukohaks – "Võtame raha ära ja küll ennast ise kokku panevad." või siis "Ärme tee miskit, pole neil häda midagi." või siis "Paneme kõik kokku, küll läheb paremaks." Need ei ole head suunised.
Regionaalminister on nüüd jõudnud selgusele, et liikuma peaks tõmbekeskuste Eesti poole. Mis sellest teadmisest juhtuma hakkab, kui koalitsioon selles osas koostöövõimeline pole? Ja üleüldse, meie dokumendikapis peaksid haldusreformi puudutavad küsimused asuma mitte lahtris sildiga "Poliitiline kasum", vaid hoopis "Ratsionaalse halduskorralduse" või siis "Parima praktika" sildiga lahtris ja ei tohiks sõltuda konkreetsest valitsevast koalitsioonist. Koalitsioon, teadagi, on ju muutuv nähtus.
Isamaaliidu esimees Urmas Reinsalu saatis siseministrile hiljuti kirja, kus märkis: "Reformi edukaks läbiviimiseks peame ülioluliseks riiklikult paika pandud ühtset raamistikku, milles omavalitsused ise saavad langetada neile sobivaimad valikud." Väga õige! Ma tahaksin nüüd küll küsida, millal ja kuidas võiksid tekkida selle raamistiku alged ja kuidas võiks tekkida omavalitsustes kindlustunne, et see raamistik kehtima hakkab ja ka pikemaks ajaks püsima jääb? Praegu otsivad omavalitsused ükshaaval võimalusi, ükshaaval sõlmitakse kokkuleppeid. Keegi läheneb koostööle, aga keegi hoopis kaugneb sellest. Selgust pole aga kellelgi ja pailt läheb aina segasemaks.
Jah, see teema on põhiseaduskomisjoni pädevuses. Kuid vaadates põhiseaduskomisjoni problemaatikat, mis on keskendunud praegu parlamentaarse demokraatia tugevdamisele Eestis, ei tahaks küll neid sellel teel olulisel määral eksitada. Jah, komisjonide moodustamine ei ole populaarne tegevus, siiski on komisjonid, nii alalised kui ajutised, Riigikogu põhilisi töövorme täiskogu istungite kõrval.
Sotsiaaldemokraatide eelnõu haldusreformi probleemkomisjoni moodustamiseks Riigikogus on tehtud täie vastutustundega eesmärgiga kutsuda kõiki osapooli laua taha, leidma oma erimeelsuste hulgast ühine osa ja tegemaks omavalitsusliku halduskorralduse reformi teel ära need sammud, mida on võimalik teha, kas või näiteks sammud kõne all olnud omavalitsusliitude tugevdamiseks.
Kindlasti vajavad eelnõus mõned punktid juba kohendamist, sest esitamisest on möödas kolm kuud. Vajalikke parandusi saaksime aga teha, kui eelnõu läheks teisele lugemisele. Igal juhul väärib omavalitsusliku halduskorralduse teema Riigikogu tähelepanu ja kindlasti väärib see eelnõu kõikide kolleegide toetust.
Lõpetuseks ütlen veel üle, et eelnõu näeb ette probleemkomisjoni moodustamise, millel oleks üheksa liiget ehk siis kaks liiget igast erakonnast, mis on parlamendis esindatud, ja üks liige erakonda fraktsiooni mittekuuluvatest saadikutest. Sellel probleemkomisjonil oleks kindel töötähtaeg, kuus kuud alates otsuse jõustumisest, ja sellel komisjonil oleks kindlasti aruandekohustus siin parlamendi suure saali ees.
Paluksin kõikide heade kolleegide toetust sellele eelnõule! Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Suur tänu! Küsimus, palun, Tarmo Leinatamm!
|
|
Tarmo Leinatamm
Aitäh! Hea ettekandja! Tegelikult on see temaatika nii vana, ma ei oskagi öelda, kui vana ta on. Sellest on räägitud juba 1990. aastate algusest saadik, aga midagi ei ole juhtunud. Igal inimesel on oma arvamus, igal kohalikul omavalitsusel on oma eesmärgid, sõltuvalt sellest, kui rikkad või kui vaesed, kui suured või väikesed nad on. Kas sa tõesti usud, et see probleemkomisjon suudab selle kuue kuu jooksul midagi sellist üllatavat korda saata, mida enne ei ole kas siin kõnepuldis maha öeldud, kas minister pole maha öelnud, kas ajakirjandus pole maha öelnud, kas kohalike omavalitsuste liidud pole maha öelnud? Kas siin saab veel midagi uut leiutada? Minu arvates on see tühja tuule tallamine. Aitäh!
|
|
Neeme Suur
Mis puudutab tühja tuule tallamist, siis on see väga kurb, sest niipea, kui me siit mäe otsast alla läheme, siis iga omavalitsustegelane, kes teile vastu tuleb, ütleb, et sisulisi muutusi on vaja. Kui me ükskõik millise inimese käest küsime, kas oleks vaja teha ümberkorraldusi riiklikus kohahalduses või omavalitsuslikus kohahalduses, siis ka inimesed seda arvavad. Nii et see tühja tuule tallamine on väga kurb väljend, mille sa välja tõid. Aga kas meil oleks võimalik midagi üllatavat üles leida? Tegelikult üllatav on olnud minu jaoks see, et viimaste kuude jooksul tihedalt suheldes omavahel ja erinevate erakondade esindajatega, kui me oleme rääkinud ja kirjeldanud neid viise, kuidas me läheneksime omavalitsuslikule korraldusele, siis üllatavalt on erakondade vahel olemas päris palju ühisjooni. Võtame kas või praegu hea kolleegi Aivar Koka kirjutised, mida ta üllitab, või võtame kas või näiteks selle, mida me oleme rääkinud omavalitsusliitude tugevdamisest. On kohti, kus meie nägemused langevad kokku, isegi kui need ei lange kokku 100%, langevad kokku 60%, langevad kokku 40%, aga mingi ühine osa on olemas. Selline veendumus on minul praegu olemas. Ma olen tõesti veendunud, et see probleemkomisjon võimaldaks selle ühise osa formuleerida ja ka omavalitsustele ja valitsusele öelda, et see on meie ühisosa ja sellega me saame edasi minna. Vastasel juhul on nii, et igaüks räägib oma juttu ja tegelikult asjad paremaks ei lähe. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Aivar Riisalu!
|
|
Aivar Riisalu
Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Nüüd me räägime probleemkomisjonist arengusuundade arutamiseks. Aga sina oled ise ka ju omavalitsusjuhina töötanud oma elus päris palju. Kas sulle ei tundu, et tegelikult peaksid omavalitsused ise praegu peeglisse vaatama ja natukene mõtlema, õppima kümne piires ilma vigadeta arvutamist ja mõtlema sellele, kuidas ratsionaalselt Eesti haldussuutlikkust korraldada? Me võime siin ju mida iganes teha, aga ega sellest raha juurde ei tule. Nad tahavad probleeme lükata mujale, aga oma väikest vürstiriiki käest mitte ära anda. Kas sa ei arva, et tegelikult peaks olema kohaliku omavalitsuse juhid nii arenenud, et nad ise leiavad selle tee, kuidas Eestis oleks normaalne elada, ilma et meie sekkuksime?
|
|
Neeme Suur
Hea kolleeg Aivar teeb praegu sellise ettepaneku, et ükskord, äkki siis, kui meie valimisperiood otsa saab, astudes rõõmsalt mäe otsast alla, me jõuame sinna kuskile allapoole ja siis näeme enda ees üllatuseks uut ilusat Eestit, mille on need inimesed, kes seal põllu peal toimetavad, omavahel kokku leppinud ja kokku pannud. Üldiselt parlamentaarne riigikorraldus näeb ette seda, et õigusruumi loob parlament ja halduskorraldusega tegeleb valitsus. Kohalik omavalitsus igal juhul saab teha ettepanekuid, saab liituda, saab teha kõike seda, mida praegune seadusandlus ette näeb ja võimalusi annab. Kui seadusandlus on nõrk mingis osas, näiteks omavalitsusliitude koostöö osas, siis on see parlamendi probleem. Kindlasti saavad omavalitsused teha igasuguseid kokkuleppeid, töötada välja lahendusi ja nad ka teevad seda. Praegu toimub mitmeid liitumisläbirääkimisi üle Eesti. Kas see on ümber Viljandi tiir, kas see on Pärnumaal kaks omavalitsust, pool Läänemaad praegu peab pingelisi läbirääkimisi. Aga see tegelikult tähendab seda, et meie omavalitsusmaastik läheb aina segasemaks. Kuskil tehakse niimoodi, kuskil tehakse teistmoodi ja keegi ei tea, mis on tegelikult üldine suund. See ongi see probleem. Oleks hea, kui me oleksime suutelised mingisugusegi süsteemi või korra selles asjas looma. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Priit Toobal!
|
|
Priit Toobal
Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea ettekandja! Ma ei küsi küll konkreetselt selle probleemkomisjoni kohta, aga sellesse teemasse kindlasti ja mis puudutab parlamendi alaliste komisjonide tööjaotust. Täna on kohalike omavalitsuste teema põhiseaduskomisjoni pädevuses. On arutatud selle üle, kas peaks parlamendis olema eraldi alaline komisjon, kes tegelekski ainult kohalike omavalitsuste küsimustega, või võiks sellega tegeleda näiteks maaelukomisjon. Mis on teie seisukoht, missugune töövorm alaliselt peaks parlamendis kohalike omavalitsuste küsimust arutama? Aitäh!
|
|
Neeme Suur
Omavalitsuste üleriiklikud liidud on teinud ka ettepaneku, et regionaalpoliitika ja kohalike omavalitsuste valdkonna arutamiseks võiks olla parlamendis olemas püsikomisjon. Sellega võib minna natukene keeruliseks, sellepärast et tõesti regionaalpoliitika ja kohalike omavalitsuste valdkond haarab väga paljusid eluvaldkondi. Kui see temaatika paikneb maaelukomisjonis, ei ole ka sellest midagi hullu. Kui ta paikneb statsionaarselt põhiseaduskomisjonis, ei ole ka sellest midagi hullu. Selle probleemkomisjoni ettepanek tuli just eelkõige sellest, et praktiliselt iga kord enne kohalike omavalitsuste valimisi tuleb keegi välja suurepärase ideega, siis käib üks suur tuul läbi meie avalikust meediaruumist ja pärast seda on jälle vaikus. Oleks hea, kui me saaksime mingisuguse suuna, mingisuguse ühise osa leida nende erimeelsuste vahel, mis meil erakondades on. See tähendab seda, et see probleemkomisjon oleks kindla, piiritletud tööajaga, väga kindla eesmärgiga ja aruandekohustusega tulla siia Riigikogu ette ja öelda, mis me saime, mis me leidsime, mis on ühisosa, mis on eriosa. Püsivaks töökorralduseks on erinevaid võimalusi, aga probleemkomisjon oleks praegu selle teema erilise tähelepanu alla tõstmiseks. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Priit Sibul!
|
|
Priit Sibul
Aitäh, austatud koosoleku juhataja! Hea eestkõneleja! Mul on küsimus, mis takistab praegusel toetusrühmal nende arengusuundade väljaselgitamist? Kui te rääkisite ühisosast eri parteide vahel ja härra Koka üllitistest, miks te toetusrühmas neid ühisosasid ei leia ja nendega suurde saali ei tule? Miks on vaja eraldi seda probleemkomisjoni? Aitäh!
|
|
Neeme Suur
Toetusrühm on, jah, tõesti olemas ja käib koos harva, aga käib. Probleemkomisjon oleks kindlasti selgemalt piiritletud töövorm kui toetusrühm. See tähendab, et ta saaks Riigikogu juhatuse poolt moodustatud, oma kindla tööajaga, oma kindla ülesandega, tuleks ja annaks aru Riigikogule, kuhu ta välja jõudnud on. Nii et toetusrühm on pigem ütleme nii-öelda mõttekorda, aga parlamendi probleemkomisjon on väga kindel parlamentaarse töö institutsioon. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Kajar Lember!
|
|
Kajar Lember
Aitäh! Hea ettekandja! Selle komisjoni idee on tõesti saanud hoogu omavalitsusliitude ettepanekutest ja ka tänastes demokraatia-aruteludes räägime hästi palju (vähemalt sõnades) kaasamisest, kuid küsimustest on näha, et koalitsioon selle komisjoni moodustamist ei toeta. Mina küsiks sinu käest, mis sa arvad, kas tänase halduskorralduse muutuste põhiline pidur Eestis on see, et IRL-i kuuluv vastutav minister ei suuda, või see, et valitsust juhtiv Reformierakond arvab, et omavalitsuse teemaga tegelemine on tühi tuuletallamine? Kumb on suurem? Aitäh!
|
|
Neeme Suur
Aitäh! Kõige suurem probleem on tõenäoliselt see, et keegi loeb väga hoolikalt mööda Eestimaad kokku üksikuid parteipoliitika tugipunktikesi, ja mida suurem see arv on, seda vahvam on see inimene, kes punktikesi loeb, seda paremini ta ennast tunneb. See on tõenäoliselt kõige suurem probleem. Aga ma iseenesest ei arva, et kogu see temaatika oleks surnud või et koalitsioon seda ei toeta, sest suheldes inimeste ja koalitsiooni esindajatega, väga paljud nende hulgast on selge mõtte ja silmavaatega ja peavad omavalitsuste temaatikat ja haldusreformi teemaga edasiminemist oluliseks. Nii et ma ei usu, et tegemist on lootusetu teemaga. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Andre Sepp!
|
|
Andre Sepp
Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Meil on täna teadmine, et regionaalminister on moodustanud vastavateemalise ümarlaua, kuhu on kaasatud väga laiapõhjaline seltskond sedasama temaatikat arutama. Kas teil selle mõtte algatajana on teada, millise tulemusteni on see täitevvõimu tasemel moodustatud ümarlaud tänaseks jõudnud? Aitäh!
|
|
Neeme Suur
Jah, samasisulise arupärimise esitasime regionaalministrile paar kuud tagasi ja regionaalminister kinnitas, et see mõttekoda on koos käinud ja teemasid käsitlenud. Seda me saamegi nimetada tulemuseks – et koos on käidud ja teemasid käsitletud. Samas on regionaalminister teadaolevalt välja tulnud oma kuue variandi ettepanekuga. Sel hetkel, kui ta välja tuli, oli tema pöördumises ka kirjas, et Riigikogu võiks jaanuaris käsitleda seaduste paketti, mis võimaldaks haldusreformi läbiviimist 2013. aasta kohalike omavalitsuste valimise ajal. Ma ei ole enam väga veendunud, kas selline seadustepakett nüüd jaanuarikuuks Riigikogusse tuleb, et me jõuaksime mingil moel selle aasta valimisteks selle valmis menetletud. Aga samas ükskõik, kas seda jõutakse või ei jõuta, esimesed sammud peaks tegema. Peaks tegema mingisuguseid suunitletud sammud, mitte sellised sammud, mis tekivad iseeneslikult kuskil kohaliku initsiatiivi baasil. Mitte, et ma vastustaks kohalikku initsiatiivi – kohalik initsiatiiv on kõige põhilisem asi, millel Eesti püsti seisab – aga meie Riigikoguna peaksime olema suutelised looma sellele kohalikule initsiatiivile mingisugusegi soodsa kasvupinna. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Ülo Tulik!
|
|
Ülo Tulik
Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Haldusreform on läbi viidud meil peaaegu kõikide naabrite juures, viimaste kohalike omavalitsuste valimisel oli ta ka meie naabrite juures Soome Vabariigis üheks põhiteemaks. Kas te oskate tuua ajaloost ühe näite, kus parlamendi nn probleemkomisjon on selle küsimuse nagu ära lahendanud meie naabrite juures? Aitäh!
|
|
Neeme Suur
Kahjuks sellist näidet mul tuua ei ole ja ma eelnõu ettevalmistamise juures ka ei vaadanud spetsiaalselt naaberparlamentide käitumist. Tõsi on see, et me kõik teame ja oleme jälginud naabrite juures, kuidas neil haldusreformiga läheb. See asjaolu iseenesest, et 2013. aastal on Viljandimaal või Pärnumaal toimumas omavalitsuste ühinemisi, on tore. Kindlasti aitavad need ühinemised kaasa omavalitsuste toimesuutlikkusele. Niimoodi vaikselt ükshaaval tilkudes on Soome liikunud läbi 60 aasta, kuni on jõudnud nüüdseks ajaks selgusele, et vist ikkagi peab mingisugused suunatud tegevused ette võtma. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Tiina Lokk-Tramberg!
|
|
Tiina Lokk-Tramberg
Aitäh! Hea ettekandja! Võimalik, et ma trügin nüüd lahtisest uksest ja aknast sisse, lähtudes talupoja loogikast ja mitte poliitikast. Millega te põhjendate seda, et meil on ju tegelikult olemas (te korraks ka ise nagu viitasite sellele) kaks komisjoni – põhiseadus- ja maaelukomisjon, kes nagu mõlemad võiksid seda käsitleda, ja nende komisjonidega koostöös võiks sündida midagi? Ma suhtun kuidagi skeptiliselt järjekordsete komisjonide loomisesse jne. Mitte olles veel mäe peal, olen ma lugenud piisavalt nende probleemkomisjonide loomisest ja ei ole nagu suurt resultaati seal tagant leidnud eriti. Aitäh!
|
|
Neeme Suur
Ütleksin selle kohta võib-olla siis niimoodi, et võib-olla ei ole nende alaealiste komisjonide fookus olnud nii täpselt suunitletud omavalitsuse toimimise temaatika peale. Eks see fokusseerimine on ka teoreetiliselt võimalik nende samade probleemkomisjonide või alaliste komisjonide tegevuse raames. Nagu ma ka oma ettekandes ütlesin, siis praegusel hetkel on põhiseaduskomisjonil käsil niivõrd tähtis töö, et ma neid küll heameelega ei eksitaks selle asja juures. Kuivõrd see temaatika on juba probleemiks tõusnud ja probleem omab igasuguseid tingimusi, et teda saaks nimetada probleemiks, siis meil oleks lihtsalt vaja tõsta see teema ükskord tavalisest igapäevasest püsikomisjoni tegevuseset kõrgemale, käsitleda teemat intensiivselt ja edasi sellega võib minna ka mingi tavakomisjon. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Neeme Suur!
|
|
Neeme Suur
Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Ja ma palun kaasettekandeks siia põhiseaduskomisjoni liikme Väino Linde!
|
|
Väino Linde
Aitäh, auväärt istungi juhataja! Auväärt kolleegid, Riigikogu liikmed! Põhiseaduskomisjon arutas seda eelnõu oma kahel istungil, need olid 20. novembril ja ka 22. novembril läinud aastal. Mingit mõistujuttu me seal ei ajanud, haarasime kohe, kui nii võib öelda, härjal sarvist. Kuivõrd umbes samal ajal oli ka jõudnud põhiseaduskomisjoni tegelikult Siseministeeriumi kiri omavalitsuskorralduse reformi algatamisest, regionaalministri allkirjaga, siis võtsime need kaks asja endale korraga arutellu. Olime juurde palunud eelnõu algatajate esindajad, samuti Siseministeeriumi asekantsleri, sealt veel kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakonna juhataja ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu tegevdirektori Ott Kasuri ning Tiit Kirss oli Eesti Linnade Liidu nõunikuna ka meie juures.
Põhiküsimus oligi meil, kas moodustada eraldi probleemkomisjon, nagu on välja pakkunud meie head kolleegid siin Riigikogus Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist, või mida siis selles küsimuses teha. Ühtlasi arutasime ka neid võimalikke kuut ettepanekut või kuulasime ära, mida regionaalminister oma kirjas meie põhiseaduskomisjonile esitas, edaspidise halduskorraldusliku reformi osas kuus erinevat teed, kuulasime ka need ära. Meenutasime üheskoos ka seda, et tänaseks peaaegu et kolm, tegelikult kaks aastat tagasi, 2010. aastal toimus Riigikogus riiklikult tähtsa küsimuse arutelu, mille oli ette valmistanud põhiseaduskomisjon ja ka omavalitsusliidud ja teadlased. Ka seal tegelikult olid paljud seisukohad, millest osa on tänaseks ellu viidud, aga üks seisukoht oli ka siis, et ega täna Riigikogus omavalitsusel ja omavalitsusliitudel niisugust kodukomisjoni ei ole, mille poole nad võiksid oma probleemidega pöörduda või kus vahetult esineda. Seda lünka on seni, oma kogemustele tuginedes võin seda öelda, täitnud siiani Riigikogu põhiseaduskomisjon, kuigi see päris üheselt meie ülesannetest võib-olla välja ei tule, aga lähtudes sellest, et kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse eelnõu ettevalmistamised on olnud alati põhiseaduskomisjoni pädevuses, siis sealt tulenevalt on ka omavalitsusega seonduvad muud probleemid paljuski olnud meie komisjonis arutelul.
Mis puutub selle probleemkomisjoni arutelusse, siis oli küsimus selles, kas see kuus kuud on piisav aeg või mitte. Oli komisjoni liikmeid, kes leidsid, et see oleks piisav aeg, osa siiski arvas, et see ei ole piisav aeg. Komisjoni esimees Rait Maruste sõnas, et oleks otstarbekas kaaluda ka alatise Riigikogu komisjoni moodustamist hoopis omavalitsuse ja regionaalpoliitika valdkonnas, võib-olla siin alatine komisjon moodustada või mitte. Oli ka arvamus, et sellise täiendava komisjoni moodustamine ei pruugi päris tõenäoline olla Riigikogus. Tõenäolisem on ühele või teisele komisjonile ülesannete lisamine. Aga mis tegelikult lõppkokkuvõttes otsustas selle kasuks, et põhiseaduskomisjoni enamus ei toetanud seda eelnõu, et moodustada probleemkomisjon selles küsimuses, halduskorraldusliku teema suhtes? See, mida ütles tegelikult välja komisjoni istungil meie hea kolleeg Mart Nutt. Tema leidis, et probleemkomisjoni puudus on just selles, et teemad võidakse seal tegelikult läbi arutada ja nii, nagu siin eelnõus on meil kirjas, kuue kuu pärast peale selle moodustamist peaks esitama ka raporti Riigikogule, aga kui nüüd rääkida ikkagi mingist seadusandlikust initsiatiivist, eelnõude menetlemisest, siis sellist pädevust sellel probleemkomisjonil ei ole. See tähendaks heal juhul ainult nii-öelda topelttööd, et keegi alatine komisjon peaks ikkagi selle teemaga edasi tegelema või sealsamas kõrval seda asja läbi viima.
22. novembril me täiendavalt veel arutasime probleemkomisjoni moodustamist või mittemoodustamist. Komisjoni enamus jõudis sinnani siiski, et oleks otstarbekas kas siis muuta mõne Riigikogu komisjoni pädevust täiendavalt, mis iseenesest ei pruugi väga raske töö olla, see ilmselt on võimalik ka juhatuse tasandil ära teha, või siis täiendav alatine komisjon, mis eeldaks juba seaduse muutmist Riigikogu osas, kodu- ja töökorda ma pean silmas. Me ei kasutanud seda taktikat, mida mõnikord viidatakse koalitsioonil olevat, et rullitakse mingist küsimusest üle, arvestamata selle eelnõu põhiasjaolusid või neid plusse, mida sellega tegelikult üritatakse välja tuua selles osas. Tänaseks on ilmselt kõik Riigikogu fraktsioonid, ka fraktsioonita demokraadid ja juhatus saanud põhiseaduskomisjoni esimehe allkirjaga kirja, kus on märgitud need võimalused, mida peaks Riigikogu kaaluma, millisele Riigikogu alatisele komisjonile täiendavaid funktsioone ja pädevust juurde anda ja kas see nõuaks ka mingi komisjoni nime muutmist, kuidas me ikkagi seda omavalitsuse problemaatikat Riigikogus peaksime arutama. On viidatud konkreetselt maaelukomisjonile täna. Me andsime endale aru ka sellest, et loomulikult on poolel teel väga raske hobuseid vahetada, see on talupojatarkus. Ilmselt ei pruugi Riigikogu tänase koosseisu keskel väga suuri täiendavaid muudatusi selles küsimuses teha. Küll aga on otstarbekas arvestada seda juba Riigikogu järgmise koosseisu tarvis, kui rääkida mingist täiendavast komisjonist või komisjoni pädevuse laiendamisest ja nime muutmisest. Aga mingeid seisukohti tänaseks põhiseaduskomisjonile selles osas laekunud ei ole minu teada, aga kui on tarvis, siis põhiseaduskomisjon alati on ju valmis tegelema ka jätkuvalt omavalitsuse probleemidega.
Niimoodi komisjon sellel 22. novembril häältega poolt 6, vastu 2, erapooletuid 0 otsustas teha ettepaneku Riigikogu täiskogule see ettepanek vastava probleemkomisjoni moodustamiseks tagasi lükata. Sellega ma lõpetaksin. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Asume küsimuste juurde. Palun, Mihhail Stalnuhhin!
|
|
Mihhail Stalnuhhin
Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma mõnikord mõtlen, et kuidas ometi niiviisi juhtub, et istume me siin, 101 inimest, enamasti oleme intelligentsed ja sõbralikuks suhtlemiseks võimelised inimesed, aga kõik koos moodustame mingi halli massi, mis hästi töötab ainult pidurina. Mida halba on selles, et saavad kokku asjast huvitatud 9 Riigikogu liiget ja arutavad läbi probleemi, mis meie kaelas on juba oma kümme aastat? See ei nõua mingeid täiendavaid vahendeid. Miks loobutakse debatist? Miks on vaja järjekordselt rahvakogu moodustada selleks, et kõigile arusaadavat probleemi mõtestada ja leida lahendusteid? Aitäh!
|
|
Väino Linde
Aitäh, hea küsija! Ma ei ole nõus nende väidetega hallist massist ja rahvakogu ülimuslikkusest, ka selles küsimuses kindlasti mitte. Aga ei ole kedagi siin Riigikogu saalis, kes keelaks headel kolleegidel kokku saada ja erinevate küsimuste üle debateerida, kaasa arvatud omavalitsustega seonduv, halduskorraldusega, haldusreformiga seonduvalt. Selles küsimuses ongi moodustatud ju vastav sõprusgrupp või toetusrühm, kus kindlasti saab neid asju väga täpselt arutada. Vastav komisjon on ka regionaalministri juurde, ümarlaud tegelikult, moodustatud. Nii et neid kooskäimise kohti on juba küll ja küll. Aga meie komisjon ei pidanud õigeks probleemkomisjoni moodustada, lähtudes väidetest, mis ma siin välja tõin. See resultaat, mille see probleemkomisjon lõpuks võib esitada, kui see viib ka mingi eelnõu algatamiseni, siis tegelikult ikkagi jõutakse mingi Riigikogu alatise komisjoni juurde välja, on see siis põhiseaduskomisjon või õiguskomisjon. See tähendaks topelttööd ja me ei pidanud seda niisugusel moel praegu õigeks toetada. Tänud!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Neeme Suur.
|
|
Neeme Suur
Aitäh! Hea komisjoni esindaja, tahtsin küsida, et äkki sa täpsustad Siseministeeriumi esindaja ja regionaalministri seisukohta seoses probleemkomisjoni moodustamisega? Aitäh!
|
|
Väino Linde
Väga õige ja hea märkus, oligi plaan seda teha, aga kuskilt otsast ilmselt unustasin. Regionaalminister oma esindaja suu läbi oli tegelikult lahkesti nõus selle Riigikogu probleemkomisjoni moodustamisega ja tema ei pidanud seda sugugi paljuks. Tähendan siinjuures, et Riigikogu põhiseaduskomisjon Vabariigi Valitsuse tervikarvamust selles küsimuses ei küsinudki ja ilmselt võin ma päris kindlalt väita, et selline praktika on meil ka varem olnud ja on ilmselt ka tulevikus, et täitev-korraldav võim ei saa sekkuda ja parlament ei küsi oma tööorganite moodustamisel või mitte-moodustamisega seonduvate eelnõude puhul valitsuse või täitev-korraldava võimu arvamist. Aga jah, regionaalminister oli truualamlikult nõus. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Kalvi Kõva!
|
|
Kalvi Kõva
Aitäh, Riigikogu aseesimees! Hea komisjoni ettekandja! Küsiks sellist asja: nagu sinu ettekandest välja tuli, kui te arutasite antud otsuse eelnõu, arutasite ka komisjonis samaaegselt neid regionaalministri väljapakutud kuut eri varianti halduskorralduse muutmiseks. See regionaalministri poolt väljakäidud plaan tuli juba 10. oktoobril. Nagu sa ütlesid, et seda probleemkomisjoni pole tarvis teha, kuna seadusalgatustega saavad välja tulla alalised komisjonid, siis ma küsingi, missuguste seaduseelnõu algatusteni te nendel aruteludel regionaalministri kuut kava vaadates jõudsite? Aitäh!
|
|
Väino Linde
Aitäh! See on nüüd natuke teise nurga alt esitatud küsimus, kui komisjon seda regionaalministri kirjast tulenevaid võimalikke variante vaatas või kuidas neid meie komisjonile tutvustati. Meile ei tutvustatud osa, mis tähendaks ühe või teise seaduse muutmist või seaduseelnõu algatamist, küll aga esitati meile teadmiseks kuus erinevat varianti, korralduslikku mudelit ja minu arvates see ei ole mingi riigisaladus, seda teavad vist täna kõik siin esindatud fraktsioonid-komisjonid, kes on huvi tundnud. Ei räägitud isegi seda, millist varianti me võiksime komisjoni esindajatena eelistada, vaid lihtsalt räägiti nendest võimalikest teedest, mida regionaalminister on oma bürooga selles küsimuses välja haudunud. Aga siiski, et ma ei jääks väga üldsõnaliseks, võin siin stenogrammist lugeda, et üks Reformierakonna liige selles komisjonis ütles sellel päeval: "Alalise komisjoni moodustamine Riigikogus omavalitsuse problemaatika kohta on väga hea ettepanek, see oleks Riigikogus vajalik, aga Reformierakonna kohaliku omavalitsuste juhid leiavad, et regionaalministri väljapakutud omavalitsusreformi läbiviimise ajakava on väga lühike ja ebareaalne." Et omavalitsusreform on vajalik, kuid siiski ilmselt mitte sellisel kujul, nagu ta on ministri kirjas välja pakutud. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Eiki Nestor!
|
|
Eiki Nestor
Hea kaasettekandja! Palun ütle, mida selle peaaegu kahe aasta jooksul teie komisjon on halduskorralduses teinud?
|
|
Väino Linde
Aitäh! Nii mõndagi.
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Jaan Õunapuu!
|
|
Jaan Õunapuu
Aitäh! Hea ettekandja! Ma lugesin praegu IRL ja Reformierakonna koalitsioonilepingut ja ega seal väga palju midagi kirjas ei ole, mis puudutab omavalitsuste ja halduse temaatikat. Väga lakooniliselt on siin räägitud tulubaasist, regionaalsest tasakaalustatusest ja millest iganes, aga midagi ei ole tegelikult välja toodud selles valdkonnas, mis puudutab riigihalduse ümberkorraldamist.
Ma tean, et Reformierakond 2007. aastal toetas väga südamest tolleaegse regionaalministri Vallo Reimaa ettepanekuid ja siis, kui Reimaad enam ei olnud, siis te enam ei toetanud kogu seda temaatikat. Kas teie komisjonis ka arutati teemat, et midagi võiks muuta? Kas kõik on hästi praegu halduses Eestis? Aitäh!
|
|
Väino Linde
Aitäh! Ei, regionaalministri sellest kirja oasa, kus erinevad halduskorralduse variandid välja olid toodud, ei olnud ka põhiseaduskomisjoni liikmed sellisel seisukohal, et täna oleks kõik väga eeskujulik, briljantne ja midagi muuta või täiendada ei oleks vaja. Küsimus on ikkagi selles, millal, kes ja kuidas peaks selle küsimuse läbi viima ja meie seisukoht oli tõesti selline, jah. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Eiki Nestor, teine küsimus.
|
|
Eiki Nestor
Palun ütle midagi "nii mõndagi" kohta!
|
|
Väino Linde
Aitäh! Ei ütle. Tänan!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Palun, Kajar Lember, teine küsimus.
|
|
Kajar Lember
Aitäh! Hea ettekandja! Ma küsiks niipidi, kas sina näed, et põhiseaduskomisjonil võiks olla valmidus halduskorralduses siiski nii mõndagi ette võtta sellel suunal just kas või, kas me ootame ministri initsiatiivi või me katsume ise olla initsiatiivikad seal komisjonis? Aitäh!
|
|
Väino Linde
Aitäh! Kõik Riigikogu 101 liiget on seaduse järgi õigustatud olema initsiatiivikad väga erinevates seadusloome valdkondades, kaasa arvatud neis, mis käsitlevad võimalikku kohaliku omavalitsuse muutmist, vastavate eelnõude esitamist, uute seaduste väljatöötamist ja nii edasi. Nii et selles osas ei ole põhiseaduskomisjon ja tema liikmed kindlasti mingid erandid. Aga siiski suuresti ootaks kindlasti vastavat initsiatiivi ühelt büroolt ja ühelt ministrilt, kes on minu arusaamist mööda täitekorraldava võimuna siiski ellu kutsutudki selleks, et tegelda regionaalpoliitikaga Eestis.
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Palun, Eiki Nestor, protseduuriline!
|
|
Eiki Nestor
Ma teen protseduurilise ettepaneku kaasettekandja välja vahetada!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Seda me tegema ei hakka. Neeme Suur, palun teine küsimus!
|
|
Neeme Suur
Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Sa tõid välja, et komisjon tõi nagu selle probleemkomisjoni puudusena välja asjaolu, et see probleemkomisjon iseenesest ei ole võimeline tegema seadusloomeks algatust ja selle algatuse peaks tegema ikkagi mingisugune alatine komisjon. Iseenesest, ega ju probleemkomisjoni moodustamine ei võta ka üheltki praeguselt alatiselt komisjonilt ära tema toimevaldkonda. Kus siis komisjoni silmis oli see loogikaviga? Kui probleemkomisjon kirjeldab situatsiooni, toob välja ühisosa, toob välja erimeelsused, nii-öelda loob mingisuguse selguse majja ja siis sellest edasi juba alatine komisjon hakkaks välja töötama näiteks muudatusi, mida on vaja seadusandluse muutmiseks? Kus see loogikaviga on, kus sellises tööskeemis avaldub probleemkomisjoni nõrkus? Aitäh!
|
|
Väino Linde
Aitäh, hea küsija! Põhiseaduskomisjoni kuus liiget, kes olid sellel seisukohal, et seda eelnõu mitte toetada, ma saan aru, et meie lähtusime sellest loogikast, et see on juba vana rahvatarkus, et mingi küsimuse lahendamiseks moodustada komisjon ja siis kõik usuvad, et formaalselt on kõik korras, aga tegelikult sisuliselt ei pruugi see sugugi nii olla. Ilmselt see oli ka see alus, mille pärast me niimoodi hääletasime, et mitte lihtsalt puhtformaalselt näidata, et me oleme järjekordselt midagi korda saatnud. Siin on vaja ikkagi teha hoopis põhjalikumalt ja sisulisemalt tööd. Ma arvan, et selleks ei pea moodustama mingit täiendavat probleemkomisjoni. See ei ole küll nüüd selle küsimuse vastus, aga mulle kolleeg Eiki Nestor meeldib endiselt. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Tarmo Leinatamm, teine küsimus!
|
|
Tarmo Leinatamm
Tegelikult on mul protseduuriline küsimus. Päevakorra teise punkti juures ma soovisin esitada Viktor Vassiljevile ka kaks küsimust ja siis Jüri Ratas saatis minu juurde ühe meeldiva neiu, kes ütles, et shut up, ühesõnaga, ütles, et ära torgi. Aga nüüd ma vaatan, et siin härrased esitavad Väino Lindele juba teist ja mõni isegi juba kolmandat küsimust, kes soovis kedagi siin välja vahetada. Kas Jüri Ratas tegi mulle liiga?
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Ei teinud Jüri Ratas teile liiga. Need on erinevad menetlused. Ühe otsuse eelnõu puhul on lõpphääletus esimese lugemisega ja teise puhul kahe lugemisega. Kas on veel küsimusi ettekandjale? Ei ole. Suur tänu, Väino Linde! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Kuna juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 302 tagasi lükata, siis me peame selle ettepaneku läbi hääletama. Me valmistume hääletamiseks.
Austatud Riigikogu! Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 302 OE esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Ettepaneku poolt hääletas 42 Riigikogu liiget, vastu oli 29, erapooletuid ei olnud. Seega on eelnõu 302 esimesel lugemisel tagasi lükatud.
|
|
|
« Eelmine
|
Järgmine »
|
|
|
|
