Riigikogu

» Stenogramm » Neljapäev, 19. veebruar 2009

XI RIIGIKOGU STENOGRAMM

V ISTUNGJÄRK

Neljapäev, 19. veebruar 2009, kell 10:00

Toimetatud Toimetamata


	10:00 Istungi rakendamine
1.	10:01 Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2010. 2008. aasta täitmise aruanne
2.	11:18 Maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seaduse eelnõu (380 SE) teine lugemine
3.	11:35 Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 4 muutmise seaduse eelnõu (396 SE) esimene lugemine


	17:00 Istungi rakendamine
1.	20:23 Soolise võrdõiguslikkuse seaduse, võrdse kohtlemise seaduse, Eesti Vabariigi töölepingu seaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (317 SE) kolmas lugemine

Üles / Tagasi



10:00 Istungi rakendamine

Aseesimees Jüri Ratas Austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu viienda töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Kõnesoove ei ole, võime minna teadete juurde. Esiteks, Riigikogu esimees on edastanud 20 Riigikogu liikme esitatud arupärimise õiguskantslerile ning, teiseks, Riigikogu esimees on edastanud eile Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud seitse arupärimist peaministrile, ühe arupärimise justiitsministrile, kaks arupärimist regionaalministrile, ühe arupärimise haridus‑ ja teadusministrile, ühe arupärimise rahandusministrile ning kaks arupärimist majandus‑ ja kommunikatsiooniministrile (kokku 14 arupärimist). Austatud Riigikogu! Teeme kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll Kohalolijaks registreerus 80 Riigikogu liiget, puudub 21.


Üles / Tagasi

1. 10:01 Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2010. 2008. aasta täitmise aruanne

Aseesimees Jüri Ratas Esimene päevakorrapunkt on kriminaalpoliitika arengusuundade aastani 2010 2008. aasta täitmise aruanne. Ettekandja on justiitsminister Rein Lang. Enne kui me läheme selle päevakorrapunkti juurde, lubage, head ametikaaslased, tutvustada teile lühidalt selle päevakorrapunkti menetlemise korda. Tulenevalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse §‑st 155 teeb justiitsminister ettekande, mis kestab kuni 30 minutit. Pärast ettekannet on küsimused. Riigikogu liige võib ettekandjale esitada ühe suulise küsimuse. See tuleneb Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 155 lõikest 4. Pärast küsimusi on läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnavõttudega fraktsioonide esindajad. Arutelu lõppemisel Riigikogu otsust vastu ei võta. Ma palun Riigikogu kõnetooli justiitsminister Rein Langi!

Justiitsminister Rein Lang Väga lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu! Tahan tänase kõne alustuseks juhtida tähelepanu millelegi väga olulisele, nimelt vajadusele säilitada kaine mõistus ja rahu. Seda näib viimasel ajal tõsiselt nappivat. Mille muuga seletada hädakisa majanduslangusega kaasnevast koletust kuritegevuse kasvust? Selliseks paanikaks pole põhjust, vaadakem kas või möödunud aasta arve. Võrreldes 2007. aastaga suurenes 2008. aastal kuritegevus vaid 1%. See võib välja paista väga halvana, aga tuleks arvestada, et möödunud aastal muudeti korduvad pisivargused ülepeakaela taas kuriteoks. Kuna see muudatus mõjutas otseselt kriminaalstatistikat, siis võis sellist tulemust ennustada. Ma meenutan siinjuures, et Justiitsministeeriumi arvates ei olnud see seadusmuudatus lõpuni piisavalt põhjendatud. Võib arvata, et kui kardetakse kuritegude arvu kasvu, hakatakse nõudma ka karmimaid karistusi. Tegelikult on hästi teada, et karistuste karmistamine ei lahenda kuritegevusega seotud probleeme. See lihtsalt tekitab juurde kurjategijaid ja uusi vange ning kokkuvõttes muudab kuritegude arvu kunstlikult suuremaks. Nii olemegi nõiaringis. USA‑s 2008. aasta oktoobris avaldatud uuring näitas selgelt, et kinnipeetavate arvu kasvuga kasvab ka kuritegude arv, eriti just vägivallakuritegude arv. See uuring võiks olla tõsine ohusignaal kõikidele, kes pooldavad kättemaksul ja karmidel karistustel põhinevat karistusideoloogiat. 2009. aasta keskel ilmub Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika trükisena järjekordne statistikat sisaldav analüütiline kogumik "Kuritegevus Eestis 2009", millega soovitan kindlasti tutvuda. Juba täna võite Justiitsministeeriumi veebilehel tutvuda registreeritud kuritegevuse statistika tabelitega nii eelmise kui ka varasemate aastate kohta. Peagi ilmub sinna 2009. aasta kuritegevuse statistika kuude kaupa. Praegu aga saate tutvuda minu ettekande lisas oleva kuritegevuse ülevaatega. Ma peatun nüüd täpsemalt 2008. aasta kriminaalpoliitilistel arengutel. 2008. aasta üheks tähtsamaks kriminaalpoliitiliseks saavutuseks võib pidada Viru vangla avamist ning Viljandi noortevangla sulgemist. Pean seda oluliseks sellepärast, et ühe vangla sulgemisega ning teise, nüüdisaegse vangla avamisega on tehtud järjekordne samm nõukogudeaegsest taagast vabanemiseks. Pole ju saladus, et ühiselamu tüüpi vanglad soodustavad vanglakultuuri edasikandumist vanadelt noortele ja takistavad vangide taasühiskonnastamist. Viru vanglas on koos nii vangla kui ka arestimaja kokku 1200 kohaga, sealhulgas on vanglas 250‑kohaline noorteosakond. See on esimene vangla, kus kõik hooned on turvalisuse suurendamiseks ühendatud kinniste ühendusteedega. Viru vangla turvalisus pandi kohe ka proovile: oktoobris võeti seal vanglatöötaja pantvangi. See intsident lahendati tänu vanglatöötajate ja politseinike professionaalsusele väga edukalt, ilma vähimate ohvriteta. Viru vangla avamine tõi Ida-Virumaale üle 300 töökoha, vangla maksumus kokku oli 1,2 miljardit krooni. Nüüd tuleb raske eelarveolukorra kiuste reformiga jätkata ning sulgeda ka viimased nõukogudeaegsed jäänukid. Need on vanad vanglad, näiteks Tallinna, Murru ja Harku. Kõik nad on üsna halvas olukorras ja amortiseeruvad aastatega, et mitte öelda kuudega. Nii varises eelmisel aastal maha osa Murru vangla piirdest, Tallinna vanglas aga kukkus umbes aasta tagasi ümber 30 meetrit hoiatuspiiret ning sealset ajast ja arust transpordilüüsiväravat pole alati üldse võimalik sulgeda. Oleme plaaninud 2011. aastal avada uue Tallinna vangla Maardus ning ühendada Harku ja Tallinna vangla. Selle projekti kogumaksumus võib esialgsetel hinnangutel olla üle ühe miljardi krooni. Eelmisel aastal rõõmustasin siin kõnepuldis selle üle, et oleme teinud suure sammu võitluses organiseeritud kuritegevusega. Nimelt sai võimalikuks vara laiendatud konfiskeerimine. Nüüd, aasta hiljem, saan tõdeda, et see on hästi käima läinud ja laiendatud konfiskeerimise võimaldamine oli õige samm. Kui vaadata jõustunud kohtuotsuseid, siis konfiskeeris kohus eelmise aasta üheksa kuu jooksul 63 kriminaalasjas 2,7 miljoni krooni ulatuses vara. Lisaks konfiskeeris kohus kaks autot, (juhin tähelepanu) ühe mootorratta ja kuldehteid. 90% konfiskeerimisi toimus narkokuritegudes, mida iga aastaga suudetakse aina edukamalt menetleda. Õiguskaitseorganid on suutnud tabada rohkem narkokurjategijaid ja organiseeritud grupeeringuid. Näiteks, 2006. aastaga võrreldes tabati 2008. aastal kaks korda rohkem nii piiriüleseid kui ka Eesti-siseseid narkogruppe, kokku 49 gruppi. Kohtu ette on suudetud tuua üksikisikute asemel just gruppe. Siiski tuleb märkida, et piiriülestes asjades on kohtu ette saadetud ennekõike väiksemad organisaatorid, mitte aga veel rahastajad ega tipporganisaatorid. Väga oluline edasiminek on e‑toimiku rakendumine selle aasta algul. Hoolimata ajakirjanduses kõlanud väidetest, justkui poleks õiguskaitseasutuste elektrooniline andmevahetussüsteem tööle hakanud, rakendus e‑toimik tegelikult rahuldavalt ning nüüd sisestavad kõik uurijad, prokurörid ja kohtunikud kogu menetlusinfo ühtsesse andmebaasi. Tegu on kogu maailmas ainulaadse innovatsiooniga ja seda arvestades on selle kriminaalmenetluse osa hakanud tööle päris korralikult. On üpris masendav vaadata, et isiklikest poliitilistest sümpaatiatest kantud kirjutised mõnes päevalehes on hakanud levitama ludiitlikke seisukohti uute tehniliste lahenduste vastu. Iga infosüsteemi rakendamisel tekib tõrkeid. Kuid e‑toimiku puhul olime selleks päris hästi valmis ja mingeid fataalseid probleeme ei tekkinud. Kõik isikud, keda on vaja kohtusse saata, on sinna ka saadetud. Ja mis peamine: kuigi võime juba praegu rõõmustada varasemaga võrreldes suurema hulga lahendatud kriminaalasjade üle, annab e‑toimik sellele kindlasti veel hoogu. Kui 2007. aastal lahendati 47%, siis 2008. aastal juba 52% kuritegudest. Lahendamise all pean silmas seda, et kohtueelses menetluses langetati lõplik menetlusotsus, näiteks saadeti asi kohtusse või lõpetati kriminaalmenetlus otstarbekuse kaalutlusel. E‑toimiku üks eeliseid on kiirus, sest dokumendid liiguvad menetlejalt prokurörile ja vastupidi reaalajas. Näiteks, kui politseinik on kriminaalasjas kellegi üle kuulanud, siis ülekuulamise protokolli näeb prokurör nüüd kohe, kui uurija on selle infosüsteemi sisestanud. Suvel rakendub ka avalik e-toimik, mis võimaldab näiteks advokaadil esitada menetlusdokumente kohtule elektroonilise infosüsteemi kaudu. 2008. aastal jõustus veel üks oluline kriminaalmenetlust kiirendav seadus, mis aitab kuritegusid lõplikult lahendada. Praegu kestab kohtueelne menetlus umbes 11 kuud. Kohtumenetlus võib aga üksikute asjade puhul venida aastatepikkuseks. Tähtsa vahemärkusena olgu öeldud, et alaealiste asjades kestab kohtueelne menetlus tänu sise‑ ja justiitsministri kokkulepitud Laulasmaa prioriteetidele märksa vähem. Praegu on selleks tähtajaks kolm ja pool kuud. Juulis jõustus kriminaalmenetluse seadustiku muudatus ehk nn katkematuse eelnõu, mille eesmärk on muuta kriminaalasjade arutamine üldmenetluses kiiremaks ja kvaliteetsemaks. Kuna aega on veel vähe möödas, siis ei saa selle mõju kohta midagi tõsikindlat öelda. Katkematuse ja viivitamatuse põhimõte tähendab seda, et kriminaalasja arutamine peab toimuma katkestuseta. Istungit on lubatud edasi lükata üksnes seadustikus sätestatud erandjuhtudel. Menetluse ajaline kokkusurumine on vajalik kahel põhjusel. Esiteks toetab see kriminaalmenetluse seadustiku §‑s 15 sätestatud kohtuliku arutamise vahetuse ja suulisuse põhimõtet, tagades, et otsust tehes tugineb kohus kohtuistungil kogetule. On selge, et kui kohtulik arutamine toimub ositi, pikemate vaheaegadega, siis väheneb oluliselt kohtu võime meenutada otsust tehes kõike kuuldut ja nähtut. Samas on keerukamates kriminaalasjades, mida üldmenetluses arutatakse, iseäranis suur tähtsus just üksikutel detailidel. Seda lubamatum on, kui kohtu käsutuses oleva info kvaliteet halveneb aja jooksul haldussuutmatusest tingitud põhjustel. Pikaaegsete ja korduvate istungipauside tõttu kaotavad tunnistajad ja menetlusosalised tihti usu menetluse tõsiselt võetavusse ning lõpuks lihtsalt ei ilmu enam kohale või näiteks vahetavad elukohta. Toon näite. Kaks kohtualust olid pannud toime mitmeid maksukuritegusid. Asi võeti kohtumenetlusse 2003. aastal, otsus aga tehti aastal 2008. Otsus oli prokuröri ettepanekul lõpetada menetlus otstarbekuse kaalutlusel. Vahepeal olid istungite vahed veninud lausa pooleaastaseks ning ehkki mitu korda tehti katset istungeid sisuliselt läbi viia, oli ikka kas kohtualune haige või rahvakohtunik haige või oli mingi muu põhjus. Teiseks aitab pausideta menetlemine kaasa menetluse kiirendamisele ja sellele, et otsuseni jõutakse üldmenetluses mõistliku aja jooksul. Seadusmuudatus näeb ette, et kohus võib üksikute eranditega arutada korraga ühte üldmenetluse asja. See võimaldab kohtul keskenduda konkreetsele kohtuasjale. Seaduses on toodud loetelu juhtumitest, millal kohtuliku arutamise edasilükkamisel on lubatud asuda arutama teist kohtuasja: näiteks, isiku pikaajaline haigus, ekspertiisi määramine (ekspertiisitulemuste saamisele kulub tavaliselt üks kuu) ning vajadus kasutada tõendite kogumisel rahvusvahelist õigusabi. Viimati mainitud asjaolu hõlmab ka juhu, kui vajalik isik asub välismaal. Kui rääkida rahvusvahelisest õigusabist, siis nende taotluste maht on aasta-aastalt kasvanud. 2008. aastal esitati meile üle 700 taotluse. Kõige enam esitavad taotlusi Soome ja Saksamaa ning ka meie esitame neile kõige enam taotlusi. Soome taotluste aluseks on tihti narkokuriteod ja purjuspäi autojuhtimine, Saksamaa taotlused on suures osas seotud krediitkaardipettustega. Eestist anti eelmisel aastal välja kolm isikut: kaks Norrale ja üks Venemaale. Neljanda isiku USA‑le väljaandmise menetlus veel käib. Üks Venemaa palve isiku väljaandmise kohta jäeti ka rahuldamata. Kriminoloogid on tähele pannud, et viimaste aastakümnete jooksul on eri riikide kriminaalpoliitika fookus liikunud kurjategijalt ohvrile. Eelkõige peegeldub see kriminaalpoliitilistes otsustes, aga ka ohvriabisüsteemides. Ohvrikesksemaks on muutunud ka Eesti kriminaalmenetlus. 2007. aasta alguses jõustus lepitusmenetlus. 2008. aastal lõpetati kriminaalmenetlus leppimise tõttu juba 99 kuriteo puhul (2007. aastal oli see arv kolm korda väiksem) ja valdava osa nendest moodustasid kehalise väärkohtlemise juhtumid, aga lepitusmenetlust kasutati ka ähvardamise ja mõningate muude asjade puhul. Teatavasti saab menetlust uuendada, kui isik ei täida talle pandud kohustusi. Kuna seda on kahe aasta jooksul tehtud vaid ühel korral, siis võime praegu järeldada, et lepitusmenetlus on päris hästi tööle rakendunud. Mõneti keeruline ja ohvrikauge on meie ohvriabisüsteem, sest eri laadi abi saab eri kohtadest. Seetõttu on keeruline abi taotleda ja lõpuks seda ka saada. Nii võib juhtuda, et abivajajad jäävad abist hoopis ilma. Teatavasti on Eestis olemas ohvriabiteenus, aga selle teenuse saamiseks ei pea olema tingimata kriminaalkuriteo ohver. Seda teenust saab politseijaoskondade juures asuvatest ohvriabikeskustest. Lisaks on meil riiklikud hüvitised kuriteoohvritele, mille maksmist korraldab Sotsiaalkindlustusamet. Taotleda saab neid pensioniametist. Kuriteoohvritele makstavate hüvitiste määr on viimaste aastatega tõusnud, samal ajal pole aga suurenenud hüvitiste saajate ehk kannatanute osakaal. Näiteks, 2008. aastal sai kuriteoohvrite hüvitist 16 inimest vähem kui 2007. aastal, kokku 188 isikut. Üks inimene sai 2008. aastal keskmiselt 11 700 krooni, ülemöödunud aastal aga 9800 krooni. Minu arvates viitab selline tendents vajadusele muuta ohvriabisüsteem kannatanukesksemaks ning luua ka Eestis üks keskne ohvriabikeskus, selle asemel et võimalikku ohvrit ametite vahel jooksutada. 2008. aastal kõige rohkem vähenenud kuritegude hulka kuuluvad kaks liiklusega seotud kuritegu: 14% on vähenenud joobes juhtimiste arv ning 51% liiklusnõuete rikkumine ettevaatamatusest. Kui üle-eelmisel aastal oli mootorsõiduki joobes juhtimine registreeritud kuritegude seas teisel kohal, siis 2008. aastal oli see nihkunud kolmandale kohale (teisele kohale oli tõusnud kehaline väärkohtlemine). Eelmise aasta lõpus jõustus osaliselt ka uus liikluspakett, kus täpsustati karistusõiguslikku vastutust teatud ohtlikumate rikkumiste eest ning seati karistus joobes juhtimise eest sõltuvusse joobe raskusest. Kuna lubatud piirkiiruse ületamine on üks peamisi raskete liiklusõnnetuste põhjuseid ning turvavöö mittekasutamine on tihti see asjaolu, mille tõttu õnnetuse tagajärjeks on inimese surm, nähti mõlema rikkumise eest ette ka kohased karistused. Aga siin on meil tegemist väärteokaristusega. Valitsus kiitis aprillis heaks uue korruptsioonivastase strateegia aastateks 2008–2012. Selle raames oleme teinud tihedat koostööd soomlastega: Eesti Siseministeerium ja Soome justiitsministeerium algatasid kohalike omavalitsuste korruptsiooni vähendamiseks mõeldud abiprojekti, kus osalesid meie suurimad omavalitsused. Korruptsioonivastase strateegia uuenduseks on võitlus korruptsiooni vastu erasektoris, mis on muu hulgas tähtis argument läbirääkimistel OECD‑ga. Erasektori korruptsiooni üks vorm on kartell ning sellevastase eelnõu saatis Justiitsministeerium aasta alguses kooskõlastusringile. Loodame, et valitsus saadab lähemal ajal eelnõu Riigikokku. Ilma selleta on konkurentsikuritegudega võitlemine üsna lootusetu. Seni oleme selles suhtes olnud pehmelt öeldes saamatud. Aastail 2005–2007 registreeriti vaid üks konkurentsikuritegu ning sedagi menetles kaitsepolitsei, kuigi selliste kuritegude uurimiseks on meil Konkurentsiamet. Eelmisel aastal registreeriti aga juba viis konkurentsikuritegu karistusseadustiku § 400 "Konkurentsi kahjustav kokkulepe, otsus ja kooskõlastatud tegevus" alusel. Kuid viis on ikka veel väga väike arv, pealegi pole neidki veel kohus arutanud. Minu arvates ei ole mõtet pead liiva alla peita ja öelda, et meie väikese majandusega riigis kartelle ei ole. Tartu Ülikooli ja Justiitsministeeriumi uuring näitas, et umbes 9% Eesti ettevõtjatest peab turukokkuleppeid oma tegutsemisvaldkonnas üsna levinuks. Eespool mainitud eelnõu seadustab nn leebusprogrammi. Selle põhimõtteks on kohelda leebemalt kartelliosalist, kes kas teatab õiguskaitseasutustele esimesena kartellist, kui neil asutustel info selle kohta puudub või ei võimalda menetlust alustada, või esitab esimesena olulised tõendid õigusrikkumise kohta, kui menetluses tuvastatud asjaolud ei ole piisavad süüdimõistmiseks. Nendel juhtudel ja isiku suhtes, kes esitab omal algatusel esimesena leebuse kohaldamise taotluse, ulatub ülesnäidatav leebus täieliku immuniteedini ehk karistusest vabastamiseni. Tänu leebusprogrammile on kartellikuritegusid võimalik tulevikus senisest märksa edukamalt menetleda. Loodetavasti saavad ettevõtjad selle vajalikkusest ka aru, meie aga teeme kõik, et meie arusaamad ei põrkuks. Nii oleme korraldanud juba ühe teemakohase seminari koostöös kaubandus-tööstuskojaga. Seda tegevust on kavas jätkata. Sama kartellieelnõuga luuakse juriidilisele isikule konkurentsiõiguse rikkumise puhul erandlik rahalise karistuse süsteem, kusjuures rahalise karistuse arvestamise aluseks on kuni 10% ettevõtja käibest. Seaduses nähakse ette alused, mille esinemise korral ei ole lubatud mõistetavat rahalist karistust vähendada rohkem kui pooleni ülemmäärast: näiteks, kui tegu on kartelli organiseerijaga, kui on kõrvaldatud tõendeid või kui on tegemist nn räige kartelliga. Räigeks kartelliks loetakse hinna fikseerimist, tootmismahtude piiramist, turgude jagamist ja kollektiivset boikotti kolmanda isiku suhtes, samuti kokkumängu riigihankemenetluses. Ka raskematel juhtudel jääb kohtule võimalus arvesse võtta isiku süüd kergendavaid asjaolusid, kuid seda siis juba seadusega piiratud ulatuses. 2008. aastal registreeriti 17% rohkem korruptsioonikuritegusid kui 2007. aastal, kokku 326 kuritegu. Minu hinnangul näitab see eelkõige õiguskaitse head tööd ja tõestab, et otsus anda suuremate omavalitsuste uurimine tagasi kapole oli õige samm, kuigi põhimõtteliselt on vägagi vaieldav, kas üks julgeolekuasutus peab üldse selliste asjadega tegelema. Tõsine probleem on kriminaalmenetluse andmete lekitamine meediasse. Andmete ebaseaduslik avalikustamine riivab kolmandate isikute õigusi ning kahjustab süütuse presumptsiooni. Justiitsministeerium on kogunud prokuratuuri ning advokatuuri ettepanekud ning lähikuudel esitame valitsusele eelnõu, kus on täpselt reguleeritud, kes ja millist teavet võib kohtueelses menetluses üldse avaldada. Samuti tagame selle eelnõuga paremad võimalused lekitajaid tuvastada ning täpsustame vastutust andmete ebaseadusliku lekitamise eest. Tegelikult oleme praktilisi samme siin ka varem astunud. Selleks et uurida ja vältida menetlusinfo lekitamist õiguskaitseasutustest, lõime eelmisel aastal Riigiprokuratuuri juurde uurijate ametikohad. Nende ülesanne on viia läbi uurimist riigi peaprokuröri määratavates kriminaalmenetlustes. Muu hulgas on siin mõeldud juhtumeid, kus on kahtlus, kas uurimisasutus on erapooletu, või on tegu rikkumistega kriminaalmenetluses, sealhulgas ebaseadusliku menetlusandmete lekitamisega. Korruptsioonivastasest strateegiast tuleneb ka korruptsioonivastase seaduse eelnõu, mille Justiitsministeerium 2008. aastal ette valmistas. See on eelnõu, mida loodan peatselt valitsuses arutama hakata. Kehtiv seadus käsib umbes 30 000 ametiisikul igal aastal deklareerida majanduslikke huve. Tegelikult on need deklaratsioonid kasutud. Ühest küljest ei saa me midagi teada ametiisiku tegelike huvide kohta, teisest küljest kogume kogu seda infot ikka veel paberil. Uue eelnõu järgi oleks majanduslike huvide deklaratsiooni esitamine seaduse alusel kohustuslik umbes 3000 kõrgemale ametiisikule, kelle elektroonilised deklaratsioonid oleksid avalikud ja ka sisulised. Lisaks sellele antaks riigiasutuse juhile ja kohalikule omavalitsusele õigus ise otsustada nende isikute loetelu, kellele asjaajamise läbipaistvuse ja korruptsiooni vältimise huvides pandaks kohustus esitada majanduslike huvide deklaratsioon. Uue korra järgi peaksid ametiisikud deklareerima ka välismaal asuvat vara ja seda vara, mida nad kasutavad, samuti annetusi, kingitusi, aga ka nõudeid ja kohustusi. Lisaks huvide deklareerimisele on eelnõus mitmeid uuenduslikke ettepanekuid huvide konflikti vältimiseks, näiteks, siseteabe ning avaliku vahendi kuritarvitamise keeld ja palju muud. Mõned olulised 2008. aastal ettevalmistatud eelnõud on kas valitsuses või Riigikogus ning loodetavasti on võimalik ka need peatselt seaduseks saada. Üks selliseid käsitleb karistusjärgset kinnipidamist ja käitumiskontrolli võimaldamist. Karistusjärgse kinnipidamise puhul saab kalduvuskurjategijat ühiskonna turvalisuse nimel kinni pidada ka pärast seda, kui ta on karistuse ära kandnud. Selle eesmärk on kaitsta ühiskonda ohtlike kalduvuskurjategijate eest, kes ei vaja psühhiaatrilist sundravi ning keda ei ole muul moel võimalik mõjutada kuritegude toimepanekust loobuma. Seda kohaldatakse vaid väga ohtlike kurjategijate puhul. Teisel juhul, karistusjärgse käitumiskontrolli puhul, allutatakse süüdimõistetu järelevalvele ja tehakse temaga tööd, et muuta tema kriminogeenset käitumist. Riigikokku on jõudnud riigivastaste kuritegude pakett. Siin on esmane eesmärk luua kord ja selgus, millised on riigivastased kuriteod, samuti korrigeerida sanktsioone nende kuritegude eest, mis ohustavad Eesti iseseisvust. Eelnõu järgi on kuritegu ka massiliste korratuste korraldamise ettevalmistamine ja korratustele üleskutsumine. Riigikogu menetlusse on jõudnud ka nn jälituspakett, millega muudetakse kriminaalmenetluse seadustikku ja teisi seadusi. Seni seaduste vahel laiali olnud jälitustoimingud ning nende üldised põhimõtted ja alused reguleeritakse kompaktselt ühes seaduses – kriminaalmenetlusseadustikus. Eelnõu eesmärk on korrastada kehtiv jälitustegevuse süsteem, näha ette kindlad alused, mille olemasolu korral on lubatud teha põhiõigusi riivavaid jälitustoiminguid, ning tõhustada ka järelevalvet nende üle. 1. jaanuaril 2009 jõustusid karistusseadustiku Justiitsministeeriumi ettevalmistatud parandused, mis muudavad karistatavaks ka raskest kuriteost osavõtu katse. See kõrvaldas lünga karistusõigusest ning nüüd on karistatav ka mõrva tellimine ja kuritegelik kokkulepe üksikute muude väga raskete kuritegude toimepanemiseks. Seejuures on nõutud, et "vandenõus" osaleja teeks vähemalt ühe täiendava teo, mis kinnitab kavatsust viia kokkulepe lõpuni. Head Riigikogu liikmed! Millised on meie väljakutsed 2009. aastaks? Valitsus esitab 2009. aastal Riigikogule uued kriminaalpoliitika arengusuunad, mis peaksid kehtima aastani 2018. Senise nelja-viie aasta jooksul oleme saavutanud kaks olulist eesmärki. Esiteks, registreeritud kuritegude arv on vähenenud 11%, 57 417 kuriteost 2003. aastal 50 977 kuriteoni 2008. aastal. Teiseks on teadliku ja järjepideva kriminaalpoliitika tulemusena vähenenud kinnipeetavate arv. Teatavasti ei sõltu kinnipeetavate arv niivõrd kuritegude arvust, vaid pigem riigi karistuspoliitikast ja karistusideoloogiast, eelkõige sellest, milliseid alternatiivkaristusi kasutatakse. Kui 2003. aastal oli Eestis 100 000 elaniku kohta 339 kinnipeetavat, siis 2008. aasta lõpuks oli see arv kahanenud 227‑ni. Nagu olen korduvalt tõdenud, on see arv ikka lubamatult suur. Näiteks, Soomes on 64 kinnipeetavat 100 000 elaniku kohta, Rootsis 74, Hollandis 100 jne. Murelikuks teeb ka vahistatute suur arv, mille põhjendatust sel aastal Justiitsministeeriumis kindlasti analüüsime ja teeme ettepanekuid. Kinnipeetavate arvu vähenemisele on kaasa aidanud üldkasuliku töö laialdasem kasutamine. Kui 2003. aastal tegi üldkasulikku tööd 84 isikut, siis 2008. aastal juba 1892 isikut. Vanglakaristus on võimalikest alternatiividest kõige kallim ning rohkem tuleks kohaldada alternatiivkaristusi. Võtame näiteks narkosõltlased, keda vanglas on 500 ehk umbes 20%. Osa neist tuleks kohe suunata sõltuvusravile, mitte vanglasse. Narkomaaniaravi hind kuus on umbes 4000 krooni, üks kuu vanglas maksab riigile aga üle 14 000 krooni. Justiitsministeerium valmistab 2009. aastal ette seadusmuudatused, mis võimaldavad ravi kohaldada, aga ilma sotsiaalsüsteemita, kelle vastutada on ravikohtade olemasolu, ei suuda me häid mõtteid kuidagi teostada. Vanglakaristus ei ole ülitõhus vahend. Ligi kaks kolmandikku kinnipeetavatest satub vanglasse tagasi, sest vabaduses ei pruugi nad leida elukohta, satuvad tagasi oma endisesse keskkonda ja vanade sõprade juurde. Kuid siin ei tohi riik hakata täitma omavalitsuste rolli. Jah, oleme plaaninud käivitada tugiisikuteenuse vanglast vabanenutele, aga põhiline teenusepakkuja roll jääb siiski omavalitsustele. Seetõttu on väga tähtis võtta vastu korrakaitseseadus ja muuta kohaliku omavalitsuse korralduse seadust. Korrakaitseseadus loob süütegude ennetuse süsteemi alused nii riiklikul kui ka omavalitsuse tasandil. Omavalitsuste konkreetsed ülesanded süütegude ennetamisel tuleb sätestada kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses. Tahan tunnustada haridus‑ ja teadusministrit, kes on hakanud tegelema erikoolide süsteemi reformiga, ja soovin talle jõudu sellega lõpuni minna. Pikk tee on veel ees. Nii Justiitsministeerium, õiguskantsler kui ka Riigikontroll on aastaid viidanud vajadusele erikoolide kui vangla taimelava süsteem ümber kujundada ja nüüd, võib-olla mõneti ka õiguskantsleri kontrollkäikudest võimendatuna, on sellel suunal jää liikuma hakanud. Justiitsministeeriumis valmis koostöös Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli teadlastega uuring erikoolidest, mis annab pildi sellest, mis erikoolides praegu toimub. Uskuge mind, see pilt on ilusast väga kaugel. Aga hea on see, et Haridus‑ ja Teadusministeeriumis on valminud esialgne kontseptsioon, kus rõhutakse erikoolide õpilaste individuaalõppe ning rühmakodu põhimõtetele. Sama otsustavat lähenemist kui erikoolide puhul on vaja alaealiste komisjonide ümberkorraldamiseks, kelle tegevust praegu ei juhita ega koordineerita ning kelle võime alaealiste kuritegusid ennetada on pehmelt öeldes kaheldav. No nii, umbes pool tekstist on veel ette kanda jäänud. Aga mis teha, aeg. Tegelikult on minu kõne tekst teile kõigile kättesaadav ja kuna siin on iga nüanss väga oluline, siis olen ma seda teksti ka järginud. Nii et ma jätan järgneva osa teile individuaalseks tööks. Aga ühel asjal ma kindlasti veel peatuksin.

Aseesimees Jüri Ratas Hea ettekandja! Teie aeg on läbi, aga kui te ütlete operatiivselt, siis selle ühe asja võite öelda. Palun!

Justiitsminister Rein Lang Tänan, austatud juhataja! Ma tahan öelda seda, et Eestit viivad edasi külm pea ja ratsionaalne mõtlemine. Majandusprobleemide tekkides sihitult visklema asuda ning hävingut ja kaost kuulutada on ju tegelikult politikaanlus. Selles olukorras saavad jõudu juurde kõikvõimalikud kaikamehed, kellele kriminaalpoliitika on üksnes riiklik repressioon, vali kord ja pidev pasundamine karistuste karmistamisest ning vajadusest poliitikud, pätid ja vargad kinni panna. Mina olen seda meelt, et kaikameeste aeg võiks Eestis ükskord ka läbi saada. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Jüri Ratas Tänan, hea ettekandja! Teile on küsimusi. Ain Seppik, palun!

Ain Seppik Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Mind teeb murelikuks see, et te ei pea lugu kohtunike tööst. Te rääkisite selle ettekande raames pikalt üldmenetlusest ja kohtu tööst, kuid kahjuks on nii, et homme arutamisele tulevates kärpekavades te nagu ei jaga seda seisukohta, et kohus peaks olema tugev. Minu meelest on täitmata seitse kohtunikukohta, te ei ole mingit konkurssi neile välja kuulutanud. Üldmenetlus on muidugi ohus, katkematu üldmenetlus. Selle palgasüsteemiga te viite tasakaalust välja palgaproportsioonid eri võimuharude vahel. Kas teie selline suhtumine kohtunikkonda on tingitud sellest, et te soovite kohtunikkonda suukorvistada, või on siin mingid muud põhjused?

Justiitsminister Rein Lang Oi, tänan! Hea küsimus jälle, Ain. See kuulub sellesse rubriiki, et ise küsin, ise vastan. Justiitsministeeriumil ei ole mingit kurja kavatsust kohtunike suhtes. Kohtunike palgad on seotud Eesti keskmise palgaga. Eesti keskmise palgaga, lisaks sellele, on seotud Riigikogu liikmete palk. Teatavasti näitasid Riigikogu liikmed üles initsiatiivi oma palga vähendamiseks, unustades minu arvates sealjuures, et Eestis kehtib ka põhiseadus. See on minu arvamus. Aga selle kohta langetab Riigikohus motiveeritud otsuse lähipäevil. Samas ei maksa unustada, et Riigikogu on juba vähendanud keskmise palgaga seotud ministrite töötasu 9,4%, see otsus jõustus 1. jaanuarist s.a. Täpselt samamoodi vähendati õiguskantsleri palka ja riigikontrolöri palka. Selles olukorras öelda, et kohtunike palk on midagi püha ja puutumatut, et nemad ei peaks panustama üleüldisesse avaliku sektori kärpesse, ei ole minu meelest väga järjepidev seisukoht. Me peame arvestama ka seda, et kohtutes töötavad lisaks kohtunikele kohtuametnikud. Kui me läheme seda teed, et me kohtunike palka minimaalsel määral ei muuda (kahetsusväärselt alanemise suunas), siis me peaksime võrdse kohtlemise printsiipi järgides sama kohtlemist rakendama ka kohtuametnikele jne, jne. Lõpuks jõuaksime välja selleni, et mitte kellegi palka ei saa muuta. Kahjuks ei ole see riigi majanduslikku situatsiooni arvestades lihtsalt võimalik.

Aseesimees Jüri Ratas Kalle Laanet, palun!

Kalle Laanet Aitäh, hea juhataja! Hea justiitsminister, hea sõber! Ma tänan sisuka ettekande eest! Aga mulle jäid kaks osa natuke arusaamatuks: esimene lõik ja viimane lõik. Esimeses lõigus kutsud sa üles kainet mõistust ja rahu säilitama (ma isegi ei mäleta, millal ma viimati napsi võtsin, ja ei tea, millal ma plaanin seda jälle võtta) ja rõhutad siin hädakisa. Ma ei saa hästi aru, kus see hädakisa on ja milles ta väljendub. Oma kõne lõpus ütlesid sa, et kaikameeste aeg on möödas. Ma olen sinuga nõus. Põhiline on, jumala eest, et vikatimeeste aeg ei tuleks selle asemele. Minu küsimus on: kas sa ei arva, et praeguses situatsioonis peaks avalikkust operatiivselt teavitama muutunud riskidest ja sellest, millised on ohud? Samamoodi võib ka kuritegevuse struktuur muutuda.

Justiitsminister Rein Lang Aitäh! Armas sõber! Kui sa napsu ei võta, siis jääb sul kindlasti rohkem aega ajakirjandust lugeda ja sealt võid sa neid hüsteerilisi üleskutseid lugeda iga päev. Ka mina loodan, et vikatimees ei asenda kaikamehi. Aga mis puutub asja sisusse ehk sellesse konkreetsesse küsimusse, siis loomulikult tuleb ühiskonda ohtude eest hoiatada. Mul on hea meel, et seda on hakatud võrdlemisi tasakaalukalt viimasel ajal ka tegema. Inimesi on informeeritud riskidest, mis on seotud näiteks pangaautomaatide kasutamisega, mis on seotud krediitkaartide kasutamisega. Usu mind, selles suhtes tegutsevad nii Siseministeerium kui ka Justiitsministeerium iga päev. Iseasi on see, kas meie meedia on piisavalt vastutustundlik, et neid teemasid vastutustundlikult käsitleda. Nii kurb kui see ka ei ole, pean ma ütlema, et ei ole. Tihtipeale võetakse üks vajalik teavitus ja tehakse sellest hüsteeriline lugu, mille tagajärjel võib inimestele jääda mulje, et pangaautomaat ongi selline koll, mille juures igal juhul pension ära võetakse, kui sealt raha välja võtta. See on rohkem tõesti eetika ja vastutustunde küsimus. Aga loomulikult olen ma seda meelt, et kõigil ametnikel peab olema õigus, ma ütleksin isegi, et neil on kohustus ühiskonda võimalikest ja muutuvatest riskidest permanentselt informeerida. Selles suunas Justiitsministeerium ka tegutseb. Soovitan vaadata meie kodulehekülge.

Aseesimees Jüri Ratas Mailis Reps, palun!

Mailis Reps Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Me menetleme, nagu sa väga hästi tead, kultuurikomisjonis praegu põhikooli‑ ja gümnaasiumiseadust, milles on üsna palju mahukaid teemasid, mis haakuvad Justiitsministeeriumi haldusalaga. Erikoolide küsimust on täna juba mainitud. Aga mul on selline küsimus. Üks suur teema, mis väga selgelt haakub sinu haldusalaga, on küsimused, mis seonduvad koolikohustuse täitmisega. Üsna palju küsimusi on tekkinud meil komisjonis ja ka üldsuses selle kohta, et kui noor inimene ei jõua kooli, kas tegemist on väärteoga ja kas sellisel juhul peaks olema nii, nagu paljudes Lääne-Euroopa riikides, kus on olemas ametid, kes leiavad need lapsed üles, karistavad lastevanemaid ja võtavad teatud meetmeid. Küll aga on tänaseks selgeks saanud, et menetluse käigus jäi Justiitsministeerium eriarvamusele. Kui see on nii, siis miks?

Justiitsminister Rein Lang See vastus oli öeldud minu üldises ideoloogilises teesis. Ega kaikameetodiga ei ole kunagi õnnestunud ühiskondlikke protsesse juhtida. Ainuüksi vanemate karistamisest ei sõltu lõppastmes mitte midagi. Me võime neid karistusi määrata. Eriti küüniliseks muutub olukord siis, kui neid karistusi perekonna asotsiaalsete eluviiside tõttu ei täideta ja lõpuks lõpetab lapsevanem seetõttu oma karistustee näiteks asenduskaristust kandes arestimajas. Arestimajast on väga raske oma lapsi kasvatada. Kuskil peab olema mingisugune tasakaal pehmete väärtuste ja tugevate väärtuste vahel. Mina pooldan rohkem ikkagi selliste porgandimeetodite rakendamist, selle asemel et hakata kaikameetodit kasutama. Sellest on põhjustatud ka meie eriarvamus mitme kontseptsiooniga, mis on ringelnud.

Aseesimees Jüri Ratas Tiit Kuusmik, palun!

Tiit Kuusmik Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Ma liigun ajas natuke tagasi, teie ettekande algusesse. Seoses Viru Ringkonnakohtu sulgemise ja Viru vangla avamisega oli väga palju vastakaid arvamusi eri ringkondades ja üldse elanikkonna hulgas. Aga küsimus on seda laadi. Kas ministeerium on teinud mingisuguseid järelmõjude uuringuid või uurinud seda, milline see situatsioon praegu on, kas see on hea või halb, on see positiivne või negatiivne? Millised tagajärjed sellel on olnud?

Justiitsminister Rein Lang Aitäh! Esiteks, mõlemad otsused, nii Viru Ringkonnakohtu sulgemine kui ka Viru vangla avamine ei puuduta ju ainult Virumaad. Need puudutavad tervet Eestit. Mis puudutab Viru Ringkonnakohtu sulgemist, siis olen täiesti veendunud, et see oli ainuõige ja hea otsus, sest Viru Ringkonnakohtust on asunud Viru Maakohtusse tööle mitmeid väga tublisid kohtunikke ja selle tulemusena on Viru Maakohtus õigusemõistmise tähtajad hakanud lõpuks lühenema. See trend on väga positiivne. Justiitsministeerium jälgib väga tähelepanelikult, kuidas areneb õigusemõistmise olukord Viru Maakohtus. Ma ütlesin ka siin kõnetoolis, kui Viru Ringkonnakohtu kaotamist arutati, et kohtusüsteemi seisukohalt on esmatähtis esimene tasand. See esimene tasand Virumaal hakkab tööle minema. Siin on olnud ikka väga suuri probleeme. Viru vangla käivitamisel on olnud juba üks väga selge positiivne mõju ja see on tublide inimeste tööleasumine sellesse asutusse. Meil on Viru vangla koosseis peaaegu 100% komplekteeritud. Kõiki töötajaid ei õnnestunud paraku värvata Virumaalt, seal töötab inimesi isegi Tartust ja Tallinnast, rääkimata Rakverest. Aga see on õiguskorda ja riigi kohalolekut Virumaal ja eriti Jõhvis kindlasti märkimisväärselt tugevdanud. Nii et see on olnud positiivne. Pean siinkohal ütlema, et Viru vanglasse on üle viidud väga rasked kurjategijad, järelikult seab see ka sealsele personalile kõrgendatud nõudmised. Eks me vaata, kuidas see noor kollektiiv sellega hakkama saab.

Aseesimees Jüri Ratas Toivo Tootsen, palun!

Toivo Tootsen Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! See, et eelmisel aastal kuritegevus ainult 1% tõusis, ei näita ju midagi. Meie lugupeetud peaminister ütles, et eelmisel aastal ei olnudki mingit kriisi ja kui see oli kriis, siis tema tahaks eluaeg sellises kriisis elada. Aga ei pea vist seapõrna pealt ennustama, et majanduslangus toob tõepoolest kaasa kuritegevuse tõusu. Teil peaks olema juba jaanuari kohta andmed olemas. Milline on selle aasta ning eelmise ja üle-eelmise aasta jaanuari suhe?

Justiitsminister Rein Lang Aitäh! Vaata, Toivo, aeg lendab, eks ole, ja vanemas eas lendab aeg kiiremini. See, mida peaminister silmas pidas, oli aasta 2007, sellises kriisis sooviks ta elada. Kui me räägime 2008. aastast, siis on olukord juba teine. Jah, meil on olemas jaanuari numbrid. Meie suureks üllatuseks näitab kuritegevus märkimisväärset langustrendi. Miks see nii on, seda on väga raske hinnata. Ma hoiatan kõiki, kes hakkavad ühe kuu põhjal tegema mingisuguseid järeldusi. Tavaliselt on kolm kuud see aeg, mille põhjal me võime vaadata mingisuguseid tendentse. Aga nüüd, jah, on langustendents.

Aseesimees Jüri Ratas Toomas Trapido, palun!

Toomas Trapido Aitäh! Hea minister, tänan hea ettekande eest! Me oleme aeg-ajalt üles tõstnud prügistajate korralekutsumise teemat. Üks vahend oleks kindlasti ühiskondlikult kasulik töö. Praegu on seda võimalik kohaldada ainult kriminaaljuhtudel. Küsimus ongi selle kohta, kas on plaanis ka väärtegude korral kasutada ühiskondlikult kasulikku tööd ja kas te tulete sellise eelnõuga millalgi välja.

Justiitsminister Rein Lang Aitäh! See eelnõu on plaanitud Justiitsministeeriumi 2009. aasta tööplaani. Mulle on meelde jäänud, et sellekohane märkus oli mu kõne selles osas, mida ma ei jõudnud ette lugeda. Jah, see tuleb. Ma olen üpris kindel, et me jõuame ära lahendada ka erimeelsused politseiga. Politsei on olnud väga kiivalt selle vastu, et nemad peaksid seda asja väärtegude puhul korraldama. Aga ma ei näe ka teist varianti. Lõpuks oleme me jõudmas kokkuleppele ja see eelnõu kindlasti tuleb. See tähendab ka seda, et nende tööde jaoks peab olema tellija, milleks on kohalik omavalitsus. Keegi teine neid asju organiseerida suurt ei saa. Käisin isiklikult Virumaal kohtumas kohalike omavalitsustega ja nende seisukoht oli väga positiivne. Me isegi leppisime kokku, et kui see asi peaks seaduseks saama ja loodetavasti ikka selle aasta jooksul, siis me võib-olla katsetame mingit projekti lisaks Tallinnale ka Narvas. Vaatame, kas see asi niimoodi käivitub või mitte. Igal juhul Narva linnapeaga selline jutt mul oli. Aga ei maksa otsida sellele prügistamisele lahendust jällegi karistustest. Kehtivas õigusruumis on kõigil omavalitsustel, kellel lasub kohustus oma heakorra eest vastutada, õigus rakendada nii sunniraha kui ka asendustäitmist ja süüdlastelt täiesti karistusväliselt need kulud sisse nõuda. Miks seda ei rakendata, sellest mina aru ei saa. Kas tõesti ei ole Eesti omavalitsustes nii palju spetsialiste ja tahet asjaga tegelda ning need kulud süüdlastelt sisse nõuda? Pigem minnakse seda teed, et loodetakse karistuspoliitikale. Kinnitan, et see on ääretult lühinägelik.

Aseesimees Jüri Ratas Eldar Efendijev, palun!

Eldar Efendijev Aitäh, härra eesistuja! Austatud minister! Te tõite välja, et viie aasta jooksul vähenes kuritegevus 11%. Muidugi, see võiks nagu ainult rõõmustada. Aga me teame, et tol ajal oli majanduse olukord palju optimistlikum ja parem kui praegu. Meie tulevik on majanduse mõttes teine, kui oli eelmisel perioodil. Siit küsimus. Mõned riigi poolt vastuvõetud seadusaktid tekitavad olukorra, kus kriminaalsus võib kasvada. Näiteks, te ise mainisite pangaautomaate. Aga mina püstitan pensioni maksmise korra muutmise teema. Kas teie nende seaduste või riigipoolse käitumise puhul annate eksperdihinnangu perspektiivile, mis võib toimuda, mis ohud ja riskid võivad meid oodata?

Justiitsminister Rein Lang Aitäh! Ikka anname. Te väga õigesti mainisite pensionide kojukande ümberkorraldamist. Justiitsministeerium toetas seda 100%, sest riskid, kui postiljonid sularahaga kuskil maakohas ringi käivad, on määratult suuremad kui siis, kui pension kantakse pangaarvele. Selles osas leidsime, et see lahendus on väga hea. Nagu näitavad ka viimased küsitlused, on inimesed sellega väga rahul.

Aseesimees Jüri Ratas Valeri Korb, palun!

Valeri Korb Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Ütlesite, et Justiitsministeerium valmistab 2009. aastal ette seadusmuudatused, mis võimaldavad ravi kohaldada ilma, ma ütlen veel kord, ilma Sotsiaalministeeriumita. Kohaliku omavalitsuse tasemel me kõvasti töötasime Sotsiaalministeeriumiga, et moodustada Kohtla-Järvele kaks madala läve keskust. Aga teie avaldusest võin ma aru saada, et riigi süsteem nende inimeste puhul, kes kasutavad uimasteid, praegu ei tööta. Ma arvan, et te olete oma meeskonnaga seda arutanud. Võib-olla võiks natukene laiemalt rääkida sellest, kuidas te näete Justiitsministeeriumi tulevikutööd nendest seadustest lähtuvalt.

Justiitsminister Rein Lang Aitäh! Siin on väikene valearusaam. Ma ütlesin, et me kindlasti valmistame sel aastal ette seadusmuudatuse, mis korrastab seda süsteemi ja võimaldab suunata neid inimesi narkovastasele ravile. Me ei ole kunagi väitnud, et me hakkame narkovastast ravi korraldama. Selles osas me oleme Sotsiaalministeeriumiga lausa ministrite tasemel kohtunud ja palunud tungivalt Sotsiaalministeeriumi need ravikohad tagada. Siin ongi probleem. Sotsiaalministeeriumi eelarve on täpselt samamoodi väga pingeline ja nende prioriteedid ei pruugi sugugi alati ühtida Justiitsministeeriumi prioriteetidega. Äraseletatult: kui me ei näe tervikut, võib Sotsiaalministeerium näiteks öelda, et nende asi ei ole kurjategijate rehabiliteerimine, nende asi on tagada, et terved ja õiguskuulekad inimesed saaksid ravitud. Meie küsimus on jällegi, et need inimesed, kes õigusrikkumise teed on läinud, saaksid maksimaalselt efektiivselt taasühiskonnastatud ja et ka need, kes on narkosõltuvusse langenud, ei paneks toime õigusrikkumisi. Siin on olemas teatud huvide konflikti võimalus. Me üritame oma seisukohti Sotsiaalministeeriumiga kuidagimoodi ühtlustada. Loomulikult on siin üks variant veel: kohalikud omavalitsused, kelle elanike hulgas on narkomaania suur probleem, eraldavad oma eelarvest teatavad summad selliseks rehabilitatsiooniks ja loovad sundravikohti. Aga ka omavalitsused ütlevad, et nendel ei ole selleks vahendeid. Siin on omamoodi surnud ring. Ma väga loodan, et kohalikud omavalitsused hakkavad aru saama, et neil on kohustus oma territooriumi elanike ees, mis siis, et need inimesed on läinud õigusrikkumise teed. Seda vastutust ei saa üksnes riigile panna. Nii et see on kolmepoolsete läbirääkimiste küsimus. Kohtla-Järve on kindlasti üks riskipiirkond. Võib-olla me peaksime Kohtla-Järve asja eraldi käsitlema, nii Sotsiaalministeerium, Justiitsministeerium kui ka Kohtla-Järve linn, et leida ühised võimalused see asi käivitada. Ei ole mingit mõtet sellisel süsteemil, et me mõistame inimesed süüdi, paigutame narkosõltlased vangimajja, kus nad kannavad oma karistuse ära, ravi ei saa, tulevad tagasi, on endiselt narkosõltlased ja panevad doosi kättesaamiseks kohe toime uue kuriteo. Süsteem töötab siis pehmelt öeldes tühikäigul.

Aseesimees Jüri Ratas Aivar Riisalu, palun!

Aivar Riisalu Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Ma olen täiesti siiras, kui ma ütlen, et kui must masendus võtab maad, siis tuleks teid kutsuda esinema ja eluisu tuleb jälle tagasi. Kõik need mõtted, mis täna siin kõlasid, on tõepoolest fantastilised, alustades sellest kartellindusest ja lõpetades sellega, et kaikameeste aeg võiks läbi olla ja et edu võti ei ole mitte karistamises, vaid kasvatamises. Aga öelge mulle täiesti siiralt. Teil on justiitsministrina tõepoolest olnud sellised progressiivsed mõtted, mis on meile kõigile kahe aasta jooksul olnud, nagu öeldakse, palsamiks hingele. Kas teile ei tundu, et te olete don Quijote, kes võitleb tuuleveskitega? Me näeme, kuidas kohtus avalikud protsessid kuhugi ei jõua, kartellid tegelikult toimivad ja kõik asjad kipuvad reaalsusest aru saavatele inimestele taas masendust tekitama. Kas te arvate, et teie võitlus võib olla lõpuks edukas?

Justiitsminister Rein Lang Aitäh küsimuse eest! Peeglisse vaadates meenutan ma endale rohkem Sancho Panzat. Aga see võitlus on, jah, viimasel ajal kuidagi keeruliseks muutunud. Ma ei saa aru, miks Eestis on permanentne valimiskampaania ja miks valimiskampaania, näiteks europarlamendi valimiste puhul, nii vara käivitus. Oleks võinud pisut hiljem käivituda, oleks võib-olla mõne asja saanud veel ära teha.

Aseesimees Jüri Ratas Olga Sõtnik, palun!

Olga Sõtnik Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Ma palun vabandust, ma ei olnud siin algusest peale ega kuulnud teie ettekannet! Võib-olla te olete seda teemat puudutanud. Minu küsimus on pühendatud alaealiste toimepandud kuritegude ennetamisele ja nende kuritegude arvule. Millised on tendentsid, kas selliste kuritegude arv on kasvanud ja mida võtab riik ette selleks, et selles sihtrühmas olukorda kuidagi parandada?

Justiitsminister Rein Lang Aitäh! Juba 2005. aastal, kui minu kolleegiks valitsuses oli teie erakonna üks juhtpoliitikuid Kalle Laanet, me tulime kokku ja sõnastasime meie kahe ministeeriumi prioriteedid. Neid on nimetatud Laulasmaa prioriteetideks, kus tipus on võitlus alaealiste vastu toimepandud kuritegudega ja alaealiste poolt toimepandud kuritegudega. Need tegevused on ka vilja kandnud. Ma nimetasin ka oma ettekandes, et üks väga oluline asi on see, et kriminaalmenetlus alaealise suhtes oleks väga kiire, sellisel juhul on see ka tõhus. See on saavutatud. Keskmine menetlustähtaeg on praegu 3,5 kuud. Nii politseis kui ka prokuratuuris on spetsialiseerunud ametnikud tööks alaealistega. Ma väidan, et nii prokuratuuris kui ka politseis on tegemist väga professionaalsete ametnikega. Mis on kitsaskohad? Kitsaskohad on alaealiste asjade komisjonid, mille tegevus on teinekord äärmiselt formaalne. Kitsaskohad on erikoolid, mis on ikka veel kuritegevuse taimelava. Nii et probleeme on kuhjaga, aga need tegevused on ka tegelikult vilja kandnud. Mis puudutab otsest küsimust, kas kuritegevuslik foon alaealiste hulgas suureneb, siis jah, suureneb küll, aga sellel on ka üks väga selge demograafiline põhjendus. Nüüd jõuavad meie keeles kriminogeensesse ikka (seal on väga selge eavahe) suured põlvkonnad, kelle osakaal üldises kuritegevuses seetõttu paratamatult suureneb. Aga sellega ei saa leppida.

Aseesimees Jüri Ratas Helle Kalda, palun!

Helle Kalda Aitäh! Kõik on sind juba kiitnud ja ma sellega ei jätka. Mind ajendas küsima hoopis üks hea kolleeg, kes küsis selleks, et saada selgust, et ei kuuleks ajakirjandusest või ei oleks kaksipidi mõtlemist. Kuna riigi 2009. aasta lisaeelarvet ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadust opositsioon praktiliselt arutada ei saa, siis ma küsin otse selle seadusmuudatuse kohta. Loen ette: "2009. aasta 1. märtsist kuni 2010. aasta 31. detsembrini võib määrata prokuröri ametipalga lühemaks ajavahemikuks kui üks aasta, seejuures võib kehtestada eelmisest perioodist madalama ametipalga." Äkki saaks selgitust. Ettekandes te rääkisite, et prokuratuuris töötavad professionaalid ja ka mina olen selles täielikult veendunud. Kas see töövaldkond väheneb, kas vähendatakse tööd, kas vähendatakse inimeste arvu? Kuidas seda küsimust tõlgendada?

Justiitsminister Rein Lang Aitäh! Ei vähene töö, ei vähene inimeste arv. Sellepärast see seadusmuudatus seal ongi. Kehtiva prokuratuuriseaduse järgi määratakse prokuröride palk üheks eelarveaastaks, seda tehakse Vabariigi Valitsuse määrusega ja seda ei saa aasta keskel kehtiva seaduse alusel muuta. Vajalik on seda muuta selleks, et ka prokurörid panustaksid solidaarselt kogu avaliku sektori palgakärpesse. Me kärbime prokuröride palka. Prokuröride palga kärbe tuleb vastavalt valitsuse otsusele väiksem kui paljudel teistel ametnikel. Neile tehakse erand, nii nagu ka politseiametnikele. Neid ei taba see kärbe nii suurelt nagu mõningaid teisi eluvaldkondi, aga inimeste hulka süsteemis ei ole kavas vähendada.

Aseesimees Jüri Ratas Jaanus Rahumägi, palun!

Jaanus Rahumägi Tänan! Härra justiitsminister! Eelmisel reedel toimus Pärnus Eesti Vabariigi haridusjuhtide konverents. See oli hästi tõsine ettevõtmine, kestis kaks päeva. Haridusjuhtidel oli üks väga suur probleem. Probleem seisnes selles, et kui viimase kümne aasta jooksul on arenenud politsei, omavalitsuste ja koolide koostöö, mis puudutab alaealisi, lapsi ja nende suhtes toime pandud kuritegusid, siis viimasel ajal on toimunud nagu taandareng. Põhjus on, ma olen nii aru saanud, selles, et andmekaitset käsitlev seadus ja sellest tulenevalt teised seadused on tegelikult just selles vallas teinud karuteene. Suhtlesin pärast ka politseijuhtidega samal teemal, miks on see taandareng. Nad ütlesid täpselt samamoodi, et nemad teeksid heameelega koolidega koostööd, aga andmekaitse on see, mis seadusele tuginedes ei lase sellisel moel toimida, nagu tegelikult oleks kõige efektiivsem.

Justiitsminister Rein Lang Väga huvitav seisukoht, väga huvitav seisukoht! Kui on midagi konkreetset selle kohta, kui jutt on isikuandmete kaitse seadusest, siis olen valmis seda kohe ära kuulama. Tavaliselt on see asi välja näinud selliselt, et suure kärina ja mürinaga on löödud üles tees, et, oi, kuidas ma teeksin tööd, oi, kuidas mul läheks kõik paremini, kui isikuandmete kaitse seadust Eestis ei oleks. Kui on küsitud, milles on konkreetne mure, siis see konkreetne mure on olnud tavaliselt selline, mis on olnud väga lihtsasti äraseletatav. Ma hästi ei usu, et seal on mingi sisuline küsimus. Kui jutt on eri andmekogude pidamisest, siis andmekogusid on võimalik kõigil pidada, kuid seaduslikul viisil, ja andmekogu pidamine tuleb registreerida Andmekaitse Inspektsioonis. Seda ei taheta tavaliselt teha. Ma pigem arvan, et küsimus on seaduse mittetundmises ja tahtes leida süüdlane kuskilt mujalt, mitte tunnistada iseenda süüd.

Aseesimees Jüri Ratas Hea minister! Tänan teid ettekande ja vastuste eest! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Ain Seppiku! Kaheksa minutit.

Ain Seppik Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma tahan tänada ja tunnustada justiitsministrit sisuka ja Rein Langile iseloomuliku irriteeriva ja sõnaka ettekande eest! Eriti soovin ma tähelepanu juhtida ettekande kohtute ja kohtunike tööd puudutavale osale mitmesuguste menetluste läbiviimisel ning üldse kohtute osale selle ettekande kontekstis. Oma ettekande lõpus esitas justiitsminister võrdlemisi huvitavas sõnastuses oma nägemuse asjaoludest, mis Eestit selles olukorras ja käsitletavas valdkonnas edasi viivad, ning ka asjaoludest, mis ministri arvates on selles kontekstis taunitavad ja hukkamõistetavad. Minister nimelt märkis: "Lõpetuseks tahan öelda (Selleni ta küll päris ei jõudnud, aga sõnastus oli peaaegu selline. – A. S.), et Eestit viivad edasi külm pea ja ratsionaalne mõtlemine. (Seda ta ütles juba alguses. – A. S.) Majandusprobleemide tekkides sihitult visklema asuda ning hävingut ja kaost kuulutada on politikaanlus. Selles olukorras saavad jõudu juurde kõikvõimalikud kaikamehed (Jääb täpsustamata, kes need on. – A. S.), kellele kriminaalpoliitika on üksnes riiklik repressioon, vali kord (Vaat seda loosungit me tunneme ja mäletame. – A. S.) ja pidev pasundamine karistuste karmistamisest ning vajadusest poliitikud, pätid ja vargad kinni panna." Rein Lang lõpetab väga tõsise arvamusega: "Kaikameeste aeg peab Eestis läbi saama!" Kõva sõna igal juhul. Kuid justiitsminister Rein Langi puhul tuleb ikka ja alati arvestada põhimõtet, et ära käi minu sõnade, vaid minu tegude järgi. Silmas pean ma seda, et majandusprobleemide lahendamise sirmi varjus on justiitsminister asunud oluliselt kärpima kohtunike sõltumatust ning ära võtma nende sõltumatuse garantiisid. Seda protsessi saadab populistlik sõnamulin majandusraskustest ning vajadusest kulusid kärpida. Ehk Rein Langi ennast parafraseerides: tegemist on tõelise politikaanlusega. Kuna meie hinnangul on politsei ja prokuratuur juba täitevvõimu poolt tasalülitatud, siis on kohtunike sõltumatus ja rippumatus valitsevale koalitsioonile ja nähtavasti ka Reformierakonnale pinnuks silmas. Ikka tehakse valitsejate arvates valesid otsuseid, ikka ei taheta kriminaalkorras karistada Reformierakonna poliitilisi vastaseid. Tõestuseks piisab kas või sellest, kui meenutada Tallinna endise abilinnapea Vladimir Panovi kohtusaagat, mis kestis enam kui neli aastat ja lõppes tema täieliku õigeksmõistmisega. Tõsi küll, Pärnu ringkonnaprokurör Pikma ei ole õigeksmõistmisega absoluutselt nõus ja ütleb, et see õigeksmõistmine ei ole ikka õigeksmõistmine. Loomulikult ei meeldi selline kohtu sõltumatus valitsevale koalitsioonile. Seetõttu on asutud vargsi, lisaeelarve varjus, suukorvistama ka kohtunikkonda ning kärpima kohtuniku sõltumatuse seaduslikke, rahvusvaheliselt üldtunnustatud garantiisid. Mida ma konkreetselt silmas pean? Nimelt seda, et homme arutatava lisaeelarve n‑ö seadustepaketti on vaikselt ja märkamatult, kordan veel kord, vaikselt ja märkamatult torgatud ka kohtute seaduse § 134 kehtetuks tunnistamine. Selle seni kehtiva sätte kohaselt ei tohi palgakorralduste muudatuste tõttu kohtuniku palk väheneda ning palga vähenemisel hüvitatakse vahe riigieelarvest. Niisugune seadussäte on olemas. Tegemist on rahvusvaheliselt tunnustatud kohtunike sõltumatuse tagatise tühistamisega ning see on tehtud ainult ühel eesmärgil: muuta kohtunikkond kuulekaks täitevvõimu soovide suhtes ning saavutada kontroll kohtulahendite üle. Meie arvates on siin peale kohtunike töö alahindamise tegemist ka põhiseaduses sätestatud võimude lahususe ja tasakaalu printsiibi olulise ning tahtliku rikkumisega. Teisiti Eesti Keskerakonna fraktsioon justiitsminister Rein Langi ja kogu Reformierakonna kaikamehelikku tegevust kohtunikkonna kallal seletada ei oska. Vaevalt seda teisiti saabki teha. Juhin siinkohal Riigikogu tähelepanu ka sellele, et justiitsministri selline tegevus on karjuvas vastuolus Euroopa kohtunike harta artikliga 8, mis sätestab samuti, et kohtuniku tasu ei tohi sõltuda tema töötulemustest ega väheneda tema ametisoleku ajal. Nii on seal kirjas. See ei ole niisama sõnakõlks, vaid üks põhilisi kohtunike sõltumatuse rahvusvahelisi garantiisid. Praegu on juba täitmata seitse kohtuniku ametikohta ning palgakorralduse radikaalse muudatusega viiakse meie arvates tasakaalust välja eri võimuharude palga tasakaal. Lugupeetud kolleegid! Asi pole mitte niivõrd palgakärpe suuruses (meie kohtunikud saavad ka edaspidi suhteliselt head palka), vaid kohtuniku sõltumatuse garantiide kaotamises ning nende allutamises täitevvõimu suvale. Justiitsminister ja kogu valitsev koalitsioon soovivad ilmselt kaotada Eestis sõltumatu kohtupidamise. See on juba oht demokraatiale üldse. Lõpetuseks. Meie fraktsioonil on juba ammu tekkinud põhjendatud kahtlus (me oleme selle kohta arupärimiste korras ka väga palju küsinud), et Eesti on valitseva koalitsiooni ajal kaugenemas õigusriigi põhimõtetest. Sellest on viimasel ajal väga palju ka avalikkuses räägitud. Sedasama tõestab soolise võrdõiguslikkuse seaduse menetlus siin Riigikogus, mis täna kahetsusväärsel kombel jätkub. Minu kirjeldatud kohtunike sõltumatuse piiramine on jälle üks samm selles suunas. Eesti Keskerakond ei saa kindlasti Eesti sellise arenguga nõustuda. Tänan teid!

Aseesimees Jüri Ratas Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Eestimaa Rahvaliidu esindaja Karel Rüütli! Kaheksa minutit.

Karel Rüütli Austatud eesistuja! Head kolleegid! Lugupeetud minister! Seoses tänase aruteluga kriminaalpoliitika arengusuundade üle aastani 2010 ja 2008. aasta olukorrast lubage mul Rahvaliidu fraktsiooni nimel peatuda mõnel meie arvates ühiskonna jaoks olulisel teemal ja probleemil. Kõigepealt tahame siiralt tunnustada õiguskaitseorganite tegevust ja tulemusi narkokuritegude avastamisel. See valdkond peab meie arvates jätkuvalt olema üks esmaseid prioriteete kuritegevusvastases võitluses. Samuti oleme põhimõtteliselt nõus justiitsministriga, et vaja on korrastada kuriteo läbi kannatanute abistamist ning luua Eestis üks keskne ohvriabikeskus, selle asemel et niigi traumeeritud inimesi eri ametite vahel lihtsalt jooksutada. Mis puudutab ministri hinnangut kuritegevuse olukorrale, siis statistika võis tõepoolest näidata kuritegevuse kasvuks eelmisel aastal ainult 1%, kuid see oli eelmisel aastal. Meie arvates ei ole õige end protsentidest petta ja uinutada lasta. Justiitsministri toodud statistika petlikkuses selguse saamiseks piisab vestlemisest inimestega ja mitte ainult kaugemates maapiirkondades, vaid ka Tallinna lähiümbruses, kus on loobutud politseile riisumistest ja vargustest teatamisest, kuna usk, et süüdlased suudetakse kindlaks teha, on inimestel kadumas või täiesti kadunud. Ma usun, et ka härra Lang tunnistab fakte, et praegu on sotsiaalne olukord ühiskonnas hoopis erinev isegi paari kuu taguse ajaga võrreldes. Vaadata on vaja reaalset olukorda ja trende ning tendentse, et olla valmis adekvaatselt reageerima muutuvale olukorrale, muidu võime varsti olla kuritegevusvastase võitlusega samas seisus, nagu on valitsus oma kahe viimase aasta eelarvepoliitikaga. Me ei ole veendunud selles, et korruptsioonikuritegude uurimise andmine kaitsepolitsei alluvusse oleks andnud häid resultaate. Pigem tundub, et aeg-ajalt kulutatakse väheseid ressursse ebamõistlikult, mille tõttu on esinenud märke, et kannatama on hakanud kaitsepolitsei põhitegevuse tulemuslikkus, milleks on ikkagi riigi julgeoleku tagamine. Ka selles osas oleks meie arvates vaja keskenduda olulistele lõikudele, mitte totaalsele kahtlustamisele ja tondi nägemisele kõigis tegevustes, millel ei pruugi riigi julgeolekuga mingit pistmist olla. Peame vajalikuks veel kord rõhutada prokuratuuri ning teiste uurimis‑ ning jälitusorganite tegevuse üle tsiviilkontrolli tõhustamise vajadust. Eeluurimisaegset kinnipidamist esineb liiga palju ja liiga pikka aega, mis näitab kohtueelse kriminaalmenetluse aeglust, nõrkust ja puudujääke. Enne võetakse inimene kinni ja esitatakse kahtlustus, alles siis asutakse tegelikke süütõendeid otsima. Olen ka varem tähelepanu juhtinud sellele, et meie arvates esineb mõnel juhul kriminaalasjades ebaproportsionaalselt suure jõu rakendamist ja inimeste väärikuse alandamist. Samuti ei ole senini lõplikku selgust logifailide säilitamise ja kontrolli küsimustes. Tõsine probleem on ka kriminaalasjade menetlusandmete ebaseaduslik lekitamine meedia kaudu avalikkusele, mis riivab jämedalt uurimise alla sattunud isikute põhiseaduslikke õigusi, eriti süütuse presumptsiooni põhimõtet ning võib saada takistuseks õiglasele kohtumõistmisele. Kõiki neid probleeme on justiitsminister ka ise tunnistanud. Loodame siiralt, et valitsus suudab siin lähiajal oma lahendustega välja tulla. Peame vajalikuks märkida, et kriminaalpoliitika teostamisel on oluline roll muu hulgas kohtute sõltumatul, erapooletul ning ausal tegevusel ja kohtupidamisel mõistliku aja jooksul. Tahaks loota, et ministri kinnitused kiiremast kriminaalmenetlusest seoses katkematuse ja viivitamatuse põhimõtete rakendamisega ka tõeks osutuvad. Seoses õigusemõistmisega tahame juhtida tähelepanu Eestis seni mõneti vähe käsitletud teemale, mis puudutab kohtuvõimu läbipaistvust ja avalikkuse kontrolli selle tegevuse üle. Euroopas rõhutatakse põhjendatult seda, et kohus kui sõltumatu kolmas võim, kes teostab õigusemõistmist, peab olema samamoodi läbipaistev ja avalikkuse kontrolli all nagu seadusandlik ja täitevvõim, eelkõige poliitikud. Kui meil Riigikogu ja valitsuse liikmed ning teised kõrgemad riigiesindajad on avalikkuse ja meedia terava tähelepanu all, siis kui palju me tegelikult teame kolmanda võimu esindajate võimalikest seostest ja sidemetest eri ringkondadega, mis võivad mõjutada kohtuprotsesside käiku ja tehtavaid otsuseid? Kahtlemata on kriminaalpoliitika kujundamisel ja elluviimisel oluline riigi vastavate struktuuride ning kohaliku omavalitsuse organite ja asutuste koostöö. Meile tundub, et nii senine regulatsioon kui ka uus korrakaitseseaduse eelnõu, mis Riigikogu menetluses on, on liiga üldsõnalised ega anna selgeid aluseid koostööks, sealhulgas jätavad lahtiseks omavalitsuste jaoks ka praegusel ajal tervikuna väga hella teema, milleks on korrakaitsega seotud tegevuse finantseerimine. Ilma selguseta korrakaitse pädevuse jaotuse ja rahastamise küsimustes on heale koostööle raske loota. Tänan!

Aseesimees Jüri Ratas Tänan! Ma palun läbirääkimiste voorus Riigikogu kõnetooli justiitsminister Rein Langi, kes on tulenevalt kodu‑ ja töökorra seaduse §‑st 71 soovinud esineda sõnavõtuga!

Justiitsminister Rein Lang Austatud juhataja! Kõigepealt tahan ma tänada Karel Rüütlit väga sisuka seisukoha eest! Ma saan aru, et mis puudutab kriminaalpoliitikat, siis selles osas on Rahvaliidu fraktsioon Justiitsministeeriumi liitlane selle raske valdkonna edasiarendamisel. Siinkohal, kuna Karel Rüütli tõstatas selle teema, veel üks kord kohtupidamise venimisest. Ma kasutan juhust, olles parlamendis, ja avaldan täielikku arusaamatust ja mõistmatust, miks ei ole õiguskantsler langetanud otsust prokuratuuri taotluse kohta Villu Reiljanilt saadikupuutumatuse äravõtmise suhtes. Kõik seadusest tulenevad tähtajad on õiguskantsleril siin ammuilma möödas. Teiseks tahan kinnitada Keskerakonnale, et ei Justiitsministeeriumil ega Vabariigi Valitsusel ei ole mitte mingisugust kurikavalat plaani kohtute sõltumatust riivata. Hoopis vastupidi, Justiitsministeerium on igati kaasa aidanud uue kohtute seaduse saamisloole. Kohtute seaduse esialgne versioon on valmis, seda on teinud kohtunike töögrupp eesotsas Riigikohtu esimehega. See on põhjustanud kohtunike hulgas väga palju vaidlusi ja, mis minule hämmastav tundub, väga paljud kohtunikud on seda meelt, et nad heameelega jätkaksid Justiitsministeeriumi tiiva all, mis ei ole Justiitsministeeriumile vastuvõetav. Mul on väga hea meel, et ma olen saanud liitlase Keskerakonna näol, kes kindlasti seda kohtute seadust, kui ta lõpuks valmib, asub toetama. Aga hea sõbra Aini etteastele ma lisan lihtsalt ühe kommentaari: see oli imeilus kõne ja hea oli vaadata, et isegi Keskerakonna liikmed selle peale muigasid. Tänan!

Aseesimees Jüri Ratas Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Tulenevalt kodu‑ ja töökorra seadusest Riigikogu selle punkti arutelu lõppemisel otsust vastu ei võta. Esimese päevakorrapunkti menetlemine on lõpetatud.


Üles / Tagasi

2. 11:18 Maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seaduse eelnõu (380 SE) teine lugemine

Aseesimees Jüri Ratas Läheme teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli keskkonnakomisjoni esimehe Marko Pomerantsi!

Marko Pomerants Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Tõepoolest, teie ees on maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seaduse eelnõu, mis on ette valmistatud tänaseks teiseks lugemiseks. Ma tutvustan teile olulisemaid muudatusi võrreldes Riigikogus esimese lugemise läbinud eelnõuga. Algatuseks tuleb öelda, et muudatusettepanekuid selle eelnõu kohta laekus Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt kuus, millest nad ühe tagasi võtsid, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonilt kolm, millest fraktsioon kaks tagasi võttis, ja Riigikogu maaelukomisjon esitas kuus muudatusettepanekut. Lisaks keskkonnakomisjon ise, kuulates ära Maa-ameti esindajate arvamuse, kes olid valitsuspoolseks eelnõu ettevalmistajaks, vormistas selle põhjal seitse muudatusettepanekut. Aga nüüd kõigest järgemööda. Esialgse eelnõu §‑s 3 oli selle koha peal, kus oli juttu maast, mis sisaldab maavara maapõueseaduse tähenduses, kirjas, et sellise maatüki omandamine kasutusvaldusest on võimatu. Samal ajal maatükkide puhul, millel on looduskaitselised ja muinsuskaitselised piirangud, oli see võimalik. Niisiis ongi eelnõus tehtud selline ettepanek: "Maad, mis sisaldab maavara maapõueseaduse tähenduses, võib omandada keskkonnaministri loal. Loa andmise või sellest keeldumise otsustab keskkonnaminister kooskõlas maapõueseadusega, arvestades maavarale juurdepääsu ja maavara kaevandamisväärsena säilimise tagamise vajadust." Võib olla ka nii, et maavara ei asu mitte kogu maatükil. Sellisel juhul on võimalik läbi viia kinnistute jagamine või katastriüksuste eraldamine. Juhul kui maavaraga maatükki ei saa omandada, siis saab omandada selle osa, kus seda maavara ei ole. Diskussiooni tekitas see eelnõupügal, kus räägiti sellest, kes ei saa maad omandada. Üks maa mitteomandamise tingimus või põhjus oli võlgnevuste esinemine riigi ees. Aga see on liialt abstraktne, arvati diskussiooni käigus. Niisiis ongi tegemist sellise muudatusettepanekuga, mis seda võlgade asja konkretiseerib. Peetakse silmas neid võlgnevusi, mis on seotud kasutusvaldusega või maa erastamisega varasemal perioodil. Nii et asi on konkreetsem. Paragrahv 5 käsitleb maa omandamise õiguse tekkimist. Teatavasti oli esialgses eelnõus kirjas kümme aastat. Komisjoni diskussiooni käigus sai selleks õiguseks kaks aastat alates kasutusvalduse seadmisest. Paljudel juhtudel on tegelikult juhtunud või juhtumas see, et kümme aastat on möödunud ja ei ole lihtsalt seadust, mis reguleeriks, mis saab edasi. Aga ka värskemate kasutusvalduste puhul tekiks kahe aasta möödumisel see õigus kasutusvaldus omandada. Väikese vahemärkusena ütlen, et tegemist on tõepoolest õigusega, selle seaduse jõustumisel ei kohusta keegi kasutusvaldust omandama, see annab vaid võimaluse. Kuidas omandamise taotlust esitada? Lähtudes muudatusest §‑s 5, sai § 7 lõige 1 sõnastatud järgmiselt: "Kasutusvaldusse antud maa omandamiseks esitab kasutusvaldaja maa võõrandamise korraldajale kirjaliku taotluse pärast maa omandamise õiguse tekkimist, kuid mitte hiljem kui kolm kuud enne kasutusvalduse lõppemist." Miks see lõpptähtaeg tähtis on? Seetõttu, et siis oleks ka omandamise protseduuri läbiviijal selge, kas alustada maa omandamisega seotud toiminguid või järgneb sellele näiteks kasutusvaldusest loobumine või, vastupidi, kasutusvalduse pikendamine, ja et ei tekiks sellist aega, kus tähtajad on möödas, aga on ebaselgus. Maa võõrandamise eeltoimingutest on juttu §‑s 8. Siin juba mainiti vajadust näiteks maavaraga kinnisasja jagada. Need jagamisega seotud kulud kannab maa omandaja. Aga kui minna edasi järgmise paragrahvi juurde, § 9, siis on näha, et tegelikult dokumentaalselt tõendatud kulud, mis on maa jagamisega seotud, arvestatakse maa ostuhinnast maha. Eelnõu esialgses versioonis oli ka maa ostuhinna küsimus väga lakooniliselt esitatud, nüüd on olemas § 9, mis räägib maa ostuhinna määramisest. Selle lõige 1 ütleb, et tegemist on maa hariliku väärtusega. Lõige 2 räägib sellest, et maa ostuhinna määramiseks tellib võõrandamise korraldaja maa erakorralise hindamise. Maa hindamisel lähtutakse maa sihtotstarbest ehk tegemist on põllumajandusmaaga ja sellisena seda ka käsitletakse. Ei hakata leiutama, mis siis saab, kui sihtotstarvet muuta ja tahetakse sinna põllu peale ehitada hoopiski maju. Ilmselt ei ole see hetkel ka väga aktuaalne: põldu on mõistlik pidada siiski põlluna, mitte maju täis ehitada. Maa hindamisel ei arvestata ka maad koormavat kasutusvaldust. Hindamisakt ei tohi riigivara võõrandamise otsuse tegemise ajal olla vanem kui kuus kuud. Diskussioon oli meil ka selle üle, kas piisab ühest hindamisest või peaks, lähtudes kas maatüki suurusest või tema võimalikust maksumusest, olema ka näiteks teine hindamisakt kõrvale panna, et neid võrrelda. Leiti, et sellise piiri seadmine on üsna mõttetu ja tekitab rohkem segadust, kui sellest abi on. Pigem on ikkagi mõistlik ja loogiline see, et hindamise käigus maa võõrandaja ja hindaja püüavad saavutada ühist arusaama maa õigest hinnast. Veel võib-olla paar märkust. Siin oli diskussioon, lähtudes maaelukomisjoni ettepanekust, millised kulud peaksid veel olema ostuhinnast maha arvatud. Ettepanek oli arvata ostuhinnast maha omaaegse katastriüksuse ja kinnisasja moodustamisega seotud kulud ja lisaks veel maa väärtuse tõstmisega seotud kasutusvaldaja poolt tehtud dokumentaalselt tõestatud kulud. Kui seal on maad raadatud või on tehtud mingisuguseid maaparandussüsteeme, siis ka need kulud oleksid maha võetud. Aga täna sellest rääkima hakata ei ole vist väga mõistlik. Seda enam, et väga ebaselge on ju olukord ka dokumentidega, kellel neid on ja kellel neid pole. Kui põllupidaja on võtnud kasutusvaldusesse maa kümneks või viieteistkümneks aastaks, siis on ta kindlasti ju arvestanud sellega, et selle maa pealt kasu saada, ja seetõttu teda ka väärindanud, mitte võtnud sealt, mis võtta annab. See ettepanek ei leidnud toetust. Tahan tähelepanu juhtida viimasele muudatusettepanekule, tegelikult veel ühele, muudatusettepanekule nr 18. Selle muudatusettepanekuga jäetakse maareformi seaduse § 23³ lõikest 6 välja sõnad "kelle põllumajanduslik tootmine on jätkusuutlik ja". Muudatusega jäetakse kasutusvalduse taotlejate eelistamise alusest välja jätkusuutlikkuse nõue, et vältida olukorda, et vallavolikogu hakkab häälteenamusega otsustama, kumb põllumeestest on jätkusuutlikum või jätkusuutlik. Sel ei ole päriseluga ilmselt väga palju pistmist. Muudatusettepanek nr 19 sai meil viimasel hetkel otsustatud. Selle sisu on see, et jätta eelnõu §‑st 14 välja säte, millega muudetakse maareformi seaduse § 34¹ lõiget 1. See puudutab selliseid maatükke, mis on antud Eesti NSV taluseadusega tasuta kasutamiseks 99 aastaks, õigusega maatüki kasutamise õigus pärida. Kui esialgses eelnõus oli ettepanek, et üsna lühikese aja jooksul peaksid selliste maatükkide kasutajad seadma konkreetse kasutusvalduse, siis me leidsime, et ilmselt erinevatel, varem tekkinud ootustega seotud põhjustel seda niimoodi väga hea reguleerida ei ole. See tähendaks ka asjaõigusseaduse rakendamise seaduse ja maareformi seaduse vastavate sätete omavahelisse kooskõlla sättimist. Seetõttu leiti, et mõistlik on see küsimus lahendada maareformi seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise käigus, mis sellel aastal Keskkonnaministeeriumil plaanis on. Komisjoni otsus oli järgmine: vaadati muudatusettepanekud üle, esitati teile tekst teiseks lugemiseks ning ettepanek on teine lugemine lõpetada, saata see eelnõu kolmandale lugemisele ja seadusena vastu võtta.

Aseesimees Jüri Ratas Teile on mõned küsimused. Jaanus Marrandi, palun!

Jaanus Marrandi Tänan! Lugupeetud ettekandja! Mind huvitab lisaselgitus maaelukomisjoni 14. ettepaneku kohta, mis puudutas katastriüksuse ja kinnisasja moodustamisega ning maa väärtuse tõstmisega seotud kasutusvaldaja tehtud dokumentaalselt tõestatud kulude mahaarvamist. Sa ütlesid, et maaparanduse kulud või väärtuse tõstmisega seotud kulud ei ole väga lihtsalt dokumentaalselt tõestatavad. See puudutab ju ainult osa sellest ettepanekust. Väga selgelt on ikkagi katastriüksuse moodustamisega seotud kulud dokumentaalselt tõestatud, muidu seda maad selle kasutaja käes lihtsalt ei oleks. Mis on see põhjendus, miks neid kulutusi ei võiks maa ostuhinnast maha arvestada? Need on ju reaalselt, dokumentaalselt tõestatud kulud.

Marko Pomerants Omal ajal, kui inimesed vormistasid kasutusvalduse, polnud neil võib-olla mingisugust teadmist, missugused on reeglid maa omandamiseks, või nad polnud kindlad, kas nad seda kunagi teha plaanivad. Vastavalt omaaegsele seadusele nad need kulutused pidid tegema ja tegidki. Komisjonis lihtsalt ei leidnud üksmeelset toetust arusaam, et need kulutused peaks praeguses maa omandamise protsessis maha arvama.

Aseesimees Jüri Ratas Hea ettekandja! Suur tänu teile ettekande eest ja küsimustele vastamise eest! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Võime minna eelnõu 380 muudatusettepanekute juurde. Esimese muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Teise muudatusettepaneku on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on täielikult arvestada. Kolmanda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Neljanda muudatusettepaneku on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on sisuliselt arvestada. Viienda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Kuuenda muudatusettepaneku on esitanud maaelukomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on sisuliselt arvestada. Seitsmenda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Kaheksanda muudatusettepaneku on esitanud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on osaliselt arvestada. Üheksanda muudatusettepaneku on esitanud maaelukomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on sisuliselt arvestada. Kümnenda muudatusettepaneku on esitanud maaelukomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on täielikult arvestada. 11. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 12. muudatusettepaneku on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on mitte arvestada. 13. muudatusettepaneku on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on mitte arvestada. 14. muudatusettepaneku on esitanud maaelukomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on mitte arvestada. 15. muudatusettepaneku on esitanud maaelukomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on mitte arvestada. 16. muudatusettepaneku on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on mitte arvestada. 17. muudatusettepaneku on esitanud keskkonnakomisjon. 18. muudatusettepaneku on esitanud maaelukomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on täielikult arvestada. 19. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud. Protseduuriline küsimus, Marek Strandberg, palun!

Marek Strandberg Mul on palve teha enne järgmise päevakorrapunkti arutamist, mis on vist meie eelnõu, kümneminutiline vaheaeg, kui võib.

Aseesimees Jüri Ratas Aitäh! Austatud Riigikogu liige! Vaheaega saab võtta enne hääletamist, see on nii vastavalt kodu‑ ja töökorra seadusele. Hetkel ei ole meil tegemist hääletamisega. Rohkem protseduurilisi küsimusi ei ole.


Üles / Tagasi

3. 11:35 Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 4 muutmise seaduse eelnõu (396 SE) esimene lugemine

Aseesimees Jüri Ratas Läheme kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 4 muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni aseesimehe Marek Strandbergi!

Marek Strandberg Head kolleegid! Oleme esitanud Riigikogule riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille sisu on küllaltki lihtne. See võimaldaks riiklikku pensioni saada pensionikindlustatud isikutel, kes paiknevad põhimõtteliselt ükskõik millises maailma osas, mitte ainult nendes riikides, kellega on sõlmitud vastastikused lepped. Idee on selles, et tuleks suhtuda usalduslikult inimeste tehtud töösse ja riigile antud pensionikindlustuspanustesse ning võimaldada inimesel leida Eesti riigipensioni saades endale sobilik elamis‑ ja töökoht või pigem elamis‑ ja vanaduspõlve veetmise koht kus iganes maailmas. Põhjus, miks me selle eelnõu oleme esitanud, on lihtne. Praegu on see võimalus vaid valitud riikides. Samas me teame, et muutused kas või maailma kliimaski on sellised, et ega me ausalt öelda ei oska ennustada, milline hakkab olema sobilike ja meeldivate elupaikade jaotus inimese jaoks näiteks järgmise kümne, järgmise kahekümne või järgmise neljakümne aasta pärast, kus tegelikult elavad need inimesed, kes praegu sisenevad pensionisüsteemi. See on üks osa sellisest n-ö üldisest usaldusmehhanismist, sest meile tundub ja ka pistelised küsitlused kinnitavad seda, et tegelikult enamik pensionisaajaid ja pensionisüsteemi tulevikus sisenejad ehk tänased töötajad ei teagi sellist tõsiasja, et neil puudub tegelikult riikliku pensioni osas vaba valiku võimalus saada seda ükskõik millisel maal, kus nad tulevikus oma pensionipõlve veeta soovivad. Tõsi, on olemas riike ja mitte vähe, mille puhul on lugu selline, et nad eeldavad, et nende enda pensionärid ja pensionikindlustatud on nende enda riigi majanduse edendajad ja selles mõttes osaliselt natuke sunnismaised või pensioniorjastatud, kuidas öelda. Nad peavad oma pensioni kindlasti ära kulutama ühes või teises majandusruumi osas. Ma arvan, et Eesti puhul ei ole see väga mõistlik. Tegelikult õnnestub selliste sammudega inimestesse sedasama usalduse alget sisestada ja toimetada sellisel moel, et inimesed ei hakka kaalutlema selle üle, kas nende valik töötada Eestis on ikka kõige õigem, et äkki mõnes muus riigis on pensioni saamise võimalus nagu kosmopoliitsem ja üleilmsem. Lühidalt öeldes see eelnõu selline ongi. Arusaadavalt on selliseid kaalutlusi, ma pean neid valdavalt merkantiilseteks kaalutlusteks, miks soovitakse hoida pensionimakseid ühe või teise majandusmaailma osa või riigi piiride sees. Samas ei ole see mõistlik tuleviku kontekstis. Ma kujutan ette, et tegelikult ei pruugi see seadus puudutada kuigi paljusid inimesi, ta puudutab neid, kes soovivad kosmopoliitselt oma tulevikku valida. Teisalt võib see olla ka teistpidi, sellepärast et nagu juba sissejuhatuses mainitud, ei tea me väga täpselt, millised hakkavad olema kliimaolud ja inimesele sobilike elupaikade olud ja mustrid juba õige lähedases tulevikus. Lähedases just nimelt sellesama pensioniealiseks saamise kontekstis. Küsimus ei olegi siis milleski muus kui õiglusele, arengule ja liikumisvabadusele keskendumises. Loodetavasti võiks selline muutus riikliku pensionikindlustuse seaduses leida ka Riigikogu toetust, kuigi Riigikogu sotsiaalkomisjon oli selle asja käsitlemisel küllaltki kriitiline ja, ütleme niimoodi, inimeste liikumisvabadust ja valikuvabadust mitte just väga palju toetav. Üllatuslikult olid seda ka sotsiaalkomisjoni muidu end liberaalseks nimetavad liikmed, kes pidasid sellist merkantiilset inimeste liikumise piirangut täiesti mõistlikuks ja oluliseks. See ongi minu poolt lühidalt kõik selle eelnõu kohta. Tänan teid!

Aseesimees Jüri Ratas Tänan! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Taavi Rõivase!

Taavi Rõivas Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Sotsiaalkomisjon seda eelnõu tõepoolest ei toetanud, häältega 4 : 0 otsustati esimest lugemist mitte lõpetada. Järgnevalt pisut selgitan, miks see nii oli. Pensione makstakse välja isikutele, kellel on Eestis pensioniõigus tekkinud, kui nad elavad Eesti Vabariigis või mis tahes Euroopa Liidu liikmesriigis või nendes riikides, kellega Eesti on sõlminud kahepoolsed sotsiaalkindlustuslepingud. Nendeks riikideks on Ukraina, Kanada, Venemaa Föderatsioon, Soome, Läti, Leedu ja Holland. Soome, Läti, Leedu ja Hollandiga sõlmiti lepingud varem, kui Eesti astus Euroopa Liitu, ja need riigid on kaetud Euroopa Liidu liikmesriigiks olemise kaudu. Miks ei saa maksta pensione välja isikutele, kes elavad ükskõik millises riigis, ka nendes riikides, kellega meil ei ole diplomaatilisi suhteid ega kahepoolset lepingut? Vastus on väga lihtne: need põhjused on eeskätt praktilised. Kui meil ei ole selle riigiga kokku lepitud töökorraldust, siis kuidas meil on võimalik kindlaks teha, kas see isik jätkuvalt elab seal, kas see isik on üldse elus, siis on väga lihtne tekkima ka väärkasutus. Tegemist on eeskätt praktilise küsimusega. Me arutasime sotsiaalkomisjonis mitmeid võimalikke näiteid, kuni selleni välja, et inimene soovib pensionieas oma elukohaks valida sooja kliima tõttu näiteks mõne Aafrika riigi. Küsisime eelnõu autoritelt, kuidas oleks siis võimalik meil kindlaks teha, kas see isik on jätkuvalt üldse elavate kirjas. Meile pakuti, et selleks vahendiks võiks olla näiteks aukonsulite võrgustik. Saate isegi aru, et see ei ole päris reaalne, et aukonsul käib iga kuu mööda linnu ja külasid otsimas, kas isikud on jätkuvalt õigustatud saama Eesti Vabariigi pensioni või mitte. Nagu ma ütlesin, sotsiaalkomisjonist see eelnõu ühtegi toetushäält ei saanud. Komisjon teeb ettepaneku esimest lugemist mitte lõpetada. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Aitäh, hea ettekandja! Teile on küsimusi. Aleksei Lotman, palun!

Aleksei Lotman Aitäh, hea juhataja! Auväärt kolleeg! Kas ma sain sinust õigesti aru, et komisjonis tekkis küsimus, kuidas Aafrikas eristada elusaid ja surnuid, või väljendasid sa ennast natuke valesti?

Taavi Rõivas Ma väljendasin ennast küllalt täpselt, aga ma püüan teha seda veel täpsemalt. Eesti ametkondadel, kes maksavad välja pensione, on väga raske tuvastada isiku elusolemist juhul, kui isik elab mõnes riigis, millega meil puuduvad diplomaatilised suhted, rääkimata pensionikorralduse kahepoolsest lepingust. Nende riikidega ei ole meil kokku lepitud, kuidas me saaksime kahepoolselt neid asju ajada. Seetõttu, saate isegi aru, puudub Sotsiaalkindlustusametil võimalus tegelikult jooksvalt saada selle isiku kohta adekvaatset informatsiooni.

Aseesimees Jüri Ratas Mart Nutt, palun!

Mart Nutt Aitäh! Austatud ettekandja! Milline on selle inimese olukord, kes on Eestis teeninud pensioni välja, seejärel asunud elama mõnda riiki, kellega Eestil ei ole vastavasisulist lepingut, ühesõnaga, selle aja eest ta pensioni ei saa, aga ta pöördub Eestisse tagasi, näiteks paarkümmend aastat hiljem? Kas tal on õigus see vahepealne pension kätte saada või mitte?

Taavi Rõivas Seda teemat me komisjonis ei puudutanud.

Aseesimees Jüri Ratas Marek Strandberg, palun!

Marek Strandberg Hea ettekandja! Ka mind huvitab n‑ö suremise küsimus Aafrikas. Kui täiesti legaalne Eesti pensionär läheb näiteks doktor Mugabe juhitavasse Zimbabwesse, ta ei ela pidevalt Zimbabwes, vaid on seal turismireisil, ja saab seal hukka selle tõttu, et krokodill ta ära sööb ja niimoodi, et mitte midagi järele ei jää, ei isikukoodi, passi ega mitte midagi, kuidas siis praegune Eesti pensionisüsteem tuvastab, et see pensionär on ära söödud, kadunud jne? Palun mulle vastust! Teie vastuväide sellele, miks ei saa rakendada mujal elavate pensionäride elusolemise ja surma kontrollimise mehhanismi, tundub olevat samasugune nagu vastus sellele küsimusele. Kuidas tuvastatakse ärasöödud pensionär Victoria jugade lähedal ja mille alusel talle edaspidi pensioni ei maksta?

Taavi Rõivas Ma tänan selle värvika näite ja särava küsimuse eest! Kindlasti on Eestis alaliselt elavate isikute hukkumist välisreisil lihtsam kindlaks teha (või sellest teada saada), kui selle kohta, kui hukkunud inimene on alaliselt juba pikki aastaid elanud kuskil riigis, millega meil puuduvad igasugused diplomaatilised suhted, rääkimata kahepoolsest pensionikorraldusest.

Aseesimees Jüri Ratas Toomas Trapido, palun!

Toomas Trapido Aitäh! Hea ettekandja! Lähen Aafrikast teise a-tähega algavasse riiki, Ameerika Ühendriikidesse. Ma saan aru, et selle riigiga on tegelikult samasugune probleem, vähemalt teie ettekande põhjal otsustades. Ometi võiksime eeldada, et inimeste elu ja surma tuvastamine selles riigis on tunduvalt lihtsam. Küsimus on selles, milliseid jõupingutusi teeb Sotsiaalkindlustusamet, saavutamaks olukorda, et oleks võimalik need probleemid lahendada ja inimene saaks elukohta vahetades ilusasti pensioni?

Taavi Rõivas Aitäh! Hea ametikaaslane! Teile on kindlasti teada tõsiasi, et mina olen Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige ja mul on väga raske rääkida Sotsiaalkindlustusameti eestkõnelejana. Seda ma kindlasti ei ole. Mis puudutab Ameerika Ühendriike, siis, tõepoolest, küsimus ei ole mitte niivõrd selles, kas isiku surm suudetakse tuvastada või mitte, vaid selles, et meil puuduvad kahepoolsed kokkulepped, kuidas see info riikide vahel peaks liikuma. Analoogselt Eesti pensionäridega, kes kolivad alaliselt Ameerikasse, tekivad täpselt samad probleemid ka Ameerika pensionäridel, kes kolivad alaliselt Eestisse. Ma möönan, et see on oluline teema. Kahepoolsed lepingud riikidega, kellega meil on väga head diplomaatilised suhted, on kindlasti teema, mida võiks edasi arutada. See väljub natukene minu rollist komisjoni esindajana, aga minu isiklik arvamus on, et võiks leida võimalusi veel mõne riigiga, kus on olulisel määral Eesti pensioniealisi elanikke, kahepoolsed lepingud sõlmida. Aga eelnõu näeb ette, et pensioni makstaks ka nende riikide elanikele, kellega meil ei ole sõlmitud mitte mingit kokkulepet.

Aseesimees Jüri Ratas Toivo Tootsen, palun!

Toivo Tootsen Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Siinkohal võib-olla olekski paras aeg paari sõnaga seletada, milleks need kahepoolsed lepingud on. Siis on inimestel selge pilt. See puudutabki teatamist ja neid muid asju.

Taavi Rõivas Aitäh! Tõepoolest, nagu ma ütlesin, kahepoolsed sotsiaalkindlustuslepingud on sõlmitud riikidega selleks, et oleks kokku lepitud, kuidas see töökorraldus kahepoolselt käib. Euroopa Liidu riikidel on see töökorraldus sisemiselt veel palju lihtsam ja nende puhul ei ole mingeid probleeme. Ma rõhutan, et praegu ei ole Eesti pensioniealistel kodanikel probleeme, kui nad kolivad Eestist alaliselt ära mis tahes Euroopa Liidu riiki, Ukrainasse, Kanadasse või Venemaa Föderatsiooni.

Aseesimees Jüri Ratas Aadu Must, palun!

Aadu Must Hea ettekandja! Kas ei oleks võimalik selline lahendus, et kui riiklik süsteem ei võimalda kõiki tuvastamisi teha, siis panna osa kohustusi asjast huvitatud isikule ja ta ise teatab teatud regulaarsusega, et ta on elus ja krokodill ei ole teda ära söönud?

Taavi Rõivas Aitäh! Tõsi, me põgusalt sotsiaalkomisjonis arutasime, kuidas see süsteem võiks korraldatud olla. Mingit väga geniaalset lahendust, kuidas 100% kindlusega seda tuvastada, ei pakutud, aga ma olen nõus (see on jälle minu isiklik arvamus), et võib-olla juba viie aasta pärast on neid küsimusi võimalik palju lihtsamini lahendada. Ma isiklikult arvan, et viie aasta pärast on palju aktuaalsem see küsimus, et Eesti pensionärid kolivad elama kas või mõne sooja kliimaga riiki, kus nad saavad oma tervist paremini hoida. Ma loodan, et Eesti pension on selleks ajaks konkurentsivõimeline, nii et nad on võimelised nendes sooja kliimaga riikides ära elama.

Aseesimees Jüri Ratas Ott Lumi, palun!

Ott Lumi Aitäh! Hea eelnõu ettekandja! Kui me komisjonis seda eelnõu arutasime, siis, sa kindlasti mäletad, tekitas palju elevust see, et rohelised, kes selle eelnõu esitasid, ei olnud võtnud vaevaks anda oma hinnangulist prognoosi, kui palju see eelnõu võiks riigieelarvele lisakulutusi kaasa tuua. Ma kuulasin Marek Strandbergi, ta ka ei vaevunud sellist arvu nimetama. Kas sulle on vahepeal saanud teatavaks kuluaarivestlustest rohelistega või mingeid salakanaleid pidi, kui palju selline küllaltki utoopiline eelnõu võiks riigieelarvele lisakoormust kaasa tuua?

Taavi Rõivas Aitäh! Ma tsiteerin eelnõu seletuskirja punkti 6, kus on toodud seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud ja kus eelnõu algatajad on öelnud, et eelnõuga kavandatavad muudatused ei too kaasa kulutuste arvestatavat kasvu. Sellel eelnõul on fraktsiooni nimel Marek Strandbergi allkiri. Pärast selle eelnõu arutelu sotsiaalkomisjonis ei ole mul olnud roheliste erakonnaga kontakte ei avalikke ega salakanaleid pidi. Seetõttu ei tea ma, kas nad on vahepeal tulnud välja mingite usaldusväärsete rehkendustega, aga sotsiaalkomisjonis me küsisime hinnangut ka ministeeriumi esindaja käest. Kuigi Eestil ei ole tegelikult täpset informatsiooni iga viimse kui isiku kohta ja neid arvutusi ei ole võimalik väga täpselt teha, on hinnanguliselt selle eelnõu mõju riigieelarvele ca 100 miljonit krooni, loomulikult siis kulupoolel.

Aseesimees Jüri Ratas Mart Jüssi, palun!

Mart Jüssi Aitäh! Jätkuks sellele vestlusele tunnen ma huvi, kas komisjonis arutati seda aspekti, kas on ette näha, et me saame kokku hoida riigi kulusid selle pealt, et pensionärid lahkuvad Eestist teistesse kohtadesse elama. Jääb arusaamatuks, kuidas saab siduda riigi kulusid, ettenägematuid või ettenähtavaid kulusid sellega, et inimesed lahkuvad Eestist teistesse kohtadesse elama. Kas te täpsustaksite meile, millistel alustel arvutatakse riigi kokkuhoidu Eestist lahkuvate pensionäride pealt?

Taavi Rõivas Aitäh! Sellisena seda küsimust sotsiaalkomisjonis ei käsitletud. Küll aga juhin ma tähelepanu, et Riigikogu menetlusse antud eelnõude puhul küsitakse seaduseelnõu rahalist mõju kehtiva korraga võrreldes. Kehtiva korraga võrreldes teie pakutud muudatus (kuigi eelnõus on öeldud, et ta mõju ei avalda) tooks ministeeriumi hinnangul kaasa ca 100 miljonit krooni lisakulutusi.

Aseesimees Jüri Ratas Hea ettekandja! Tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Soovitakse. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Marek Strandbergi!

Marek Strandberg Head kolleegid! Ega meile ei valmista üllatust, et aeg-ajalt ministeeriumid lihtsalt puterdavad erinevate arvudega, nii nagu sellest diskussioonist ka välja tuli. Loogiliselt võttes, kolleegid, kuidas saab olla niimoodi, et kui meil on sündimuse ja suremuse statistikast lähtuvalt enam-vähem ette näha ja teada, kui palju meil on pensionäre, siis nüüd ühtäkki ühe paberi kirjutamine, kujutage ette, kus on kõigest mõned read teksti, suurendab 100 miljoni krooni võrra neid pensionikulutusi, mis niikuinii on ette nähtud? Saage aru, sellel ei saa olla mingisugust sisulist tähendust! See on täielik väljamõeldis, mida siin üritatakse näidata, et neljarealise või viierealise teksti tekitamine, mis annaks inimesele õiguse saada oma pension kätte kus iganes riigis, tekitaks ühtäkki massilise pensionäride n‑ö väljavoolu. Vastupidi, me tahame öelda, et seda kulu, nii nagu ka siin aruteludes kuulda oli, ei olegi võimalik ennustada. Pigem tekitab usaldusmehhanismi süvendamine olukorra, kus inimestel on jätkuvalt soov Eestis oma riiklikke pensionimakseid tehes teenida endale võimalikku osa vanaduspõlve elatisest, mis on väga mõistlik. Vastabki tõele, et me ei saa seda ennustada. Kui Sotsiaalministeerium ühtäkki on avastanud, et tegelikult on ta leidnud koha, kuidas juba välismaal elavate pensionäride arvel 100 miljonit krooni kokku hoida, siis ei vasta see ka tõele, sest selliste maksete puudumist ei ole meile teadaolevalt Sotsiaalministeerium ega ka vastavad fondid mitte ühelgi moel kirjeldanud ega kinnitanud. See tähendab, et see vastuväide, nagu tekitaks selline seadus ühtäkki kulutusi, on ülimalt eksitav. Seda enam, kui te ütlete, et selline asi on olemas ja, tõepoolest, Sotsiaalministeerium hoiab kokku 100 miljonit krooni selle arvel, mida ta peaks maksma hakkama, kui see seadus tuleb. Järelikult on eksitav olnud teie varasem väide selle kohta, et Sotsiaalministeerium ei tea, kus pensionärid elavad ja kas nad on elus või surnud. Üldiselt on minu soovitus, et edaspidi, kui mingisuguseid eelnõusid arutatakse ja neid maha materdatakse, teha seda vähemalt üldiselt arusaadava ja kehtiva loogika piires. Võiks üritada mahtuda ühe ja sama eelduse piiresse ja mitte tekitada väiteid, mis tulevad nagu seened metsa alt, kord ühest, kord teisest kohast, kuna seeneniidistiku paiknemist me ei tea. Seetõttu, head kolleegid Riigikogus, kuulake veel kord mõttes üle neid lauseid, mida teile öeldud on, ja te saate aru, et teile on aetud udu! Nii nagu on Sotsiaalministeerium täiesti ilmselt ajanud udu Riigikogu sotsiaalkomisjonile, on sotsiaalkomisjoni esindaja ajanud Riigikogu saalis täielikku udu, üritades selgeks teha asju, mis ei saa terve mõistuse kohaselt kuidagi tõesed olla. Kuna praegu on meie jaoks oluline suurendada usaldust ühiskonnas, suurendada usaldusmehhanismi, suurendada inimeste usaldust Eesti riigi vastu, ahvatleda neid teenima ja toimetama just nimelt siin, kodumaal, siis ma arvan, et selle eelnõu vastuvõtmine, vaatamata sotsiaalkomisjoni vastuseisule, vaatamata asjaolule või pigem ikkagi selle tõttu, et sotsiaalkomisjonile on ministeerium ajanud täielikku udu ehk valetanud, mida on komisjoni esindajad siinsamas puldis teile edasi rääkinud, on põhjust see eelnõu siiski, mulle tundub, menetlusse jätta. Vajaduse korral võib seda analüüsida ja täiendada, kuid igal juhul tuleb seda menetleda, kuna selle eelnõu rakendamine tekitaks ühiskonnas pigem positiivset emotsiooni, pikaajalist usaldust, mida nimetatakse ka jätkusuutlikkuseks. Ma arvan, et see parandaks Eesti elu oluliselt rohkem, kui laisad ja pinnapealsed ametnikud seda ette kujutavad. Aitäh teile!

Aseesimees Jüri Ratas Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja Ott Lume!

Ott Lumi Austatud juhataja! See on üks päris lõbus eelnõu. Tahan alustada sellest, et on ülimalt kahju, et Marek Strandberg, kes sotsiaalvaldkonnas siin vist esimest korda kaasa rääkis, ühte Sotsiaalministeeriumi ametnikku, kes tegeleb Sotsiaalministeeriumis pensionipoliitikaga (ma räägin Vilja Kuzminist, kes oli komisjonis seda lõbusat eelnõu päris sümpaatselt analüüsimas), nimetas ebakompetentseks või kelleks iganes. See ei ole kindlasti päris adekvaatne. Kui sellest eelnõust sisuliselt rääkida, siis ma arvan, et vaadates tegelikke probleeme nii pensionipoliitikas kui ka laiemalt eelarvepoliitikas, mis meie ees on, siis see ei ole midagi muud kui üks selline, ütleme, lillelaste eelnõu. Ma isegi ei kujuta täpselt ette, kus see eelnõu sündinud on. Maailmas on üksikuid ülirikkaid riike, kes tingimusteta maksavad elanikele välja pensione, nõudmata, et tegu oleks alaliste elanikega. Teatud regioonid on lepinguliselt sätestanud kahepoolsed pensionimaksed, nii nagu see on näiteks Euroopa Liidu puhul. Isegi Ameerika Ühendriigid nõuavad kodanikelt, kes tahavad Ameerika Ühendriikide pensioni saada, pool aastat alaliselt kohapeal viibimist iga aasta kohta. Üldiselt hiilgab see eelnõu minu arust igast otsast ebakompetentsusega. Lisaks on siin veel üks dimensioon. Olukorras, kus Eesti, võrreldes lähiregiooni naabritega, on olnud selles osas suhteliselt õnnelik, et meil on õnnestunud viimastel aastatel ära hoida meie naabreid tabanud suhteliselt ulatuslikku rahvastiku väljarännet, on vastutustundetu anda signaale, et minge elage kus tahes ja riik maksab teile sotsiaaltoetusi ning pensione. Ma õnnitleksin rohelisi sellel puhul, et selle stenogrammi põhjal annab teha ühe sümpaatse europarlamendi valimisvoldiku ja postituse mõnda välisriiki. Aga ilmselt mitte enamat. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et eelnõu 396 tuleks esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame selle ettepaneku hääletamise ettevalmistamist. Panen hääletusele juhtivkomisjoni seisukoha, et eelnõu 396 tuleks esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Hääletustulemused Poolt 45 ja vastu 5 Riigikogu liiget, 1 jäi erapooletuks. Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 4 muutmise seaduse eelnõu 396 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ning langeb menetlusest välja. Kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud. Head ametikaaslased! Tänane esimene istung on lõppenud. Jõudu teile teie töös! Istungi lõpp kell 12.06.


Üles / Tagasi

17:00 Istungi rakendamine

Aseesimees Kristiina Ojuland Lugupeetud Riigikogu! Alustame oma V istungjärgu viienda töönädala täiendavat istungit, mis kestab kuni päevakorra ammendumiseni. Kõigepealt eelnõude ja arupärimiste üleandmine. Kutsun kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnissoni. Protseduuriline küsimus, Vilja Savisaar, palun!

Vilja Savisaar Ma vaatan Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 76. Riigikogu täiendaval istungil ning erakorralisel istungjärgul on Riigikogu otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole Riigikogu koosseisust. Kuidas te seda tõlgendate? Kas me ei peaks enne tegema kohaloleku kontrolli ja siis hakkama eelnõusid vastu võtma?

Aseesimees Kristiina Ojuland Nii nagu igal tavalisel Riigikogu istungil, viime ka täna kohaloleku kontrolli läbi. Selle pärast ei maksa muret tunda. Juhataja hindab praegu ka visuaalselt, et saalis on kohal mitte küll päris 100%, aga ligi 100% Riigikogu liikmetest. Evelyn Sepp, palun!

Evelyn Sepp Kas see küsimus ei vajaks siiski pisut põhjalikumat kaalumist? Kui peaks selguma, et on antud üle hulk arupärimisi ja eelnõusid, kuid seda istungit nagu ei ole toimunud, kuna kohaloleku kontrolli ajal polnud saalis kvoorumit, kas siis ei olegi neid arupärimisi üle antud? Mis nendest siis saab?

Aseesimees Kristiina Ojuland Head kolleegid! Meil on praegu käsil istungi rakendamine. Ja nii nagu tavapäraselt, rakendame ka tänast istungit. Vilja Savisaar, palun rahu! Teile ei ole praegu sõna antud. Evelyn Sepp, palun!

Evelyn Sepp Proua eesistuja, siin te pisut eksite. Tegemist on erakorralise loomuga ehk täiendava istungiga, mille toimumine on seotud kvoorumi olemasoluga igal tema ajahetkel. Selles mõttes on kindlasti tegu pisut teistsuguse küsimusega kui kohaloleku kontroll tavalisel istungil, mille õigusvõim ei olene sellest, mitu Riigikogu liiget parasjagu kohal on.

Aseesimees Kristiina Ojuland Lugupeetud kolleegid! Juhataja jääb oma seisukoha juurde. Kui kellelgi on selles küsimuses vastuväiteid, palun esitada protest kirjalikult. Läheme edasi. Palun, sõna on Heili Tõnissonil! Vilja Savisaar, palun!

Vilja Savisaar Ma kordan veel kord, et Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 76 sätestab – ma loen selle ette, loodan, et siin on kõik kirjaoskajad inimesed: "Riigikogu täiendaval istungil ning erakorralisel istungjärgul on Riigikogu otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole Riigikogu koosseisust." § 77, Riigikogu liikmete kohaloleku kontroll: "Riigikogu otsustusvõimelisus tehakse kindlaks Riigikogu liikmete kohaloleku kontrolliga." Kas seda on võimalik kuidagi kahte moodi tõlgendada?

Aseesimees Kristiina Ojuland Lugupeetud kolleeg Savisaar! Ma seletan teile veel kord, et juhataja jääb oma seisukoha juurde. Ja seda kahel põhjusel. Esiteks on meil praegu tegemist istungi rakendamisega tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest, ja teiseks, Riigikogu istungeid viiakse läbi ka lähtuvalt varasematest kogemustest, traditsioonidest ja tavadest. Praegusel juhul lähtub juhataja sellest. Kui keegi soovib selle vastu protestida, palun esitada see kirjalikult. Ärge palun takistage istungi edasist läbiviimist. Igor Gräzin, palun!

Igor Gräzin Mul on puhtprotseduuriline ettepanek. Selles küsimuses ma palun proua Savisaarele sõna mitte enam anda, sest et tegemist on inimesega, kelle peas valitseb täielik udu. Ta nimelt ei tee vahet õigus- ja otsustusvõime vahel. Jätkame arutelu juriidiliselt kompetentsel tasemel, Savisaar on ennast ammendanud.

Aseesimees Kristiina Ojuland Lugupeetud kolleeg Gräzin! See ei olnud protseduuriline küsimus. Kolleeg Sepp, palun!

Evelyn Sepp Jälgides oma vanema kolleegi käitumist – ta on siin saalis võib-olla ainuke hea ettevalmistusega õigusteadlane –, palun siiski anda mulle ette üks seletus, et me selle hetke kätte jõudes ei peaks selle üle vaidlema hakkama. Mis saab ikkagi nendest arupärimistest ja eelnõudest siis, kui see istung ei peaks kohaloleku kontrolli ajal üldse rakenduma, kuna puudub vajalik kvoorum? Mis nendest saab? Kas neid ei ole siis üle antud?

Aseesimees Kristiina Ojuland Sel juhul otsustab juhatus, mida nende arupärimistega teha. Palun, proua Tõnisson!

Valitsuse nõunik Heili Tõnisson Austatud proua juhataja! Lugupeetud Riigikogu!

Aseesimees Kristiina Ojuland Lugupeetud kolleeg Savisaar! Protseduuriliseks küsimuseks ei ole alust, kui keegi saalis on teie nime istungi rakendamise ajal nimetanud. Kui te loete kodukorraseadust, siis te näete, et vastulauseks saate sõna juhul, kui keegi kolleegidest on teie nime nimetanud läbirääkimiste käigus oma sõnavõtus. Palun nüüd, proua Tõnisson!

Valitsuse nõunik Heili Tõnisson Vabariigi Valitsus algatab hasartmängumaksu seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust rahandusminister Ivari Padar. Aitäh!

Aseesimees Kristiina Ojuland Aitäh! Järgmisena kutsun kõnetooli kolleeg Evelyn Sepa.

Evelyn Sepp Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Mul on üle anda arupärimine haridus- ja teadusminister Tõnis Lukasele. Tutvustan teile arupärimise teksti. See puudutab Eesti Kunstiakadeemia rendilepingu sõlmimist. "Lugupeetud härra Tõnis Lukas! 18. veebruaril käesoleval aastal kirjutas ajaleht Äripäev, et uue maja ehituse lävel olev Eesti Kunstiakadeemia ...

Aseesimees Kristiina Ojuland Kolleegid, palun vaikust!

Evelyn Sepp ... sõlmis rendilepingu Tallinna kesklinnas asuva Estonia puiestee 7 omaniku OÜ-ga Teatri Maja. Rendilepingu sõlmimisel ei korraldatud vastavalt riigihangete seadusele konkurssi. Ehkki hoone üks omanik, Reformierakonna rahastaja Märt Vooglaid taandas end ootamatult enne lepingu allkirjastamist maja omanike firmast, ripuvad fassaadil endiselt sildid "Manutent – üürile anda". Äripäev kirjutab, et olulist rolli lepingu sõlmimisel võisid mängida poliitilised jõujooned, sest Vooglaid on aastaid olnud Reformierakonna suurrahastaja. Samuti on kunstiakadeemia rektor Signe Kivi kuulunud pikka aega Reformierakonda. Vooglaiu firma Manutent taandas oma osaluse Teatri Maja OÜ-st ajal, kus läbirääkimised ruumide rentimiseks olid jõudnud õnneliku lõpuni ning allkirjastada jäi veel vaid tulus leping. Seoses eeltooduga palume Teil vastata järgmistele küsimustele. Miks ei kuulutanud Eesti Kunstiakadeemia rendilepingu sõlmimiseks välja riigihanget? Kas nimetatud lepingu sõlmimisel said määravaks poliitilised jõujooned? Kes on riigihanke korraldamata jätmise eest vastutav? Kas tegemist on Teie arvates korruptsioonijuhtumiga?" Nimetatud arupärimisele on alla kirjutanud siinkõneleja, kolleegid Ain Seppik, Toomas Varek, Vilja Savisaar, Toivo Tootsen, Inara Luigas, Valeri Korb, Aivar Riisalu, Enn Eesmaa, Vladimir Velman, Kalev Kallo, Mailis Reps, Aadu Must ja Rein Ratas. Me loodame sellele suhteliselt ruttu saada sisulist vastust. Aitäh!

Aseesimees Kristiina Ojuland Kutsun kõnetooli kolleeg Tiit Kuusmiku.

Tiit Kuusmik Lugupeetud Riigikogu! Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmed on esitanud arupärimise rahvastikuminister Urve Palole. See puudutab keeleõpet. "1990. aastate alguses, kui vajadusest eesti keelt osata valjemalt kõnelema hakati, vabandasid end paljud välja argumendiga: õpiks küll, aga raha ei ole. Kümne aastaga on kulutatud keeleõppekulude tagasimakseteks miljoneid Eesti riigi ja Euroopa Liidu raha. Mida aga teha, et peale riigi loodud võimaluste tekiks soov õppida? Et nende hulk, kes leiavad, et eesti keele õppimine pole perspektiivne, oleks vähem kui kümnendik? Et Eesti hakkaks tegutsema ühtse ühiskonnana, on võtmesõnaks reaalsed kontaktid inimeste vahel, leiab sotsioloog Marju Lauristin. Igal eestlasel olgu oma koduvenelane, nagu nõukogude ajal oli igal eesti perel kodulähedane soomlane. Sama kehtib ka kitsamalt keeleõppe kohta. Ehkki enamikul venelastest on uuringute järgi eestlasi naabrite, tuttavate, sõprade ja töökaaslaste seas, on suhtlus siiski pigem juhuslik ja harv." Seoses sellega on rahvastikuminister Palole esitatud järgmised küsimused. "Millised on keeleõppe laiendamise ja arenguga seotud arengud? Millised on takistused? Kui suureks takistuseks on kujunenud antud hetkel rahaline ressurss? Millised on eesti keelt õppida soovijate rakendamisega seotud probleemid?" Aitäh!

Aseesimees Kristiina Ojuland Kutsun kõnetooli kolleeg Kalle Laaneti.

Kalle Laanet Head kolleegid! Keskerakonna fraktsiooni liikmetel on arupärimine siseminister Jüri Pihlile, see puudutab siseturvalisust. "Austatud Jüri Pihl! 19. veebruaril 2009. aastal andis justiitsminister Rein Lang ülevaate "Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2010" 2008. aasta täitmisest. Oma ettekande lõpus tõi justiitsminister välja 2009. aasta väljakutsed justiitsvaldkonnas. 12. veebruaril 2009. aastal andsite Riigikogus ülevaate "Eesti turvalisuspoliitika arengusuundadest aastani 2015" 2008. aasta tegevusest. Ettekanne oli põhjalik, kuid kahjuks puudus selles üks oluline osa: kuidas läheb Siseministeerium vastu aastale 2009. Teame ju, et Eesti riik on oma sotsiaal-majanduslikult olukorralt hoopis teises olukorras kui arengusuundade vastuvõtmisel eelmisel aastal. Sellest lähtuvalt on Teile, lugupeetud härra Pihl, meil järgmised küsimused. 1. Kas Teil kui siseministril on konkreetne plaan, kuidas siseturvalisuse ametkonnad peavad reageerima kriisiolukorras, mis meil valitseb? 2. Juhul, kui Teil on plaan, siis kas Riigikogu liikmetel on võimalik sellega tutvuda? 3. Kas Siseministeeriumil on plaanis teavitada avalikkust võimalikust muutunud kriminogeensest olukorrast? 4. Kas Teil on plaan, kuidas on võimalik paremini kaasata õigusrikkumiste ennetusse teisi ministeeriume, riigiameteid ja kolmandat sektorit? 5. Kas Te olete rahul politsei ja koolide vahelise koostööga kehalise väärkohtlemise ennetamisel?" Aitäh!

Aseesimees Kristiina Ojuland Kutsun kõnetooli kolleeg Mailis Repsi.

Mailis Reps Lugupeetud juhataja! Head kolleegid Riigikogu liikmed! Annan üle arupärimise rahvastikuminister Urve Palole. Meid tõsiselt huvitab teema, milline on mitte-eestlaste olukord. Küsimused on seotud sellega, et mitte-eestlaste hõive struktuur ja sissetulekute suurus erinevad eestlaste omast kõvasti. Nende olukorda iseloomustab suurem tööpuudus ja töökoha ebakindlus, kuulumine pigem sinikraede kui valgekraede hulka. Kahjuks näitab statistika nende puhul ka haridustaseme ja töökoha nõuete suuremat mittevastavust. "Vaatamata üldisele sissetulekute kasvule ei ole mitte-eestlaste ja eestlaste sotsiaalmajandusliku seisundi erinevused vähenenud, vaid viimastel aastatel isegi süvenenud. Seejuures on tunnuslik, et erinevused suurenevad mitte madalama haridustaseme ja väiksema sissetulekuga kihtides, vaid pigem kõrgharidusega ning potentsiaalselt suuremate eneseteostusambitsioonidega inimeste seas. Sotsiaalmajandusliku ebavõrdsuse ning tõrjutuse probleemid, mille olulisusele on sotsiaalteadlased integratsioonimonitooringu tulemustele toetudes osutanud juba 2000. aastast alates, pole siiani muutunud riikliku integratsioonipoliitika prioriteetideks. Kõrgharidusega keskealiste mitte-eestlaste rahulolematus enda ja oma laste väljavaadetega Eesti tööturul ja sellega kaasnenud usaldamatuse kasv on spetsialistide sõnul üks olulisi tegureid 2007. aasta aprillisündmuste sotsiaalse tausta mõistmiseks." Sellega seoses on minul ja mitmel teisel Keskerakonna fraktsiooni liikmel viis küsimust rahvastikuminister Urve Palole. Ma usun, et me kindlasti saame neile head vastused. Aitäh!

Aseesimees Kristiina Ojuland Kutsun kõnetooli kolleeg Vilja Savisaare.

Vilja Savisaar Head kolleegid! Minul on arupärimine keskkonnaminister Jaanus Tamkivile, see puudutab "Agenda 21" rakendamist. "Austatud Jaanus Tamkivi! Vabariigi Valitsus kiitis heaks säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" 17. märtsil 2005. Riigikogu kiitis strateegia heaks 14. septembril 2005. Antud dokumenti on kirjutatud ka Eesti jaoks nn tuleviku seisund. Soovitav seisund aastaks 2030 on järgmine. Inimeste majanduslik jõukus ja elatustase on aastaks 2030 vähemalt 80% praeguste EL liikmesriikide keskmisest ning jätkub potentsiaali (haridustase, väljaõpe, rahvusvahelistumine, innovatiivsus) ka edasiseks arenguvahe vähendamiseks ning pikemas perspektiivis EL keskmisest ette jõudmiseks. On kadunud "vaese sugulase" mentaliteet võrreldes Põhjamaadest naabritega. Eesti majanduse koht konkurentsivõime pingereas ületab ka aastal 2030 mõnevõrra elatustaseme pingerea kohta. Eesti on suutnud vältida Euroopa nn perifeeriamaa staatust. Üldine eesmärk on looduse isetaastumisvõime lülitamine looduskasutusse." Sissejuhatus on veel pikk, aga aeg saab otsa. Sellega seoses on meil mõningad küsimused. Esimene küsimus näiteks on, millised on täna probleemid looduskeskkonna odava väljamüügiga. Teine küsimus: "Millised seadusandlikud algatused on antud dokumendist välja kasvanud ning millise praktilise tulemini on need algatused jõudnud?" Kolmas küsimus: "Millised on need keskkonnaalased käitumised, kus me erineme positiivselt arenenud lääneriikidest?" Neljas: "Kuidas Te olete kaasa aidanud ...

Aseesimees Kristiina Ojuland Kolleeg Savisaar, aeg on läbi!

Vilja Savisaar ... tarbimisharjumuste muutmisele ja mis suunas?" Ja veel mõned küsimused. Alla on kirjutanud päris suur hulk minu kolleege. Aitäh!

Aseesimees Kristiina Ojuland Kutsun kõnetooli kolleeg Ain Seppiku.

Ain Seppik Lugupeetud kolleegid! Mul on üle anda terve rea Keskerakonna fraktsiooni liikmete nimel arupärimine kaitseminister Jaak Aaviksoole sõjalise kaitse arengukava kohta. "Austatud Jaak Aaviksoo! Sõjalise kaitse arengukava 2009–2018 annab ülevaate kaitse planeerimise protsessist ja selle metoodikast, planeerimise käigus tuvastatud võimevajadustest, võimelünkadest ja prioriteetsetest arengueesmärkidest kümne aasta perspektiivis. Hinnatud on julgeoleku- ja kaitsepoliitiliste eesmärkide saavutamiseks vajalike võimete maksumust ning prioriteetsust. Käesolev dokument määratleb sõjalise riigikaitse tegevusvaldkonna arengueesmärgid kuni aastani 2018, mille rakendamine läbi investeerimisotsuste täpsustatakse iga-aastaselt uuendatava kesk-pika perioodi sõjalise kaitse tegevuskavas. Rahalise ressursi planeerimiseeldusena on võetud aluseks kaitsekulude suurendamine tasemele 2% sisemajanduse koguproduktist aastaks 2010 ja sama taseme säilitamine." Seoses eelnevaga on meil lugupeetud ministrile järgmised küsimused. "Kas olete alustanud arengukava dokumendi muutmist seoses riigieelarveliste kärbetega? Millised tegevused seoses eelarve muutmisega kannatavad kõige rohkem? Arengukavas on eesmärgina välja toodud vajadus transpordikopterite programmi käivitamiseks. Peamiseks eesmärgiks on rahuaegset kiirreageerimisvõimet kandvate üksuste taktikaline transport, vaatlus- ja tuvastuslennud ning meditsiinilise evakuatsioonivõime loomine. Millises etapis on antud punkti realiseerimine?" Ja järgneb veel ...

Aseesimees Kristiina Ojuland Aitäh, kolleeg Seppik! Aeg on läbi.

Ain Seppik Kolm küsimust veel, allkirjad. Suur tänu! Kahju!

Aseesimees Kristiina Ojuland Mailis Reps, palun, protseduuriline küsimus!

Mailis Reps Vabandust, et ma segan korraks, aga võib-olla te saaksite paluda, et need diskussioonid peetaks väljas. Me ei ole istungit küll päris rakendanud, aga siiski. Aitäh!

Aseesimees Kristiina Ojuland Aitäh tähelepanu juhtimise eest! Juhataja ongi juba korduvalt kolleegidel palunud saalis vaiksemad olla. Kutsun nüüd kõnetooli kolleeg Helle Kalda.

Helle Kalda Head kolleegid! Mul on üle anda 12 Keskerakonna fraktsiooni liikme arupärimine. Meil on mure kultuuriväärtuste pärast, mis paiknevad Tallinnas ja on seotud otseselt omandireformi probleemidega. Küsimus on nimelt Mustpeade Majas. "Lugupeetud härra peaminister Andrus Ansip! Omandireformi eesmärk on omandisuhete ümberkorraldamine omandi puutumatuse ja vaba ettevõtluse tagamiseks, omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamine ning eelduste loomine turumajandusele üleminekuks. Samas sätestab omandireformi aluste seadus § 2 lõige 2, et omandireformi käigus vara tagastamine või kompenseerimine endistele omanikele või nende õigusjärglastele ei tohi kahjustada teiste isikute seadusega kaitstud huve ega tekitada ka uut ülekohut. Riigi kohustus on tagada avalike huvide realiseerimine ja kaitse. Kultuuri säilimine ja kaitse on kahtlemata üks avaliku huvi objekt. Omandireformi läbiviimisel peab just riik tegema kõik, et tagada kultuuriobjektide säilimine ja avaliku huvi realiseerimine. Omandireformi aluste seaduse § 12 lõige 3 punkt 5 näeb ette õiguse jätta tagastamata kultuuriobjektiks olev vara. Seda õigust on valitsus mitme objekti puhul kasutanud ja väga õigustatult. Kuid teadmata põhjusel on valitsus alustanud viimasel ajal kultuuriobjektide suhtes mittetagastamist, mille tulemusena kultuuriobjektid on hakanud hävima. Nimelt otsustas Vabariigi Valitsus jätta rahuldamata ..."

Aseesimees Kristiina Ojuland Aitäh, kolleeg Kalda! Aeg on läbi! Sõna saab kolleeg Inara Luigas.

Inara Luigas Lugupeetud kolleegid! Annan üle arupärimise Eesti Panga presidendile härra Andres Lipstokile. Tunneme selles huvi Eesti Panga rolli vastu praeguses Eesti majanduses. "Iga majanduse nurgakiviks on kindel rahaüksus kui mõõdupuu majanduslike väärtuste hindamisel. See rahaühik ei tohi olla kõikuv, ei tohi olla ärarippuv mõnesugustest juhuslikest välistest asjaoludest, vastasel korral kaotab ta väärtuse kui püsiv mõõdupuu. Iga tööstur, iga kaupmees, üldse iga ettevõtja, kes majanduslikke väärtusi loob või neid edasimüümiseks omandab, peab võima teha ette kindla kalkulatsiooni, mis temale enesele need väärtused maksma lähevad, ja missuguse hinnaga ta nad edasi andma peab, et omadega välja tulla. Rahaüksuse kindla väärtuse hoidmine on sellepärast igas riigis suur, raske ja väga vastutusrikas ülesanne. Selline tekst seisab aruandes Eesti kroonist. Eelkõige on aga keskpangal õigus ja kohustus luua majanduskeskkonda stabiilsus." Meil on mitu küsimust Eesti Panga presidendile. Esimene küsimus: "Milline on olnud viimase aja koostöö valitsuse ja teiste põhiseaduslike institutsioonidega, tagamaks majanduslik stabiilsus Eesti riigis?" Teiseks: "Kuidas on täidetud majanduspoliitilised eesmärgid – hoida usaldust valuutakomitee ja kogu majanduspoliitika vastu?" Kolmandaks: "Kuidas on sujunud koostöö Eesti Panga, Finantsinspektsiooni ja Rahandusministeeriumi vahel tulenevalt sõlmitud finantskriiside ohjamise kolmepoolsest koostöölepingust?"

Aseesimees Kristiina Ojuland Aitäh, kolleeg Luigas, aeg on läbi!

Inara Luigas Alla on kirjutanud 17 Keskerakonna fraktsiooni liiget.

Aseesimees Kristiina Ojuland Kutsun kõnetooli kolleeg Aadu Musta.

Aadu Must Head kolleegid! Mul on meeldiv ülesanne anda üle arupärimine rahandusminister Ivari Padarile. Selle põhisisu on kohalike omavalitsuste finantsraskused. Asi on selles, et avalikkuses on üha enam levinud arvamus, et kohati kipub keskvalitsus oma majanduskriisi raskusi veeretama kohalike omavalitsuste kanda. Leitakse, et võib-olla on väga raske, kui keskvalitsusel läheb halvemini kui kohalikel omavalitsustel. Seletuskiri valla‑ ja linnaeelarve seaduse, tulumaksuseaduse ja koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse juures ütleb, et valla- ja linnaeelarve seaduse muutmise eesmärk on tagada riigile majandussurutise tingimustes valitsussektori eelarvepositsiooni kontrollimiseks paremad võimalused, et tagada Eesti riigi jaoks Euroopa Liidu Maastrichti kriteeriumide täitmine valitsussektori eelarve puudujäägi osas. Kohalikud omavalitsused on seetõttu suures eelarve puudujäägis, mis võib põhjustada kohalike omavalitsuste finantsraskusi, mis omakorda halvendavad teenuste kättesaadavust. Tulumaksuseaduse muutmise eesmärk on vähendada kohalikele omavalitsustele laekuvat tulumaksu osa 11,93%-lt 11,4% peale. Kohalike omavalitsuste tulumaksu osa vähendamine olevat vajalik, et vähendada avaliku sektori tegevuskulusid. Sellega seoses on Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitanud neli küsimust. Aitäh!

Aseesimees Kristiina Ojuland Kutsun kõnetooli kolleeg Jaak Aabi.

Jaak Aab Head kolleegid! Annan üle arupärimise sotsiaalministrile. Nüüd võiks siia juba kirjutada ka tõenäolise uue ministri nime, kuigi seda ametlikult kinnitatud ei ole. Seega arvatavasti on tegu arupärimisega sotsiaalminister Hanno Pevkurile. "Lugupeetud sotsiaalminister! Riigikontrolli auditi analüüsist selgus, et vaid 19% taastusravi vajajatest on seda saanud ning vaid pooled neist õigeaegselt. Nii Eesti Haigekassa kui ka teenuse osutajate hinnangul on taastusravi vajadus oluliselt suurem kui praegused võimalused. Sama näitab ka Riigikontrolli analüüs. Taastusravi mitteosutamine selle vajajatele toob hiljem kaasa tõsisemaid terviseprobleeme ja suuremaid kulutusi. Uuringud näitavad, et taastusravi on suhteliselt kulutõhus ja parandab patsiendi elukvaliteeti oluliselt. Taastusravi teenuse kättesaadavus ei sõltu niivõrd patsiendi taastusravi vajadusest, vaid taastusravi teenuse osutaja olemasolust elukoha lähedal. Ennekõike on see iseloomulik ambulatoorse teenuse korral, kus patsient ei viibi haiglas ning peab leidma võimaluse käia iga päev taastusravi protseduuridel. Ambulatoorset taastusravi saadi suurlinnades keskmiselt elaniku kohta 70% rohkem kui omavalitsustes, kus teenuse osutaja puudus. Taastusravi teenuste mahu suurendamist ja kättesaadavuse parandamist piirab ka spetsialistide vähesus. Et teenust osutavaid kvalifitseeritud spetsialiste, eelkõige füsio- ja tegevusterapeute on vähe, ei aitaks ka ainult taastusravi eelarve suurendamine kuigivõrd olukorda oluliselt parandada. Praegu on olemas 25% füsioterapeute ja 22% tegevusterapeute 2015. aastaks arengukavas püstitatud eesmärgist." Seega eesmärgist oleme väga kaugel ja eeltoodust tulenevalt on meil sotsiaalministrile kolm küsimust. Arupärimise on esitanud 11 Keskerakonna fraktsiooni liiget.

Aseesimees Kristiina Ojuland Kutsun kõnetooli kolleeg Rein Ratase.

Rein Ratas Esitan kaheksa Keskerakonna fraktsiooni liikme arupärimise peaminister Andrus Ansipile. See toetub Vabariigi Valitsuse seadusele ja planeerimisseadusele. "Austatud peaminister! Teie eelkäija, auväärt Juhan Partsi juhitava valitsuse ajal viidi ruumilise planeerimise alase tegevuse üleriigiline korraldamine ja järelevalve Siseministeeriumi valitsemisalasse, kus on ka praegu. Enne seda oli nimetatud tegevus olnud Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas, kuhu see transformeeriti tollasest Majandusministeeriumist 1993. aastal. Ruumilise planeerimise üleriigilise korraldamise paiknemine Keskkonnaministeeriumis on igati loogiline ja ratsionaalne, kuna Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas on kõigi meie põhiliste loodusvarade kasutamise ja kaitse korraldamine. Selle ülesande täitmise peamiseks vahendiks on ruumiline planeerimine. Tulenevalt eeltoodust on meil Teile järgmised küsimused. Milliseks hindate ruumilise planeerimise olukorda Eestis? Kui paljudel kohalikel omavalitsustel puudub üldplaneering ja kas peate mõistlikuks jätta ruumilise planeerimise üleriigiline korraldamine ja järelevalve Siseministeeriumi valitsemisalasse või tuleks see väga oluline tegevus tuua tagasi Keskkonnaministeeriumi?" Järgnevad allkirjad, nagu öeldud, on neid kaheksa.

Aseesimees Kristiina Ojuland Kutsun kõnetooli kolleeg Heimar Lengi.

Heimar Lenk Mul on arupärimine peaminister Andrus Ansipile, kuna sel hetkel, kui arupärimine sai tehtud, uut sotsiaalministrit veel teada ei olnud. Nii pöördun selguse saamiseks just nimelt peaministri poole. "Pensionide tõus jäi seekord madalamaks, kui valitsus oli vanemale põlvkonnale lubanud. Pahameelt on palju kuulda, sest 5%-lisel pensionitõusul 14% asemel on märgatav vahe. Samal ajal on elukallidus järsult tõusnud ja vanainimeste elatustase tunduvalt langenud. See teeb tõsist muret. Samuti teeb muret Eesti passiivsus euroopaliku pensionipoliitika poole pürgimisel. Sest jätkuvalt ei kavatseta ühineda Euroopa sotsiaalharta vanurite sotsiaalset kaitset nõudvate artiklitega 23 ja 30. Endiselt tekitab eakate seas küsimusi ka pensionikindlustusosaku määramise viis, kus tekib lubamatult suur vahe väikesepalgaliste ja kõrgepalgaliste aasta koefitsiendi arvutamisel. Ei saa nõustuda valitsuse seisukohaga, et palga suurus olevat tööpanuse näitaja. Pensionisammaste süsteemi on valitsus ja Sotsiaalministeerium lasknud täiesti käest." Tekst on meil siin pikem, aga küsimused oleksid sellised. Mida peaminister vastab: kas pärast 1. aprilli ootab pensionäre veel mõni seadusjärgne pensionitõus ees või hakkab järgmistel aastatel peale külm aeg ja pensionid jäävad külmutatuna seisma? Küsime ta arvamust ka selle kohta, miks on valitsus keeldunud ühinemast Euroopa sotsiaalharta vanurite vaesuse ja tõrjutuse sotsiaalset kaitset nõudvate artiklitega.

Aseesimees Kristiina Ojuland Aitäh, kolleeg Lenk! Kutsun kõnetooli kolleeg Vladimir Velmani.

Vladimir Velman Lugupeetud kolleegid! Annan üle koos oma kolleegidega Keskerakonna fraktsioonist esitatud arupärimise peaminister Andrus Ansipile. Selle teema on sotsiaalharta rakendamine. "Sõltumatute ekspertide komitee analüüsis juba 2004. aastal Euroopa sotsiaalharta täitmist Eestis ning andis meie sotsiaal- ja tööelu tasemele karmi hinnangu. Eesti kohta pandi kirja kaheksa negatiivset arvamust. 19 juhul on Eestilt küsitud lisainfot. Viimastest omakorda tuleneb veel hulk negatiivseid arvamusi. Sotsiaalharta sõnastab 31 olulist artiklit, mille täielikku rakendamist Eestilt oodatakse." Seoses sellega on meil järgmised küsimused. "Millised on need artiklid, mille täitmisega on Eestil täna probleeme? Kui suuri rahalisi vahendeid nõuaks see riigieelarvest, et rakendada Euroopa sotsiaalharta täies mahus? Kas võrreldes 2004. aastaga on sõltumatute ekspertide hinnangud Eesti sotsiaal- ja tööelule paranenud?" Arupärimisele on alla kirjutanud Vilja Savisaar, Aivar Riisalu, Tiit Kuusmik, Valeri Korb, Lauri Laasi, Inara Luigas, Enn Eesmaa, Vladimir Velman, Kalev Kallo ja Mailis Reps.

Aseesimees Kristiina Ojuland Kutsun kõnetooli kolleeg Marika Tuusi.

Marika Tuus Head kolleegid! Annan Keskerakonna fraktsiooni nimel üle arupärimise rahandusminister Ivari Padarile. See puudutab 2009. aasta lisaeelarvet ja majandusprognoose. "Meid teeb murelikuks olukord, kus valitsuse reservid on hakanud ülikiirelt kahanema. 2007. aasta eelarve ülejääk, mis oleks pidanud minema stabiliseerimisreservi, otsustati Vabariigi Valitsuse poolt ja koalitsioonipoliitikute häältega üle viia kassareserviks, mis on tänaseks suures osas eelarveaukude katteks ka ära kulutatud. Ka aastaid kogutud ja alles hoitud stabiliseerimis- ehk erakorraline reserv on 3,5 miljardi krooni ulatuses jooksvateks kulutusteks kasutusele võetud ja loodud sellega pretsedent. Vähendama on hakatud ka erakorralist pensionireservi. Vabariigi Valitsus ja koalitsioonipoliitikud on püüdnud jätta muljet, nagu oleks meie kehvas majandusseisus süüdi üksnes ülemaailmne pangandus- ja majanduskriis ning et suures majanduslanguses ollakse pea kõikides riikides." Aga meil on arupärimises toodud arvud, mis näitavad, et meie oleme need kõige-kõige kehvemad ja et isegi Leedu on meist tunduvalt ees. Sellest ka siis väga palju küsimusi. "Miks on valitsus otsustanud jooksvate kulude ja eelarveaukude lappimiseks kasutusele võtta erakorralise ehk stabiliseerimisreservi, mida on aastaid hoitud ja kogutud? Kui palju on Eesti riigil jäänud veel reservidesse raha alles? Palun täpset alajaotust. Miks oleme jõudnud 10%-liselt majanduskasvult... "

Aseesimees Kristiina Ojuland Suur tänu, kolleeg Tuus! Aeg on läbi.

Marika Tuus Ja veel palju teisi küsimusi.

Aseesimees Kristiina Ojuland Kutsun kõnetooli kolleeg Valeri Korbi.

Valeri Korb Lugupeetud kolleegid! Minu käes on arupärimine, millele kirjutasid alla Keskerakonna fraktsiooni liikmed. Arupärimine on suunatud sotsiaalministrile, küsime tema käest riigi kohustuste üleandmise kohta kohalikule omavalitsusele. "Pärast 2005. aastal teostatud hooldajatoetuse reformi, mil hooldajatoetuse määramise ja maksmise õigus anti kohalikele omavalitsustele, sätestatigi sotsiaalhoolekande seaduse § 26 lõikega 2 kohaliku omavalitsuse üksuse üldine kohustus korraldada abi vajavate puuetega isikute toimetulek. Muu hulgas volitas seadusandja kohaliku omavalitsuse üksust maksma abi vajavate puuetega isikute hooldajatele toetust. / ... / Riik garanteeris selleks ka rahalised vahendid. Alates 2009. aastast riik enam rahalist katet sellele ei taga. Alates 2009. aasta märtsikuust lõpetatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuse seaduse alusel puudega lapse hooldajatele hooldajatoetuse maksmine. Antud toetuse rahalised vahendid antakse üle kohalikele omavalitsustele." Seoses sellega on meil järgmised küsimused. Esiteks: "Miks toimub riigipoolsete ülesannete üleandmine kohalikele omavalitsustele algul rahalise kattega ja hiljem peab kohalik omavalitsus oma eelarves leidma need rahalised vahendid?" Ja teiseks: "Kas puuetega laste hoolekande korraldamisel on kavas puudega laste hooldajatoetuse rahalised kohustused järgneval eelarveaastal panna kohalikele omavalitsustele?"

Aseesimees Kristiina Ojuland Kolleeg Korb, aeg on läbi! Kutsun kõnetooli kolleeg Nelli Privalova.

Nelli Privalova Head kolleegid! Tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 139, esitan alljärgneva arupärimise. "Teatavasti on kooli lõpetanud noormehed nõrga füüsilise ettevalmistusega. Tänaseks oleme jõudnud olukorrani, kus umbes 30% Eesti kutsealustest lähevad ajateenistusse piirangutega ja ajateenistuse ajal on koormuse tagajärjel juba 50% piirangutega ajateenijatest ajateenistuseks kõlblikud. Samuti on küllaltki suur ajateenijate väljalangevus ajateenistuse ajal põhjustel, et ei taluta füüsilist koormust." Meil on küsimus lugupeetud haridus- ja teadusminister Tõnis Lukasele: "Kas Haridus- ja Teadusministeeriumil on kavas tõhustada koolides antavates kehalise kasvatuse tundides ettenähtud õpilaste üldfüüsilist ettevalmistust või suurendada nende tundide osakaalu?" Ja teine küsimus: "Kas eelnimetatud valdkonnas kavandate koostööd Kaitseministeeriumiga?" Alla on kirjutanud Nelli Privalova, Toivo Tootsen, Kalle Laanet, Rein Ratas, Vladimir Velman, Ain Seppik, Tiit Kuusmik, Lauri Laasi, Toomas Varek, Aivar Riisalu, Enn Eesmaa, Eldar Efendijev, Jüri Ratas ja Olga Sõtnik.

Aseesimees Kristiina Ojuland Kutsun kõnetooli kolleeg Eldar Efendijevi.

Eldar Efendijev Austatud kolleegid! Mul on hea meel esitada arupärimine rahvastikuminister Urve Palole. See küsimus oli eelmisel aastal küllaltki aktuaalne, vähemalt massimeedia tasemel, ja puudutab kodakondsuspoliitikat. "Eelmisel aastal olete rõhutanud, et Teie eesmärk on soodustada ja toetada Eesti Vabariigi kodakondsuse vastuvõtmist nende elanike poolt, kes ei ole seda seni veel teinud. Statistika näitab aga, et eelmistel aastatel on Eestis elavad mittekodanikud pigem valinud teiste riikide kodakondsuse – Vene Föderatsiooni prevaleerimisega –, mitte Eesti kodakondsuse." Siit tulenevad meie järgmised küsimused. "Kuidas Te hindate, kas riigi ja teda esindavate struktuuride praktika, tingimused ja nõuded motiveerivad inimesi valima Eesti kodakondsust? Kuidas Te hindate, kas inimestel, kes valivad Eesti kodakondsuse vastuvõtmise, riigimeelsus sellega kasvab või on see valik puhtalt pragmaatiline? Kuidas Te hindate, mida ja kuidas riigipoolses tegevuses on vaja teha, et inimestel, kes valisid Eesti Vabariigi kodakondsuse, kaoks n-ö teise sordi inimeste tunne? Kuidas Te hindate, mida ja kuidas peaks tegema riik, et vähendada mitteusaldust riigi ja inimeste vahel, kes valisid endale Eesti Vabariigi kodakondsuse?" Ja siin on veel mitu küsimust. Alla on kirjutanud 12 Keskerakonna rahvasaadikut.

Aseesimees Kristiina Ojuland Kutsun kõnetooli kolleeg Toomas Vareki.

Toomas Varek Minul on au üle anda arupärimine härra rahandusministrile, see puudutab Eesti Panka. Tänapäeval üldsus on väga huvitatud Eesti Panga tegevusest, sest Eesti Panka ei ole praeguses majanduskriisis nii atraktiivselt näha, kui oodatakse. Eesti Pangas on hulk häid spetsialiste, kes on ka küllaltki hästi motiveeritud ja kes suudavad teatud olukorras kindlasti oma mõtteid ja ideid edasi anda. Arupärimise aluseks on 13. veebruari Eesti Päevalehes ilmunud uudislugu Eesti Panga kolme asepresidendi 100 000-kroonise palga kohta. "Eesti Panga presidendi Andres Lipstoki sõnul on asutuse palgakorraldus põhjalikult läbi arutatud ja vaadatud, et need palgad oleks konkurentsis teiste finantssektori juhtivtöötajate töötasudega. Teie kui rahandusministri poolt koostatud lisaeelarve näeb ette avaliku sektori palgakärpeid ning eeldatavasti on Teile ka teada, mida ja kuidas kärbib Eesti Pank, või vähemalt lähiajal saab see teile teatavaks. Lähtuvalt eeltoodust palume teil vastata järgmistele küsimustele." Küsimusi on kuus. Esiteks: "Kuidas Te hindate Eesti Panga presidendi väidet, et Eesti Panga palgakorraldus on põhjalikult läbi arutatud?" Teiseks: "Millistele õigusaktidele allub Eesti Panga palgakorraldus ning kas kehtiv palgakorraldus on kooskõlas Eesti põhiseaduse vaimuga?" Kolmandaks: "Kui suureks hindate Eesti Panga teeneid 2009. aasta riigieelarve menetlemisel?"

Aseesimees Kristiina Ojuland Aitäh, kolleeg Varek!

Toomas Varek Alla on kirjutanud 17 Keskerakonna fraktsiooni liiget.

Aseesimees Kristiina Ojuland Kutsun kõnetooli kolleeg Kalev Kallo.

Kalev Kallo Lugupeetud kolleegid! Mul on üle anda hulga Keskerakonna fraktsiooni liikmete arupärimine peaminister Andrus Ansipile probleemide kohta seoses väikelaevade kasutamisega siseveekogudel. "Seoses väikelaevade arvu suurenemisega meie Eesti Vabariigi kodanikel muutub üha häirivamaks üks probleem nende kasutamisel. Olenevalt veekogust reguleerivad väikelaevade kasutamist erinevad õigusaktid. Veeseaduse alusel on keskkonnaministri 29. novembri 2002. aasta määrusega nr 67 kehtestatud veesõidukite hoidmise ja kasutamise nõuded. See määrus reguleerib ujuvvahendite kasutamist nendel siseveekogudel, mis ei ole laevatatavad. Meresõiduohutuse seaduse alusel on majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. augusti 2006. aasta määrusega nr 75 kehtestatud väikelaevade kasutamise nõuded. Selle määruse nõuded kehtivad Eesti territoriaalvetel ja laevatatavatel sisevetel. Mõlema määruse reguleerimisala hõlmab veesõidukite kasutamist ja on suunatud eelkõige selle ohutusele. Ehkki mõlemad määrused on antud seaduse alusel, võiks õigusselguse huvides olla vaid üks määrus ja vastav volitusnorm ka vaid ühes seaduses. Põhimõtteliselt sobiks selleks meresõiduohutuse seadus. Peame arvestama, et veeseaduse eesmärk on ennekõike keskkonnakaitse küsimuste lahendamine ning vee kui loodusvara kasutamise korraldamine, mitte veesõidu ohutuse küsimused. Kuna praktika on näidanud, et mitme ministri tegevusvaldkonda jäävate probleemide lahendamine nende poole eraldi pöördudes praktiliselt lahenduseni ei jõua, siis oleme sunnitud pöörduma peaministri poole." Ja meil on järgmised küsimused.

Aseesimees Kristiina Ojuland Aitäh, kolleeg Kalev Kallo! Kutsun kõnetooli kolleeg Toivo Tootseni.

Toivo Tootsen Head kolleegid! Koos õige mitme Riigikogu liikmega annan üle arupärimise haridus- ja teadusminister Tõnis Lukasele. "Uus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu on teinud emakeeleõpetajad väga murelikuks. Selle järgi on kavas vähendada eesti keele ja kirjanduse tundide arvu gümnaasiumis veerandi võrra: senise 420 tunni asemel 315 tundi. Muretsemiseks on tõsiselt põhjust, sest eks ole õpetajad aastate jooksul juba seda tundnud, et nende tagasihoidlike soovide ja nõuannetega enamasti ei arvestata. Nüüd, kus küsimus pole mitte ainult ühe õppeaine mahu vähendamises, vaid tegelikult eesti keele järjepidevuse kestmises, tuleb asjade seisule ausalt näkku vaadata: millised on meie rahvusriigi eesmärgid ja põhialused? / ... / Emakeele õpetajad on öelnud, et tundub uskumatu, aga venestamispoliitika kõige karmimal ajal, (1970.–1980. aastatel) emakeele tundide arvu ei vähendatud, pigem võideldi neid juurde." I klassist XI klassini oli alates 1974. õppeaastast emakeelt 2415 tundi, praegu on tehtud ettepanek, et piisab 1925 tunnist. See teeb 490 tundi vähem. Siit tulevadki meie küsimused: "Millega te põhjendate emakeele tundide jätkuvat vähendamist? Kuidas mõjub eesti keele ja kirjanduse tundide selline vähendamine kasvavale põlvkonnale? Kas loodetakse, et emakeele õpetajad armastusest oma aine vastu suudavad kuidagi muud moodi korvata vähese eesti keele ja kirjanduse tundide arvu?"

Aseesimees Kristiina Ojuland Kutsun kõnetooli kolleeg Enn Eesmaa.

Enn Eesmaa Koos kolleegidega esitan arupärimise haridus- ja teadusministrile. "Majanduslanguse olukord tekitab sotsiaalseid probleeme üha rohkem juurde. Igapäevaselt suureneb töötus, mis omakorda põhjustab kuritegevuse kasvu, alkoholi liigtarbimist ning enesetappusid. Peresid, kellel tekib probleeme igapäevase hakkamasaamisega, on üha rohkem. Suureks kannatajaks on selles olukorras lapsed, kellele kandub üle vanemate raske olukord. Lastel võib tekkida suuri raskusi õppimise ning koolikohustuse täitmisega. Kasvada võib laste arv, kes ei soovi enam kodus elada, sest ei leia sealt vajalikku tuge ja hoolitsust. Lähiaastatel on võimalus, et suureneb uimasteid ja alkoholi pruukivate laste ja noorte arv. Teravalt võib kerkida üles vajadus tugevdada koolis turvameetmeid, koolides tekib lisavajadus psühholoogilise nõustamise järele. Mitmed omavalitsused on tunnistanud, et lastevanemate võimalused huviharidust kaasrahastada on oluliselt vähenenud. Mitmed huvikoolid ja ringid on väljendanud oma muret eemale jäävate laste ajaveetmise võimaluste pärast." Seoses eelöelduga on meil viis küsimust. "Õpilaskodud pakuvad leevendust sotsiaalsete probleemidega lastele. Kui palju kohti rahastab riik 2009. aastal õpilaskodudes? Kui suur on õpilaskodu pearaha ning milliseid kulusid pearaha sisse on arvestatud? Millises osas peavad kohalikud omavalitsused juurde maksma? Kui palju uusi õpilaskodude kohti avatakse sotsiaalse probleemiga lastele 2009. aastal, arvestades, et sotsiaalsed pinged ühiskonnas kasvavad? Mitu uut õpilaskodu avatakse 2009. aasta esimeses pooles ja milliste koolide juurde? Kuidas olete edasi arendanud või uuendanud õpilaskodude või sarnaseid sotsiaalseid programme, et lähiaastate probleeme võimalikult palju laste pealt eemale suunata?"

Aseesimees Kristiina Ojuland Kutsun kõnetooli kolleeg Kadri Simsoni. Vabandust, kolleeg Kadri Simson! Paul-Eerik Rummo, protseduuriline küsimus.

Paul-Eerik Rummo Mind vaimustab ja rõõmustab Keskerakonna kolleegide ohjeldamatu teadmisjanu ja vajadus üle saada oma ignorantsusest riigis toimuva suhtes. Kas ei ole mitte võimalik anda neile rohkem võimalusi arupärimiste esitamiseks, limiteerides ühe küsimuse esitamise aega? Kas ma eksin, kui väidan, et kodu- ja töökorra seaduse järgi mitte ei ole öeldud, et arupärimine on sunnitud kestma kaks minutit?

Aseesimees Kristiina Ojuland Aitäh selle küsimuse eest! Juhataja lähtub istungi juhatamisel Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest ning ka traditsioonidest, nagu öeldud. Tõsi on see, et kodu- ja töökorra seadus ei reguleeri ajaliselt arupärimiste üleandmise aega. Reguleeritud on väga täpselt kaheminutilise pikkusega eelnõude üleandmise aeg. Juhataja on õige mitmendat päeva siin Riigikogu ees puldis, kust on silmanähtavalt kõigile, ka avalikkusele näha, et Riigikogu saalis püütakse arupärimiste üleandmisega tööaega venitada ja kutsuda esile obstruktsiooni. Veelgi enam: minu meelest devalveeritakse siin praegu arupärimise mõtet ja sisu, arupärimine aga on väga selgelt üks parlamentarismi vorme. See on võimalus opositsioonile ja ka kõikidele teistele parlamendiliikmetele parlamentaarse kontrolli teostamiseks valitsuse üle. Ja kuna juba mitmendat päeva on üks fraktsioon läinud arupärimiste mõtte devalveerimise teed, siis minu arvates on kolleeg Paul-Eerik Rummo küsimus õigustatud ja juhataja teeb otsuse, et nüüdsest vähendame arupärimiste üleandmise aega ühe minutini. Palun vastavalt ka ümber korraldada Riigikogu tehniline talitlus. Läheme edasi! Palun, kolleeg Seppik!

Ain Seppik Lugupeetud juhataja! See on nüüd otse kodukorravastane tegevus. Arupärimise üleandmiseks on õigus kasutada kaks minutit, see on kodu- ja töökorras kirjas. Kohe ma otsin selle üles.

Aseesimees Kristiina Ojuland Palun rahu, kolleeg Gräzin!

Ain Seppik Me otsime selle koha üles. Kui te tahate just otsese rikkumise peale minna, eks see on teie enda küsimus. Kas koalitsioon tõesti soovib opositsiooni tingimata maha suruda? See just nimelt on teie küsimus, aga kui see on koalitsiooni stiil, siis on teine küsimus.

Aseesimees Kristiina Ojuland Head kolleegid! Kui te tahate, siis juhataja võib täpsustada arupärimiste üleandmise korda. Kodu- ja töökorra seaduse 17. peatükis on see täpselt sätestatud §-s 139 ja siin ei ole kirjas, et arupärimiste jaoks on aega kaks minutit. Läheme edasi! Palun, kolleeg Kadri Simson! Palun tehnilisel talitusel tehniline pool ümber seada.

Kadri Simson Head kolleegid! Mul on üle anda arupärimine sotsiaalministrile. Ausalt öeldes tahan ma öelda, et praegu nullitakse parlamentaarset võimalust ministritelt infot saada, ja see näitab tõelist ignorantsust. Miks ma pöördun koos üheksa kolleegiga sotsiaalministri poole? Sellepärast, et täna keelduti meile rahanduskomisjonis andmast sisulisi vastuseid, ja see viis ministritele arupärimise esitamiseni. See on meie ainuke võimalus saada sisulisi vastuseid ja esitada ministritele ka täpsustavaid küsimusi, kui nad tulevad opositsioonile vastuseid andma. See on opositsiooni parlamentaarne õigus. Seda praegu nullides riivate te väga tugevalt parlamendi häid tegutsemisnorme. Aga sotsiaalministrilt tahan küsida: kas kõneks olevate riigieelarve parandustega soovitakse pensione välja maksta erakorralisest pensionireservist? Kas seda on tehtud juba möödunud aastal? Ja kui seda tehakse, siis mis mahus ...

Aseesimees Kristiina Ojuland Aitäh, kolleeg Simson!

Kadri Simson ... ja millal pensionireservist võetav raha tagasi kantakse erakorralisse pensionireservi? Sellele eelnõule on alla kirjutanud üheksa Riigikogu liiget ja me eeldame, et täna välja kuulutatud vastne sotsiaalminister tuleb peatselt Riigikogu ette ja näitab oma teadmisi sotsiaalvaldkonnast. Ja tõepoolest, see ei ole mingi tühine arupärimine, vaid see küsimus huvitab meid tõsiselt.

Aseesimees Kristiina Ojuland Palun, kolleeg Evelyn Sepp, protseduuriline küsimus!

Evelyn Sepp Proua eesistuja! Vaadates töökabinetist seda palagani, mille te siin korraldasite, tekkis mul küsimus: millest tulenevalt te arvate, et just minut on piisav aeg arupärimise esitamiseks? Ja millal te ütlete, et pole vaja opositsioonisaadikutel pidada ka viie‑ või kaheksaminutilisi kõnesid, kuna teie suvatsete arvata, et aitab 20 sekundist? Kas te annate endale aru, millise pretsedendi te siin parlamendis loote? Ja kas te olete valmis ka järgnevaid kibedaid vilju nautima, kui siit kõnepuldist hakatakse otsustama või teie kõnepuldist hakatakse otsustama, et ükskõik kellel millisel juhul piisab kümnest sekundist sõnavõtuks, sellepärast et teie olete nii otsustanud?

Aseesimees Kristiina Ojuland Lugupeetud kolleeg Sepp! Juhataja ülesanne on juhtida Riigikogu tööd vastavalt kodu- ja töökorra seadusele ja seda ma praegu ka teen. Riigikogu juhataja ülesanne on viia Riigikogu istung läbi nii, et sellel oleksid ka tulemused. Palun, kolleeg Jürgen Ligi, protseduuriline küsimus!

Jürgen Ligi Ma avaldan teile toetust ja tunnustust, aga pakun siiski välja kompromissi: kui minut ei sobi, anname pool.

Aseesimees Kristiina Ojuland Kolleegid, ma tõesti palun, et me ei teeks siin Riigikogu saalis lihtsalt mõtlematult nalja. Ehk läheksime edasi konstruktiivselt! Kui me tahame täna oma päevakorraga edasi jõuda, siis on mul ettepanek kuulata ära arupärimised ja eelnõud, mis soovitakse üle anda. Seejärel saame minna teadete juurde ja pärast seda ka päevakorra juurde. Kolleeg Seppik!

Ain Seppik Lugupeetud juhataja! Seniajani on Riigikogu traditsioon lähtunud kodu- ja töökorra seaduse §-st 91, kus on kirjas, et eelnõu üleandmisel on õigus esineda sõnavõtuga kuni kaks minutit. Seda analoogiat on kohaldatud ka arupärimiste puhul. Miks te järsku traditsiooni ja tava nii oluliselt muudate? Ega kõike ei olegi vaja kodu- ja töökorda sisse kirjutada. Mis põhjusel te seda teete peale selle, et te olete koalitsiooni esindaja? Te ju rikute seda kuulsat tava, et tavaliselt eesistuja ei esinda seal oma partei huve. Te olete nüüd võtnud selle suuna.

Aseesimees Kristiina Ojuland Kolleeg Seppik! Ma argumenteerisin kaunis pikalt, miks ma sellise otsuseni jõudsin, ja ma ei hakka siinkohal asju üle kordama. Kolleeg Pomerants, palun!

Marko Pomerants Protseduuriline küsimus: kas mingi asi välistab kodukorra kohaselt kõikide nende arupärimiste korraga üleandmise, näiteks Keskerakonna fraktsiooni esinaise poolt?

Aseesimees Kristiina Ojuland Head kolleegid! Me praegu siin saalis ei muuda kodukorda, vaid lähtume sellest, mis seaduses kirjas on. Läheme edasi. Palun, kolleeg Evelyn Sepp!

Evelyn Sepp Minu hing ei anna siiski rahu. Vaadates seda, kuidas meist osa siin kostümeeritud on, tekib küsimus, et võib-olla on selle üheminutilise arupärimiste andmise taga teie soov tõtata mõnele peole? Vahest te lihtsalt isiklikult ei taha seda istungit kauem juhtida? Aga see ole kindlasti piisav põhjus selleks, et opositsioon suukorvistada ja võtta nendelt ära võimalus tööd teha.

Aseesimees Kristiina Ojuland Kolleeg Evelyn Sepp! See ei ole protseduuriline küsimus. Läheme edasi. Kolleeg Seppik!

Ain Seppik Minul on protseduuriline küsimus. Kas te siiski kordaksite juriidilist ja mitte poliitilist argumentatsiooni, miks te ei lähtu analoogiast ehk kodu- ja töökorra seaduse §‑st 91, mis kehtib eelnõude sisseandmisel?

Aseesimees Kristiina Ojuland Hea kolleeg Seppik! Ma võin teile tsiteerida Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 91 lõiget 1, mis räägib väga selgelt 2-minutilisest nõudest eelnõude üleandmisel. Ei ole ühtegi viidet selle kohta, et arupärimiste puhul kehtib sama kord. Ma möönan, et varem on Riigikogus kasutatud sellist praktikat, et lähtutakse analoogiast. Aga nagu ma juba selgitasin, see tee on viinud meid juba üsna mitu päeva järjest Riigikogu istungi segamisele. Ja veel kord: see devalveerib parlamentarismi kui sellist ja devalveerib arupärimiste sisu. Juhataja täna ei saa lihtsalt lasta sellisel asjal lõpmatuseni kesta. Lõppude lõpuks see devalveerib ka kogu Riigikogu mainet väljaspool Toompead. Toomas Varek, palun!

Toomas Varek Proua juhataja! Aga miks te ei andnud kohe istungi alguses, kui olid esimesed arupärimised, teada, et täna on arupärimiste üleandmisel sõnavõtuks aega ainult üks minut? Ja mis ajal te võib-olla muudate korda ning lähete kas siis poole minuti peale või kahe minuti peale tagasi?

Aseesimees Kristiina Ojuland Lugupeetud kolleeg Varek, ma argumenteerisin juba piisavalt pikalt, miks ma sellise otsuse tegin. Kolleeg Kadri Simson, palun!

Kadri Simson Te ütlesite, et seni on Riigikogus olnud arupärimiste üleandmiseks aega kaks minutit, sest on lähtutud eelnevast praktikast. Kas te mõtlesite selle all eelnevat praktikat, mis on kestnud 17 aastat alates Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisest?

Aseesimees Kristiina Ojuland Tõepoolest, ma lähtusin sellest. See praktika on kestnud väga pikki aastaid ja mitte kunagi nende aastate jooksul ei ole kasutatud sellist instrumenti nagu praegu Riigikogu töö tahtlikuks segamiseks. Kolleeg Seppik, palun!

Ain Seppik Ma lihtsalt stenogrammi huvides palun: kas te võiksite korrata, et kodu- ja töökorra seaduse §-s 139 sätestatud arupärimiste esitamine on Riigikogu töö segamine? Korrake see palun üle. See on täitsa põnev. See on minu küsimus.

Aseesimees Kristiina Ojuland Kolleeg Seppik, see ei olnud protseduuriline küsimus! Läheme edasi. Kolleeg Kadri Simson!

Kadri Simson Lugupeetud juhataja! Kas te nimetaksite täna üle antud arupärimisest mõne, mis on Riigikogu töö segamine? Need on kõik sisulised arupärimised. Millist neist konkreetselt te peate töö segamiseks? Arupärimised on ainuke, mida opositsioon teha saab, et infotunnis ministritelt informatsiooni saada.

Aseesimees Kristiina Ojuland Kolleeg Simson! Juhatus on vaadanud arupärimisi, mis eelnevatel päevadel on esitatud. Paraku on juhatus pidanud tegema väga tõsist tööd, et neid sorteerida ja vigased arupärimised tagasi saata. Ja mitte ainult juhatus, vaid ka kantselei näeb selle kallal vaeva, et kõiki vigu leida ja korrektiive teha. See kõik on aeg ja lõppude lõpuks see on ka raha. Lugupeetud kolleegid! Mul on ettepanek, läheme edasi oma tänase istungiga ja lõpetame selle vaidluse. (Hüüded saalist: "Absoluutne takistamine! Mis toimub?!" – "Mine koju!" – "Kuidas saadad sina minu koju?! Ütle, kes läheb koju!? Sina ei saada mind koju!") Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud kolleegid! Kõigepealt ma palun, kolleeg Riisalu! Ma palun, kolleeg Riisalu! Riigikogu saalis peab hoidma korda ja Riigikogu juhataja lähtub seadusest. Lugupeetud kolleegid! Riigikogu juhataja lähtub seadusest, ja ma kordan teile veel: seaduses ei ole mitte kusagil fikseeritud see, et arupärimised tuleb anda üle kahe minuti jooksul. Kolleeg Evelyn Sepp!

Evelyn Sepp Ma väga tänan teid selgituse eest, mille te just meile ette kandsite! Aga muu hulgas öelge mulle see seadussäte, kus on kirjas, et soolise võrdõiguslikkuse seaduse raames saab muuta valimiste korraldust. Ja kui te seda seadussätet ei suuda tsiteerida, siis ilmselt ei ole meil põhjust ka ...

Aseesimees Kristiina Ojuland Kolleeg Sepp, see ei ole protseduuriline küsimus. Ma katkestan teie sõnavõtu. Kolleeg Riisalu, palun!

Aivar Riisalu Hea juhataja! Mida te kavatsete ette võtta selle peale, et põhiseaduskomisjoni esimees saadab mind koju?

Aseesimees Kristiina Ojuland Lugupeetud kolleeg Riisalu! Ma palun lõpetada küsimuste esitamise, mis ei puuduta teemat ega protseduuri. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Kadri Simson Lugupeetud istungi juhataja! Kas te ei leia, et kui te reformierakondlasena praegu nullite 17 aasta jooksul üles ehitatud hea tava siin parlamendis, siis käitute te oma volitusi ületavalt?

Aseesimees Kristiina Ojuland Kolleeg Simson! Ka see ei ole protseduuriline küsimus. Aga minu palve juhatajana ja Riigikogu liikmena on mitte nullida Riigikogu head tava anda üle sisulisi arupärimisi ja mitte kasutada arupärimisi madala vahendina Riigikogu töö tegelikuks takistamiseks. Kolleeg Aadu Must, palun!

Aadu Must Hea juhataja! Te olete korduvalt rõhutanud heade tavade järgimise vajadust. Ja tõepoolest, Eesti Vabariigis on kujunenud välja oma poliitiline kultuur oma tavadega. Neist ühte äsja mainiti: 17 aasta jooksul on kollegiaalselt jõutud selleni, et arupärimised antakse üle kahe minuti jooksul. Kas te ei karda, et äkki võtate te endale liiga suure vastutuse, muutes poliitilist kultuuri?

Aseesimees Kristiina Ojuland Kahjuks on senise poliitilise kultuuri muutmisega juba mõni päev tagasi algust tehtud ja mul on selle üle väga kurb meel. Läheme edasi! Palun, kolleeg Väino Linde!

Väino Linde Auväärt istungi juhataja! Kas ma saan Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest õigesti aru, et kui ka protseduuriliste küsimuste esitamise eesmärk on Riigikogu istungi töö ruineerimine, siis võib istungi juhataja selle lõpetada ja kutsuda üles esitama Riigikogu juhatusele kirjalikke proteste?

Aseesimees Kristiina Ojuland Jah, kolleeg Linde, teil on õigus. Aga kasutan praegu võimalust selgitada niisuguse tõesti väga põhimõttelise otsuse langetamist. Ma mõistan väga selgelt, et juhataja võttis täna väga suure vastutuse, aga juhatajal ei jää praeguses olukorras lihtsalt midagi muud üle, kui seda teha. Kolleeg Ain Seppik!

Ain Seppik Lugupeetud juhataja! Te muidugi ei tunne kodu- ja töökorra seadust! § 74 ei anna teile mingeid võimalusi protestidele vastamata jätta. Kuid vaadake, tegemist ei ole protsessuaalsete küsimustega. Riigikogu liige võib esitada protesti, kui istungi läbiviimise reegleid rikutakse, kuid ta võib nõuda ka selgitust istungi läbiviimise reeglite kohta. Nii et see ei ole küsimus protsessi kohta, vaid reeglite kohta. Teil on täiesti vale arusaam ja teil ei ole mingit õigust keelduda sellele vastamast. Ja minu teine küsimus on ka protsessuaalne: mille alusel te siis seniajani meid arupärimiste esitamisel kahe minutiga piirasite? Mille alusel, kui kaks minutit ei ole sätestatud?

Aseesimees Kristiina Ojuland Kolleeg Sepik, protseduurilise küsimuse esitamise aeg on läbi. Juhataja on juba püüdnud vastata kõikidele nendele küsimustele, ja ma kavatsen protseduurilistele küsimustele vastata ka edaspidi. Läheme edasi. Kolleeg Kadri Simson!

Kadri Simson Lugupeetud istungi juhataja! Te saate ju ka ise aru, et ühe minutiga ei ole võimalik headele kolleegidele arupärimiste sisu tutvustada. Millele tuginedes te ikkagi tsenseerite opositsiooni sõnavõtu pikkust, et just ühe minutiga peab selle protseduuriga hakkama saama? Kas te võtsite eeskuju Euroopa Parlamendist?

Aseesimees Kristiina Ojuland Kolleeg Simson, ma olen juba korduvalt põhjendanud, miks ma sellise otsuse tegin. Kolleeg Sõtnik, palun!

Olga Sõtnik Kõik see, mis siin toimub, meenutab väga Ukraina raadat. Kõik need kollased sallid ja opositsiooni töö blokeerimine. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Ma tahtsin teie käest küsida, miks ma olen ebavõrdsemas seisus kui näiteks minu kolleegid Nelli Privalova ja Evelyn Sepp? Miks nemad said kaks minutit arupärimise jaoks ja mina ei saa selleks kaks minutit?

Aseesimees Kristiina Ojuland Te võite esitada selle kohta kirjaliku küsimuse. Kolleeg Vilja Savisaar, palun!

Vilja Savisaar Proua juhataja! Vaat selle kohta ma tahangi küsimuse esitada. Ma esitasin teile kirjaliku protesti ja minu arvates on õigustatud, kui te teete vaheaja, et sellele protestile vastata, ja me saaksime edasi minna. Kas meil tegelikult on üldse istung rakendatud ja kas meil ikka on täiendavaks istungiks kõik volitused või ei ole?

Aseesimees Kristiina Ojuland Kolleeg Savisaar! Teie kirjalik protest on olemas, see on esitatud juhatusele, juhatus vaatab selle esimesel võimalusel läbi. Kolleeg Seppik!

Ain Seppik Lugupeetud juhataja! Kust te võtate selle protesti või küsimuse esitamise aja? Kodu- ja töökorra seaduse § 74 ei sätesta seda.

Aseesimees Kristiina Ojuland Kolleeg Seppik! Juhataja lähtub istungit juhtides vaid kodu- ja töökorra seadusest ega võta mingisuguseid aegasid ei tea kust. Kolleeg Paul-Eerik Rummo!

Paul-Eerik Rummo Kas mul on protseduuriline õigus teha ettepanek lõpetada see protseduuriline vaidlus, et Keskerakonna fraktsioon saaks jätkata oma sisuliste ja oluliste arupärimiste esitamist?

Aseesimees Kristiina Ojuland Jaa, teil on õigus selline ettepanek teha. Kolleeg Seppik, palun!

Ain Seppik Lugupeetud juhataja! Mul on siiski küsimus, kust te selle protesti ja küsimuse aja ikkagi võtsite, millisest kodu- ja töökorra seaduse sättest. Ma tahan sätet, ega ma ei taha midagi muud. Härra professoril on õigus ja ma ei vastanud kohe sättega teie küsimusele. Mina tahan seekord sätet. Te olete jurist, mis teha.

Aseesimees Kristiina Ojuland Juhataja juhatab istungit vastavalt kodu- ja töökorra seadusele. Ma olen seda väga mitu korda täna korranud ega pea vajalikuks selgitada siin seda veel ja veel üle. Kolleeg Meikar, palun!

Silver Meikar Mul on hea meel, et minu väga hea kolleeg Kadri Simson viitas Euroopa Parlamendile. Euroopa Parlamendis esitatakse arupärimisi kirjalikult. Seejuures on arupärimiste puhul ja poliitilise kultuuri puhul oluline nii küsimus kui ka vastus. Ma ei näe ühtegi põhjust, miks ei võiks neid arupärimisi lihtsalt üle anda: te võtaksite need vastu ja need tuleksid saalis arutlusele siis, kui on olemas ka vastus.

Aseesimees Kristiina Ojuland Kodu- ja töökorra seadus tõesti ei reguleeri seda küsimust. Kolleeg Ain Seppik!

Ain Seppik Lugupeetud juhataja! Mul on nüüd viimane küsimus: kas te juhite seda istungit ikka sellesama kodu- ja töökorra seaduse järgi, mis meil on?

Aseesimees Kristiina Ojuland Kui teil on seadus, mis on ka minu laua peal – jõustunud 14. juulil 2007. aastal –, siis me lähtume ühest õigusaktist. Kolleeg Marika Tuus, palun!

Marika Tuus Austatud juhataja! Ma olen ka tõepoolest hämmingus, et te nimetate arupärimise esitamist Riigikogu töö segamiseks. Selle seitsme aasta jooksul, mis mina olen parlamendis olnud, ma ei ole kuulnud, et teie oleksite ühtegi arupärimist ...

Aseesimees Kristiina Ojuland See ei ole protseduuriline küsimus. Läheme edasi. Kolleeg Sepp, palun!

Evelyn Sepp Vaadake, kodukord näeb meil ette, et arupärimised esitatakse puldist. Teie ütlesite, et kodukord ei reguleeri arupärimiste esitamist – tõepoolest, võib-olla te olete pisut ebapädev seda istungit juhtima.

Aseesimees Kristiina Ojuland Ma vastasin sellele küsimusele nii, et kodukord ei sätesta ilmtingimata kirjalikult arupärimiste esitamist. Kolleeg Jüri Ratas!

Jüri Ratas Head ametikaaslased! Esitan koos oma fraktsiooni liikmetega arupärimise keskkonnaminister Jaanus Tamkivile. See puudutab reformimata riigimaade kasutamist. "Eestis on vaatamata sellele, et maareformi on tehtud juba üle kümne aasta, ikka veel väga suur hulk reformimata riigimaad, üle 15% kogu Eesti pindalast. Ehkki see maa on reformimata riigimaa nimetuse all, mis ühest küljest tähendab, et see on veel reformimata, aga teisalt viitab sellele, et see on siiski ka riigimaa. Nii on see formaalselt, tegelikult ja sisuliselt igapäevases elus tuleb välja, et tegemist on peremeheta maaga, sest puudub peremees, kes selle maa korrashoiu eest vastutaks." Seoses eeltooduga palume ministril vastata kolmele küsimusele. Alla on kirjutanud 11 fraktsiooni liiget.

Aseesimees Kristiina Ojuland Kolleeg Seppik, protseduuriline küsimus!

Ain Seppik Lugupeetud juhataja! Mul on küsimus, kas selline arupärimiste esitamise aeg jääb nüüd Riigikogu praktikasse ka edaspidi või on see teie ühekordne meelevaldne ja reformierakondlik akt.

Aseesimees Kristiina Ojuland Kolleeg Seppik, te võite selle küsimuse esitada juhatusele kirjalikult. Kolleeg Riisalu, palun!

Aivar Riisalu Head kolleegid! Ma leian, et ma esitan sisulise arupärimise, kui küsin eile õhtul siin saalis rullunud debati kohta SMS-laenude temaatika üle. Me palume Rahandusministeeriumi seisukohta, kas nad tõepoolest toetavad sellist kauboikapitalismi, mis SMS-laenude turul täna valitseb. Intressimäärad jõuavad praktiliselt 1000%-ni, kümned perekonnad satuvad väljapääsmatusse olukorda. Valitseb situatsioon, kus raha petlikult kerge kättesaadavus võib halvenevas majandussituatsioonis kardinaalselt muuta meie ühiskonna sotsiaalset, vaimset ja mis iganes tervist. Selline olukord ei saa lõputult kesta ja eilne debatt näitas muuseas, et mitte kõik ei ole valmis selles osas ...

Aseesimees Kristiina Ojuland Aitäh, kolleeg Riisalu!

Aivar Riisalu ... lihtsalt kaitsetule inimesele appi tulema.

Aseesimees Kristiina Ojuland Kutsun kõnetooli kolleeg Lembit Kaljuvee.

Lembit Kaljuvee Ka minul on üle anda sisuline arupärimine, nii nagu minu pinginaabril Aivar Riisalul oli. See on esitatud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile ning puudutab Eesti energiamajanduse ja elektrimajanduse arengukavasid. Teadaolevalt on minister Parts siin saalis välja öelnud, et vastavad kavad on väljatöötamisel ja et tegelikult said need valmis eelmise aasta suvel. Siiamaani on need kavad Riigikogule üle andmata. Novembris lubas härra Parts siin saalis, et need mõlemad arengukavad jõuavad veel aasta lõpus siia, kuid nad ei ole jõudnud. Seoses sellega ...

Aseesimees Kristiina Ojuland Aitäh, kolleeg Kaljuvee!

Lembit Kaljuvee ... on meil üle anda arupärimine mitme küsimusega.

Aseesimees Kristiina Ojuland Kutsun kõnetooli kolleeg Lauri Laasi.

Lauri Laasi Head kolleegid! Mul on üle anda arupärimine kaitseminister Jaak Aaviksoole. "20. detsembri Eesti Päevalehest võime lugeda artiklit pealkirjaga "Õudusunenägu saigi ilmsiks, vabadussammas tõmbub kollaseks". Antud artiklist võib lugeda, et Kaitseministeeriumi püstitatavat Vabadussõja võidusammast on tabanud uus probleem. Nimelt muutuvad mingil seletamatul põhjusel osa klaaspaneele kollaseks ja nende toon ei sarnane enam kuidagi soovitava jääkristalse tulemusega. Ka samba autor Rainer Sternfeldt on tõdenud muret värviga. "Minu arvates klaasi struktuur on väga hea, aga mis puudutab värvust, siis olid mõningad probleemid. Tuleb veel arutada, mis edasi saab," on öelnud Sternfeldt." Sambaga on seotud mitmeid teisigi probleeme ja sellest tulenevalt on meil kaitseministrile neli küsimust. Aitäh!

Aseesimees Kristiina Ojuland Kutsun kõnetooli kolleeg Olga Sõtniku.

Olga Sõtnik Head kolleegid! Minu arupärimine läheb majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile, see on tuumajaama rajamise kohta. "15. detsembril Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saatis ministeeriumidele kooskõlastamiseks energiamajanduse riikliku arengukava ja elektrimajanduse riikliku arengukava eelnõud koos rakenduskavadega. Arengukava annab suuna rajada 2023. aastaks Eestisse ka tuumajaam ning teha selleks vajalikud seadusandlikud muudatused 2012. aastaks. Sellel nädalal on ajakirjanduses ilmunud rida artikleid, mis käsitlevad Eestisse tuumajaama rajamise plaane. 16. veebruaril ajalehes Postimees ilmus artikkel "Eesti Energia valis kuus tuumajaama krunti". /.../ Järgmisel päeval jällegi ajalehes Postimees oli lugu sellest, et väidetavalt tuumajaama rajamise vastu tunnevad huvi mitmed Eesti ärimehed. 18. veebruari ajaleht Eesti Päevaleht avaldas uudise selle kohta, et Eesti Energia liitus Ameerikas loodava täiesti uue väikese tuumareaktori arendusega." Lähtudes sellest palume vastata neljale küsimusele, mis puudutavad tuumajaama rajamist. Alla on kirjutanud ...

Aseesimees Kristiina Ojuland Aitäh, kolleeg Sõtnik!

Olga Sõtnik ... mitu Riigikogu liiget.

Aseesimees Kristiina Ojuland Palun, kolleeg Evelyn Sepp!

Evelyn Sepp Austatud istungi juhataja! Ma ei tea, keda ma nüüd peaksin tänama selle suure au ja võimaluse eest tutvustada seda arupärimist, mille sisu on SMS laenud. Koos oma kolleegidega oleme otsustanud selle esitada justiitsminister Rein Langile. Me saame aru, et tegemist on eriti reformierakondlikule ministrile ääretult ebasobiva ja ebamugava ja ebameeldiva teemaga, sest SMS laenude kontorid on peaaegu nagu RE rahapesukontorid. Me saame sellest suurepäraselt aru. Ja kes see ikka tahaks väga selgitada, miks nende piiramatut ja liigkasuvõtlikku tegevust ja tegevusvõimalusi peaks siin kangesti kaitsma. Oleme kirja pannud neli küsimust. Muu hulgas aga kiidame me arupärimises komisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri väga selgeid selgitusi ja põhimõttekindlat käitumist selles küsimuses.

Aseesimees Kristiina Ojuland Aitäh, kolleeg Sepp! Kutsun kõnetooli kolleeg Tiit Kuusmiku.

Tiit Kuusmik Lugupeetud Riigikogu! Soovin üle anda arupärimise sotsiaalministrile töötuse olukorra kohta. Töötuse tippaeg oli läinud sajandivahetusel ja praeguses asjade seisus tuleks teha jõupingutusi, et kümne aasta tagune situatsioon ei korduks. Seoses sellega on Keskerakonna saadikurühmal üle anda mõningad küsimused, mis puudutavad töötute arvestust, abiraha ja muid riigipoolseid panuseid, vastavate koolitusfirmade tegevust ning motivatsiooni õppida kursustel, mis aitaks inimestel, kes seda praegu väga vajavad, leida tunneli lõpus valguse.

Aseesimees Kristiina Ojuland Kutsun kõnetooli kolleeg Kalle Laaneti.

Kalle Laanet Head kolleegid! Külalised! Mul on au üle anda kümne Keskerakonna fraktsiooni liikme arupärimine haridus- ja teadusminister Tõnis Lukasele. Lühidalt on selle sisu selline. "19. veebruaril 2009. aasta Vabariigi Valitsuse istungile järgneval pressikonverentsil tutvustati järjekordseid õpetajate palkade alammäärasid. Vähem kui kahekuuse vaheajaga oli vähenemine märgatav: –4%. Samas rääkisite pressile, et õpetajate palgad tõusevad 4%, aga tegelikkuses oli uue määruse sisuks palkade 4% vähendamine. Samas on Vabariigi Valitsus kokku pannud 2009. aasta riigieelarve negatiivse lisaeelarve ja seonduvate seaduste muudatuste paketi, milles muude huvitavate otsuste seas olete Riigikogule usaldushääletusele pannud koolieelsete lasteasutuste seaduse muutmise ettepaneku. Eelnõuga kohustatakse kõiki kohalikke omavalitsusi tagama kõigile lastele alates 1,5 aastast lasteaiakoha." Sellest lähtuvalt ...

Aseesimees Kristiina Ojuland Aitäh, kolleeg Laanet!

Kalle Laanet ... on meil seitse küsimust.

Aseesimees Kristiina Ojuland Kutsun kõnetooli kolleeg Mailis Repsi.

Mailis Reps Head kolleegid, Riigikogu liikmed! Aeg on meil piiratud, seetõttu ma ei hakka selgitama, millest tekkisid meil fraktsiooni arutelul küsimused. Aga lühidalt öeldes paneb meid muretsema töötaja terviseedenduse kuludelt makstav erisoodustusmaks. Sellest tulenevalt on meil ridamisi küsimusi sotsiaalministrile. Näiteks: "Kas Teie hinnangul on töötaja terviseedenduse kuludelt erisoodustusmaksu maksmine riigikassa tulu, mis teenitakse elanikkonna tervise arvelt? Milliseid võimalusi näete töötaja terviseedenduse soodustamiseks ja populariseerimiseks tööandjate hulgas? Milliseid seadusmuudatusi plaanite lähiaastail terviseedenduse valdkonnas?" Ja muud küsimused. Alla on kirjutanud üsna palju Keskerakonna fraktsiooni liikmeid.

Aseesimees Kristiina Ojuland Kutsun kõnetooli kolleeg Vilja Savisaare.

Vilja Savisaar Minu järgmine arupärimine on mõeldud siseminister Jüri Pihlile seoses sellega, et käesoleva aasta 18. veebruari Postimees Online'i portaalis avaldatud artiklist võib lugeda, et möödunud aastal algatas Põhja Politseiprefektuur paljude Tallinna Linnavalitsuse ametnike suhtes väärteomenetluse korruptsioonivastase seaduse § 4 alusel, mille lõige 2 keelab osal ametiisikutel olla äriühingu juht või järelevalveorgani liige. Pirita Linnaosavalitsuse õigusnõunik Gunnar Korsten kaebas tema suhtes mõistetud otsuse väärteoasjas edasi Harju Maakohtusse, kus ta 16. veebruari otsusega sai Põhja Politseiprefektuuri kriminaalosakonna korruptsioonikuritegude talituse üle õiguse. Seoses sellega on meil siseministrile neli küsimust. Näiteks, mis siis ikkagi tegelikult toimub Põhja Politseiprefektuuris ja mismoodi kavatsetakse hüvitada Gunnar Korstenile tekitatud kahju.

Aseesimees Kristiina Ojuland Aitäh, kolleeg Savisaar!

Vilja Savisaar Aga, proua juhataja, mul on ikkagi küsimus, millal te menetlete minu kirjalikku protesti, et me saaksime aru, kas me tegeleme siin üldse seadusliku tegevusega või on praegune istung absoluutselt mõttetu ja me peame kõike otsast peale alustama. Ma küsin veel kord: kas te leiate aja arutada minu protesti? Ja millal ...

Aseesimees Kristiina Ojuland Kolleeg Savisaar! Te rikute praegu kodu- ja töökorra seadust. Ma palun teil puldist lahkuda! Palun kõneleja mikrofon välja lülitada!

Vilja Savisaar ... millal on see esimene võimalus, millal te suudate seda arutada? Minu meelest on teil neid olnud juba vähemalt viimased ...

Aseesimees Kristiina Ojuland Kolleeg Savisaar! Te rikkusite praegu Riigikogu kodu- ja töökorra seadust. Palun minge oma kohale ja säilitage rahu Riigikogu saalis! Läheme edasi, kolleegid! Järgmisena saab sõna kolleeg Ain Seppik.

Ain Seppik Ma pean ilmselt tänama kõigepealt tema ausust Kristiina Ojulandi, et ta mind koju ei saada ja lubab mul siin ikka veel esineda. Meil on rea kolleegidega siseminister Jüri Pihlile arupärimine trahvide kohta. Selle minutiga, mis lugupeetud juhataja kodu- ja töökorra seadust jämedalt rikkudes kehtestas, palju ei jõua, aga siiski. 18. veebruaril käesoleval aastal kirjutas ERR Uudised: "Võimuliit ei taha tunnistada, et eelarveläbirääkimiste käigus suurendati Siseministeeriumi valitsemisala tulusid 7,5 miljoni krooni võrra, paisutades trahvide laekumise prognoosi. Ja on ju teada, et see raha tuleb rahvalt trahvirahana kätte saada. Kuid siseminister ei tea trahviprognoosist midagi ja viskab kivi erakonnakaaslasest rahandusministri kapsaaeda, ja paistab, et sinna see ka jääb.

Aseesimees Kristiina Ojuland Aitäh, kolleeg Seppik! Kutsun kõnetooli kolleeg Helle Kalda.

Helle Kalda Mul on võimalus anda arupärimine üle, kahjuks mitte sellistes tingimustes, nagu see on olnud viimased 17 aastat – enamik on saanud üleandmiseks kaks minutit. Arupärimise sisu aga on seotud Niguliste muuseum-kontserdisaali saatusega. Tallinna linn taotleb Niguliste hoone tagastamata jätmist juba alates 2001. aastast. Sama arvamusel oli ka valitsus kuni aastani 2008. Nüüdseks on arvamus muutunud ja käib juba kohtu tasandil võitlus, kas Niguliste muuseum-kontserdisaal tagastatakse omanikule või jääb võitjaks Tallinna linn. Mulle on täiesti selge, miks täna arupärimiste üleandmist torpedeeritakse. Nimelt sellepärast, et kõik probleemid, mis me praegu tõstatame, on kahjuks valitsuse tekitatud.

Aseesimees Kristiina Ojuland Aitäh, kolleeg Kalda!

Helle Kalda Aitäh teile sellegi eest, et minuti andsite!

Aseesimees Kristiina Ojuland Kutsun kõnetooli kolleeg Inara Luigase.

Inara Luigas Lugupeetud kolleegid! Keskerakonna fraktsiooni liikmed annavad üle arupärimise rahandusminister Ivari Padarile, see puudutab stabiliseerimisreservi. Arupärimise sissejuhatuses me viitame stabiliseerimisreservi olemusele ja selle kasutamisele – milliste reeglite järgi tohib valitsus stabiliseerimisreservi kasutada. Kuid 2009. aasta riigieelarvesse tehtavate muudatuste hulka kuulub ka tulude ja kulude vahe katmine reservide arvel. Seletuskirja tekstis on, et 2009. aasta riigieelarve kulude ja tulude vahe kaetakse 3,5 miljardi krooni ulatuses stabiliseerimisreservi vahendite kasutusele võtmisega. Meie küsimused on, kas Vabariigi Valitsus ei ole ületanud oma volitusi, kas on küsitud arvamust ka stabiliseerimisreservi nõukogult ja kui on küsitud, siis milline on olnud nõukogu arvamus.

Aseesimees Kristiina Ojuland Aitäh, kolleeg Luigas!

Inara Luigas Alla on kirjutanud 17 Keskerakonna fraktsiooni liiget.

Aseesimees Kristiina Ojuland Kutsun kõnetooli kolleeg Jaak Aabi.

Jaak Aab Head kolleegid! Annan üle 13 Keskerakonna fraktsiooni liikme arupärimise peaminister Andrus Ansipile. See puudutab tuumaelektrijaamade võimalikku rajamist Eestisse. "Hiljemalt 2012. aastaks peab Riigikogu välja töötama tuumaenergiat puudutava seadustiku, mis praegu puudub pea täielikult. Seadus peab ette nägema, kuidas taotleda õigust tuumajaama rajamiseks, kuidas käib otsustusprotsess ja kuidas annab Riigikogu selleks loa. Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri sõnadele saadeti paar nädalat tagasi valitsusse elektri- ja energiamajanduse arengukavad, kus on sees punktid luua võimalus tuumaenergia lisamiseks Eesti energiaportfelli." Seoses selle temaatikaga on meil kolm küsimust. Soovime teada, kas valitsus on seda teemat arutanud, kui kaugele sellega on jõutud, millal võiks küsimus jõuda Riigikogusse ja millised võiksid olla edasised arengud.

Aseesimees Kristiina Ojuland Kutsun kõnetooli kolleeg Rein Ratase!

Rein Ratas Mul on arupärimine peaministrile. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadusega läinud aasta detsembris suurendati Tallinna Linnavolikogu koosseis 63 liikmelt 79 liikmeni. See on seadusega tehtud muudatus. Me nüüd küsimegi, kui palju läheb Tallinna Linnavolikogu valimine (välja arvatud reklaamikulud) ja volikogu töö kallimaks ja miks ei ole lisaeelarves vastavat summat ette nähtud. See on väga tõsine küsimus ja palume sellele vastust. Olen rääkinud.

Aseesimees Kristiina Ojuland Kutsun kõnetooli kolleeg Aadu Musta.

Aadu Must Head kolleegid! Küllap nii mõnigi teist, kes on ajalugu lugenud, mäletab, et Hermann Göring ütles kunagi: opositsioon ainult segab ja tuleks likvideerida. Sellele vaatamata üritan üle anda arupärimise Eesti Vabariigi peaministrile. Teemaks on Keskkonnaministeeriumi võimalik haldussuutmatus. Tegemist on teemaga, mis on ka lugupeetud härra peaministrile üsna tuttav, vist ka südamelähedane. Asi puudutab maade munitsipaliseerimist. Ma vaatasin huvi pärast, mis on saanud nendest Tartu linna maade munitsipaliseerimise taotlustest, mis on alla kirjutatud aastal 2006. Kõik dokumendiregistrid näitavad, et need on üle antud Keskkonnaministeeriumile, aga mingit otsust ei ole. Tundub, et see blokeerib kohalike omavalitsuste tööd.

Aseesimees Kristiina Ojuland Kutsun kõnetooli kolleeg Heimar Lengi.

Heimar Lenk Mul, head kolleegid, on arupärimine regionaalministrile. Eelmise aasta alguses hakkasid hoogsalt ühinema kuus valda ümber Valga linna ja seda peeti üheks edumeelseimaks ja lootustandvaimaks ühinemiseks. Aasta jooksul jooksis see asi liiva ja nüüd enne jõulupühi lõpetati ära – kõik need vallad loobusid ühinemast Valga linnaga. Ja kuna teema on populaarne ...

Aseesimees Kristiina Ojuland Head kolleegid! Olen juhatuse nimel vastu võtnud ühe seaduseelnõu ja ... Kolleegid, kui te soovite veel arupärimisi üle anda, siis palun vajutada õigel ajal klahvile! Juhataja ootas piisavalt, et päevakorraga edasi minna. Aga heakene küll, läheme siis tagasi arupärimiste juurde. Kutsun kõnetooli kolleeg Vladimir Velmani.

Vladimir Velman Annan üle arupärimise regionaalminister Siim Valmar Kiislerile. See puudutab Tartu ringtee silla finantseerimist. Tartu idaringtee projekt on arvatud Vabariigi Valitsuse kinnitatud transpordi infrastruktuuri arengukava prioriteetide hulka, mille ehitamiseks on Euroopa ühtekuuluvusfondilt kavas taotleda 584 miljonit krooni. Kuna riik kärbib oluliselt omavalitsustele eraldatavaid summasid, on karta, et Tartu linnal ei pruugi omaosaluse katmiseks raha jätkuda. Sellest tulenevalt on meil kaks küsimust regionaalministrile. Neist esimene: "Kas kirjeldatud kartused on põhjendatud või saate selle mure hajutada?" Ja teine küsimus: "Milline oleks riigipoolse abi äralangemisel parim lahendus, et ülalnimetatud probleem siiski lahendada?" Arupärimisele on alla kirjutanud 11 Keskerakonna fraktsiooni liiget. Aitäh!

Aseesimees Kristiina Ojuland Kutsun kõnetooli kolleeg Marika Tuusi.

Marika Tuus Head kolleegid! Mul on Keskerakonna fraktsiooni nimel üle anda arupärimine peaminister Andrus Ansipile. See puudutab 2009. aasta lisaeelarve menetlemist, täpsemalt seda, miks see menetlemine on seotud usaldushääletusega valitsusele. See välistab opositsiooni võimaluse esitada eelnõu kohta parandusettepanekuid ning samuti ei saa me siin mitut lugemist pidada ega sõna võtta. Küsimusi on siin üsna palju. Miks seote eelarvekärped valitsuse usaldusega? Miks kardate opositsioonifraktsioonide osalemist kärbete tegemisel? Miks lülitasite opositsiooni menetlusest välja? Miks pole kärbete tegemisele eelnenud põhjalikku majandustegevuse analüüsi ja selget tegevusplaani? Ja mitmed teised küsimused.

Aseesimees Kristiina Ojuland Aitäh, kolleeg Tuus! Kutsun kõnetooli kolleeg Valeri Korbi.

Valeri Korb Lugupeetud kolleegid! Minu käes on arupärimine, mis on suunatud sotsiaalministrile ja meie tahaksime küsida erivajadustega isikute riikliku hoolekande teenuse kohta. Eelmise aasta lõpus võeti vastu sotsiaalhoolekande seaduse muudatused, millega erihoolekande regulatsioon viidi määruste tasandilt seaduse tasandile. Sellega kaotati vastuolu põhiseadusega. Ja seoses kõigega, millest ma püüdsin selle poole minutiga rääkida, on meil esitatud veel kaks küsimust. Tahaksime teada, miks peavad teenust taotlenud isikud ootama väga pikas järjekorras teenusele suunamist ja miks ei saa isikud, kellel on kohtumäärused jõustunud juba eelmise aasta novembrikuust, ettenähtud teenusele siiani. Lugupidamisega 18 allakirjutanut.

Aseesimees Kristiina Ojuland Kutsun kõnetooli kolleeg Nelli Privalova.

Nelli Privalova Austatud eesistuja! Head kolleegid! Minu ja minu kolleegide nimel esitan arupärimise haridus- ja teadusminister Tõnis Lukasele koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise kohta: "Austatud härra Tõnis Lukas! Kavandatakse muuta koolieelse lasteasutuse seaduse § 10 lõiget 1 ja sellega lubada lasteasutustele võtta lapsi alates teisest eluaastast. Lapsevanem saab vanemahüvitist ainult kuni lapse poolteiseaastaseks saamiseni. Eestis on palju lapsevanemaid, kes on üksikemad. Sellel juhul üksikema saab kuus lapsetoetust 150 krooni ja ta võib saada veel riigi poolt ettenähtud toimetulekutoetust 1000 krooni. Seoses sellega on meil järgmised küsimused: 1. Kas oli arvestatud, kui palju inimesi lahkub tööturult?"

Aseesimees Kristiina Ojuland Aitäh, kolleeg Privalova! Kutsun kõnetooli kolleeg Eldar Efendijevi.

Eldar Efendijev Austatud eesistuja! Austatud kolleegid! Mul on järjekordne arupärimine rahvastikuminister Urve Palole ja see puudutab ka väga tähtsat teemat. "2008. aasta jooksul ja käesoleva aasta alguses on Teie koalitsioonipartnerid avaldanud korduvalt arvamust, et tulevikus ei ole vajadust rahvastikuministri büroo eksisteerimiseks ja et kõik tema praegused funktsioonid võiks jagada teiste ministeeriumide vahel. Selline positsioon näitab, et integratsioonipoliitika aktuaalsus kaotab oma rolli." Seoses sellega on meil mõned küsimused. Näiteks: "Kuidas Te hindate praeguse rahvastikuministri büroo iseseisva üksuse töö efektiivsust? Kuidas Te näete tulevikus rahvastikuministri koha vajadust valitsuse koosseisus? Milline võiks olla rahvastikuministri büroo tulevik? Kuidas Teie hindate oma valdkondlikku koordineerimisrolli ministeeriumide vahel?" ...

Aseesimees Kristiina Ojuland Aitäh, kolleeg Efendijev! Kutsun kõnetooli kolleeg Toomas Vareki.

Toomas Varek Aitäh, proua juhataja! Annan üle arupärimise lugupeetud rahandusminister härra Ivari Padarile. 2009. aasta lisaeelarve seadus näeb avalikus sektoris ette nii majanduskulude kui ka personalikulude tõsiseid kärpeid. Samas võib 19. veebruari Eesti Päevalehest lugeda, et riigiettevõtetelt kärpeid ei oodata. Erasektoris on viimase aasta jooksul tehtud märkimisväärseid kärpeid. Sama püütakse teha ka avalikus sektoris negatiivse lisaeelarvega. Vastavalt artiklile on riigiettevõtete peamine eesmärk ikka ja alati võimalikult palju tulu teenida. Teiseks ootab majanduslanguse keskkonnas omanik endiselt korralikku dividenditulu. Nii loodab Rahandusministeerium uuendatud andmetel sel aastal oma äriühingutelt saada 524,38 miljonit krooni. Veel detsembris vastu võetud 2009. aasta riigieelarves oli see summa üle 100 miljoni krooni väiksem. Aitäh!

Aseesimees Kristiina Ojuland Aitäh, kolleeg Varek! Kutsun kõnetooli kolleeg Kalev Kallo.

Kalev Kallo Proua juhataja! Uuenenud diktatuuri tingimustes ei teagi, millist lõiku ette lugeda, sest eriti palju ei jõua. Aga on üks selline lõik siin arupärimises, et Kuku Raadio saates "Nädala tegija" pahvatas Indrek Tarand välja jahmatava teravuse, et järgmistel kohalikel valimistel vabastatakse Tallinn keskerakondlikust okupatsioonist. Tundus, et tegemist on Türkmenistani raadiosaatega, aga isegi seal ei ole veel nii kaugele jõutud, et oma maa poliitikuid okupantideks tembeldada. Aga meil juba on. Ega muid lõike ei jõua siit enam ette lugeda. Arupärimine on esitatud meie veel vabariigi õiguskantslerile. Alla on kirjutanud 13 Keskerakonna fraktsiooni liiget.

Aseesimees Kristiina Ojuland Kutsun kõnetooli kolleeg Vilja Savisaare.

Vilja Savisaar Proua aseesimees! Nüüd on mul arupärimine haridus- ja teadusminister Tõnis Lukasele. Mul on talle kolm küsimust õppetoetuste ja õppelaenu seaduse kohta. Esimene küsimus: "Kuidas hindate, kas tänane õppetoetuste ja õppelaenu seadus on oma eesmärki täitnud?" Teine küsimus: "Õppetoetuste ja õppelaenu seaduses on sätted, mis lubavad ühel õppetasemel õppelaenu täismahus välja võtta vaid ühel korral. Samas räägime, et tuleb soodustada inimeste ümberõpet ning ka kraadiõpe ja kutseõpe on olulisemad ümberõppe võimalused. Kuidas plaanite tagada, et ümberõpe kõrgkoolides muutuks inimestele kättesaadavamaks? Kas plaanite õppetoetuste ja õppelaenu seadust vastavalt muuta?" Kolmas küsimus: "Kas plaanite õppelaenu lage lähiaastatel veel tõsta? Kas on lootust, et tõusevad ka igakuiselt makstavad toetused ja stipendiumid?" Need olid siis küsimused ja neli Riigikogu liiget on sellele alla kirjutanud. Lugupeetud proua Riigikogu aseesimees! Ma kordan veel kord oma küsimust: millal te leiate aega ...

Aseesimees Kristiina Ojuland Aitäh, kolleeg Savisaar! Aeg on läbi.

Vilja Savisaar ... läbi vaadata minu kirjalikku protesti, et olla veendunud, et me ei ole kaks tundi asjata tööd teinud? Ma tänan ja loodan sellele küsimusele adekvaatset vastust saada.

Aseesimees Kristiina Ojuland Aitäh, proua Savisaar! Aeg on läbi. Läheme edasi. Kolleeg Toivo Tootsen!

Toivo Tootsen Head kolleegid! Koos mitme Riigikogu liikmega annan üle arupärimise majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. See puudutab Kagu-Eesti teede hooldust. Kohtumistel Võrumaal ja Põlvamaal on jätkuvalt olnud mureallikaks sealsete teede ülimalt halb olukord. Valdavalt on tegemist kruusateedega, nende korrashoid jätab aga väga palju soovida. Halbade teede tõttu on viga saanud väga paljud autod. Väga halvas olukorras olev Värska–Saatse ja mitmed teised sealsed teed on viinud meeleheitele ka kohalike talunike käest piima kokku vedavad autojuhid. Mitmed talunikud plaanitsevad juba tootmist lõpetada. Kõigest sellest tulenevalt on meil neli küsimust. Näiteks see, et millised Kagu-Eesti teed on kavas sel aastal viia musta katte alla või muuta tolmuvabaks, ja veel kolm küsimust.

Aseesimees Kristiina Ojuland Aitäh, kolleeg Tootsen! Kolleeg Vilja Savisaar, protseduuriline küsimus!

Vilja Savisaar Aitäh, proua aseesimees! Ma ei saanudki oma viimasele küsimusele vastust. Te enne püüdsite siin väga pühalikult ja põhjalikult rääkida, et juhatus vastab kõikidele protestidele. Seekord ei saanud ma küll mitte mingit vastust. Millal on teil esimene võimalus see läbi vaadata? Teil on olnud selleks juba kaks tundi aega, et minu kirjalik protest läbi vaadata ja otsustada selle üle.

Aseesimees Kristiina Ojuland Lugupeetud proua Savisaar! Ma selgitasin, et praegu on tegemist istungi rakendamisega. Me jõuame ka kohaloleku kontrolli juurde, siis kui selleks tuleb aeg, ja juhatus vaatab läbi protesti, mille te olete meile kirjalikult esitanud. Palun, kolleeg Enn Eesmaa!

Enn Eesmaa Austatud kolleegid! Esitan arupärimise keskkonnaminister Jaanus Tamkivile. Seal on viis küsimust. Kuivõrd avaldavad arengukava rakendamisele mõju lisaeelarvega tehtud kärped? Arengukavas on olulise probleemina esile toodud, et põllumajandustootjad ei ole rakendanud piisavaid meetmeid tootmisest tuleneva keskkonnakahju vältimiseks, täielikult ei ole kasutatud veekaitseks suunatud toetusi – näiteks sõnnikuhoidlate ehitamiseks. Põllumajandustootmise intensiivistumine võib kaasa tuua veekeskkonnale avalduva surve tõusu. Kuidas on toimunud selles küsimuses koostöö Põllumajandusministeeriumiga? Kuidas on Riigimetsa Majandamise Keskuse tegevus seotud eelnimetatud arengukavaga ning kuidas hindate selle täitmist? Milline oli Riigimetsa Majandamise Keskuse eelarve aastal 2008 ja milline on erinevus aastaga 2009? Kui suur on RMK juhtkonna palgakulu aastal 2009? Alla on kirjutanud kaheksa fraktsiooni liiget.

Aseesimees Kristiina Ojuland Kolleeg Aivar Riisalu, palun!

Aivar Riisalu Hea juhataja! Head kolleegid! Veel mõnda aega tagasi arutasid kõik poliitilised jõud üheskoos, et riigikaitse kulude arvelt ei tohiks ka kitsamal ajal kokku hoida. Ometi on meil praeguseks selgeks saanud, et 14% riigikaitse kulusid on kärbitud. Kaitseministeeriumil oli plaanis hankida 150 miljoni krooni eest aktuaalseid side- ja infotehnoloogia vahendeid, et tagada Eestile küberturvalisust ja kõike sellesse valdkonda puutuvat, samuti maaväe taktikalise sidesüsteemi väljaarendamine ning kohalike side- ja turvasüsteemide ehitamine. Meie mure on siiralt selles, kas nende kärbete tõttu ei või mitte juhtuda seda, et Eesti küberturvalisuse olukord, mis on viimastel aegadel meile ju palju kõneainet pakkunud, võib sattuda löögi alla. Seoses sellega on meil ...

Aseesimees Kristiina Ojuland Aitäh, kolleeg Riisalu!

Aivar Riisalu ... kaitseministrile kuus küsimust.

Aseesimees Kristiina Ojuland Kutsun kõnetooli kolleeg Lembit Kaljuvee.

Lembit Kaljuvee Aitäh, proua juhataja! Head kolleegid! Kuna aega on vähe, siis ma ei saa seda arupärimist ette lugeda. Arupärimine on meie majandus- ja kommunikatsiooniministrile Juhan Partsile ja selle sisu puudutab Põlevkivi Tehnoloogia Arenduskeskuse asutamist. Mõne sõnaga ütlen, et selline keskus pidi asutatama juba kaks ja pool aastat tagasi. Kaks aastat tagasi, pärast seda, kui ministriks sai härra Juhan Parts, hakkas see idee välja surema ja praeguseks on see kahjuks maha maetud. Samal ajal räägime me sellest, et Eestis on vaja teadmistepõhist majandamist. Mida me veel siis teadmistepõhiselt majandame, kui mitte põlevkivi, kus meil on kõige suurem know how üle maailma?

Aseesimees Kristiina Ojuland Aitäh, kolleeg Kaljuvee! Kutsun kõnetooli kolleeg Lauri Laasi.

Lauri Laasi Austatud juhataja! Head kolleegid! Kuna siin saalis ei ole piiratud mitte ainult kõneaeg, vaid on piiratud ka demokraatia, siis ma ei tea, kas ma julgengi oma arupärimist üle anda – mine tea, mis tagajärjed võivad sellega kaasneda. Nimelt puudutab ka see arupärimine peaministri väidetavat varjatud osalust Emajõe Ärikeskuses. Arupärimine on siseminister Jüri Pihlile. Nimelt on mitmed Tartu Linnavolikogu opositsioonierakondade esindajad vihjanud Andrus Ansipi võimalikule varjatud osalusele AS-is Emajõe Ärikeskus. Väidetavalt omandas praegune peaminister ja endine Tartu linnapea osaluse mainitud äriühingus ajal, mil ta oli Tartu linnapea. Vihjatud on isegi osaluse võimalikule suurusele. Osaluse rahaliseks väärtuseks on erinevate allikate andmetel ligi 100 miljonit Eesti krooni. Siit ka neli küsimust härra siseministrile. Loodame neile peatselt vastuseid saada.

Aseesimees Jüri Ratas Kadri Simson, palun!

Kadri Simson Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma palun kahte minutit nii nagu 17 aastat on antud arupärimiste sisseandmiseks Eesti Vabariigi Riigikogus.

Aseesimees Jüri Ratas Teil on kaks minutit.

Kadri Simson Minu arupärimine on õiguskantsler Indrek Tederile ja see puudutab täna erakorralise istungi kokkukutsumise põhjuseks oleva soolise võrdõiguslikkuse seaduse, avaliku teenistuse seaduse ja Eesti Vabariigi töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu. Nimelt on eelnõule teisel lugemisel lisatud parandusettepanekud, mis puudutasid kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust ja kohaliku omavalitsuse korraldamise seadust ning neil puudus seos eelnõu algse mõttega. Selles arupärimises on toodud rohkelt viiteid Eesti põhiseadusele ning Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele ja sellele, kuidas on Riigikogus kombeks seaduseelnõusid lugeda. Nagu te kõik teate, on neid kombeks lugeda kolmel lugemisel, välja arvatud välislepinguid puudutavad seaduseelnõud, Vabariigi Presidendi seaduse kinnitamine ja Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seaduse uuesti lugemine. Ja sellest tulenevalt palume me seisukohta ja Riigikogu ette vastust andma tulemist õiguskantsler Indrek Tederilt, et ta annaks oma hinnangu, kas Riigikogus on seaduseelnõu 317 puhul järgitud kõiki neid menetlusreegleid, mis meie kodukord ette näeb, ning kas oleks õigem vormistada muudatusettepanekud seaduseelnõuks ja menetleda siis seda ka vastavas korras. Kuidas võib sellise pretsedendi loomine õiguskantsleri hinnangul mõjutada seaduseelnõude edasist menetlemist? Kas on lubatav, et mis tahes seadust võib muuta kahe lugemisega, tuues ta mõne teise eelnõu juurde, mis on esimese lugemise juba läbinud? Me soovime ka teada, kuidas peaks Riigikogu töö- ja kodukorra seadust õiguskantsleri hinnangul muutma, et selliseid olukordi edaspidi vältida, ja kuidas on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus seotud Eesti Vabariigi põhiseadusega. Kas õiguskantsler peaks ...

Aseesimees Jüri Ratas Teie aeg!

Kadri Simson ... selle järele järelevalvet teostama? Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Olga Sõtnik, palun!

Olga Sõtnik Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Minu arupärimine läheb heale haridus- ja teadusministrile Tõnis Lukasele. "Lugupeetud haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas! Majanduslanguse ja sotsiaalsete probleemide tõusu olukorras pööravad mitmed meie ümberkaudsed riigid oluliselt suuremat tähelepanu noorsootöö tõhustamisele ning ajaveetmise võimaluste laiendamisele. Soome Vabariigi majanduslanguse vastase võitlemise plaanis on noorte vaba aja sisustamine üks olulistest meetmetest. Viimastel kuudel on mitmed omavalitsused tunnistanud, et huvikoolid on sulgenud mitmeid ringe ja tegevusi, kuna laste arv on tõsiselt kukkunud. Sellest tulenevalt on Teile järgmised küsimused: 1. Milliseid meetmeid rakendab Haridus- ja Teadusministeerium suurendamaks noorte vaba aja veetmise võimaluste laiendamist? 2. Milliseid samme on astunud Eesti Noorsootöö Keskus, et veelgi suurendada noorte võimalusi olla tegusalt haaratud koolivälisel perioodil? Mida on tehtud, et ennetada laste ja noorte uimastite ja alkoholi tarbimise kasvu? 3. Kui suuri summasid olete suunanud huvihariduse täiendavaks rahastamiseks? 4. Kuidas plaanite edendada ja laiendada pikapäevarühmade tegevust? 5. Kuidas hindate noorsootöö strateegia elluviimise hetkeolukorda? Millised on 2009. aasta tegevused selles valdkonnas? Lugupidamisega Mailis Reps, Vladimir Velman, Valeri Korb, Helle Kalda, Lauri Laasi, Inara Luigas, Enn Eesmaa, Eldar Efendijev ja Olga Sõtnik." Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Evelyn Sepp, palun!

Evelyn Sepp Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Tänan loomulikult Eesti Vabariigi põhiseadust ja Reformierakonda, et ma saan siin kõnelda. Aga arupärimine on majandusminister Juhan Partsile. See puudutab Eesti Energiat. Lubage lühidalt tutvustada seda teksti, et oleks võimalik kaaluda selle sisukust. Eesti Energiast on juba pikemat aega tulnud signaale, et põlevkivienergeetika konkurentsivõime suurendamiseks tuleb selles tööstusharus teha ümberkorraldusi. Juhtide kõnepruugis kõlavad lööklaulu refräänina sõnad "efektiivsus, efektiivsus, efektiivsus." Kogenud inimesed teavad, et kui sellist sõna väga tihti kasutama hakata, tasub karta koondamisi. Riigis opositsioonis olev Keskerakond üritab toimuva valguses tähelepanu osutada, kuid asjatult. Esmaspäeval Riigikogu ees kõneldes ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister, et midagi konkreetset, mida riik põlevkivienergeetikaga ja selles valdkonnas töötavate inimestega lähiajal ette kavatseb võtta, tema ei tea. Ja tal pole ka tegelikult mingit väga selget plaani selles küsimuses, kuigi ta toimib teatavasti kui üldkoosolek ka energeetikaettevõtete ja nendega seotud küsimustes. Kuulda on ikka need vanad head üldised mõtteterad ümberstruktureerimise vajadusest või et põlevkivienergeetika võiks praegusel ebakindlal ajal olla üheks Ida-Virumaa stabiilsuse nurgakiviks. Mis on ka mõnes mõttes õige, kuid töökohad, välismajanduse tasakaal ja muud suured plussid on paraku hakanud kahanema kogu selle jutu valguses. Siit ka mõned küsimused. Millal saavad toimuma ja millised on ümberkorralduste selged eesmärgid? Kui paljusid inimesi need puudutavad? Milline on selle kõige majanduslikult mõõdetav efekt? Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Tiit Kuusmik, palun!

Tiit Kuusmik Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Soovin edasi anda arupärimise justiitsminister Rein Langile. Soov on natuke täpsustada kuritegevuse statistikat. Täna rääkis härra justiitsminister pikalt sellest teemast, aga sellegipoolest, kui Justiitsministeerium esitas läinud aasta statistikat, selgus, et viimasel kolmel aastal on Eestis sooritatud kuritegude arv püsinud stabiilsena. On kuidas on, kuid kehvenenud majandusolude tõttu on meil põhjust küsida, kas sellest tulenev töötus ja sotsiaalsete pingete kasv mõjub kuritegevusele väetisena. Politsei on alati öelnud, et kuritegevuse juured on eelkõige sotsiaalsed ning mida madalam heaolu, seda kõrgem on kuritegevuse tase. Kas me saame tänast päeva näiteks võrrelda 1994. aastaga, mil Eestis kaotas kurjategija käe läbi elu 426 inimest? Mullu oli see arv 86. Siin peetakse silmas nn traditsioonilisi kuritegusid. 14 aastaga on meie elu palju muutunud, kaasa arvatud ka seadusandlus. Nii ei olnud toona näiteks arvutite ja internetiga seotud kuritegevust, SMS-pettusi ega muid selliseid kuriteoliike. Aga ka korduvalt alkoholijoobes autojuhtimine polnud siis kriminaalne tegu. Pisivargusi on seadus aastate jooksul tõlgendanud nii kriminaalse kui ka mittekriminaalse teona. Sellest johtuvalt on ka mõned küsimused. Kas kuritegevuse prognoosimiseks eksisteerib statistiline baas, millele võiks tugineda? Et saada objektiivset pilti, kui stabiilne on meie kuritegevus eri aegadel, tuleks stabiliseerida seadusandlust. Kui kaugel on ja millised on selle saavutamise teed? Alla on kirjutanud seitse erakonna liiget. Aitäh teile!

Aseesimees Jüri Ratas Kalle Laanet, palun!

Kalle Laanet Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Meil, Keskerakonna fraktsiooni liikmetel, on arupärimine siseminister Jüri Pihlile ja see puudutab Kuressaare pääste- ja politseimaja. Siseministeeriumi ja Riigi Kinnisvara AS‑i vahel sõlmiti 13. juulil 2007. aastal üürileping, mille alusel RKAS ehk Riigi Kinnisvara AS kohustus Saare maakonnas Kuressaare linnas Pihtla tee 7 rajatava üüripinna ja selle juurde kuuluva territooriumi üle andma hiljemalt 30. juuniks 2009. aastal. Lepingujärgselt peab RKAS ehitama sellele territooriumile uue hoone Saaremaa siseturvalisuse töötajatele. Lähtuvalt eeltoodust on meil härra Jüri Pihlile järgmised küsimused. Kas antud leping Siseministeeriumi ja Riigi Kinnisvara AS‑i vahel on kehtiv? Juhul kui leping on kehtiv, siis kas antud lepingu täitmise tähtaegadest peetakse kinni? Juhul kui lepingut on muudetud, siis palun vastake, millises osas ja mille alusel. Teadaolevalt olete peale seda lepingut sõlminud mitmeid üürilepinguid uute ruumide rentimiseks Ida-Virumaal. Miks on uued lepingud sõlmitud enne, kui varasemad on ellu viidud? Kas teie prioriteet on eelistada Ida-Virumaa siseturvalisuse töötajate töötingimuste parandamist Saaremaa omadele? Üle kümne Keskerakonna fraktsiooni liikme on siia alla kirjutanud. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Mailis Reps, palun!

Mailis Reps Lugupeetud juhataja! Head kolleegid, Riigikogu liikmed! Käesolevaga on Keskerakonna fraktsiooni paljudel liikmetel tekkinud mitmeid küsimusi seonduvalt vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse aastaga. Eriti raske on majanduslanguse olukorras kindlasti lasterikaste perede olukord, kelle vaesusse jäämise risk on läbi aastate olnud ju kõige suurem. Statistika järgi langeb pere elatustase järsult just pärast kolmanda lapse sündimist ning uuringutest tuleb välja, et praegu on perede laenukoormus väga suur ja perekonnale ei planeerita lisa ka just seetõttu, et kardetakse sattuda makseraskustesse. Seega on juba praegu võimalik öelda, et majandussurutis võib olla pärssiv ka meie iibele. Enamikul juhtudel on Eesti pered võtnud laenu just kodu soetamiseks ja selle tagastamiseks seotakse ennast aastakümneteks rahaliste kohustustega. Mullu kasvas aga märkimisväärselt just nende laenude arv, mis on enam kui 60 päeva viivises. Pangajuhtide hinnangul oli 2008. aasta alguses see tase juba 0,9% ning aasta jooksul kasvas see kurvale tasemele 2,3%. Pangajuhtide hinnangul on praegu makseraskustes juba 3500 perekonda. Sellest tulenevalt on meil ridamisi küsimusi, eriti arvestades seda, et näiteks meie Läti ja Leedu kolleegid on praegu välja töötamas eluasemelaenude teatud osa kinnimaksmist. Sellest tulenevalt on peaministrile küsimused, mida on meil planeeritud ja millised sammud on teoksil. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Helle Kalda, palun!

Helle Kalda Suur aitäh, istungi juhataja! Head kolleegid! Mul on 17 Keskerakonna fraktsiooni liikme nimel üle anda arupärimine härra rahandusminister Ivari Padarile. Küsimus on rahanduspoliitikast. Meedias avaldati 18. veebruaril 2009 aastal Euroopa Komisjoni soovitus karmistada Eesti rahanduspoliitikat ja rakendada mõistlikku avaliku sektori palgapoliitikat. Euroopa Komisjoni arvates tuleks Eestil püüda hoida valitsemissektori puudujääk alla 3% SKT-st ning võtta meetmeid, toetamaks eelarve tugevdamist keskpikas perspektiivis. Seoses sellega on meil kolm küsimust. Esimene küsimus: "Milliseid seadusandlikke ja organisatsioonilisi meetmeid Te kavatsete rakendada rahanduspoliitika karmistamiseks ning kui Te kavatsete, siis milles need konkreetsed meetmed seisnevad?" Teine küsimus: "Kas nende meetmete hulgas on ka Teie poolt välja käidud nn uue maksupoliitika meetmed, millised need on ning milliseid seadusandlikke akte ja kuidas tuleb nende meetmete rakendamiseks muuta?" Kolmas küsimus: "Miks praegune valitsus juba varem, kriisi alguses ei rakendanud seadusandlikke ega muid meetmeid rahanduspoliitika karmistamiseks, vaid esitas selle asemel ridamisi ebareaalseid riigieelarve eelnõusid?" Aitäh teile!

Aseesimees Jüri Ratas Ain Seppik, palun!

Ain Seppik Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Meil on koos terve rea Keskerakonna fraktsiooni liikmetega sisukas, kuid lühike arupärimine peaminister Andrus Ansipile. Tuleneb see kalapüügiseadusest. Nimelt on meil praegu kalurite probleemid jagatud Keskkonnaministeeriumi ja Põllumajandusministeeriumi vahel ning seetõttu on siin rida probleeme, mis on jäänud kahe ministeeriumi vahepeale ja on lahendamata. On päris palju signaale saartelt, kust ma ise olen valitud, et probleemid suunatakse ühest ministeeriumist teise ja sisuliselt jäävad nad lahendamata. See tähendab sadu inimesi ja kümneid probleeme. Kahjuks ei ole need kõik ka nende pikkade aastate jooksul lahenenud. Me arvasime, et on parem, kui osa kalapüügiasjadega tegeleb Põllumajandusministeerium. Tuleb välja, et siiski ei ole ning kuhugi tuleks need probleemid koondada. Sellest tulenevalt loomulikult on meil peaministrile, kes peaks seda tööd koordineerima ja suunama, kaks sisulist küsimust. Kas kalurite poolt on esitatud pretensioone põhjustatuna kalapüügi korraldamise killustamisest kahe ministeeriumi vahel, mis tegelikult on toimunud? Kas peaministri arvates ei oleks mõistlik tuua kalapüügi korraldamine täielikult tagasi Keskkonnaministeeriumi haldusalasse, kus see oli varem? Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Vilja Savisaar, palun!

Vilja Savisaar Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Mul on üle anda arupärimine justiitsminister Rein Langile ja see puudutab kriminaalpoliitika arengusuundi. Sisu seisneb selles, et valitsus esitab tänavu Riigikogule uued kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018. Viimastel aastatel oleme edusamme teinud peamiselt kahes olulises suunas: registreeritud kuritegude arv on vähenenud ja vähenenud on ka kinnipeetavate arv. Oma ettekandes Riigikogus kinnitas justiitsminister kriminaalpoliitika arengusuundadest läinud aasta näitajate osas kokkuvõtet tehes, et võrreldes 2007. aastaga suurenes mullu kuritegevus 1%, mida ühteaegu võib pidada suhteliselt heaks, kuid samas ka ärevust tekitavaks tulemuseks. Sellest väikesest sissejuhatusest lähtuvalt on mul justiitsministrile mõningad küsimused. Kas kuritegevuse suurenemise näitajat võis mõjutada tõsiasi, et möödunud aastal muudeti korduvad pisivargused taas kuriteoks? Kas nägite ette antud muudatuse põhjal muutusele mõjutatud kriminaalstatistika teisenemist? Ja kolmandaks, kas peate sisseviidud seadusmuudatust piisavalt põhjendatuks? Koos minuga on arupärimisele alla kirjutanud Enn Eesmaa, Nelli Privalova, Olga Sõtnik, Toivo Tootsen, Mailis Reps, Rein Ratas, Evelyn Sepp, Ain Seppik ja Aivar Riisalu. Loodame, et justiitsministril on aega tulla lähiajal Riigikogu ette nendele küsimustele vastama. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Head ametikaaslased! Ma palun vabandust, aga ette on kuulda, et infotehnoloogiliste vahendite kaudu jõuavad siia ka teatud helisignaalid Tallinna Linnavolikogust. Mul on palve, et kui te kuulate ja vaatate seda ülekannet, siis nii, et see ei segaks meie tööd siin täiskogu istungite saalis. Inara Luigas, palun!

Inara Luigas Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Annan üle arupärimise regionaalminister Siim Valmar Kiislerile. Arupärimine on regionaalpoliitilise olukorra halvenemise kohta Eesti riigis. Regionaalpoliitika pole Eesti riigis kunagi olnud väga suure toetuse ja arenguga valdkond, valitsuse poolt tehtud 2009. aasta lisaeelarve kärpekavad kohalikele omavalitsustele on aga päris kahetsusväärne tegu, millega vähendatakse kohalike omavalitsuste olulisi toimetulekufinantse ja investeerimisvõimalusi ning koos sellega nõrgestatakse kaugemate regioonide kohalike omavalitsuste toimetulekut veelgi. Kõige raskemaks võib kujuneda olukord nendel valdadel ja linnadel, kel on juba sõlmitud lepingud ehitajatega ja kel tuleb tasuda maksud. 2009. aasta lisaeelarves vähendatakse kokku kohaliku omavalitsuse üksustele tasandusfondi arvestatud eraldiste mahtu 519,17 miljoni krooni võrra. Seejuures eelarvete tasandusfondi vähendatakse 330 miljoni krooni ning § 4 lõike 2 alusel jaotatavate vahendite mahtu 189,17 miljoni krooni võrra. Seoses sellega on meil neli küsimust härra regionaalministrile ja need on järgmised. Kuidas ja millises suuruses on arvestatud koolieelsete lasteasutuste õpikeskkonna arendamine ja pedagoogide palgatõusu toetamine? Majandusprognoosidest tulenevalt suureneb käesoleva aasta lõpuks oluliselt töötute arv, mis võib ulatuda isegi 80 000-ni. Kuidas on sellest tulenevalt võimaldatud kohalikel omavalitsustel, milliste meetmetega ja millise rahasumma ulatuses, töötuse vähendamisega tegelda? Alla on kirjutanud hulk Keskerakonna fraktsiooni liikmeid. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Jaak Aab, palun!

Jaak Aab Austatud juhataja! Head kolleegid! Mul on üle anda arupärimine härra peaminister Andrus Ansipile riigi osalusega ettevõtete kasumi jaotamise kohta. 18. veebruaril s.a kirjutas ajaleht Postimees, et Rahandusministeerium soovib riigifirmadest välja pigistada võimalikult palju dividende. Saak jääb aga varasemate aastatega võrreldes kasinaks. Vabariigi Valitsus püüab sellisel viisil täita 2009. aasta riigieelarvet. Suurima dividendimakse teeb Eesti Energia – 224 miljonit krooni. Eesti Energia juhatuse liikme Margus Kaasiku sõnul on kohustus 224 miljonit krooni dividendideks maksta jämedalt võttes 100 miljoni krooni võrra suurem, kui firma siiani arvestas. "Sada miljonit on praegustes tingimustes väga suur summa, aga kui riigieelarve vajab tuge, peame selle maksmisega hakkama saama," ütles Margus Kaasik. Tallinna Sadam maksab dividende 100 miljonit krooni. Sadama finantsjuht Marko Raid ütles, et see on firmale suur kohustus. Tallinna Sadam on sõlminud lepingu Euroopa Investeerimispangast 40 miljoni euro ehk umbes 626 miljoni krooni laenamiseks. Marko Raidi sõnul vajab sadam sel aastal veel teist sama suurt rahasüsti, et refinantseerida lõppevaid võlakirju ja laene. Sadamal on igal aastal olnud raskusi, et nõutud summad ära maksta. Dividende maksavad riigile ka AS Eesti Loto – 108 miljonit krooni ja Lennuliiklusteeninduse AS – 75 miljonit krooni. Rahandusministeeriumi riigiettevõtete dividendivõtmise eelnõu lugedes torkab silma, et rahapuudusel on püütud ka väikestest firmadest võimalikult palju välja pigistada. Eesti Geoloogiakeskuselt võetakse 220 000 krooni asemel 400 000 krooni, Eesti Kaardikeskuselt 500 000 krooni asemel 575 000 krooni. Seoses eeltooduga on meil ka rida küsimusi härra peaministrile ja alla on kirjutanud 11 Keskerakonna fraktsiooni liiget. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Aadu Must, palun!

Aadu Must Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Mul on koos seitsme kolleegiga au üle anda arupärimine regionaalminister Siim Valmar Kiislerile. Arupärimise teemaks on nimede eestistamise kampaania, millest me lugesime 28. jaanuari ajalehest Postimees. Asi on selles, et selliseid kampaaniaid on ka varem olnud, ajaloolased on sellest palju kirjutanud. Kunagi 1930. aastatel oli analoogne kampaania üks vaikiva ajastu asenduskampaaniatest. Sellest rääkis rahvas ka, kuidas tollane minister Eenpalu või Einbund käis asja propageerimas ja lubas võtta algul endale eesti nimeks kodukoha järgi Aruküla, aga mehed ütlesid, et kuna ta olevat rohkem Lagedi poolt pärit, siis võiks ta äkki võtta nimeks hoopis Arulagedi. Me tahame regionaalministrilt tegelikult asjalikult kuulda selle kampaania tagamaadest, sest Euroopas on nimede sundriigikeelestamist võetud ühe paraaditseva rahvusluse poliitika indikaatorina. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Rein Ratas, palun!

Rein Ratas Austatud juhataja! Esitan peaministrile arupärimise SMS-laenude kohta. 18. veebruari s.a Eesti Päevalehe on-line-portaalis väidetakse, et Reformierakond võitleb SMS-laenu intressi piirmäära vastu. Vastavalt Riigikohtu praktikale on liigkasuvõtmine ebamõistlik ja seetõttu on mitmetel juhtudel tunnistatud kehtetuks üle kahe keskmise Eesti Panga tarbimislaenu intressimäära ulatuvate intresside tagajärjel tekkinud nõuded. Praeguseks on Eesti eri kohtutes sadu juhtumeid, kus on vaidlustatud SMS-laenude lõksu langenud isikutele esitatud nõuded, mis ületavad laenatud summasid kümnetes kordades. Lähtudes eeltoodust, palume teil, austatud peaminister Andrus Ansip, vastata järgmistele küsimustele. Milline on Vabariigi Valitsuse seisukoht eraisikute tarbimislaenude intresside piirmäära kehtestamise suhtes? Kui võimalik, siis andke teada ka oma isiklik seisukoht, kas sellist piirmäära on vaja kehtestada või mitte. Kas Vabariigi Valitsus on vastavat seaduseelnõu välja töötades ja kooskõlastades arutanud piirmäärade kehtestamist või mitte? Kui ei arutanud, siis mis kaalutlustel? Kas teie kui peaminister ja suurima koalitsioonipartei esimees olete andnud oma erakonnakaaslastele ka vastavaid juhiseid või käske? Tänan!

Aseesimees Jüri Ratas Vladimir Velman, palun!

Vladimir Velman Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Ma annan üle arupärimise peaminister Andrus Ansipile. Sotsiaalministeerium saatis e-õigusesse seaduseelnõu, millega liidetakse Tervisekaitse Inspektsioon, Tervishoiuamet ja Kemikaalide Teabekeskus. Ühtse asutuse loomise väidetav eesmärk on vältida tööülesannete dubleerimist ja killustamist, vähendada halduskoormust, parandada teenuste kvaliteeti. Ümberkorraldamise käigus koondatakse ühte asutusse valitsemisala eri asutuste vahel killustatud ja dubleeritud funktsioonid. Näiteks teevad Tervisekaitse Inspektsioon ja Tervishoiuamet mõlemad järelevalvet, kuidas nakkusohtliku materjaliga ümber käiakse ja mõlemad väljastavad ka nakkusohtliku materjali käitlemiseks tegevuslube – Tervishoiuamet eriarstiabi osutajatele, Tervisekaitse Inspektsioon teistele juriidilistele ja füüsilistele isikutele. Sellest tulenevalt on meil peaministrile järgmised küsimused. Kui palju plaanitav reform kulutab riigieelarvest raha 2009. ja 2010. aasta jooksul? Kui suur on plaanitav kokkuhoid, millal see avaldub? Kuidas hindate, kas Sotsiaalministeerium on seekord reformi ettevalmistamisega piisavalt hästi hakkama saanud? Millised probleemid võivad ilmneda, kui asutused on liidetud? Kui palju inimesi reformi tulemusena koondatakse? Kui paljud neist jätkavad tööd loodavas ühendasutuses? Arupärimisele on alla kirjutanud Mailis Reps, Vladimir Velman, Valeri Korb, Inara Luigas, Enn Eesmaa, Olga Sõtnik ja Kalev Kallo. Tänan!

Aseesimees Jüri Ratas Heimar Lenk, palun!

Heimar Lenk Head kolleegid! See arupärimine on sotsiaalministrile ning puudutab pensione ja vanema põlvkonna sotsiaalset seisundit Eestis praegu. Teatavasti jäi pensionitõus väiksemaks kui loodeti – 14% asemel 5%, mis on märgatav vahe. Samal ajal on hinnad kõvasti üles läinud ning vanainimeste olukord halvenenud ja elatustase tunduvalt langenud. Samamoodi teeb pisut noorematele inimestele muret pensionisammaste süsteemi olukord. Selle süsteemi on valitsus ja Sotsiaalministeerium täiesti käest ära lasknud. Inimestel puudub praegu võimalus ülevaadet saada, kui palju nende vara on võlakirjades, kus kohas need võlakirjad asuvad. Teatavasti on 4% pensionifondide rahast paigutatud väga kõrge riskiga äriprojektidesse ja rämpsvõlakirjadesse, mis teeb muret. Suured summad on seal kaduma läinud ja hetke turuolukorras oleks vajalik näiteks rämpsvõlakirja selgumisel fondi vahetada sagedamini kui korra aastas, anda inimestele see võimalus, mida praegu pole. Leiame, et kuna riik tegi II pensionisamba kohustuslikuks, oleks riigi kohus ka vastavatesse probleemidesse rohkem sekkuda ja võib-olla kaaluda võimalust, et inimesed võiksid ära lõpetada lepingu selle fondiga, kui raha seal pidevalt niivõrd alla käib. Ja siin on meil viis küsimust nende asjade kohta, et uus sotsiaalminister värske peaga ja uue jõuga võtaks asjad läbivaatamisele ning vastaks meile, kuidas seda olukorda võiks parandada, et elu läheks paremaks nii vanemal põlvkonnal kui ka nendel, kes alles praegu endale pensioni koguvad.

Aseesimees Jüri Ratas Marika Tuus, palun!

Marika Tuus Austatud juhataja! Head kolleegid! Mul on Keskerakonna fraktsiooni nimel üle anda arupärimine tulevasele sotsiaalministrile. Selle teema puudutab tööhõivet. Olukord meie tööturul on muret tekitav ja iga päevaga lisandub töötute ritta enam kui 100 inimest. Sellist tempot oleme hoidnud juba mitu kuud. Maakonniti on aga töötute arv aastaga lausa mitmekordistunud. Samas ei ole uusi palgateenimise võimalusi mõnes kohas üldsegi olemas. Nii näiteks kandideeris Valgamaal ühe kaupluse 30 uuele töökohale pea 700 inimest. Samas näeme ka, et riik ei ole olukorrale adekvaatselt reageerinud. Meie tööpoliitika on passiivne, mida on kinnitanud ka väga paljud spetsialistid. Oma kulutustelt aktiivsetesse tööturumeetmetesse oleme praegu Euroopas viimasel kohal, kulutame selleks vaid 0,1% SKT-st. Euroopa kulutab meist aga täpselt kümme korda rohkem ning isegi Läti ja Leedu on meist eespool. Siin on ka rida küsimusi. Miks pakutakse Eestis täienduskoolitust vaid töö juba kaotanud inimestele ja sedagi kuni poole aasta möödudes töötuks jäämisest? Miks osaleb Eesti tööturumeetmetes vaid 7% kõigist registreeritud töötutest? Miks kulutab Eesti riik Euroopaga võrreldes kümme korda vähem vahendeid aktiivsele tööturupoliitikale? Miks puudub Eestis töövahetusportaal ja miks me ei kaasa sellesse probleemi ka sotsiaalpartnereid? Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Valeri Korb, palun!

Valeri Korb Lugupeetud kolleegid! Minu käes on arupärimine, mis on suunatud Andrus Ansipile. Me tahaksime küsida ja küsimegi elanikkonna tervisliku seisundi kohta. Võrreldes möödunud aastaga on 2009. aastal riigieelarve seadusega vähendatud 30% summasid, mis on mõeldud ennetustegevuseks, näiteks südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamise riiklikule strateegiale. Nüüd tõsteti lisaks veel ravimite käibemaksu 5%-lt 9%-le. Teadlased märgivad, et riikide vahel on eluea ja tervelt elatud eluea osas väga suuri erinevusi, eriti vanade ja uute riikide vahel. Uuringud näitavad, et Eesti majandus maksab elanikkonna kehva tervise eest niigi kõrget hinda. Ravimite, meditsiiniseadmete ning tehniliste abivahendite käibemaksu tõstmisega ei tule me majandussurutisest veel niipea välja. Kehv tervis piirab inimese töötamisvõimalusi, majandust viivad aga edasi meie inimesed. Eelnevast tulenevalt on meil järgmised küsimused. Milliseid samme on Vabariigi Valitsus ette võtnud, et Eesti elanike tervist parandada? Milliseid strateegiaid, kavasid plaanitakse vastu võtta? Kuidas mõjutab ravimite käibemaksu tõus inimese tervist, kas on koostatud analüüse, kui on, siis milliseid? Millised on nende tulemused? Kui suured on Eesti südame-veresoonkonnahaiguste näidud? Kuidas mõjutab seda ennetustegevuse rahade vähendamine? Koos minuga on alla kirjutanud viisteist Keskerakonna fraktsiooni liiget. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Nelli Privalova, palun!

Nelli Privalova Austatud eesistuja! Head kolleegid! Minu ja minu kolleegide poolt on arupärimine keskkonnaministrile. "Austatud Jaanus Tamkivi! Keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" põhimõtetest ja on katusstrateegiaks kõikidele keskkonnavaldkonna alavaldkondlikele arengukavadele, mis peavad koostamisel või täiendamisel juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest. Keskkonnavaldkond hõlmab nii sisult, ulatuselt kui ka spetsiifikalt väga erinevaid alavaldkondi, seetõttu on nende sihipärase arengu kavandamiseks vastavate alavaldkondade koostamine vajalik ja põhjendatud ka keskkonnastrateegia kui üldisema raamdokumendi olemasolul. Lähtuvalt eeltoodust palume vastata järgmistele küsimustele. Kuidas hindate keskkonnastrateegia aastani 2030 rakendumist? Millised probleemid on selle dokumendi rakendumisel ilmnenud? Strateegia väidab, et keskkonnasõbralikuma olelusringiga kohaliku toidu eelistamine on suurenenud. Kas te saaksite seda väidet tõestada vastavate uuringutega? Joogivee kvaliteet ja elanikkonna varustatus ühisveevärgi veega on aastatega paranenud, kuid joogivee kvaliteedi teatud näitajate osas ei ole veel piisavat paranemise märki. Millistel põhjustel pole paranemist toimunud? Eesti ...

Aseesimees Jüri Ratas Teie aeg! Eldar Efendijev, palun!

Eldar Efendijev Austatud eesistuja! Austatud kolleegid! Esitan teile 12 Riigikogu liikme allkirjastatud arupärimise kaitseminister härra Jaak Aaviksoole. Arupärimine puudutab peent valdkonda, aga kuna 19. veebruaril s.a teatas ajaleht Postimees sellest, siis leidsime, et oleks otstarbekas seda arupärimise kaudu täpsustada. Postimees teatas, et valitsus kärpis 2009. aasta lisaeelarve eelnõus muude Kaitseministeeriumi kulude raames ka välisluuret teostava Teabeameti kulusid 10%. Samas artiklis on viidatud põhjendatult, et reeglina vähendati selles seaduseelnõus asutuste ja organisatsioonide eelarvet 7%. Samast artiklist selgub ka, et kuna Teabeameti eelarve on kaetud riigisaladusega, siis ei ole üldse võimalik saada infot selle kohta, milliseid kuluartikleid konkreetselt kärbiti. Ja sellega seoses on meil mitu küsimust. Näiteks esimene küsimus: milline oli see hädavajadus, mis tingis Teabeameti eelarve kärpimist sel aastal lisaeelarvega 10%? Ja meid puudutav küsimus on kolmas. Vastavalt väljakujunenud Riigikogu tavale ja Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni töökorrale ning julgeolekuasutuste seadusele kooskõlastatakse nende asutuste eelarve muutused ka Riigikogu vastava erikomisjoniga. Mis põhjusel teie antud juhul neid nõudeid rikkusite? Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Aeg! Toomas Varek, palun!

Toomas Varek Härra Riigikogu aseesimees! Minul on arupärimine, lugupeetud Riigikogu, härra peaministrile. See puudutab regionaalministri tegevust. Peaaegu pool aastat on Eesti Vabariigi regionaalministri ametit pidanud Siim Valmar Kiisler. Vaatamata suhteliselt pikale ametisoleku ajale, ei ole ta peale ebaeetilise invaparkimisloa kasutamise ja Hugo Bossi poe igapäevase külastamise mitte millegi muuga silma paistnud. Väidetavalt on olnud juhtumeid, kui ka teile ei ole avalikkusele esinedes, tele- või raadiointervjuud andes meenunud meie hetkel ametis oleva regionaalministri nimi. Valitsusjuhina peaksite julgema tõdeda, et teie koalitsioonikaaslased IRL-ist on jäänud kompetentse inimese leidmisel regionaalministri ametisse selgelt hätta, ja kutsuma neid üles oma saamatust ja lühikest pinki ka tunnistama. On seitse küsimust. Kas te võiksite nimetada kolm konkreetset ettepanekut regionaalpoliitilise olukorra parandamiseks, millega Siim Valmar Kiisler on valitsuses esinenud? Kas peate normaalseks, et regionaalministri avalikkuse jaoks tuntumaks ettevõtmiseks on seni olnud Hugo Bossi poe külastamine Tallinna kesklinnas? Kas olete nõus, et regionaalministri amet käib Siim Valmar Kiislerile üle jõu? Kui oluliseks peate seda, et Eesti omavalitsusliidud ja katusorganisatsioonid on pidevalt olulistes küsimustes regionaalminister Siim Valmar Kiisleriga erinevatel seisukohtadel, ning mis võib teie arvates olla kujunenud olukorra põhjuseks? On veel kaks küsimust. Alla on kirjutanud 16 fraktsiooni liiget. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Kalev Kallo, palun!

Kalev Kallo Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Käesolevaga on mul heameel esitada arupärimine majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. Arupärimine käsitleb 19. veebruari Äripäeva veergudel järjekordselt tõstatatud küsimust kartellikokkulepetest. Võisime lugeda, et lõpuks on valitsus näitamas initsiatiivi võitluseks kartellikokkulepetega. Loomulikult on initsiatiiv leidnud kohe ka vastaseid ettevõtjate hulgas. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juht Toomas Luman peab riigi kartellidevastast tegevust majanduskriisi tingimustes mõttetuks, E-Piima juhataja Jaanus Murakas leiab, et hindade kujundamisel ei ole kartellilepetel Eestis mingit olulist mõju. Samas teatab Konkurentsiameti järelevalveosakonna juhataja Juhan Põldroos, et Konkurentsiameti jaoks on kartellidevastane võitlus prioriteediks ja eelkõige viimaste aastate jooksul on aktiivselt kriminaalmenetlusi läbi viidud. Kogemus näitab, et kartelle siiski Eestis on ja nendega tuleb tegelda. Ka allakirjutanud on seisukohal, et kartellikokkulepped Eestis toimuvad, eriti toimusid need väidetavalt ehituses ehitustegevuse kõrgperioodil 2007. aastal. Suuremad ehitusfirmad jagasid omavahel ära suuremad objektid kokkuleppeliselt, kus nad üksteist ei sega. Väidetavalt just tänu kartellikokkulepetele tegutseb aktsiaseltsi Tallinna Sadam tellitavatel objektidel peamiselt aktsiaselts Eesti Ehitus. Allakirjutanud on ka veendumusel, et kartellikokkulepetevastane võitlus ei ole tänaseni piisavalt tõhus ja on toimunud rohkem kaootiliselt. Sellega seoses on allakirjutanutel ministrile kolm küsimust. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Toivo Tootsen, palun!

Toivo Tootsen Austatud juhataja! Head kolleegid! Koos kaheksa Riigikogu liikmega annan üle arupärimise justiitsminister Rein Langile. See puudutab õigustõlkeid. 2007. aasta detsembri Keele Infolehes on kirjas, et Eesti Õigustõlke Keskuse loodud ESTERM-i andmebaas vajab hädasti täiendamist ja uuendamist. See terminibaas on puutunud nii Justiitsministeeriumisse kui Eesti Keele Instituudi Eesti Terminoloogia Keskusesse ja selle täiendamine on toimunud kahjuks üpris ebaregulaarselt. Samas on ka juba teada, et käesoleva aasta 1. jaanuarist koondatakse Justiitsministeeriumist tõlkijad, terminoloogid ning juristid-lingvistid. Seega langeb ära ka kohustus täiendada ESTERM-i. Ivi Papstel, Justiitsministeeriumi avalike suhete talituse juhataja, on öelnud: "Muudatus on tingitud sellest, et ministeerium soovib senisest enam keskenduda oma põhiülesannete täitmisele. Tõlgete kvaliteeti saab säilitada ka siis, kui need erasektorist tellida. Järgmisest aastast tellib Justiitsministeerium õigusaktide tõlked erasektorist riigihanke reeglite kohaselt." Selle põhjal ongi meil kolm küsimust. Kui palju raha on Justiitsministeeriumil planeeritud käesoleval aastal nende tõlgete tellimiseks? Kuidas edeneb terminibaasi loomine ning kui palju on selleks eraldatud käesoleval aastal vahendeid? Kas ministeeriumi õigusloome ja õiguskeele talitus tegutseb ikka veel edasi ja millised on selle ülesanded?

Aseesimees Jüri Ratas Aeg! Enn Eesmaa, palun!

Enn Eesmaa Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Annan üle arupärimise peaminister Andrus Ansipile soolisest võrdõiguslikkusest kohalikes omavalitsustes ja riigis. Sooline võrdõiguslikkus ehk naiste ja meeste võrdõiguslikkus lähtub arusaamast, et mehed ja naised on vabad arendama oma võimeid ning tegema oma valikuid ilma stereotüüpsetest soorollidest ning eelarvamustest seatud piiranguteta. Sooline võrdõiguslikkus tähendab, et meeste ja naiste erinevat käitumist, püüdlusi ja vajadusi arvestatakse ja väärtustatakse ning neid koheldakse võrdselt. Hoolimata Eesti ühiskonnas viimasel kümnendil toimunud muutustest ei ole tegevusalade sooline jaotus selle aja jooksul märkimisväärselt muutunud. Naised on traditsiooniliselt ülekaalus tegevusaladel, mida ühiskonnas küll väga oluliseks peetakse, kuid mis ei ole sellest hoolimata väga kõrgelt hinnatud – näiteks sotsiaal- ja tervishoiu- ning haridusvaldkond. Mehed domineerivad omakorda sellistel aladel nagu ehitus, energeetika, veondus. Tööturu sooline jaotus avaldab omakorda mõju naiste ja meeste palkadele, mille erinevus keskmise brutotunnipalga osas on kogu taasiseseisvumisjärgsel ajal püsinud ligikaudu 25% juures. See on üks suuremaid Euroopa Liidus. Naiste madalam palk viib ka madalamate pensionideni, mistõttu on naistel kogu elukaare vältel madalam sissetulek. Meil on kolm küsimust. Neist esimene kõlab nii: "Kuidas hindate Teie Eesti kohalikes omavalitsustes soolise võrdõiguslikkuse ideedest kinnipidamist? Kas naisi ja mehi koheldakse võrdselt? Milline on statistika – kui palju on juhtivatel ametikohtadel mehi ja kui palju naisi? Kui suur on nende palgaerinevus?" Küsimusi on veelgi. Koos minuga on sellele arupärimisele alla kirjutanud veel 14 kolleegi. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Protseduuriline küsimus, Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi Aitäh, austatud juhataja! Protseduuriline küsimus. Kas oleks võimalik, kas kodukord võimaldab, et te võtate väikese vaheaja ja vaatate Tallinna Linnavolikogu istungit, kus teie sõber Toomas Vitsut natuke sarnast istungit juhatab ja kuidas ta igasugused aja venitamise ilmingud väga kategooriliselt lõpetab? Mina ei oleks tema käest sõna saanud näiteks ega ka teie erakonnakaaslased. Proovige ja vaadake, see on hea kogemus! Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Aitäh, hea ametikaaslane, selle küsimuse eest! Mina lähtun siin siiski Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest, samuti Riigikogu heast tavast ja praktikast, aga ka kindlasti nende Riigikogu liikmete headest nõuannetest, kes on olnud siin minust kauem. Nii et kindlasti teie saate sõna, kui te tõstate käe püsti ja soovite protseduurilist küsimust. Ma andsin teile selle võimaluse ja annan ka tulevikus, sest ma arvan, et kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu täiskogu istungit ei saa võrrelda ega ühendada. Läheme edasi arupärimistega. Kadri Simson, palun!

Kadri Simson Aitäh! Lugupeetud kolleegid! Nagu Jürgen Ligi küsimuse jätkuks on mul kohe üle anda arupärimine õiguskantslerile, mis puudutab põhiseadusliku riive tuvastamist. Vastavalt põhiseadusele ning õiguskantsleri seadusele on õiguskantslerile pandud kohustus õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse kontrollimiseks. Vabariigi Valitsus on meile esitanud riigieelarve muutmise seaduse eelnõu, mis on seotud usaldushääletusega ja see ei võimalda Riigikogu liikmetel eelnõu kohta parandusettepanekuid esitada. Nii et me võime kindlad olla, et homme võetakse see vastu ja vastavalt valitsuse soovile vähendatakse kohalike omavalitsuste tulubaasi residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust senise 11,93% asemel 11,4%-le. Samuti kavatseb valitsus seada piiranguid omavalitsuste laenamise piiramiseks. Põhiseaduse § 154 lõike 2 lausest 2 tuleb välja kohaliku omavalitsuse finantsgarantii: kohalike omavalitsuste rahastamise mehhanismi loomine, mis tagaks kohalikule omavalitsusele piisavad rahalised vahendid nii riiklike ülesannete täitmiseks kui kohaliku elu küsimuste korraldamiseks. Me soovime koos kaasarupärijatega teada saada õiguskantsleri seisukohta. Esiteks selle kohta, kas riigi 2009. aasta lisaeelarve ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu puhul on tegemist põhiseadusliku riivega kohalike omavalitsuste suhtes. Teiseks soovime teada saada, mitu korda järjest võib Vabariigi Valitsus kasutada sellist võtet, et siduda negatiivse lisaeelarve usaldushääletusega ja seeläbi hoiduda tegelikult igasugustest eelarvearuteludest Riigikogus, eirates riigieelarve seaduse § 43 lõikes 5 sätestatut? Ma annan selle arupärimise õiguskantsler Indrek Tederile üheksa kolleegi nimel üle. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Aivar Riisalu, palun!

Aivar Riisalu Hea juhataja! Head kolleegid! Viimaks ometi on saabunud Eestimaale teatud selgus, ja selle kinnituseks on see, et Riigikogus on moodustatud tuumaelektrijaama toetusgrupp, millesse ka mina kuulun, sest meie energeetika arengustrateegiates valitseb juba pikemat aega teatud vaakum – väga täpselt ei saa aru, millist energeetikat me ikkagi tulevikus peaksime tarbima. Tahaks loota, et lähiaastakümnel saab tuumajaam Eestis väga konkreetsed piirjooned. Ainus probleem, mis natuke hinge närib või, ütleme, praeguses olukorras ebakindlust tekitab, on see, et teatavasti on projekt väga kallis. Ja seetõttu me soovime seitsme Keskerakonna fraktsiooni liikme allkirjadega arupärimisega Rahandusministeeriumilt ja rahandusministrilt isiklikult selgust selle kohta, kuidas ta näeb tuumajaama rahastamise skeeme Eestimaal praegu, sest kui jaama ehitus peaks ära otsustatud saama, siis oleks küll ääretult piinlik, kui meie majandus seda programmi välja ei kannata. Seoses sellega on meil kolm väga konkreetset küsimust. Ja neist põhiline on see, kas Rahandusministeerium otsib praegu lahendusi, kuidas seda projekti rahastada, sest rahastamine on asja sünni juures siiski üsna oluline võti.

Aseesimees Jüri Ratas Lembit Kaljuvee, palun!

Lembit Kaljuvee Härra juhataja! Head kolleegid! Mul on au anda üle arupärimine härra Juhan Partsile. See arupärimine puudutab Eesti energeetikapoliitika ja Eesti energiamajanduse administreerimise võimalikku muutmist. Me teame, et viimasel viiel aastal ei ole Eesti energeetikas praktiliselt ühtegi asja ära tehtud. Korduvalt on tõstetud elektri hinda. Ja me teame ka seda, et energeetikapoliitikat ei juhi mitte majandusministeerium, vaid Eesti Energia. Teadaolevalt saab Eesti Energia juhatuse lepingu tähtaeg sel aastal täis ja meil on seoses sellega majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile viis küsimust, mis puudutavad hinnangut praeguse juhtkonna tööle ja samuti seda, kuidas näeb härra Juhan Parts edaspidi ette Eesti Energia juhtimist, kelle poolt, ja kuidas ta näeb ette Eesti energiamajanduse juhtimist, energiapoliitika juhtimist. Arupärimisele on alla kirjutanud neli Virumaa saadikut. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Olga Sõtnik, palun!

Olga Sõtnik Hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mul on arupärimine peaminister Andrus Ansipile ja see puudutab Eesti krooni devalveerimist. Täna oli ka sellest järjekordselt juttu meedias. Seekord rääkis sellest Siim Kallas. Aga minu arupärimine on järgmine. Viimasel ajal on ühiskonnas teravaks teemaks tõusnud Eesti krooni devalveerimise temaatika. Meie poole pöörduvad pidevalt murelikud kodanikud küsimusega, millal Vabariigi Valitsus Eesti krooni devalveerimise otsuse vastu võtab ja milliseid tagajärgi see üksikisikutele ja ettevõtetele toob. Eesti krooni kurssi reguleerib seadus Eesti krooni tagamise kohta. Selle seaduse § 1 ütleb, et Eesti kroon (ringluses olev sularaha, raha jooksvatel ja tähtajalistel pangakontodel) lastakse käibele täielikult tagatuna Eesti Panga kulla- ja konverteeritava välisvaluuta reserviga. Lähtudes sellest palume teil vastata järgmistele küsimustele. Kas olete otsustanud, millal ja mis ulatuses toimub krooni devalveerimine? Millistele ühiskonnarühmadele ja majandusharudele oleks Eesti krooni devalveerimine kasulik, millistele kahjulik? Kas devalveerimise teostamiseks kasutatakse sama meetodit, mis kohalike omavalitsuste volikogude ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmiseks (seaduseelnõu 317, mida me praegu menetleme)? Ehk juba menetluses olevale seadusele tehakse vastavad muudatusettepanekud esimese ja teise lugemise vahel ning seejärel toimuvad ühel päeval teine ja kolmas lugemine? Kas on mõni välisorganisatsioon, mis nõuaks Eesti riigilt Eesti krooni devalveerimist? Kas krooni devalveerimine aitab Eestil kiiremini üle minna eurole? Kas kõik Eesti kroonid on tagatud eurodega? Arupärimisele on alla kirjutanud 12 Riigikogu liiget. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Lauri Laasi, palun!

Lauri Laasi Härra juhataja! Head kolleegid! Mul on üle anda arupärimine õiguskantsler Indrek Tederile: "Lugupeetud õiguskantsler! Riigikogu menetluses olnud seaduseelnõu 317 oli koostatud kiirustades, ilma kohalike omavalitsustega konsulteerimata. Muudatuste juurde ei esitatud arvestatavaid selgitusi ja põhjendusi. Muudatustel puudus sisuline seletuskiri. Oleme seisukohal, et seadusandja ei tohiks teostada õigusemõistmise funktsiooni ega sekkuda õiguskantsleri pädevusse. Kohalike omavalitsuste õigustloovate aktide, näiteks volikogu määruste õiguspärasuse üle teostab järelevalvet õiguskantsler, kes põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 6 lõike 1 punktide 1 ja 3 alusel saab tunnistada nii jõustumata kui jõustunud kohaliku omavalitsuse õigustloova akti põhiseadusvastaseks. Sellise taotluse lahendab Riigikohus. Sellest tulenevalt on meil Teile järgmised küsimused. Kas kehtivas õiguses on Teie arvates olemas menetlus, kuidas kontrollida, kas linnaosade kaotamine Tallinnas oli põhiseaduspärane? Kas otsustades välistada sellist kontrollivõimalust on seadusandja Teie arvates tunginud õiguskantsleri pädevusse ja õigusemõistmisesse üldisemalt?" Ja on veel üks küsimus. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Evelyn Sepp, palun!

Evelyn Sepp Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mul on üle anda arupärimine rahvastikuminister Urve Palole ja see puudutab rahvuskaaslaste programmi nõukogu moodustamist. Paraku on tegemist sellise mõneti delikaatse teemaga. Ei saa salata, et kõik mis puudutab rahvussuhteid Eestis, on kahjuks praeguseks kujunenud üsna delikaatseks teemaks. On see siis n-ö erineva arusaama ning väärtushinnangute tõttu ja võib-olla ka puudulikust arusaamisest meie põhiseaduslikest väärtustest, seda on raske öelda. Kuid sellesama rahvuskaaslaste programmi nõukoguga on juhtunud nimelt selline n-ö tore lugu, et kui Vabariigi Valitsuse seaduse §-st 21 tulenevalt ja selle alusel on Vabariigi Valitsus 5. veebruaril s.a oma korraldusega nr 43, mis kannab pealkirja "Rahvuskaaslaste programmi nõukogu moodustamine valitsuskomisjoni ülesannetes" justkui kokku kutsunud sellise komisjoni, on see koosseis väga hämar ja väga salapärane. Nimelt sätestab selle punkt 2, et nimetada nõukogu esimeheks minister Urve Palo – nimeliselt – ning liikmeteks haridus- ja teadusminister (nagu me ei teaks, kes ta on, nime ei ole), Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskuse juhataja (nagu me ei teaks, kes ta on), Eesti Keele Instituudi vanemteadur (nimi, aga me ei tea, kes ta on), Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna nõunik (anonüümne salajane isik), Kultuuriministeeriumi asekantsler kultuurilise mitmekesisuse ja välissuhete alal (samuti salajane anonüümne isik). Edasi siis Urve Palo nõunik, ei tea kes, Sihtasutuse Eesti Migratsioonifond juhatuse liige, samuti salajane, jne. Seoses sellega lihtsalt tekib mitmeid kummalisi küsimusi, et kas meil on tegemist mingi salasekti või -nõukoguga või millise pädevusega need inimesed saavad sinna nimetatud, kas ainult ametikoha või mingite muude tunnuste järgi.

Aseesimees Jüri Ratas Tiit Kuusmik, palun!

Tiit Kuusmik Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Soovin edasi anda arupärimise austatud peaministrile Andrus Ansipile. Meie poole on pöördunud Sõmera hooldekodu töötajad, kes on mures oma püsielanike edasise käekäigu pärast. Pöördujate sõnutsi on AS Hoolekanne võtnud vastu otsuse kaotada hooldekodust ära toetatud elamise teenus. Sellel on majanduslik põhjendus: Sõmeral puuduvad selle teenuse pakkumise jaoks vastavad tingimused, st kliendid peaksid elama praktiliselt iseseisvalt üürikorteris. AS Hoolekandeteenused on võtnud vastu otsuse kolida kliendid mandrile Koluveresse ja Mõisamaale ning ettevalmistused selleks juba käivad. Kolimisest ei tohi hoolealused aga midagi teada ja töötajaid on ähvardatud aktsiaseltsi juhi Maarja Mändmaa poolt vallandada, kui nad teada peaksid saama. Siiski on informatsioon hoolealusteni jõudnud. Mõned inimesed on olnud seal üle 20 aasta ja lahkumine oleks vastumeelne. Kõnealused käivad päevakeskuses tööl ning see on oluline osa nende elust. Teiseks takistuseks olevat asjaolu, et varasemast ajast tehtud vea tõttu on neil enamikul vale teenus – nad ei saa tegelikkuses iseseisvalt ehk toetatud elamises hakkama. Mitmed ei oskavat raha lugeda, kuid uue stsenaariumi järgi peaksid nad nüüd paari kaupa Koluvere hooldekodu lähedal asuvates korterites 3000-kroonise sissetulekuga hakkama saama. On tehtud ettepanek teenuse ümbermuutmiseks, et see vastaks kõnealuste klientide reaalsele olukorrale ja nad ei peaks kolima oludesse, kus nad ei soovi elada ja kus ilmselt ka toime ei tule. Aktsiaseltsilt tuli vastus, et nad võivad teha avalduse teenuse muutmiseks, kuid ära lähevad niikuinii – koos avaldusega. Oleme esitanud selle kohta kirjaliku küsimuse ka sotsiaalministrile, aga kahjuks tema meie küsimusele ei vastanud. Olgu märgitud, et tänaseks on õiguskantsler algatanud selles küsimuses menetluse. 11 Riigikogu liiget Keskerakonna fraktsioonist on esitanud kolm küsimust, millele palume vastata. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Kalle Laanet, palun!

Kalle Laanet Austatud juhataja! Head kolleegid! Meil on esitada arupärimine Keskerakonna fraktsiooni liikmete nimel siseminister Jüri Pihlile. See arupärimine puudutab pensionäride turvalisust. Me kõik teame, et veebruari algusest laekub pensionäridele pension pangakontole. Meie seisukoht on, et nad on muutunud riskirühmaks just selles suhtes, et nad võivad väga kergesti langeda kurjategijate ohvriks. Kuigi täna, kui justiitsminister Rein Lang esines meile siin Riigikogu ees ja tutvustas kriminaalpoliitika arengusuundi, väitis ta, et uus süsteem, mis on selline, et pensionid laekuvad hoiuarvetele, peaks just hajutama riske, sest postiljonid ei käi suurte sularahakogustega mööda Eestimaad ringi, arvame meie, et praegu on tegelikult see risk just nimelt üksikutel pensionäridel ja nad võivad oma pensionist ilma jääda. Sellest lähtuvalt küsime me siseministrilt, kas sisejulgeoleku ja korrakaitsjad on mõelnud sellele probleemile, kas nad on seda riskirühma teavitanud varitsevatest ohtudest ja kas siseminister oskab öelda, millistes piirkondades on pensionäril suurem risk sattuda just nimelt kuritegevuse ohvriks. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Mailis Reps, palun!

Mailis Reps Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid Riigikogu liikmed! Jätkaksin kriminaalpoliitika teemal. Mõned tunnid tagasi arutasime siin minister Rein Langiga kriminaalpoliitika arengusuundi ning kuulates tänast ettekannet ja justiitsminister Rein Langi vastuseid meie küsimustele ning lugedes ka ajalehes Postimees ilmunud Toomas Lumani arvamusi selle teema kohta, tekkisid meil mõned küsimused seoses kartellikuritegudega. Meid huvitaks, kuidas on Vabariigi Valitsus võtnud ette samme kartellikuritegude vastu võitlemiseks, milline on praegune karistuspraktika kartellikuritegude puhul ning millistel põhjustel on seadusandlik regulatsioon nende kuritegude puhul jäänud praeguseks võib-olla liiga pehmeks. Kui justiitsminister nii ei arva, siis milline on tema seisukoht selles suhtes. Samuti huvitab meid, kuidas suhtub justiitsminister ajalehe Postimees vahendusel edastatud Toomas Lumani seisukohtadesse nn leebusprogrammi kohaldamise osas ja kas me peaksime sellise programmi seadustamisest praegu loobuma. Arupärimisele on alla kirjutanud mitmed Keskerakonna fraktsiooni liikmed ja ma usun, et justiitsminister annab meid huvitanud küsimustele kindlasti põhjapanevad vastused. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Vilja Savisaar, palun!

Vilja Savisaar Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Minu järgmine arupärimine on peaminister Andrus Ansipile ja see puudutab olukorda tööturul. Olukord tööturul näib halvenevat pidurdamatu kiirusega. Võrreldes 2008. aasta 31. jaanuariga kasvas töötute arv 146,3%. Tegevusalati vähenes kõige rohkem põllumajanduses, ehituses ja töötlevas tööstuses hõivatute arv. Kõige rohkem kasvas kaubanduses töötajate arv. 31. jaanuaril 2009 oli Tööturuametis registreeritud 38 812 töötut, mis moodustab 6% tööjõust vanuses 16 aastat kuni pensioniiga (4,5% tööealisest elanikkonnast vanuses 16 aastat kuni pensioniiga). Võrreldes 31. detsembriga 2008 on töötuid registreeritud 8438 inimese võrra rohkem ehk 27,8% enam kui mullu. Ma ei loe teile neid kõiki protsente ette, aga lähtuvalt nendest kurbadest numbritest on meil peaministrile neli küsimust. Milline on valitsuse plaan tööturu olukorra parandamiseks? Milline on valitsuse plaan uute töökohtade loomiseks? Kas olete plaaninud erinevates Eesti piirkondades võtta kasutusele erinevaid meetmeid, kui, siis milliseid? Praegune töötuskindlustushüvitise ja tööturutoetuse suurus pole piisav, tagamaks töötajatele majanduslikku toimetulekut uue töökoha leidmiseni. Eestis elab praegu ligi 40 000 inimest, kes on suure tõenäosusega jäänud hätta oma igapäevaste vajaduste rahuldamisega. Kuidas plaanite neid inimesi aidata? Arupärimisele on alla kirjutanud õige palju Keskerakonna fraktsiooni liikmeid. Loodame, et peaministril on meile ka olulisi ja sisulisi vastuseid. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Helle Kalda, palun!

Helle Kalda Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mul on 16 Keskerakonna fraktsiooni liikme nimel üle anda arupärimine tööhõiveprobleemide kohta. "Austatud härra peaminister Andrus Ansip! Aastal 2007 valmis Sotsiaalministeeriumi tellimusel uuring "Töövaldkonna areng". Antud uuringus on kirjas, et ühiskonna eduka arengu aluseks on inimeste võimalikult suur tööga hõivatus. Hõive suurendamine saab järjest tähtsamaks ajal, mil rahvastik vananeb ja tööealise elanikkonna osatähtsus väheneb. Seetõttu on oluline säilitada inimeste töövõime ja osalemine tööelus võimalikult pikkadeks aastateks. Olulise probleemina tuleb välja ka mitte-eestlaste töötus. Eesti tööjõu-uuringu andmetel moodustavad mitte-eestlased märkimisväärse osa – 33% – tööealisest elanikkonnast, mistõttu on oluline selle rühma osalust ja probleeme tööturul ka eraldi käsitleda. Taasiseseisvumisjärgsel perioodil on mitte-eestlaste töötus olnud püsivalt suurem kui eestlastel. Lähtuvalt eeltoodust on meie küsimused järgmised. Mida konkreetselt on valitsus teinud, et parandada Eesti inimeste tööga hõivatust? Milline ühiskonna sotsiaalne grupp kuulub täna kõige rohkem riskirühma (üksikemad, noored)? Mida on Teie poolt juhitav valitsus teinud, et leevendada ühiskonna riskirühma kuuluvate inimeste probleeme? Kui suur on Teie arvates normaalne töötuse määr ühiskonnas, et see mõjuks majanduse struktuurile positiivselt? Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Austatud Riigikogu! Rohkem kõnesoove ei ole. Läheme edasi teadete juurde. Riigikogu juhatus on kinnitanud Riigikogu liikme Mati Raidma riigikaitsekomisjoni esimeheks ning Riigikogu liikme Toivo Tootseni riigikaitsekomisjoni aseesimeheks. Riigikogu juhatus on määranud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 421 ja 417 kohta muudatusettepanekute esitamise uueks tähtajaks s.a 23. veebruari kell 15. Kolmapäeval, s.a 25. veebruaril osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, rahandusminister Ivari Padar. Seoses riigipühaga teisipäeval palun esitada taotlused küsimuste esitamiseks esmaspäeval, 23. veebruaril kella 12-ks. Austatud Riigikogu! Viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll Kohalolijaks registreerus 77 Riigikogu liiget, puudub 24. Tulenevalt meie kodu- ja töökorrast on Riigikogu täiskogu istung otsustusvõimeline. Läheme edasi oma tänase päevakorra juurde.


Üles / Tagasi

1. 20:23 Soolise võrdõiguslikkuse seaduse, võrdse kohtlemise seaduse, Eesti Vabariigi töölepingu seaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (317 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Jüri Ratas Täiendava istungi päevakorras on Vabariigi Valitsuse algatatud soolise võrdõiguslikkuse seaduse, võrdse kohtlemise seaduse, Eesti Vabariigi töölepingu seaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Soovivad. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Evelyn Sepa!

Evelyn Sepp Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Eile rääkisime me siin saalis üllatavalt pikalt ja põhjalikult soolise võrdõiguslikkuse erinevatest aspektidest ning vajadusest sellealast tööd ja tegevust oluliselt tõhustada. Rääkisime naiste ja meeste õigustest, võrdsetest võimalustest ning võrdsest kohtlemisest. Me saime sellest, mida võrdsed võimalused tähendavad ja kuidas neid edendama peab, samas üllatavalt üksmeelselt aru. Keegi ei tõstatanud muuhulgas küsimust ega püüdnud õigustada näiteks seda, et keskealist valget eesti keeles kõnelevat meest Nõmmelt võiks kohelda või peaks kohtlema kuidagi teisiti ...

Aseesimees Jüri Ratas Austatud ettekandja! Ma palun vabandust! Head ametikaaslased! Palun austame ettekandjat!

Evelyn Sepp Et peaks teda kohtlema kuidagi teisiti kui keskealist valget eesti keeles kõnelevat meest Lasnamäelt. Seega, head kolleegid, on lahendus lähemal, kui me seni oleme osanud vaadata. Vastus on lihtne: keskealist valget eesti keeles kõnelevat meest nii ühes kui teises linnaosas tuleb mõistagi kohelda võrdselt, nagu ka valget keskealist vene keeles kõnelevat meest, elagu ta siis Nõmmel, Pirital või Lasnamäel. Ja ei pea vist üle kordama, et tegemist on mitmekordselt kaitstud põhiõiguse ning põhiseaduslikku järku väärtusega. Mõistagi rakendub selline võrdse kohtlemise nõue ka valimistele, teisiti poleks see ju ka mõeldav. Nii et, head sõbrad, mille üle te siin õigupoolest vaidlesite, kui te nõutasite neile valgetele meestele ebavõrdset kohtlemist? Kas te tõesti arvate, et tegemist on näiteks mingi puudega elanikkonnagrupiga, keda peab kuidagi alaväärsemalt, soodsamalt kohtlema sõltuvalt sellest, millises linnaosas ta elab? Sellest saaksime võib-olla veel kuidagi aru, kuid usun, et ainuüksi selline küsimuse püstituski tõsimeelsena oleks nendes linnaosades elavatele inimestele solvav ja siinkõneleja ei soovi midagi muud kui seda, et nad oleks võrdselt ja lugupidavalt koheldud nagu ka kõik teised tallinlased. Head kolleegid valitsuskoalitsioonist! Ise te ju panite valimiste teema samasse seadusesse soolise võrdõiguslikkuse küsimustega ja nüüd peate sellega leppima, et ka valimisseaduse sätete tõlgendamisel tuleb lähtuda teistest selle seaduse õigusnormidest ehk siis soolise ja ka muudest võrdõiguslikkuse seaduse nõuetest, kuna käsitletavat muudatust tulebki tõlgendada eesmärgipäraselt. See on ju ometigi lihtne! Austatud kolleegid! Kui te sellise sissejuhatuse peale kahtlustate mind selles, et ma Keskerakonna nimel siit kõnepuldist teist mõne üle irvitan, siis tunnistan, et saate asjast täiesti õigesti aru. See, mida te korraldanud olete, ei vääri sügavat lugupidamist ja me oleme paljudes teist väga-väga pettunud. Küll aga on see naer läbi pisarate. See ei ole katse naeruvääristada parlamentarismi, see on suhteliselt meeleheitlik samm selleks, et me ei kalduks pöördumatult kõrvale parlamentaarse demokraatia radadelt, millele kahjuks on oma kõva panuse andnud nii proua Kristiina Ojuland kui ka Urmas Reinsalu, samuti paljud teised kolleegid, kelle nimed isegi ei vääri siit kõnepuldist mahaütlemist. (Sumin.) Täna jõudsime me sujuvalt isegi sinnamaale, et selline elementaarne parlamendi ülesanne nagu parlamentaarne järelevalve täitevvõimu üle on tühine, aegaraiskav ja venitav. Ma ei tea, kuhu meil on veel jõuda sellest tõdemusest kaugemale, sest tegelikult pärast paar tundi tagasi siin saalis toimunut ei ole me võib-olla üldse enam parlamentaarne vabariik. Mõistagi on sellel eelnõul palju ka n-ö valimiste ja kohaliku omavalitsuse autonoomiaga seotud põhiseaduslikke aspekte, kuid on üsna selge, et eelnevatel päevadel on neid väga põhjalikult ja professionaalselt käsitletud. Mul ei ole põhjust stenogrammi huvides neid veel kord üle korrata. Tegemist on sisulistel põhjustel põhiseadusega vastuolus oleva seadusega, mis eriti puudutab valimiskorraldust ja kohaliku omavalitsuse korralduse aspekte. Kuid ütleme nii, et teie poliitiline tahe, lugupeetud valitsuskoalitsioon, on olnud ülimalt selge. Te olete olnud valmis eesmärgi nimel tegutsema valitud vahenditega ja see on olnud teie õigus otsustada. Kuid täna, pärast seda hääletust on otsustamise järg Vabariigi Presidendil, kelle jaoks peamine küsimus tõenäoliselt peale põhiseaduslike küsimuste, on see, millise vabariigi president ta tahab olla – kas banaanivabariigi president või euroopaliku õiguskultuuriga vabariigi president. Pärast tema otsust võib see vaidlus varem või hiljem jõuda Riigikohtusse, kuid ka see oleks ometigi väga kahetsusväärne. Ma kutsun teid üles hääletama selle seaduseelnõu vastu, sest paraku ainult nii on täna võimalik kaitsta Eesti Vabariigi põhiseadust ja põhiseaduslikke väärtusi. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Tänan! Ma palun Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Taavi Rõivase!

Taavi Rõivas Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Ma ei tea, kui paljudel teist oli võimalik istungi ajal jälgida seda, mis toimus all-linnas. Meie oma toas jälgisime seda põgusalt on-line-kanalite vahendusel. Ma ütlen täiesti tõsiselt, et see, mis seal toimus, see mismoodi keskerakondlaste erakonnakaaslane Toomas Vitsut Tallinna Linnavolikogu koosolekut juhatas, on Eesti demokraatia häbiplekk. See, et Tallinna Linnavolikogu esimees vastab volikogu liikmete küsimustele matslikult, soovitab neil vahepeal potil käia – jah, head kolleegid, te kuulsite õigesti, volikogu esimees Tallinna linnas soovitas volikogu puldist volikogu liikmetel potile minna. Samuti jagas ta usinalt diagnoose ja ütles, kellel mis parajasti probleemiks on. Niimoodi juhatatakse siis Tallinna Linnavolikogu koosolekut. Nagu ma ütlesin, see on Eesti demokraatia häbiplekk. Ei ole vist mõtet peatuda küsimusel, et Tallinna haldusreformi teemal lubati rahvahääletust või rahvaküsitlust nii linnapea, volikogu esimehe kui ka teiste kõrgete ametimeeste poolt. Mis reaalselt juhtus, seda me kõik teame. Me oleme juba meediakanalitest kuulnud, kui tõsine või naeruväärne küsitlus tegelikult toimus. Ma tahaksin peatuda natuke pikemalt Ain Seppiku pakutud kompromissil, sest minu meelest avas see Keskerakonna plaani tõelise olemuse. Kõhklematult oli Ain Seppik valmis loobuma Tallinna haldusreformist, kui saaks ainult selle ühe ringkonna. Erakordne ausus! Ka Tallinna volikogu esimees tunnistas Haabersti halduskogus esinedes, et tegelik eesmärk ei ole mitte kulude kokkuhoid, tegelik eesmärk ei ole mitte efektiivsuse tõus või apolitiseerimine, tegelik eesmärk on valimiskorralduse muutmine ühele parteile soodsas suunas. Täna meie arutame siin, kas peaks olema võimalik see, et kui üks võimulolev partei ühes volikogus arvab, et valimiskorraldust tuleb muuta, siis nad saavad seda iga hetk teha, ka vahetult enne valimisi, nagu on praegu plaanis. Mina leian, et see ei peaks võimalik olema Eestis, mis on kahtlemata õigusriik. Ka mina olen valmis pakkuma Ain Seppikule kompromissi. Teeme siis nii, et Tallinn viib oma haldusreformi läbi selliselt, et linnaosasid ei kaotata, et halduskorraldust üleöö ei muudeta. Tehakse ära need asjad, millest rahvale suure suuga on räägitud: halduskulude vähendamine, bussipileti odavnemine 6% – mis on küll absurdne näide, aga ka seda lubati poolthääle eest küsitluspunktides –, apoliitilised linnaosavanemad jne, mida iganes. Te võite kõike seda teha, aga jätame halduskorralduse puutumata, jätame valimiskorralduse muutmata. Minu meelest võiksid Tallinna valimised ja kõikide teiste Eesti omavalitsuste valimised olla aus ideede konkurents. Mitte nii, et ühel omavalitsusjuhil, kes parajasti võimul on, on võimalus suvaliselt seadusi tõlgendada, suvaliselt linna õigusakte tõlgendada ja teha need viimasel hetkel ümber täpselt selliseks, nagu just parajasti temale tema arvates kasulik on. Juhin teie tähelepanu, et meie siin täna ei muuda valimiste korraldust, me ütleme selgelt välja parlamendi tahte, et vahetult enne valimisi valimiskorralduse muutmine ühe partei huvides on lubamatu. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Tänan! Repliik kohapealt. Ain Seppik, palun!

Ain Seppik Aitäh, lugupeetud juhataja! Pean tõepoolest tunnistama, et me oleme viimastel nädalatel Taavi Rõivasega kuidagi kahtlaselt lähedasteks saanud, aga see on niisugune mehelik sõprus lihtsalt. Kuid ma tahaksin teha selle täpsustuse, et me arutasime soolise võrdõiguslikkuse sabas ootamatult hoopis teise looma saba – kaht seadust, kohaliku omavalitsuse korralduse seadust ja kohaliku omavalitsuse valimise seadust. Minu suurepärane ettepanek puudutas nimelt viimast, kus oligi juttu valimisringkondadest, ja minu ettepaneku teine pool oli see, et jätkem kohalike omavalitsuste elu korraldamine nende enda hooleks. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Me võime asuda eelnõu 317 lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. Kas võime minna lõpphääletuse juurde? Tulenevalt meie kodu- ja töökorra seadusest nõuab eelnõu 317 Riigikogu koosseisu häälteenamust ning enne lõpphääletust viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll Kohalolijaks registreerus 65 Riigikogu liiget, puudub 36. Panen lõpphääletusele eelnõu 317. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Hääletustulemused

Aseesimees Jüri Ratas Tulemusega poolt 58 Riigikogu liiget, vastu 27, erapooletuid ei ole on Vabariigi Valitsuse algatatud soolise võrdõiguslikkuse seaduse, võrdse kohtlemise seaduse, Eesti Vabariigi töölepingu seaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 317 seadusena vastu võetud. Meie päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud. Austatud Riigikogu! Tänane istung on lõppenud. Tänan teid ja jõudu teile teie töös! Istungi lõpp kell 20.37.

Üles / Tagasi