|
|
» Stenogramm » Kolmapäev, 14. oktoober 2009
Stenogramm » Kolmapäev, 14. oktoober 2009
|
|
|
|
| XI RIIGIKOGU STENOGRAMM |
| VI ISTUNGJÄRK |
| Kolmapäev, 14. oktoober 2009, kell 14:00 |
|
|
Toimetatud
Toimetamata
|
|
| |
|
|
1.
14:06 Karistusseadustiku, avaliku teenistuse seaduse, välismaalaste seaduse, kodakondsuse seaduse, kohaliku omavalitsuse valimise seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadus
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Asume tänase päevakorra juurde. Esimeseks päevakorrapunktiks on Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud karistusseadustiku, avaliku teenistuse seaduse, välismaalaste seaduse, kodakondsuse seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse teistkordne menetlemine, 416 UA teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri. Palun!
|
|
Ken-Marti Vaher
Lugupeetud juhataja, austatud Riigikogu liikmed! Õiguskomisjon arutas Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seadust 416 UA k.a 22., 28., 29. septembril ja 12. oktoobri istungil. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks laekus komisjonile 8 muudatusettepanekut. Meie aruteludest võtsid osa Justiitsministeeriumi, Siseministeeriumi, Riigiprokuratuuri ja ka muudatusettepanekute esitajate esindajad. Komisjon ise algatas seadusele neli ettepanekut. Me jätsime tekstist välja õiguskomisjoni ettepanekul kodakondsuse seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muudatused, samuti jätsime välja seadusest kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muudatuse. Eesmärk nende tehtud muudatustel on vältida mitmeti mõistmist ja õiguskomisjon pöördub nende küsimuste juurde tagasi tulevikus iseseisvate seadusemuudatustena. Komisjoni algatatud karistusseadustiku muudatuste kohta andis oma arvamuse ka Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik Rait Maruste, millega komisjon tutvus põhjalikult. Konkreetsemalt nüüd nendest muudatustest, mis on esitatud. Õiguskomisjon teeb ettepaneku muuta väljakuulutamata jäetud seaduse § 1 punkti 8 ehk siis karistusseadustiku § 2352 teksti.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Hea ettekandja, ma vabandan teie ees! Austatud ametikaaslased, ma palun, austame ettekandjat! Saalis on liiga kõva sumin. Aitäh teile! Palun, ettekandja.
|
|
Ken-Marti Vaher
Esialgne karistusseadustiku § 2352 "Eesti Vabariigi vastane valeandmete levitamine", kus nähti valeandmete levitamise eest eesmärgiga kahjustada Eesti Vabariigi isesisvust ja sõltumatust või territoriaalset terviklikkust, kui sellega kaasnes oht avalikule korrale, ette kuni 6-aastane vangistus, asendus uue koosseisuga "Eesti Vabariigi vastane võltsimine". See on ka enam kooskõlas muudatuse esitanute esialgse nägemusega eelnõu lugemisel selle aasta kevadel. Karistusseadustiku § 2352 uus redaktsioon sätestab Eesti Vabariigi vastase võltsimise koosseisu, milles ametliku dokumendi võltsimise või sellise dokumendi levitamise või selles sisalduvate andmete levitamise eest eesmärgiga kahjustada Eesti Vabariigi iseseisvust, sõltumatust või territoriaalset terviklikkust või kui sellega kaasnes oht Eesti Vabariigi iseseisvusele ja sõltumatusele või territoriaarsele terviklikkusele, karistatakse kuni 6-aastase vangistusega.
Dokumendi võltsimine on karistatav karistusseadustiku eriosa 17. peatüki "Ametialased süüteod" §-s 299 "Ametialane võltsimine" ja 19. peatüki "Avaliku usalduse vastased süüteod" §-s 344, dokumendi, pitsati ja plangi võltsimine. Ametialase võltsimise puhul on kaitstavaks üldiseks õigushüveks dokumendi puutumatus, samuti ka riigi haldustegevus ja ametialase tegevuse õiguspärasus. Avaliku usalduse vastaste süütegude puhul, mille hulka kuulub ka § 344, on kaitstavaks õigushüveks avalik usaldus, dokumendi, raha või muu maksevahendiga riigi poolt kehtestatud märgi või tunnuse käibe usaldusväärsus. § 299 loeb karistatavaks ametialase võltsimise, kus sellise teo paneb toime ametiisik, ning karistuseks on ette nähtud rahaline karistus või kuni 3-aastane vangistus. See ametialane võltsimine ei eelda mingisuguseid subjektiivseid eesmärke – varalise kasu saamine jne. Karistusseadustiku §-s 344 karistatavaks loetud võltsimine eeldab õiguste omandamise või kohustustest vabanemise eesmärke. Me saame selle 344 alusel mõista karistuseks rahalise karistuse või kuni 1-aastase vangistuse. Kumbki nimetatud koosseisudest ei näe karistatava teona ette dokumendi võltsimises sellise dokumendi levitamist või selles sisalduvate andmete levitamist eesmärgiga kahjustada või asetada ohtu Eesti iseseisvust ja sõltumatust või territoriaalset terviklikkust. Võltsimise erikoosseisu loomine 2352 näol tulenebki vajadusest muuta karistatavaks Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalsele terviklikkuse vastu suunatud võltsimine. Selle tegevusega rünnatakse riiki, riigivõimu, selle soov on kahjustada Eesti Vabariigi iseseisvust ja sõltumatust ja me näeme ette kuni 6-aastase vangistuse. Ametliku dokumendi võltsimise all peetakse silmas dokumendi järeletegemist või ümbertegemist, võltsitud dokumendi või selle osa levitamisel peab aluseks olema dokumendi võltsing. Dokumendis sisalduvate andmete levitamise all peetakse silmas võltsitud dokumendis olemasolevate andmete või võltsitud dokumendi osade levitamist, sest ka osa levitamine võltsitud dokumendist võib tuua kaasa kahju, ohustada Eesti Vabariigi iseseisvust ja sõltumatust või territoriaalset terviklikkust, samas puuduvad aga dokumendi osal dokumendile omased tunnused, rekvisiidid, allkiri ja muu. Selleks, et levitada võltsitud dokumenti või selle osa, peab olema olemas võltsitud dokument ning ka levitaja peab sellest teadlik olema. Suuline levitamine vastab koosseisule üksnes juhul, kui võltsitud dokument on reaalselt olemas, levitaja teab, et tegemist on võltsitud dokumendi või selle osaga ning ta peab jutus viitama konkreetselt võltsitud dokumendile või selle osale.
Ametliku dokumendi võltsimise, sellise dokumendi levitamise või selles sisalduvate andmete levitamisega ohu tekitamiseks Eesti Vabariigi iseseisvusele, sõltumatusele või territoriaalsele terviklikkusele, loetakse, et oht peab olema tekkinud. See eeldab kahtlust ja süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse kahtlusega. Nii palju §-st 2352.
Karistusseadustiku § 238 puhul jäi komisjon paljuski kehtiva karistusseadustiku 238. paragrahvi teksti juurde. Massilise korratuse organiseerimisele lisame me sellele ettevalmistamise või sellises korratuses osalemisele üleskutsumise ning me muutsime ka sanktsiooni. Sanktsiooni alampiir tõuseb ühelt aastalt kolme aastani ning ülempiir viielt aastalt kaheksa aasta vangistuseni. Muus osas on tegemist karistusseadustiku § 238 kehtiva redaktsiooni sõnakasutusega. Komisjon loobus varem 238 lõikesse 1 pakutud ohudeliktist, konkreetsest ohudeliktist, kus tegu oleks karistatav juba juhul, kui sellega loodi mingi teatud ohu kaasnemise võimalus. Meie poolt pakutud uus redaktsioon on oma olemuselt tagajärjedelikt, mis eeldab palju inimesi hõlmava korratuse organiseerimist, ettevalmistamist või üleskutsumist selles osalemisele ning kui massilise korratusega kaasnes rüüstamine, purustamine, süütamine või muu sarnane tegevus. See kuritegu eeldab tahtlust, süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani toime teo vähemalt kaudse tahtlusega.
Massilise korratuse definitsiooni, mõistet aitavad meil avada karistusseadustiku kommenteeritud väljaande 3. peatüki 238 kommentaarid. Ja need on järgmised. Massiline korratus seisneb avaliku korra jämedas rikkumises enam-vähem stiihiliselt kogunenud rahvahulga poolt. Mass tähendab ruumiliselt lähedaste inimeste kogumit, mis jätab kõrvaltvaatajale mulje ruumiliselt seotud tervikust, osalejaid peab olema määramatu arv. Seda arvu ei saa täpselt defineerida, seega on massi mõiste vaja määratleda massi psühholoogiliste seaduspärasuste mõjuma hakkamisest, mis soodustavad kontrollimatuid reaktsioone. Saksa kohtu praktikas algab mass alates ca 15 kuni 20 inimesest.
Lugupeetud Riigikogu liikmed! Komisjon teeb Riigikogu täiskogule ettepaneku nimetatud seaduse teine lugemine lõpetada ning suunata seadus neljapäeval ehk homme kolmandale lugemisele. Tänan teid!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Tänan, hea ettekandja! Teile on ka küsimusi. Väino Linde, palun!
|
|
Väino Linde
Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Esmalt avaldan tänu õiguskomisjonile ja tema esimehele sellest tulenevalt, et see eelnõu on tänaseks saanud hoopis konkreetsema näo võrreldes sellega, mis tal esialgu oli. Kuriteo koosseisud on õigusselgemad, nii et loodan, et see peaks kõik kokkuvõttes sobima ka piltlikult öeldes meie Kadriorule. Aga siiski küsin ühte asja täpsustamise huvides. Eelnõus on § 235 2 "Eesti Vabariigi vastane võltsimine" , ametliku dokumendi võltsimine ja kõige all on "või kui sellega kaasnes oht Eesti Vabariigi iseseisvusele". Mida see sõna "kaasnes" siin peaks tähendama? Üldjuhul karistusõiguses kasutatakse meil siiski sõnu, et kui sellega põhjustati näiteks kas kehavigastus või oht või midagi sellist. Kust siin see "kaasnes" on tulnud ja mida selle all võiks mõista? Aitäh!
|
|
Ken-Marti Vaher
Tänan selle küsimuse eest! Austatud Riigikogu liige! Mulle tundub, et see eelnõu on olnud oma suures mahus väga selge ja konkreetne algusest peale ehk siis sellest hetkest, kui Riigikogu selle juunikuus heaks kiitis. On mõned sätted, mille puhul me tõesti oleme praegu muudatusi teinud, ja need sätted ongi tegelikult kaks paragrahvi, millest ma täna proovisin võimalikult põhjalikult rääkida, et selgitada. Ka seletuskiri on selleks, et selgitada nende sätete sisu ja seda, mida me täpselt oleme muutnud. Kaasnemise või põhjustamise küsimus on lahendatud §-s 238, kus on samamoodi "kaasnemine". Ehk siis §-s 238, massiliste korratuste organiseerimise paragrahvis kasutatakse samuti tegusõna "kaasnema", on kaasnenud siis rüüstamine, purustamine jne. Me oleme kasutanud seda tegusõna ka selles paragrahvis ja ma arvan, et need on vägagi lähestikused, sarnased tegusõnad ehk siis peab olema tõesti kaasnenud oht Eesti Vabariigile ja see tuleb ära tõestada § 2352 alusel, lisaks peab olema olemas reaalselt võltsitud dokument. Tänan!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Aleksei Lotman, palun!
|
|
Aleksei Lotman
Aitäh! Hea ettekandja! Ka mina ühinen arvamusega, et eelnõu on läinud oluliselt paremaks, võrreldes selle ebaõnnestunult vastuvõetud variandiga, aga tal on mõningaid küsitavusi veel. Iigal eelnõul on tegelikult kaks aspekti - õiguslik ja poliitiline. Vastuvõetud seadus on õiguslik dokument, aga seaduse vastuvõtmine on teatud poliitiline akt ja iga poliitiline akt saadab teatud signaali. Positiivne on, kui saadetakse signaal võimalikele laamendajatele, et nendega ei lepita, negatiivne on, kui saadetakse signaal kodanikuühiskonnale, et riik ikkagi keerab kruvisid kinni. Ma pean kahetsusega märkima, et kodanikuühiskonnas jätkuvalt on reaktsioon selline, et riik ikkagi proovib kruvisid kinni keerata. Kas te neid kaalutlusi arvestasite, arutades seda eelnõu? Aitäh!
|
|
Ken-Marti Vaher
Loomulikult arvestasime, oleme arvestanud nii koosolekuvabaduse, sõnavabadusega, alates selle eelnõu koostamisest Vabariigi Valitsuse poolt. Samuti on ka muudatusettepanekute esitamisel arvestatud sellega, et leida tasakaal täpselt selle vahel, mida te oma küsimuses väga kenasti sõnastasite. Ühelt poolt need isikud, kes kahjustavad ühemõtteliselt meie rahvuslikku julgeolekut, laamendavad, tekitavad provokatsioone ja seavad ohtu Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse, territoriaalse terviklikkuse ja teiselt poolt siis rahumeelsed kogunejad, rahumeelsed oma koosolekuvabaduse, sõnavabaduse teostajad. Ma juhin teie tähelepanu näiteks karistusseadustiku kommentaaride § 238 tekstile, kus on juttu paljuräägitud massilise korratuse organiseerimise paragrahvist. Kommentaari koostajad, kellest mitmed on lugupeetud riigikohtunikud, ütlevad väga selgelt § 238 kohta: "Kommenteeritav paragrahv ei ole vastuolus põhiseaduse §-ga 47, kuna põhiseaduse paragrahv § 47 kaitseb ainult rahumeelseid meeleavaldusi." Tänan!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Raivo Järvi, palun!
|
|
Raivo Järvi
Suur tänu! Mulle meenub umbes aasta tagune episood, kus siin Riigikogus sattus mu kätte nüüdseks juba hingusele läinud, kuid tol ajal Keskerakonna poolt toetatud venekeelne leht, kus oli just kui paberile joonistatud projekt võimaliku autonoomse venekeelse Eesti oblasti tekkimisest. Mäletan, et minus tekkis segaduslik mõtlemine, et kuidas on see ametliku häälekandja lehekülgedel üldse võimalik, aga küsin ma pigem üldiselt. Ka Suurbritannias olid kõikvõimalikud regulatsioonid väga suure kriitika all. Nüüd see projekt, mis sinu poolt sai ette loetud, kuidas ta asetub Euroopa Liidu mõõtmes? Kas väga drakooniliste hulka või mitte? Aitäh!
|
|
Ken-Marti Vaher
Tänan väga! Vastupidi, me täna selle eelnõuga paneme kinni neid aukusid, mis on meie karistusseadustikus. Need augud ei ole loomulikult kellegi pahatahtlikkus ega ka tegemata töö, kuna meie riigivastaste süütegude peatükk tervikuna on praktikaga õnneks väga vähe sisustatud. Need on sisuliselt ainult kaks juhtumit – Herman Simmi riigireetmise juhtum ja need kahetsusväärsed laamendamised, mis toimusid 2007. aasta aprilli lõpus. Seega me tegelikult, ka muudatusettepanekutega, mida mina esitasin oma hea kolleegi Urmas Reinsaluga, mida esitasid veel mitmed teisedki Riigikogu liikmed, oleme paljuski proovinud lahendada neid küsitavusi, mis täna võivad tekkida ja mis võivad anda võib-olla alust tulevastele rikkumistele ehk peamine on ennetav mõju.
Ja teiseks, me oleme oma muudatusettepanekute esitamisel võtnud aluseks Soome ja Saksa seadusi. Sellest me rääkisime ka kevadel, kus on mitmed täiendavad koosseisud, mis tänases Eesti karistusseadustikus ei sisaldu. Nüüd me paneme need augud paljuski kinni. Nagu näiteks on meil selles eelnõus, millest suurt osa me täna muutma ei lähe ja keegi ei ole neid ka ette heitnud, Eesti Vabariigi vastase sõja või okupatsiooni toetamine, Eesti Vabariigi vastane vandenõu, samuti politseiametniku ja tegevteenistuja riigivastane mõjutamine jne. Nii et ma arvan, et see seadus asetab meid Euroopa kontekstis euroopaliku mõõtmesse. Tänan!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Väino Linde, teine küsimus palun!
|
|
Väino Linde
Aitäh! Saades aru, et ajan juuksekarva natuke lõhki, aga küsin ikkagi veel korra selle eelnõu § 2352 ja 238 suhtes selle sõna "kaasnes" kohta. Miks te ei kasutanud siin sõna "põhjustati mingi tagajärg"? See sõna "kaasnes" on karistusõiguses siiski mõnevõrra uus. Ma veel korra toonitan. Mõtesta see lahti! Millepärast on just nimelt "kaasnes" siin tarvis, sellest võib tulevikus tekkida äkki mingi probleem, siis on meil võimalus tugineda sellele protokollile, mida sa nüüd välja ütled.
|
|
Ken-Marti Vaher
Tänan väga! Ma arvan, et ma siiski proovin sellele vastata. Ta ei ole selles mõttes uus, et seda kasutatakse karistusseadustikus. See on väga lähedane selle mõistega, mida sa ise oled maininud ja mis võiks olla teine alternatiiv. Täna on valik selline, et me oleme sõnastanud ta "kui sellega kaasnes oht Eesti Vabariigi sõltumatusele, iseseisvusele ja terviklikkusele" ning ma arvan, et iga konkreetse juhtumi, mida me proovime siin selle abstraktse dispositsiooniga hõlmata, peab sisustama kohtu praktika ja kohus nii nagu nad on sisustanud § 238. Mõnedele meeldib see sisustamine, mõnedele ei meeldi. 239. paragrahv on meil juba tänaseks kahetsusväärselt sisustatud väga tugevalt eelkõige nendes rüüstamises ja purustamises osalenud isikute süütegude kaudu meie kohtupraktikaga alates 2007. aasta kevadest, nii et loomulikult annab nendele mõistetele juba täpsema sisu kohtuotsus. Tänan!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Jüri Tamm, palun!
|
|
Jüri Tamm
Aitäh! Tahaksin jätkata Lotmani poolt välja toodud ühiskonna ootuste või kodanikuühiskonna temaatikat. Te naudite täiel rinnal selle seaduseelnõu teksti. See on väga hea, sest ega seadusi ei saa teistmoodi välja töötada, kui sellesse ise ei usutaks. Aga ma küsiksin hoopis teise kandi pealt. Karmistades seadusandlust ühelt poolt, me näeme teiselt poolt, kuidas kohtuotsused muutuvad üha leebemaks. Mis te arvate, kas me kaugeneme selle seadusega reaalsusest või läheneme võimalusele siiski pahatahtlikku tegevust riigi vastu reaalselt ka karistada? Aitäh!
|
|
Ken-Marti Vaher
Tänan küsimuse eest! Mina tooksin võibolla siiski vastupidiseid näiteid. Meie kohtu otsused ei muutu leebemaks. Seadusandja annab üldised raamid. Ja kui seadusandja näiteks mingisuguse konkreetse kuriteokoosseisu suhtes rakendatava sanktsiooni ülemmäära või ka alammäära tõstab, siis see on selge signaal ka kohtusüsteemile. Me oleme sellest näitest varem rääkinud, aga narkokuritegevuse puhul, eriti raskete narkokuritegude puhul on 2004. a algusest jõustunud kuni eluaegne vanglakaristus, mis on tänaseks ehk siis 5-6 aastat hiljem – iga asi võtab loomulikult kohtusüsteemis oma aja – tekitanud olukorra, kus kui praktikute sõnutsi 5 aastat tagasi mõisteti raskete ja väga raskete narkokuritegude eest heal juhul kuni 5-6 aastat sanktsiooni vanglakaristuse näol, siis tänaseks on need sanktsioonid, ka keskmised väljamõistetavad sanktsioonid mitmekordselt tõusnud, ehk siis olukord on hoopis teistsugune.
Ma arvan, et täpselt samasugune signaal, mida me täna välja anname, ma tahan rõhutada, on vägagi ennetava mõjuga. Ennetav selletõttu, et me ütleme võimalikele tulevastele õigusrikkujatele, et meie karistusseadustiku riigivastaste süütegude peatükk on läbi töötatud, on täiendatud mitmete koosseisudega ja ma loodan, et see võtab neilt ära innu ja soovi korraldada tulevikus midagi sellist, mis toimus 2007. aasta kevadel. Tänan!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Indrek Saar, palun!
|
|
Indrek Saar
Aitäh! Lugupeetud komisjoni esimees! Sa nii innukalt räägid sellest, kuidas me peaksime karmilt karistama seda, kui midagi tehakse eesmärgiga kahjustada Eesti Vabariigi iseseisvust ja sõltumatust või territoriaalset terviklikkust. Ja siia seesama, millele kolleeg Linde tähelepanu juhtis "või sellega kaasneb oht Eesti Vabariigi iseseisvusele ja sõltumatusele või territoriaalsele terviklikkusele" – ehk siis sa väga toetad muudatusettepanekus nr. 2 § 2352-sse selliste mõiste, nagu "eesmärgipärane" sissetoomist. Kui Sotsiaaldemokraatlik Erakond tegi oma muudatusettepaneku, mille võib leida 5. muudatusettepaneku alt, kus me just nimelt selle jaoks, et ei oleks lihtsalt tegemist massilise korratusega, vaid sellel oleks ka eesmärgistatud tegevus, sedasama sõnastust pakkusime et seda karmilt karistada, siis sellele sa olid vastu. Kas see ei ole veidi variserlik seda ühes punktis kasutada ja teise seda mitte panna?
|
|
Ken-Marti Vaher
Tänan küsimuse eest! Sa puudutad § 238, mis, nagu ma ütlesin, on jäetud selliseks, nagu ta täna on. Teie ettepanek oli kitsendada massiliste korratuste organiseerimise paragrahvi. Ma arvan, et see kitsendamine ei ole põhjendatud! Me ei muuda 238-t, see jääb nii nagu ta täna kehtivana on. Ainukesed, mida me muudame on kaks asja – esiteks sanktsioon, teiseks, selleks, et ära hoida mingisuguseid tõlgendusi, mis võivad tulla – loodame, et kunagi ei tule, aga mingites kohtuinstantsides – ütleme me seaduses selgelt välja selle, mida tegelikult tänased karistusseadustiku kommentaarid juba hõlmavad, et organiseerimine tähendab ka ettevalmistamist ja tähendab ka üleskutsumist. Selle me ütleme selgelt välja selles dispositsioonis ja rohkem me seda § 238 ei muuda ja jätame selle sellisena tagajärje deliktina nii, nagu ta täna on. Tänan!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Silver Meikar, palun!
|
|
Silver Meikar
Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! On huvitav kuulata, kuidas ühes lauses öeldakse, et me ei muuda § 238. välja arvatud, et me muuda seda kahes osas ja need kaks osa on siis sanktsiooni suurus, ja teiseks, minu hinnangul laiendatakse organiseerimise mõistet. Ma küsin, et kas on põhjendatud selle sanktsiooni suuruse muutmine? Antud täna kehtiva karistusseadustiku järgi nähakse sellise kuriteo eest ette 1-5 aastat, väljapakutud sõnastuses on ettenähtud 3-8 aastat. Kas see on üldine filosoofia, et karmistame selliseid karistusi, või mis selle taga on? Mis selle põhjus on?
|
|
Ken-Marti Vaher
Tänan! Ma arvan, et sa võiksid seda küsida peale minu oma healt erakonnakaaslaselt justiitsministrilt, kes selle ettepaneku tegi. Jah, ma arvan, et on põhjendatud tõsta seda sanktsiooni ja 3-8 aastat ei ole midagi ebatavalist. Me komisjonis puudutasime seda teemat pikalt. Need sanktsiooni määrad on keskmised, eelkõige arvestades seda raskust, millega on tegemist, ehk siis paljusid inimesi hõlmava korratuse organiseerimine. Ja eks kohtupraktika siis kujuneb, milliseks ta lõpuks saab. Teate, massilise korratuse organiseerimist on siiamaani rakendatud ühel korral! Ja see rakendamine lõppes selliste kohtuotsustega nagu ta lõppes! Kohus arvas, et ei olnud tõendatud juhtum. Uurijad ja prokurörid arvasid teisiti. Ma loodan, et seda paragrahvi kunagi rohkem ei rakendata.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Mark Soosaar, palun!
|
|
Mark Soosaar
Lugupeetud juhataja! Hea kolleeg Ken-Marti! Mul on sümpaatne kuulata seda, kuidas sa usaldad meie kohtusüsteemi ja annad neile võimaluse ka massiliste korratuste hindamise mõistet sisustada. Ja kes siis seda ikkagi peale kohtu saaks teha? Aga meie kogemus nüüd juba 2,5 aastat tagasi räägib ju sellest, et rahva silmis olid süüdlased mitte üksnes need, kes massilisi korratusi organiseerisid vaid ka need, kes passiivselt pealt vaatasid ja kes tegelikult oleksid pidanud aitama kaasa, et neid korratusi ei toimuks. Kas te nende seadusmuudatuste paketi juures olete mõelnud ka sellele, et ka need inimesed , ametiisikud aitasid tegelikult kaasa Eesti riigi alustugede kõigutamisele ja kas selles seaduste muudatuste paketis ei tasuks selle paragrahvi peale mõelda? Aitäh!
|
|
Ken-Marti Vaher
Tänan küsimuse eest! Igasuguse kuriteo ärahoidmiseks on olnud pikka aega ja saab olema kindlasti ka tulevikus alati võimalus nii-öelda igameheõiguse kaudu. Ja see ei ole isegi mitte võimalus, vaid tegelikult kohustus astuda vahele siis, kui satutakse peale kuriteole, kui pannakse toime kuritegu. See on nii-öelda igameheõigus, eks? Me oleme täna leidnud ja kokku leppinud minu arust päris kenad kompromissid väga mitmete osapooltega. Loomulikult, kõiki kahtlusi on võib-olla võimatugi maha võtta, aga ma arvan, et me oleme paljud asjad saanud selgemaks ja see on täna see pakett, milles me oleme kokku leppinud ja see on täna laua peal. Kui on mingeid täiendavaid ideid, siis kindlasti tuleme nende juurde tagasi. Nagu ma mainisin, on siin mõned nüansid, mida me täna eelnõus ei reguleeri, mis puudutavad kodakondsuse seaduse küsimust. Oli üks temaatika, mis puudutas ka kriminaalmenetluse seadustikku. Oleme õiguskomisjonis arutanud, et selle kokkuleppemenetluse juurde me võiksime tulla võrdlemisi kiire aja jooksul tagasi ja lahendada sella samuti siin sellises avalikus ja tulises debatis. See oli ka üks asi, mida President arvas, et nii ei saa sätestada, nagu ta meie eelnõus sätestus. Hästi, vaidleme selle eraldi läbi! Tänan!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Aleksei Lotman, palun!
|
|
Aleksei Lotman
Aitäh! Hea kolleeg! Küsimus konkreetselt § 239 lõike 1 muudatuse kohta. On täiesti arusaadav, et rüüstamine, purustamine, süütamine ja politseinikule vastuhakkamine on tegevused, mis väärivad tõsist karistamist. Paraku on selles paragrahvis samale pulgale seatud ka seadusliku korralduse eiramine ja üleskutse teenistuskohustuse täitmata jätmisele. Seega, oletame näiteks, et mina osalen meelevaldusel, mis on registreerimata või mingil põhjusel politsei annab seadusliku korralduse laiali minna. Kui ma istun maha, politseiametnik hakkab mind ära vedama, mina ütlen, et kuule, jäta järele, siis olen ma selle paragrahvi järgi samasugune süüdlane kui siis, kui ma reageerin politseiniku korraldusele sellega, et virutan talle kaikaga. Kas sellise kahe erineva, kahtlemata mõlemal juhul ebaseadusliku, kuid põhimõtteliselt erineva reaktsiooni puhul ei peaks olema erinev seaduslik regulatsioon? Aitäh!
|
|
Ken-Marti Vaher
Tänan! Need on erinevad alused, jah, aga ma olen üsna kindel, et neid tegusid, mida sa praegu nimetasid, ei karistata sama rangelt. Siin on võimalus karistada rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistusega. Seadusliku korralduse eiramine on ka tänases seaduses ja ma arvan, kuigi ma pean tunnistama, et ma ei ole praegu kõiki kohtuotsuseid läbi töötanud, mis § 239 alusel leidsid rakenduse viimase kahe aasta jooksul, viimane otsus tuli alles vist hiljuti, 2-3 nädalat tagasi, kui palju oli nendest neid seadusliku korralduse eiramisi. Muidugi, rangus on ju erinev ja kohtud kindlasti hindavadki ju iga teo raskusastet. Ja selles osas on ju tegemist ka erinevate alustega, mis on siin välja toodud, ja mina nõustun sinuga, et kõik need teod, mida me oleme siin nimetanud, mis siin diskussioonis kirjas on, peaksid ikkagi leidma reaktsiooni, mitte lihtsalt läbi sõrmede vaatamist.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Indrek Saar, palun!
|
|
Indrek Saar
Aitäh! Hea ettekandja! See on huvitav tõlgendus, mille sa andsid, vastates minu eelmisele küsimusele. Kui sa tuletad täpselt meelde või vaatad paberitest järele, siis meie andsime võimaluse karistada seda, kui tullakse Eesti Vabariigi iseseisvuse kallale või territoriaalse terviklikkuse kallale, mis on olnud sinu põhjendus, miks seda seadust on vaja ja miks on vaja karistusi karmistada. Samal ajal, kui tegemist on massilise korratusega, siis selle eest ilmtingimata ei peaks inimest panema vähemalt kolmeks aastaks kinni, kui ta eksib nende normide vastu. Sest ta võib nende vastu eksida ka siis, kui talle parasjagu ametisolev valitsus ei meeldi, aga see ei tähenda seda, et tal on midagi Eesti Vabariigi iseseisvuse vastu või et ta ründaks Eesti Vabariigi iseseisvust. Kui ei sobi ühele või teisele elanikkonna grupile ametisolev valitsus, siis me teame naaberriikidest, et sellega kaasnevad aeg-ajalt massilised korratused, sellepärast ei saa panna noorukit kolmeks aastaks vangi või võtta temalt eluks ajaks ära õigus töötada riigiametis.
|
|
Ken-Marti Vaher
Aitäh sulle küsimuse eest! Nii nagu me oleme selle üle pikalt arutlenud ja rääkinud, massilise korratuse organiseerimine on täna riigivastaste süütegude peatükis ja me ei muuda seda. Kui sinul või teil on ettepanek, et see ei peaks seal olema, tegemist ei ole sedavõrd tõsise rikkumisega, siis me jääme lihtsalt eriarvamusele. Mina ei pea täna võimalikuks 238-t siit välja võtta, leevendada sanktsioone või võib-olla mõne konkreetse teo eest jätta üldse sanktsioon kehtestamata ehk kriminaalvastutus rakendamata. Ma ei näe seda vajadust ja ma ei näe üldse mitte mingit põhjust nendel hirmudel, mida üritatakse siin või kuskil mujal rääkida, et see paragrahv 238 oleks midagi tohutult üle mõistuse ja kellegi õigusi riivav. Meil on olemas selle kohta kohtuotsused, mis on käinud läbi kaks kohtuastet, kus inimesed, kelle suhtes on kogutud tohutu hulk tõendusmaterjali, on tehtud palju tööd, kuulutatud väga palju riigiressurssi, on mõistetud õigeks, sellepärast et selle dispositsiooni alusel ei olnud meie riik täna võimeline isikute süüd tõendama. Hakata siin rääkima rahulikest kogunejatest ja ma ei tea mis, valitsusvastaste meeleavalduste järgselt tekkivale vajadusele § 238 rakendada – minu arust see ei ole proportsionaalne. Need näited ei ole õiged. Ma ei pingutaks üle nende näidetega. Minu arust me oleme võtnud praegu selle tasakaalu tekitamiseks arvesse nii palju erinevaid arvamusi, eksperthinnanguid, kui vähegi võimalik on, ja ei saa midagi öelda, mõnedele kolleegidele oluline ekspertarvamus meie lugupeetud kohtuniku Rait Maruste kirjapulga läbi nägi ette endiselt selle § 238, massilise korratuse organiseerimise puhul konkreetse ohu delikti sõnastamist. Ehk siis kohtunik Maruste ja väga mitmed teised eksperdid on pidanud õigeks minna tänasest tagajärgede deliktist ehk siis sealt, kus peab olema tagajärg, on kaasnenud rüüstamine, edasi, rääkides ohu deliktist ehk kaasnenud peab olema ainult oht. Aga see teatavasti Vabariigi Presidendi eriarvamuse sai ja Riigikogu õiguskomisjon tegi ettepaneku, et me ei lähe seda sammu edasi, mida paljud eksperdid ja praktikud peavad õigeks. Tänan!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Silver Meikar, palun!
|
|
Silver Meikar
Aitäh, lugupeetud esimees! Hea õiguskomisjoni esimees! Komisjonis te olete mitmel korral kaitsnud seda põhimõtet, et peaks olema seaduses ka nii-nimetatud ohudelikt, ja samuti, kui vaatame muudatusettepanekuid, mis te tegite eelnõu menetlemisel kevadsessioonil, kus oli näiteks ka § 2311 "Eesti Vabariigi vastu suunatud vägivaldse tegevusega ähvardamine" jne. Ma soovin teilt küsida, et mispärast te ei ole nendele ettepanekutele kindlaks jäänud ja põhimõtteliselt nii pehme seadusega täna siin Riigikogu ees olete?
|
|
Ken-Marti Vaher
Tänan küsimuse eest! Ma arvan, et ei ole pehme seadus, ei ole ka tagurpidi, teistpidi äärmuslik seadus, mida võib-olla mõned sõnavõtjad tahavad, siin saalis küll mitte vähe, aga väljaspool jätta muljet. Me võtame kõik need hirmud, arutame ükshaaval läbi. Kindlasti tegemist on väga delikaatse ja paljusid inimesi erutava teemaga, umbes nagu liiklusseadus, kus kõikidel on oma arvamus ja peabki olema arvamus, muidu ei ole võimalik leida häid kokkuleppeid. Me oleme täna väga selge otsuse ees, kas me tahame selle minu hinnangul ja ma arvan, et paljude hinnangul olulise eelnõu võtta vastu või arutleme edasi erinevate nüansside üle. Arutelu jätkub, minu ettepanek on see eelnõu homme vastu võtta, täna teine lugemine lõpetada. Seda arvas ka Riigikogu õiguskomisjon konsensuslikult. Nii et ma arvan, et liigume samm-sammult. Tänan!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Mari-Ann Kelam, palun!
|
|
Mari-Ann Kelam
Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Komisjonis olles kuulsin huvitava seisukoha, mille kohta ma küsiksin teie arvamust. Nimelt, seadusel ongi preventatiivne või ennetav funktsioon ehk me loodame, et paljud need asjad, mis on seaduses käsitletud, sellised olukorrad, probleemid ei teki ja just selleks ongi võetud seadus ette, pandud karmid karistused, et olla preventatiivne. Parem on ära hoida kui tegelda tagajärgedega. Kuidas te seda kommenteeriksite?
|
|
Ken-Marti Vaher
Tänan küsimuse eest! Jällegi, tegemist on väga olulise kriminaalpoliitilise põhimõttega. Ükski seadus, ükski kriminaalpoliitiline efektiivne samm ei ole ainult ennetav ja ei ole ainult tagajärgi likvideeriv või tagajärgedele reageeriv. Iga samm, mis on kriminaalpolitiikas läbi mõeldud ja vahe, on nii ennetav kui tagajärgedele reageeriv. Täpselt samasugune mõju ja täpselt samasugune eesmärk on ka karistusseadustiku erinevatel paragrahvidel. Ehk siis: kui me kuskil muudame näiteks ülempiiri, alampiiri, täiendame dispositsiooni, loome uue kuriteokoosseisu, süüteokoosseisu, siis on see alati ennetav ja loomulikult ka kriminaalvastutusega rakendatav siis, kui toimub rikkumine. Need on kaks nagu heas mõttes üksteisega seotud poolust ja heas mõttes tekib nihukene positiivne ring ja me ei saa neid tükeldada, et üks on natuke nii ja teine on natuke naa.
Aga väga hea küsimus ja ma arvan, et seda tuleb üha rohkem ja rohkem selgitada, kuna pigem avalikes sõnavõttudes kipub tihti jääma selline mulje, et keegi toetab selgeid ennetavaid samme, siis kuskil on mingid inimesed, kes proovivad tegeleda ainult tagajärgedega – see on väga must-valge lähenemine ja selline must-valge lähenemine ei ole iseenesest juba edukas. Edukas saab olla ainult see, kui jälgitakse mõlemat, nii efektiivset mõju ennetava poole pealt kui ka efektiivset tagajärgedele reageerimist. Mis tähendab, et kui on tegemist rikkumisega, on pandud toime õigusrikkumine, siis see õigusrikkumine saab kiire ja vaheda reaktsiooni.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Ain Seppik, palun!
|
|
Ain Seppik
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kuulates seda diskussiooni, saan ma aru nii, et kuna selles kõige kuulsamas case'is "Sirõk, Linter jt" ei tuvastatud kaudset tahtlust, siis ka praeguse seaduse järgi, ka selle järgi, mis siin kavatsetakse vastu võtta, ei ole võimalik vastutusele võtta. Aga minu küsimus on pigem selles, kas midagi olulist üldse selle seaduse vastuvõtmisel karistusseadustikus nende case'ide alusel üldse muutub või ei muutu. Sa rääkisid küll väga pikalt, aga ühe- või kahelauseline vastus palun. Aitäh!
|
|
Ken-Marti Vaher
Aitäh! Ain, sa olid vahepeal saalist väljas, ma puudutasin seda teemat. Muutub kindlasti! Raivo küsimusele vastates loetlesin neid koosseise, mida me lisame karistusseadustikku, mida me täpsustame karistusseadustikus, eelkõige riigivastaste süütegude peatükis ehk siis muutub palju. Ja me täna arutleme kahe paragrahvi üle, kahe dispositsiooni üle, mis on väga hea, mille osas ma proovisin oma põhjendused anda õiguskomisjoni nimel nii põhjalikult kui on võimalik. Ülejäänud paragrahvid on, ma arvan, väga olulised, puudutades kas või riigireetmise temaatikat, kus me vaatasime üle sanktsioonid. Välismaalase poolt toime pandud Eesti Vabariigi vastu suunatud vägivaldse tegevuse, okupatsiooni toetamine, sõja toetamise kriminaliseerimine jne. Ma arvan, et siin on hulk olulisi täiendusi meie karistusseadustikku. Tänan!
|
|
Aseesimees Keit Pentus
Tänan, hea ettekandja! Teile on veel küsimusi, vabandust. Palun, kolleeg Andres Herkel!
|
|
Andres Herkel
Aitäh! Mulle ei kõrvu eelmine küsimus. Ma küsiksin lugupeetud ettekandja käest, et kuidas teie arvate, mismoodi kirjutatakse eelneva küsija poolt kasutatud sõna "case" Riigikogu stenogrammi? Aitäh!
|
|
Ken-Marti Vaher
Case, vaat see on väga hea küsimus! Küsimus, kas tõlgitakse see eesti keelde? Ma eeldan, et kaasus oleks eestikeelne või siis case kirjutatakse nii nagu Ain loomulikult seal praegu kuuleb, kursiivis, italic'sis, kasutame italic'sit, kuna tegemist on võõrsõnaga – C-A-S-E, on siis nagu neli tähte - case. Võib-olla head protokollijad teevad seda, et eelmise küsija küsimust korrigeeritakse. Tänan!
|
|
Aseesimees Keit Pentus
Tänan, hea ettekandja! Nüüd rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Me võime asuda läbirääkimiste juurde. Head kolleegid, kas soovite avada läbirääkimised? On kõnesoove, seega avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja. Indrek Saar, palun! Kaheksa minutit.
|
|
Indrek Saar
Tänan! Aitäh, head kolleegid! "Vastavalt kommunismi materiaalse ja tehnilise baasi loomisele muutuvad ka ühiskondlikud suhted ehk see objekt, mille vastu võib olla suunatud kuritegelik rünne. Samal ajal muutub ka nõukogude inimene ka ise, sest töötajate kommunistlikul kasvatamisel on olnud suuri edusamme. Meie ees seisab juba uus inimene – aktiivne kommunismiehitaja. Kommunistlik moraal, kollektiivsustunne ja tööarmastus on saanud miljoneid meie maa töötajaid iseloomustavaks jooneks. On säilinud vaid üksikuid inimesi, kes püüavad veel elada kapitalistliku hundimoraali järgi parasiitlikult, käitudes ühiskonnavastaselt ja pannes toime kuritegusid. Arvestades töötajate aktiivsuse tõusu, peab Eesti NSV kriminaalkoodeks käesoleval perioodil esmajärguliseks ülesandeks kurjategijate ja sotsialistliku ühiselu reeglite rikkujate ümber ühiskondliku hukkamõistu ja sallimatuse õhkkonna loomist ning kõige laiemate elanikkonnakihtide kaasa tõmbamist võitlusse kuritegevuse ja sotsialistliku ühiselu reeglite rikkumise vastu." Niimoodi kirjutas professor Kaarel Kaas 1960. aasta Eesti NSV kriminaalkoodeksi kommenteeritud väljaande sissejuhatuseks.
Kui me nüüd kuulame, mida on räägitud selle seaduse muudatuse kaitseks siin puldis ja vaatame, mida on räägitud meedias ja asendame mõned terminid sellest sissejuhatusest, siis ma arvan, et me saame üsna sarnase versiooni sellest, kuidas ühiskonna moraalitunde õõnestajatele tuleb rangelt vastu astuda. Kusjuures selle 1962. aastal kehtinud ENSV kriminaalkoodeksi puhul karistati neid, kes panid toime massilisi korratusi, leebemalt, kui selles versioonis, mida meile täna tahetakse peale suruda. Ehk siis seesama § 238 massiline korratus, mida nüüd püütakse laiendada ka selles massilises korratuses osalemisele üleskutsumise osaga, oleks tol ajal toonud miinimumkaristusena 2 aastat, meile tahetakse peale suruda, et see miinimum oleks 3 aastat, kui ta tänases seaduses on 1 aasta. Täpselt samamoodi, kui te oleksite sel kaugel Nõukogude ajal kutsunud miilitsat oma teenistuskohustusi mitte täitma, siis oleks teil olnud võimalus saada maksimaalselt 2,5 aastat vanglakaristust, nüüdses versioonis aga kuni 5 aastat.
Minu arust ei ole sellised karistuste karmistamised ja sellega ühiskonna hirmutamine absoluutselt põhjendatud! Ja jutt selle juures, et ega ju kohtunik tegelikult ei pane neid inimesi, kes on läinud massipsühhoosiga ühel või teisel moel kaasa, kes on selle massilise korratuse organiseerimisega seotud, millega kaasnes purustamine või rüüstamine, et kohtunik ju ei pane neid noori inimesi, uljaspäid kolmeks aastaks kinni, kui me samal ajal anname miinimumiks kolm aastat vanglakaristust, ei ole minu arust pädev. Miks me siin Riigikogus siis üldse seadusi vastu võtame? Mis signaale meie oma ühiskonnale saadame?
Ja lisaks sellele, kui me vaatame seda seadust, siis minu arust on ta muutunud mõttetuks selles osas, mida ta väidetavalt peaks täitma, ehk siis just nimelt anda selge signaal neile, Eesti Vabariigile, Eesti Vabariigi iseseisvusele vaenulikele jõududele, kes võiksid provotseerida või organiseerida massilisi korratusi – selles mõttes on see seadus täiesti hambutu. Küll aga saadab ta selge signaali hirmutamaks kõikvõimalikke vabamõtlejaid, kes mingil hetkel tahaksid ühel või teisel ühiskondlikul teemal väga jõuliselt välja astuda ja võivad seda teha, eksides meie seaduste vastu või meie üldiste moraalikriteeriumide vastu. Seepärast on sotsiaaldemokraatide ettepanek saata seaduseelnõu komisjoni tagasi ehk katkestada teine lugemine, et ta tuleks sealt kiires korras tagasi selle osaga, mis puudutab nn Simmi case'i. Ehk väidetav rahvusvaheline surve, mis meil on, et riigireeturite osa saaks täpsemalt reguleeritud, et see tuleks meie ette. Aga kui me tahame tulla tagasi massiliste korratuste juurde, siis võtta selle jaoks aega ja tõepoolest selgeks teha, mida me ikkagi sellesse seadusesse kirjutame ja millise signaali me ühiskonda saadame. Niisiis kutsun teid kõiki üles mitte saatma signaali, et demokraatiat Eesti Vabariigis tahetakse piirata, inimesi hirmutada ja toetama teise lugemise katkestamist. Tänan tähelepanu eest!
|
|
Aseesimees Keit Pentus
Palun, kolleeg Aleksei Lotman.
|
|
Aleksei Lotman
Head kolleegid! Kohe sissejuhatuseks ütlen, et lõppjärelduse osas oleme me päri sellega, mis Indrek ütles, ehk ka mina kutsun siit puldist praegu selle seaduse lugemist katkestama ja saatma ta tagasi komisjoni. Ei ole küll päri kaugeltki mitte kõigi niivõrd dramaatiliste võrdlustega. Kindlasti ei läheks me selle seadusega ENSV-sse tagasi ja asi oleks sellest väga kaugel. Ei ole ma kindel ka selles, et just ainult see üks paragrahv tuleks komisjonis välja võtta. Laseks komisjonil sellega töötada ja otsustada, mis on õige. Aga see seadus sellisel kujul on liiga toores ja saadab mõningaid signaale, mis on valed, ja selles suhtes tuleb Indrekuga nõustuda.
Kenile vastaks veel seda, et ei ole päris õige süüdistada kõiki, kes seda seadust siin kritiseerivad mingite meeleolude üleskütmises. Avalikustan väikese ja niikuinii poolavaliku saladuse, et Silver Meikar ja mina suhtleme Interneti teel ühe rühma looma- ja inimõiguste kaitsjatega (minule kui zooloogile loomaõigused niikuinii hõlmavad ka inimõigusi), kellest osa on ka anarhistid ja oleme seda seadust muuhulgas arutanud. Seal, selles foorumis meie oleme neid inimesi maha rahustanud. Selgitanud, et see seadus ei ole nii väga hull midagi, aga samas siin saalis mina tunnen, et meie kohus, mida me Silveriga oleme ka jõudumööda proovinud teha, on nende inimeste, kes tegelikult tahavad ühiskonnale head, nende muredele adekvaatne käitumine, nende muredele adekvaatne reageerimine. Me ei saa ignoreerida nende inimeste muresid, kes tegelikult selgelt valutavad südant ühiskonna tuleviku pärast.
Mure on, et see eelnõu sellisel kujul seadusena vastu võetuna, saadab jõulise ja negatiivse signaali kodanikuühiskonnale, samas, kus need, kellele ta peaks signaali saatma, võibolla ei märkagi, et selline seadus on vastu võetud. Ehk siis veel kord: olen isiklikult veendunud, et laamendamist, peksmist ja politseinikule aktiivset vastuhakkamist tuleb tõesti karmilt karistada. Olen samavõrd veendunud, et näiteks politseinikule meeleavalduse ajal passiivset vastuhakkamist peab ühiskond karistama võimalikult leebelt. Kahtlemata karistada tuleb, tegemist on ebaseadusliku tegevusega, kuid demokraatlikus ühiskonnas seda tegevust karistatakse väga leebelt. Ja seda ei saa hoida samas paragrahvis, mis siis, et paragrahvi vahemik on nii suur, et kohus saab rakendada erinevaid karistusi. Ka see, et meie praeguses seaduses nad on samas paragrahvis, see ei ole õigustus. Kui me seadust muudame, siis miks me jätame seadusesse need asjad, mis seal praegu juba on valesti.
Ühesõnaga ei väida, et see seadus oleks läbinisti mäda, ei väida, et sealt tuleks ainult üks paragrahv alles jätta ja vastu võtta, küll aga väidan seda, et praegu on ta veel toores, et meil ei ole sellega nii pöörast kiiret, et me kindlasti peaksime ta homme vastu võtma, ja seetõttu toetan ettepanekut see arutelu, tähendab selle eelnõu arutamine praegu katkestada, saata komisjoni tagasi, töötada ta korralikult läbi ja võtta vastu hea seadus. Aitäh!
|
|
Aseesimees Keit Pentus
Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Silver Meikar, Reformierakonna fraktsiooni esindaja.
|
|
Silver Meikar
Lugupeetud Riigikogu! Fraktsioonide esindajad räägivad esimesel ja kolmandal lugemisel, teisel lugemisel on igal fraktsioonil õigus ja igal fraktsiooni liikmel õigus tulla siia pulti ja öelda, mida ma ise arvan. Kõigepealt ma sooviksin tänada Vabariigi Presidenti, kes saatis tagasi selle eelnõu, et me võiksime seda põhjalikumalt arutada. Ma tahaksin tänada ka Ken-Marti Vaherit, kes erinevalt kevadsemestri arutelust võttis selle tõeliselt põhjalikult ette ja võib öelda, et need arutelud õiguskomisjonis olid põhjalikud.
Mul on hea meel, et see eelnõu leidis kõva kärpimist ehk võeti välja need punktid, mis selgelt riivasid põhiseadust nii presidendi kui ka mitmete õigusspetsialistide arvates. Kuid nagu ma olen ka varem öelnud, ei ole minu jaoks põhivaidlus selliste seaduse puhul – see ei ole esimene, vaid üks järjekordne niisugune seadus – ei ole põhivaidlus selles, kas on antud eelnõu põhiseaduspärane, vaid eelkõige selles, millises riigis me elada tahame. See, kui mingeid karistusi karmistatakse või leitakse uued kuriteokoosseisud, näitab ühte asja: et me ei usalda oma inimesi. See näitab seda, et me peame karmistama § 238-t, määrama sinna märksa laiema piirangu. Varem oli see, kes organiseeris, nüüd ka see, kes kutsub lihtsalt osalema. Me määrame väga karmi karistuse ja see näitab, et me ei usalda oma inimesi, ja mul on väga kurb, kui me sellise signaali välja saadame. Aitäh!
|
|
Aseesimees Keit Pentus
Tänan, rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised ja me võime asuda muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Head kolleegid, kas võime hakata läbi vaatama muudatusettepanekuid? Tänan! Nimetan muudatusettepaneku numbri, selle esitaja ja juhtivkomisjoni seisukoha. 1. muudatusettepanek on esitatud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Silver Meikari ja Aleksei Lotmani poolt, juhtivkomisjon on arvestanud seda ettepanekut sisuliselt. 2. muudatusettepanek on esitatud juhtivkomisjoni poolt, 3. muudatusettepanek esitatud Riigikogu liikmete Silver Meikari ja Aleksei Lotmani poolt, juhtivkomisjon on arvestanud seda sisuliselt. 4. muudatusettepanek, esitatud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt ning juhtivkomisjon on arvestanud seda osaliselt. 5. muudatusettepanek, esitatud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. 6. muudatusettepanek, esitatud juhtivkomisjoni poolt, 7. muudatusettepanek esitatud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. 8. muudatusettepanek on esitatud Riigikogu liikmete Silver Meikari ning Aleksei Lotmani poolt, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon on esitanud 9. muudatusettepaneku, juhtivkomisjon on seda arvestanud osaliselt. 10. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon, nagu ka 11. muudatusettepaneku ning ka 12. muudatusettepanek on esitatud juhtivkomisjoni poolt.
Oleme sellega läbi vaadanud kõik eelnõule esitatud muudatusettepanekud. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt on laekunud ettepanek katkestada Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seaduse teine lugemine. Asume selle muudatusettepaneku hääletuse ettevalmistamise juurde.
Head kolleegid, kas võime asuda hääletamise juurde? Tänan!
Panen hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepaneku katkestada Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seaduse nr 416 UA teine lugemine. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 20 Riigikogu liiget, vastu 46, erapooletuid ei olnud. Seega ettepanek toetust ei leidnud ning Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seaduseelnõu nr 416 uuesti arutamise teine lugemine on lõpetatud.
|
|
|
« Eelmine
|
Järgmine »
|
|
|
|
