|
|
» Stenogramm » Kolmapäev, 7. november 2012
Stenogramm » Kolmapäev, 7. november 2012
|
|
|
|
| XII RIIGIKOGU STENOGRAMM |
| IV ISTUNGJÄRK |
| Kolmapäev, 7. november 2012, kell 14:00 |
|
|
Toimetatud
|
|
| |
|
|
1.
16:31 Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2011. aastal. Riigi 2011. aasta majandusaasta koondaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Liigume üheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2011. aastal, riigi 2011. aasta majandusaasta koondaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus. Head ametikaaslased, lubage enne, kui me läheme selle päevakorrapunkti menetlemise juurde, lühidalt teile tutvustada selle menetlemise korda, mis tuleneb Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-st 155. Kõigepealt on riigikontrolör Mihkel Oviiri ettekanne, mis kestab kuni 30 minutit. Peale seda on küsimused. Riigikogu liige võib esitada ettekandjale ühe suulise küsimuse. Seejärel on läbirääkimised, sõna võivad võtta üksnes fraktsioonide esindajad.
Head ametikaaslased, austatud riigikontrolör, ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli riigikontrolör Mihkel Oviiri!
|
|
Riigikontrolör Mihkel Oviir
Lugupeetud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Mul on au olla Riigikontrolli aastaraportiga teie ees viimast ehk kümnendat korda ja öelda sellele mõned sõnad saateks, et suunata teid vaatama mitte minevikku, vaid tulevikku. Järgmisel aastal on teie ees juba uus riigikontrolör, kelle kandidaadi Vabariigi President peatselt esitab ja kellele ma palun parlamendilt lahket ja laiapõhjalist toetust.
Selle kümne aasta jooksul on meie riigil olnud paremaid ja halvemaid aegu. Kriis lõi meid valusalt. Kui võtame aga näiteks kas või aasta 2011, siis läks Eestil palju paremini, kui valitsus oli lootnud. Meie majandus kasvas Euroopa Liidu riikidest kõige kiiremini, tervelt 8,3%. Ekspordi kasv ületas valitsuse prognoose kolm korda ja oodatust kiiremini vähenes tööpuudus. See on suur edu.
Kuid rohkete ja ilusate numbrite ja saavutuste kõrval peaksime ka küsima, kas meie ühiskond on sidusam ja osavõtlikum, kas Eesti inimesed on ka õnnelikumad kui näiteks kümme aastat tagasi. Ma ei kahtle, et meil on kindlasti varuks uuringuid ja statistikat, mis ei jäta vastust lahtiseks. Jah, meie tänasel elul pole kokkuvõttes suurt viga midagi, suur osa maailmast elab palju kehvemini, ka mitmed Euroopa riigid. Samas pole meil põhjust end lõdvaks lasta, kui vaadata, milliste probleemidega tuleb Eesti riigil juba lähikümnendil jõudu katsuda. Rahandusministeerium usub, et vähemasti järgmised neli aastat kasvab meie majandus ligikaudu 3,5% aastas. Konkurentsivõime kavas "Eesti 2020" on arvatud, et rohkemat ei maksa meil loota enne uut aastakümmet, kui siiski. See ei ole sugugi väike kasv. Paljud riigid oleksid sellise kasvu üle õnnelikud. Kui meie majandus selliselt kasvab, kui kasvab, siis ületavad perioodil 2012–2015 riigikassa kulud tulusid ikka kokku ligikaudu miljardi euro võrra. See raha tuleb leida reservidest või võtta võlgu. Miks? Kas me oleme kergekäeliselt tõstnud riigitöötajate palku? Ei. Kas oleme laristanud või midagi sellist? Kui, siis vahest Euroopa Liidu teistelt maksumaksjatelt saadud raha. Milles siis asi? Lugu on selles, et nn fikseeritud kulud, põhiliselt sotsiaal- ja tervishoiukulud, mille kasv on paika pandud seadustega, söövad ära enamuse riigi tulude kasvust. Kui ajavahemikul 2006–2010 suurenesid riigieelarve tulud 29%, siis fikseeritud kulud kas või sama ajaga koguni 62%. Juba viie aasta pärast kulub pool riigieelarvest sotsiaalkuludeks. Piltlikult öeldes on Eesti riik seadustega võetud kohustuste täitmisest võhmal ja riigi arengu toetamiseks raha napib. See on ka üks põhjus, miks rahandusminister on juba aastaid olnud sunnitud ütlema, et uuteks tegevusteks tuleb raha leida selle summa sees, mis igale ministeeriumile viimastel aastatel antud on. Kui riigi tulud kasvavad ka lähitulevikus aastas paar protsenti, saavad praeguste kavade kohaselt sellest kasvust lisaraha sotsiaal- ja tervishoiuvaldkond ning riigikaitse. Ülejäänud valdkonnad peavad lootma Euroopa Liidu fondide rahale. Kui palju neis fondides Euroopa majanduskriisi tingimustes raha saab olema, selle kohta on eelarvestused olemas, kuid ei ole teada, milliseks kujuneb tegelik olukord. Eile näiteks ütles põllumajandusminister otse välja, et kui eurotoetused põllumajanduses lähiaastatel ajutiselt peaksid vähenema, tuleks seda kompenseerida riigieelarvest, hariduse, sotsiaalhoolekande ja kultuuri rahastamise arvel.
Euroraha on väga oluline tugi meie investeeringuprojektides, kuid eurorahaga ei saa me lahendada nii-öelda riigi püsikulude probleemi, riiki ei saa pidada projektipõhiselt. Me kõik teame seda, teame juba aastaid. Eelmisel nädalalgi oli valitsuskabinetis arutelu, kus rahandusminister andis lühiülevaate riigi sotsiaal-majanduslikust olukorrast. Samuti käsitles minister seda, kuidas on üldjoontes kavas kasutada Euroopa Liidu raha, mida Eesti loodab uuel rahastamisperioodil saada. See ülevaade kajastab minu arvates adekvaatselt ja ausalt peamisi lahendamist vajavaid probleeme. Loodan, et need valitsuse arutelud viivad mõistlike otsusteni. Eesti senine üldine praktika näitab paraku, et vajalikke otsuseid ei kiputa õigel ajal tegema. Mida lähemale valimistele, seda vähem reformivalmidust on. Aga mida aasta edasi, seda raskem on vajalikke otsuseid teha ja seda raskemini pööratavasse olukorda me jõuame.
Head kuulajad! Mõni nädal tagasi avaldas Riigikontroll aruande pealkirjaga "Vabariigi Valitsuse tegevus oma töö mõjude hindamise ja tulemustest aruandmisel". Selles uurisime, kas valitsus teab, millised probleemid takistavad Eesti riigi arengut, kuidas valitsus neid probleeme lahendab ehk otsuseid langetab ja mil viisil oma tegevuse tulemustest maksumaksjatele aru annab. Ma võin teile kinnitada, et valitsus on Eesti arengu takistustest teadlik. Nende kõrvaldamiseks on koostatud ligemale sada arengukava. Eesmärke ei jõudnud ma kokku lugeda, aga küllap on neid tuhatkond. Arengukavadesse on valitsused kirja pannud, mida tuleks ühiskonnas muuta. Neid soove on palju ja kohati käivad nad ehk üksteisele vastu, aga nad on enamasti suunatud inimese elujärje parandamisele. Aga arengukava on kõigest paber. Probleemide teadmine ei maksa midagi, kui tegusid ei järgne. Vaja on valitsemisalade reaalset koostööd, prioriteetide seadmist, kulude julget kaalumist ja vajaduse korral ümbermängimist, sest arengukavad peavad olema elavad, mitte surnud dokumendid. Kas me võime näiteks rahuliku südamega öelda, et meil nii otsuseid langetataksegi? Kindlasti mitte. Ütlen seda, tuginedes meie auditite materjalide ja ka enda viimase 20 aasta kogemusele ministeeriumi kantslerina ja riigikontrolörina. Raha jagamisel eesmärkide saavutamisest või saavutamata jätmisest ei räägita. Viiest ministeeriumist, keda auditi käigus vaatasime, leidsid neli, et sisulises mõttes eelarveläbirääkimisi ei toimu. Audit näitas ka, et tegevuskavad ning aruanded koostatakse paljuski seetõttu, et nii on lihtsalt ette nähtud. Riigieelarve pannakse kokku matemaatilise valemi abil, mitte prioriteete ja eesmärke kaaludes ning analüüsile toetudes. Muide, sama printsiibi järgi käisid kriisi ajal ka kärped. Ikka joonlauaga, hoolega jälgides, et ega koalitsioonipartneri ministeeriumil äkki vähem ja enda partei ministeeriumil rohkem raha ei tule anda. Sellist joonlauasüsteemi on muide kritiseerinud ka praegune rahandusminister ise.
Head saalisviibijad! Kui võtate lahti 2013. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskirja, siis mina küll ei tea, kuidas te sealt välja loete, milliste eesmärkide saavutamiseks te valitsusele raha annate. Toon näite. Järgmise aasta riigieelarve eelnõus on majandusministrile nn finantseerimistehinguteks kavandatud üle 200 miljoni euro ehk kroonides üle 3 miljardi. Peaaegu niisama suur raha, kui oli kogu Eesti riigieelarve aastal 1993. See on ometi riigi suurim investeering. Aga ei Riigikogu liige ega teised Eesti kodanikud ei saa siit eelarvest teada, kellele see raha läheb ja kuidas seda maksumaksja hüvanguks kasutatakse. Riigieelarve seletuskirja asemel tuleb lugeda ajalehest, et see 200 miljonit eurot läheb Eesti Energiale. Aga mida ettevõte selle rahaga teeb? Miks peab riik omanikuna selle raha ikkagi sinna panema ja miks on vaja just 200 miljonit, miks mitte 350 või 99 miljonit? Tänavu saavad nad samal moel 150 miljonit eurot. Nende tehingute puhul tuleb muidugi silmas pidada, et neid loetakse finantseerimistehinguteks ning riigieelarve tasakaalu arvestuses neid kulude hulka ei arvata.
Tuleva aasta riigieelarvet menetledes püüdke palun saada valitsuselt vastust nendele küsimustele, mida esitaks igaüks, kes on huvitatud oma raha heaperemehelikust kasutamisest. Need küsimused on: mida me tahame saavutada, mida me selle eesmärgi saavutamiseks teeme ja, lõpuks, kui palju see maksab. Valitsuse tööd eelarve kallal saategi hinnata selle põhjal, kas need kolm küsimust saavad ka vastuse. Kui saavad, tuleks valitsuselt järgmisel aastal küsida, kas te saavutasite eesmärgi, kas tegite, mida kavatsesite, ja kas see maksis nii palju, kui arvasite. Täna jäävad need küsimused paraku õhku rippuma, kuigi just sellisel moel peaks valitsuselt aru küsima.
Head kuulajad! Ma tunnen, et on üsna kurb rääkida aastaid haiglareformist, haridusreformist jne ja samas näha, et reforme pigem välditakse, pakkudes nende asemel asendustegevusi. Nii püütakse hoida seda, mida reformidest hoidujad nimetavad stabiilsuseks. Oluline on aga tajuda piiri, kus stabiilsus läheb üle stagnatsiooniks. Siiski, teie lahkel loal paar tähelepanekut reformide teemal hariduses. Lahendamist vajab ülesanne, kuidas leida ja tagada tasakaal hariduse kvaliteedi ja kättesaadavuse vahel. Eesti üldharidussüsteemil on kolm suurt ja omavahel seotud väljakutset: koolivõrgu kohandamine, õpetajate oskused ja motivatsioon ning uute õppekavade rakendamine. Koolivõrgu korrastamine on paratamatu, et riik suudaks tulevikus anda haridust, millega on võimalik laias ilmas konkureerida, et riik suudaks õpetajatele väärilist palka maksta. Ma rõhutan, et siin peavad riik ja kohalikud omavalitsused tegema koostööd, mitte konkureerima. Aga see koostöö on jätkuvalt punnseisus. Kuigi Riigikohus on Vabariigi Valitsusele teinud ülesandeks korrastada omavalitsuste rahastussüsteem selliselt, et see tugineks avalike ülesannete selgele jaotusele riiklikeks ja omavalitsuslikeks, on selle täitmine siiani varjusurmas.
Töötusest ja tööjõupuudusest. Uuring näitab, et 98% meie ettevõtjatest kurdavad, et nad vajavad, kuid ei leia Eestist kergesti sobilike oskuste ja teadmistega töötajaid. Tervelt kolmandikul Eesti tööjõust pole sisuliselt mingit eriala ega kutset. Paljud inimesed ei ole suutnud aga aastaid tööd leida. 2010. aasta märtsis, kui registreeritud töötuid oli 95 000, oli neist üle kahe aasta töötu olnud 11 000. 2012. aasta septembris oli registreeritud töötute hulk langenud 37 000-le, kuid pikaajaliste töötute arv on jätkuvalt üle 10 000. Jah, osa neist võib-olla ei suudagi enam tööturule naasta, kuid pikaajaline töötus ja struktuurne tööpuudus vajavad erilist tähelepanu, kuna nende vähendamine on aja möödudes järjest keerukam ja kulukam.
Tervishoiust. Eesti tervishoiusüsteemi kohta öeldakse, et see on efektiivne. Jah, aga selle efektiivsuse hinnaks on aasta-aastalt pikenenud ravijärjekorrad ja arstide kasvanud töökoormus. Mida kauem peab inimene ootama oma ravi, seda suurema tõenäosusega tuleb tal kasutada erakorralist abi. Just see meie graafikutelt vastu vaatabki. Erakorraliste patsientide arv on viimase kahe aastaga suurenenud ligi 40 000 inimese võrra, kiirabikutsete arv 20 000 inimese võrra. 2008. aastal oli meil ravikindlustuseta inimesi 38 000, eelmise aasta seisuga juba kaks korda rohkem – 73 000. Kolm asja, mis tervishoius kindlasti teie tähelepanu vajavad, on haiglavõrgu reformi lõpuleviimine, perearstisüsteemi ülevaatamine ning järelevalve tervishoiuteenuste ja ravimituru üle. Haiglavõrgu korrastamise kava oli olemas juba 12 aastat tagasi. Seejärel tehti poliitsurve tõttu uus, kohitsetud kava. Arstide streigi ajal oli taas juttu haiglavõrgu korrastamisest, et ehk nüüdki. Aga kas te tõesti usute, et enne eelseisvaid kohalikke valimisi midagi ka reaalselt ära tehakse?
Need on vaid üksikud probleemid, millest teie käes olev Riigikontrolli iga-aastane ülevaade räägib. Minu sõnum teile on, et hoolimata kriisi teraviku seekordsest leevendamisest, on Eesti ühiskonna arengu teel suured karid. Palun pöörake neile tähelepanu, enne kui sellele juhivad teie tähelepanu inimesed tänavalt ja valitsushoonete ees!
Riigikontroll on aastaid probleemidele tähelepanu juhtinud ja juhib ka edaspidi. Meie nõuannete ja käsitlustega võib nõustuda või mitte, kuid energia peaks minema probleemide lahendamisele, mitte katsetele kasutada ühte või teist hinnangut kellegi ründamiseks.
Head Riigikogu liikmed! Eesti majandust hakkab järjest enam vaevama töökäte puudus. Valitsus on prognoosinud, et aastal 2020 on Eestis ligikaudu 65 000 tööealist inimest vähem kui praegu. See on juba seitsme aasta pärast. Aastal 2030 on juba 107 000 töökätt vähem, pensioniealisi aga seevastu rohkem. Mida see tähendab riigi tuludele ja kuludele? Mida see tähendab riigi võimekusele? Kuidas suurendada riigi tulusid? Millist Eestit jõuame pidada? Mul on väga hea meel, et just sel teemal, millist Eestit jõuame pidada, on kahe nädala pärast Vabariigi Presidendi mõttekoja kärajad.
Muide, demograafiast tulenevat töökäte probleemi süvendavad ka meie enda ühiskonna sügavad ajaloolised kompleksid, mis takistavad Eestit maailmale avamist. Jah, füüsiliselt oleme avatumad kui kunagi varem, vaimselt ja mõttelaadi poolest aga tunnetame kahjuks ühiskonnas üha rohkem piiratust, kitsarinnalisust, suletust. Kui majandusminister hiljuti võõrtööjõust rääkides irooniliselt hüüatas, et kas peaminister peaks siis piiri peal uutele tulijatele lilleõie kinkima, siis ma kujundlikult arvan, et jah. Välisspetsialistide olemasolust sõltub ettevõtete areng ja ka väliskapitali juurdevool, Eesti rahvusvahelistumine. Aga mis siin rääkida veel suhtumisest muudesse maailma rahvastesse, kui Vabariigi President oli programmi "Talendid koju!" kokkuvõtete tegemisel sunnitud nentima, et negatiivsed hoiakud ja sallimatus pärsivad isegi meie oma inimeste tagasitulekut rohkem, kui langus sissetulekutes või ükskõik milline bürokraatlik takistus. Kuulatagu ometi ettevõtjaid, kes on ammu mõistnud, et globaalne jaht ajude ja oskuste pärast on ette kaotatud, kui me istume oma suletuse kompleksides ja teiste tõrjumise tigeduses. Raha, tööd, kõrgemat pensioni ja toetusi aga nõuavad inimesed küll. Kust see raha tulema peaks? Kas maksuametist või nagu uuemal ajal kombeks, et võtame kapist? Tuleks ometi mõista, et me oleme nii rikkad, kui palju on meis ettevõtlikkust ja kui jõukad on meie ettevõtjad, kes toovad riigikassasse raha. Seega peaks iga inimene lisaks valitsusele ja Riigikogule aitama edumeelsemalt ja ratsionaalsemalt arendada Eesti majanduslikku jõudu ja ühiskonda.
Austatud Riigikogu liikmed! Eestist on saanud maailmaga lõimunud riik. Me oleme Euroopa Liidus, NATO-s, OECD-s ja mujal. Samuti elavad meie inimesed keskmiselt kauem kui kümne aasta eest. Nad teenivad oma töö eest kaks korda rohkem raha kui kümme aastat tagasi. Riigieelarve, millest rahastatakse riigi pakutavaid teenuseid, on lausa kolmekordistunud. Ometigi ei mäleta ma varasemast sedavõrd suurt rahulolematust oma riigi valitsemise suhtes kui praegu. Millega seda seletada? Miks pole rahul õpetajad, kellest paljuski sõltub meie laste läbilöögivõime? Miks valisid streigi oma nõudmiste edastamiseks arstid, kes iga päev pikendavad kellegi elu või aitavad kedagi elule tagasi? Miks on kurvad ja pettunud päästjad ja politseinikud, kelle ülesanne on hoida Eesti meie jaoks turvaline? Kas mitte sellepärast, et kui nad ise end sel kombel meelde ei tuletaks, poleks neid otsustajate jaoks tihtipeale nagu olemas või kui oleks, siis mitte kui inimesed, vaid statistiline keskmises mõttes, Exceli tabelis või PowerPointi presentatsioonis. Statistikaga on see häda, et see on anonüümne, tegeliku eluga on seal tihti vähe ühist. Riigi moodustavad siiski inimesed, mitte statistilised keskmised või kohad kuskil indeksites. Ka need inimesed, kelle mured pole tõusvate joonte ja kasvavate tulpade taustal väiksemaks muutunud.
Tagasi tulles küsimuse juurde, kas ühiskond on praegu osavõtlikum ja õnnelikum, siis on tõesti nii, et paljusid pingeid maandavad ka su sõbrad ja lähedased ja hooliv ja salliv ühiskond ja kui riigijuhid on väärikad, usaldusväärsed, avatud meelega ning osavõtlikud. Osavõtlik suhtumine läheb inimestele tihtipeale rohkem korda kui otsene raha.
Head Riigikogu liikmed! Me ei tea, kui kaua võime loota Euroopa Liidu abirahale või mida Euroopa võlakriis meile kaasa toob. Me peame kiirustama oma riigi edasiehitamisega, ümberehitamisega ja vajalike reformide elluviimisega. Teie siin saalis olete rahva valitud ja seatud vajalikke otsuseid tegema nüüd, mitte neid järjest edasi lükkama. Küsimus pole ju enam selles, kas valitsus suudab oma ametiaja jooksul meie riigi nii-öelda korda teha. Küsimus on selles, kuidas valitsus suudab riiki ja ühiskonda valmistada ette tuleviku väljakutsete ületamiseks. Arvan, et selleks on meil vaja mõtlemise muudatust selles, kuidas otsuseid langetatakse. Mis tahes uusi ideid tuleb analüüsida ja nende üle otsustades lähtuda kõigekülgsest ratsionaalsest mõjuanalüüsist ja oma võimalustest. Pole oluline, kas idee ja lahenduse pakuvad veendunud sotsid, liberaalid, tsentristid, konservatiivid, rohelised või sinised. Pole oluline, kas mingi mõtte pakub koalitsioon või opositsioon. Kui lahendus on eesmärgile viiv, siis tuleb see teoks teha. Suhtumine, et seda või teist asja me isegi ei kavatse arutada, sest see on vastuolus aastaid pähe taotud parteilise dogma või ülespuhutud loosungiga, ei vii edasi. Mõtlemist on siin nii koalitsioonil kui ka opositsioonil. Väga pikaajaline võimulolek annab kogemusi ja teadmisi, kätkeb aga stagneerumist ja arrogantsust muutumise ohtu ning võib tekitada ka asendamatuse kompleksi. Valitsusvastutusest pikaaegne eemalolek või suisa kogemuse puudumine vähendab aga võimekust olla valitsusele võrdväärne ja vastutustundlik partner, kes ei aja lihtsalt kiusu ega pane oma asjatundmatusega piinlikkust tundma.
Head kuulajad! Ma tean, et ma ei rääkinud täna midagi uut, mida te varem poleks teadnud. Ka meie ülevaates kirjas olev on teile kõik ammu teada. Tegelikult on teada ka lahendused, kuid riigi tuleviku nimel on vaja teha otsuseid. Haldusreformist ma täna ei rääkinudki ja ilmselt pole mõtet ka, sest kuigi regionaalminister on alustanud uut katset ja ootab eri osapooltelt ülehomseks tagasisidet, on tee peal seesama reha mis kogu aeg. Aga mis teha. Valikute koht on jätkuvalt see, kas riik soovib saada tugevat partnerit või ajab enamik Eestist läbi omavalitsustega, kellel on vaid kiigeplatsivõimekus. Aga ka see on valik.
Kui ma mõtlesin, mis on see, mille ma riigikontrolöriks oldud kümnest aastast kaasa võtan, siis on see arusaam, et aastatega oleme Eesti riigi hooned, maa ja raha enam-vähem korralikult arvele võtnud ja õiglasse väärtusesse hinnanud. Kuid kõige kallim vara ootab jätkuvalt meie mõttelises bilansis õiglasesse väärtusesse hindamist, arvelevõtmist ja mõistlikku kasutamist – see on meie inimvara. Aitäh koostöö eest möödunud kümnel aastal!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Suur tänu, härra riigikontrolör! Ja me asume küsimuste-vastuste juurde. Palun, Urve Palo.
|
|
Urve Palo
Aitäh, proua eesistuja! Lugupeetud riigikontrolör! Suur aitäh sisuka ettekande eest! Muuhulgas te toote oma aruandes välja, et valitsus pole piisavalt suunanud ministeeriume sisulisele koostööle. Ma mäletan, kui andsin ise noore ministrina viis aastat tagasi Juku-Kalle Raidile raadiointervjuu, küsis ta minu käest, mis on kõige suurem vahe erasektoris ja riigisektoris töötamisel. Ma ütlesin, et minu jaoks ei tee ministeeriumid piisavalt koostööd, pigem konkureerivad omavahel. Me teame, et ettevõttes vastutab tippjuht selle eest, et eri osakonnad teeksid koostööd. Te kirjeldate sama probleemi viis aastat hiljem. Meil on sama peaminister. Minu küsimus on: keda teie näete, kes vastutab Eesti riigis selle eest eelkõige, et ministeeriumid omavahel teeksid rohkem koostööd? Aitäh!
|
|
Riigikontrolör Mihkel Oviir
Lühike vastus oleks: teie vastutate. Tegelikult me räägime väga keerulisest situatsioonist, kus ma tõin välja selle nn joonlaua näite. Kui me hakkasime rääkima järgmisel aastal võimalikust palgatõusust, siis oli jutt sellest, et määratleme mingisuguse prioriteedi, kes võiksid olla sellel aastal prioriteet? Võib-olla tuleks tõsta ühel või teisel või kolmandal, ütleme, 10%, kes on eriti raskes olukorras. Võib-olla on need päästjad, võib-olla on need õpetajad, arstid jne. Aga mis lõpuks sai? Lõpuks sai ikkagi 4 koma millegagi protsenti. Ja see on seesama probleem, mida ma olen ju kogu aeg jälginud. Ükski minister ei taha tagasi minna oma ministeeriumi nii, et talle näidatakse näpuga. Näe, miks Majandusministeerium sai nii palju, aga miks Sotsiaalministeerium ei saa, või miks Kultuuriministeerium sai vähem? See on minu arvates niisugune probleem, millele ma ei leia lahendust teisiti, kui ainult läbi poliitilise kultuuri, et me suudame kokku leppida ja üle saada oma n-ö erakondlikust piiratusest. See viimane näide oli minu arvates kõige ilmekam sellest joonlauapoliitikast. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Suur tänu! Palun, Tõnis Kõiv!
|
|
Tõnis Kõiv
Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud riigikontrolör! Kõigepealt tänan hea kõne eest ja ka nende aastatega tehtud töö eest! Minu küsimus on võib-olla natuke ootamatu, kuid ma ei kahtle teie võimekuses sellele vastata. Nimelt täna hommikupoolikul toimus energeetikafoorum, kus arutati LNG terminali rajamist Eestisse ja selle energeetikafoorumi viimane küsija oli Riigikontrolli esindaja, kes pani oma küsimusega kahtluse alla, milleks meile üldse gaasituru liberaliseerimine ja LNG terminal, sest Gaspromist müüdav gaas on ju odavam. Ehk siis üheainsa küsimusega pani Riigikontrolli esindaja kahtluse alla vajaduse tagada konkurents gaasiturul, Eesti kui energiasaare muu Euroopa Liiduga ühendamise ehk Eesti energeetilise julgeoleku, eelistades naaberriigi riigivõimu instrumendina kasutatavat monopoli – see on rahaliselt odavam. Te olete Riigikontrolli juht, mis on teie seisukoht selles küsimuses?
|
|
Riigikontrolör Mihkel Oviir
Ma tänan teid selle küsimuse eest! Kogu meie majandusloogika põhineb vabal konkurentsil, on selge. Kui konkurentsi ei ole, siis see majandusmudel ei toimi, see on esiteks. Teiseks, võtame ennast kui kliendi aspektist, millise elektripaketi ma samadel tingimustel valin? See on kahtlemata see pakett, mis on mulle kõige odavam. Kui me räägime gaasiturust, siis on see täpselt samamoodi. Inimene valib lõppkokkuvõttes selle paketi, mis tuleb temal omal kätte. Kahtlemata, ma oleksin seda meelt, et Eestisse võiks neid gaasiterminale, gaasipakkujaid tuua – mida rohkem seda parem, aga kui üks on nendest odavam, ei ole ma väga veendunud, et suur osa läheks selle peale, ükskõik mis tunnetes, et valiks omale kallima pakkuja ka gaasi osas. Tulgu see gaas Venemaalt, Araabiast. Eks see on samamoodi kui elektriga.Kui me valime omale elektripaketi, me ei tea ju, kust see elekter tegelikult pärit on. Me teame, et EL impordib Venemaalt elektrit. See on kõigile teada. Me teame, et on sõlmitud eelleping Kaliningradi tehtava tuumaelektrijaama ja Soome ja Rootsi vahel, kas hakatakse sinna panema, ja kui me teeme need uued Estlink kaablid, siis milline energia sealt tuleb, me ei tea. Ma ei tea seda küsimust, aga uskuge, ma ei hakka läbi viima uurimust oma ametkonnas, kes niisuguse õudse küsimuse esitas, et inimene tahab odavamat elektrit või gaasi saada. Meie majas ei ole nõiajahti. Meie majas inimene võib oma arvamust avalikult avaldada ja võib ka küsimusi esitada, sest minu absoluutne veendumus on see, et ei ole lolle küsimusi, aga tihti on lollid vastused. Aitäh teile!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Suur tänu! Palun, Ester Tuiksoo!
|
|
Ester Tuiksoo
Tänan väga, proua juhataja! Austatud riigikontrolör! Suur tänu teile alati väga sisukate ettekannete eest! Kuna te teatasite, et esinete selles rollis Riigikogus viimast korda, siis on mul teile küsimus: millise soovituse te annaksite Riigikogule ja ka uuele inimesele, kes siis teie positsioonil peaks siin ettekande tegema, paremaks koostööks, et ettepanekud, mis teie ettekannetest tulevad, jõuaksid ka realiseerimisele? Aitäh!
|
|
Riigikontrolör Mihkel Oviir
Igasugune parem koostöö – see on tegelikult meie ühiskonnas ja meie riigis paratamatus. Minu arvates üks kõige olulisemaid probleeme on see, millest ma nagu paari lausega ütlesin, kust on piir stabiilsuse ja stagnatsiooni vahel? Ma võin tuua teile ühe väga ilmeka näite.
Kümme aastat tagasi umbes kirjutati Nokiast. Mitte Eesti Nokiast, vaid sellest päris Nokiast, et see organisatsioon on tugev läbi oma stabiilsuse. Ja nüüd, mis me temast räägime? Stabiilsus kasvas üles stagnatsiooniks ja ma ei tea, kui palju siin teie rahval on veel Nokia mobiiltelefone, mis 10 aastat tagasi oli au ja uhkuse küsimus. See on see probleem nr 1!
Teine on see poliitiline kultuur. Kuidas inimesed inimlikel tasanditel suhtlevad. See oli ka ammu-ammu, kui oli üks presidendivastuvõtt. Seal oli tore vaadata kus inimesed grupeeruvad parteilisel printsiibil: ühe erakonna, teise erakonna, kolmanda erakonna inimesed. Ja kui me loeme, et kuskil, ütleme, nendes vanades demokraatiates väga palju kirjeldatakse näiteks Inglise parlamenti, kus inimesed võitlevad vihaselt oma tõe ja õiguse eest parlamendi saalis, aga pärast lähevad koos sünnipäevale, käivad koos pubis õlut joomas jne. Ma ei tea, lugupeetud Ester Tuiksoo, millal te viimati käisite näiteks Taavi Rõivase sünnipäeval? Ütleme, head inimlikud kontaktid. Aga aitäh teile!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Arto Aas!
|
|
Arto Aas
Aitäh ning tänud tehtud töö ning huvitava ettekande eest! Üks koht jäi pisut arusaamatuks. Te heitsite ette, et valitsus kasutab liiga palju statistikat, arvandmeid, indekseid, ja et tegelikult reaalne elu on midagi muud. Pea igas Riigikontrolli auditis on hulk statistikat, arvandmeid, võrdlusi, kas siis järgmine kord peaks Riigikontrolli töötajad koju tagasi saatma ja ütlema, et rääkige meile luule- või mingis muus keeles, kuidas asjad tegelikult on? Aitäh!
|
|
Riigikontrolör Mihkel Oviir
Ma tänan küsimuse eest! Ma pole kunagi öelnud, et valitsus kasutab liiga palju arvandmeid ja statistikat. Aga ma tahan rääkida, et igat statistikat ja arvandmeid võib väga erinevalt tõlgendada. Võiksin väga palju tuua näiteid, kus teatud arvandmeid ongi diametraalselt vastupidi, täiesti erinevalt tõlgendatud. Selles on praegu minu arvates kogu küsimus, et ka arvandmete tõlgendamisel tuleb olla tähelepanelik ja tuleb vaadata ka seda, mis tihti numbrite taga on. Ka seda tuleb vaadata, kui me näiteks positiivses mõttes teatud parameetrite järgi oleme maailmas esimese kümne või kahekümne hulgas, siis me võtame a priori, et see kõik on absoluutne tõde. Aga kui kuskil öeldakse, et me soolise võrdõiguslikkuse osas oleme kuskil Uganda lähedal 60. kohal, siis tullakse välja väitega, et ei, see statistika ikka ei peegelda midagi, ühte komponenti ei ole seal arvestatud, ühte komponenti on seal üle hinnatud jne. Ma ütlen veel kord: statistikal on mitu tähendust. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Jaan Õunapuu!
|
|
Jaan Õunapuu
Aitäh! Austatud riigikontrolör! Suur tänu teile väga sisuka ja mõtlemapaneva ülevaate eest, nagu te alati olete meile siin teinud! Minu küsimus tuleb omavalitsuste valdkonnast. Te olete siin aastaid öelnud, et omavalitsuste reform on möödapääsmatu, sellel korral olete veel sisse toonud ka riigireformi temaatika. Aga tegelikult mind huvitab teie arvamus, mis puudutab 2010. aasta märtsi Riigikohtu üldkogu otsust. Te olete ka siin oma ülevaates välja toonud selle, et liidud on oma seisukohad toonud, kuidas protsessiga edasi minna, need ka valitsusele esitanud, aga koostööni pole tegelikult välja jõutud. Teada on ka see, et Eesti on ühinenud Euroopa kohaliku omavalitsuse hartaga, kus üks postulaat on see, et omavalitsused peavad omama ka piisavalt raha. Kas Eesti riik täidab praegu kohalike omavalitsuste ees oma kohustusi? Aitäh!
|
|
Riigikontrolör Mihkel Oviir
Ma tänan! Siin oli mitu küsimust korraga. Kõigepealt haldusreform, mis tegelikult minu käsitlust mööda ei ole mõeldav ilma riigireformita, aga see selleks. See on paratamatu. Ma pean ütlema, et on väga palju valdkondi, kus ma olen läbi kukkunud. Üks läbikukkumine on see, kui ma kuskil viis aastat tagasi seadsin eesmärgiks, et kui ma selle ameti maha panen, siis on Eestis haldusreform läbi viidud. Struktuur, mille me lõime, kohalike omavalitsuste osakond, on väga palju tootnud materjale, mis näitab, et nii edasi ei saa. Ei ole võimalik seda asja edasi ajada. See kunagine postulaat, et hea küll, me viime reformid läbi, siis maapiirkond jookseb tühjaks, inimesed jooksevad ära. Huvitav, midagi pole läbi viidud, kas inimesed jooksevad linnadest maale tagasi või? Ma loen ikkagi neid kümnetuhandelisi arve, kus inimesed lahkuvad maalt, tulevad linnadesse jne. Mul on tekkinud ainult üks mõte, kas üldse on vaja praegu haldusreformi läbi viia. Mis me võidame sellega enam? Maa on rahvast tühjaks jooksnud, inimestel tööd ei ole. See tendents jätkub ja kui me nüüd viiksime reformi läbi, siis oleks väga lihtne öelda: näe, selle risti sinna omavalitsusliku juhtimise hauale panigi seesama läbiviidud reform. Seda ma kardan praegu kõige rohkem. See on täpselt seesama, kui arst vaatab haiget, avab teda ja ütleb: jaa, operatsiooniks on juba liiga hilja, õige aeg on möödas. Ma kardan, et see õige aeg on ka praegu möödas. Praegu me võime tõesti Riigikohtu otsuse, jah, minu arvates väga hea ja õige otsus, me võime ta lõplikult valmistada, me võime, ütleme, need funktsioonid, mida omavalitsus peab täitma, raha jne. Aga minu küsimus on praegu pigem see: kes seda hakkab tegema seal maal? Ükskõik mis aspekti me vaatame, ma ei tea, omavalitsuste tegevuses. On muidugi erinevaid omavalitsusi, ma ei räägi Tallinnast, ma ei räägi Tartust, ma ei räägi veel mitmest aspektist seal. Aga meil ei ole ainult Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva jne, neid on seal natukene rohkem. Ma ütlen, et seal ei aita ka raha enam mitte midagi. Aga see on juba nihuke lahkuva riigikontrolöri arvamus. Aitäh teile!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Kadri Simson!
|
|
Kadri Simson
Aitäh! Lugupeetud riigikontrolör! Sellel aastal on Riigikontroll tegelenud ka töötuse probleemiga Eestis ja leidnud, et töötus ei lahene iseenesest. Aga samas on nenditud ka seda, et pärast Töötukassa loomist ja Sotsiaalministeeriumi haldusalas tegutsenud Tööturuameti ülesannete panemist Töötukassale on töötuse probleemide lahendamisel riik jätnud end kõrvaltvaataja rolli, et see nagu polekski ühegi ministeeriumi küsimus. Ja Riigikontroll on tähele pannud ka seda, et on välja käidud mitmeid erinevaid lahendusi, aga neid pole kuulda võetud ja pole tehtud regionaalset jaotust arvessevõtvat konkreetset kava, mille eesmärgiks oleks ennetada pikaajalist töötust või tuua pikaajalised töötud tööturule tagasi. Kes selle kava tegema peaks? Kas see on Riigikogu, Vabariigi Valitsus, kes on konkreetsemalt näiteks Sotsiaalministeerium, või keegi neljas? Aitäh!
|
|
Riigikontrolör Mihkel Oviir
Kui me vaatasime töötuse küsimusi, siis mind nagu ehmatas kõige rohkem see arv – 98% meie ettevõtjatest ütleb, et nad oleks kohe valmis oma toodangut suurendama, et nendel on olemas turg, oleksid olemas tellimused, nendel on vaja ainult, et nad saaksid kuskilt kvalifitseeritud tööjõudu. 98% ettevõtetest! Mõelge selle peale! Ja vaadake neid arve, mis on tegelikult. Mis on juhtunud? Üks on see pikaajaline töötus, aga teine, mis mind häirib, on see sama, et meil on niivõrd palju kvalifitseerimata inimesi, kellel puudub igasugune erialaharidus, kes buumi ajal läksid labidat liigutama või kuhugi ehitusele Gyproc'i seina panema jne. See on minu arvates esimene küsimus. Mis küsimus on töötus? See töötus on paljuski hariduse küsimus. Need inimesed, kellel puudub vastav erialane kompetents, ei leiagi tööd. Me võime rääkida ükstas kõik mida nendest inimestest. Kes vastutab töötuse eest? Töötuse eest vastutab riigikontrolör, vastutab Riigikogu, vastutab valitsus, Sotsiaalministeerium, vastutab Haridusministeerium. Me kõik vastutame selle probleemi eest, sest me istume tegelikult selle tünni otsas. Ja kui sinna lisada meie võõraviha, et Jumala eest, keegi siia üle piiri ei tuleks. Vaadake arvu! Vaadake, mis saab meist 50 või 15 aasta pärast! Miks ma nii mures olen? Ma tahan ka pensioni lõpuks saada! Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Rait Maruste!
|
|
Rait Maruste
Tänan! Austatud riigikontrolör! Tahan ka oma poolt tänada pikaaegse teenistuse eest ja ka nende poliitiliste suuniste eest, mis te meile täna andsite! Aga oma tänase esitluse algfaasis te tõstsite esile, et soovite Riigikogult laiapõhjalist toetust oma järglasele, kelle peab Vabariigi President meile varsti esitama. Asja selline püstitus jättis mulje, vähemalt mulle, et teile on teada, kes on teie järglane. Kas meie ka võiksime seda teada?
|
|
Riigikontrolör Mihkel Oviir
Uue riigikontrolöri kandidaadi esitab parlamendile kinnitamiseks Eesti Vabariigi president. Aitäh teile!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Jüri Ratas!
|
|
Jüri Ratas
Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Austatud riigikontrolör! Tänan teid väga sisuka ja tõhusa koostöö eest! Minu meelest teie poolt juhitud Riigikontrolli ettekandeid on alati ühelt poolt huvitav kuulata ja teiselt poolt on see hea tasakaal või peeglissevaat nii Riigikogul kui valitsusel. Aga mu küsimus, te olete välja tulnud siin mõni aeg tagasi sellega, et riigieelarve kokkupanemisel ei arvestata piisavalt eri arengukavade, prioriteetide ja tegevuskavadega – mis nõu te annate? Kes selle auditi peaks ära tegema, et need tegevuskavad, mis ei toimi ära lõpetada? Kes peaks see instants olema? Kas see on Riigikogu, kas see on valitsuse tasand? Kes peaks need arengukavad läbi vaatama ja neid eelarves arvestama? Aitäh!
|
|
Riigikontrolör Mihkel Oviir
Aitäh küsimuse eest! Meil on tõesti arengukavasid väga palju. Kui me vaatame objektiivset olukorda, siis üheks põhjuseks on ka Euroopa Liit. Et saada Euroopa Liidus teatud finantseeringuid, oli vaja esitada Euroopa Liidule teatud valdkondade arengukavad. Sellest hakkas see probleem võib-olla hästi vohama. Kusjuures, ma ütlen veel korra, iseenesest on arengukava kõikides süsteemides vaja juhul, kui see arengukava on dokument, mille järgi ka finantseeritakse. Kusjuures see arengukava on dokument, mida perioodiliselt ringi vaadatakse. Me ju räägime siia maani, et elektri tootmises on vaja teatud arengukavasid, vanad arengukavad ei toimi, uusi arengukavasid ei ole ja me teeme otsuseid, mis meid mõjutavad aastakümneid. Nüüd on jälle, kes seda peaks tegema? Mina siit puldist võin ikka öelda, et ikka Riigikogu on meie riigi peremees. Saate aru? Kellele te selle ülesande annate, annate valitsusele selle ülesande, see on teie tark otsus. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Rein Randver!
|
|
Rein Randver
Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud riigikontrolör! Ka mina tänan teid läbi aastate puudustele tähelepanu juhtimast ja kindlasti olete ka andnud oma hinnanguid erinevates eluvaldkondades. Üks teie väide on, et kohalike omavalitsuste tänane seis on selline, nagu ta on, tulenevalt nõrgast riigipoolsest toest, ja teine pool sellest on, et ka omavalitsuste koostöö on nõrk. Mina väidan, et omavalitsuste koostöö on täna projektipõhine ja sealt võiks edasi minna. Kuidas te hindate tänast omavalitsuste liitu maakonna tasandil ja millist tulevikku te näete omavalitsuste liidule, kas seadusliku regulatsiooni läbi või mingite muude võimaluste läbi? Aitäh teile!
|
|
Riigikontrolör Mihkel Oviir
Ma tänan! Mis puutub omavalitsuste liitudesse, siis ma loen jätkuvalt ühte skandaali teise järel, mis puudutab, kes lahkuvad mürtsuga, kes lahkuvad kärtsuga konkreetsest omavalitsusliidust, kes deklareerivad, et nad seda 10 000 või 20 000 eurot ei vaja või ei vääri, me saame ise paremini toime jne. Mul on raske öelda praegu, omavalitsuste liidud tervikuna, mis on see põhiline probleem, et nad ei suuda koostööd teha. Võib-olla pole ülesanded väga selgelt paika pandud, võib-olla poliitilised erimeelsused, mis tulevad ka seal, tulevad väga selgelt välja. Aga omavalitsusliidud on tegelikult vabatahtlikud ühendused, kus puudub seesama kohustav õiguslik baas. Sest kunagi oli ka see mõte, et omavalitsusliitudele võiks panna need ülesanded, mida praegu täidavad maavalitsused, et ka see võiks olla, et minna niisugusele teisele omavalitsuste süsteemile. Mul on teile praegu väga raske selles osas öelda, aga mina, jälgides neid protsesse, ma näen siin suurt osa vastuolusid, ma näen siin suurt osa mittemõistmist ja ma näen seda ühisosa äärmiselt vähe, mida me ütleme, et see omavalitsusliit sellega on tegelnud ja tulemuslikult tegelnud. Aitäh teile!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Aare Heinvee!
|
|
Aare Heinvee
Aitäh! Lugupeetud riigikontrolör! Te olete oma kõnedes ikka pööranud tähelepanu koostööle või koostöö puudumisele. Koostöö on kõrgem suhtlemistasand ja selle elluviimiseks on kõige parem näidata eeskuju. Riigireformi taustal, mida te ka nimetasite, missugust nõu te annaksite Riigikogule? Kas Riigikogu võiks mingit eeskuju näidata riigireformi nimel? Aitäh!
|
|
Riigikontrolör Mihkel Oviir
Siin saab vastus olla väga lühike: loomulikult. Tegelikult ju kõik inimesed jälgivad Riigikogus toimuvat, Riigikogu liikmete suhtlemist, kuidas nad inimestega käituvad, millist informatsiooni nad inimestele annavad, kuidas nad annavad oma kolleegidest informatsiooni avalikkusele. See kõik on minu arvates ääretult tähtis ja tähendusrikas ja eks me peame kõik alustama enese sisse vaatamisest. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Ene Ergma!
|
|
Ene Ergma
Suur tänu! Hea riigikontrolör! Aitäh ettekande eest ja suur tänu koostöö eest, vähemalt 9 aastat või peaaegu 10. Küsimus on mul selline. Praegune ettekanne oli küll niisugustes päris tumedates toonides, nagu väljastki on näha, et on tumedad. Aga ma tahaksin teada, kas sa võiksid meile kõigile öelda, kas see kümme aastat on olnud ainult tumedad toonid. Sa oled näinud ju pikka aega arengut riigikontrolörina. Kas on midagi ka paremaks läinud või on kogu aeg ainult kukkunud ja kukkunud? Aga kuhu ta kukkuda sai, ega ta ju kõrgelt ei saanudki alustada. Aitäh!
|
|
Riigikontrolör Mihkel Oviir
Ma tänan! Vaadake, see riigikontrolöri ameti ei ole eriti tänuväärne amet, sellepärast et põhimõtteliselt meid on kutsutud ja seatud ju selleks, et me hindaksime riske, vastavalt nendele riskidele analüüsime ja juhime tähelepanu probleemidele, mis meie arvates lahendada tuleb. See on meie põhiline funktsioon. On ju! Palju siis valitsusliit või mõni erakond iseennast kritiseerima hakkab, et me oleme niisugused ja teistsugused. See on üks funktsioon. Ma vahepeal mõtlesin ka, et ma väga niisuguses mustas meeleolus siit puldist ei lahkuks. Ma pean ütlema, et ma olen käinud aja jooksul ka väga paljudes riikides, mis on meie endised saatusekaaslased. Ma olen käinud Lätis, Leedus, Venemaal, Ukrainas, Gruusias mitte kaua aega tagasi jne. Ma pean ütlema teile täiesti ausalt, et me oleme tegelikult väga hästi endaga välja tulnud. Kui me võrdleme enda olukorda, majanduslikku olukorda, sotsiaalsest olukorda, poliitilist olukorda, kui me võrdleme seda kõikide nende riikidega, siis me peame ütlema, et me peame uhkust tundma. Aga mis mulle kõige vähem meeldib, see on see demagoogiaklass, kui me hakkame, olgu see arstide palgad, õpetajate palgad, me ütleme: aga Soomes või Rootsis on nii palju. Ei ole võimalik ennast võrrelda. See on ideaalpilt. Süsteemid on absoluutselt erinevalt arenenud ja nüüd me hakkame neid järsku võrdlema. Ütleme, aga Soomes saab arst nii palju. Lõppude lõpuks, kuhu siis Soome arstid on läinud? Mõelge selle peale, miks neil arste ei ole. See küll ei puutu praegu otseselt teemasse, aga tervishoidu nii- või naapidi. Ma lugesin, et kus on üks maailma parim meditsiin. Maailma üks parimaid meditsiine on Iisraelis. Iisraelis on arstide palgad väga head. Ja järsku Iisrael otsib ja toob omale sisse 200 arsti Ida-Euroopast, sest nende parimad arstid on tõmmanud jällegi ära USA, kes suudab arstidele veelgi rohkem maksta, kõrgeid palku. See nüüd ei ole seesama probleem, et vaadake, tõstame palka ja siis need arstid, nad on siin, ja kellel on paremad tingimused, need liiguvad jne. Ma mõtlesin, et ma jätan küll selle lause lõpuks, aga proua Ergma on nii väärikas inimene, et ma võiksin öelda, et Eesti on endaga väga hästi toime tulnud riik.
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Suur tänu! Me läheme järgmiste küsimuste juurde. Valeri Korb, palun!
|
|
Valeri Korb
Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra riigikontrolör! Tahaks teada teie arvamust. Kuidas te hindate kahe venna suhet – ühelt poolt riik, teilt poolt kohalikud omavalitsused? Aitäh!
|
|
Riigikontrolör Mihkel Oviir
Aitäh küsimuse eest! Ma hindan nagu viletsat abielu, ollakse koos, aga eriti teineteist ei armastata. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Tõnis Lukas!
|
|
Tõnis Lukas
Austatud juhataja! Lugupeetud riigikontrolör! Ma tänan pika koostöö eest! Mul on küsimus. Euroopa Liidu struktuurfondide vahendeid oleme jõudsasti kasutanud eri valdkondades (ma pean silmas investeeringuid). Kas te oskate öelda, kas nende seas on mõni valdkond, kus Euroopa vahenditest tehtud investeeringutel ei oleks olnud konkreetsete objektide kaupa, tegelikke vajadusi silmas pidades, üle investeerimist ja raha raiskamist? Aitäh!
|
|
Riigikontrolör Mihkel Oviir
Ma tänan! Et ei oleks üleinvesteerimist ja raha raiskamist? Hakkame siis peale! Ma pean ütlema, et minu arvates on väga palju Eesti ehitusi ülearu pompöössed. Neid tuleb ka ülal pidada. Ma ei saa aru, aga ma ei ole spetsialist vastavas valdkonnas. Kui ma sõidan Tallinnast Narva poole ja jõuan Haljala ristmikule, et miks seal peaks olema, teate nagu viiekorruseline maja, hiigelsuur ristmik koos ümbersõiduga? Ma olen seda rada tihti sõitnud just Rakvere poole. Seal võib-olla aitaks üks korralik valgusfoor ja asi oleks korras. Ma ei tea, ma ei ole selle ala spetsialist. Kuigi me olime väga uhked selle peale, et me suutsime oma rahad väga kiiresti ära kasutada seal. Me olime üks Euroopa Liidu parimaid nende rahade kasutamisel, aga praegult väga paljud hakkavad tagantjärgi vaatama seda, et need ehitused on osa a) liiga pompöössed, ja teiseks, nad tuleb kõik üleval pidada. Vaadake ehituse üksikprojekt, mis nõuab tulevased, tulevased ja tulevased aastad oma ülalpidamiseks kulusi, see on minu arvates probleem.
Aga kui me ütleme, et kui Euroopa Liitu tervikuna auditeeriti, siis täna oli informatsioon, et seal on kuskil 5 miljardit eurot ebaotstarbekalt kasutatud. See meie osa on seal marginaalne, kuid asi on selles, kui ma vaatan ja loen mis seal EAS-s on, siis me oleme kunagi olnud liiga uhked oma korrektsusel, et meil ei saa neid probleeme olla, mis on näiteks teistes riikides – ah need teised riigid, need Kreeka, Hispaania, Portugal, nendel võib, aga meil ei saa. Tuleb välja, et saab küll. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Palun, Kalle Jents!
|
|
Kalle Jents
Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ka mina tänan teid hea ettekande ja 10 aasta eest. Kuulasin väga tähelepanelikult teie ettekannet ja raske on mitte nõustuda selle põhilise murega, mis sellest ettekandest mulle kõrvu jäi, et ehkki majandus kasvab, siis meie soovid ja ootused kasvavad kiiremini, elanikkond vananeb, kulud suurenevad, raha ei jätku. Mõned soovitused või ideed te oma ettekandes andsite, raske on mitte nõustuda ühega neist, et tõepoolest meil on ka tööjõupuudus ja võib-olla me peaksime julgemalt tooma spetsialistide ja ajusid väljastpoolt sisse. Siis te rääkisite ka kulude poole pealt – tegemata reformidest või vähemalt mitte liiga jõuliselt tehtud haridusreformi osas, aga on teil äkki veel mõni idee sellest 10 aastast jäänud hingele, mida te ei jõudnud täna välja öelda, olgu see siis tulude või kulude koha pealt. Kuhu võiks liikuda?
|
|
Riigikontrolör Mihkel Oviir
Teate, minu hinge peal on selle 10 aastaga väga palju. Aga arvestades, et minu ajalimiit on siin äärmiselt piiratud, ma ei hakkaks praegu analüüsima. See võiks tulla kas või näiteks, kui me räägime meie riigieelarve kontrolli komisjonist, eraldi arutelu teemana. Osa nendest on vaieldamatult poliitilised otsused. Osa on niisugused otsused, mida ei saa, mida ei tohi edasi lükata. Siin on täpselt samuti prioriteedid. Kõige tähtsam on ära teha need, mida me teame, et need ära teha tuleks. Võtame kas või näiteks jällegi selle õnnetu haiglate... Me oleme selle viimase 15 aasta jooksul korduvalt selle juurde tulnud. Tuleb teha, tuleb teha, tuleb teha – eks? Kui me vaatame praegu kulusid – mulle väga meeldib, et minister Aaviksoo alustas seda protsessi. Kui me aga hakkame selle protsessi sisse vaatama, see punnseis. Siin küsitakse, meie omavalitsused – ma ütlen, et see on nagu halb abielu. Kui me hakkame seda küsimust natukenegi lahti vaatama, mis siis tuleb? Meil on näiteks Viljandis euroraha eest renoveeritud üks kool, on renoveeritud teine kool. Me nüüd saaksime viia sinna ja panna sisse riigigümnaasiumi. Me ehitame sinna uue kooli. Me ehitame kõikidesse maakonnakeskustesse uued koolid. See on tüüpiline punnseis! Me kulutame sinna miljoneid-miljoneid, mida võiks põhimõtteliselt õpetajate rahadeks ju kulutada. Ehitada, et viia see läbi, aga ei tule välja! Istume ühe laua taha ja näete, see on kool ja paneme sinna sisse. Kui me vaatame, ega see kahe paralleelse koolisüsteemi ülesehitamine ja ülalpidamine ei ole ju lihtne. Meil on munitsipaalgümnaasiumid ühest küljest, meil on riigigümnaasiumid teisest küljest ja mõlemad vajavad eraldi halduslikku suutlikkust, kes nendega seal tegeleb. See on keeruline, komplitseeritud! Need asjad tulebki võtta ükshaaval läbi. Aga kui on punnseis, siis on küsimus, kes selle punni lahti lükab? Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Helmen Kütt!
|
|
Helmen Kütt
Tänan, proua juhataja! Austatud riigikontrolör! Suur tänu tänase, aga ka eelnevate väga õigete ja julgete kriitiliste, tihti ka enesekriitiliste seisukohtade väljatootmise eest! Teie tänases ettekandes toodud numbrid, ilma võrdlemata üldse teiste riikidega – enam kui 10 tuhat pikaajalist töötut, 73 tuhat Haigekassa poolt kindlustamata inimest. Kuidas teile selles valguses tundub koalitsiooni mõte 2015. a vähendada tulumaksu veel 1% võrra ja sellega ka riigi tulusid? Aitäh!
|
|
Riigikontrolör Mihkel Oviir
Ma tänan selle küsimuse eest! Alles teie kolleeg Rait Maruste, kes lahkus saalist, ütles, et kuulas n-ö nagu minu poliitilisi suuniseid. Ma pean kõigepealt ütlema, et ma olen vaatamata kõigele poliitikakauge inimene. Minust ei saaks kunagi poliitikut, minu enda arvates on see välistatud. See, mis puudutab maksukoormust, nagu paljudes muudes asjades, on siin tegelikult kaks poolt. Kui see maksukoormuse vähendamine toob meile kaasa investeeringuid ja võib kaasa tuua läbi selle uusi töökohti, siis ta on hea. Kui ta ei too seda endaga kaasa, järelikult võivad meil probleemid veelgi süveneda. Selles on ju kogu probleem! Ei ole ühtegi reeglit või niisugust ravimit, mis ütleb, et see on ainuke hea või see on ainuke halb, saate aru. Täpselt samamoodi on ka maksukoormusega. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Suur tänu! Palun, Mihhail Stalnuhhin!
|
|
Mihhail Stalnuhhin
Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra Oviir! Mul on teile üks sügavalt isiklik küsimus, kui inimesele, kes on kümme aastat jälginud, kuidas siin Riigikogus elu käib. Ma olen teiega nõus, et selleks, et probleeme lahendada, on meil vaja sõnavahetust, konstruktiivset debatti. Mul on selline tunne, et 14 aastat tagasi ja mõned aastad peale seda, kui mina esimest korda siia tulin, oli see debatt olemas, oli sõnavahetus. See olukord hakkas muutuma sellega, kui riigikogulastel keelati kohalikes volikogudes olemine, lõppes seos valijaga kohaliku omavalitsuse elanikuga ja prioriteediks sai ühe või teise erakonnapealiku arvamus. Milline on teie suhtumine, võib-olla tuleks tagasi tulla selle olukorra juurde, kus me saaksime olla nii kohalikus omavalitsuses kui Riigikogus? Võib-olla see parandaks asja?
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Mihhail Stalnuhhin, teie aeg on täis!
|
|
Riigikontrolör Mihkel Oviir
Ma peaksin ütlema, et mul on mõneski asjas oma suhtumine. Näiteks suhtumine riigi äriühingute nõukogudesse. Sealt ma viiksin poliitikud välja – need ma mehitaks ainult spetsialistidega. Kui te vaatate ümberringi, mis on ühes või teises probleemid, aga see on seal omaette teema, saate aru.
See, mis puudutab teid volikogudes. Nii palju kui minul seda kogemust ja kõrvaltvaataja pilku on, mind ei häiri. Mind ta ei häiri, aga ma praegu tõesti ei mäleta, mis olid need argumendid, et see seadusesse sisse viidi. Ta ei ole olnud kunagi minu jaoks niivõrd oluline küsimus, et läbi selle suudetakse väga palju mõjutada. Küsimus on, kas inimene suudab teha tööd mõlemal pool. Nagu me teame, siis on ju paljudes maailma riikides inimene samaaegselt parlamendiliige ja oma linna- või vallavolikogu liige. Mina isiklikult ei näe, aga mul ei tule praegult ette need argumendid, miks see seaduses sisse viidi, miks see ära keelati. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!
|
|
Tarmo Tamm
Aitäh, proua juhataja! Hea riigikontrolör! Tänan teid sisuka ettekande eest ja selle tehtud töö eest! Mõtlemapanevad faktid ja arvud, mida te täna välja tõite, näiteks kui valitsemisala investeeringud riigieelarves meie oma maksumaksja raha arvelt vähenevad 2014. aastast 427 miljonilt 2016. aasta 125 miljonini ja sünnid vähenevad ja kokkuhoiust hoolimata reservid vähenevad ja võlad kasvavad, millisena te Eesti riiki näete kümne aasta pärast? Aitäh!
|
|
Riigikontrolör Mihkel Oviir
Ma pean ütlema, et ma ei ole Eesti riigi suhtes kunagi olnud pessimist, aga ka mitte ülearu suur optimist. Et seda tasakaalu säilitada, peab nägema, ma ütlen veel korra, natuke laiemat pilti. Kui saa vaatad meie saatusekaaslasi seal teistes NSVL-i osistes, siis sa näed, et me oleme endaga väga hästi välja tulnud. Kui me võrdleme ennast jälle teise poolega, Soome ja Rootsiga, siis me näeme, et kergeid aegu ei tule, see on ka kõigil selge. Minu küsimus on, kuidas me suudame olla rahvusvahelises konkurentsis? Kuidas me suudame toota kaupu, mida me suudame kallilt müüa? Sealt tulevad lõpuks meile need rahad! Kust me leiame seda intellektuaalset potentsiaali, et separaatselt teha, see ei ole mõeldav. Te ju teate, et väga palju eri valdkondades noolitakse meie spetsialiste ära. Aga ma ütlen veel korra: minu arvamus on see, et meie ainuke tee ja meie ainuke võimalus on hästi avatud ühiskond ja kui hea spetsialist on tõesti valmis tulema Eestisse ja siin tööle asuma, siis ütlen mina alati, tere tulemast, ükskõik kust ta tuleb. Aitäh teile!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Mailis Reps!
|
|
Mailis Reps
Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Väga lugupeetud ettekandja, härra riigikontrolör! Kõigepealt tahan ka tänada väga hea ettekande eest ja kümneaastase koostöö eest Riigikoguga, aga kindlasti ka kümneaastase koostöö eest Riigikoguga Justiitsministeeriumi kantslerina! Nende väga pikaajaliste ja väga juhtivate positsioonide ajal on teil olnud Eesti riigile selline panus, et ma loodan, et te oma ettepanekuid teete ka edaspidi. Aga minu küsimus on nüüd selline. Vaatame täna teie hinnangut ja analüüsime teie hinnangut kohaliku omavalitsuse reformile. Te ütlesite, et võib-olla on juba hilja. Kas meie koolivõrgu reformimise ja mittereformimise juures ei või tekkida sama küsimus, et meie lapsed on juba kuhugi koondunud ja kogu see arutelu on juba liiga hilja? Aitäh!
|
|
Riigikontrolör Mihkel Oviir
Lugupeetud Mailis Reps! Niipalju kui ma tean, oled sina ka lapsevanem. Mida me oma lastelt tahame? On kaks asja. Kvaliteetne haridus, mis annab võimaluse elus läbi lüüa ükskõik kus kohas, või et ta jookseb kooli, vutt-vutt üle märja muru kevadel, kell heliseb, ta jõuab sinna. See on ju tegelikult laias laastus meie valik. Me püüame küll siin leida, saate aru, igasuguseid muid vahevariante. Ma ei usu, et me selle väheneva rahvastikuga suudaksime pidada nii-öelda maksimaalselt kodulähedast koolivõrku. Ma olen nõus, et me võime proovida, esimene, teine, kolmas aasta võiks nad olla lähedal. Aga ma veel korra ütlen, et meil on kaks võimalust, minu arvates, eksliku inimese arvates, kas me räägime kvaliteetsest haridusest või me räägime kodulähedusest. Neid ühitada on minu arvates praegu äärmiselt raske. Väga erinevatel põhjustel, mida siin kõiki välja tuua oleks väga raske, saate aru, aga minu arvates ongi küsimus selles. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Inara Luigas!
|
|
Inara Luigas
Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud riigikontrolör, aitäh teile kõige eest! Ütlesite, et Eesti riik on endaga väga hästi hakkama saanud. Ometi teinekord tundub, et Eesti riik soovib paista Euroopa poole palju paremas seisundis, kui ta on. Me oleme viimasel ajal riigieelarvest teinud väga palju eraldisi Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi tagatistena, ESM-i oleme sissemakseid teinud. Need ei ole väiksed summad, need on suured summad, kümneid-kümneid miljoneid eurosid. Kui ma küsiksin teilt, kaua siis võib niiviisi, siis te ütleksite kindlasti, et see ongi meie, Riigikogu asi. Ometi siin Riigikogus on tänagi kõlanud, et meil on palju inimesi, kes on tööta, meil on ravikindlustuseta inimesi. Ülteksite ehk lõpetuseks kolm isalikku soovitust meile. Aitäh!
|
|
Riigikontrolör Mihkel Oviir
Punkt 1, et me tahame Euroopas paremad välja näha. Aga see on tegelikult inimlik. Mina tahan ka välja näha parem, ilusam, targem, kui ma tegelikult olen, selle eest ei saa ju veel kedagi hukka mõista. Kõik need võitlused ESM-i ja stabiilsusmehhanismi ümber on ju tegelikult küsimus Euroopa Liidust. Mulle läheb alati hinge, kui ma kuskilt loen, kas või energeetika, energeetika julgeolek, vaadake, et me ei tea, mis Euroopa Liidust saab, euro kukub, Euroopa Liit kukub ja siis me oleme kõik jälle peeru valgusel. Meil peab olema midagi kindlat, mille me üles ehitame. Me ütleme, et EL on see kindel kants, kuhu me tahame kuuluda ja kuhu me peame oma panuse andma. Loomulikult on see panus meile raske, ma olen sellega nõus. Loomulikult see tekitab viha, et näiteks EL ja Kreeka, et näe, jälle kreeklastele jne. Aga ega ka kreeklaste elu ei ole kerge, uskuge mind. Nii et minu mõte ja soov on, et eks me peame oma visadusega edasi töötama, see on esiteks. Teiseks peaksime püüdma parandada täitsa puhtalt inimlikul tasandil neid suhteid, saate aru. Näiteks minul ei ole ühegi erakonna vastu mitte midagi. Et me suudaksime ratsionaalselt probleeme arutada, et meie eesmärk on üks. Aga teate, need on niisugused üldised soovitused, üldised reeglid, mida te kõik teate palju paremini kui mina. Aitäh teile!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Väga suur tänu! Rohkem küsimusi ei ole, härra riigikontrolör. Võtan 30 sekundit vaheaega, et me saaksime teid tänada. (Aplaus.)
|
|
RIigikontrolör Mihkel Oviir
Suur aitäh teile!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Head kolleegid, jätkame istungit. Nüüd on aeg läbirääkimisteks. Palun, Mihhail Stalnuhhin!
|
|
Mihhail Stalnuhhin
Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra riigikontrolör! Kolleegid! Üks tubli Eesti mees ütles kunagi, et vaid vaba mõttevahetus ja tõele näkku vaatamine aitab Eestit edasi. Mina momentaanselt kirjutaks nendele sõnadele alla. See on minu veendumus ka. Ma arvan, et väga paljud siin saalis olijad teeks sedasama. Aga esimene allkiri oleks siiski teine. See nimi oleks Mihkel Oviir, need on meie riigikontrolöri sõnad. Kui te märgata suutsite, siis tänagi ta rääkis sellest, et meil on siin rohkem debatti vaja, et on vähem pabereid, arve, statistikat, rohkem arutelu, rohkem faktidesse, konkreetsesse elusse suundumust. Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel ma tänan teid koostöö eest! Väga kahju on, et te tegite selle otsuse mitte enam kandideerida!
Minnes lühikese ülevaate juurde, mis puudutab tänast ettekannet ja seda aruannet, mis meile esitati, tuletaksin teile meelde, et aasta tagasi analoogsel istungil üks kolleeg esitas siin saalis küsimuse. See oli viimane küsimus, kui riigikontrolörilt sai küsida. Annan küsimuse sisu edasi: te olete rääkinud sellest, et paljud otsused võetakse vastu sellepärast, et tahetakse kellelegi meeldida, mingile valijate grupile, mingile ettevõtjate grupile jne. Ta küsis härra Oviiri käest: kellele teie tahate meeldida. Riigikontrolör vastas, et tema ei taha mitte kellelegi meeldida ja ei pea seda vajalikuks ka.
See aruanne, mis järjekordselt meie ees on, on täpses vastavuses selle mõttega. Järjekordselt kõlas siin kõnes lause riigieelarve kohta. Mina toetan absoluutselt seda mõtet, et riigieelarve on täiesti läbipaistmatu. Olen teile seda juba rääkinud, et kümme ja enam aastaid tagasi riigieelarve nägi välja nii, et suvaline keskharidusega inimene võttis selle kätte ja sai aru, kuhu, mis eesmärkidel, kui palju raha läheb. Praegu on olukord selline, et kõige kvalifitseeritum raamatupidaja võtab kätte selle projekti, mis meile jagatakse, ja ei saa mitte tuhkagi aru. Nii et progress jääb progressiks, eelarve koostamine läheb üha udusemaks.
Järjekordselt on meile pakutud mõtiskluseks probleeme, et suuruselt teine hinnatõus Euroopa Liidus nullis eestlaste palgakasvu ning hinnakasv oli see, mis turgutas maksutulusid. Me teame neid valupunkte, aga kordamine on väga kasulik asi. Kokkuhoiust hoolimata riigi reservid vähenevad ja võlad kasvavad, haridussüsteem ootab muutusi, tervishoiuteenuste kättesaadavus väheneb ja ravimite kättesaadavust saaks parandada, aga seda ei toimu. Töötutest oli meil täna üsna pikalt juttu. Riik pole otsustanud, kust saab Eesti elektri pikas perspektiivis jne.
Viimastel sekunditel ma tahan öelda, tulla tagasi selle juurde, millest alustasin, ja veel kord öelda: lugupeetud kolleegid, meil on vaja arendada dialoogi! See lõpmatu sõda siin Riigikogu saalis lõpeb sellega, et kaotavad kõik. Kakluses võitjaid ei ole, ütlen teile nagu poksija. Mingiks hetkeks tundub, et te olete võitnud. See on ka kaotus, kui te saavutasite selle võidu rusikaga. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Urve Tiidus!
|
|
Urve Tiidus
Aitäh istungi juhatajale! Lugupeetud riigikontrolör Mihkel Oviir! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Suur tänu kõigepealt riigikontrolör Mihkel Oviirile ja tema töökale meeskonnale eelmise aasta kokkuvõtte eest riigivara kasutamise ja säilimise kohta ning majandusaasta koondaruande õigsuse ja tehingute seaduslikkuse kohta. Maailm pole olnud ega ei saa ka kunagi täiuslikuks. Riigikontrolli aastakokkuvõtted on oma olemuselt abivahendid, et riik on oma järgmiste aastate majandus- ja finantstegevuses saaks liikuda sammukese ideaalile lähemale. Konstruktiivne kriitilisus on Riigikontrolli kokkuvõtete pärisosa, seepärast lugesin seekord aruannet ka selle mõttega, et kas leidub ka mõni hea sõna. Jah, leidub. Aruandes öeldakse, et 2011. aasta oli Eesti majandusele oodatust parem aasta ja majanduskasvu mootoriks kujunes eksport. Eks me teame seda. Aga rääkides prognooside ja tegelikkuse suhtest, toob Riigikontroll näiteks, et Rahandusministeerium prognoosis eelmisel aastal kaupade ja teenuste ekspordi kasvuks 9%, tegelikult kujunes suurenemiseks 24,9%. Kuid Riigikontroll pole sugugi rahul selle aruande järgi, et ekspordi sisu mõistmiseks ja toetamiseks on meil liiga vähe rahvusliku ekspordi andmeid, sest Statistikaamet lähtub andmete kogumisel rahvusvahelistest nõuetest. Kuid nagu olen teada saanud Euroopa Liidu statistikat koguvast Eurostatist, areneb ka statistika kogumine pidevalt suurema läbipaistvuse, parema mõistetavuse ja riikidevahelise võrreldavuse suunas. Sest nii nagu öeldi Eurostatis, kui andmete mõõtmine pole täpne, on keeruline ka prognoose teha ja eelarveid kavandada.
Teine hea näide on, et viimastel aastatel on hästi edenenud meie teadlaste töö ja kõrgetasemeliste teaduspublikatsioonide avaldamine. Riigikontroll märgib siiski, et riigis tuleb suuremat tähelepanu pöörata, kuidas teadlaste tööst saaks reaalset kasu majandus, teadmistepõhine majandus, mis on ju üks konkurentsivõime kasvatamise eeltingimusi. Küllap on võib-olla siinkohal rõhutada ühte numbrit sealt aruandest, et võrreldes ühe aastakümnega on tegelikult teadus- ja arendustegevuse rahastamine kasvanud 46 miljonilt 232 miljoni euroni. Siit võiks mõne hea näitega jätkata, aga siiski tahan puudutada pikemalt ühte kriitika alla sattunud teemat. See puudutab riigi strateegiadokumente, mida Riigikontrolli sõnul on vastu võetud palju, enam kui 100. Riigikontrolli arvates on ametnike tööaeg arengukavade süsteemi loomiseks maha visatud. Riigikontroll ei heida otseselt ette mitte arengudokumentide suurt arvu, vaid seda, et neid dokumente justkui ei kasutata tegelikult riigi juhtimisel, eelarvete koostamisel ja ressursside planeerimisel. Kohalike omavalitsuste praktikud võivad siin oma kogemustest väita, et arengukavasid ja seal sõnastatud eesmärke siiski peetakse silmas eelarvete koostamisel, ja olen täiesti kindel, et seda tehakse ka riigis. Tõsi, hea arengukava ei ole muidugi dogmaatiline dokument, millest jäigalt kinni pidades on võimalik saavutada tohutult paremaid tulemusi kui praegu. Kõik praktikud jäävad siin enamasti eri meelt. Me mäletame, kui avarad ja unistusterikkad koostati arengukavad ajaks, mil algas praegune 7-aastane Euroopa Liidu rahastusperiood. See oli pragmaatiline arengukavade paindlikkus välisressursside kaasamiseks. Mulle meeldis väga, et härra Oviir rõhutas ka seda, et arengukava on tegelikult elav dokument, mis peab kaasas käima muutuvate aegadega. Eks ta nii olegi. Poleks justkui vaja korrata, et strateegiakavade koostamine on analüüsi ja sünteesi protsess, mille jooksul ametnikud ja avalikkus saavad prioriteetide määramisel kaasa rääkida, ühistele arusaamadele jõuda olukorras, kus ressursse on vähem kui soove, ja nii on see paraku peaaegu alati. Võib-olla ainult ühes väga rikkas naftariigis on olukord vastupidine, et ressursse on rohkem kui unistusi.
Tegelikult on väga hea, et Riigikontroll arengukavade küsimust kriitiliselt puudutab ja veel parem on, et kuuldavasti kavandatakse ka ülevaatust kõigist nendest strateegiadokumentidest. Mina usun konstruktiivsesse ja elu edasi viivasse kriitikasse ja seda tööd on Riigikontroll hästi teinud, sest Riigikontroll oli, on ja jääb. Ma kuulsin täna siin saalis mitmel korral, et tänati härra Oviiri 10-aastase töö eest. Ma tean, et te jätkate veel praegu ametis ja soovin teile selleks jõudu, ja kui te ükskord selle ukse kinni panete ja ametnikud uue juhi hoolde jätate, et teil jätkuks siis teravat silma ja kriitilist meelt heade soovituste andmisel Eesti elu edendamiseks. Suur tänu!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Suur tänu! Kõnesoove rohkem ei ole. Sulgen läbirääkimised. Sellega on käesolev päevakorrapunkt ammendunud. Suur tänu kõigile, kes selles osalesid, ja veel kord suur aitäh riigikontrolör Mihkel Oviirile!
|
|
|
« Eelmine
|
Järgmine »
|
|
|
|
