|
|
» Stenogramm » Neljapäev, 16. mai 2013
Stenogramm » Neljapäev, 16. mai 2013
|
|
|
|
| XII RIIGIKOGU STENOGRAMM |
| V ISTUNGJÄRK |
| Neljapäev, 16. mai 2013, kell 10:00 |
|
|
Toimetatud
|
|
| |
|
|
1.
10:01 Riigivaraseaduse § 81 täiendamise seaduse eelnõu (398 SE I) esimene lugemine
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Asume tänase päevakorra juurde. Esimeseks päevakorrapunktiks on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud riigivaraseaduse § 81 täiendamise seaduse eelnõu 398 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Riigikogu liikme Jevgeni Ossinovski. Palun!
|
|
Jevgeni Ossinovski
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Tutvustan teile Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni eelnõu, millega soovime täiendada riigivaraseaduse neid sätteid, mis puudutavad riigi osalusega juriidiliste isikute nõukogu liikmete määramise korda. Senise praktika kohaselt kooskõlastab või määrab Riigikogu täiskogu nõukogude liikmeid nende juriiliste isikute puhul, kus vastav säte on eriseadusega ette nähtud (siia kuuluvad eeskätt avalik-õiguslikud juriidilised isikud nagu Rahvusooper, Arengufond või Rahvusringhääling), samuti otsustab Riigikogu täiskogu näiteks Riigimesta Majandamise Keskuse nõukogu liikmete nimetamise. Lisaks annab Riigikogu komisjon nõusoleku olulisemate riigiasutuste juhtide nimetamisel, näiteks Politsei- ja Piirivalveameti või Kapo puhul. Kõikidel muudel juhtudel nimetab riigi osalusega juriidiliste isikute nõukogu liikmed kas vastav minister või valitsus kollektiivselt.
Avalikkus on tihti seadnud täitevvõimupoolse nõukogu liikmete nimetamise protsessi erapooletuse küsimuse alla, süüdistades poliitilist juhtkonda tihti selles, et nõukogudesse ei määrata mitte valdkonna kõige pädevamaid inimesi, vaid sellega luuakse kas parteipoliitilisi lisatöökohti või premeeritakse mingisuguseid erakonna sponsoreid. Ma ei anna hinnangut, mil määral vastab see hirm tegelikkusele, kuid demokraatlik haldus mitte ainult ei pea olema aus, vaid ka näima aus.
Hiljuti juhtis sellele asjaolule tähelepanu ka rahvakogu protsess...
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Austatud ettekandja, ma vabandan teie ees! Head ametikaaslased, saalis tuleb igast nurgast väga kõva lärmi. Ma palun, et austaksime ettekandjat ja kuulajaid! Aitäh! Palun!
|
|
Jevgeni Ossinovski
Hiljuti juhtis sellele asjaolule tähelepanu ka rahvakogu protsess, kus oli küsimuse all nii Riigikogu liikmete kuulumine äriühingute nõukogudesse kui ka laiemalt riigi esindamisest juriidilistes isikutes vältimaks täitevvõimu kuritarvitusi.
Selle eelnõuga pakume me sellele murele välja lahenduse nõukogu liikmete määramise protsessi läbipaistvamaks muutmiseks. Eelnõu kohaselt tuleb iga riigi osalusega juriidilise isiku, olgu selleks siis äriühing nagu Estonian Air ja Eesti Energia või sihtasutus nagu näiteks Nukuteater, nõukogu liikme nimetamiseks saada ministril Riigikogu asjaomaselt komisjonilt nõusolek. Nõusoleku mittesaamisel tuleb täitevvõimul pakkuda välja uus nõukogu liikme kandidaat.
Riigi osalusega juriidilised isikud on riigivara, demokraatlikus riigis kuulub riigivara lõppkokkuvõttes rahvale ning selle valitsemine on delegeeritud rahvaesindajatele. Vastavalt riigivaraseadusele tuleb riigivara valitseda eesmärgipäraselt, otstarbekalt, säästlikult ja heaperemehelikult. Selle eesmärgi saavutamiseks ning seeläbi kodanike huvide paremaks kaitseks riigivara valitsemisel on parlamentaarses riigis minu meelest hädavajalik, et Riigikogu omaks sõnaõigust riigiosalusega juriidiliste isikute nõukogu liikmete nimetamisel. Sellega tagatakse nõukogu liikmete nimetamisel laiapõhjaline arutelu, mis parlamendis on võimalik, ja kandidaadi sobivuse hindamine, mis omakorda tõstab riigi osalusega juriidiliste isikute nõukogu liikmete pädevust ja otsuste kvaliteet.
Muuseas on peaminister Andrus Ansip hiljuti Riigikogus PPA juhi valimise küsimustele vastates öelnud, et Riigikogu komisjoni ärakuulamine juhtorgani valimisel kuulub parlamentaarse demokraatia põhiväärtuste hulka, ja sama veendumust on jaganud ka Vabariigi President, kes on öelnud, et riigile oluliste asutuste juhtideks ei tohi määrata inimesi, kel puudub Riigikogu komisjoni heakskiit. Usun, et see loogika peaks laienema mitte vaid oluliste riigiasutuste juhtide valimisele, vaid kõigi riigi osalusega juriidilistele isikutele. Tahan rõhutada, vastates osaliselt Vabariigi Valitsuse arvamusele nimetatud eelnõu suhtes, et selle eelnõuga ei võta seadusandja ehk Riigikogu üle täitevvõimu ülesandeid. Riigi osalusega juriidiliste isikute valdkonna sisuline haldamine jääb valitsuse pädevusse, nii nagu põhiseadus seda ette näeb. Ka eelnõu jõustumisel peab minister olema see, kes pakub välja nõukogu liikmete kandidaadid ning ametisse nimetab need lõpuks ka täitevvõim. Vahele tuleb vaid Riigikoguga konsulteerimise kohustus, et seadusandja omaks ülevaadet riigivara juhtimisega seotust ning omaks sõnaõigust riigivara valitsemise strateegiliste muutuste ettevõtmisel täitevvõimu poolt.
Muuseas rõhutab OECD dokument nimega "Suunised riigi omandis olevate äriühingute juhtimise kohta", et riigi osalusega äriühingud peavad aru andma ja vastutama täitevvõimu kaudu avalikkuse seaduslikele esindajatele ehk parlamendile, kusjuures vaheaste täitevvõimu näol ei tohi äriühingute vastutust parlamendi ees kuidagi lahjendada. Teisisõnu ei tohiks olla meil aeg-ajalt esinevat olukorda, kus ettevõte ütleb parlamendile, et tema ei vastuta, kuna mingi otsus oli ministri juhis, ning minister ütleb, et ettevõte on äriseadustiku alusel toimiv autonoomne moodustis, kes ise vastutab oma tegude eest. Usun, et nõukogu liikmete kooskõlastamine parlamendi komisjonis, kus on esindatud valitsusest laiem poliitiliste erakondade spekter, võimaldab parlamendil olla enam kaasatud riigi osalusega juriidiliste isikute põhimõtteliste strateegiliste otuste tegemisse, mis mõjutavad mitte ainult neid ettevõtteid, vaid riigivara olukorda tervikuna.
Lõpetuseks, vastates veel ühele valitsuse vastuväitele, et Riigikogu komisjoni nõusoleku saamine muudab riigi osalusega juriidiliste isikute juhtimisprotsessi pikaks ja jäigaks. Esiteks, ma usun, et te nõustute minuga, et parlamendi töövõimet ei ole õiglane alahinnata. Oleme näiteks Euroopa Liidu riikidele finantsabi andmise küsimusi suutnud menetleda operatiivselt ning vajadusel kogunenud ka täiendavatele täiskogu istungitele. Meie eelnõu nõuaks aga näiteks suveperioodil vaid ühe komisjoni erakorralist kokkutulemist. Usun, et saame sellega hakkama. Teiseks, vaadates mõnda juhtumit, kus keevavereline minister on vahetanud sihtasutuse juhtkonna silmapilkselt välja näiteks seetõttu, et üks inimene ei ilmunud järgmisel päeval etteantud ajaks ministri juurde kohtumisele või ei hääletanud nii, nagu minister soovis, siis mulle tundub, et ehk oleks rahulik parlamentaarne arutelu nõukogu liikmete määramisele ministriga suutnud pingeid maandada. Teisisõnu strateegiliste otsustega ei tasugi alati kiirustada ning parlamentaarne arutelu võib hoopis kasuks tulla. Aitäh!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Aitäh, hea ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Kaja Kallas, palun!
|
|
Kaja Kallas
Aitäh! Hea ettekandja! Oskate te öelda, kui palju selliseid nõukogu liikmeid on, keda siis komisjonis kuulata tuleks? Aitäh!
|
|
Jevgeni Ossinovski
Sellel samal komisjoni istungil, mida teie juhatasite ja kus seda teemat arutati, oli Rahandusministeeriumi esindaja väitel neid ligi 600, kui ma ei eksi. Küll aga ei tohiks minu meelest teha sellest järeldust, nagu Rahandusministeeriumi esindaja seal tegi, et seega tuleb komisjonil määrata nõukogu liikmeid kaks tükki päevas. Ma usun, et arvestades seda, et enamik nõukogu liikmeid määratakse mitmeaastaseks perioodiks, äriseadustiku järgi üldjuhul 5 aastaks, riigi osalusega äriühingutes vist natuke lühemaks ajaks, aga on selge, et tegelikult neid nii palju ei ole, et see käiks meil üle jõu.
Samas ma tooksin üldjuhu paralleeli, mitte täiesti vastava paralleeli, aga siiski paralleeli näiteks väliskomisjonis toimuva protsessiga, kus väliskomisjon kuulab ära Eesti suursaadikute kandidaadid. Seda tehakse sellistes blokkides, kus on mitu inimest korraga, see ei tähenda mitmetunnist iga nõukogu liikme küsitlemist. Aga ma arvan, et selline põhimõtteline võimalus, et parlamendikomisjon need liikmed ära kuulab, on lõppkokkuvõttes kasulik. Aitäh!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Andrei Korobeinik, palun!
|
|
Andrei Korobeinik
Aitäh! Hea ettekandja! Mis teie arvates võiks juhtuda siis, kui komisjon lükkab tagasi järjest mitu ministri poolt esitatud kandidatuuri? Kas siis tuleks pikendada eelmise nõukogu volitusi või küsida arvamust kuskilt kolmandast kohast? Kuidas see juriidiline isik saaks edasi tegutseda sellisel juhul?
|
|
Jevgeni Ossinovski
Aitäh! See on hea küsimus. Ma arvan, et sellel eelnõul on ka muid tehnilisi aspekte, mis vajaksid edaspidi täpsustamist. See on kindlasti üks nendest. Ma teoreetiliselt saan sellest hirmust aru. Praktikas, ma arvan, et see ei ole kuigi suur probleem, arvestades seda, et Riigikogu komisjonide poliitiline esindatus on selline, et ka seal on ülekaalus koalitsiooni esindajad. Nii et kui minister tõesti pakub mitu korda järjest kandidaati, kes Riigikogu komisjonile ei sobi, siis on tõenäoliselt midagi läinud valesti selle valitsuse põhimõttelises mandaadis. Küll aga ma arvan, et praktikas ei ole see hirm niivõrd suur kui tehniliselt, aga ma olen nõus, et seda aspekti tuleks tehniliselt täpsustada.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Toomas Tõniste, palun!
|
|
Toomas Tõniste
Aitäh! Hea ettekandja! Kas antud eelnõu hägustab riigile kuuluvate äriühingute juhtimise vastutust teie arvates?
|
|
Jevgeni Ossinovski
Aitäh! Ei, absoluutselt mitte. Nagu ma rõhutasin ja valitsuse arvamuses oli see punkt sees, et kuidas siis Riigikogu hakkab vastutama, kui nad on määranud n-ö halvad liikmed nõukogusse. Lõppkokkuvõttes riigivara valitsemine on täitevvõimu pädevuses üldiselt, nii et Riigikogu kuulab ära ministri ettepaneku ja minister või valitsus kinnitab need inimesed ametisse. Nii et vastutus lõppkokkuvõttes on vastavalt seadustele kas nendel nõukogu liikmetel endil või siis poliitiline vastutus kindlasti täitevvõimul.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Hea ettekandja, ma tänan teid, rohkem küsimusi ei ole. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas!
|
|
Kaja Kallas
Austatud eesistuja! Head kolleegid! Riigikogu majanduskomisjon arutas antud eelnõu 6. mai istungil, kuhu olid kutsutud lisaks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esindajale ka Rahandusministeeriumi riigivara osakonna juhataja asetäitja Tarmo Porgand, kes selgitas Vabariigi Valitsuse seisukohti antud eelnõu kohta. Käsitlemist leidsid mitmed küsimused, sealhulgas ka juba eelmainitud vastutuse küsimus. Kokkuvõttes komisjon otsustas saata antud eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda 16. mail, esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 30. mai 2013 kell 17.15. Kõik otsused tehti konsensusega. Aitäh!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Jaak Allik, palun!
|
|
Jaak Allik
Lugupeetud proua Kallas! Viimastel aastatel on Kultuuriministeerium hakanud aktiivselt tegelema riiklikes kultuuriasutustes niinimetatud eraõiguslike sihtasutuste loomisega. Kui riigiasutuse puhul kaitses asutuse juhti vähemalt tööõigus, siis eraõiguslikus sihtasutuses võib asutaja ehk minister asutuse nõukogu päevapealt välja vahetada ja nõukogu asutuse juhi tagasi kutsuda, isegi põhjust nimetamata. Viimased kultuuriministrid on seda õigust ka aktiivselt kasutanud. Nii on seda teatrite puhul tehtud neljal korral: kaks korda Vene Teatri, korra Ugala ja korra nukuteatri puhul, kusjuures uued nõukogu liikmed on üldjuhul olnud kas ministeeriumi ametnikud või ministri erakonnakaaslased. Kas menetletav eelnõu võtab teie arvates võimaluse selliseks kultuuri administreerimiseks ministri poolt, millest ma praegu näited tõin?
|
|
Kaja Kallas
Aitäh küsimuse eest! Ka selle eelnõu kohaselt on ette nähtud, et erinevate valdkondade nõukogude määramist juhivad nende valdkondade komisjonid. Antud juhul oleks tegemist siis ilmselt kultuurikomisjoniga, mitte majanduskomisjoniga, seetõttu võib-olla ma ei ole õige inimene kommenteerimaks kultuurivaldkonna küsimusi. Küll aga võin ma kommenteerida riigile kuuluvate äriühingute toimimise mehhanisme. Ma usun, et iseenesest ka riigile kuuluvate äriühingute määramise puhul tuleks lähtuda heast äriühingu juhtimise tavast, kus on ka kirjas tegelikult see, kuidas nõukogu liikmete tegevus, ka üldkoosoleku tegevus peaks olema, et see vastaks üldtunnustatud põhimõtetele ja siis ka riigile kuuluvad äriühingud saaksid paremini või hästi majandatud. Aitäh!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Eiki Nestor, palun!
|
|
Eiki Nestor
Aitäh! Austatud ettekandja! Kõigepealt tänud majanduskomisjonile asjaliku arutelu eest! Mu küsimus on ajendatud siin kõlanud debatist kolleeg Ossinovskiga. Tekkis nagu probleem, et minister esitab kandidaadi, kellega komisjon ei ole nõus, ehk siis ebasobiva kandidaadi kõigi eelduste kohaselt. Kas selle alternatiiv on tänane olukord, kus minister ise nimetab selle ebasobiva kandidaadi, ja ongi kõik?
|
|
Kaja Kallas
Aitäh! Ma usun, et nõukogu liikme arutelu Riigikogu komisjonis teeks seda kindlasti läbipaistvamaks ja nagu ka eelnõu algatajad viitasid, OSCD on oma juhistes juhtinud tähelepanu ka sellele, et sellest, kui nende nõukogu liikmete määramise kord oleks selge ja arusaadav, võidaksid kindlasti eelkõige riigile kuuluvad äriühingud. Aga siiski ma selles mõttes pareeriks, et ma arvan, et selliseid nõukogu liikmeid, kes ei läbiks komisjoni kadalippu, kui nii võib öelda või komisjoni kuulamist, ei ole ka praeguste äriühingute nõukogude liikmete hulgas. Aitäh!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Eiki Nestor, palun!
|
|
Eiki Nestor
Teine küsimus on puht põhimõtteline. Turumajandusega demokraatlikes riikides kasutatakse riigiettevõtetega toimimisel kaht moodust. Meil oli 1990. aastatel vastutus selle nõukogu peal, ministril oli õigus sisuliselt nõukogu vahetada, et siis lõi erakond nimega Res Publica uue korra, kus ministri õigus selle nõukogu suhtes muutus oluliselt suuremaks. Kas on komisjonis arutatud, et võiks selle vana süsteemi peale tagasi minna, kus nõukogu liikmed vastutavad naha ja karvadega kõige eest, mis seal on, ja ministri õigus neile midagi peale suruda on sisuliselt olematu?
|
|
Kaja Kallas
Aitäh! Meil komisjonis antud eelnõu raames sellisest teemast polnud otseselt juttu, küll aga me oleme arutanud riigi osaluse poliitikat laiemalt ja selge on see seisukoht, et riigile kuuluvad äriühingud peaksid toimima ja toimivadki tegelikult nii nagu eraõiguslikud äriühingud ehk siis neil on üldkoosolek, neil on nõukogu ja sellist praktikat, kus juhatus suhtleb otse üldkoosolekuga, minnes nõukogust mööda, tuleb kindlasti taunida. Aitäh!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Jaak Allik, palun!
|
|
Jaak Allik
Lugupeetud proua ettekandja! Siin kõlas, et arvult 600 oleks neid inimesi või ameteid, nõukogu liikmeid, millest jutt on. Eesti on üldiselt väike ja kõik ju tunnevad üksteist. Te olete majanduskomisjoni esimees. Oletame, et see eelnõu võetakse vastu, kas te tõesti hakkaksite rakendama praktikat, kus majanduskomisjon hakkab ühekaupa üle kuulama majandusministri poolt ettepandavaid nõukogu liikmeid?
|
|
Kaja Kallas
See on kindlasti arutelu koht, kuidas see praktikas toimima saab, aga nagu eelnõu algataja esindaja ütles, esiteks, määratakse nõukogu liikmed üsna pikaks perioodiks, neid ei vahetata kogu aeg, vaid pigem on see erand, kui neid vahetatakse, ja kui see toimub iga nelja aasta tagant või erandjuhtudel varem, ei oska praegu ise hinnata, kui suureks see koormus läheb ja kuidas see praktika võiks kujuneda. Ma arvan, et see ei tohiks olla liiga hull. Kui väliskomisjonis kuulatakse saadikukandidaate ja sellega saadakse kenasti hakkama, siis miks ei peaks hakkama saama majanduskomisjon. Siin on veel märkus ka selles osas, et nagu eelnõu algataja on välja pakkunud, siis see komisjon, kes kuulaks nõukogu liikmeid, oleks selle valdkonna komisjon ehk Keskkonnaministeeriumi haldusalas olevad äriühingud vastutaksid keskkonnakomisjoni ees ja see oleks komisjonide vahel rohkem hajutatud, siis see koormus nii suur ei tohiks olla.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Rannar Vassiljev, palun!
|
|
Rannar Vassiljev
Aitäh! Hea ettekandja! Teatavasti on meil praegu selline õiguslik probleem, millele on viidanud ka õiguskantsler, et parlamendisaadikud kuuluvad äriühingute nõukogusse, olles sinna määratud täidesaatva võimu poolt. Ega ometi selle eelnõu komisjonimenetluse ajal tekkinud ideid, et see eelnõu võiks selle õigusliku probleemi lahendada ja justkui nüüd võiksid parlamendisaadikud, sellest eelnõust lähtuvate põhimõtete järgi, olla nimetatud äriühingute nõukogu liikmeteks? Aitäh!
|
|
Kaja Kallas
Aitäh! Praegu ametisolev õiguskantsler ei leia, et see oleks probleem, et Riigikogu liikmed või poliitikud nendesse äriühingutesse kuuluvad. Tegelikult ma olen vaadanud ka teiste riikide praktikat. Minu arvates on vale vastandada, justkui poliitikud oleksid seal nõukogudes kuidagi halvemad kui äriühingute esindajad. Tegelikkuses ka teistes riikides on poliitikud nendes äriühingutes ja kõik taandub sellele, et mis on selle äriühingu eesmärgid. Näiteks on nii Norras kui Soomes need äriühingud samamoodi vastavalt eesmärgile grupeeritud ja kui nende äriühingute eesmärk ei ole kommertslik ehk siis nad ei ole puhtalt äritegevuse pärast, vaid neil on mingi strateegiline eesmärk, siis öeldakse, et on hea, kui seal on ka poliitikud, sellepärast et nad oskavad seda eesmärki paremini silmas pidada. Minu arvates tuleks teha konkreetne audit nende äriühingute puhul – mis on nende eesmärgid, seada need eesmärgid selgelt ja vastavalt sellele siis ka otsida neid nõukogu liikmeid, kas nendel nõukogu liikmetel on see pädevus. Ma usun, et parlamendil on väga erinevate valdkondade esindajatest liikmeid, kellel on see pädevus olemas. Ma usun, et see ei ole kindlasti nagu üheselt probleem. Seda ei saa nii must-valgelt võtta. Aitäh!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Rannar Vassiljev, palun!
|
|
Rannar Vassiljev
Aitäh! Ma pean natuke korrigeerima või selgitama enda mõtet. Ma kindlasti ei väida, et poliitikud või parlamendisaadikud ei kõlbaks äriühingu nõukogu liikmeteks tulenevalt sellest, et neil puuduks vastav kompetents. Küll aga põhiline küsimus on see, et kui üldkoosolek on täitevvõimu esindaja, kes määrab ja on n-ö äriühingu mõttes kõrgemas rollis nõukogu liikmest, kes on seadusandliku võimu esindaja, võib seal n-ö erinevates olukordades tekkida rollikonflikte. Aga kas ma sain õigesti aru, et seda teemat sellisel kujul komisjoni koosolekul ei arutatud? Aitäh!
|
|
Kaja Kallas
Sellel koosolekul ei arutatud, küll aga oleme me arutanud seda osaluspoliitika arutelude raames üldiselt. Aitäh!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Peeter Laurson, palun!
|
|
Peeter Laurson
Aitäh! Hea ettekandja! Kas sellisel juhul peaks ka nõukogu liikme tagasikutsumist arutama Riigikogu vastav komisjon, kui selleks teeb ettepaneku vastav minister?
|
|
Kaja Kallas
Aitäh! Tagasi kutsub üldkoosolek. Iseenesest, kui kutsutakse tagasi, siis määratakse ka uus nõukogu liige ehk siis arutatakse niikuinii seda põhjust, miks see nõukogu liige tagasi kutsuti ja miks tema asemel uus määratakse. Ma leian, et see on omavahel seotud. Aitäh!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Aivar Riisalu, palun!
|
|
Aivar Riisalu
Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Ma saan aru, et probleem on olemas, kui eelnõu sünnib. Kas elukogenud inimese ja majanduskomisjoni esimehena te võite öelda, et meil on kõikvõimalike nõukogudega täna nagu päris hästi ja et see olukord ei vaja läbivaatamist, et meil nõukogud on kõik tublid, töötavad, on kompetentsed ja saavad oma asjadega hakkama? Kuidas üldine pilt tundub?
|
|
Kaja Kallas
Aitäh! Ei ole mina seda auditit teinud ja ei ole ma kindel, et mul on pädevus sellist auditit teha. Aga jällegi tulles tagasi nende arutelude juurde, mis puudutavad seda osaluspoliitikat, siis tegelikult see peaks kandma seda eesmärki, et lõpuks defineerida need kindlad eesmärgid, mis äriühingutele on seatud, ja siis vastavalt nendele eesmärkidele vaadata ka seda, kas nende äriühingute nõukogu liikmetel on see pädevus, mis seda eesmärki kannab. Ma usun, et kindlasti kõikide inimeste kompetentsi on piisavalt silmas peetud ja need inimesed on seal kompetentsed. Mul ei ole põhjust selles kahelda.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Priit Toobal, palun!
|
|
Priit Toobal
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Selle praeguse arutatava eelnõu mõte on see, et minister pöördub enne nõukogu liikme nimetamist asjakohase komisjoni poole seisukoha saamiseks ja pärast seda, kui on saadud positiivne seisukoht, siis võib alles nõukogusse nimetada. Kas on ka võimalik vastupidine variant, et ühel hetkel selle nõusoleku andnud komisjon pöördub üldkoosolekul ministri poole ettepanekuga see nõukogu liige tagasi kutsuda?
|
|
Kaja Kallas
See on arutelu koht, aga praegu ka ju Riigikogu komisjonidel on õigus kutsuda oma komisjoni istungile, üle kuulata, küsida küsimusi nende nõukogu liikmete käest ja ka üldkoosoleku käest, kes on antud juhul minister. Ma arvan, et need asjad on omavahel seotud ja ma ei leia, et otseselt midagi uut selles oleks, et see poleks ka praegu võimalik. Aitäh!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Margus Tsahkna, palun!
|
|
Margus Tsahkna
Aitäh! Hea ettekandja! Peeter Laurson küsis väga olulise küsimuse, mis puudutab nõukogu liikme tagasikutsumist üldkoosoleku poolt. Te vastasite, et uue nõukogu liikme nimetamisel niikuinii vastav komisjon peaks seda teemat arutama. Aga mis juriidiline jõud siis sellel on? Mis hetkest tagasikutsutud nõukogu liige kaotab oma nõukogu liikme õigused ja kohustused? Kas selle hetkeni, kuni komisjon seda arutab, või nimetab uue liikme? See asi on natuke segane. Aitäh!
|
|
Kaja Kallas
Aitäh küsimuse eest! See asi ei ole sugugi segane. Nõukogu liikme nimetab endiselt üldkoosolek. Ta lihtsalt küsib selle kohta arvamust komisjonilt. Seega, tagasikutsumine ja nimetamine on endiselt üldkoosoleku pädevuses ja üldkoosolek on antud juhul osaluse hoidja, kes on vastav ministeerium iga äriühingu puhul eraldi, kelle haldusalas see äriühing on. Tagasikutsumine ja nimetamine saab jõusse siis, kui üldkoosolek seda teeb, kelleks on minister. Aitäh!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Head fraktsioonide esindajad, kui on soovi, siis on võimalik avada läbirääkimised. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja Toomas Tõniste!
|
|
Toomas Tõniste
Hea juhataja, head kolleegid! IRL-i fraktsioon on seisukohal, et antud eelnõu hägustab oluliselt riigile kuuluvate äriühingute juhtimise vastutust. Olukorras, kus üldkoosoleku rollis on minister, kuid nõukogu liikmeid sisuliselt kinnitab Riigikogu komisjon ning ministrile jääb vaid otsuse allkirjastaja roll, ei saa üldkoosolek reaalselt talle pandud vastutust täita. Võimude lahusus saab olulisel määral rikutud ning ka vastutus hajub. Olukorras, kus eelnõu muudab ettevõtete juhtimise ebaefektiivseks, politiseerib nõukogude moodustamise ning hajutab vastutuse, tekib küsimus, mis on selle eelnõu tegelik eesmärk.
Eelnõu lugedes jääb mulje, et tegemist on sotsiaaldemokraatide hiiliva katsega luua tagauks Riigikogu liikmete nimetamisele riigi äriühingute nõukogudesse. (Aplaus.) See, et eelnõuga soovitakse laiendada riigivaraseaduses nimetatud juriidiliste isikute nõukogu liikme nimetamist Riigikogu asjaomasele komisjonile, ei lahenda sisulist probleemi, kas Riigikogu liige võib kuuluda riigi äriühingu nõukogusse ja saada selle eest tasu või mitte.
Eelnõuga luuakse järjekordne jokk-skeem. Eelnõu seletuskirjas räägivad sotsiaaldemokraadid muidugi sellest, kuidas nende poolt menetlusse antud eelnõuga tuuakse riigi äriühingute juhtimisse senisest rohkem läbipaistvust ja vähendatakse valitsuse poolt manipuleerimise ohtu. Debatt Riigikogu liikmete kuulumise üle riigi äriühingute nõukogudesse on erinevate intensiivsusega toimunud pikalt, kuid konkreetse lahenduseni pole tänaseni jõutud. Toonane õiguskantsler Allar Jõks tegi juba 2008. aastal ettepaneku, et Riigikogu liikme kuulumine äriühingu nõukogusse tuleb keelata, kuna see on vastuolus põhiseaduse ametite ühitamatuse põhimõttega ning võimude lahususe printsiibiga. Riigikogu esimehe Ene Ergma ettepanekul on küsimus nüüd taas Riigikogu päevakorras.
IRL-i seisukoht on selles küsimuses olnud konkreetne: saadikute kuulumist riigi äriühingute nõukogudesse ei saa heaks kiita, kuna see on vastuolus võimude lahususe põhimõttega, hägustab seadusandliku ja täidesaatva võimu piire ning toob kaasa võimalikke huvide konflikte. Nendel põhjustel ei kuulu IRL-i parlamendisaadikud teist valitsuskoalitsiooni järjest riigi äriühingute nõukogudesse. Äriühingu nõukogu ei tohi olla poliitiliste vaidluste pidamise kohaks. Poliitilised vaidlused peavad jääma siia, Riigikogusse, ja teistes selleks mõeldud vormides toimuma. Äriühingus peab toimuma äri juhtimine. Need kaks asja tuleb teineteisest kindlalt lahus hoida.
Selleks et riigi äriühingud oleksid majanduslikult edukad ja efektiivsed, tuleb neid juhtida nagu iga teist äriühingut. Riigi äriühingus, kus üldkoosoleku ülesandeid täidab minister ja nõukogu liikmeks on muu hulgas Riigikogu liikmed, ei saa kindel olla, et juhtimismudel efektiivselt toimib. Kuigi parlament on kollektiivne organ, sõltub valitsuse ametis püsimine Riigikogu liikmete enamuse usaldusest ning sisuliselt istuvad Riigikogu liikmete näol nõukogus ministri ülemused parlamendist.
On vale taandada Riigikogu liikmed äriühingute nõukogudesse kuulumist küsimusele, et kui enne Riigikogusse saamist olid sa võimekas ja sobisid riigi äriühingu nõukogusse, siis miks sa nüüd enam äkki ei sobi sinna. Küsimus ei ole selles. Paljud Riigikogu liikmed on ühiskonnas erinevates valdkondades edu saavutanud inimesed. Põhjus, miks Riigikogu liikmed ei peaks äriühingute nõukogu liikme tööd tegema, on eelkõige teatud vastuolus nende peamise ülesandega ehk seadusandja tööga. Äriühingu tegevus ja ka äriühingu nõukogu töö on oma olemuselt täidesaatev tegevus, mille korraldamine on võimude lahususe põhimõte kohaselt valitsuse, mitte Riigikogu ülesanne. Samuti võivad konkreetse inimese poliitilised eesmärgid ja mõne äriühingu tegevus olla omavahel sisulises vastuolus. Nõukogu liikmena peaks poliitik lähtuma ennekõike äriühingu huvidest, mitte oma valimislubaduse täitmisest või muust sellisest.
Konkreetse ja lihtsa lahendusena näen, et alustuseks tuleks muuta Riigikogu liikme staatuse seadust selliselt, et Riigikogu liikmel oleks võimalik kuuluda riigi osalusega äriühingu nõukogusse riigi esindajana. Sellega likvideerime vastuolu võimude lahususe põhimõttega. IRL-i fraktsioon hääletab antud eelnõu esimese lugemise lõpetamise vastu. Aitäh!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Aitäh! Head ametikaaslased, ma ütlen veel kord, et saalis on liiga suur lärm. Ma palun, et me austame seda arutelu! Palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Eiki Nestori!
|
|
Eiki Nestor
Austatud juhataja, austatud Riigikogu! Siin tekkis meie väikeses tublis rühmas pärast spontaanset aplausi mõte, et võiks kuidagi korraldada nende mikrofonide tööd nii, et kui keegi väga lolli juttu räägib, siis need automaatselt lülituvad välja. Aga ju see jääb Riigikogu Kantselei mõelda, kas see on võimalik.
Head kolleegid Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist! Kui te esitate antud eelnõu kohta muudatusettepaneku, millega ühtlasi reguleeritakse Riigikogu liikmete äriühingute nõukogusse kuulumist teistmoodi kui täna, kaasaarvatud lauskeelamise näol, siis meie fraktsioon toetab seda ettepanekut. Kui te esitate oma eelnõu selle kohta, siis me toetame seda eelnõu. Kolmandaks, kuidagi tahaks lahti saada kõigist nendest kohati naiivsetest ja rumalatest küsimustest, mida väga palju esitatakse, eriti viimase aja ilmselt riigi äriühingute praktika alusel, et kuidas vältida seda, et väga rumalad inimesed, küsijate arvates, või mingite selgete oma huvidega inimesed, kes sinna äriühingute nõukogusse on sattunud, üldkoosoleku tahtel muuseas, et kuidas neid vigu mitte teha, kuni siin mingite kindlustusteni välja ja tegelikult kõige kindlam moodus on neid sinna mitte määrata. Ma arvan siiski, et komisjon võiks arutada tõsiselt teemat, mille nimi on, et mis on üldkoosoleku õigused ja vastutused ning mis on selle nõukogu õigus ja vastutus. Kuidagi on mul tunne, et see varasem süsteem töötas paremini ja täna on väga raske ja keerukas öelda, kas üldkoosolek andis sellele nõukogule mitte kõige pädevama korralduse või tuli nõukogu selle peale ise. Üle kümne aasta tagasi sellist debatti ei tekkinud ja nõukogu vastutas kõige selle eest. Mäletan sageli juhtumeid, kus üldkoosolekule lihtsalt öeldi ei.
Nii et antud eelnõu mõte on lühidalt teha asi avatuks, selgeks, ministrile kui üldkoosolekule selles mõttes võib-olla keerukamaks, et ta peab hoolikamalt valima, keda ta sinna nõukogusse tahab suunata. Ja lootes selle eelnõu edasisele menetlusele, ütlen veel kord, et meie fraktsioon igati toetab kõike seda, mis piirab Riigikogu liikmete õigust äriühingute nõukogusse kuuluda ja kui sellised ettepanekud tulevad, siis me kindlasti toetame neid.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Keskerakonna fraktsiooni esindaja Aivar Riisalu!
|
|
Aivar Riisalu
Aitäh, hea eesistuja! Head kolleegid! Tore on, et Riigikogu saali satub järjest rohkem eelnõusid, mis kutsuvad üles diskuteerima debati käigus saalist tulnud mõtete baasil!
Eraettevõtlusest tulnud inimesena julgen ma teile väita, et see nõukogude probleem on olnud aegade algusest peale väga kummaline. Nimelt, nõukogu staatus on selline naljakas. Eraettevõtluse praktikuna võin ma öelda, et tavaliselt on nii, et juhatus püstitab endale ülesande, siis ta täidab selle ja karistab ennast selle eest, kui ta on kehvasti töötanud. Ja kuskil seal on mingi nõukogu, kes reeglina ei ole isegi huvitatud aru saama, mis sellest kõigest saab. Aga siin on tegemist eraomandi baasil ettevõtlusega, kus tõepoolest juhatuse volitused ongi sisulised ja nõukogu volitused on formaalsed, sest see on omaniku tahe. Aga riik ei saa endale sellist situatsiooni lubada.
Täna oli IRL-i esindaja, ausalt öeldes hea kamraadi Toomas Tõniste kõnet suisa valus kuulata. Sellel lihtsal põhjusel, et esiteks, komisjonis ta ei arvanud seda, mida ta täna siin puldis arvas, ja siis kui hakkab tulema IRL-i poole pealt juttu nõukogude politiseerimisest olukorras, kui Riigikogu otsustaks näiteks nõukogu liikmete sisu ja personaalia üle – ausalt öeldes mul tuli selle peale nutt peale. Sellel lihtsal põhjusel, et kui üldse kuskil saaks ministrite vastu astuda, siis võiks see Riigikogu olla, aga kahjuks praktikuna ja juba natukene pikemalt kui paar päeva parlamendis olnuna ma väidan, et ministriteks satuvad ikka erakondade kõige tublimad inimesed, kes iga esmaspäeva hommikul tulevad fraktsiooni ja ütlevad Riigikogu liikmetele, eriti koalitsiooni poole pealt, mida nad sellel nädalal tegema peavad.
Arvata, et võimude lahusus, IRL-i poolt unistatud võimude lahusus nagu selliselt on võimalik, kus Juhan Parts tuleb fraktsiooni ja ütleb teile, et poisid, täna on mul nii. Seda olukorda, et te hakate talle vastu, ei ole olemas kahjuks. Ja täiesti mõistlik on kuskiltmaalt see, et seda ei ole olemas, sellepärast et ministri vastutus on väga suur ja ministriks panna keskpärast poliitikut ei ole mõistlik.
Aga sellest tulenevalt on mul teile, head kolleegid, ikkagi täielikult soe ja sõbralik soovitus. Keskerakond küll ei ole selline partei, kes arutelu pelgaks. Ma olen seisukohal, et ministrid juhivad ministeeriume täna nagu oma väikest osaühingut – keelan, käsen, poon ja lasen. Ja vaat sellestsamast IRL-i poolt unistatud võimude lahususest tulenevalt puudub Eesti Vabariigis instrument, kes suudaks ministrile mõistuse pähe panna. Minnakse isiklikuks, tehakse lolle otsuseid ja pärast imestatakse, et mina ei tea midagi, nõukogu otsustas. Ja kui te räägite sellest, et minister ei määra nõukogudesse oma häid tuttavaid ehk ta lähtub sellest, et mitte mingil juhul nõukoguid mitte politiseerida – siis see on muinasjutt, mida mina kuulasin viimati 30 aastat tagasi, kui ma oma väikestele lastele neid ise ette lugesin ja kuulasin ka ise ennast.
Selle tõttu, kullakesed, kogu suhtumises eelnõu algatajate vastu olen ma siiski seisukohal, et seda asja tuleks ikka väga tõsiselt arutada, kus see võimude lahusus on ja kuidas seda tegelikult saavutada, et ministrid meie üle ei valitseks. Aitäh!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Reformierakonna fraktsiooni esindaja Kaja Kallase!
|
|
Kaja Kallas
Aitäh! Austatud kolleegid! Kuulates siin hea koalitsioonipartneri kõnet, tekkis mul tahtmatult küsimus, kas minister määrab nendesse nõukogudesse ebapädevaid inimesi? Mina siin tuliselt kaitsesin, et tegelikult see nii ei ole, aga see sõnavõtt pani mind selles kahtlema, et võib-olla peaks need siiski üle vaatama.
Teine asi, mida ma tahtsin markeerida. Erkki Raasuke, kes tegeleb osaluspoliitika korrastamisega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis, on käinud meil ka komisjonis ja küsimuse peale nende nõukogu liikmete kohta, kas probleem on poliitikutes või Riigikogu liikmetes, vastas ta, et ei, nendega ei ole probleemi, nemad on nagunii väga suure avalikkuse tähelepanu all. Pigem on probleem kõikide teiste tegelastega, kes sellise avalikkuse huvi alla ei satu. Ja sellest tulenevalt, kui koalitsioonipartner rääkis sellest, et määratakse justkui ministri ülemusi, siis teatavasti see nali, et kodus on ülemus hoopis keegi teine, ja kui määratakse parlamendiliikme elukaaslane või naaber, kas see ei ole siis mitte ülemuse ülemuse määramine. Kas see kannab ikkagi seda eesmärki? Mina teen küll ettepaneku seda eelnõu toetada ja esimene lugemine lõpetada. Aitäh!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõule 398 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks käesoleva aasta 30. mai kell 17.15. Sellega on esimene lugemine lõpetatud ja 1. päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.
|
|
|
« Eelmine
|
Järgmine »
|
|
|
|
