|
|
» Stenogramm » Teisipäev, 29. mai 2012
Stenogramm » Teisipäev, 29. mai 2012
|
|
|
|
| XII RIIGIKOGU STENOGRAMM |
| III ISTUNGJÄRK |
| Teisipäev, 29. mai 2012, kell 10:00 |
|
|
Toimetatud
|
|
| |
|
|
1.
10:49 2-9/12 - Finantsinspektsiooni 2011. aasta aastaaruanne
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Teiseks, Finantsinspektsiooni 2011. aasta aastaaruanne, ettekandjaks Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Raul Malmstein ja samuti on Riigikogu liikmetel võimalik esitada üks küsimus. Palun, härra juhatuse esimees!
|
|
Raul Malmstein
Lugupeetud Riigikogu juhataja! Riigikogu liikmed! Lubage mul alustada faktist, et käesoleva aasta alguses tähistas Finantsinspektsioon oma 10. juubelit. Hea meel on tõdeda, et kuigi need 10 aastat pole kerged olnud, oleme seni suutnud finantsturgude ja turuosaliste järelevalvet Eestis teostada nii, et riik ehk maksumaksjad pole pidanud kulutama sentigi Eesti finantssektori toetamiseks. Viimaste aastate väga keerulistes turutingimustes on see kindlasti märkimisväärne tulemus. Hea meel on tõdeda seda, et turuosalised hindavad meie professionaalsust ja üha rohkem Balti riikides tegutsevaid finantssektori ettevõtteid on valinud oma koduriigiks just Eesti ning tegutsevad nüüd teistes Balti riikides läbi oma filiaalide. Eriti selgelt nähtav on see suundumus kindlustussektoris.
Möödunud 2011. a oli finantsturgude jaoks väga keeruline. Mitmete eurotsooni riikide pikaajalised fiskaalprobleemid tõid kaasa finantsturgude usalduse kadumise riikide võimesse teenindada oma võlakohustusi. Kujunenud kriisist väljumiseks on astutud nii poliitilisi samme, mis on toonud kaasa ka valitsuste ja riigijuhtide vahetumise mitmes Euroopa riigis kui ka rakendatud finantsmajanduslikke meetmeid. Kuigi seni on eurotsooni lagunemine ja eurotsooni valuuta usaldusväärsuse langus suudetud ära hoida, on olukord rahaturgudel jätkuvalt muret tekitav. Kreeka valimiste järel tekkinud sisepoliitiline patiseis ja mure võimalike uute valimiste tulemuste ees ning Hispaania pangandussektori probleemide kiire eskaleerumine on turgude ebakindlust vaid suurendanud.
Euroopa panganduse järelevalveasutus EBA viis 2011. a kevadsuvel läbi Euroopa 90 suurema pangagrupi tugevuse analüüsi, mis näitas, et kuigi pangad olid enne tugevusanalüüsi suutnud suurendada oma kapitalipuhvreid 50 miljardi euro võrra, oli siiski 8 pangagrupil probleeme kokkulepitud kapitalipuhvrite nõuete täitmisega ja 16 pangandusgruppi olid selles osas väga lähedal miinimumnõuete täitmisele. Tegevusanalüüsi tulemuste põhjal andis EBA välja selgepiirilised soovitused rahvuslikele pangajärelevalvetele pankade kapitalipuhvrite tugevdamiseks, muu hulgas piirates võimalikke dividendide väljamakseid ning nõudes finantsvõimenduse vähendamist ja täiendava kapitali kaasamist seal, kus see on võimalik.
Eesti turul tegutsevad Skandinaavia pangandusgrupid läbisid tugevusanalüüsi edukalt ja seega on Eesti pangandussektori usaldusväärsus jätkuvalt kõrge.
Eelmise aasta üks olulisemaid teetähiseid oli kolme Euroopa Liidu järelevalveasutuse – Euroopa panganduse järelevalveasutuse EBA, Euroopa väärtpaberituru järelevalveasutuse ESMA ja Euroopa kindlustuse tööandjapensionide järelevalveasutuse EIOPA töö sisuline käivitumine. Kõigi kolme asutuse jaoks oli esimene aasta mitmeid väljakutseid pakkuv. Oli vaja korraldada nii tegevus uute Euroopa regulatsioonide väljatöötamisel, kus kõigil kolmel järelevalveasutusel on oluline nõuandev roll Euroopa Komisjoni suhtes, kui ka juba olemasolevate regulatsioonide ühetaolise ja tehnilise rakendamise tagamine kogu Euroopa siseturul ja koostöö globaalsete finantsturgude regulaatoritega. Lisaks alustas Euroopa Keskpanga juures tööd Euroopa süsteemsete riskide nõukogu SRB. Finantsinspektsioon on aktiivselt osalemas nimetatud asutuste töös, kusjuures juhatuse liige Kaido Tropp on EIOPA infotehnoloogia ja aruandluse alalise töörühma asejuht ja ise olen ESMA juhatuse liige. Oluline on siinjuures rõhutada, et uue üleeuroopalise järelevalveraamistiku rakendamine tõstab oluliselt nimetatud järelevalveasutuste rolli uute üleeuroopaliste regulatsioonide väljatöötamisel ja ühetaolises rakendamises.
ESMA puhul on oluline ära märkida ka föderaalse järelevalvelise mandaadi saamist Euroopa Liidus tegutsevate reitinguagentuuride suhtes. Euroopa järelevalveasutustest rääkides tuleb siinkohal rõhutada, et Euroopa siseturu areng finantsteenuste vallas on finantskriisi tulemusena liikumas väga kiiresti suurema harmoneerituse ja kesksete järelevalveorganite tekke suunas. See on kindlasti positiivne, kui silmas pidada finantsturgude üha suuremat integreeritust ja nende tegevuse piiriüleseid mõjusid. Nii on ühtses Euroopa õiguse ja järelevalve raamistikus kergem ennetada võimalikke kriise tulevikus ja tagada piiriülese järelevalvelise arbitraaži vähenemine. Samas tuleb ka mõista seda, et oluliselt hakkab vähenema liikmesriikide, sh Eesti võime siseriiklikult finantsõigust suunata. Samas selgelt suureneb Finantsinspektsiooni roll otsekohalduvate tehniliste standardite väljatöötamisel ja rakendamisel Euroopa tasandil. Otsekohalduvad tehnilised standardid on Euroopa uue järelevalvelise arhitektuuri oluline komponent. Neid töötatakse välja direktiivide ühetaoliseks rakendamiseks siseturul. Lähiaastatel on vaja EBA-l, EIOPA-l ja ESMA-l välja töötada sadu siduvaid tehnilisi standardeid, mis on siseriikliku õiguse suhtes otsekohalduvad.
Euroopa järelevalveasutused omavad regulatsioonide väljatöötamisel laialdasi õigusi. Euroopa järelevalveasutuste poolt väljatöötatavad regulatiivsed ja rakenduslikud tehnilised standardid saavad Euroopa Komisjoni määruse vormi. Lisaks koostavad Euroopa järelevalveasutused suuniseid ja soovitusi. Finantsinspektsioon osaleb selles töös ja panustab aktiivselt tehniliste standardite ja suuniste ja soovituste väljatöötamisse Eesti finantsturu jaoks olulistel teemadel.
Otsekohalduv Euroopa Liidu õigustik tuleb siduda siseriikliku menetluse materiaalõigusega. Normide rakendamine eeldab riiklike järelevalveasutustele piisavate menetluslike võimaluste loomist. Tuleb vältida olukordi, kus otsekohalduv Euroopa õigustik kohustab isikuid, kuid järelevalve puudub siseriiklikust õigustikust ja dogmaatikast tulenevalt tegelik ja tõhus võimalus kohustuste täitmist kontrollida, rikkumiste või selle riski korral mõjusalt sekkuda. Siia kuulub järelevalveasutustele piisavate menetluslike õiguste andmine ja võimaluste loomine, siia kuulub rahvusliku sanktsioonisüsteemi kaasajastamine ja kohandamine Eesti finantsturu eripärast lähtuvalt. Loomulikult tuleb arvestada, et isiku õigused ei saaks seejuures ülemäära riivatud. Eraldi tuleb jälgida, et otsekohalduvad õigusaktid tõlgitakse eesti keelde selliselt, et Eestis oleks võimalik nende ühetaoline normi eesmärgile vastav rakendamine. Nimelt on seadusaktide seaduslik jõud kõikides keeltes võrdne, sellega seoses on selgelt kasvamas ka meie vastutus ja töökoormus Euroopa suunal tagamaks seda, et meie riiklikud ja finantssektori huvid oleksid parimal moel kaitstud.
Finantsinspektsiooni jaoks oli 2011. aasta oluline teetähis inspektsiooni uue strateegia kinnitamisel Finantsinspektsiooni nõukogu poolt. Uues strateegias on kirjeldatud kolm olulist suunda, kus finantsjärelevalvel on vaja lähiaastatel oluliselt panustada. Esiteks, Finantsinspektsiooni järelvalvelise võimekuse tõstmine, teiseks, Finantsinspektsioon kui tõhus koostööpartner ning kolmandaks, Finantsinspektsiooni roll finantsteenuste tarbijate nõustamisel ja suunamisel.
Kui lühidalt kirjeldada kolme kõige olulisemat tegevussuunda, siis järelevalvelise võimekuse tõstmine on ja jääb meie töö aluseks. Nii muutuvad ja täpsustuvad regulatsioonid kui ka ajas ja ruumis muutuvad riskihinnangud toovad paratamatult kaasa selle, et organisatsiooni inimesed peavad jätkuvalt olema valmis muutusteks ja uuteks väljakutseteks. Kuigi meie töö nõuab palju täpsust ja sisaldab hulgaliselt rutiini, ei tähenda see seda, et finantsjärelevalve töö tervikuna oleks rutiinne, pigem vastupidi.
Meie strateegia teise olulise tegevussuunana on esile tõstetud koostöö. Finantsturgude integratsioon ja paljude meie turgudel tegutsevate turuosaliste piiriülene tegevus eeldab seda, et suudame olla tugevad koostööpartnerid ennekõike Põhjala ja Balti suunal. Lisaks väga tihedale koostööle spetsialistide tasandil erinevate turuosaliste järelevalvelistes kolleegiumides on käivitunud koostöö ka riiklikul tasemel. Nii olen kaasatud koos Eesti Panga presidendiga Põhjala Balti makro... foorumi töösse, mis peab aitama kaasa süsteemsete riskide paremale kaardistamisele ja infovahetusele meie regioonis. Samuti oleme koos kolleegidega Eesti Pangast ja Rahandusministeeriumist kaasatud Põhjala Balti stabiilsusgrupi töösse, mis peab aitama kaasa võimalike finantskriiside ennetamisele regioonis ja otsima lahendusi nii õiguslike kui järelevalveliste sammude suuremaks ja paremaks integratsiooniks võimalike kriisiolukordade reguleerimisel.
Tunnustusena meie tööle on mu hea kolleeg juhatuses Kilvar Kesler juhtimas Põhjala-Balti stabiilsusgrupi ühte alamtöögrupi rühma, mis tegeleb finantsasutuste piiriülese saneerimise või võimaliku likvideerimise õiguslike küsimuste analüüsiga. Oleme aktiivsed ka Kesk- ja Ida-Euroopa suunal, kus meie poolt juhib tööd minu teine hea kolleeg juhatuses Andres Kurgpõld.
Kui vaadata Finantsinspektsiooni tegevuse prioriteete eelmisel aastal, siis olulisemaks järelevalveliseks tegevuseks pangandussektoris oli usaldusnormatiivide raamistiku Basel II ühe komponendi, sisemise kapitali adekvaatsuse tagamise protsessi Pillar II rakendamine. Teostati analüüs pankade poolt esitatud sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi raportitele ja koostati järelevalvehinnang, mida tutvustati krediidiasutustele. Piiriüleste pangagruppide osas esitasime oma järelevalvelised hinnangud emapanga järelevalvelistele grupiülese järelevalvelise hinnangu koostamiseks.
2011. aasta järelevalveliste hinnangute rõhuasetus oli eeskätt kvalitatiivsetel teemadel nagu üldjuhtimine, teenuste grupisisene sisseostmine, siseauditi ja teiste sisekontrollimehhanismide kvaliteet, strateegia ja omanikega seotud küsimused. Pangandussektorile tervikuna ei toonud möödunud aasta kaasa laenunõudluse kasvu. Möödunud aastal jätkus laenumahtude vähenemine sarnase kiirusega nagu 2010. aastal. Pangad väljastavad laene vastavalt üldaktsepteeritud heale tavale ning ei saa väita, et laenude kättesaadavus on laenutingimuste liigse konservatiivsuse tõttu piiratud. Laenuportfellide kahanemine tuleb peamiselt klientide tulevikukindluse puudumisest ning see läbi on pärsitud ka laenu nõudlus. Sarnaselt 2010. aastale paranes ka 2011. aastal pankade laenuportfellide kvaliteet ning viivises olevate laenude koondmaht kahanes nii absoluutmahult kui ka osakaaluna laenuportfellist. Aasta jooksul vähenesid nii pika- kui lühiajalised viivislaenud.
2008. aastal alanud majanduslangusest tingitud krediidirisk on suuresti realiseerunud ning pangad on bilansid halbadest laenudest suuresti puhastanud. Maksejõuetuks muutunud laenude normaalne teenindamine on taastunud kahjuks vähestel juhtudel. Pangad on realiseerinud ligikaudu 60% varasematel aastatel moodustatud allahindluse reservidest, mis näitab, et pangad olid allahindluse moodustamisel olnud väga konservatiivsed.
Pangandussektori likviidsete vahendite tase on kõrge ning see tase ei ole peale euroala liitumist ja kohustuslike reservinõuete alanemist langenud. Emapankade tasemelt tsentraalse likviidsusjuhtimisega pangad kasutavad likviidsusülejääki emapankadelt eelnevatel perioodidel kaasatud laenude tagasimaksmiseks. Seetõttu on finantseerimine muutunud üha rohkem kliendi hoiustel põhinevaks. See aga omakorda kahandab pankade likviidsusriski ning alandab ressursi hinda.
Eestis tegutsevate pankade kapitaliseerituse tase oli ja on ka täna kõrge ja kasumlikkus on taastunud. Finantsjärelevalve kõrgendatud tähelepanu all on väikepankade kapitaliseeritusega seotud arengud keskpikas perspektiivis, seda eelkõige nende finantsasutuste osas, kes oma põhitegevuselt olulist tulu ei teeni või kelle kasvustrateegiaga on seni kaasnenud suured kulud. Pankade kasumlikkust on lähiajal kindlasti mõjutamas laenumahtude edasine langus ning madalal tasemel euribor.
Aruandeperioodil viis Finantsinspektsioon läbi mitmed järelevalvemenetlused seoses eri lubade andmistega. Olulisemana võib siinjuures ära mainida Swedbanki Balti struktuuriüksuste restruktureerimisega seotud analüüse ja kapitali juhtimisega seonduvaid otsuseid. Pangandusturu läbipaistvuse tagamiseks keelasime eelmisel aastal mitmel Krediidipanga aktsionäril hääleõiguse teostamise, kuni krediidipanga omanikestruktuur ja rahastamine ei vasta Eesti pangandusturu nõuetele.
Ka kindlustussektori järelevalvetegevuses osalemisele lisaks osalesime regulaarsetele sektori analüüsidele EIOPA üleeuroopalises tugevusanalüüsi läbiviimisel, kus esmakordselt osalesid liikmesriikide olulised kindlustusandjad soolo tasemel. Tugevusanalüüsi läbisid positiivselt kõik kindlustusgrupid, kes selles Eestist soolo- või grupitasemel osalesid. Finantsinspektsioon viis läbi ka Eesti-sisese tugevusanalüüsi elukindlustusandjatele. Tugevusanalüüs näitas, et elukindlustusseltside varad on investeeritud konservatiivselt ning Euroopa võlakirjaturgudel toimuv olulist mõju seltside kapitalinõuete täitmisele ei oma. Kahjukindlustuse kindlustusmaksete mahud jäid eelmise aastaga võrreldes praktiliselt muutumatuks. Kindlustusmakseid koguti vaid 0,3% vähem kui aasta tagasi. Arvestades Eesti kahjukindlustuse turu väiksust ning kriisiaja mõju, on nimetatud tegurite loogilise tulemusena kindlustusseltsid laienenud ja laienemas Baltikumi-ülesteks. Antud ärimudel on seni ennast hästi tõestanud.
Elukindlustussektoris on enamik ühte ja samasse finantsgruppi kuuluvatest Balti riikide kindlustusandjatest ühinenud, kahjukindlustussektoris see protsess veel kestab. 2011. aastal kogusid Eesti kahjukindlustusseltsid ligikaudu 22% kindlustusmaksetest Lätist ja Leedust. Seoses lähiajal planeeritavate ühinemistega on riskid, mis asuvad väljaspool Eestit, kindlustussektori jaoks veelgi olulisemaks muutumas. Elukindlustussektoris jätkus möödunud aastas mahtude langus ja nõudluse vähenemine. Võrreldes eelmise aastaga vähenes elukindlustuse poolt kogutud maksete maht 12% võrra, lisaks kasvas oluliselt investeerimisriskiga toodete tagasiostude maht, seda eriti teisel poolaastal. Kuna üle poole kõikidest elukindlustustest kogutavatest maksetest kogutakse Lätist ja Leedust, siis sellest tulenevalt on elukindlustuse näitajad olulisel määral mõjutatud Läti ja Leedu majanduskeskkonnast ja sealsete klientide meelestatusest. Eeltoodust tulenevalt asub Eesti elukindlustusseltsidel valdav osa kindlustusriskist väljaspool Eestit. Elukindlustussektori investeeringute tootlus oli tulenevalt negatiivsetest arengutest väärtpaberiturgudel surve all ning ükski elukindlustusselts ei teeninud piisavalt investeerimistulu, et peletada garanteeritud intressimäära. Siiski on seltsidel piisavalt vabasid vahendeid nimetatud riski katmiseks, kuid sellest olenemata tuleb seltsidel aktiivselt tegelda oma investeerimispoliitika ülevaatamisega vähendamaks intressigarantiiriski realiseerimise võimalikkust tulevikus.
uue finantsteenuste valdkonnana lisandusid eelmisel aastal meie järelevalve alla makseasutused. Makseasutuste turul tegutseb hetkel 8 makseasutust, nendest 5 täistegevusloa alusel ja 3 piiratud tegevusloa erandi alusel. Makseasutused vähendasid eelmisel aastal 1,1 miljardi euro ulatuses klientide tehinguid, mis makseasutuste klientide väikest arvu arvestades on erakordselt suur käive. Makseasutuste sektor on kõrgelt kasumlik. Sektor teenis aastaga tulu 11miljonit eurot ning sektori omakapitali tootlikkus küündis üle 30%. See on võrdväärne kasumiga, mida teenivad kordades suuremad sektorid nagu fondivalitsejad või elukindlustus. Makseasutuste bilansilised riskid on madalad, enamasti koosnevad aktivad nõudmisteni hoiustes pankades või arveldustes partneritega. Samas arvestades sektori kliendibaasi, kelleks on enamasti läbipaistmatu ärimudeliga off-shore ettevõtted, eksisteerib makseasutuste puhul kõrgendatud rahapesualase õigusrikkumise risk. Senistele järelevalvemenetlustele tuginevalt võib anda esmase hinnangu, et mitme ettevõtte puhul on tegemist ärikultuuriga, mis paistab silma vähese seaduskuulekusega. Erinevalt teistest järelevalvesubjektidest peab makseasutuste järelevalve rohkem põhinema algmaterjalide vahetule kontrollile. Samuti saab makseasutuste puhul vähem arvestada subjektide enda sisekontrollimehhanismide efektiivse toimimisega.
Finantsteenuste järelevalves oleme tõsiselt tõstnud kohapealsete kontrollide mahtu Finantsinspektsiooni juhendite ja seadusest tulenevate nõuete täitmiseks. Finantsinspektsioon analüüsis eelmisel aastal turu läbipaistvuse eesmärgil investeerimisriskiga hoiuste turgu ja kahetsusväärselt peab nentima, et vaadeldud pea kaheaastase perioodil oli investori jaoks kaalutud keskmine tootlus selle investeerimisinstrumendi kasutamisel negatiivne. Siinkohal on hea meel tõdeda, et meie algatusel viidi möödunud aastal sisse seadusmuudatus, mis karmistab pankade jaoks klientide sobivusnõuete hindamist vastava investeerimistoodete pakkumisel.
Turu kuritarvituste ennetamisel ja vajadusel võimalike turukuritarvitajate tõhusamaks heidutamiseks jätkasime aktiivset koostööd Politsei- ja Piirivalveameti ning Prokuratuuriga. Finantskirjaoskuse edendamisel oli meie peamine tähelepanu suunatud koolidele ja õpetajatele. Koostöös Tallinna Börsi, Pangaliidu ja turuosalistega viisime läbi terve rea temaatilisi õppepäevi eri maakondades. Meie tarbijaveebi arendamisel oli oluliseks teetähiseks eri finantsteenuste võrdlustabelite lisandumine, mis peaks oluliselt suurendama finantsteenuste turu läbipaistvust ja parendama inimeste võimet leida endale sobivaim teenuse pakkuja.
Kokkuvõttes on meie tegevus muutunud Euroopa-kesksemaks. Eesti finantsasutuste stabiilsuse ja usaldusväärsuse tagamisel saame järjest enam toetuda oma headele kolleegidele Euroopas, nii nagu nemad meiegi kompetentsi ja oskusi rakendada saavad. Tänan tähelepanu eest!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Suur tänu, härra Raul Malmstein! Teile on laekunud küsimusi. Palun, Kalev Kallo!
|
|
Kalev Kallo
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Teatavasti, vaatamata eelarve pingelisusele valitsus taastas käesoleval aastal maksed pensioni teise sambasse. Ei ole ju saladus, et siin teatud perioodil teise samba ja sammaste fonde tabasid n-ö vähenemised. Küsimus on selline. Millisena näete Finantsinspektsiooni võimalusi või siis tegevust, et nii inimeste enda raha kui valitsuse poolt lisatud toetust teise sambasse pankade poolt lihtsalt ära ei põletata ehk see säiliks vähemal samal tasemel, kui ei suurene? Aitäh!
|
|
Raul Malmstein
Aitäh küsimuse eest! Mis puudutab pensionifondide järelevalvet, siis me oleme viimasel kahel aastal oluliselt muutnud oma järelevalvemudelit. See põhineb oluliselt tihedamal, ütleks seda, koostööl turuosalistega. Viime läbi regulaarselt, vähemalt kaks korda aastas kohtumisi fondivalitsejatega, kus me põhjalikult analüüsime koos nendega nende portfelli struktuuri, investeerimisstrateegiat, püüdes aru saada, kus oleksid võimalikud riskikohad. Samal ajal, viidates teie küsimusele, me ei saa kuidagi garanteerida, et fondid töötaksid alati nulltootlusega, küll aga on hea meel tõdeda seda, et viimastes seadusemuudatustes, kus me tegime ettepaneku karmistada investeerimispiiranguid konservatiivsetele fondidele, pannes aluseks riigireitingud, on see mudel hakanud tööle ja konservatiivsed fondid hetkel toimivad väga hästi. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Arto Aas!
|
|
Arto Aas
Aitäh! Mul on kaks lühikest küsimust. Esimene puudutab SMS-laene ja tarbijakrediiditooteid. Kui me vaatame meie panku ja kindlustusseltse, mis on teie järelevalve all, siis see turg toimib päris kenasti ja reeglitest peetakse kinni, aga sellel tarbijakrediiditurul on justkui vabadust rohkem ja segadust rohkem. Kas Finantsinspektsioon ei võiks tegelda ka nende asutustega? Mis on teie seisukoht? Teine küsimus puudutab teie bilanssi. Kui ma vaatan neid numbreid, siis eelmisel aastal on tekkinud millegipärast 60 000 euro suurune kahjum. Mis on selle kahjumi põhjus olnud? Aitäh!
|
|
Raul Malmstein
Aitäh küsimuste eest! Alustan esimesest. Mis puudutab kogu SMS-temaatikat ja tarbijakrediiti, siis see on tänasel päeval Tarbijakaitseameti pädevuses olev küsimus. Selle pädevuse muutmine ilmselt on väga keerukas. See eeldaks väga tugevat poliitilist tahet seda muuta ja väga olulist töökoormuse kasvu ka Finantsinspektsioonile, kes vajaks selle töö tegemiseks ka ilmselt täiendavaid ressursse. Nii et teoreetiliselt me võiksime selle teemaga tegelda, aga see eeldaks väga olulist portfellide ümberjagamist ja ka vajalike ressursside leidmist selle tööga tegelemiseks. Mis puudutab meie kahjumit, siis on tegemist puhtalt raamatupidamisliku kirjega. Me oma eelarvet koostame alati selliselt, et me järelevalvetasudes planeerime orienteeruvalt koguda 95% oma tulubaasist ja ülejäänud vajadusel võetakse reservidest. Antud juhul see 60 000 näitab seda, et me 60 000 euro ulatuses kasutasime raha reservidest. Aga see ei tähendanud seda, et me oleks kuidagi eelarve täitmisel lõhki läinud, vaid pigem ikkagi me kulutasime raha heaperemehelikult. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Urve Tiidus!
|
|
Urve Tiidus
Lugupeetud juhataja, lugupeetud esineja! Mina lugesin teie pöördumist aastaaruande alguses. Seal te ütlete, et 2011. aastat iseloomustab finantsturgude usalduse kadumine riikide võimesse oma võlakohustusi teenindada. Võib-olla see küsimus on natuke poliitiline, aga aasta pärast tuleb uus aastaaruanne. Kuidas te prognoosite selle praegu kestnud aasta alguse põhjal finantsturgude usalduse muutust riikide suhtes? Kas see paraneb, jääb samaks või läheb tagurpidi? Suur tänu!
|
|
Raul Malmstein
Aitäh küsimuse eest! Aga tegemist on küsimusega, kus peaks ennustama. See on alati äärmiselt ebatänuväärne tegevus. Kui me vaatame turgude käitumist ja meenutades, mida Eesti Panga president rääkis oma tööst Euroopa Keskpanga nõukogus, siis erinevad sammud, mida Euroopa Keskpank on vahepeal astunud, oluliselt parandasid olukorda turgudel, mis tõi alla erinevate riikide intressimäärad võlakirjadel, mis andis võimaluse nagu kergemalt hingata. Hetkel, nagu ma ütlesin, on olukord jällegi pingestumas seoses võimalike valimiste tulemustega Kreekas ja sellest johtuvaga. Kui vaadata ka viimase nädala arenguid seoses Hispaaniaga, kus riik on pidanud väga jõuliselt sekkuma oma pangandussektori toetamisse, siis need küsimused on järjekordselt päevakorral. Nii et hetkel on äärmiselt ebatänuväärne ennustada, mis saab aasta lõpuni, aga julgeksin arvata, et ees ootavad väga keerulised ajad. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Palun, Aivar Sõerd!
|
|
Aivar Sõerd
Aitäh! Austatud ettekandja! Ma omalt poolt ka tahaksin teid tervitada ja tänada hea töö eest keerulistel aegadel, mis praegu finantsturgudel kestavad. Aga minu küsimus puudutab ka natuke seda, mida Arto küsis. Me näeme tulude ja kulude aruandest, et järelevalvetasud on natukene allapoole tulnud, aga samas inspektsiooni enda kulud on samale tasemele jäänud või natukene kasvanud. Kuidas te käesoleva aasta eelarve olete teinud, kas te planeerite niimoodi plusspoolele jäämist või on küsimus hoopis selles, et äkki see finantseerimismudel ei ole enam tulevikus jätkusuutlik?
|
|
Raul Malmstein
Tänan kõigepealt küsimuse eest! Ma arvan, et see finantseerimismudel hetkel on jätkuvalt jätkusuutlik. Küsimus on selles, mis väga palju on juba mõjutamas ja tulevikus hakkab mõjutama meid, on Euroopa kolme järelevalveasutuse rahastamismudeli enda küsimus. Hetkel on lahend selline, et 60% kolme Euroopa järelevalveasutuse eelarvest tuleb liikmesriikide järelevalvetelt, me maksame omakorda nagu osalemistasu, ja 40% tuleb Euroopa Komisjonilt. Arvestades seda, et need kesksed järelevalveasutused kasvavad hetkel väga kiiresti, kui ma tooksin konkreetse näite, et ESMA-s oli eelmise aasta alguses 35 inimest tööl, tänase seisuga on seal umbes 100 inimest tööl ja ilmselt aasta pärast võib-olla 200 inimest tööl, siis need eelarved kasvavad väga kiires tempos. Kui ei muutu Euroopa tasandil nende järelevalveasutuste rahastamismudel, mis meie ettepanekul oleks pidanud algusest peale olema selline, et 100% nende eelarvest tuleks läbi Euroopa Komisjoni või siis Euroopa eelarvest eraldi reana, siis ühel hetkel kindlasti meie eelarve olukord oluliselt pingestub. Juba täna nende kolme Euroopa järelevalveasutuse liikmemaksude osakaal meie eelarves on päris märkimisväärne ja kui see hakkab kiirelt kasvama, siis see tähendab seda, et me peaksime kas oma turuosalistelt saama täiendavat järelevalvetasu ühel või teisel moel või leidma uue mudeli. Aga see on küsimus, millele tuleb lähiaastatel vastus ka Euroopa tasandil leida.
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Suur tänu! Rohkem küsimusi ei ole. Väga suur tänu ettekande eest! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Seega on meie tänane teine päevakorrapunkt ammendunud. Veel kord suur tänu kõikidele ettekandjatele!
|
|
|
« Eelmine
|
Järgmine »
|
|
|
|
