|
|
» Stenogramm » Kolmapäev, 9. aprill 2008
Stenogramm » Kolmapäev, 9. aprill 2008
|
|
|
|
| XI RIIGIKOGU STENOGRAMM |
| III ISTUNGJÄRK |
| Kolmapäev, 9. aprill 2008, kell 14:00 |
|
|
Toimetatud
|
|
| |
|
|
1.
17:23 Kriminaalmenetluse seadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seadus
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Läheme edasi 10. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 219 esimene lugemine. Ma palun, justiitsminister Rein Lang!
|
|
Justiitsminister Rein Lang
Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! See on jälle üks väga hea eelnõu, aga ma alustaksin selle tutvustamist mõningate arvudega. Nagu te kindlasti teate, võimaldab kehtiv kriminaalmenetluse seadustik läbi viia viit erinevat liiki menetlust. Nendeks on: lühimenetlus, mis moodustab 32% kõigist kriminaalasjadest ja mille tänane keskmine menetlusaeg on kolm kuud. Teiseks, kokkuleppemenetlus, mis moodustab 41% kõikidest kriminaalasjadest ja mille keskmine menetlusaeg täna on kaks kuud. Käskmenetlus, mis moodustab 5% kõikidest kriminaalasjadest ning mille keskmine menetlusaeg tänase seisuga on 0,6 kuud ehk siis äraseletatult kuskil kaks-pool, kolm nädalat. Kiirmenetlus, rahvasuus tuntud kui turbomenetlus, mille üle me siin saalis ka veidike vaidlesime, moodustab täna 7% kõikidest arutatavatest kriminaalasjadest ja seal keskmine menetluste aeg on 48 tundi. Ja nüüd siis üldmenetlus, võistlev kohtumenetlus, mis moodustab statistiliselt 15% kriminaalasjadest ning mille keskmine menetlusaeg on 13 kuud ehk üks aasta ja üks kuu. Antud eelnõu puudutab üksnes üldmenetlust. Võistlevat kohtuprotsessi, kus kohtus viiakse läbi täismenetlus koos kõikide tõendite kohtuliku uurimisega. Nagu juba eelpool mainitud sai, kestab Eesti kohtutes praegu üldmenetluse protsess keskmiselt 13 kuud ja mõnel juhul mitu aastat. Analüüs näitab, et sellest 13-st kuust reaalselt tegeletakse ühe kohtuasjaga vaid 4-5% kogu ajast. Ülejäänud ajal tolmab toimik riiulis. Selline venimine muudab kohtunikel otsuste langetamise raskeks, kuna nad peavad tegelema mitme üldmenetlusega korraga ja pika intervalli tõttu halveneb ka tõendite tajumine. Praegu venivad kohtuprotsessid peamiselt seetõttu, et näiteks ühe osapoole haigestumise korral määratakse uus istungiaeg alles kolme kuu kaugusele ja seega saab aastas pidada vaid 3-4 istungit. Uue eelnõu järgi muutuks kogu see asi oluliselt tempokamaks. Kui näiteks süüdistatav või tunnistaja on matustel, haige või puudub muul objektiivsel põhjusel, määratakse järgmine istungiaeg juba kas või järgmiseks päevaks. Antud eelnõu eesmärgiks ongi muuta kriminaalasjade arutamine üldmenetluses kiiremaks ja efektiivsemaks ning lühendada kohtuprotsesside pikkust. Samuti peaks kahandama eelnõu seni mitmeks kuuks või isegi aastateks venima jäänud keeruliste kohtuprotsesside pikkuse mõne nädala või kuuni. Ja olulisemate muudatustena ma tooksingi siis esile järgneva. Selle eelnõuga tahetakse kehtestada katkematuse ja viivitamatuse põhimõte, mille kohaselt peab kriminaalasja arutamine olema planeeritud nii, et see toimub katkestuseta. Üldmenetluses kriminaalasja arutava maakohtu kohtukoosseisu liikmed ei või enne kohtuotsuse tegemist osaleda teise üldmenetluses kohtusse saadetud kriminaalasja kohtulikus arutamises. Erandid on lubatud üksnes harvadel ja seaduses väga selgelt sätestatud juhtudel. Teiseks. Iga üldmenetlusele mineva asja puhul tuleb korraldada eelistung, kus pannakse paika kohtupidamise ajakava ning sama kohtuasja tuleb arutada ilma pikemaajalise katkestuseta. Seni pole eelistungi pidamine kriminaalasjades kohustuslik olnud. Kolmandaks. Edaspidi peaks kohtus ära jääma süüdistuse ettelugemine. Näiteks hiljuti alanud kohtuprotsessil aprillirahutuste organiseerimises süüdistatavate üle kestis ainuüksi süüdistuse ettelugemine koos tõlkimisega kaks päeva. Neljandaks. Kui seni on tunnistajate kohtusse saamine jäetud kohtute ülesandeks, siis seadusmuudatuse järgi peab iga osapool oma tunnistajate kohaloleku pärast ise muret tundma. Ja viiendaks. Pikendatud on aega, mille jooksul kaitsja peab esitama kohtule oma taotlused kohtulikuks uurimiseks. Kui senini pidi seda tegema 5 päeva jooksul süüdistusakti kättesaamisest, siis nüüd on aega kuni 3 päevani enne eelistungit. Need 5 punkti oleksid Justiitsministeeriumi arvates need, mille seaduseks vormumisel oleks võimalik oluliselt parandada meie kriminaalasjade menetlemist kohtutes. Ja ma ütleksin veel seda, et kui keegi sooviks lisaks minu ettekandele lugeda seda eelnõu seletuskirja, siis ma väga soovitan seda teha aadressil www.just.ee ja seal on lisaks tekstimaterjalile esmakordselt üleval eelnõud tutvustav videopresentatsioon. Ma väga loodan, et veel lähimas tulevikus saame me hakata kasutama analoogseid vahendeid eelnõude tutvustamisel ka Riigikogu saalis. Ja loomulikult valitsuse esindajana toetan ma igati õiguskomisjoni ettepanekut selle eelnõu esimene lugemine täna lõpetada. Tänan!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Toivo Tootsen, palun!
|
|
Toivo Tootsen
Aitäh, härra juhataja!
Lugupeetud härra minister! Kindlasti huvitab paljusid, et kui palju on praegu üldmenetluses pooleliolevaid asju ja mis saaks nendest, kui nüüd jõustub see seadus? Aitäh!
|
|
Justiitsminister Rein Lang
Suur tänu!
Ma muide jään teile selles küsimuses vastuse võlgu. Ma peast ei oska teile kindlasti öelda, palju hetkel on kohtute menetluses kriminaalasju – see number muutub tund-tunnilt.
Mis nendest asjadest saab, mis on menetluses? Suur osa nendest on määratud kuulamisele juba kuskile kuude taha ja selle rakendamisega kindlasti tuleb selles mõttes probleeme, ma kujutan ette, et ka need asjad tuleb ära arutada lähtudes uue seaduse loogikast. Et nüüd, kui jõuab kätte see järgmine istungi kord, siis sealt edasi enam katkestada seda ei tohiks. Aitäh!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Tänan ettekande eest!
Ma palun Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri. Palun!
|
|
Ken-Marti Vaher
Lugupeetud juhataja, austatud Riigikogu liikmed!
Õiguskomisjon arutas nimetatud eelnõu oma 24. märtsi istungil 2008. aastal. Kuulasime ära justiitsministri poliitilise avalduse. Komisjoni meelest on selle eelnõu peamiseks küsimuseks mitte niivõrd isegi seaduseelnõu ise, vaid kindlasti selle seaduseelnõu täpsem rakendamine ja selles osas komisjoni liikmed esitasid ka mitmeid küsimusi.
Kõigepealt võiks välja tuua selle, et nimetatud probleem, mis kriminaalmenetluses on ilmnenud, ei ole mitte kogu Eesti probleem, et kindlasti iseloomustab teatud Eesti piirkondi. On mitmeid kohtuid, kus see väga loogiline ja paljudes Euroopa riikides arusaadav ja ka rakendatav põhimõte katkematuse ja viivitamatuse suhtes on rakendatud. Samas eelkõige Põhja-Eesti ja Ida-Eesti probleemistikust tulenevalt on vaja astuda samme, mida selle eelnõuga on ka välja pakutud.
Tänane probleem ju teatavasti on eelkõige selles, et kui me räägime kriminaalmenetluses erinevatest pooltest, siis see n-ö ajalise planeerimise küsimus on peamiselt valdav just nimelt kaitsjatel ja ka loomulikult kohtunikel. Prokuröride probleem see niivõrd ei ole.
Selle eelnõuga tehakse sisuliselt kaks muudatust, mis on just eelistungi kehtestamine, mis on tänase olukorraga erinev ja muudetakse ka tunnistajate kohtusse toomise kohustust siis kohtutelt vastavatele osapooltele ja ülejäänud tunnistajate suhtes siis prokuröridele. Seega ülejäänud muudatused või nö ülejäänud soovid ja eesmärgid, mis selle eelnõuga on esitatud, on tegelikult täiesti selgelt võimalik rakendada ja ellu viia ka tänases seadusandlikus keskkonnas. Jätkuvalt aga see üle 12-kuuline keskmine tähtaeg mitmetes kohtutes kahjuks on – kriminaalmenetlused venivad.
Lisaks on probleemiks kindlasti, et kriminaalmenetluste katkemise, n-ö kohtuistungite katkemise vaheajal on kohtud koormatud, sellest saab olema sõltuvuses väga selgelt ka kohtute ja kohtuotsuste kvaliteet. On ilmselge, et kui ollakse suutelised kohtuistungeid pidama kestvas ajalises järjestuses ja mitte katkestama neid mitmeteks kuudeks, siis on selge, et ka inimeste huvid saavad olema selgemini täidetud ja kaitstud, samuti ka kohtuotsuste kvaliteet saab olema kõrgem.
Ma arvan, et teisel lugemisel õiguskomisjon kindlasti tuleb selle eelnõu suhtes ka rakenduslike küsimuste juurde. Esimese lugemise arutelu keskendus peamiselt üldpõhimõtetele ja just nendel küsimustele, et millised on tänasel hetkel takistused vastavate muudatuste elluviimiseks.
Ma peaksin iseenesest oluliseks kindlasti õiguskomisjonis ära kuulata kohtute esimehed. On selge, et selle seaduse head tahet on võimatu ellu viia ilma selleta, et kohtud teevad ja eelkõige n-ö tähtajalised, probleemsed kohtud teevad enda jaoks väga tõsiseid järeldusi ja suudavad siis planeerida aega ja kohtuistungeid oluliselt efektiivsemalt kui täna.
Lisaks tuleks minu hinnangul vaadata otsa ka sellele, kas eelnõu seletuskirja lõpus mainitud kulutused, mida on hinnatud kuskil ühe miljoni peale, selleks, et rakendada tunnistajate kohtusse toomise kohustuse muutmine, on piisav selle ülesande efektviiseks elluviimiseks või mitte. Tänase seletuskirja kohaselt on ette nähtud kohtutes tõsta ressurssi, millega oleks võimalik võtta prokuratuuri täiendavalt ametisse viis isikut. Seda tuleks kindlasti üle vaadata ja veel kord arutleda.
Jõustamise ajana on ette nähtud 1. juuli 2008. Ma arvan, et see jõustamine on selle eelnõu suhtes kindlasti tähtis. Iseenesest jõustamine seadusena ei tähenda veel seda, et me suudaksime neid mõjusid näha sedavõrd kiire aja jooksul, vaid ma hindan kindlasti vajalikuks ka vastavate pilootprojektide olemasolu mõnedes kohtutes, kus täna on probleemid suuremad kui Eestis keskmiselt.
Ja lõpetuseks võib-olla see märkus, et me teame, et ka arenenud riigid on samade probleemidega olnud tegevad aastakümneid. On teada mitmeid sarnaseid ettevõtmisi Euroopa arenenud riikides, näiteks Suurbritannias, kus lisaks heale tahtele – vastava seadusandliku regulatsiooni kehtestamisele – on nimetatud muudatustesse riigi poolt pandud väga suur ressurss. Ometi tulemus ei ole võib-olla nii suur kui on oodatud. Minu teadmiste kohaselt tõi Suurbritannia vastav projekt aastate jooksul aastate lõikes kaasa circa 20%-lise tähtaegade vähenemise ja katkematuse kehtestamise, mis tähendab, et kindlasti on, alguse juures tagasi tulles, selle eelnõu puhul kõige olulisem kohtute suutlikkus nimetatud eelnõu kiiresti ja ilma suuremate valudeta rakendada. Ja eks me tuleme õiguskomisjoniga kriminaalmenetluse seadustiku tervikmuudatuste juurde aasta lõpul tagasi ja siis me oleme ka selle seadustiku täna arutatava eelnõu suhtes targemad ja oleme suutlikud hindama ka mõjusid, mida täna Riigikogule esitletav eelnõu endas sisaldab. Aitäh!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Ettekandjale küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat!
Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada.
Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita.
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg käesoleva aasta 23. aprill kell 18.00.
Sellega on esimene lugemine lõpetatud ja 10. päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.
Tänane istung on lõppenud. Jõudu meile kõigile! Tänan!
Istungi lõpp 17.40.
|
|
|
« Eelmine
|
|
|
|
|
