|
|
» Stenogramm » Neljapäev, 20. detsember 2012
Stenogramm » Neljapäev, 20. detsember 2012
|
|
|
|
| XII RIIGIKOGU STENOGRAMM |
| IV ISTUNGJÄRK |
| Neljapäev, 20. detsember 2012, kell 10:00 |
|
|
Toimetatud
|
|
| |
|
|
1.
10:09 Ülevaade teadus- ja arendustegevuse olukorrast ning valitsuse poliitikast selles valdkonnas
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Liigume edasi viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on ülevaade teadus- ja arendustegevuse olukorrast ning valitsuse poliitikast selles valdkonnas. Head ametikaaslased, austatud peaminister, enne ettekande juurde asumist lubage mul lühidalt tutvustada selle korda. Kõigepealt on peaministri ettekanne kuni 30 minutit, peale seda on küsimused ettekandjale. Riigikogu liikmel on võimalus esitada üks suuline küsimus ja pärast seda on läbirääkimised, kus sõna võtavad üksnes fraktsioonide esindajad. Ma palun Riigikogu kõnetooli peaminister Andrus Ansipi. Palun!
|
|
Peaminister Andrus Ansip
Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Eesti on konkurentsivõimeline ning areneva majandusega riik. Maailmamajanduses valitseva ebakindluse tingimustes oleme saanud hästi hakkama. Eestilt oodatakse euroala kiireimat majanduskasvu. Äraootavale väliskeskkonnale vaatamata, oleme suutnud konservatiivse rahanduspoliitika toel hoida ja luua kasvuks vajalikku stabiilsust. Eesti toodete ja teenuste väljaveo osakaal maailmakaubanduses on tõusnud ajaloo kõrgeimale tasemele. Sisenõudluse suurenemine, tööpuuduse vähenemine ja hõive kasv on tunnustus tehtud keerulistele valikutele.
Tugevnev tööstus on meie majanduse ja heaolu üks nurgakividest. Tööstustoodangu maht ületab 2008. aasta kriisieelset taset kõrgelt. Aasta esimese kümne kuu ekspordimaht ületab 10,5 miljardit eurot. Seda on 5,1 protsenti rohkem võrreldes rekordilise 2011. aasta sama perioodiga. Otseinvesteeringud Eestisse on 2012. aasta esimese kolme kvartali jooksul tõusnud ligikaudu 10 protsenti. Ettevõtete hoiusejääk on aastaga suurenenud 12 protsenti.
Kuid Eesti peab olema ka valmis majanduskeskkonna negatiivseteks muutusteks. Mitmete majandusteadlaste sõnul ei ole ebakindlus maailmamajanduses olnud viimasel kahekümnel aastal suurem, kui see on olnud viimastel aastatel. Eurotsooni keerulised valikud, USA riigirahanduse olukord ning Hiina ja kogu Aasia arengut määravad riskid, millega peame arvestama.
Ebakindluse loor on varjutamas ka Eesti peamiste kaubanduspartnerite valikuid, mistõttu ei tohiks lubada endale kergekäeliselt juhitud riigirahandust ega otsuseid, mis lähtuvad vaid lühiajalisest kasust. Me peame koguma reserve ja samal ajal panustama valdkondadesse, mis aitavad Eesti konkurentsivõimel kasvada. Üheks selliseks oluliseks valdkonnaks on teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon.
Austatud Riigikogu! 2011. aastal kasvas Eesti teadus- ja arendustegevuse kogu kulutuste maht 384,5 miljoni euroni ehk 2,41 protsendini SKP-st. Võrdluseks, 2010. aastal moodustasid teadus- ja arendustegevuse investeeringud 1,63% SKP-st. Investeeringute hüppelist suurenemist mõjutas tugevalt õlitööstus, kuid soodsat üldist trendi kinnitab ka kogu ülejäänud erasektori investeeringute mahu 29%-line kasv.
Kuigi absoluutnumbrites jääme arenenud tööstusriikidele alla, võime pikaajalistele arengutele ja otsustele anda positiivse hinnangu. Alates 2002. aastast, esimese „Teadmistepõhise Eesti“ strateegia koostamisest, on teadus- ja arendustegevuse kogukulutused kasvanud 7 korda. Toona investeerisime teadus- ja arendustegevusse kokku 55,7 miljonit eurot ehk 0,72% SKP-st. Eestis ei ole investeeritud teadus- ja arendustegevusse kunagi rohkem, kui seda tehti 2011. aastal. Teadus- ja arendustegevust ei peeta enam liigseks luksuseks, vaid eksistentsiaalselt oluliseks tegevuseks, mis väärib pidevat tähelepanu.
2011. aasta teadus- ja arendustegevuse rahastamise struktuur kinnitab, et avaliku sektori investeeringud teadusesse on kasvatanud ettevõtlussektori arenguambitsioone ja -võimalusi. Erasektori investeeringute osakaal teadus- ja arendustegevuse kogukulutustest on aasta-aastalt jõudsalt kasvanud. 2011. aastal moodustas erasektori osa 1,52% SKP-st, 2010. aastal oli vastav näitaja 0,82%, 2009. aastal 0,64%.
Konkurentsivõime kavas „Eesti 2020“ on seatud eesmärk saavutada teadus- ja arendustegevuse kulutuste mahuks 3% SKP-st aastaks 2020. See on võrreldav sihiga, mille on seadnud endale ka arenenud tööstusriigid. Selle saavutamiseks peab kasvama eelkõige erasektori rahastatud arendustegevuste maht – püsivalt vähemalt kahe kolmandikuni kogukulutustest. Alles siis saame end pidada suhteliste näitajate poolest võrreldavaks selliste tugevate teadus- ja arenduskultuuriga riikidega nagu Saksamaa, Soome, Rootsi või Taani.
Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonisüsteemi hindamiseks Euroopa ja Eesti tippekspertide poolt koostatud raport kinnitab senise teaduspoliitika elluviimise edukust. Raportis tõdetakse, et Eestil on aastatega õnnestunud luua erasektori innovatsiooni soodustav teaduskeskkond. Puudusena märgitakse, et senise innovatsioonipoliitika mõju reaalmajandusele on jäänud oodatust tagasihoidlikumaks. Sama tendentsi kinnitab ka Eesti 23. koht Euroopa Liidu riikide seas innovatsiooni majandusmõju näitaja osas. Tervikuna oleme tulemustabelis kõrgel 14. kohal.
Valitsust nõustava Teadus- ja Arendusnõukogu arvates tuleb teaduse- ja arendustegevuse mõju suurendamiseks majandusele ja ühiskonnale tõsta järgmise teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia elluviimisel fookusesse neli põhisuunda.
Nendeks suundadeks on: teadus- ja arendustegevuse valdkondade parem seostamine ja täpsem prioriseerimine, inimressursi väärtustamine ja arendamine, teaduse ja ettevõtluse kokkuviimine ning taristu arendamisel selgetest põhimõtetest lähtumine.
Lugupeetud kuulajad! Lisaks TA rahastamise mahu suurendamisele on vajalik pöörata oluliselt rohkem tähelepanu ka teaduse ja innovatsioonisüsteemi sisulistele väljunditele. 2011. aastal paranes teadlaste ja inseneride suhtarv 7,24-ni tuhande tööga hõivatu kohta. Täistööajaga rakendamist leidis veidi üle 4500 teadlase ja inseneri. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia sihtide saavutamiseks peaks teadlaste arv kasvama jätkuvalt ning seda eelkõige ettevõtlussektoris.Erasektori teadus- ja arendustegevuse investeeringute mahu kasvatamine tähendab suurenevat nõudlust kõrgelt kvalifitseeritud inimjõu järele ettevõtluses.
Endiselt on murettekitav, et kõrghariduses on õpingute katkestajate hulk viimasel seitsmel aastal jäänud enam-vähem samale tasemele – keskmiselt veidi üle 10 000 õppuri aastas. Ka kõigi õppuritega korrigeeritud suhtarv ei anna põhjust eriliseks optimismiks. Loodan, et Riigikogus heakskiidu saanud ja elluviidavad muudatused kõrgharidussüsteemi kvaliteedi tõstmiseks motiveerivad sisseastujaid õpingutesse senisest pühendunumalt suhtuma.
2010. aasta lõpu seisuga õppis Eesti ülikoolides ligi 3000 doktoranti. Õppeaastat 2010/2011 võiks pidada heaks „doktoriaastaks“, sest õpingud lõpetas edukalt 250 doktoranti. Seda fakti tumendab poolelijäänud õpingute näitaja – õpingute katkestajaid oli eelmisel õppeaastal 273. Kuigi mõlema numbri taga on õppekava kehtivuse lõppemisest tulenev ajaline sund, kipub just doktoriõpinguid iseloomustama lõpuleviimise venimine. On väga oluline, et doktorandid lõpetaksid õpingud õigeaegselt!
Käesoleval õppeaastal on oodata 190-t doktoriõppe lõpetajat. Loodan, et selle aasta vastuvõtust alates rakendatud teadus- ja arendustegevuse seaduse muudatused aitavad suurendada doktorantide motiveeritust. Võimalus asuda tööle lepingu alusel nooremteadurina tagab doktorandile parema materiaalse kindlustunde ning sotsiaalsed tagatised. Tegutseda tuleb ka selle nimel, et doktorikraadiga inimeste osakaal ettevõtluses ja seal tehtavas teadus- ning arendustöös suureneks.
Kõrgtasemel teaduse tegemine on kulukas ning seetõttu vajame lahendusi, mis on olemuselt taastootvad. Teisisõnu, teaduse valdkonna investeeringute tulemused peavad kajastuma reaalmajanduses. Selle aasta märtsist alustas tööd Sihtasutus Eesti Teadusagentuur ning selle Eesti Teadusagentuuri üheks põhieesmärgiks on teadusliku uurimistöö tulemi kättesaadavuse parandamine ja ühiskondliku mõju laiendamine. Loodan, et Teadusagentuur sellest endale võetud missioonist lähtudes jõuliselt tegutsema hakkab. Pean äärmiselt oluliseks, et Eesti leiaks efektiivse tasakaalu teadusesse ja innovatsiooni suunatud ressursside ning nendest avalduva ühiskondliku mõju vahel.
Teadusväljundite kommertsialiseerimisest oleme rääkinud aastaid kui millestki abstraktsest. Usk oma võimetesse töötada välja igapäevaelus rakendatavaid ja äriliselt kasulikke kõrgtehnoloogilisi tooteid võiks olla tugevam. Tipptasemel teaduslahenduste väljatöötamine ning sobitamine ärimudelisse võtabki palju aega.
Eesti teadlased, tudengid ja ettevõtjad on jõudnud nõudluspõhise arendustegevuse ja soodsa innovatsioonikeskkonna toel mitmete rakendusteni, mis maailmas pälvivad tähelepanu. Avaliku võtme infrastruktuuri tehnoloogial põhinev Eesti x-tee ja e-valimiste süsteem, monoterapulbri tehnoloogial baseeruvad päikesepatareid, keha funktsioone jälgivate südamestimulaatorite väljatöötamine ja mitmed teised saavutused kinnitavad meie teaduse ja teadlaste konkurentsivõimet.
Omaette saavutus on järgmise aasta kevadel kosmosesse lennutatav Eesti oma tudengisatelliit ESTCube-1. Kuigi tegemist on 1 liitrise ruumalaga kehaga, on selle kasu juba täna mõõdetav kantmeetrites. Projekti iseloomustab tihe eri ülikoolide koostöö ühishuvide realiseerimisel. Tunnustan kõiki selle projektiga seotud inimesi Tartu Ülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist, Eesti Maaülikoolist, Eesti Lennuakadeemiast, eesti ettevõtetest ja kaasatud välismaistest partnerülikoolidest!
Kaasaegne teadus- ja arendustegevus ei tunnista riigipiire. Või vähemalt, ei tohiks tunnistada. Käivitatud teaduse rahvusvahelistumise programm on andnud läbi nelja taotlusvooru teadlaskonnale võimaluse osalemaks rahvusvahelises teaduskoostöös. Tänase seisuga on programmi eelarvest kohustustega kaetud üle poole, üle 8 miljoni euro.
Programmi nõukoja heakskiidu on saanud näiteks Eesti kiirekanali ehitamine MAX-IV sünkrotronile, ühinemine Euroopa Bioinformaatika infrastruktuuriga ELIXIR, osalemine Euroopa Neutronkiirguse allikas ja mitmed teised projektid. Eesti teadlased on antud programmi raames töötanud välja killukese teadusaparatuurist Euroopa tuumauuringute keskusele CERN, mis 2012. aasta 4. juulil raporteeris kuulsa Higgsi bosoni leidmisest.
Tänased liitumisotsused tähendavad meile pikaajalisi rahalisi kohustusi, samas ka võimalust osaleda otsustajatena rahvusvahelises tippteaduses. Eesti ei jää nendest protsessidest kõrvale. Meie eesmärgiks on tagada kestlik finantseerimine nendele algatustele, mis on laiema, teadusvaldkondade ülese mõjuga. Nende valdkondade uuringute tulemused on aluseks horisontaalselt teistele valdkondlikele uuringutele ning arendustele.
Eesti teadus- ja arendustegevuse rahvusvahelistumisele on oluliselt kaasa aidanud ka peatselt lõppev Euroopa Liidu teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise 7. raamprogramm. Eesti projektikonsortsiumitele on aastate jooksul eraldatud veidi alla 60 miljoni euro. Arvestades programmi 55 miljardist kogueelarvet, ei ole seda palju, kuid suhtes SKP-ga on Eesti teadlastel ja ettevõtetel läinud küllaltki hästi, tagasihoidlikult öeldes, otse öeldes, oleme me selles osas suhtena SKP-sse EL-is esikohal. Leian, et tulevikus peaksime siiski otsima täiendavaid võimalusi Euroopa teadusrahastule parema ligipääsu saavutamiseks.
Oma panuse saame anda järgmise perioodi Euroopa Liidu teadusrahastu „Horisont 2020“ väljatöötamisel. Valitud prioriteetsed tegevussuunad: tipptasemel teadus, konkurentsivõimeline tööstus ning parem ühiskond, vastavad 100 protsendiliselt Eesti enda püstitatud eesmärkidele. Meile on oluline, et rahastamisvalikud ning valikuprotsessid arvestaksid tulevikus senisest enam liikmesriikide eripäradest tulenevat regionaalset tasakaalustamatust. Ka siin saame olla ise proaktiivsed, suunamaks komisjoni ja liikmesriikide diskussioone ning olles avatud uutele lähenemistele.
Novembris toimunud Eesti ja Soome Teadus- ja Arendusnõukogude ühisistungil käsitlesime põhjalikult mõlema riigi teadus- ja arendustegevuse koostööperspektiivi. Eesti ja Soome teaduskogukondade ja ettevõtete vaheline koostöö on olnud edukas. Seda kinnitavad 158 ühisprojekti, mida on ühiselt viidud ellu eelnimetatud Euroopa Liidu seitsmenda raamprogrammi kaudu. Tulevaks aastaks kavandame koos Soomega riikide teadustaristu teekaartide ülevaatamise ja uuendamise. Tihedamad riikidevahelised koostöösuhted ja ühised planeerimisotsused annavad parema võimaluse regiooni teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõime arendamiseks.
Head kuulajad! Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon peab Eestis jääma konsensuslikult eelisarendatavaks prioriteediks hoolimata majanduse seisust, turbulentsest väliskeskkonnast või sisepoliitilistest võitlustest. Teadlaskond ja ettevõtjad peavad saama riigilt selgeid sõnumeid uurimis- ja arendustegevuse kestlikust rahastamisest, sest ainult siis ollakse valmis omapoolseks panuseks ja pikaajaliseks arendustööks. Just viimased, teaduspoliitiliste valikute tulemid, saavad kajastuma meie ühiskonna heaolus ning loovad baasi stabiilseks majandusarenguks.
Järgmisel aastal lõpeb strateegia „Teadmistepõhine Eesti II“ seitsmeaastane elluviimisperiood. Vabariigi Valitsus on juba kiitnud heaks uue strateegia koostamise ettepaneku. Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvõttel toimuvad laiapõhjalised konsultatsioonid, mille eesmärgiks on leppida kokku kõige olulisemad prioriteedid Eesti teadus- ja arendustegevuse arendamiseks aastani 2020. Uus strateegia peab viima meid uuele tasemele pinnaselt, millesse oleme aastate jooksul rohkelt investeerinud.
Kutsun Riigikogu liikmeid aktiivselt osalema uue teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegia väljatöötamiseks läbiviidavates debattides juba enne arutelude jõudmist siia saali. Ainult laiapõhjaline mõttevahetus aitab meil saavutada ühist nägemust Eestile olulistest arengusuundadest. Jagatud teadmine ja jagatud teadus iseloomustavad tarka riiki.
Tänan Riigikogu konstruktiivse koostöö eest teaduse ja innovatsiooni arendamisel! Aitäh!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Austatud peaminister, suur tänu! Teile on ka küsimusi. Arto Aas, palun!
|
|
Arto Aas
Aitäh! Suur tänu sisuka ettekande eest ja ilusat jõuluaega ka peaministrile! Minu küsimus puudutab teadus- ja arendustegevuse efektiivsust. Me mõõdame aastast aastasse ja riikide võrdluses nende kulutuste suhet SKT-sse ja need kulutused tõepoolest kasvavad väga kiiresti, aga kas me saame selle eest efektiivsemat ja paremat teadust juurde, et mitu ühikut teadust me saame iga SKT punkti eest. Ma vihjan sellele, et me võime ju Tallinna Ülikoolis igal aastal mõne betoonist ja klaasist hoone avada või nendele teadlastele palka juurde maksta, aga ega sealt rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist teadust ikka ei tule.
|
|
Peaminister Andrus Ansip
Aitäh hea küsimuse eest! Aga ma selle kriitilise alatooniga nõus olla ei taha. Meie teadus on üha konkurentsivõimelisem maailma mastaabis aasta-aastalt. Seda konkurentsivõimet ja konkurentsivõime suurenemist kirjeldavad erinevad indikaatorid. Võib ju kritiseerida publikatsioonide arvu kui teaduse efektiivsuse indikaatorit, kuid ometi seda maailmas igal pool kasutatakse ja ka publikatsioonide arv Eestis on aasta-aastalt kasvanud ja see dünaamika on tegelikult olnud päris hea. 2012. aastal on praeguseks 1631 publikatsiooni, 2011 oli 1573, aastal 2000 vaid 570. Teaduse efektiivsuse mõõdupuuks on ka publikatsioonide või Eesti teadlaste viidatavus. Ka selles osas Eesti teadlastel häbeneda küll põhjust pole. Jah, teadusuuringute tulemused ei ole üle kandunud reaalmajandusse nii kiiresti, kui me oleksime soovinud, kuid nagu ma juba ka oma kõnes ütlesin, teadusega ongi nii, et teadussaavutuste rakendamine võtab aega. Üks on igatahes kindel, seda ma olen siit kõnepuldist ka varem öelnud: kui porgandiseemet mulda ei pane, siis pole sügisel põhjust porgandipeenra juurde porgandeid üles võtma minna. Teadusega on sama lugu – kui ei investeeri, siis tulemusi oodata suurt põhjust pole. Teadus- ja arendustegevuse investeeringutega on nii, et kui investeeritakse täna, siis aasta pärast saaki korjata ei saa, sest see investeeringutsükkel, äratasuvuse tsükkel on märksa pikem kui üks aasta, märksa pikem kui üks Riigikogu valimisperiood ja seda enam on hinnatav, et Eestis on valitsenud konsensus, erakonnaülene konsensus Riigikogus teadus- ja arendustegevuse investeeringute osas. Teadusinvesteeringute mahu kasvu kiiruselt Eesti on olnud Euroopa Liidus esimeste hulgas. Absoluuttasemelt, jah, möödunud aastal me tegime suure hüppe, me ei pea häbenema seda, et möödunud aasta oli hälbeline, 2,41% sisemajanduse kogutoodangust teadus- ja arendustegevuseks ülemöödunudaastase 1,63 kõrval ja see tulenes suuresti investeeringutest õlitööstusesse. Aga see 2,41%, see on reaalsus ja see reaalsus kõneleb meile sellest, et me oleme lähenenud kõige arenenumatele tööstusriikidele teadus- ja arendustegevuse investeeringute poolest Euroopa Liidus. See on midagi, mille üle me võime uhked olla.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Urmas Klaas, palun!
|
|
Urmas Klaas
Aitäh, austatud peaminister! Tõepoolest eestlastel on niisugune vanasõna: "Mees, kes õhtul puu istutab, ei saa ometigi loota, et see järgmisel hommikul raieküps oleks." See kehtib loomulikult ka teadus- ja arendustegevuse kohta. Väga sümpaatne on teie juhitava valitsuse koostöö Soomega – ettevõtjate ja välisministrite ühised visiidid, teadus- ja arenduskomisjonide ühised istungid. Arvestades meie majandust ja tihedat seost, ma arvan, et see on väga õige tee. Aga ma küsiksin laiemalt. Kuidas te hindate, kui tõsiselt kogu selle Euroopa Liidu uue eelarveperioodi kavandamise kriisi taustal võime ikkagi rääkida panustamisest teadus- ja arendustegevusse? See, mis meid peaks aitama hilisemates arengutes? Aitäh!
|
|
Peaminister Andrus Ansip
Aitäh! Lõppevas seitsmendas raamprogrammis on Eesti teadlased olnud edukad. Protsendina sisemajanduse kogutoodangust, nagu ma eelnevalt nimetasin, oleme olnud kõige edukamad vahendite taotlejad. Kuid ka sellel edul on teatud varjundid olemas. Meie teadlased startisid kiiresti ja see tõttu seitsmenda raamprogrammi algperioodil olid nad vahendite taotlemisel väga edukad, kuid majanduskriis sundis enamuses Euroopa Liidu liikmesriikides teadus- ja arendustegevuse investeeringuid kärpima. Ja seetõttu konkurents seitsmenda raamprogrammi vahenditele oluliselt tihenes ja läksid kitsamaks ka meie võimalused saada selles tihenenud konkurentsis vahendeid 7. raamprogrammist. Nii et Eesti teadlaste jaoks 7. raamprogrammi vahendite hankimises ei ole trend mitte ülespoole, vaid kahjuks hoopis vastupidi, allapoole suunduv. Konkurents on läinud ülitihedaks. Uueks mitmeaastaseks eelarvekavaks on kavandatud uus teadus- ja arendustegevuse ja tehnoloogia investeerimisprogramm Horisont 2020. Paraku ei ole me suutnud sel aastal mitmeaastase eelarvekava osas kokkulepet saavutada. Ja kahjuks pean ma siit kõnetoolist ütlema, et küllalt paljud nendest, kes soovivad kärpida veelgi EL-i järgmise eelarve mahtu, peavad üheks võimaluseks eelarvemahu vähendamisel kärpida just nimelt ka Horisont 2020 vahendeid. Kui me teame seda, et teaduse rahastamine on selgelt konkurentsipõhine, mitte liikmesriikide põhine, siis see perspektiiv meie teaduse rahastamiseks Horisont 2020 kaudu ei ole mitte kõige roosilisem. Aga nagu juba öeldud, pean mina Eesti teadust ja teadlasi väga konkurentsivõimelisteks ja ma olen kindel, et nii nagu nad on olnud edukad seitsmendast raamprogrammist vahendite taotlemisel, on nad edukad ka Horisont 2020 programmist vahendite taotlemisel. Aitäh!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Mailis Reps, palun!
|
|
Mailis Reps
Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Kindlasti on lisaks teie ettekandele tore jälgida seda diskussiooni, et meil on tore valitsus, eks ju! Aga ma küsin selle teise poole pealt. Teadus- ja arendustegevuses on esimene punkt teaduse pool ja sellel teemal te olete siin juba üsna palju ka vastanud selles kahes küsimuses. Ma küsin siis arendustegevuse poole pealt. Kui meie kohtume – ja teie kindlasti kohtute ju ka – väga paljude ettevõtjatega, kes meil tegelikult seda arendustegevuse mootorit veavad ja mille üle me oleme üsna uhked oma ettekannetes, siis nad toovad välja ridamisi probleeme, mis neid takistavad, olemaks veel innovatiivsemad ja panustamaks veelgi rohkem meie arendustegevusse. Kindlasti te olete kursis nende peamiste küsimustega, näiteks Kodakondsus- ja Migratsiooniameti lähenemisega. Te olete kindlasti kuulnud tolerantsi puudusest, aga ka ettevõtluse eelisarenduste puudumisest, mis toetaksid neid ettevõtteid, kes eriliselt panustavad innovatsiooni.
|
|
Peaminister Andrus Ansip
Aitäh! Kindlasti te olete nõus sellega, et ka see valitsus, kus teie olite haridus- ja teadusminister, oli tore valitsus teadus- ja arendustegevuse investeeringute mõistes. Ka see valitsus, kus teie ministrina töötasite, pööras väärikat tähelepanu teadus- ja arendustegevusele ja ei jätnud seda valdkonda unarusse. Aitäh teile selle eest! Valdkondade prioriseerimine on kindlasti ülimalt oluline. Aga selle prioriseerimise juures ei tohi administratiivsete hoobade kasutamisega ülearu innukas olla. Eelisarendatavad valdkonnad peavad olema elujõulised ja arendada saab neid valdkondi, mis on väga selgelt arenemisvõimelised. Teaduse administreerimine on üks väga delikaatne teema. Me teame mujalt maailmast arvukalt näiteid, kuidas need inimesed, kes on seatud teadusvaldkonnas, arendustegevuses prioriteete seadma, on langetanud totaalselt valesid otsuseid. Illustreerimiseks ma toon ühe kauge näite. Üks ettevõte Jaapanis taotles aastaid tulutult transistorite tootmise tehnoloogia importimise luba, sest sõjajärgselt olid Jaapanis kõik valuutatehingud riigi poolt kontrollitud. Aastaid ei antud sellele ettevõttele riiki tehnoloogia sissetoomise luba. Seda peeti perspektiivituks ja mõttetuks. Nüüd me kõik teame, et see ettevõte oli Sony ja ükskord ta selle tehnoloogia sissetoomise loa sai. Taolisi väga põhjapanevaid valearvestusi võib väga mitmetest riikidest tuua. Omal ajal Nõukogude Liidus ei pööratud mitte mingit tähelepanu informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia arengutele. Loeti ainult üles oma terasetonne, õlitonne viisaastakuplaanides, kuni ükskord avastati, et ameeriklased kasutavad arvuteid juba relvastuses. Ma ei too neid näiteid suurtest riikidest lihtsalt niisama. Ka Eestis ei peaks me arvama, et võim teab paremini kui teadlased, missugused teadussuunad Eestis on eluvõimelised, arenemisvõimelised ja missugused mitte. Toetada tuleb neid valdkondi, mis on maailma mastaabis juba praegu konkurentsivõimelised. Prioriseerimisega tuleb jätkata, aga see pole robustne kirvetöö.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Ene Ergma, palun!
|
|
Ene Ergma
Suur tänu, härra aseesimees! Hea peaminster! Te oma kõnes rääkisite Eesti ja Soome omavahelisest koostööst ja ma tean väga hästi, et see on tõesti edukas olnud juba pikki aegu. Kui oli Läänemere strateegia konverents paar aastat tagasi, siis ma pakkusin niisuguse lennuka idee, et kas ei ole aeg mõelda ka Põhja-Balti teadusruumi loomisele, st peale Soomet teha juba suurem koostöövariant, kus on koos kõik Põhjamaad ja Baltimaad. Kuidas te mõtlete, kas see on idee, mille üle tasuks edasi mõtiskleda?
|
|
Peaminister Andrus Ansip
Aitäh! Praktilisel tasandil selline koostöö toimub, meil on väga hea koostöö Eesti ja mitmete Rootsi ülikoolide vahel, me saame rääkida teatud mõttes ka Põhjala-Balti klastritest, teaduse tähenduses klastritest. Näiteks biotehnoloogia valdkonnas on meil väga tihe koostöö nii Rootsi, Soome kui ka teiste riikide teadlaste vahel ja sellist koostööd, nagu on biotehnoloogia vallas, me näeme ka mitmetes teistes valdkondades. Ka see minu kõnes nimetatud European........, mis on ühisprojekt asukohaga Rootsis, on vajalik ja mitte ainult ühe maa teadlastele, vaid paljude teiste riikide teadlastele ja sealhulgas ka Eesti füüsikutele. Selline Põhjala-Balti koostöö mudel on mitmes teaduse valdkonnas praegu juba reaalsus ja otse loomulikult, kui mudel töötab, tuleks teda edasi areneda.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Marianne Mikko, palun!
|
|
Marianne Mikko
Suur tänu! On tore, kui peaminister tunneb uhkust meie teaduse rahastamise üle. Mina isiklikult arvan küll, et seda arenguruumi on meil küllaga, vaadates eriti põhja ja lääne poole ja võrreldes. Kas te võiksite nimetada, mis oli see suurim teadusprojekt, mis sai Euroopa Liidult 2011. aastal raha ja kui suur oli see teadusraha summaliselt, et oskaks võrrelda?
|
|
Peaminister Andrus Ansip
Aitäh! Nimetada üht projektinendest sadadest projektidest, mis on saanud rahastuse 7. raamprogrammist, on mul küll raske ja kas neid projekte on üleüldse võimalik eurode järgi ritta panna, selles ma julgen ka samamoodi kahelda. Ma juba nimetasin, näiteks Soomega on meil 158 erinevat teadusprojekti. Sel esmaspäeval, teisipäeval ma oli Iisraelis. Nendes konsortsiumides, kus osalevad nii Eesti kui ka Iisraeli teadlased, nende rahataotlused 7. raamprogrammist on olnud ka väga edukad. Kokku on projekte, kus Eesti ja Iisraeli teadlased koos tegutsevad ja on saanud7. raamprogrammist rahasduse, koguni 50. Neid projekte on väga-väga arvukalt, projektid on väga erinevatest valdkondadest. Enamasti on tegemist meditsiini, biotehnoloogia valdkonna projektidega, aga see iseloomustab tänapäeva teadust ja teaduse rahastamist tervikuna. Rahastamist on saanud väga-väga erinevad projektid ja see rahastamise määr sõltub nii projekti mahukuse olulisusest kui ka näiteks sellest, kui rahvusvaheline see projekt olnud on. Ei ole nii, et projekt on ainult Eesti oma. On ka nii, et projektis osalevad väga mitmed riigid. Kuidas sel puhul rahastamise pingerida koostada ja öelda, missugune projekt on kõige kallim projekt, seda mina päris täpselt ette ei kujuta. Aitäh!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Lembit Kaljuvee, palun!
|
|
Lembit Kaljuvee
Aitäh, härra juhataja! Hea peaminister! Kindlasti on väga palju häid ja väga häid näiteid valitsuste- ja teadlaste- ja riikidevahelisest teadus- ja arendustegevuse koostööst. Aga minu küsimus puudutab kahte konkreetset näidet just uuringute kohapealt. Nord Stream, me ei andnud uuringuteks luba. Kas me siis ei taha teada, mis toimub? Siin võib veel saada aru, et Venemaa jne, aga teine näide on see, et VKG tahtis uurida sügavamalt meie fosforiidi asju, jälle ütleme me uuringutele valitsuse poolt ei. Miks me nii käitume? Mina sellest aru ei saa! Võib-olla seletate mulle selle kahe näite põhjal, just uuringute kohapealt. Kes ei uuri, see ei saa ju teada ja ei oska tegutseda. Aitäh!
|
|
Peaminister Andrus Ansip
Aitäh! Uuringul ja uuringul on vahe. Mina olen teadmiste poolt ja seetõttu ma tahaksin ka, et uurijad rohkem uuriksid. Aga vahe on ka uurijal ja uurijal ja suure vahe sellele uurimisele teeb ka see, kes saab uuringu tulemused endale. Meie maapõue uuringute vastu vaevalt, et kellelgi midagi on põhimõtteliselt. Aga kui need uuringud tähendavad ka mitmete geoloogiliste kihtide läbipuurimisi, võivad need tähendada ka potentsiaalset ohtu põhjavee reostamise või taseme langemise näol mingis piirkonnas, mis tuleneb just sellest, et eri kihid puuritakse läbi. Siis tuleb alati kaaluda, kas see meie teadmine kaalub üles konkreetses piirkonnas konkreetsetele inimestele tekitatava kahju. Kui uuringute lubamine toob kaasa kellelegi õigustatud ootuse uuringu tulemusi praktikas realiseerima hakata, siis see uurimisluba omab hoopis suuremat kaalu kui luba lihtsalt teadmisi hankida. Ma tooksin paralleeli planeerimisportsessiga. Kui on planeering algatatud, siis on sellel, kes planeeringu algatas, ka mingisugune ootus, et kui vastuväiteid ei ole, saab tema oma tahte realiseerida. Ka maapõueuuringutega teatud õigustatud ootus uuringu taotlejatel tekib. Kui uuringuid lubatakse, siis põhimõtteliselt ei ole tegemist puht teaduslike, vaid rakenduslike uuringutega ja uurimise finantseerija võib eeldada seda, et kui uuringud annavad positiivse tulemuse, siis neil on õigus neid tulemusi materialiseerida ehk asuda kaevandama.
Mis puudutab merepõhja uuringuid, siis Vabariigi Valitsuse seisukoht on selge: me ei soovi, et teadmised meie maapõuevarade olemasolust ja mahust võiks sattuda ennekõike kellegi teise kätte ja võib-olla alles kunagi hiljem meie endi kätte. See on ka rahvusvahelise õiguse järgi alus uuringuteloa andmisest keeldumiseks. Aitäh!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Tarmo Tamm, palun!
|
|
Tarmo Tamm
Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Härra peaminister! Eesti meditsiini tase ja meditsiiniharidus on päris heal tasemel, kahjuks meie arstid ja meditsiinitöötajad lahkuvad Eestist. Ma küsin, et kas teil ei ole sellist head valemit, et kuidas oleks võimalik, et need arstid jääksid koju tööle ja need patsiendid mujalt Euroopast tuleksid Eesti haiglatesse ravile?
|
|
Peaminister Andrus Ansip
Küllap lähematel aastatel jätkuvad mõlemad tendentsid, nii Eesti arstide suundumine Eestist väljapoole tööle kui ka patsientide tulek Eesti haiglatesse. Ma usun, et see esimene tendents puhtalt majanduslikel põhjustel väljapoole tööle asumise mõttes väheneb, kuid teadmiste hankimise tähenduses ma sooviksin, et see tendents pigem süveneks. Eesti meditsiin on väga palju võitnud sellest, et meie arstid on mõnda aega saanud praktiseerida maailma tipphaiglates. On teatud ravivaldkonnad, mis on Eestis arenenud ainult seetõttu, et üks, kaks või kolm arsti on mõnda aega töötanud maailma tipphaiglates. Kehaväline viljastamine. Kui Andrei Sõritsa otsustas minna kehavälise viljastamise tehnoloogiat õppima Saksamaale, siis oli skeptikuid Eestis väga palju. Leiti, et meil ei ole kunstlik seemendaminegi piisavalt arenenud, aeg ekstrakorporaalse viljastamise jaoks oli väga paljude meelest liigvarajane, kindlasti mitte küps. Pruukis ühel tõelisel entusiastil kogu see tehnoloogia korralikult omandada ja teised hakkasid järgi tegema seda, mida üks suutis. Sellele järgnes riiklik viljatusraviprogramm ja praegu me teame, et lühikese aja jooksul enam kui 2% kõigist ilmavalgust näinud Eesti uutest kodanikest on saanud ilmavalgust näha tänu kehavälisele viljastamisele. Või luuüdi siirdamine. Kui Hele Everaus oleks omal ajal läinud Pariisi ja Tel Avivi, siis Eestis vaevalt et luuüdi siirdamine oleks sellisel tasemel, nagu ta praegu on. Üldistatult võime öelda, et väga paljud Eesti inimesed on elus tänu sellele, et üks arst otsustas kunagi minna tööle maailma tipphaiglatesse, omandas seal täiesti uue ravimeetodi, tuli tagasi ja rakendas seda siin Eestis. Ma sooviksin, et Eesti inimestes, ka laiemalt, mitte ainult meditsiini valdkonnas, vaid ka laiemalt oleks tahtmist käia maailmas ja õppida seal. Ma soovin muidugi, et nad tuleksid koju tagasi ja rakendaks saadud teadmisi.
Patsientide Eestisse tulekuga on minu meelest aasta-aastalt olukord järjest paremaks muutunud. Üks võimalus on muidugi Eesti arstidel minna tööle väljapoole Eestit haiglatesse, teine võimalus on patsientidel tulla Eestisse ravile. Kui Euroopa Liidus rakendub patsientide vaba liikumine, patsientidele võimalus saada ravi ükskõik missuguses riigis, siis ma usun, et Eesti arstid, Eesti meditsiinisüsteem on konkurentsivõimeline seda meditsiinilist abi ka teiste riikide kodanikele pakkuma. Küllalt märkimisväärne on tendents kolmandatest riikidest, eelkõige Venemaalt Eestisse ravile tulekuks. Ravikvaliteet mitmetes valdkondades on Eestis väga hea ja osa nendest inimestest, kes varasematel aegadel eelistasid ennast ravida Šveitsis, on nüüd eelistamas näiteks Tartu Ülikooli Kliinikumi, sest kvaliteet on sama hea, aga Eestis saavad osa patsiente hakkama oma emakeelega ja see on täiendav motivatsioon, miks patsiendid Eestisse tulevad. Ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus on küllalt palju investeerinud selleks, et patsiendid väljastpoolt Eestit siia ravile tuleks. Ma tean seda, et näiteks meie hambaravikliinikutes on Soome, aga ka Lääne-Euroopa riikide patsientide osatähtsus kasvamas. See on meeldiv tendents ja ma arvan, et meie riik peaks tulevikus ka soodustama teistest riikidest Eestisse ravile tulekut. Aitäh!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Tõnis Kõiv, palun!
|
|
Tõnis Kõiv
Aitäh, härra juhataja! Austatud peaminister, aitäh ka minu poolt sisutiheda ettekande eest! Ettekandele viidates ka küsin. Kõigepealt ühes lõigus te väidate, et meie avaliku sektori investeeringud teadus- ja arendustegevusse on ka ettevõtjate, ettevõtlussektori investeeringuid märkimisväärselt kasvatanud. Teisalt meie teadusväljundid jätkuvalt kommertsialiseeruvad, kuigi sellest on räägitud kui millestki abstraktsest, asi on ikkagi väga reaalne ja väga konkreetne. Mul on küsimus teie hinnangu kohta. Mis te arvate, kas saab rahul olla meie ettevõtlussektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaalu kasvu ja sellesama teadusväljundite kommertsialiseerumise kasvu kiirusega? Kas meie arengu kiirus selles valdkonnas on piisav?
|
|
Peaminister Andrus Ansip
Aitäh! Nagu ma juba eelnevalt küsimustele vastates olen öelnud, siis jah, kasvu kiirus on Eestis hea. Samas mööngem, et möödunudaastane teadus- ja arendustegevuse kulutuste järsk kasv 1,63%-lt SKT-st 2,41%-le SKT-st on erakordne. See tuleneb suuresti investeeringutest õlitööstusse. Järgmisel aastal sama kõnet pidades tuleb ilmselt möönda, et seda taset me hoida ei suutnud. Kasvu kiirus, arvestamata ka investeeringuid õlitööstusse, on tegelikult ikkagi olnud väga hea. Eestis on see kasvu kiirus olnud üks paremaid Euroopa Liidu liikmesriikidega võrreldes. Investeeringute äratasuvusega on nii, et teadus- ja arendustegevuses, nagu juba varem öeldud, võtab see aega. Äratasuvuse aeg ei ole kindlasti mõõdetav kuudes või aasta või teisega. See võtab aega. Äratasuvus pole garanteeritud. Mitte keegi ei saa teadusinvesteeringute puhul anda garantiid, et investeeringud üleüldse ära tasuvad. Mõnede investeeringute puhul on nii, et need tasuvad ära alles järgmise inimpõlve jooksul, ja need, kes on investeeringud teinud, lahkuvad siit ilmast suhteliselt pettunutena. Nad arvavad, et nad on raisanud raha. Alles hiljem selgub, kui palju väärtuslikku on need investeeringud inimkonnale teinud. Teadus- ja arendustegevuse investeeringute puhul on erinevate indikaatorite jälgimine kindlasti kohane. Aga mingi ruum peab alati jääma ka usaldusele teadlaste vastu, nende intuitsioonile ja võib-olla ka lootusele, et need investeeringud ära tasuvad.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Urve Tiidus, palun!
|
|
Urve Tiidus
Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Viimaste aastate tulemused ja ka mitmete järgnevate aastate prognoosid näitavad, et nii rahaliselt kui inimressursi poolest teevad teadus- ja arendustegevusse kõige rohkem investeeringuid mitmed Aasia riigid ja väga paljud riigid Ameerika mandril. Kui siin nimetada Aasiast – näiteks Jaapanit, mis on teada, Korea Vabariiki, Singapuri, Hiina kasvab kiirelt. Öelge, palun, millised on Eesti võimalused teha koostööd nende riikidega, kas need on olemas või kas te näete tulevikus perspektiivi? Aitäh!
|
|
Peaminister Andrus Ansip
Aitäh! Teadus on piiriülene, teadus on globaalne ja need inimesed, kes üksteist mõistavad, leiavad üksteist sõltumata sellest, kus riigis konkreetne teadlane teadustööd teeb. Jah, mitmetes riikides on teadus- ja arendustegevus kulutuste tase protsendina sisemajanduse koguproduktist märksa kõrgem, kui see on Eestis. Kuid nagu taoliste näitajate võrdlemise puhul üldine reegel on, tuleks seda reeglit kohaldada ka teadus- ja arendustegevuse investeeringute võrdluse puhul. Tähendab, ega tuime numbreid võrreldes täit pilti ei saa. Konkreetses riigi teadus- ja arendustegevuse investeeringute tase sõltub väga palju konkreetsest tööstusest. Ehk siis on teatud valdkonnad, mis eeldavad suuremat teadus- ja arendustegevuse investeeringute taset kui teised tegevusvaldkonnad. Maailma kõige enam teadus- ja arendustegevusele tähelepanu pöörav valdkond on näiteks autotööstus. Eestis autotööstust ei ole, järelikult meil seda teadus- ja arendustegevuse investeeringute allikat, mis muus maailmas teadus- ja arendustegevuse investeeringuid juhib, ei ole. Farmaatsiatööstus – täpselt samamoodi. Eestis, jah, mingi farmaatsiatööstus meil on ja meie teadlased osalevad mingis osas uute ravimite kandidaatide väljatöötamises ja saavad osa nendest ülemaailmsetest farmaatsiatööstuse teadus- ja arendustegevuse investeeringutest, kuid päris oma farmaatsiatööstust sellises tähenduses, mis võimaldaks ülikoole ja teadlastkonda ülal pidada, meil ei ole. Metsa- ja puidutööstus traditsiooniliselt igal pool maailmas ei ole sedavõrd teadusmahukas, nagu on auto- või farmaatsiatööstus. Sellele vaatamata, et meil Eestis ei ole neid eriti teadusmahukaid tootmisharusid, on meil teadus- ja arendustegevuse investeeringute tase 2,41% SKT-st. Mul on selle üle väga hea meel. Me oleme jõudnud üle selle 2% taseme, mis üldiselt tähistab arenenud tööstusriikide hulka kuulumist. Aitäh!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Andre Sepp, palun!
|
|
Andre Sepp
Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea peaminister! Vabariigi Valitsus on kinnitanud tegevuskava just innovaatiliste Start-up Eesti ettevõtete arendamiseks 2011–2013. Selle tegevuskava kinnitamise algus oli Euroopas noorinnovaatilisi ettevõtteid kuskil 4% juures ja Eesti osa oli selle 1-2% juures. Kuidas te ise Eesti peaministrina hindate selle tegevuskava reaalset rakendumist ja kas seal võetud eesmärk on liikunud paremuse poole ja see vahe Eesti innovaatiliste alustavate ettevõtete ja Euroopa ettevõtete vahel veel ka Jaapani, võib-olla ka Ameerika ettevõtjate vahel on vähenenud ja me liigume selle eesmärgi poole?
|
|
Peaminister Andrus Ansip
Aitäh! Eesmärkide poole liigume kindlasti ja ilma selle programmita oleks me sinna eesmärgi poole liikunud märksa aeglasemalt. Kui võrrelda Eesti innovatsiooni olukorda teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega, siis laias plaanis öeldes, jah, Eesti 14. koht Euroopa Liidus ei ole ju sugugi paha. Kui innovatsiooni liidriteks on juba nimetatud Taani, Rootsi, Soome, Saksamaa, siis neile järgneb üks grupp riike, need on innovatsiooni järgijad, liidrite järgijad ja Eesti kuulub sellesse gruppi. Nii et see on küllalt hea positsioon Eesti jaoks. Me teame, et meie start-up'id on üldiselt erinevate konkursside mõttes olnud edukad, neid on pärjatud, aga loomulikult, et süsteem muutuks laiapõhjalisemaks, selleks on meil veel palju ära teha.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Laine Randjärv, palun!
|
|
Laine Randjärv
Aitäh! Austatud peaminister! Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis on kirjas teadusparkide infrastruktuuri toetamise plaan. Missugune on teie seisukoht? Kuivõrd peaksid teaduspargid oma teadustegevuses koostöös ettevõtlusega ise leidma vahendeid investeerimaks taristusse, seda laiendama või on siiski niisugune seisukoht, et Vabariigi Valitsus peaks selliste teadusparkide laiendamist ja ehitamist finantsiliselt toetama? Aitäh!
|
|
Peaminister Andrus Ansip
Aitäh! Vabariigi Valitsus on teadusparkide arendamist-laiendamist juba toetanud ja küllap ta teeb seda ka tulevikus. Teadus- ja arendustegevuses peaks olema erakapitali ja avaliku sektori vahendite, tulu mittetaotleva sektori vahendite osakaal kaks ühele. Kaks osa erasektorist ehk 2 eurot erasektorist, 1 euro avalikust sektorist. See proportsioon peaks olema rakendatav ka teadusparkides. Ma ei arva, et teadusparkides tehtav arendustöö peaks olema finantseeritud ainult erakapitali poolt. Nagu me teame, ega ta ei olegi. Meie teadusparkides on leidnud rakendust mitmed teadusideed. Loomulikult võiks rakendamise tempo, edukuse määr olla alati parem, kuid ma olen veendunud selles, et põhimõtteliselt me liigume õiges suunas. Aitäh!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Austatud peaminister, ma tänan teid teie ettekande eest ja vastuste eest. Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh!
|
|
Peaminister Andrus Ansip
Aitäh teile!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Mart Meri. Palun!
|
|
Mart Meri
Lugupeetud juhataja, head kolleegid, peaminister! Luban meie ühist aega kasutada siin säästlikult ja tahan sotsiaaldemokraatide fraktsiooni nimel tähelepanu juhtida kolmele teemale ning teha ka ühe ettepaneku.
Esimene teema, mis puudutab kõige rohkem järgmist aastat, on küsimus teadusasutuste infrastruktuuri ehk taristu kuludest seoses elektrituru avamise ja elektrienergia hinna tõusuga. Viimastel aastatel on väga palju investeeritud teadusaparatuuri, ehitatud kaasaja teadusnõuetele vastavaid hooneid. Need hooned ja see aparatuur võib olla küll säästlik, ent kokkuvõttes energiavajadus teatud valdkonnas pigem kasvab ja suureneb. Mis uuel aastal juhtub? Elektrihinna tõus hakkab väga tugevasti survestama suurema energiatarvidusega teadusasutuste eelarvet, kulud kasvavad veerandi võrra, rohkemgi, biomeedikumi puhul lausa 38%, ent infrarahad ei suurene, sest riigi eelarvestrateegia on kulud külmetanud vähemalt aastani 2015. Aga elektrituru avanemine ja sellega kaasnev elektrihinna tõus pole meid tabanud ootamatult. Mis on teadusasutuste alternatiivid? Hoida kallid seadmed töös, ent loobuda inimestest, või vastupidi, lülitada seadmed välja ja hoida inimesi tööl. Kuhu siin on jäänud strateegiline planeerimine? See on igal juhul riigi eelarvestrateegia küsimus ja selles eelarvestrateegias oleks pidanud paremini ette nägema elektrituru avanemisega kaasnevaid mõjusid.
Teiseks, Euroopa Liidu tõukefondide ja teadusrahastu mõju Eesti teaduse arengule on viimastel aegadel olnud märkimisväärne. Peatselt on algamas uus finantsperiood, aga me ei tea, kuidas kujuneb Euroopa Liidu eelarve, kaasa arvatud teadusrahastu maht. Siin on vaja Eesti positsioone kindlustada. Me ei tohi muutuda, kuidas öelda, tõukefondide pantvangiks. Me sõltume toetustest, mis tulevad Euroopa Liidust, me hetkel ei tea, kuidas Euroopa Liidu eelarve kujuneb. Juttu, nagu ka peaminister mainis, on sellest, et teaduse eelarve Euroopa Liidus võib väheneda drastiliselt. Kuidas see mõjub Eesti teaduse n-ö kriitilisele ja strateegilisele massile, seegi on strateegilise planeerimise küsimus.
Kolmandaks. Aasta tagasi peaministri ettekande ajal räägiti üsna palju teadlase karjäärimudelist, noore teadlase karjäärimudelist, kuidas andekad tudengid, doktorandid jätkaksid oma tegevust teadusalal, ei vahetaks eriala, ei vahetaks valdkonda, ei läheks Eestist ära. Teadlase karjäärimudel on teema, millest ikka aeg-ajalt räägitakse. On olemas ka teatud tugistruktuurid, teatud mõtted selle mudeli rakendamiseks, aga ikkagi on ta pigem mudel, mis kõlab meie juttudes, võib-olla dokumentides, aga mudel tuleb rakendada ka reaalsesse ellu. See on väga tõsine teema, kui me vaatame oma teadlasjärelkasvu, mis ei ole väga paljulubav hetkel.
Need on kolm teemat, mis ma siin praegu tahtsin välja tuua ja ettepanek õieti puudutab just nimelt parlamenti. Praegu veel toimiv teadus- ja arendustegevuse strateegia lõpeb järgmise aastaga ja praegu oleks just nimelt õige aeg kultuurikomisjoni ja miks mitte ka majanduskomisjoni koostöös alustada parlamentaarseid kuulamisi teaduspoliitika ja arendustegevuse alal. Ning kui meil juba täpsemalt on ka teada, kuidas kujuneb Euroopa Liidu eelarve, siis korraldada siin suures saalis oluliselt tähtsa küsimusena Eesti teaduse tuleviku arutelu. See oleks ka selline konkreetne ettepanek meile siin saalis lisaks sellele, mida haridusministeerium loodetavasti teeb uue strateegia väljatöötamisel. Aitäh!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja, Riigikogu esimehe Ene Ergma. Palun!
|
|
Ene Ergma
Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Austatud peaminister! Ma ausalt öeldes ei kavatsenud siia kõnepulti tulla, kuid kuulates teie ettekannet ja küsimusi, mida siit saalist esitati, otsustasin ma siiski tulla ja rääkida seda, mis mulle tundub kõige tähtsam. Mis puudutab Eesti majandust ja teaduse tulemuste siirdamist majandusse – uskuge mind, ma olen oma erialalt fundamentaalteadlane ja mind huvitasid teaduse tegemise juures palju rohkem mustad augud ja neutrontähed, kui see, kuidas seda saab kasutada majanduses. Kuigi täna me teame juba väga hästi, et mustade aukude uurimise aparatuur on suurepärane aparatuur, mida saab näiteks kasutada ka südame uurimiseks.
Kuid kui me nüüd hakkame rääkima sellest, mis on Eesti suurim probleem, siis minu meelest on Eesti suurim probleem ikka ja jälle, et Eesti noored ja mitte ainult Eesti noored, ka noored kogu Euroopast, valivad oma erialaks nõndanimetatud pehmed erialad – me produtseerime sadu suhtekorraldajaid, suurel arvul juriste, sotsiaalteadlasi jne. Mul ei ole midagi nende erialade vastu ja ma arvan, et nad peavad kindlasti olema, kuid minu meelest on proportsioon paigast ära. Proportsioon on nii tõsiselt paigast ära, et minu teada on isegi Tallinna Tehnikaülikooli kõige suurem teaduskond sotsiaalteaduskond. Aga meil on puudu just noortest inseneridest, kõrgtehnoloogia spetsialistidest, kes tooksid Eesti majandusse just selle innovaatilise uue alguse. Väga tõsised ajakirjad, kus arutletakse, mis on tulevikuerialad, nimetavad erialasid, mis puudutavad tehnoloogiat. Nii et meil on ees suur töö selgitada meie toredatele noortele inimestele, et need erialad annavad tulevikus tõsiselt leiba koos võiga.
Ja veel kord: üks asi, mida on siin väga tihti küsitud – kui kiiresti jõuvad teadustulemused või üldse see, mida teadlased teevad, majandusse? Mulle väga meeldis härra peaministri väljend porgandiseemnete külvamisest ja sügisel saagi korjamisest. Jah, porgandisaaki saab korjata kiiresti, vaja on ainult kolm kuud, kuid teadusetegemise resultaadid jõuavad tihti väga-väga pika aja pärast majandusliku väljundini. Ma võin teile tuua ühe näite – andke andeks, ma räägin jällegi oma armastatud ratsust, kosmosest – kui me ei oleks 2006. aastal alustanud tegevust, et Eesti võiks saada Euroopa Kosmoseagentuuri liikmeks, vaevalt oleksid 2008. aastal Eesti toredad noored tudengid koos Mart Noormaga olnud nii julged, et oleksid alustanud tudengisatelliidi ehitamisega. Mõelge, 2006 ja 2013. Loodame, et aprilli algul see satelliit tõesti saadetakse orbiidile.
Sama on ka teise projektiga. Myotoni arendamine toimus väga kaua aega tagasi Tartu Ülikoolis, kuskil alates möödunud sajandi 1970. aastatest ja tänavu oli võimalik näha väga toredaid pilte, kui keegi vaatas "Pealtnägijat", kuidas paraboollendudel seda aparatuuri katsetati, ja tal on suur võimalus saada ISS-i, rahvusvahelise sateliidijaama pardale, kus seda uuesti kasutatakse. Ja sellel aparaadil on kindlasti suur tulevik kasutuseks ka paljudes teistes kohtades. Nii et tuleb lihtsalt aru saada, et tõepoolest paljude nende algatuste tulemusi, mida me teeme täna, ei ole võib-olla ka teadlased ise suutelised ette nägema. Ma palun 3 minutit lisaaega!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Palun 3 minutit!
|
|
Ene Ergma
Ma mäletan väga hästi, kuidas Peter Higgs, kes oli kuskil 1960. aastatel kuulsa Higgsi bosoni väljamõtleja ja teoreetik, oli väga liigutatud, et 50 aastat läks mööda ja tal oli võimalus näha eksperimendi väljundit, millest ta mõtles 50 aastat tagasi noore mehena. Ja selle resultaadi saamiseks, uskuge mind, töötas sadu ja tuhandeid teadlasi ja insenere. Ka eestlasi oli seal, ja mul on väga hea meel, et Eesti füüsikud olid samas ruumis, kui Higgsi bosoni olemasolu kinnitati. Nii et meil on väga palju toredaid teadustulemusi.
Viimasena ma tahaksin märkida professor Ülo Niinemetsa teadustulemust, mis on leidnud tunnustust Euroopa ühe vingeima, European Research Council'i grandi saamisel, kus on tõesti kõrgetasemelised mängijad. Meil on head teadlased, aga me peame edasi töötama ka selleks, et nende teadlaste töö tulemused jõuaksid ka meie majandusse ja ma olen veendunud, et see toimub. Olen täitsa nõus Mart Meriga, et me võiksime siin läbi viia tõsise arutelu, kuidas saab Riigikogu nende huvitavate probleemide lahendamisel veel paremini aidata. Aitäh!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja. Urmas Klaas, palun!
|
|
Urmas Klaas
Härra juhataja! Austatud kolleegid! Austatud peaminister! Riigikogu esimees väga õigesti aktsentueeris tasakaalu erialade vahel. Loomulikult me oleme täna palju rääkinud sellest, et teadus on rahvusvahelistunud ja mida rohkem on rahvusvahelist teadust, seda edukamad on ka Eesti teadlased. Aga lugupeetud akadeemik Ergma! On ju üha enam meie teadusarengu puhul kõnepruugis ka mõiste "interdistsiplinaarsus" ja mul on hea meel, et teil midagi ei ole ka n-ö pehmete erialade esindajate vastu. Ma tahan teha Reformierakonna fraktsiooni puhul mõned rõhuasetused. Peaminister esindab ju loomulikult lisaks valitsusele oma erakonda, Reformierakonda, aga mõned mõtted siiski siia juurde. Idamaa targale Konfutsiusele kuulub selline mõttekäik, et sa võid joosta väga kiiresti, aga kui sa jooksed vales suunas, siis on sellest kasu asemel kahju. Ma julgen kinnitada, et me liigume teadus- ja arendustegevuse poliitika visandamisel ja ellurakendamisel väga õiges suunas. Ja kui meil kõigil on une pealt meeles 2% SKT-st, mis läheb kaitsevõime arendamisse, siis me võiksime täpselt samuti une pealt teada 3%, mis läheb teadus- ja arendustegevusse. See on meie eesmärk ja selles suunas me peame kindlalt liikuma, sellepärast et see on meie kaitsevõime laiemas tähenduses ja väga vajalik. Väga oluline on tõepoolest, et sellesse 3% panustaks nii avalik sektor kui erasektor.
Nüüd sellest, et erasektoris on teadus- ja arendustegevuse, nende viljade maitsmise ja eelkõige just innovatsiooni rakendamise näol loomulikult keskne küsimus see, et doktorikraadiga inimesi jõuaks üha rohkem ettevõtetesse. Ma tahan siin rõhutada ettevõtlusõppe tähendust. See on väga oluline, sellepärast et meie majandusstruktuur peaks olema selline, et seal oleks üha rohkem selliseid ettevõtteid, kus innovatsiooni rakendamine annaks tootlikkuse tõusu, annaks selle kiiresti, ja loomulikult oleks meil seeläbi palgatõusud ja sotsiaalhüved kiiremini käegakatsutavad. Just ettevõtlusõpe on ju see, mis suunab noori inimesi ettevõtlusega tegelema, aitab neil seda otsust teha ja üleüldse kujundab ühiskonnas laiemalt sellist mõttemalli, et ettevõtlik olla on õige ja hea. Loomulikult käib sellega kaasas ka hariduse kolmas komponent – loovus. Me räägime väga tihti sellest, et tähtsad on teadmised, aga haridusel on ju kolm komponenti: teadmised, oskused ja loovus. Just nimelt sotsiaalsed oskused ja loovus käivad sinna juurde, on väga olulised komponendid, et teadus- ja arendustegevus jõuaks reaalsesse ellu, nagu me oleme siin täna korduvalt rõhutanud. Jah, me oleme siin selle koosseisu alguses juba vastu võtnud ülikooliseaduse. Kõrgharidusreform hakkab ellu jõudma 1. septembril 2013 uue süsteemi järgi immatrikuleeritavate tudengite puhul. Kuid mida see reform peaks tõsisemalt kaasa tooma, millised alused on loodud selleks ülikooliseaduses ja millistest vajadustest rääkis kaude siin ka Riigikogu esimees, on stipendiumid. Palun lisaaega!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Palun, kolm minutit!
|
|
Urmas Klaas
Stipendiume peaks nii avalik sektor kui ka ettevõtted rohkem rajama ja just nimelt nende kaudu suunama tulevasi tudengeid tegema valikuid nende n-ö tugevamate erialade suunas. Sellel teadus- ja arendustegevusel ja innovatsiooni rakendamisel on väga palju eri aspekte, milleks peaks rääkima – seosed üldharidusega, aga ka kutseharidusega. Meie menetluses on kutseõppeasutuse seadus ja ma väga loodan, et me töötame selle seadusega nii, et innovatsiooni rakendamine kutsehariduse kaudu saaks kindlamad alused Eestis. Siin on kindlasti keskne küsimus, üks teema näiteks praktika korraldamine. Aga teise teemana, mis kindlasti tuleb ka uuel aastal meil jutuks, on kompetentsikeskuste rajamine ja arendamine üle Eesti, just eri paikades. Ma toon ühe näite. Peaminister mainis puiduklastreid, kus ei saa olla nii suurt lisandväärtust, kui on tõepoolest näiteks farmaatsiatööstuses. Aga siiski, puiduklastrite pinnalt kompetentsikeskuse rajamine Võrumaa Kutsehariduskeskuse juurde annab väga tõsise arengu just nimelt Kagu-Eesti regioonile.
Siin on palju momente ja ma olen nõus sellega, et me olulise tähtsusega riikliku küsimuse ettevalmistamisel teadus- ja arendustegevuse puhul kõiki neid aspekte ka arvestame. Aga minu jõulusoov, kui nii võib öelda, Reformierakonna fraktsiooni nimel on ülekorratuna see, et peame hästi meeles seda 3% SKT-st teadus- ja arendustegevusele ja töötame nii, loome arengutingimusi, et panustaksid nii avalik sektor kui ka ettevõtted. Aitäh!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Mailis Repsi!
|
|
Mailis Reps
Lugupeetud Riigikogu juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Lugupeetud peaminister! Me täna arutame teadus- ja arendustegevuse hetkeseisu ja tulevikku olukorras, kui lapsed ootavad jõulupeol jõuluvana. Kõik kuulavad tähelepanelikult lasteaiaõpetajate kõnet, aga tegelikult mõtlevad, et kas varsti käib koputus. Eks siingi ole mõtted paljudel jõuluootuses ja see aina enam kinnitab meile, et tegelikult teadus- ja arendustegevuse teema juurde me peaksime tulema 2013. aasta alguses tagasi ja võib-olla siis ööistungite meeleolud on nii palju möödas, et me suudame seda veidi pikemalt ja sisulisemalt tänasele lisaks veel arutada. Kindlasti on tänane ettekanne peaministri poolt olnud piisav ülevaade sellest, kuidas meie teadlased on olnud väga edukad Euroopa rahade taotlemisel, nad on olnud konkurentsivõimelised ning tõepoolest ei ole siin mitte midagi häbeneda, meie väikse riigi teadlased on olnud mitte ainult projektide liikmeskonnas, vaid on olnud ka üsna mitmel korral ka juhtivaks ja selliseks peamiseks ajuks.
Samal ajal peame olema pikema perspektiiviga ja ka siin Riigikogus ei ole opositsioonile kuidagi kohane mitte muretsema hakata. Võib-olla veidi enam tahaks rõhutada neid pooli, mis sellele eduloole lisaks tuua. Üks küsimus on kindlasti see, mis võib-olla täna liialt põgusalt sai puudutatud, et mis puudutab neid valdkondi, mis ei ole Euroopas niivõrd populaarsed ja mis võib-olla üldse Euroopa rahade tuge saanud. Kindlasti on neid valdkondi, mis peavad ka edaspidi kõrgharidusreformi tulemusena üsna palju kõrgharidusest on minemas ingliskeelseks, on neid valdkondi, mis peavad jääma eestikeelseks ja mis peavad saama meilt ka Eesti-keskse teaduse jaoks tuge. On neid valdkondi, mis on ainult Eestis olemas ja jäävad ainult Eestisse ja kindlasti siin me peame üheskoos tunnistama, et nende valdkondade rahastamine ei ole piisav. Kas ainult edulugu Euroopas on piisav meie kokkuvõtliku 2012. aasta eduloole ja öelda, et meie teadus- ja arendustegevus oli igakülgselt tubli, eks siin on kindlasti ka Riigikogu liikmed olnud vahetult ühenduses paljude sektoritega, kes tegelikult ka tänase arutelu eel on välja toonud oma murelood. Võib-olla kõige enam, mida ma ka küsimuses juba rõhutasin, on jäänud täna tähelepanu alt veidi kõrvale arendustegevuse pool. Eriti kui me vaatame neid raskusi, mida erasektor on nendel kriisiaegadel läbi elanud ja kuivõrd vähe tegelikult, erinevalt paljudest teistest Euroopa ettevõtetest, on saanud need ettevõtted tuge meie riigilt, kes tõepoolest panustavad rohkem arendustegevusse ja innovatsiooni. Ja see ei ole ainult riigi tugi rahalises mõttes, vaid seal on väga palju teisi väga selgelt praktilisi küsimusi. Kindlasti olete käinud ka tehnoloogiaettevõtetega suhtluses läbi kadalipu näiteks meie Kodakondsus- ja Migratsiooniameti või teatud sektoriaalsed takistused kolmandatest riikidest heade ja väga heade spetsialistide siia kutsumiseks. Kindlasti olete kokku puutunud probleemidega, kus noor inimene, võib-olla väga andekas noor inimene kolmandast riigist on lõpetanud siin kõrgkooli ja samal päeval, kui ta saab oma lõpudiplomi, oleme me tungivalt soovitanud tema teadmised siit välja viia. Võib-olla oleks siin arukas Riigikogul tõsiselt teha erandeid teatud juhtudel innovatsiooni arendustegevuse suuremaks toetamiseks ja veelgi olulisem, võib-olla suudame välja mõelda üheskoos neid tublisid võtteid mõnedele näidetele lisaks, et viia innovatsioon ja arendustegevus rohkem Tallinnast ja Tartust kaugemale maale. Aitäh!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli peaminister Andrus Ansipi!
|
|
Peaminister Andrus Ansip
Austatud juhataja, austatud Riigikogu! Ma tänan teid sisuka arutelu eest, ma tänan rohkete küsimuste eest ja sisukate sõnavõttude eest! Ma tahaks ära õiendada ühe väärarusaama, mis siit täna kõnepuldist kõlas. Ei vasta tõele see, et kavandatavas mitmeaastases eelarveraamistikus võiksid teadus- ja arendustegevuse ja hariduskulutused vähendada. Esialgsete kavade järgi, mille pakkus välja Euroopa Komisjon, oleksid teadus- ja arendustegevuse ja hariduse investeeringud kasvanud järgmise seitsme aasta jooksul Euroopa Liidus mälu järgi umbes 39%, võrreldes praeguse kehtiva eelarvekavaga. Ja nüüd, oht on selles, et seda väga suurt eelarve kulutuste mahtu tahetakse kärpida. Kuid ma võin olla kindel selles ja ka teie võite olla kindlad selles, et järgmisel finantsperioodil Euroopa Liidus teadus- ja arendustegevuse ja hariduse kulutuste maht kasvab.
Elektriküsimused. Jah, kindlasti on energia vajadused erinevates teadusasutustes erinevad. Tartu Ülikooli puhul kogukuludest elektrile kulub 1%, mõnes teises teadusasutuses energia osatähtsus kulutustes on suurem, kuid ma usun, et kõikide teadusasutuste ja ülikoolide eelarved on koostatud nii, et energiakulutused saavad ka kaetud. Ma saan aru, et te olete juba jõululainel ja teadus- ja arendustegevus huvitab teid jälle sügavamalt pärast jõule. Ma siiski tahaksin veel kord õiendada pehmete ja loodusteaduslike ning insenerierialade tasakaalu küsimuses. Kerge on soovida kogu aeg seda, et loodusteadlasi, loodusteaduslike erialade üliõpilasi, doktorante võiks olla märksa rohkem, insenere võiks olla märksa rohkem, kui neid praegu on. Üldiselt on maailmas ammu tõestust leidnud see, et noored inimesed oma hariduse valikutes oskavad paremini tulevikuvajadusi ennustada kui kõrgelt kvalifitseeritud erinevate riikide haridusministeeriumides. Seega usaldagem ka meie oma noori inimesi nende hariduse valikutes! Uskugem, et ka nemad oskavad tulevikku päris hästi ette näha! Kui meie tööstus ei ole sellisel tasemel, et ta vajaks massiliselt tipptasemel insenere, siis loomulikult noor inimene seda haridusvalikut ei tee. Ma olen lugupeetud Ene Ergmaga sama meelt, ka mina soovitan noortel inimestel rohkem pöörata tähelepanu loodusteaduslikele ja insenerierialadele. Samas ma austan neid, kes eelistavad neid pehmemaid erialasid, ma pean väga lugu filoloogidest ja ajaloolastest.
Aitäh teile sisuka arutelu eest, soovin teile rahulikke jõule ja et teil ikkagi need salmid ja laulud jõuluvanale hästi välja tuleks! Aitäh!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised ja sellega on antud päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud. Head ametikaaslased, suur tänu teile tehtud tööde ja tegemiste eest sel aastal! Ees on jõulupühad ja aastavahetus, soovin teile jõudu teie töödes ja tegemistes, kuid ka ilusaid pühi ja aega olla oma lähedastega!
|
|
|
« Eelmine
|
Järgmine »
|
|
|
|
