|
|
» Stenogramm » Kolmapäev, 9. aprill 2008
Stenogramm » Kolmapäev, 9. aprill 2008
|
|
|
|
| XI RIIGIKOGU STENOGRAMM |
| III ISTUNGJÄRK |
| Kolmapäev, 9. aprill 2008, kell 14:00 |
|
|
Toimetatud
|
|
| |
|
|
1.
16:54 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja sellega seotud seaduste muutmise seadus
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Läheme edasi 7. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja sellega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu 194 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli justiitsminister Rein Langi. Palun!
|
|
Justiitsminister Rein Lang
Väga austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Loomulikult väga hea eelnõu, aga väga mahukas eelnõu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise tingis praktiline vajadus veelgi parema regulatsiooni järele. Ja selle parema regulatsiooni vajalikkust tsiviilkohtumenetluses on rõhutanud ka Riigikohtu esimees Märt Rask siinsamas saalis oma ettekandes kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta 2007. aasta kevadistungjärgul. 1. jaanuaril 2006 jõustunud menetlusseadus on nüüdseks kehtinud üle kahe aasta. Selle aja jooksul on praktikas välja tulnud need kohad, kus oleks võimalik asju paremini sätestada ja seadust täpsustada, eriti just selle ühtse rakendamise huvides. Ja samuti on seaduse pinnalt jõudnud tekkida arvestatav Riigikohtu praktika, millest eelnõu koostajad on ka lähtunud. Oleme kaasanud antud eelnõu valmimisse ka Eesti kohtunikkonna ning kohtunikud on panustanud eelnõusse omapoolsete ettepanekutega erinevate arutelude ja ümarlaudade käigus. Kuna see eelnõu on sedavõrd mahukas ja ma nagunii ei jõuaks kõiki üksikasju siin aja limiteerituse tõttu käsitleda, siis ma tooksin välja üksnes ainult kõige olulisemad momendid.
Kõige olulisemaks eesmärgiks peab olema loomulikult tsiviilkohtumenetluse efektiivistamine. Siinjuures ma ütleks, et Eestis ei ole menetlustähtajad tsiviilmenetluses võrreldes muude riikidega eriti pikad, kuid arvestades eriti meie ühiskonna suurust, on siin arenguruumi kõvasti. Oluline on riigi ressursside võimalikult efektiivne kasutamine ning hästitoimivad menetlusreeglid. Kuna Eestis on tõsiseks probleemiks menetlusdokumentide kättetoimetamine, siis täiendatakse menetlusdokumentide kättetoimetamise reegleid. Suutmatus kostjale menetluses dokumente kätte toimetada ongi täna üks olulisemaid menetlustakistusi ja ka kohtu ajaressursi kulusid. Eelnõuga püütakse takistada pahatahtlikke menetlusosalisi venitamast kogu menetlust dokumentide vastuvõtmisest keeldumise läbi. Eelnõu järgi on võimalik dokumendid lugeda kättesaaduks juhul, kui ühe menetluse raames on need mingil aadressil isiklikult juba kätte toimetatud. Sellisel juhul on see menetlusosalise enda kõrgendatud hoolsuskohustus informeerida kohut oma aadressi muudatustest. Samuti soodustatakse elektroonilist suhtlemis kohtuga. Tulevikus on advokaadid kohustatud suhtlema kohtutega elektrooniliselt. Siseministeeriumi palvel üritati leevendada ka tänast olukorda, kus kohtud kasutavad liiga kergekäeliselt menetlusdokumentide kättetoimetamiseks politsei abi. Kohtudokumentide kättetoimetamine politsei abil saab siiski olla põhjendatud erandjuhtum, aga mitte reegel, nii nagu seda täna võrdlemisi sageli rakendatakse.
Eelnõuga lihtsustatakse ka väikenõuete menetlusreegleid. See tähendab, et teatud väiksema väärtusega nõudeid võib kohus menetleda väiksemate formaalsustega, mis tagab kiirema lahendi. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohalt lihtsustatud korras, järgides üksnes eelnõus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Kui tegemist on varalise nõudega ja hagiga, siis alla teatud piiri. Sama probleemi ees vaevleb terve Euroopa Liit. Euroopa Liit on ka vastu võtmas eraldi otsust väiksemate nõuete kiiremaks menetlemiseks.
Eelnõuga muudetakse selgemaks kohtumenetluse keeleline raamistik ning rõhutatakse istungi professionaalse läbiviimise vajadust. Selleks sätestatakse eelnõus, et kohtumenetlus toimub eesti keeles. Ainult erandjuhtudel võetakse vastu ja menetletakse võõrkeelseid dokumente. Samuti muutub hõlpsamaks ebaprofessionaalsete esindajate eemaldamine protsessist ning isikul on võimalik teatud juhtudel taotleda ka riigi õigusabi korras määratud advokaadi väljavahetamist.
Ära peaks märkima ka seda, et välistatakse kulutuste hüvitamine nõustajale, kuna sageli kasutatakse nõustaja nime all esindajana isikut, kellel puudub tegelikult seadusekohaselt nõutav kvalifikatsioon. See on probleemiks täna Ida-Virumaal. Nõustaja instituut oma olemuselt ei ole loodud isiku esindamiseks kohtus vaid tema toetamiseks mingis tehniliselt keerulises, üldjuhul õigusega mitte seotud probleemis.
Eelnõuga parandatakse menetlusega seotud nõrgema positsiooniga ja kaitset vajavate isikute õigusi. Selgelt sätestatakse kohtu kohustus teostada tema enda poolt ametisse määratud isikute üle järelevalvet. Siin on silmas peetud likvideerijat, pärandvara hooldajat, eestkostjat. Eelnõu loob protsessuaalsed eeldused ka uue perekonnaseaduse vastuvõtmisega toimuva suure eestkostesüsteemi reformi läbiviimiseks. Eestkostjate üle teostavad praegu järelevalvet eestkosteasutused, milleks on täna kohalikud omavalitsused. Kuivõrd sageli täidavad eestkostja ülesandeid kuni eestkostja leidmiseni needsamad eestkosteasutused, siis paljudel juhtudel tegelik reaalne järelevalve hetkel puudub. Eelnõuga luuakse võimalused vabastada isik menetlusabi korras täielikult või osaliselt eestkoste teostamisega seotud kulude kandmisest ja eestkostjale tasu maksmisest.
Oluline teema on ka täisealiste isikute kinnisesse asutusse paigutamise kui tugevalt isikuõigusi riivava menetluse täiendamine, seda viisil, mis tagab ühelt poolt nende isikute õiguste parema kaitse, teisalt aga võimaldab erilistel juhtudel reageerida väga kiiresti ja ilma kohtusanktsioonita juhul, kui on täidetud esialgse õiguskaitse eeldused.
Kindlasti ma tahaksin ära märkida ka seda, et eelnõuga luuakse vajalikud seaduslikud eeldused elektroonilise maksekäsu kiirmenetluse rakendamiseks. Justiitsministeeriumil on plaan teha Haapsalu linna üle-eestiline elektroonilise maksekäsu keskus, mis ideaalis peaks tööle hakkama veel sel aastal. Tehniline valmisolek selleks on olemas, tarvilik on seadusparandus või õigemini täiendus.
Käesoleva eelnõuga luuakse vajalikud rakendussätted kolme uue Euroopa Liidu määruse jaoks. Nendeks on Euroopa maksekäsu määrus, väiksemaid kohtuvaidlusi käsitlev määrus ja dokumentide kättetoimetamise määrus, see on Euroopa Liidu liikmelisusest tulenev kohustus, mille osas erandite tegemine ei ole võimalik.
Austatud Riigikogu, ma juhiksin teie tähelepanu veel ühele asjale, et selle eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus ja siinkohal tahaksin ma eelnõu algataja ehk valitsuse esindajana kindlasti toetada õiguskomisjoni ettepanekut esimene lugemine täna lõpetada. Tänan!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Ettekandjale küsimusi ei ole. Ma tänan! Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks õiguskomisjoni liikme Ain Seppiku! Palun!
|
|
Ain Seppik
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid, kellel veel huvi on ja kes on suutnud Riigikogu raskele töökoormusele vastu pidada! Mul on täpselt sama paks eelnõu kaasas, siin annab rääkida küll. Õiguskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja sellega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu 24. märtsil k.a. Eelnõu on väga ulatuslik ning käsitleb põhimõtteliselt järgmisi valdkondi, millest ka minister rääkis. Ma kordaksin nad üle. Esiteks, muuta menetlusdokumentide kättetoimetamine kiiremaks ja efektiivsemaks, seeläbi püütakse kiirendada kogu menetlust. Muuta menetlusabi, sealhulgas ka riigi õigusabi vähekindlustatud isikutele kättesaadavamaks. Niinimetatud väikenõuete, võiks nimetada menetlusreeglite lihtsustamine, millest siin oli päris pikalt juttu, millega on ka Euroopas probleeme. Piiratud teovõimega isikute õiguste laiendamine, riigi vastutuse suurendamine inimestele tekitatud kahju eest. Ebaprofessionaalsete esindajate ja nõustajate lihtsam eemaldamine menetlusest, mis, ma arvan, on päris tõsine probleem. Kohtujärelevalve sisseseadmine tema määratud isikutele, näiteks siin likvideerijad, oli ministri poolt öeldud. Ja mitmete naabrusvaidluste, näiteks avalikule teele juurdepääsu asjade odavamaks ja kiiremaks muutmine. Komisjoni istungil ei jäänud keegi eelnõu vajalikkuse suhtes eriarvamusele, küll aga tekitasid paljud kohad eelnõus diskussiooni, mis on eelnõu mahtu arvestades ka loomulik. Arutati näiteks, kas eelnõu peaks menetlema kiireloomulisena. Kuna tegemist on väga mahukate muudatustega, leiti, et antud juhul, kuna pigem on tehnilise eelnõuga tegemist, võiks seda teha. Arutati ka põhilisi uuendusi, mis on sundinud muutma menetluskorda ja regulatsiooni. Eelnõu nimelt muudab regulatiivsusastme suuremaks, kuna senised reeglid on olnud üldised ja seetõttu ei ole menetlusosalisel alati selge, milliseid kulusid kuhu kanda ning mis reegli järgi need hüvitatakse. Oluline teema komisjonis oli ka kulude hüvitamine hagita menetluses ning komisjonis tekkis diskussioon, kas pakutud muudatused on inimsõbralikumad, õiglasemad ning kergemini mõistetavad. Diskuteeriti ka menetlusabi üldise filosoofia üle ehk millest siis lähtudes menetlusabi vajab üldse parandamist ning millised olid põhipunktid, millele peaks tähelepanu pöörama. Algatajal paluti ka koostada seletuskirjas toodud tema valdkonna peamiste probleemide lahenduste kohta täpsem memo, mille alusel õiguskomisjon saaks seaduseelnõu arutamist jätkata. Leiti ka ja seda põhjendatult, et eelnõus on terve rida põhimõtteid, mis ei ole paljalt tehnilised, vaid muudavad eelnõu täpsemaks ja muudavad ka eelnõu sisu. Siin oli ka juttu juba nn nurgaadvokaatide problemaatikast. Praegune seadus sätestab lepingulisele esindajale haridustsensuse, kuid see ei ole ilmselt osutunud ainult piisavaks. Sageli on tegemist isikutega, kes on omandanud rakenduskõrghariduse suvalises võõrriigis ning see ei ole oma tasemelt võrreldav Eesti kõrgkoolis omandatuga. Eelnõu mõte on selles ja minu arvates on see õige ja ka komisjoni arvates on see õige, et kohtul on õigus ebakompetentne menetleja kõrvaldada protsessist. Arutati ka veel järelevalve sisseseadmist määratud isikute üle ja naabrusvaidluste teemat. Lõppkokkuvõttes jõuti komisjonis konsensuslikult otsusele teha ettepanek Riigikogu täiskogule Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja sellega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu 194 SE esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute tähtajaks määrata 10 tööpäeva ehk siis 23. aprill 2008 kell 18.00 õiguskomisjoni. Aitäh!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Ettekandjale küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg k.a 23. aprill kell 18.00. Esimene lugemine on lõpetatud ja sellega on 7. päevakorrapunkti käsitlemine lõppenud.
|
|
|
« Eelmine
|
Järgmine »
|
|
|
|
