|
|
» Stenogramm » Neljapäev, 16. mai 2013
Stenogramm » Neljapäev, 16. mai 2013
|
|
|
|
| XII RIIGIKOGU STENOGRAMM |
| V ISTUNGJÄRK |
| Neljapäev, 16. mai 2013, kell 10:00 |
|
|
Toimetatud
|
|
| |
|
|
1.
10:44 Riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (397 SE I) esimene lugemine
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Liigume 2. päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu 397 esimene lugemine ja palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Aivar Riisalu. Palun!
|
|
Aivar Riisalu
Aitäh, hea eesistuja! Head kolleegid! Tegemist on väga lakoonilise eelnõuga. Eelnõu sisu sätestab, et riigi äriühingute juhatuste liikme tasu ei tohiks ületad 6 tuhandet eurot kuus ehk Eesti Vabariigis kehtestatud kõrgemate riigiametnike absoluutset palgamäära. Me oleme esitanud seda eelnõud juba mitu korda. Positiivne on see, et selle eelnõu regulaarse esitamise käigus on elu teinud nii palju korrektuure, et mäletan, kui ma esimest korda siin ettekandja olin, siis oli neid äriühinguid 12, tänaseks on neid äriühinguid ja sihtasutusi järgi 6. Progress on olnud käegakatsutav!
Me oleme lihtsalt seisukohal, et need tänased ettevõtted, kellest jutt käib, eelkõige Eesti Energia, Eesti Raudtee, Tallinna Sadam, on teenindusasutused, kes peavad tagama Eesti majandusele ja Eesti elanikkonnale normaalse ja konkurentsivõimelise elektrienergiaga varustamise ja Eesti ettevõtlusele normaalse raudteeühenduse ja sadamate toimimise, ja loomulikult Estonian Air, kes peab tagama meile ühenduse muu maailmaga. Jutud sellest, et nendes äriühingutes peab maksma müstilisi tasusid, kuna need ettevõtted osalevad rahvusvahelises konkurentsis ja selle tõttu on nende ettevõtete juhid kuidagi eristaatuses, on kuskilt maalt ju õige, aga kui me vaatame otsa reaalsele elule, siis me pahatihti oleme sunnitud tunnistama...
Kui mulle kaks aastat räägitakse, et Hiina konteinerite kõige otsem tee Ningbo sadamast Venemaale on läbi Tallinna sadama ja ma pean seda juttu kaks aastat kuulama, muigama ja kui ma proovisin öelda, et see ei ole adekvaatne jutt, siis öeldi mulle, et mine arsti juurde. Aga nüüd on selgunud, et vist lõpuks, pärast paari aastat vaatasidki kaarti ja said aru, et Hiina ja Venemaa on teineteisele oluliselt lähemal, kui läbi Tallinna sadama. Lihtsalt see on üks näide sellest, milles seisneb siis selle rahvusvahelise konkurentsi mõte.
Ütlen ausalt ja otse, et ega me ei arva, et see eelnõu võiks olla nagu kivist või kummist selles mõttes, et siin ei saa mitte midagi muuta. See oleks kindlasti üks objekt laiemateks aruteludeks, sest kummalisel ja kurval kombel on ju eelkõige Keskerakond tulnud appi Eesti Vabariigi valitsuse liikmetele, eelkõige peaminister Andrus Ansipile ja rahandusminister Jürgen Ligile, kes on ajakirjanduses korduvalt öelnud, et neile on arusaamatud teatud sihtasutuste ja riigiettevõtete juhtide palgad.
Huvitav küll, kas see tähendab seda, et kui parlament suleb kõrvad peaministri ja rahandusministri väljaütlemistele, ei ole see olukord normaalne? See olukord peaks olema eelkõige signaaliks koalitsioonile midagi ette võtta sellepärast, et me ei saa ignoreerida valitsust, kelle me oleme ise määranud. Me ei saa ignoreerida valitsuse liikmeid, kellest me peame lugu. Ja ütlen teile ausalt ja otse: kui Reformierakond ei saa aru, et Andrus Ansip on võib-olla peaminister, kellele pole oluline see, kui suur on tema töötasu, siis mina leian, et näiteks täna on siiski valitsuse peaministri ja isegi rahandusministri ja veel oluliste võtmeministrite vastutus oluliselt suurem, kui näiteks RMK juhatuse esimehe oma, kelle põhiülesanne on mets kiiresti maha raiuda, sest inimesed rüselevad ukse taga ja tahavad seda ära osta. Võib-olla Andrus Ansip on peaministrer, kellel on elu jooksul kogunenud nii palju muid sissetulekuid, et ta saab naudinguga teha seda tööd selliselt. Aga mina väidan, et parlament kui kõrgema võimu kandja, peaks selle diskussiooni ikka iseenda jaoks avama ja tegelikult laiemalt läbi vaatama, mis meil Eestis tegelikult toimub? Kahjuks on Keskerakonna hääl olnud siin kui hüüdja hääl kõrbes ja ma võin siin lehvitada mitmesuguste artiklitega ajakirjandusest ülalnimetatud rahandusministri ja peaministri poolt või siis Eesti äriliidrite poolt, kes ütlevad väga selgelt, et riigi äriühingute juhid ei ole sellist ülekuldamist väärt. Kahjuks on see kõik jäänud hüüdja hääleks kõrbes ja tundub, et seda eelnõu võiks siiski menetleda ja selle eelnõuga võiks Riigikogu jõudataas kord lõppresultaadis jõuda parlamentaarse kultuuri rakendamise kaudu selleni, et me loome riigis õiglase süsteemi, kus tegelik vastutus on piisavalt tunnustatud ja on adekvaatselt ära hinnatud, milline on ühe või teise äriliidri või ametikoha tegelik sisu. Ma arvan, et see oleks mõistlik, sest muidu näeb ühiskonna jaoks päris naljakas välja see, et ministrid räägivad, et nad ei saa aru, ja parlament hääletab, et nad ei saa aru, mida räägivad ministrid. See on tegelikult halb märk ja ma arvan, et see võib Eesti ühiskonnas tekitada meie rahvas, keda me siin esindame, siiski kummastava arusaamise, et parlament ei kuule, mis valitsus ütleb. Aga võiks kuulda ja peaks arutama! Selletõttu ma arvan, et Keskerakond on algatanud väga hea seaduse. Aitäh!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Head Riigikogu liikmed, kes me oleme kõik valitud kõrgema võimu poolt, kui teil on küsimusi, siis palun! Arto Aas, palun!
|
|
Arto Aas
Aitäh! Austatud ettekandja! Mina kuulan teid alati väga suure huviga. Tahaksin täpsustada eelnõu sisu, siin eelnõu esimeses osas ütlete, et makstava tasu piirmäär peaks olema 6 eurot kuus, samas eelnõu tagumises osas leiab lause, et eelnõu ei piira juhatuse liikmetele maksta täiendavaid tasusid, mis kehtiva seaduse kohaselt võivad olla aastas kuni 4 kuupalga ulatuses, 1/3 kogu tasust võib tulla tulemus- või lisatasuna. Mis see lõplik tõde on, kas see tasu võib siis olla 6000 eurot kuus või koos lisatasudega teeb see siis isegi 8000 eurot kuus? Aitäh!
|
|
Aivar Riisalu
Me oleme endiselt seisukohal, et ühegi seaduseelnõu algatamisel ei ole mõtet lüüa asju naeltega seina külge kinni, nii et diskussiooni objekt puudub. Võib-olla parlamentaarse arutelu käigus me otsustame, et see lisatasu võiks olla veelgi suurem. Aga vaadake, me peame aru saama sellest, et tulemus võiks olla palgasüsteemis kirjeldatud. Täna on ühiskonna põhiline reaktsioon ja eelkõige ka meie juhtpoliitikute reaktsioon seotud sellega, et on olemas liiga kõrged lepingulised põhitasud, mis ei arvesta ettevõtte tegelikke tulemusi. Ma ei taha olla siin see lõputu kordaja, et Estonian Air ajas ju tegelikult ikkagi õlgu kehitama väga paljud inimesed. Selletõttu ma väidangi, et Keskerakond ei taotle siin seda, et asi jookseks kinni. Me oleme teinud ettepaneku, et heade tulemuste korral võiks maksta nelja kuu lisatasu. Võib-olla me lepime selle eelnõu menetlemise käigus kokku, et me maksame 14 kuupalka lisatasu selle eest, kui näiteks Eesti Raudtee või Tallinna Sadam toodab meile kasumit ja annab riigile võimaluse välja võtta dividende.
Jah, see on diskussiooni koht. Täna kahjuks vihjed sellele rahvusvahelisele konkurentsile ja selles konkurentsis osalemisele on meid viinud ju siiski olukorda, kus nii Eesti Raudtee kui Tallinna Sadama majandusnäitajad tegelikult on langustrendis, sellepärast et hoopis diplomaatilistel ja mis iganes välispoliitilistel põhjustel teatud mõttes Eesti infrastruktuuri ignoreeritakse. Ja me ei ole suutnud sellele rohtu leida. See, et me täna võitleme oma lennufirma säilimise eest, on ju väga õiglane võitlus, aga see võib ühel hetkel lõppeda sellega, et Euroopa Liit ütleb, et te olete teinud rehepappi ja andnud lubamatut riigiabi, mis tähendab seda, et see üritus lõpebki meil ära ehk tulemus on null. Ja siis, ma arvan, ei makstaks lisatasu, kui tulemus on null.
Keskerakond ei ole mitte kunagi olnud sellel seisukohal, et arutelus ja ettepanekutes ei ole võimalik teha muutusi. Ma arvan, et Reformierakond peaks päris hästi mäletama meie ühiseid valitsemisaegu, kus me oleme mingitest väga olulistest oma varem kogu aeg korrutatud põhimõtetest olnud sunnitud loobuma selle nimel, et ühiskonna areng, tasakaalustatud areng oleks paremini tagatud. Ning praegu ma soovitan ka, et selle eelnõu puhul ärgem öelgem, et see on lõplik variant, aga öelgem, et muutusi on vaja või et vähemalt arutelukoht on olemas. Aitäh!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Valdo Randpere, palun!
|
|
Valdo Randpere
Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Mina kuulan sind võib-olla veel suurema huviga kui Arto Aas, aga ma ei saanud päris aru nüüd, mis sinu eelnõu eesmärk siis tegelikult on. Jutust jäi mulje, et sa tegelikult ei tahagi nagu piiri panna äriühingute juhtide palkadele, vaid sa tahaks tegelikult tõsta ministrite palku. Kui see äkki nii on, miks sa ei tule sellise eelnõuga siis? Või kavatsed sa, juhul kui eelnõu jääb menetlusse, teha sellise muudatusettepaneku? Aitäh!
|
|
Aivar Riisalu
Mul ei ole küll hetkel keskfraktsiooni volitust niimoodi väita, aga ma arvan, et ministrite vastutuse küsimus on kindlasti oluliselt suurem kui riigi äriühingute oma. Selle tõttu ma väidan, et tänase eelnõu põhiline mõte on siiski rahustada – mitte rahustada, see on vale sõna, me ei saa niimoodi öelda. Pigem lähtub see ühiskonna õiglustundest, miks ühtedel on nii ja neil on naa. Aga olen seisukohal, kui parlament otsustab ja komisjonid ja parlamendi täiskoosseis leiab, et see debatt on vajalik, siis teeme seda. Proovige aru saada, mul on täna sügav hirm selle üle, et valitsus justkui nagu juhiks meid, eelkõige sellepärast, et tõepoolest ministrid on jõulised isiksused. Aga ma väidan, et meie parlament peab olema ikka see, kes otsustab ka ministrite nii olemuse kui ka, mis seal salata, isikkoosseisu üle, samuti võib-olla näiteks ministeeriumide struktuuri üle. Aga jah, ära iial ütle iial! Võib-olla tõesti oleks mõistlik ka lõpuks jõuda valitsuse teatud küsimuste lahendamiseni.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Paul-Eerik Rummo, palun!
|
|
Paul-Eerik Rummo
Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kriitika riigi äriühingute liiga kõrge palga küsimuses tihti kasutab argumendina võrdlust avaliku võimu teostajate palkadega. Kuidas sa tunned, kas üldse need kaks sektorit, need kaks maailma on mingisugusel ühelgi mõistetaval viisil võrreldavad ja nende vastutuse suurus ja laad on sellisel määral üldse võrreldavad, et neid saaks kasutada kuidagimoodi nende tasustamise määramisel üksteise suhtes?
|
|
Aivar Riisalu
Absoluutselt väga hea küsimus! Hea kolleeg, tõepoolest, riigi äriühingute juhtide vastutuse küsimus ei ole võrreldav näiteks valitsusliikmete vastutuse küsimusega. Valitsusliikmete vastutus on vaieldamatult kordades suurem. Need ongi kaks asja, kui rahvakeelt kasutada, siis nagu siga ja kägu, kellel sarnasust ei ole absoluutselt. Ütlen ausalt ja otse, et näiteks EAS on sisuliselt väljast tuleva abi ümberjagaja ja selle ümberjagamise juures me oleme aastaid kuulnud ainult probleemidest. Riigikontroll on teinud auditi ja öelnud, et vanas rahas 7 miljardit krooni on topitud kurat teab kuhu ja see ei ole Eesti majanduse arengusse mitte mingisugust edu toonud. Andke andeks, aga ma kordan oma pakkumist: ma olen kõiki neid ameteid nõus täitma selles eelnõus ette nähtud palgamäära eest! Aga peaministriks ma saada ei taha, sest ma ei saa selle tööga hakkama, ma olen selleks liiga nõrk.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Jaak Allik, palun!
|
|
Jaak Allik
Lugupeetud ettekandja! Olukorras, kus nõukogu peab täitma üldkoosoleku või asutaja juhiseid, kas te peate tõenäoliseks, et nõukogu ei konsulteeri üldkoosoleku või asutajaga, st ministriga, määrates juhatuse liikmete palka?
|
|
Aivar Riisalu
Muidugi konsulteerib! Need nõukogud ongi seal vahel selles mõttes see kõige nõrgem lüli. Me oleme täna ju eelmises päevakorrapunktis seda nõukogude temaatikat arutanud ja ma jään endiselt selle seisukoha juurde ning praktikuna julgen väita, et nõukogud on pigem formaalsed ja diskussioon toimub ministri ja selle tippjuhi vahel. Nnõukogu lihtsalt lööb sinna allkirja alla. Ja siis pärast on mõnelgi mõtleval nõukogu liikmel silmad häbi täis ja nii mõnigi mõtlev nõukogu liige on katsetanud võimalust kiiresti nõukogust lahkuda, sest ta näeb, et selle nõukogu sisuline töö kas või näiteks palga kujundamisel on olnud pehmelt öeldes ka talle hingeliselt vastuvõetamatu. Selletõttu ma arvan küll, et kahjuks nõukogude staatus on olnud läbi aegade selline kummaline. Me ei saa seal paremat kvaliteeti enne, kui me sinna tõesti spetsialiste suudame panna. Aga kust neid spetsialiste nii väga palju võttagi? Selles mõttes täiesti õieti teie poolt markeeritud teema.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Toomas Tõniste.
|
|
Toomas Tõniste
Hea juhataja! Hea ettekandja! Enne korra mainisid ka, et rahvusvahelises konkurentsis osalevad ettevõtted vajavad rahvusvaheliste kogemustega häid juhte. Kui me Eestist sellist juhti ei leia, siis peame vaatama väljapoole Eesti piire ja seal on kahjuks või õnneks, ma ei oska öelda, tihti need palganumbrid hoopis teised. Mis võimalused sinu arust on, kas ettevõte jääb ilma juhita või tuleb maksta sellist palka, nagu makstakse mujal riikides? Aitäh!
|
|
Aivar Riisalu
Minu meelest on, hea kolleeg Tõniste, teie suhtumine täiesti vale. Mille baasil me üleüldse väidame, et me ei leia Eestist kuuele äriühingule, kellest täna jutt käib, ütleme äriühingut ja sihtasutust, kellest täna jutt käib, et me ei leia nendele Eestist juhte? Miks me suhtume iseendasse selliselt? Me ei ole sinna väga palju 22 taasiseseisvuse aasta jooksul väljast spetsialiste sisse ostnud. Kahel korral oleme ostnud, mõlemal korral oleme pannud puusse. Andke mulle andeks, aga kas siis tõesti järsku me peaksime loobuma sellest praktikast, et neid väljast sisse tuua, sest omad mehed kipuvad paremini hakkama saama. Nad saavad paremini aru, kus riigis nad elavad, millised on selle riigi tegelikud võimalused ja proovivad selle riigi eest justkui natukene paremini võidelda. Ehk kui me ostame kellegi väljast sisse, kes tuleb mingi taustaga, siis ma väidan, et see taust hakkab teda lämmatama. Kui me ostame sisse spetsialisti näiteks Prantsusmaalt, siis ta hakkabki mõtlema, et ta on spetsialist ja ta näiteks ehitab lennufirmat riigis, kus on 50 miljonit elanikku, aga täiesti juhuslikult on see fakt talle assistendi poolt ütlemata jäänud, et Eestis on 1,3 miljonit elanikku. Ja siis ta käitubki suure Prantsuse lennukontserni juhina ja lõppresultaadis meil jällegi on ainult tühjad pihud. Ehk see ei ole mehejutt, et meil ei ole endal inimesi. Vähemalt täna me räägime kuuest asjast. Kui riik tahab asutada mingi täiesti unikaalse uue ettevõtte, näiteks hakata tootma tummapomme, võib-olla sinna tõesti peaks ostma kuskilt Pentagonist kellegi, aga no andke andeks – sadam, raudtee, lennundus ja energeetika. Kas me tõesti ei saa hakkama? Ärge tehke nalja!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Igor Gräzin, palun!
|
|
Igor Gräzin
Kaks täpsustust. Tuumapomme, sütikuid toodab General Electric, mitte Pentagon. Teiseks, ma tahtsin täpsustada seda, et see et ka meil on olemas omad tublid inimesed. Sa unustasid ütlemata, et sa oled nõus juhtima Eesti Energiat ka selle juhatuse esimehe poole palga eest. Ma oma omalt poolt lisan ja ma olen seda korduvalt rõhutanud, et Eesti Energia juhina oleksid sina kogu praegusest juhatusest kindlasti parem, efektiivsem, kaastundlikum, mõistvam ja mul ei ole selles vähematki kahtlust. – Kui sa vaid läheksid ainult sinna! – Ma tahtsin nüüd küsida õieti seda, et kui me räägime juhatuse liikmete palkadest ja muudest asjadest, siis sa rääkisid majanduse langustrendidest. Riik ei tohiks äritseda ja kui riik äritseb, siis ta peaks täitma sotsiaalseid funktsioone. Eesti Energia seda ei tee, kas siis ka nõukogu funktsioon peaks olema sotsiaalne, mitte rahaline?
|
|
Aivar Riisalu
Aitäh! Ma vastan kõigepealt sellele, ma ei arvanudki, et Pentagon toodab tuumapomme, ma ütlesin, et võib-olla Pentagonist tasuks sisse osta mõni spetsialist, kes oleks sellega kokku puutunud. Mulle aeg-ajalt meeldib kolleeg Igor Gräzin – ta on selline karismaatiline ja tegelikult väga julgete väljaütlemistega mees. Kas Reformierakond sellest aru saab, et neil on selline pärl, on iseküsimus. Ma tsiteeriksin Igor Gräzinit: "Sandor Liive, sina ei ole ärimees, sina oled sotsiaaltöötaja, kelle ülesanne on Eesti majandusele ja rahvale konkurentsivõimelise hinnaga elektrienergia tootmine, et selle kõige taustal ei väheneks kodanike elatustase ja riigi majanduse konkurentsivõime oleks jätkusuutlik." See ongi see sõnum, mida tuleb tunnistada sellel lihtsal põhjusel, et Eesti Energia on petnud oma rahvast aastakümneid, öeldes, et see parim, odavaim ja kõige mõistlikum energia. Ma olen siit puldist korduvalt emotsionaalsete kõnede käigus öelnud, et ka mina olen selle pettuse ohvriks langenud. Tegelikult oleme ausad, tänases Eestis on sisemajanduses toimunud ebamõistlik külmumine. Eksport on eksport. Sisemajandus, mis on valdavalt teenusmajandus, kui inimesed röövitakse palga saamise hetkel paljaks läbi elektriarvete, kommunaalarvete ja mille iganes, siis sisemajanduse tsirkulatsiooni ei saagi tekkida, sest inimesed ei osale tarbimises. Needsamad riigiäriühingud peavad tagama selle, et siia tahetakse lennata, et siin tahetakse äri teha, et siin oleks normaalne ettevõtluskeskkond ja et siit ei hakataks lahkuma sellepärast, et näiteks hinnad energiakandjatel, mida me ise oleme võimelised tootma, on mõistusevastase hinnaga. Selletõttu ma rõhutan veel kord, kui riigil peaks tekkima mingeid uusi tarku ideid, võib loomulikult tekkida täiesti uus olukord, aga täna räägime me teenindusasutustest, kes peavad tagama normaalse majanduskeskkonna ja selle tagajärjel tuleb kõik muu juba peaaegu iseenesest – rahvuslik rikkus ja jõuamegi 15 aastaga viie rikkama riigi hulka, millest ma nüüd olen juba, Igor, mitu aastat ma olen ära oodanud, aga ei paista kuskilt. Ehk selles mõttes tõepoolest need ettevõtted on teatud mõttes sotsiaalse taustaga ettevõtted ja sotsiaaltöötajate palgad meil ei ole väga kõrged.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Paul-Eerik Rummo, palun!
|
|
Paul-Eerik Rummo
Aitäh! Nädalalõpp läheneb ja koosviibimine muutub järjest meeleolukamaks. Lihtsalt sellise filosoofilise repliigi korras, kui sa ütlesid, eelmisele küsimusele vastates, et jah, tõepoolest avaliku võimu teostaja ja äriühingu juhi vastutused ei ole võrreldavad, siis sa tegelikult sellega asusidki võrdlema. Sa ju tegelikult võrdlesid, sa ütlesid, et ühel on suurem vastutus, teisel väiksem, aga see selleks.
Aga mu küsimus seisneb selles: kas sinu hinnangul on olemas mingisugune enam-vähem Eestis üheselt mõistetav arusaamine äriühingu juhtide, aga võib-olla ka avaliku sektori juhtide palkade kujunemise alustest? Mis on need kriteeriumid, mille alusel neid korraldatakse? Kust me hakkame üldse mõtlema selle üle, kui suur peaks olema ühe või teise ametkoha palk?
|
|
Aivar Riisalu
Absoluutselt õige tähelepanek selles mõttes, et kui me tänase olukorra tekitasime ise, siis me võtsime aluseks presidendi palga, mis meil sündis ühistöö tulemusena, ja presidendi palganumbriks, kõrgeimaks astmeks sai 6000 eurot. Järsku me panime sellega isegi mööda, kui me võtsime aluseks presidendi palga? See on jällegi arutelu koht. Ma väidan, et see, kuidas me selle eelmise süsteemi lõime, näitabki seda, et me oleme tegelikult võimelised arutlema ja me oleme võimelised proovima leida. Tegelikult me tegime seda teatud mõttes ühiskonna survel ehk me proovisime süsteemi korrastada. Täna on selle eelnõu esitamise surve tekitanud – mul on siin isegi kaasas, kullakesed – Jüri Mõis, Jürgen Ligi, jälle Jürgen Ligi: "Selle palga eest peab EAS-ist tulema vaid puhast kulda". Jüri Mõis riigijuhtide palkadest: "Need vennad ei ole seda väärt." Jürgen Ligi: "RMK juhi 5% palgatõus 7000 euroni ei ole õiglane." Need ei ole Kesknädala artiklid ju! Saate aru! Inimesed oskavad Eestis lugeda 100% ja meie teeme näo, et midagi pole juhtunud. No ei saa niimoodi, kullakesed! Ei saa! Me oleme parlament!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Valdo Randpere, palun!
|
|
Valdo Randpere
Ma ei tea, kas ma julgen enam küsida midagi, aga ma siiski proovin. Enne ma küsisin su käest, et kas su eelnõu eesmärk oli panna lagi äriettevõtete juhtide palkadele või pigem sa leidsid, et ministrite palgad on madalad? Sa vastasid mulle nii segaselt, et ma ei saanud aru. Küll sain ma aru sellest, et sa vahepeal teatasid, et sa ise peaministriks ei hakka, kuna sa oled liiga nõrk. Kuna sul nagu oma huvi asjas ei ole, siis äkki sa annad mulle ühe konkreetse vastuse, milline peaks olema Eesti Vabariigi peaministri palk? See palk, mida sa ise ei ihalda, aga sinu objektiivne kõrvaltvaataja hinnang? Aitäh!
|
|
Aivar Riisalu
6000 eurot – Keskerakonna eelnõust tulenevalt.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Igor Gräzin, palun!
|
|
Igor Gräzin
Vaata, mul on jäänud selline tunne, et Eesti on muutunud narkomaania riigiks, tähendab selles mõttes, et me istume narkonõela otsas ja meil on see teadmine, et Eesti Energiast tuleb dividend, mida mitte kellelgi, riigil sealhulgas, ei ole vaja. Sest kui see dividend läheks tootmisesse tagasi jne, oleks meie riik palju rikkam. Me praegu lihtsalt kiiresti varastame ära omaenese homse rikkuse selle dividendi kaudu. Eesti Energia tuleb erastada kõige kiiremas korras, seni kuni seal veel midagi erastada on. Aga nüüd tekib küsimus, kas on mingisugused valdkonnad, kus riik siiski iga hinna eest peab äritsema jääma. Sest meie ka siin eelarvet koostades arvestame, too toob dividende ja too toodab kasumit jne, unustades, et seda kasumit pole kellelgi vaja, see on lihtsalt korraks eelarve ära tasakaalustada ja kõik, pisiasi ühesõnaga, see ei oma tähtsust.
|
|
Aivar Riisalu
No selles osas ma kolleeg Gräziniga nõus ei saaks olla ja Keskerakonna seisukoht on ka selgelt see, et Eesti Energiat ei oleks vaja erastada. Eesti Energia tuleks lihtsalt riigi poolt paika panna ja üles ehitada selliselt, et ta tõepoolest ongi infrastruktuuri üksus, mis tagab majanduse normaalse arengu ja see dividendi ootus tõepoolest võib-olla ei peaks olema Eesti Energia puhul põhiline, vaid põhiline peaks olema see, et läbi normaalse energiahinna tekitatud ettevõtluskeskkond loob Eestisse uusi töökohti ja tõstab riigi maksubaasi. Ehk selles osas olen ma kolleegiga nõus. Erastamine ei ole siin hea mudel, sest erastamise puhul me läheksime kindlasti sellele teele, et me sukelduksime määramatusse. Tõsi, Eesti Energia küljest võib-olla tasuks erastada näiteks õlitööstus, mida ei ole küll mõistlik riigil pidada, sest see on selline ettemääramatu ja kuidagi tõrgetega seotud. Aga see selleks, me ei räägi praegu sellest.
Sa küsid, mis äriga peaks Eesti riik tegelema, siis ma arvan, et Eesti riik peaks tõepoolest rohkem äri tegema. Jällegi siin nüüd erakonna nimel ettekannet tehes räägiksin praktikuna seda, et sügava kriisi ajal meie põhilistel eksporditurgudel Põhjalas tekkisid Eesti ettevõtluse jaoks tõrked eelkõige sellepärast, et Põhjala riigid asusid oma majandust toetama ja sõna otseses mõttes nii pangaliste kui riiklike meetmetega tekitati olukord, kus Põhjala riigid väga palju neid asju, mida nad varem ise ei pidanud otstarbekaks teha, tegid kriisi ajal ise, et säiliksid töökohad ja normaalne majanduse tsirkuleerimine. Eesti, risti vastupidi, on ju tänase parempoolse valitsuse juures põhiliselt deklareerinud, et riik ei pea äri tegema. Aga ma arvan, et näiteks üks suund, mis oleks riigil siiski mõistlik taastada, on arengufondi kapitaliseerimine paremini, kui see täna on tehtud. Sellepärast, et riigil oleks mõistlik järgmisele tasemele ehk tarka ettevõtlusesse riskikapitali paigutada, spetsialistid arengufondis võiksid hinnata selle paigutamise mõttekust ja riigil tekiks nagu topeltvõit. Me suudaksime juurde luua meie unistust, tarku töökohti ja ettevõtete normaalsel käivitamisel oleks neid võimalik realiseerida. Mis saaks Eesti riigil selle vastu olla, et mingi Skype'i analoog näiteks tooks riigieelarvesse korralikult raha juurde. Aga võib-olla näiteks Andrei Korobeinik, kes on väga tark mees, ta kaasaks mingisugust väga kallist või väga ebamugavat kapitali, selle asemel, et ta võiks riigiga koostöös luua mingi targa ettevõtte, mille ta kolme aasta pärast realiseerib, laseb vabasse kapitalismi, aga Eesti riik teenib sellelt arvestatavalt ja see oleks suund, mida Eesti riik peaks kindlasti laiendama. Me tegime päris hästi, kui me Telekomi dividendid arengufondi suunasime. Jah tõsi, alati võib juhtuda, et midagi läheb valesti, aga igal juhul on sellisel väikesel riigil mõistlik sellisesse ettevõtlusesse investeerida. Ja teine soovitus Eesti riigile on see, et Eesti riik peaks tõsiselt mõtlema, et positsiooni mingisugusesse panka – meil on üks selline pank Eestis olemas, kuhu riigil tasuks positsioon sisse osta, et Eesti keskmine ja väikeettevõtlus omandaks mingisugusegi krediidivõimekuse, sest täna suurte rahvusvaheliste pankade puhul on väikeettevõtetel päris keeruline panga uksest sisse pääseda. Ma arvan, et see võiks olla teine Eesti riigi ärisuund. Nii on. Aitäh!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Juku-Kalle Raid, palun!
|
|
Juku-Kalle Raid
Aitüma! Aivar, väga ilus kõne oli! Mul tekkis üks küsimus, kas sa mäletad, mis see küsimus oli, millele sa vastasid?
|
|
Aivar Riisalu
Ma vastasin küsimusele, millist äri peaks Eesti riik tegema? (Vahelehüüe: "Õige!")
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ole. Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks majanduskomisjoni liikme Arto Aasa. Palun!
|
|
Arto Aas
Austatud Riigikogu! Majanduskomisjon arutas esitatud eelnõu k.a 6. mail, tegelikult oli see selle koosseisu jooksul juba kolmas kord samasisulist eelnõud arutada. Komisjonis esindas Keskerakonna fraktsiooni Aivar Riisalu ja valitsuse seisukohti tutvustas Rahandusministeeriumi riigivara osakonna juhataja asetäitja Tarmo Porgand. Aivar Riisalu tutvustas eelnõu eesmärke ja sisu, millega tegelikult olime ka varasemalt tuttavad, ja Tarmo Porgand Rahandusministeeriumist tutvustas Vabariigi Valitsuse seisukohti, mis ka ei ole viimase paari jooksul muutunud ja mis lühidalt ütlevad seda, et valitsus ei toeta seaduse tasandil äriühingute ja sihtasutuste juhatuse liikmete palkade fikseerimist, kuna see valdkond on äriseadustiku poolt piisavalt reguleeritud ja võib vähendada ettevõtete konkurentsivõimet.
Komisjonis küsiti ka üle, milline on selle eelnõu erinevus, võrreldes varasemate eelnõudega? Nagu siin juttu oli, on jäetud sisse võimalus maksta lisatasu.
Küsiti ka üle, et miks on see summa just 6000 eurot ja arutati sel teemal, et kas mitte suurem probleem pole see, et Eestis on enamus palgad liiga madalad, mitte ei ole probleem see, et mõned palgad on liiga kõrged.
Ja üldiselt oli selline reibas ja rõõmsameelne arutelu, nagu ka hetk tagasi siin samas täiskogu ees. Kokkuvõttes otsustati esiteks, saata eelnõu täiskogu päevakorda 16. mail, ja teiseks, teha ettepanek eelnõu tagasi lükata. Selle ettepaneku poolt hääletas 6 komisjoni liiget, vastu 4, erapooletuid ei olnud. Aitäh!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Hea ettekandja, ma tänan teid. Teile on ka vähemalt üks küsimus. Priit Toobal, palun!
|
|
Priit Toobal
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Te lugesite ette ka Vabariigi Valitsuse seisukoha, miks Vabariigi Valitsus antud eelnõu ei toeta. Aga kuna arutelu oli komisjonis ja otsused selle eelnõu tagasilükkamise osas langetas komisjon, võib-olla toote välja ka need põhjused, miks komisjon ei toetanud antud eelnõu edasist menetlemist? Aitäh!
|
|
Arto Aas
Jah, mainisin ära Vabariigi Valitsuse seisukohad, sest see on eelnõude puhul üldiselt selline hea tava. Ma ütleks, et komisjoni enamuse seisukohad ühtisid Vabariigi Valitsuse dokumentides toodud seisukohtadega. Meil seekord väga pikka arutelu ei olnud, sest me oleme seda debatti pidanud aremalt juba vkaks korda. Ma vaatasin, ma viimati käisin täpselt sama eelnõuga siin puldis 15. jaanuaril. Nii et seekord meil sellist väga pikka sisulist debatti ei olnud, aga positsioonid olid tõepoolest päris selged.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Kadri Simson, palun!
|
|
Kadri Simson
Aitäh! Lugupeetud komisjonipoolne ettekandja! Ma arvan, et isegi teie peate tunnistama, et nii mõnigi nõukogu on tegevjuhile palka määrates teinud suuri vigu. Kas te oskate öelda, mida on õpitud Eesti Õhu juhtumist, kus Tero Taskilal oli selline palk, mis nägi ette tema tööga mitte toimetulemise korral 6-kuist hüvitist? Kuidas nõukogu need järeldused tegi ja mida ta sellest õppinud on?
|
|
Arto Aas
Seda on targem küsida nõukogu liikmetelt, aga ma arvan, et Estonian Airi õppetund praegu veel paraku kestab. Me ei tea täpselt, kuidas see lugu lõpeb. Küll on nõukogu liikmed välja vahetud. Teadupooles on sealt välja vahetatud poliitikud. Täna juhib seda Erki Raasuke, ma arvan Eesti üks tunnustatumaid tippjuhte, teeb seda kindlasti mitte oma turuhinna eest, vaid pigem pro bono. Ma arvan neid õppetunde on palju. Ma soovitan neid küsida nõukogude liikmetelt või üldkoosolekult. Aitäh!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Ester Tuiksoo, palun!
|
|
Ester Tuiksoo
Tänan väga, härra juhataja! Austatud ettekandja! Kuna eelettekandja kandis ette ka kahe valitsusliikme seisukohad riigiettevõtete juhtide palkade osas ja need olid kritiseerivad, siis ma tahaksingi teie käest küsida, kas siis need kaks nimetatud ministrit jäid valitsuses vähemusse, kui valitsus kujundas seisukohta? Aitäh!
|
|
Arto Aas
Aitäh! Kui te neid ministrite seisukohti lähemalt uurite, siis tegelikult nad ei ole nõudnud ja nad ei pea õigeks seaduse muutmist. Seda seadusega palgapiiride panemist ei kiida heaks ka OECD. Aga nad on kindlasti pidanud neid kohati ebaõiglasteks või liiga suurteks ning mõnikord ka mulle tundub nii. Aga üksikute vigade pealt seadusandluse kujundamine ei ole hea praktika, ei ole õigusriigile kohane. Nii et subjektiivsed hinnangud jäävad. Ma loodan, et erinevad nõukogu liikmed, üldkoosolek on neid arvamusi tõsiselt lugenud ja järginud ja teevad edaspidi targemaid otsuseid. Aitäh!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Kadri Simson, palun!
|
|
Kadri Simson
Aitäh! Mõned aastad tagasi otsustas Riigikogu muuta seadust ja panna piirangu riigiettevõtete juhtide boonustele. Senimaani oli see reguleerimata ja näiteks Eesti Loto juhil õnnestus saada heade tulemuste eest boonust, mis oli lähedane aastapalgale. Edaspidi seadustati, et ei tohi olla boonus üle 4 kuu töötasu. Siis oli Riigikogul sobilik muuta seadust, et riigiettevõtete juhtide palku korrigeerida. Milles on erinevus praegu? Kui me näeme, et palkade vallas puudub normaalne võrdlus presidendi ja peaministri ametipalgaga, miks me ei tohi nüüd Riigikogu täiskoguna riigiettevõtete juhtide palkadele piiri panna? Aitäh!
|
|
Arto Aas
Aitäh! Ma arvan, et tolle korra debatt oli üsna emotsionaalne. Ma ise selle debati juures ei olnud, aga kokkuvõttes ei piiratud sissetuleku üldtaset, peeti targaks lisatasusid piirata, et enamus tasust oleks põhipalk, et see oleks läbipaistev ja võrreldav. Tänapäeval samamoodi panganduses ja mujal on asutud pigem piirama lisatasusid ja soovitakse, et põhipalk oleks selge ja läbipaistev. Jüri Mõis, keda siin Aivar Riisalu tsiteeris, ütles muu hulgas sellesama arvamusartikli teises osas, algul ta ütles, et need vennad ei ole seda palka väärt, siis ta ütles muu hulgas seda, et eraettevõtluses on tavapärane, et juhatuse liikmetele makstakse näiteks 10% kasumist preemiaks. Võite mõelda, et kui Eesti Energia kasum on 100 miljoni euro juures, kas meie ühiskond oleks valmis maksma 10 miljonit eurot Sandor Liivele aastalõpupreemiaks. Tõenäoliselt mitte. Nii et need on erinevad küsimused. Mina arvan, et tänane regulatsioon, kus lisatasu on 4 kuu tasuga piiratud, on normaalne. Seda ei peaks muutma. Aga sel teemal muidugi võib debateerida. Antud eelnõu seda ei käsitlenud ja komisjonis me ka seda ei arutanud. Aitäh!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Kristen Michal, palun!
|
|
Kristen Michal
Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Meenutage mulle lihtsalt faktilise täpsuse mõttes, kas Estonian Airi nõukogu juhtisid poliitikud või ettevõtjad. See on esimene pool küsimusest. Ja teine pool on see, et kuna ma eelmiste selle eelnõu arutelude juures ei viibinud, olen oma lühikese aja jooksul siin näinud kahte väga rõõmsameelset esitust Riisalu poolt sellel teemal. Aga kas ka varem on arutatud palgalagesid või erinevaid piiranguid Tallinna ettevõtete juhtide tasul? Aitäh!
|
|
Arto Aas
Estonian Airi nõukogu juhtisid ettevõtjad, ettevõtja. Seal on alati olnud ülekaalus ettevõtjad. Mis puudutab poliitikute osalemist ettevõtte nõukogus, siis nii palju kui mina kuulnud olen ja kuulnud olen päris palju, siis nende kõrgete palkade puhul on poliitikud pigem vastu ja tagasihoidlikumad olnud. See surve tuleb erasektori poolt.
Me teame, et tegelikult riigile kuuluvate ettevõtete palgatase ei ole Eesti mõistes sarnaste ettevõtete võrdluses väga kõrge. Tegelikult, kui me vaatame suuri ettevõtteid sarnase käibega, kus töötajaid üle 500 inimese, jne, siis see palk on kõrgem. Seda kuni äärmusteni, kus üks väetisetehase juht teenis ühes kuus rohkem, kui teenib president või keegi teine Eestis. Eriti energia- ja transiidisektoris on palgad väga kõrged. Ka nõukogudes on olnud nende palganumbrite väljapakkujad pigem inimesed erasektorist. Aga see selleks. Tallinna ettevõtete palgakorraldust me varasematel kordadel oleme arutanud. Seda riigi tasandil reguleerida mina õigeks ei pea ja minu teada ei ole seda reguleeritud ka Tallinna linnas. Aga täpsem informatsioon mul puudub. Aitäh!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Aivar Riisalu!
|
|
Aivar Riisalu
Aitäh! Hea eesistuja! Head kolleegid! Ma ei oleks siia pulti tulnud, kui küsimuste voorus ei oleks esile kerkinud üht väga tõsist probleemi, mida mina täna meie ühiskonnas näen. See on lõputu vastandumine keskmiste, vasakpoolsete ja parempoolsete vahel, lõputu vastandumine Eesti riigi, tema parlamendi ja valitsuse ja Tallinna linna vahel. Ehk ma olen väga õnnetu selle üle, et Eesti Vabariigi parlamendi liikmed ja valitsuse liikmed teatud retoorikas püüavad Tallinnat rõhutada nii tähtsa kohana maailmas.
Ma juhin teie tähelepanu, et Tallinn on küll Eesti Vabariigi pealinn ja Tallinna linnapea on täiesti juhuslikult demokraatlike valimiste tagajärjel Eesti Keskerakonna esimees Edgar Savisaar, kuid Tallinn linn on samas ka üks kohalik omavalitsus 223-st või mis iganes neid kohalikke omavalitsusi Eestis on. Selletõttu on mul väga raske südamega kuulata endise ministri ja tänase Riigikogu liikme küsimuses riiklikult oluliste küsimuste arutamise juures paralleeli tõmbamist ühe kohaliku vallaga. Seda ei saa tegelikult Eesti Vabariigi parlament endale lubada. Ja ilmselt oli tal ministrina töötades töökoormus nii suur, et ta ei suutnud aru saada, et parlament on rahva poolt valitud, valitsus tegelikult allub parlamendile ja parlament Tallinna linna juhtida ei saa. Ehk kui parlamendi liige leiab, et kohaliku omavalitsuse probleemid on talle tähtsad, siis on loomulikult võimalus töötada kohalikus volikogus ja kohaliku volikokku – ma juhin teie tähelepanu! – pääseb valimistel, mis toimuvad selle aasta 20. oktoobril. Ehk siit mul Reformierakonnale soovitus seada Tallinna linna volikogu valimistel kindlasti üles Kristen Michali kandidatuur näiteks Tallinna kesklinna piirkonnas, kus ta võiks tänu oma selgele silmavaatele ja tegelikult väga heale ettevalmistusele ja korralikele ajudele olla Tallinna volikogu üks säravamaid liikmeid, kui mitte öelda, et näiteks me võiksime kaaluda tema valimist Tallinna volikogu esimeheks koalitsioonis Keskerakonnaga. Aitäh!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 397 SE esimesel lugemisel tagasi lükata ja vastavalt meie korrale alustame selle ettepaneku hääletamise ettevalmistamisega. Head ametikaaslased, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 397 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Hääletustulemused Poolt 39 Riigikogu liiget, vastu 22, erapooletuid ei ole, on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu 397 esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Sellega on 2. päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud. Head ametikaaslased, sellega on meie istung lõppenud. Ma tänan teid ja soovin teile jõudu teie töös. Aitäh teile!
Istungi lõpp 11.31.
|
|
|
« Eelmine
|
|
|
|
|
