|
|
» Stenogramm » Teisipäev, 15. jaanuar 2013
Stenogramm » Teisipäev, 15. jaanuar 2013
|
|
|
|
| XII RIIGIKOGU STENOGRAMM |
| V ISTUNGJÄRK |
| Teisipäev, 15. jaanuar 2013, kell 10:00 |
|
|
Toimetatud
|
|
| |
|
|
1.
10:31 Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu (290 OE) esimene lugemine
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Me jätkame tööd meie päevakorraga. Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu 290 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli Riigikogu liikme Viktor Vassiljevi!
|
|
Viktor Vassiljev
Austatud juhataja! Head kolleegid! Meie ees on eelnõu 290, Riigikogu otsus "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele", mille sisuks on see, et tervishoiu rahastamise paremaks korraldamiseks ning haigekassa jätkusuutlikuks majandamiseks algatada seadusemuudatus, millega suunata 20% alkoholi- ja tubakaaktsiisist otse haigekassa vahenditesse.
Millest siis selline eelnõu? Võiks alustada sellest, et Konjunktuuriinstituudi andmetel oli aastal 2011 Eesti elanike alkohoolsete jookide tarbimine arvestatuna 100%-lises ehk absoluutalkoholis 18,29 miljonit liitrit. Et oleks natuke arusaadavam, siis kui absoluutne alkohol õllesse arvestada, on see neljandik Ülemiste järvest. Absoluutalkoholis teeb see 10,2 liitrit absoluutalkoholi iga elaniku kohta aastas. Võttes arvesse Konjunktuuriinstituudi andmeid, võime väita, et alkoholi tarbimine Eesti Vabariigis on Eesti rahva genofondile enesehävituslik. Alkoholi tarvitamine põhjustab üle 60 erineva haiguse ja tervisekahjustuse, sh õnnetusi, vigastusi, vaimseid ja käitumuslikke häireid, rääkimata südamehaigustest. Eestis sureb otseselt alkoholi tarbimisega seotud haigustesse igal aastal 500–700 inimest, kusjuures üle 500 neist on mehed. Ligi kolmandiku surmadest põhjustab maksa alkoholitõbi, millele järgnevad alkoholimürgistus ning alkoholist tingitud psüühika- ja käitumishäired. Aga on ka need haigused, mille tekkimises mängib alkohol olulist osa. Need on osaliselt alkoholist tingitud haigused ja nendesse sureb meil igal aastal 9000 – 10 000 inimest, üle poole nendest on naised. Nii et selline hulk inimesi, kes hukkub, see teeb päris korraliku sõja mõõdu välja, ainult et pooled on naised.
Niisiis, Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liidu ja Eesti Õdede Liidu pöördumises Riigikogule on juhitud tähelepanu Eesti tervishoiu täiendava rahastamise vältimatule vajadusele. Sellest on rääkinud mitu aastat tagasi juba väliseksperdid ning see on kõigile selge, et raha vajab meie tervishoid juurde.
Alkoholi- ja tubakaaktsiis on riigieelarve täitmise vahend, mille eesmärgiks on vähendada inimese tervisele kahjulikku tarbimisharjumust. Kuid lisaks karistusvahendina kasutamisele tuleb alkoholi- ja tubakaaktsiisi suunata ka sihtotstarbeliselt tervishoiusüsteemi, ennetamaks alkoholist ja tubakatoodetest tingitud tervisekahjustusi ning ravimaks alkoholi ja tubaka tarbimisest tingitud tagajärgi. Selline otsene aktsiisi suunamine ravitegevuseks ja tervishoiutöötajate palga tõusuks võimaldab Eesti tervishoiusüsteemil efektiivsemalt ja sihtotstarbekamalt ravitegevust korraldada.
Kõigest eeltoodust tulenevalt teeb Keskerakonna fraktsioon ettepaneku algatada seadusemuudatus, millega suunata 20% alkoholi- ja tubakaaktsiisist otse haigekassa vahenditesse. Järgmise aasta eelarves moodustaks 20% alkoholi- ja tubakaaktsiisist 74 miljonit eurot. Sellise summa saaksime lisaks igal aastal oma tervishoiusüsteemi. Ma arvan, et mõistlik oleks seda ettepanekut toetada. Aitäh!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? On! Aivar Sõerd, palun!
|
|
Aivar Sõerd
Austatud juhataja! Austatud ettekandja! Meil on siin Eesti riigieelarve ja maksudega selline probleem, et maksud on juba enne teie algatustki juba ette suuresti ära suunatud. Sellele on tähelepanu pööranud mitmed eksperdid, et meil fikseeritud kulu osa on suur. Ainuke maks, mis ei ole meil otse ära suunatud, on käibemaks ja vist raskeveokimaks ka, aga ülejäänud maksud on juba ette ära suunatud ehk kuskil 70% on juba ette ära määratud, et Riigikogu saab väga vähe mõjutada eelarve kujunemist.
Miks te tahate seda tendentsi veel süvendada, et veel rohkem oleks maksutulu juba ette ära määratud? Aitäh!
|
|
Viktor Vassiljev
Tänan, hea küsija! See on väga hea küsimus! Asi on ju selles, kuna alkoholi ja tubakatoodete tarbimine kahjustab inimeste tervist, siis on täiesti mõistlik ka see, et osa sellest rahast, mis inimesed maksavad nimetatud toodete ostmiseks, saaks ka suunatud nende kahjude korvamiseks, mis inimesed oma ebamõistliku käitumisega iseendale tekitavad. Kuna aktsiisid lähevad meil kõik ühte patta, nagu musta auku, kus ei ole mingit selgust, millele nimelt mis läheb, siis ongi meie ettepanek, et just ebamõistliku käitumise tõttu kogutud aktsiisid läheksid selle ebamõistliku käitumise tagajärgede parandamisele, mis tegelikult ju ongi alkoholi- ja tubakaaktsiisi üks mõte. Need aktsiisid ongi ju alkoholile ja tubakale peale pandud selleks, et koravata kahju, mida inimesed ebamõistlikult endale ja oma riigile tekitavad.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Kaia Iva, palun!
|
|
Kaia Iva
Aitäh! See, et te muretsete ja valutate südant alkoholi ja tubaka tekitatud kahjude pärast, on väga positiivne. Aga nii nagu me riigieelarvet tehes näeme, iga euro ja sent on arvel. Lisaks haigekassale tegelevad selle probleemiga mitmed organisatsioonid ennetustegevusena. Nii et küsin: mille arvelt te võtaksite ära selle 74 – oli see siis tuhat või miljonit, mis iganes ühikut eurot?
|
|
Viktor Vassiljev
Ma tänan teid! Üldiselt eksperdid arvavad, et kui alkoholi tarbimine suureneb veelgi kuskil ligi 12 liitrit absoluutalkoholi inimese kohta, siis see on see piir, kus alkoholist saadav tulu, siin mõeldakse nii reklaamitulu kui ka aktsiise, hakkab kõvasti alla jääma sellele kahjule, mis tekitatakse ühiskonnale. Asi peakski toimima sellisel viisil, et kui me suuname osa alkoholi- ja tubakaaktsiisist haigekassa eelarvesse ja nagu te õigesti märkisite, peaks ju suunama ka ennetustegevusse ning haigekassa tegeleb ennetusprojektidega, siis annaks see meile märkimisväärse kokkuhoiu just nimelt riigieelarve nendes lõikudes, mis peavad kannatama alkoholi ja tubaka tarbimisest tekitatud kahjude tõttu. Nii et asi peaks tegelikult andma kokkuhoidu. Muidugi mitte kohe, mitte otse. Ega me ei räägigi praegu kehtiva riigieelarve muutmisest, me räägime praegu seadusemuudatusest, mis looks mõistliku tendentsi. Aitäh!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Tiina Lokk-Tramberg, palun!
|
|
Tiina Lokk-Tramberg
Aitäh! Hea ettekandja! Ka mina jagan täiesti muret alkoholi ja tubaka tarbimise kaasnähtude pärast. Põhimõtteliselt teie mõttel on ju jumet, et suunata see aktsiisist tulenev raha siis ka tervise parandamisse. Aga mul on küsimus. Siin eelküsija küsis, et mille arvelt. Teatavasti kultuurkapital kogub oma kapitali alkoholi- ja tubakaaktsiisi maksudelt. Kas ja kuidas te näete siin siis nende rahade ümberkorraldamist, millises protsentuaalses suhtes, või siis likvideerime kultuurkapitali või?
|
|
Viktor Vassiljev
Ma tänan teid väga selle küsimuse eest! Jumala pärast, ei olnud eelnõu autoritel mingit kavatsust minna kultuurkapitali kallale. Kultuurkapital nii oma sissetulekutega kui ka väljaminekutega omab Eesti ühiskonnas kindlat kohta ja selleks peabki ta jääma. Nii et kultuurkapitali meie ei ole kavatsenud puutuda. Aitäh!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Priit Toobal, palun!
|
|
Priit Toobal
Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Minu küsimus tuleneb kahe kolleegi, nimelt Aivar Sõerdi ja Kaia Iva küsimusest ja küsin, et kumb on sinu jaoks olulisem ja tähtsam, kas rahva tervise püsimajäämine või näiliselt tasakaalu aetud ja kenasti väljapaistvad eelarveread? Aitäh!
|
|
Viktor Vassiljev
Aitäh! Ega see ei ole kerge küsimus ja mingil määral on see küsimus filosoofiline, aga ka eksistentsialistlik. Siin tuleb otsustada ja ilmselt Riigikogu peab ka enda jaoks otsustama, mis on primaarne, mis on tähtis – kas eelarve on inimeste jaoks, riigi elanike tarbeks, või on elanik, riigi kodanik, maksumaksja selleks substraadiks, mille peal eelarve elab oma mõistatuslikku elu. Mina olen kindel, et eelarve peaks teenima inimeste vajadusi, sest ega ilma inimeseta ei oleks ei riiki, ei eelarvet, ei rahandusministrit ega valitsust üldse. Aitäh!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Tarmo Leinatamm, palun!
|
|
Tarmo Leinatamm
Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas te arvate, et kõik teised meetmed on juba ammendunud, et me peame hakkama rahalisi, just selliseid hiiglamasuuri summasid nagu 74 miljonit eurot liigutama? Kui te eile õhtul juhtusite vaatama ETV saadet Ringvaade, siis see tabel, mis seal alkoholi kättesaadavuse ja nii-öelda alkoholi pruukimise ea kohta välja toodi. See on lihtsalt kohutav, kui me võrdleme näiteks Soome ja Rootsiga. Kui meil on 100 tuhande elaniku kohta 196 poodi, siis Soomes on 6 ja Rootsis 4. Kas need meetmed, mida kohalikud omavalitsused ja riik võivad teha, kas need on siiani ebapiisavad olnud, et me peame minema just nimelt Kultuurkapitali kallale ja võtma 74 miljonit eurot ära, mis on hiigelsuur summa? Aitäh!
|
|
Viktor Vassiljev
Aitäh, hea küsija! Ma kardan, et Kultuurkapitalilt ei anna võtta 74 miljonit krooni – seal seda ei ole. Ma kordan veel kord, et ega me ei kavatse minna Kultuurkapitali kallale. Kuid täiesti õigesti märkisite te seda, et alkohol on Eestis, jah, liialt kättesaadav. Konjunktuuriinstituut, mida ma juba oma ettekandes mainisin, on teinud ka aastal 2012 uuringu, mida on ajakirjanduses tutvustatud, ja sealt tuleb välja, et 90% Eesti elanikkonnast on lähim alkoholi müügi punkt kümne minuti jalutuskäigu kaugusel. Nii et loomulikult meetmed, mis pidurdavad alkoholi ning tubakatoodet tarbimise suurendamist, peavad olema komplekssed, selleks töötatakse välja vastavaid arengukavasid.
Kuid ega see meede, mis meie pakume välja, suunata osa alkoholi- ja tubakaaktsiisist Haigekassasse, ei ole mitte ainus, mis me välja pakkunud oleme, sest antud juhul on see kompleksne lahendus, mis on suunatud nii alkoholi tarbimise vastu kui ka meie raha puuduses vaevleva tervishoiusüsteemi olukorra parandamiseks. Me oleme ka teisi meetmeid välja pakkunud, millest on siin saalis juttu olnud.
Mis puudutab nüüd summa suurust, loomulikult Kultuurkapitalile oleks see väga suur summa, aga alkoholi- ja tubakaaktsiisist oleks see kõigest 20% ja Haigekassa vahenditest oleks see alla 10%, aga siiski annaks tublisti juurde selleks, et Eesti elanike tervist parandada, ning mis võib olla veelgi tähtsam, kui alkoholiaktsiisist suunatakse osa otseselt tervishoidu, eks see mõjutab mingil määral ka tarbija käitumist. Kui inimene, kes ostab pudeli alkoholi või paki sigarette, teab seda, et 20% aktsiisist läheb tema haiguste ravile, eks see natuke distsiplineerib teda ka. Sest tihtipeale inimene teadvustab oma tervist ja võimalikke terviseprobleeme ikka rahakoti kaudu. Aitäh!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Inara Luigas, palun!
|
|
Inara Luigas
Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Austatud ettekandja! Ma saan aru mõnede inimeste murest kultuurkapitali pärast. Tõepoolest, kui sinna hakkab raha natuke vähem laekuma, on ka vähe seda jagada. Aga ikkagi, 74 miljonit on väga suur summa. Kui see laekub haigekassasse ja haigekassa võtab vastu sellised otsused, mis oluliselt on väga tugevad meetmed, selleks et inimesed hakkavad vähem alkoholi tarbima. Kui inimesed saavadki aru, et alkoholi tulebki vähem tarbida ja alkoholi ostetakse vähem, siis nii või teisiti seda aktsiisi ju ei laeku ja kultuurkapital kuivab nii või teisiti ka kokku. Kuidas te arvate, kas see tulemus on teie jaoks hea või halb, et inimesed ka ilma alkoholita oskavad kultuuri teha ja oskavad ka kultuuri tarbida? Aitäh!
|
|
Viktor Vassiljev
Aitäh! Siin jällegi tuleb otsustada, mis on primaarne, kas me laseme igal aastal tuhandeid inimesi ennast surnuks juua ja selle kaudu toetame kultuuri või siiski toetaksime kultuuri ilma selleta, et laseksime sellisel kodusõjal Eesti pinnal käia. Vaadake, seesama konjunktuuriinstituudi uuring, mis tehti aastal 2012, näitas ka seda, et inimesed on probleemist teadlikud. Näiteks see küsimus, mis puudutab alkoholireklaami, siis enamik küsitletutest oli selle poolt, et kaotada alkoholireklaam televisioonist ja avalikust ruumist, tähendab, need suured plakatid. Samas, kui me olime selle saali ees eelnõuga, mis oleks keelustanud alkoholireklaami avalikus ruumis ja televisioonis, oli koalitsiooni liikmete üheks vastuväiteks see, et niimoodi võivad väheneda Eesti kohalike tootjate tulud ja võivad kaduda töökohad, mis on seotud viina ja õlle tootmisega. Vaadake, tulud võivad ju väheneda. Tookord jäigi see küsimus kuidagi õhku, et on see siis hää või halb, hoida töökohti selle arvel, et inimesed ennast haigeks ja surnuks joovad. Aga hiljem selgus ju, milles oli asi. Asi oli selles, et juba tookord, peaaegu aasta tagasi, kavatseti tõsta alkoholiaktsiisi ehk täita riigieelarvet. Nii tuligi välja, et riik oleks nagu huvitatud alkoholireklaami jätkamisest, alkoholi läbimüügi suurenemisest. Siin tuleb ikkagi otsustada, mis asi on riik, kas riik on rahandusminister või on riik siiski need inimesed, kes on valinud Riigikogu ja kaudselt ka rahandusministri enda paika pannud. Aitäh!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Hea ettekandja, ma tänan! Rohkem küsimusi ei ole, aitäh. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni liikme Erki Noole. Palun!
|
|
Erki Nool
Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Rahanduskomisjon arutas otsuse ettepanekut 6. detsembril möödunud, 2012. aastal. Selle eelnõu eesmärgiks on teha valitsusele ettepanek algatada seadusemuudatus, millega suunata 20% alkoholi- ja tubakaaktsiisist otse haigekassa vahenditesse. Selle teema arutelu oli komisjonis suhteliselt elav. Võib-olla tooks ka mõningad näited, mida komisjonis arutati.
Põhiliseks arutluseks oli, nagu ka kolleeg Aivar Sõerd juba küsimuse tõstatas, see, et riigieelarves on kulud juba orienteerivalt kuni 80% ulatuses ette määratud erinevate seaduste ja õigusaktidega, iga-aastane otsustamisruum on suhteliselt väike ning väheneks veelgi protsendi suurenemisel. Tulude sidumisel kuludega on eelarve kavandamisel negatiivseks pooleks ka laekumise mahu mõju erinevatel aastatel. 20% on väga suur summa, mis jagatakse valdkonna peale laiali. Majanduskasvu aastatel tehakse suuremaid kulutusi, kuid majanduslanguse aastatel ei suudeta katta planeeritud tegevusi ning vajatakse täiendavalt riigi abi kulude katteks, näiteks tervishoiutöötajate palgad. Ressurssi antud muudatusega juurde ei teki. Samas peaks hindama ka muudatuse tagajärgi. Kehtiva seaduse kohaselt riigieelarvesse laekunud alkoholi- ja tubakaaktsiisist kantakse 3,5% üle kultuurkapitalile, sealhulgas 0,5% Eesti Kultuurkapitali koosseisu kuuluvale kehakultuuri ja spordi sihtkapitalile. Hasartmängumaksust laekuv tulu kantakse riigieelarvesse ja jaotatakse vastavalt hasartmängumaksu seaduse § 7 lõikes 2 sätestatule.
Oli ka erinevaid emotsionaalsemaid arutelusid. Näiteks kolleeg Stalnuhhin ütles, et meditsiin on vaja päästa, et oleks vaja muuta meditsiinireforme, teha muudatusi ravikorralduses ja oleks vaja näha ette 3–5-aastane tegevusplaan. Kolleeg Nestor tõi välja selle, et tervishoid on defitsiidis ja vajab lisavahendeid. Ta küsis ka seda, kuidas tervishoiule lisaraha saada. Toodi välja ka arstide probleem, eriti Ida-Virumaal. Oli ka emotsionaalsemaid arutlusi, kus öeldi, et keegi ei sunni inimesi alkoholi tarvitama, nii et neid peaks pärast ravima.
Suures piires selline see arutelu oli. Komisjon tegi järgnevad otsused. Võtta eelnõu päevakorda 15. jaanuaril käesoleval aastal. See otsus oli konsensuslik. Teine otsus nii konsensuslik ei olnud. Oli ettepanek lükata eelnõu esimesel lugemisel tagasi. Selle poolt oli kuus ja vastu neli ja erapooletuid oli null. Aitäh!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Aitäh! Hea ettekandja, teile on ka küsimusi. Kadri Simson, palun!
|
|
Kadri Simson
Aitäh! Lugupeetud komisjonipoolne ettekandja! Viimastel aastatel ja ka ettepoole vaadates alkoholi- ja tubakaaktsiis pidevalt tõuseb. Kuhu need lisavahendid riigieelarves lähevad? Aitäh!
|
|
Erki Nool
Kui me vaatame hasartmängumaksu laekumist, siis on protsentuaalselt ära määratud see, mis ulatuses ta läheb ja niimoodi ta ka protsentuaalselt laiali jaguneb. Kui tulla selle muudatusetepaneku ja minu isikliku seisukoha juurde, siis mina näen siin ühte väga konkreetset ohtu. See näide on Eesti ühiskonnas juba olemas. Ka Eesti sport on suures osas hasartmängumaksu laekumisest rahastatud. Nendel aastatel, kui hasartmängumaks ei laekunud nii hästi, olid spordis suhteliselt keerulised ajad. Kui me vaatame ka hinnanguliselt 74 miljoni euro suurust lisaraha, siis haigekassa kindlasti teeb aasta peale ette eelarve. Kui nii suurt eelarve laekumist ei ole, väheneb näiteks 10 miljonit, siis on suhteliselt keeruline seda kuidagi ka täita. Need on minu isiklikul hinnangul kõige suuremad ohud selle seaduse muudatusel või selle ettepaneku tegemisel. Aitäh!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Heimar Lenk, palun!
|
|
Heimar Lenk
Ma sain teie jutust niimoodi aru, et sportlased ikkagi hoiavad pöialt, et Eesti rahvas rohkem jooks, siis saaks ka rohkem trennida ja võistlustel käia. Sain ma õigesti aru? Aitäh!
|
|
Erki Nool
Ei saanud. Aitäh!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Vabandust, Valeri Korb, palun!
|
|
Valeri Korb
Aitäh! Hea kolleeg! Vabariigi Valitsusele on tehtud ettepanek arutada seda küsimust tervishoiu rahastamisest ja komisjon võttis vastu otsuse eelnõu tagasi lükata. on niisugune tunne, et valitsus juba arutas seda teemat. Kas komisjonis oli arutamiseks, millal siis valitsus seda tegi ja kas ta üldse tegi seda või ei? Aitäh!
|
|
Erki Nool
Kuna see on Riigikogu otsus, siis valitsus ei ole andnud omapoolseid hinnangut ja kommentaare. Nii et see on puhas Riigikogu otsus ja seda arutati komisjonis. Valitsuse poolne hinnang puudub. Aga võib-olla ma nagu eelmise küsimuse peale ütleks, et sportlased tarvitavad kusagil 12 liitrit vedelikku päevas, aga kindlasti ei ole see alkoholi protsentidega seotud vedelik. Aitäh!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Peeter Võsa, palun!
|
|
Peeter Võsa
Aitäh! Lugupeetud Erki! Kas see on ikka päris õige võrrelda nüüd inimesi, kes terviseabi vajavad, tippsportlastega? Aitäh!
|
|
Erki Nool
Ma arvan, et ei ole ja ma sellepärast ei saanud ka sellest Heimar Lengi küsimusest aru, aga ma ei saa tegelikult päris hästi aru ka sellest seosest – alkoholi aktsiisiraha suunamine Haigekassasse selleks, et võidelda alkoholi liigtarbimise vastu. Kuidas see Haigekassa poolt välja näeks, seda kahjuks me komisjonis ka ei arutanud. Nii et igasugune võrdlus, ma arvan, ühiskonnas on pisut meelevaldne ja ei ole asjakohane. Aitäh!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Tarmo Leinatamm, palun!
|
|
Tarmo Leinatamm
Aitäh! Hea ettekandja! Ma küsiks seda, kas komisjonis oli arutelu ka sellel pinnal, unustades ära, et arstid saavad meil nii ja nii palju palka, et kui arstid saavad näiteks 200 eurot rohkem kuus palka, kas siis eestimaalane joob vähem.
|
|
Erki Nool
Miks?
|
|
Tarmo Leinatamm
Sellepärast, et Vassiljev ütles, et selle eest saab tõsta arstide palka. Ma küll ei usu, et näiteks kui minu perearst saab 200 eurot rohkem, et siis ma lähen alkoholipoest kaarega mööda. Aitäh!
|
|
Erki Nool
Nii laiaks me seda arutelu komisjonis ka ei viinud. Aga ma arvan, et selle eelnõu kontekstis üldse me ei saa rääkida alkoholi liigtarbimisest või alkoholi kättesaadavusest. Kui me räägime alkoholiprobleemist, siis kindlasti võiks rääkida sellest, et noored saavad suhteliselt lihtsalt alkoholi kätte ja noored tarbivad liiga palju. Noored tarbivad liiga palju just lahjat alkoholi. Miks nad selle nii lihtsalt kätte saavad? Minu arust selles kontekstis me võiks küll rääkida, kui me alkoholiaktsiisist räägime, et kui äkki lahjemal alkoholil oleks veelgi protsentuaalselt suurem aktsiisimaks peal, võib-olla ta siis ei oleks nii kättesaadav. Ma arvan, kui me räägime alkoholi vastu võitlemisest ja selle kättesaadavusest, siis kindlasti võiks hoopis anda selle 74 miljonit politseile. Oleks kindlasti oluliselt tõhusam, kui üks politseinik istuks alkoholipoe ees ja jälgiks, kas alaealised saavad alkoholi kätte või mitte. Võitlusmooduseid on erinevaid.
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Viktor Vassiljev.
|
|
Viktor Vassiljev
Aitäh! Hea ettekandja! Te ütlesite, et te ei näe nagu seost alkoholi tarbimise ja Haigekassa vahel. Aga ma küsiksin, kas te näete seost selle vahel, et alkoholi tarbimisega tekkinud haiguste ravi makstakse kinni meie kõigi maksumaksjate arvelt ja võiks olla hoopis niimoodi, et alkoholitarbijad maksaksid kaudselt aktsiisimaksu kaudu kinni omaenda tekitatud haiguste ravi? Aitäh!
|
|
Erki Nool
Aitäh! Ma arvan, et inimesed peaksid vastutama oma tervislike eluviiside eest üleüldse rohkem ja mida rohkem see oleks enda rahakoti peal, seda paremini nad oma käitumisest aru saaksid. Teie, kes te olete meditsiinisfääris töötanud, saate väga hästi aru, et haiglatel ja meditsiiniettevõtetel on eelarve ja see kinnitatakse järgmiseks aastaks.
Kui me räägime sellest seadusemuudatusest, siis see annaks eelarvele konkreetse raha, aga kui niipalju raha ei laeku, siis peaks selle raha kuidagi leidma, aga kuskohast? Kui me räägime, et riigieelarve on eri seaduste ja õigusaktidega juba 80% ette ära määratud, siis erakorraliselt, kui laekumist ei ole, leida 74 või 20 miljonit, mis iganes see puudujääv summa võiks olla, on ülikeeruline ja tänu sellele kannatavad patsiendid, kes ootavad konkreetset lõikust, mida Haigekassa ei saa enam haiglate käest tellida. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Toomas Tõniste!
|
|
Toomas Tõniste
Aitäh! Kas selles eelnõus ei ole vastuolu, et meditsiinitöötajad on huvitatud, et rahvas võimalikult palju jooks? Mida rohkem nad joovad, seda paremini meedikud elavad? Aitäh!
|
|
Erki Nool
See on sama meelevaldne võrdlus nagu spordiga, et sportlased loodavad, et inimesed jooks ja suitsetaks hästi palju, et siis neil läheks väga hästi. Kindlasti see nii ei ole. Ma loodan, et ükski arst ja sportlane ja ükski Eestis elav inimene ei looda seda, et inimesed hästi palju või kuritarvitaks alkoholi selleks, et nende elu oleks ilusam ja parem. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Mihhail Stalnuhhin!
|
|
Mihhail Stalnuhhin
Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Sul oli üks tore mõttevälgatus vastates ühele küsimusele. Ütlesid, et täiendavat raha oleks vaja mitte tervishoiusüsteemile, aga vist politseile, et politseinik istuks poe juures ja vaataks, et alaealistele alkoholi ei müüdaks. Mitu müügipunkti Eestis on, kus müüakse alkoholi? Mitu politseinikku peaks sinna pukki istuma panema? Palju see läheb maksma, mis sa arvad? Aitäh!
|
|
Erki Nool
Ma ei oska seda öelda. Ma ei tea mitu poodi Eestis on, kus müüakse alkoholi. Seda ilmselt ei ole võimalik väga lihtsalt kokku lugeda. Ma tõin lihtsalt näite. Kui me räägime tõsiselt, kuidas võiks noorte alkoholitarbimist piirata, siis kuigi see on Eesti seadusandlusega natuke vastuolus, aga kui me võtame eeskuju näiteks Ameerikast, siis, ütleme, baar, restoran või ööklubi, kes müüb alaealisele alkoholi, kui ta jääb vahele, on tal kaks võimalust. Ta kas kaotab litsentsi (alkoholimüügi litsentsi ta kaotab tegelikult niikuinii) ja lisaks ta peab maksma kogu päeva käibe trahviks. Kui me läheneks Eestis samasuguse loogikaga, ma arvan meie suuremad ööklubid lõpetaks peale esimese trahvi kättesaamist päevapealt alaealistele alkoholi müümise ära. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun Inara Luigas!
|
|
Inara Luigas
Aitäh! Austatud ettekandja! Sa ise nagu räägid iseendale vastu. Sinu näidetest võib teha ikkagi järelduse, et politseil ei ole suurt kasu seal trepi peal istumisest ja vaatamisest, kas alaealine ostab alkoholi või mitte. Pigem on sõna otseses mõttes ikkagi reaalne see rahaline suund, kus eraldatakse haigekassale ja haigekassa ise teeb preventiivseid koolitusi, et see alaealine ei läheks mitte kunagi alkoholi ostma. Aga sina kui pikaaegne rahanduskomisjoni liige peaksid teadma, et Eesti riigis on selline tore mees nagu Jürgen Ligi, kes oskab välja võluda küll rahasummasid, kui eelarvesse näiteks ei laeku. Sa ütlesid, et 20 miljoni leidmine olevat ülikeeruline. Ei ole. Mina küsiksin lõpetuseks sinu käest: mida sina arvad sportlasena, kas on tõesti õigem eraldada raha politseile või on parem võimalus, kui me eraldame raha haigekassale, arstidele, kes teeksid ennetustööd, et alaealised alkoholi ei ostaks? Aitäh!
|
|
Erki Nool
Esiteks, niikaua kui mina olen olnud rahanduskomisjoni liige, ma ei ole küll Jürgen Ligi võlurimütsiga komisjoni istungitel näinud. Aga ma arvan, et, Inara, sa said väga valesti aru. Ma ei võrdle siin politseinikke ja arste, ma ütlen lihtsalt, kumb oleks efektiivsem, kui me räägime võitlusest alkoholi joomise vastu just noorte seas. Ma veel kord toonitan: selle seaduseelnõu minu silmis on kõige suurem oht on see, kui aktsiisilaekumine väheneb, siis jääb haigekassal lihtsalt eelarveauk sisse. See on minu meelest kõige suurem oht ja kõige suurem nõrkus. Ma veel kord kordan üle, spordi rahastamine on täpselt analoogne. Kui olid majanduslikult raskemad aastad, hasartmängumaksu laekumine kukkus väga suures summas, siis ka näiteks olümpiakomitee eelarve langes praktiliselt 30%. See on suhteliselt keeruline. Kuna olümpiakomitee eelarve on suhteliselt marginaalne ja väga väike, võrreldes selle 74 miljoni euroga, millest me siin hinnanguliselt räägime, siis on võimalik ära elada. Aga haigekassal, ma ei kujuta üldse ette, kui 10 miljonit eurot jääb puudu, kust võetakse see puudujääv raha, et näiteks teha aasta lõpus viimased kaks kuud operatsioone või ambulatoorseid vastuvõtte. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Kalev Kallo!
|
|
Kalev Kallo
Aitäh! Austatud kõneleja! Mis puutub Jürgen Ligi võlumütsi, siis sa ei ole tähelepanelikult vaadanud, sest see on tal olemas küll. Kui näiteks ESM-i on vaja 30 miljonit, siis palun, on vaja 60 miljonit, siis palun, kohe leitakse. Aga kui on arstidele vaja, siis ei leita. Nii et võlumütsist on võtta nii et mühiseb. Aga minu tähelepanu äratas hoopis sinu näide Ameerikast. Sa oled ise nüüd koalitsiooni poole peal. Küsimus on selline. Kas sa ei võiks võtta initsiatiivi ja taolise seadusealgatusega välja tulla, et meil tõesti oleks nii, et kui müüakse alkoholi alaealisele, siis pärast avastamist võetakse kaupluselt ära alkoholilitsents ja nad kannavad päevatulu riigieelarvesse? Koalitsiooni poole pealt peaks seda olema võimalik läbi viia. Kas sa võtaksid selle initsiatiivi? Aitäh!
|
|
Erki Nool
Aitäh! Võtan selle initsiatiivi kaalumisele.
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Igal Riigikogu liikmel on õigus esitada üks küsimus, nii et Kadri Simsonil kahjuks võimalust küsida enam ei ole. Kes veel soovib küsida? Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Suur tänu, Erki Nool! Avame läbirääkimised. Kas on kõnesoove? Läbirääkimistel saavad kõnega esineda fraktsioonide esindajad. Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei ava.
Nüüd läheme otsuse eelnõu lõpphääletuse juurde. Enne seda on tarvis läbi viia kohaloleku kontroll. Nii et valmistume selleks protseduuriks.
Head kolleegid, otsuse eelnõu lõpphääletus nõuab Riigikogu koosseisu enamuse kohalviibimist ja me viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Hetkel on kohalolijaks registreerunud 67 Riigikogu liiget, puudub 34.
Austatud Riigikogu! Panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu 290. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Poolt hääletas 28 Riigikogu liiget, vastu oli 36, erapooletuid ei olnud. Seega ei leidnud ettepanek toetust.
|
|
|
« Eelmine
|
Järgmine »
|
|
|
|
