Riigikogu

» Stenogramm » Kolmapäev, 15. mai 2013

XII RIIGIKOGU STENOGRAMM

V ISTUNGJÄRK

Kolmapäev, 15. mai 2013, kell 13:00

Toimetamata


	13:00 Infotund
	1. Avatud elektriturust
	2. Turvalisusest
	3. KÜ vaidluste lahendamisest
	4. PPA palkadest


	14:00 Istungi rakendamine
1.	14:03 Kaubandusliku meresõidu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (353 & 386 SE) kolmas lugemine
2.	14:05 Eesti Vabariigi ning NATO Euroopa vägede kõrgema peakorteri ja NATO arenduse kõrgema ülemjuhataja peakorteri vahelise Pariisi protokolli lisakokkuleppe ratifitseerimisega seonduvalt seaduste muutmise seaduse eelnõu (385 SE) kolmas lugemine
3.	14:06 Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatava protokolli Iiri rahva murede kohta seoses Lissaboni lepinguga ratifitseerimise seaduse eelnõu (390 SE) teine lugemine
4.	14:10 Mahepõllumajanduse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (405 SE) teine lugemine
5.	14:13 Meediateenuste seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (336 SE) teine lugemine
6.	14:20 Maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (414 SE) teine lugemine
7.	14:23 Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (392 SE) teine lugemine
8.	14:30 Karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (413 SE) esimene lugemine
9.	14:43 Välismaalaste seaduse ja isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (425 SE) esimene lugemine

Üles / Tagasi



13:00 Infotund

Esimees Ene Ergma Tere päevast, lugupeetud Riigikogu liikmed! Tere päevast, austatud peaminister ja valitsuse liikmed! Alustame tänase infotunniga ja palun kohaloleku kontroll! Kohaloleku kontroll Kohale registreerus 40 Riigikogu liiget, puudub 61. Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsuse liikmed: peaminister Andrus Ansip, justiitsminister Hanno Pevkur ja siseminister Ken-Marti Vaher. Alustame küsimuste esitamisega ja head kolleegid, kuigi täna on ainult neli küsimust, siis ma ei piira praegu kohapealt algatatud küsimusi, aga sellegipoolest, kui ühe küsimuse arutelu läheb ajaliselt pikaks, siis ma palun vabandust kõigi ees, kelleni järg ei jõudnud.


Üles / Tagasi

1. Avatud elektriturust

Esimees Ene Ergma Alustame küsimustega ja palun kõigepealt, kolleeg Kadri Simson, küsimus peaminister Andrus Ansipile. Palun!

Kadri Simson Aitäh! Lugupeetud peaminister! Ma küsin teie käest energiaturu kohta, sest Eesti energiaturu suurtegija Eesti Energia on liikunud majandusministri haldusalast rahandusministri haldusalla, st ühel ministril ei ole enam vastutust ja teineviib ennast alles teemaga kurssi. Seega ma eeldan, et meie energiaturul toimuv on kogu valitsuse huviorbiidis ja teie huviorbiidis eriliselt. Mu esimene küsimus on selle kohta, et Euroopas on mitmeid riike, kes on elektrituru avanud, ja sellele vaatamata on suur osa väiketarbijaid, 70–90%, jäänud üldteenuse tarbijaks. Paar päeva tagasi käis Riigikogu rahanduskomisjoni ees Konkurentsiameti juht, kes ütles, et Eesti olukord on unikaalne, sest meie üldteenus on suure marginaaliga ja Eesti Energia soovib seda veelgi tõsta ja seetõttu hakkab meil üldteenus välja surema. Mis on teie nägemuses see põhjus, et Eesti energiaturg on ülejäänud Euroopast niivõrd erinev? Aitäh.

Peaminister Andrus Ansip Aitäh! Ma muidugi ei suuda uskuda, et Euroopa tarbijad on nii ükskõiksed, et eri müüjate paketid neid absoluutselt ei huvita, ja nad võtavad selle, mis nendele saatuse tahtel osaks saama on määratud. Eesti puhul tuleb muidugi kiita meie tarbijaid. Meie tarbijad on väga lühikese ajaga väga teadlikuks saanud, nad teavad suurepäraselt, missuguse osa elektriarvetest moodustab elektrienergia hind, kui palju maksab elektrienergia koju transportimine, missugused on riigimaksud, nad oskavad näha börsi kõikumisi ja kõikumisega seotud riske. Inimesed kaalutlevad väga põhjalikult, kui suure riski nad tahavad võtta, ja valivad vastavalt sellele omale elektri tarbimiseks sobiva paketi. Ma tunnustaksin meie tarbijaid, nad on lühikese ajaga saanud tõelisteks professionaalideks. Ilmselt see pühendumus, millega inimesed on tegelenud elektriasjadega, see ongi põhjus, miks Eestis võiks olla mitmesuguste pakettide eelistamine, võrreldes üldteenusega selline, nagu teie seda nimetasite. Mul kahjuks ei ole seda informatsiooni endal kusagilt sõltumatutest allikatest, mis kinnitaks teie esitatud väidet. Aitäh!

Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Kadri Simson, esimene täpsustav küsimus.

Kadri Simson Aitäh! Lugupeetud peaminister! Erinevalt teist arvan mina, et paljudes Euroopa riikides ei ole väiketarbijad üldteenuse peal sellepärast, et nad oleksid rumalad, vaid sellepärast, et mitmed Euroopa valitsused näevad väiketarbijat kui kaitsetut tarbijat. Üldteenusele lubatakse seal lisada marginaal, mis on ainult õiglane marginal, mitte nagu Eestis, kus Eesti Energia tõstis avatud turule üle minnes kasumimarginaali viis korda. Mu küsimus ongi selline: kuna Eesti Konkurentsiamet saab marginaali heaks kiita või mitte heaks kiita ainult tagantjärele, siis kas valitsus saaks Eesti Energia suhtes, mis on riigiettevõte, midagi ka ennetavalt ette võtta? Aitäh!

Peaminister Andrus Ansip Aitäh! Teil on muidugi igasuguseid julgeid väiteid kasumi suurenemisest viiekordselt jne, mida ma mitte mingil juhul kinnitada ei võta. Te teate suurepäraselt, et kontrolli elektri hinna üle teostab Konkurentsiamet ja Konkurentsiamet tegutseb sõltumatult. Meil Eestis ei kehti telefoniõigus juba mitukümmend aastat. Peaministril ei ole mitte mingisugust voli ega ka tahtmist hakata kuidagi moodi Konkurentsiametit nende sõltumatus otsustusprotsessis mõjutama. Olgu Euroopa konteksti tagasi tulles siiski öeldud, et ka pärast seda, kui elektriturg Eestis on täielikult avanenud, on meie kodutarbija elektri hind endiselt Euroopa üks kõige madalamaid. Aitäh!

Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Kadri Simson, teine täpsustav küsimus!

Kadri Simson Aitäh! Lugupeetud peaminister! Kui Eesti Energia marginaal oli eelmise aasta lõpus 0,15 senti kWh kohta ja ta tõusis 0,72 kWh-le, siis väidete julguse suhtes ei ole vaja teil hinnanguid anda. Aga minu küsimus on ka selle suhtes, mida valitsus teha saab. Nimelt eelmise aasta lõpus me arutasime, kuidas ära hoida kodutarbijatele nii suurt hinnatõusu, ja on selge, etelektriarve viiest koostisosast on vähemalt kolm selgelt poliitiliselt otsustatavad maksud ja maksude osakaal meie energiahinnas on kõrgem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Tänaseks päevaks ei ole mitte midagi tehtud – ei ole alandatud aktsiisi, ei ole alandatud käibemaksu, midagi ei ole tehtud ka taastuvenergia tasudega. Kas te näete võimalust, et riik omalt poolt siiski loobuks sellest tulust, mis elektri hinna tõus kaasa toonud on? Me teame, et juba sai prognoosi tõsta, et elektri hinnatõusu tõttu on rohkem käibemaksu laekunud. Aitäh!

Peaminister Andrus Ansip Aitäh! Oma senises retoorikas olete te kogu aeg võrrelnud meie elektrienergiale lisanduvaid riigimakse Euroopa Liidu poolt kehtestatud miinimumiga, nüüd te tulete võrdlema suisa Euroopa Liidu keskmisega. Ma soovitaksin teil väga tõsiselt kõigepealt kaaluda ja vaadata, missugune see Euroopa Liidu keskmine on ja alles siis hakata Eesti seadusandja poolt kehtestatud makse Euroopa keskmisega võrdlema. Ilmselt oli see teil lihtsalt sõnavääratus. Järgmisena, küll oleks lihtne majandada, kui oleks raudne reegel, et igasugune hinnatõus tähendab absoluutselt kohe ettevõtte kasumi suurenemist, et hinnatõus ongi ettevõtja kasum. Teame küll, et vabaturumajanduslikes tingimustes on hindu tõstetud ja ometi on ettevõtted pärast seda pankrotti läinud. Nii et hinnatõus võib tähendada ka konkurentsist väljalangemist ja hinnatõus võib summa summarum tähendada ettevõttele väga suurt kahjumit. Vabaturumajanduses nii lihtsalt need asjad ei käi, et hind tõuseb ja ettevõtte kasum järjest suureneb, tegelik elu on hoopis midagi muud. Aitäh!

Esimees Ene Ergma Alustame kohapealt registreeritud küsimustega. Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul!

Marika Tuus-Laul Aitäh! Austatud härra peaminister! Täna me loeme Eesti Päevalehest, et Eesti Energia tellib raske raha eest USA senaatorite ja kongressmenide lobi. Ja kulutatud on – siin on välja toodud üsna suur summa – paarsada tuhat dollarit ja see puudutab õliprojekti, mida tehakse Utahi osariigis. See lobiprojekt läbi teatud lobifirma võtab meile kõigile kuuluvast riigiettevõttest Eesti Energia suured summad, teisest küljest võtab valitsus sealt palju raha välja. Eesti Energiast on saanud niisugune valitsuse kullaauk, mis tuleb teistpidi tarbija rahakotile tagasi elektri hinna näol. Ma küsingi, et kuidas te suhtute selle lobitöö tegemisse ja küsin juurde, kas võib-olla peaks ka Eestis avalikustama, et me teaksime millised ettevõtted oma erihuvisid kaitsevad kas või Riigikogus?

Peaminister Andrus Ansip Aitäh! Alustades viimasest, ma arvan, et jah, ka Eestis tuleks kehtestada lobireeglid, et oleks selge, missugused ettevõtjad missuguseid seadusemuudatusi taotlevad. Praegu on seda läbipaistvust ja selgust Eestis minu hinnangul vähem kui Ameerika Ühendriikides. Seega põhimõtteliselt, kui küsimus on lobireeglite kehtestamisest, lobitegevuse läbipaistvamaks muutmisest, siis jah, mina olen toetaval positsioonil. Ettevõtlusega on üleüldse nii, et see, kes kulutusi kardab ja kalkuleeritult riske ei võta, see kindlasti kasumit ei teeni. Kui puudub igasugune valmidus investeeringute tegmiseks äriprojekti algfaasis, siis ei maksa ette võtta, siis tasuks valida palgatöötaja elukutse ja siis on garanteeritus märksa suurem kui ettevõtjal. Ma ei arva, et see oleks hea ja kohane soovitus ettevõtjatele. Ettevõtlus on alati seotud riskidega. Riskid tuleb põhjalikult läbi kaaluda ja vastavalt analüüsi tulemusele ka investeeringud teha. Veel kord: karta ei tohi mitte suuri väljaminekuid, vaid karta tuleb väikesi sissetulekuid. Ja need, kes väljaminekuid kardavad, tavaliselt ettevõtjana sissetulekuid ehk kasumit ei teeni. Eesti Energia kulutab välisturgudel mitte seda raha, mida Eesti sisetarbijad on Eesti Energiale maksnud, vaid ta kulutab seal välisturgudel teenitud vahendeid. Tänu sellele, et nad on ettevõtlikud olnud, tänu sellele on neil, mida kulutada. Aitäh!

Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Heimar Lenk Aitäh! Lugupeetud peaminister! Ma alustaksin teie viimastest sõnadest, et karta tuleb väikesi sissetulekuid. Need on jumala õiged sõnad ja siit ma ka arendan edasi oma küsimuse. Te ütlesite Kadri Simsonile vastates, et Eestis on üks madalamaid elektri hindu Euroopas. Kui me aga arvestame selle üle meie madalate sissetulekute peale, meie madalaimale palgale, meie madalamale ja nigelale pensionile ja väikestele olematutele lapsetoetustele, siis me näeme, et Eestis ei ole sugugi see elektri hind kõige madalam. Ja mul on küsimus: miks on Eestis elektri hind nii kõrge, lugupeetud valitsusjuht? Aitäh!

Peaminister Andrus Ansip Isegi siis, kui võtta arvesse ostujõud, on Eesti elekter ostujõudu arvestades Euroopa Liidu odavamate hulgas, mitte kallimate hulgas. Samas, tarbijale on iga hind kallis – leiva-saia hind on kallis, täpselt samamoodi sooja, vee ja elektri hind on tarbijale alati liiga kallis ja tarbija ei peaks kunagi nõus olema hindade liiga kiire kasvuga. Kui tarbija survestab tootjat, kui tarbija survestab turgu, siis võib arvata, et hind püsib vastuvõetaval tasemel. Aga objektiivsuse huvides olgu öeldud, et ma ei ole kunagi väitnud, et Eestis on kõige odavam elektrienergia Euroopa Liidus. Kõige madalam elektrienergia hind Euroopa liimesriikidest on teatavasti Bulgaarias. Eesti on parematel päevadel olnud teisel kohal. Aga praegu isegi Prantsusmaa pakub oma kodutarbijatele odavamat hinda. Eelkõige tuleneb see tuumaelektrijaamade ammu tehtud investeeringutest. Tuumaelekter on Prantsusmaal tõesti väga odav ja sellega on ka seletatav prantslaste väga laiapõhjaline toetus tuumaenergeetikale, ja seda ka kogu selle Fukushima tragöödia järgsel perioodil. Ostujõudu arvestades, jah, me ei ole päris esimeste hulgas, aga me oleme ikkagi odavamas pooles. See ei tähenda aga seda, et me ei peaks edaspidi pingutama selle nimel, et elektrienergia tootmine arvestaks tarbijate maksevõimet ja et see hind oleks tarbijale ikkagi vastuvõetav. Aitäh!

Esimees Ene Ergma Head kolleegid, nüüd viimased kolm kohapealt registreeritud küsimust. Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Lembit Kaljuvee Aitäh, proua esimees! Hea peaminister! Teatavasti tuleb elekter tarbijale koju läbi võrkude, Eestis siis läbi Eleringi ja Elektrilevi, ja läbi vahendaja. Mis te arvate sellest, kui liita Elering ja Elektrilevi, siis oleks tee teatud mõttes lühem, neid vahendajaid oleks vähem ja võib-olla läheks elekter sellega ka odavamaks? Eleringi ja Elektrilevi liitmise tulemusena tuleks võib-olla tugevam ja kindlam võrguorganisatsioon ja samal ajal võtaks võrkudelt Eesti Energia riskantsete projektide mõju maha. Mis te sellest arvate? Aitäh!

Peaminister Andrus Ansip Aitäh! Olgu veel kord öeldud, et mitte ülekandetasudest ei tule need vahendid, mida Eesti Energia on investeerinud välisprojektidesse. Need vahendid, mis välisprojektidesse on investeeritud, on välisturgudel teenitud, teatavasti on kasumimarginaal välisturgudel märgatavalt suurem kui Eesti turul. Eesti Energia on müünud elektrienergiat väljapoole Eestit viimastel aastatel päris hästi. Ma loodan, et nad tulevikus on suutelised veelgi enam ja parema marginaaliga müüma. See eeldab muidugi ühenduste valmisehitamist, Estlink 2 kaabli valmisehitamist ja ilmselt on vajalik ka Eesti–Läti vahelise liini ehitamine. Jaotusvõrku elektrilevi ilmselt peab investeerima lähemal ajal üksjagu palju, sest teie kui spetsialist teate, et millegipärast Nõukogude ajal investeeriti elektriliinidesse väga tormiliselt aastatel 1973–1984, see oli tõeline peak, pärast seda tuli langus ja alles 1997. aastast on mingil määral hakatud Eestis jälle elektriliinidesse investeerima. Praegu me oleme selles ajas, kus väga suur osa liinidest saab vanemaks kui 40 aastat, ja see 40 aastat peaks olema selline piir, kust vanemaid elektriliine enam ei peaks Eestis olema, sest see viib väga suurte energiakatkestusteni. Nii et need tasud on eelkõige ikkagi seotud investeeringute vajadusega. Aitäh!

Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Tarmo Tamm!

Tarmo Tamm Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud peaminister! Nagu me teame, Eleringi eelmise aasta kasum oli ülisuur: 109- miljonilise käibe juures teenis Elering kasumit 34 miljonit eurot. Ma küsin, millises majandusvaldkonnas veel on võimalik sellist kasumit teenida? Selle aasta esimeses kvartalis oli Eleringi kasum 20 miljonit eurot. Kas selline kasum on monopoolse ettevõtte puhul põhjendatud ja kas Eleringil ei ole raha selle jaoks vaja, et valmistuda gaasitrasside ostuks? Aitäh!

Peaminister Andrus Ansip Kas Elering kunagi gaasitrasse ostab või ei osta, seda näitab aeg, sinnani on veel küllalt pikk tee käia. Küll aga on teada see, et Eleringil on vaja teha olulised investeeringud tarnekindluse tagamiseks Eestis. Me teame kõik, et Estlinki teine kaabel on ehitusfaasis, ehitustööd hakkavad varsti juba lõppema, 2014 läheb see kaabel käiku. See lisab oluliselt varustuskindlust Eestile. Eleringil on tarvidus ka kiire reageerimise võimsustesse investeerida. Kui peaks juhtuma mingisugused katkestused põhitootmisvõimsustega või peaks katkema ühendused välisturgudega, siis selleks tarbeks peaks olema meil avariivõimsused ja nende väljaehitamise kohustus on pandud Eleringile. Tarnekindluse tagamiseks need küllalt suuremahulised investeeringud on kindlasti vajalikud ja kindlasti on neid marginaale, mida tarbijad on pidanud Eleringile maksma, tõsiselt hinnanud ka Konkurentsiamet. Ma olen päris veendunud selles, et mingit ülemäärast kasumit ei ole Elering kelleltki kogunud. Aitäh!

Esimees Ene Ergma Palun viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Kalle Palling!

Kalle Palling Aitäh! Austatud peaminister! Mul on täiesti arusaamatu, miks proovitakse siin saalis vastandada välisturgudelt teenitud kasumit ja selle kasumi kasutamist näiteks riigieelarves läbi Eesti Energiast võetud dividendide. Oskate öelda, kui palju iga-aastaselt Eesti Energiast riigieelarvesse dividende võetakse ja milliseid kulutusi selle eest riigis teha saab?

Peaminister Andrus Ansip Aastad on erinevad ja dividendide summad on ka erinevad. Ja erinevad on ka riigieelarvelised investeeringud Eesti Energiasse. Aga võib täiesti kindel olla selles, et riigieelarve kinnitab ja suures ulatuses ka koostab Riigikogu, nii et ühtegi saladust nende vahendite kulutamises ei ole. Palju on räägitud elektrienergia aktsiisist. See enam kui 30 miljonit eurot, mis aastas tuleb elektrienergia aktsiisist, see läheb kindlasti meie õpetajate palkadeks, pensionäride pensionideks ja muudeks äärmiselt vajalikeks kulutusteks. Valitsus kuhugi Riigikogu eest seda raha ära peitnud ei ole. Aitäh!

Esimees Ene Ergma Suur tänu, härra peaminister! Lõpetan selle küsimuse käsitluse.


Üles / Tagasi

2. Turvalisusest

Esimees Ene Ergma Palun järgmine küsimus, kolleeg Kalle Laanet, siseminister Ken-Marti Vaherile. Palun!

Kalle Laanet Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Meie kriminaalmenetluses kehtib legaliteedi põhimõte jakriminaalmenetluse seadustiku § 194 räägib kriminaalmenetluse ajendist ja selleks ajendiks on kuriteoteade või kuriteole viitav muu teade. Minu küsimus puudutab just muud teadet. Juhul kui näiteks, meedias või teatud sündmused (sündmuste osas pean ma silmas, et meditsiiniasutusse, näiteks haiglasse on pöördunud inimesed, kes on saanud kakluste käigus viga), kas õiguskaitse- või uurimisasutuste poolt keegi kontrollib sellist teavet, ja kui kontrollib, kes see siis on?

Siseminister Ken-Marti Vaher Suur tänu küsimuse eest! Kriminaalmenetluses on seadustega paika pandud väga selged põhimõtted selle kohta, mille alusel kriminaalmenetlusi algatatakse. Loomulikult on need konkreetsed isikud uurimisorganid, kes vastavaid isikuid langetavad, neid otsuseid langetavad ka prokurörid. 2004. aastast on meil põhimõte, mille kohaselt Eestis kriminaalmenetlusi juhivad prokurörid, eelkõige on see oluline muudatus pea kümme aastat tagasi tehtud just raskete kuritegude uurimisel, eesmärgiga, et prokurörid oleksid võimalikult varajases staadiumis kaasatud vastavasse kriminaalmenetluse uurimisse. Igal konkreetsel juhtumil selle informatsiooni põhjal otsuse langetamine on loomulikult vastavate ametiisikute pädevus, need on sõltumatud ametiisikud – uurijad, kriminaalmenetlejad. Nii et nemad neid otsuseid teevad. Kui on küsimus selle kohta, mis puudutab ühes või teises asjas kriminaalmenetluse algatamist või selle algatamata jätmist või ka näiteks asja lõpetamist, mille osas on meil ju ka alates 2011. aastast mitmeid täiendavaid sätteid. Näiteks on võimalik kriminaalmenetlus lõpetada mõistliku tähtaja möödumise tõttu ehk kriminaalmenetlus on liiga kaua kestnud, siis selliste otsuste peale on loomulikult ka kohtusseedasikaebamise õigus. Ma arvan, et selles mõttes on need õigusriigi printsiibid on siin päris hästi läbi mõeldud, et oleks võimalikult tagatud ka järelevalve otsuste üle, mida langetatakse. Tänan!

Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Kalle Laanet, esimene täpsustav küsimus.

Kalle Laanet Aitäh! Ma saan sellest põhimõttest aru, kuid see eeldab, et uurimisasutused näitavad ise üles aktiivsust ja kontrollivad seda teavet, sellepärast ma rõhutasingi just seda "muud teavet". Minu kogemus ja praktika on viimasel ajal näidanud, ja kui me 2011. aastal siin infotunnis debateerisime ühe konkreetse juhtumi üle, et uurimisasutused kipuvad just nimelt muu teabe kontrollimise osas olema passiivsed. Minu küsimus ongi, kas keegi teostab konkreetset järelevalvet selles osas, et seda muud teavet kontrollitakse ja muu teabe kontrolli käigus jõutakse seisukohale, kas on vaja algatada kriminaalmenetlus või mitte. Küsimuse teine pool on see: jah, prokurör küll juhib kriminaalmenetlust, kuid tal puuduvad administratiivsed meetmed mõjutavad uurimisasutust oma tööd korrektselt tegema. Eelkõige ma küsin: kas te olete süvenenud sellesse temaatikasse või mitte?

Siseminister Ken-Marti Vaher Tänan küsimuse eest! Kindlasti on kvaliteedi tagamine, kvaliteedi tõstmine eelkõige kriminaalmenetluste läbiviimisel äärmiselt oluline. Olen ise viimastel aastatel panustanud palju, et eelkõige suurendada võimekust riigis, et astuda vastu raskele varjatud kuritegevusele, peit- ja organiseeritud kuritegevusele. Selle jaoks on viimases kahes riigieelarves suunatud ka täiendavaid vahendeid mitmete miljonite eurode ulatuses. Teie küsimus puudutab kindlasti neid isikuid, kes peavad selle kvaliteedi tagama, olema passiivse asemel aktiivsed ehk siis kriminaalmenetlejad ise. Selle aasta algusest on toimunud kriminaalmenetlejate palgatõus. Kõikidel kriminaalmenetlejatel on üle pikkade aastate palgad tõusnud alates 1. jaanuarist 2013. Ma arvan, et see on olnud märkimisväärne samm. Võrreldes ikkagi näiteks ka meie naaberriikide ja sarnases staatuses olevaite teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega, me oleme suutnud ka palku ja motivatsiooni inimestel tõsta. Sellega suureneb loomulikult ka nõudlikkus kriminaalmenetluste kvaliteedi suhtes. Ja loomulikult on siht selles suunas, et kuigi kriminaalmenetlused on ju väga erinevad alates masskuritegude menetlemisest kuni tõesti kõige raskemate peitkuritegude menetlemiseni, ei saa nõudlikkuses olla mingit n-ö tagasilangust, aga näitab ka kogemus seda, et kõige suurem küsimus ikkagi on rasketes varjatud kuritegudes, olgu need narkokuriteod, rasked suureulatuslikud maksukuriteod, korruptsioon, mitmed muud organiseeritud kuritegevuse liigid. Just siin me tahame saavutada selge edasimineku ja ma arvan, et siin on päris mitmeid samme juba tehtud. Tänan!

Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Kalle Laanet, teine täpsustav küsimus!

Kalle Laanet Aitäh! Ma saan nendest prioriteetidest absoluutselt aru, mis on riigi prioriteedid, kuid maakondlikul tasandil kahjuks häirivad inimesi hoopis väiksemad küsimused, eriti see, mis puudutab võimalikke isikuvastaseid kuritegusid. Väga paljudel juhtudel pöörduvad inimesed oma muredega, kui nad ei saa lahendust uurimisasutustest, ka kohapealt valitud Riigikogu liikmete poole. Minu küsimus on, et kuidas te hindate, kas Riigikogu liikmel on õigus paluda näiteks uurimisasutuse töötajal teha oma tööd korrektselt või see on mõjuvõimuga kauplemine. Mis te arvate?

Siseminister Ken-Marti Vaher Tänan küsimuse eest! Ma arvan, et igal Eesti kodanikul on õigus paluda uurijal, prokuröril, kõikidel nendel, kes tegelevad erinevate kuritegude uurimisega, esindades näiteks kannatanut, olles ise kannatanu, on õigus paluda seda, et tööd tehtaks kvaliteetselt, et menetletaks võimalikult lühikese aja jooksul. Ma arvan, et selliste osunduste tegemine mingil kujul on ka meie kõigi kohus, eelkõige lähtuvalt sellest, et inimesed on saanud viga, on saanud varalist kahju. Loomulikult meie ootus on, et selline ülekohus heastatakse võimalikult kiiresti ja leitakse ka süüdlane, kui süüdlane ei ole veel tuvastatud. Ma arvan, et see on iga Eesti kodaniku ühemõtteline ootus ja teistmoodi see olla ei saa. Mis puudutab seda nõudlikkust, siis on täiesti selge, et nõudlikkus peab algama avalikust sektorist, ja see puudutab tegelikult ka teisi valdkondi, ikkagi tippudest ehk siis juhtidest. See paratamatult niimoodi on. Kui te viitate maakondlikule tasandile, siis konkreetsete uurijate, konkreetsete menetlejate juhid, n-ö ülemused ja ka nende juhid peavad selle nõudlikkuse standardi paika panema, peavad paika panema loomulikult ka oma personali valikuga selle usalduse, mis antakse inimestele, kellel on üldse õigus kriminaalmenetlust läbi viia. Nagu ma mainisin, selle aasta alguses on tõesti ka kõikide kriminaalmenetlejate motivatsiooni tõstetud, kõikidele kriminaalmenetlejatele üle Eesti on tagatud vähemalt Eesti keskmine palk ja loomulikult me tahame siit liikuda edasi. Lisaks on kriminaalpolitseile eraldatud täiendavaid vahendeid. Aga see mure on arusaadav ja see mure on kindlasti paljudel kodanikel. Tänan!

Esimees Ene Ergma Palun nüüd kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Neeme Suur!

Neeme Suur Aitäh, proua juhataja! Küsiksin ka turvalisest maakonna tasemel ehk siis konkreetselt Läänemaa näitel. Lihula konstaabli saaga oli üks väga palju kõlanud saaga, aga tundub, et see ei ole veel lõppenud. Kõik me rõõmustasime, kui leiti konstaabel Lihulasse, aga paraku vist ei ole selle asjaga kõik väga hästi korras. Konstaabel väga tihti Lihulasse ei jõua ja tundub, et sisuliselt ta oma piirkonna konstaabli töö tegemisele kas ei ole asunud või on seotud teiste tööülesannetega. Üldse on kuidagi niimoodi juhtunud, et Läänemaa vist on minu teada ainus maakond, kus kõik konstaablid alustavad oma tööd hommikul Haapsalust ehk maakonnakeskusest. Meil on Risti konstaablijaoskond, mis asub füüsiliselt Haapsalus, kõik konstaablid sõidavad Haapsalusse kokku ja siis jaotuvad laiali. Ja see Lihula konstaabel ka elab iseenesest Haapsalus. Kas Läänemaal toimuv on mingi pilootprojekt ja politsei on üldiselt loobumas piirkonnakonstaabli töö põhimõttest või on see mingi kohalik omapära? Aitäh!

Siseminister Ken-Marti Vaher Tänan küsimuse eest! Piirkonnakonstaableid on Eestis päris märkimisväärne hulk. Nagu me oleme välja toonud, siis motivatsiooni küsimus, mis oli paljuski probleemiks näiteks ka Lihula piirkonnakonstaabli koha täitmisel selle aasta alguses, siis 23% võrra sellel ametikohal sissetulek tõusis kuni Eesti keskmise palgani ja selle mõju oli see, et piirkonnakonstaabel leiti. Mis puudutab töökorraldust, siis see on selgelt operatiivne küsimus, mille üle otsustab kohalik juht, politseitöö korraldaja. Mul ei ole informatsiooni mingist pilootprojektist, küll aga on selge, et politseitöö aluseks kohapeal maakondades on riskipõhine lähenemine ehk riskide kaardistus. See, kuidas omavahel vahetatakse informatsiooni, kuhu kogunetakse ja millistel nõupidamistel jagatakse laiali tööülesandeid, on väga selgelt kohapealse otsustuse küsimus. Oluline on loomulikult tagada probleemide lahendamine. Ma arvan, et probleemi ei lahenda sellega, kui meil on konkreetsetes kohtades 8 tundi üks inimene olemas, kus riskid on väiksemad kui näiteks mõnes teises paikkonnas selles maakonnas. Seetõttu ma arvan, et selline mobiilsus ja paindlikkus töö korraldamisel ja tõesti riskipõhine lähenemine politseitöös on selgelt kaasaegne põhimõte. Mis loomulikult ei tähenda, et see probleem, mille te osundate, on vähetähtis. Vastupidi, ma hea meelega vaatan sellele teie osundusele otsa, et kõik algab ja lõpeb justkui Haapsalus, et väga Haapsalu-keskne on töökorraldus. Selge on, et Läänemaal on ka teisi paikkondi, kus turvalisust tagada, peale Haapsalu. Tänan!

Esimees Ene Ergma Ja palun nüüd ilmselt viimane kohapealt registreeritud küsimus, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Lembit Kaljuvee Aitäh, proua esimees! Hea minister! Teadaolevalt on Ida-Virumaa oma turvalisuse probleemidega Tallinna järgi Eestis teisel kohal. Teame ka seda, et prefekti ametikoht on seal peaaegu pool aastat täitmata. Kuidas sellega on, kas lähitulevikus või millal saab see kõrge ametipost täidetud? Aitäh!

Siseminister Ken-Marti Vaher Tänan küsimuse eest! Prefekti ametikoht on täidetud, seda täidab kohusetäitja. Ehk siis teie osundate kindlasti sellele, et tänase hetke seisuga ei ole nimetatud viieks aastaks alalist prefekti, küll aga peab ära korrigeerima selle väite, et prefekti ametikoht oleks täitmata. Ei ole, neid kohustusi ja seda pädevust täidab väga konkreetne isik, kes on täna oma ülesannetes kohusetäitjana. Nii nagu ma olen ka öelnud siin saalis, pidasin oluliseks kuulata ka uue Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori seisukohta, mis puudutab Ida prefekti ametisse nimetamist. Ma arvan, et lähiajal me jõuame Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori poolt ka selle ettepanekuni ja siis me saame rääkida juba ka alaliselt viieks aastaks ametisse nimetatava prefekti konkreetsest isikust. Ma arvan, et siin me liigume lähiajal edasi. Tänan!

Esimees Ene Ergma Suur tänu, härra siseminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


Üles / Tagasi

3. KÜ vaidluste lahendamisest

Esimees Ene Ergma Palun järgmine küsimus, kolleeg Yana Toom, justiitsminister Hanno Pevkurile. Palun!

Yana Toom Tänan, proua eesistuja! Austatud minister! Küsimus puudutab korteriühistute sisemisi ja välimisi vaidlusi. Me teame, et meil on sisuliselt korteriühistu sundliikmelisus, mis tähendab seda, et on väga erinevate sissetulekutega, maailmavaadetega ja pädevusega inimesed, mis viib tihtilugu kõikvõimalike vaidlusteni. Tegelikult ainuke võimalus tõsisemad vaidlused lahendada on meil kohtus. Me teame, et kohtud on meil ülekoormatud. Küsisin seda küsimust ka uue Riigikohtu esimehe käest ja tema arvas, et oleks täiesti mõistlik tekitada korterühistute vaidluste lahendamiseks mingisugune kohtuväline organ. Milline on teie seisukoht selles küsimuses? Aitäh!

Justiitsminister Hanno Pevkur Aitäh küsimuse eest! Kindlasti esimeses järjekorras peaks ühistu toimima. Korteriühistu toimimiseks on vaieldamatult vajalik kõikide ühistuliikmete mõistlik läbikäimine ja ühistu liikmete poolt ka vajalike otsuste vastuvõtmine. Esimene eeldus peaks olema, et korteriühistu liikmed valivad endale sellise juhatuse, kes ühistu liikmete tegevust ja soove arvestab. Tõsi, praktika näitab mõningate vaidluste olemasolu ja nende vaidluste olemasolu puhul tegelikult, jah, kui ühistu juhatus teadlikult varjab infot või ei keeldub ühistu liikmetele infot avaldamast, siis peab tõepoolest pöörduma kohtusse. Kohtus on see menetlus hetkel hagimenetluse korras, mis tõesti on aega nõudev. Me oleme ette valmistanud ministeeriumis uue korteriühistu ja korteriomandi seaduse. Seal me oleme välja pakkunud ühe lihtsama lahenduse, et korteriühistu n-ö sisevaidlused, just nimelt, kus ühistu liige tahab ühistult midagi teada, võiksid toimuda hagita menetluses ehk siis avalduse alusel ja kohus ise küsib korteriühistu juhatuselt vajalikke andmeid. Teine pool on võib-olla laiem ehk siis seda saame siin korteriühistu ja korteriomandi seaduse menetlemise käigus suures saalis ka arutada, kas ja kui palju peavad korteriühistu igapäevased majandusandmed olema avatud korteriühistu liikmetele – alates pangakontost ja lõpetades igapäevaste majandustoimingutega, selleni välja, keda valitakse korteriühistu haldajaks või kuidas korraldakse maja remonti ja muud taolist. Aitäh!

Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Yana Toom, esimene täpsustav küsimus!

Yana Toom Ma tänan, proua eesistuja! Kas ma sain, härra minister, teie jutust õigesti aru, et te ei toeta sellist ideed ja arvate, et see säte, mis on praegu selles seaduseelnõus sees, lahendabki selle probleemi. Kas ta tõesti selle probleemi lahendab, kas ta teeb kaebuse menetlemise tõesti ajaliselt lühemaks? Praegu on olukord selline, et selleks ajaks, kui kohus oma otsuse langetab, on rong juba ammu läinud, kõik krediidid-laenud on peal, pabereid ei nähta jne. Lihtsalt reaalse elu vajadustega see ajaliselt nii-öelda ei klapi. Aitäh!

Justiitsminister Hanno Pevkur Aitäh! Ma hea meelega, jah, täpsustan, kuna aeg sai otsa. Tegelikult veel täiendav säte, mille me oleme seadusesse kirjutanud, ongi see, et kui täna lugeda korteriühistu seadust, siis tõepoolest sealt ei ole võimalik sõnaselgelt välja lugeda, et korteriühistu juhatusel on kohustus anda korteriühistu liikmetele infot. Nüüd uude seadusesse saab see sõnaselgelt kirja, et korteriühistu liikmel on õigus saada infot korteriühistu tegevjuhtkonnalt. Kuna meile praktikas tulnud tagasiside ütles paljude korteriühistute ja Korteriühistute Liidu poolt ka seda, et tihtipeale ühistu juhatus ütleb"aga seaduses ei ole kirjas, et me peame teile infot andma!". Nüüd selle vastuolu me kõrvaldame ja kirjutame siis seadusesse, et korteriühistu liikmel on õigus saada ühistu juhatuse käest infot. Mis puudutab seda, kas teha eraldi organ, ma oleksin siinkohal natuke kõhklev sellepärast, et meil on Eestis olemas mõned kohtueelsed menetlusorganid, tuntuim on kindlasti Töövaidluskomisjon, Tallinnas ka üürikomisjon, aga ka selle puhul me teame, et kui pooled ei ole Töövaidluskomisjoni otsusega nõus, võivad nad edasi minna kohtusse ja kohtus on jätkuvalt kolm astet. Nii et ma pigem kasutaksin neid võimalusi, mis täna oleks kiiremad ja lihtsamad ära teha ja mis ei tooks juurde administratiivset koormust, elik esiteks, anda korteriühistu liikmele sõnaselgelt õigus saada ühistult infot, ja teiseks, muuta hagimenetlus hagita menetluseks, et tõesti hagita menetlus on kohtus kiirem. Aitäh!

Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Yana Toom, teine täpsustav küsimus.

Yana Toom Ma tänan, proua eesistuja! Härra minister! Mul on selline veidi isiklik küsimus, kas mul jäi õige mulje, et see kohtuvälise mingisugune organi tekitamine oli teile praegu üllatus? Ühesõnaga see seisukoht, mille te praegu välja ütlesite, on puhtalt teie isiklik arvamus. Antud hetkel te ei ole seda veel kellegagi arutanud, või see arutelu kuskil ministeeriumis ikkagi aset leidis? Aitäh!

Justiitsminister Hanno Pevkur Korteriomandi ja korteriühistu seadust on väga pikalt ette valmistatud ja selle menetluse käigus ei ole minu teada tulnud arutelu alla eraldi kohtueelse menetluse instantsi loomine. Küll on arutluse all olnud menetluse kiirendamine ja kuidas on võimalik neid vaidlusi kiiremini lahendada ja kui avatud peaks olema korteriühistu korteriühistu liikmetele, sealhulgas majandusandmete avalikustamine. Päeva lõpuks on olukord selline, et korteriühistu seadus lubab täna korteriühistu juhatust ümber valida, kui korteriühistu juhatus käitub ühistu soovide vastaselt. Nii et selles mõttes on korteriühistu liikmetel ikkagi korteriomanikena esimene õigus ja võimalus öelda seda, kuidas nad tahavad, et nende maja oleks majandatud, ja et see maja oleks majandatud võimalikult läbipaistvalt. Aitäh!

Esimees Ene Ergma Head kolleegid, nüüd kolm kohapealt registreeritud küsimust. Palun, kolleeg Deniss Boroditš!

Deniss Boroditš Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Mis puudutab arutelu selle eelnõu puhul ja kohtuvälist institutsiooni, lihtsalt nagu olles korteriühistu toetusrühma liige, ma mäletan, kui seda Justiitsministeeriumi inimestega juba aasta tagasi arutati. Ma olen selle ettepaneku teinud, aga sellest ei saanud asja. Aga see selleks. Vaidluste ärahoidmisel on ju suur osa ennetustegevusel ja näiteks minu teada suurem mure on vaidlustes majanduslikku laadi. Näiteks me kõik teame, et korteriühistu tegeleb majandustegevusega, tellib igasuguseid ehitustöid, teenuseid ja põhimõtteliselt kogu see regulatsioon ja see teenuse osutamine käib esimehe otsuste kaudu. Tänu sellele on inimestel oht, et nende ühist raha ei kasutata parimal viisil, ei tagata konkurentsi, reaalset turuhinda ja teenuse kvaliteeti. Kui avaliku sektori puhul on asi lahendatud riigihangete regulatsiooniga, siis korteriühistute puhul regulatsioon üldse puudub. Kas te ei arva, et teenuste tellimine võiks olla sarnaselt reguleeritud ja läbi selle saab välistada võimalikke vaidlusi selles valdkonnas? Aitäh!

Justiitsminister Hanno Pevkur Aitäh! Tulen tagasi päris esimese vastuse juurde ehk korteriühistu liikmed on need, kes korteriühistu igapäevase toimimise eest otseselt vastutavad, andes selle volituse siis kellelegi ühele konkreetsele juhatuse liikmele, kes korteriühistu majandustegevust igapäevaselt korraldab või neid võib olla ka siis mitu. Selles mõttes esmane kontroll ja see, et neid vaidlusi ka ei tekiks, on loomulikult korteriomanikel endil, kes selle ühistu liikmed on. Ütleme, kui vaadata ka kohtuvaidluste hulka, siis ma küll väga loodaks, et ikkagi valdav enamus Eesti korteriühistutest toimib kenasti ja seal probleeme ei ole. Nende ühistute puhul, kus on probleemid, on probleemid pigem ühistu juhatuse poolses käitumises, selles, et ei anta ühistuliikmetele piisavalt informatsiooni, ja selles, et tehakse võib-olla ebamõistlikke majandustehinguid, sealhulgas nende samade hangetega, millele te viitasite. Selles osas, jah, on minu soov küll, et kui me korteriühistu ja korteriomandi seadust siin saalis ja ka komisjonides arutama hakkame, me veel kord kaaluksime väga tõsiselt neid võimalusi, ka kõikide erinevate fraktsioonide nägemuses, mida ja kui avatuks me korteriühistute puhul saame minna. Majandustegevus on ju täna läinud enamuses elektrooniliste sidevahendite kaudu pankadesse ja pangasaladus on teine, n-ö tasakaalustav pool, kas ja kui palju pangasaladuse infot saab korteriühistu poole pealt välja anda. Hetkel eelnõu seis on selline, et pangasaladuse kaitse laieneb ka korteriühistu kontole. Aitäh!

Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Andres Anvelt!

Andres Anvelt Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Ma jätkan sedasama mõttekäiku võib-olla ajalistes terminites. Kas sa saad öelda, milline on see ajaraamistik, millal see seaduseelnõu võiks jõuda Riigikokku? Ja mis sinu hinnangul praegu on peale sellesama pangasaladuse veel teised probleemid, mis on selle seaduse natuke toppama pannud? Aitäh!

Justiitsminister Hanno Pevkur Aitäh! See eelnõu tõepoolest on käinud läbi praeguseks hetkeks kolm kooskõlastusringi. Väga paljude seadustega ei juhtu nii, et me ametlikul kooskõlastusringil käime kolm korda. Selle seadusega me pidime seda tegema, kuna vaidlusaluseid küsimusi oli palju ja erinevaid huvisid, mis põrkuvad, on väga palju. Ühelt poolelt korteriomanikud, teiselt poolelt haldajad, kolmandalt poolelt pangad ja neljandalt veel siis tõepoolest ka korteriühistu liit tervikuna on esitanud omapoolseid ettepanekuid. Hetkel need viimased kaks kõige suuremat teemat olidki jah pangasaladus ja teiselt poolt nõudeõigus korteriühistu poolt majandamiskulude võlgnevuse osas ehk kas seal peaks tekkima pandiõigus korteriühistule või mitte. Meil on hüpoteegipidaja ehk pank eespool ja kas korteriühistul tekib sinna varasem õigus või mitte. Seda on nüüd siin nii pangaliidu kui korteriühistute liiduga ja ka haldajate liiduga pikalt arutatud ja me oleme praeguseks jõudnud küll sinna staadiumisse, et eelnõu on nii-öelda lukus. Me tuleme sellega ministeeriumi poolt valitsusse loodetavasti enne jaani ja seejärel septembris saame selle üle anda parlamendile kohe arutamiseks. Aitäh!

Esimees Ene Ergma Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


Üles / Tagasi

4. PPA palkadest

Esimees Ene Ergma Meie viimane küsimus on kolleeg Lauri Laasilt siseminister Ken-Marti Vaherile. Palun!

Lauri Laasi Aitäh, proua juhataja! Austatud minister! Uus politseijuht Elmar Vaher on lubanud, et Ida-Virumaa politseinike põud saab leevendust, ja ta plaanib selle piirkonna korrakaitsjate palgatõusu. Minu arvates on Elmar Vaheri mõte päris hea, aga küsin teie kui ministri käest: kas kavatsete siinkohal Elmar Vaherile appi minna ning ka oma panus anda, et politseinike palk tõuseks? Kas kavatsete politseinike palgaküsimuse lahendamiseks Ida-Virumaal leida riigieelarvest lisaraha ning millal see toimuda võiks? Aitäh!

Siseminister Ken-Marti Vaher Tänan küsimuse eest! Politseinike palkadeks on leitud lisaraha 2013. aasta eelarves, sellest aasta algusest on tõusnud 85% politseiametnike palgad. Kui rääkida konkreetsest statistikast, siis minu arvates on oluline, et esiteks on 7 miljonit eurot tervikuna suunatud Politsei- ja Piirivalveametisse, et ühelt viia läbi palgareform ja teiselt poolt tõsta palkasid. Nagu ka siin enne juttu oli, on kõigi piirkonna politseinike, keda Eestis on praegu 266, tõusnud 855 euroni ehk Eesti keskmise palgani ja see tähendab keskmist palgatõusu 14%. See puudutab kindlasti ka Ida-Virumaa inimesi. Ka kõikide kriminaalpolitseinike palgad algavad edaspidi Eesti keskmisest palgast, ka siin on kõikidel kriminaalpolitseinikel olnud sel aastal palgatõus. Patrullpolitseinike palk keskmiselt, rõhutan sõna "keskmiselt", on üle Eesti tõusnud 9,7%. Kui me räägime eraldi Ida-Virumaast, siis Ida-Viru tegevuskava täitmiseks, et motiveerida politseinikke Ida-Virumaal töötama ja täiendavaid lisapatrulle sinna saata, on eraldatud selleks aastaks 335 000 eurot. Mis puudutab mitmesuguseid toetusi ja lisatasusid, nagu näiteks eluasemehüvitis, regioonitasu, kõrgendatud riskitasu, siis need sammud on 2013. aastaks tehtud. Mis puudutab järgmist aastat, siis loomulikult loodame, et see suundumus jätkub ja on võimalik inimeste motivatsiooni ka 2014. aastal tõsta, aga see sõltub paljuski Riigikogu otsusest riigieelarve kinnitamisel.

Esimees Ene Ergma Jätkame kohapeal registreeritud küsimustega. Palun, kolleeg Andres Anvelt!

Andres Anvelt Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Mingil määral jätkan Ida-Virumaaga, aga lähen konkreetsemaks, lähen piirivalvurite peale Narva piiripunkti. Nimelt on tänase seisuga sisuliselt 94 ametikohast täitmata 15. Ja nii huvitav, kui see ka ei ole, inimesed, kes lahkuvad Narva piiripunktist, ei lahku mitte erasektorisse või kuhugi mujale, välismaale, aga lähevad teistesse prefektuuridesse, näiteks 4 Lõuna, 3 Põhja, üks Ida prefektuuri. Kas te arvate, et selline palgakonkurents ühes ametis on normaalne ja kuidas on võimalik täita sellises kriitilises olukorras riigi ülesandeid nii olulises kohas, nagu meie Eesti riigi jaoks on Narva piiripunkt? Aitäh!

Siseminister Ken-Marti Vaher Tänan küsimuse eest! Te esitasite oma küsimuses argumendi, et palgakonkurents on põhjuseks, miks inimesed lahkuvad. Seega te väidate, et inimesi lihtsalt Narva piiripunktist ostetakse teistesse prefektuuridesse üle. Mul ei ole sellist andmestikku selle aasta esimese kvartali kohta, millele te viitate. Ma kindlasti sellele osundusele, kui see on faktidega kaetud, ka vaatan. Te viitasite, et eelmisel aastal? Just, väga õige märkus! Olukord tegelikult on selle aasta 1. jaanuarist, nagu ma ka kirjeldasin, märkimisväärselt muutunud. Üle pika aja on palgatõus Politsei- ja Piirivalveametis toimunud. Kõige enam, muide, said sellest osa – üle 92% – just nimelt piirivalve valdkonnas töötavad isikud. Nagu ma mainisin, siis tervikuna 85% politseiametnikke said palgatõusu. Kõige rohkem puudutatud said sellest eelkõige madalapalgalistel ametikohtadel töötavad isikud. Kõik isikud, kes töötavad kõrgendatud riskiga ametikohtadel, nende hulgas ka piirivalvepatrullid, loomulikult kõik piirkonnakonstaablid, kriminaalmenetlejad, politseipatrullid. Ma arvan, et see on kindlasti mõjunud positiivselt ka sellele suundumusele, millele te viitasite. Personali voolavus Politsei- ja Piirivalveametis on üldiselt 4–5% piires, mis ei ole muutunud. Ja ma tahaksin eeldada, et sellel aastal, arvestades ka märgatavat raha, mida suunatakse inimeste motivatsiooniks ja palgatõusuks, voolavus väheneb, aga üldiselt 4–5% on ühes organisatsioonis selline väga keskmine personali voolavus. Kriitiliseks peetakse sellist voolavust, mis ületab 10% piiri. Tänan!

Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Valeri Korb!

Valeri Korb Aitäh! Lugupeetud härra minister! Kui me aasta alguses vormistasime teile arupärimise seoses Politsei- ja Piirivalveametiga Ida-Virumaal, siis me rääkisime sellest, et ei jätku rohkem kui 100 politseinikku. Kas võiksite öelda, täna on maikuu, kui palju tänasel päeval jääb puudu kohtade täitmiseks? Aitäh!

Siseminister Ken-Marti Vaher Tänan küsimuse eest! Arvud on mul kenasti olemas, justkui nägin ette teie võimalikku küsimust. Nii nagu ma vastasin teile ka mõnda aega tagasi, siis 2012. aasta märtsikuuga on Ida Prefektuuris, Ida-Viru maakonnas politseiamentike koosseis jäänud samaks. Hetkel on ametis 770 politseiametnikku, 312 on korrakaitsepolitseinike ametikohtadel ja ülejäänud teenistujate ametikohtadel. Kindlasti on juurdevärbamise vajadus eelkõige Jõhvi ja Narva jaoskonna patrullteenistuses ja nagu ma teile ka märtsikuus vastasin, siis täiendav ressurss on ka eraldatud 2013. aastaks selleks, et inimesi palgata juurde. Paratamatult, kui on lahkujaid, on ka juurdetulijaid. Nagu ma kirjeldasin ka oma üle-eelmises vastuses, siis selleks aastaks on täiendavalt Ida-Virumaa tegevuskava täitmiseks ligikaudu 335 000 eurot, mis on suunatud nii lisapatrullide võtmisele, lisapatrullitundide kinnimaksmisele kui ka täiendavalt erinevatele toetustele, et motiveerida just nimelt inimesi asuma Ida-Virus politseiniku auväärsele ametikohale tööle. Tänan!

Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Kalvi Kõva!

Kalvi Kõva Aitäh, istungi juhataja! Hea minister! Küsin politseinike, kes teevad ühte ja sama tööd, palkade erinevuse kohta. Näiteks kriminaalpolitseinik, kui ta teeb tööd Lõuna Prefektuuris, saab vähem palka kui sama tööd, samas mahus tööd tegev politseinik näiteks Põhja Prefektuuris. Kas on näha, et need palgavahed vähenevad aja jooksul, ja kunas te võite lubada, et need palgad on võrdsed? Aitäh!

Siseminister Ken-Marti Vaher Tänan küsimuse eest! Võib-olla sissejuhatuseks kõigepealt palgareformist, me oleme sellest siin saalis rääkinud, aga võib-olla kahe sõnaga lihtsalt. Palgareformi, mis selle aasta jooksul viiakse märkimisväärses mahus ja ka esimese etapina läbi, eesmärk ongi sama tööd tegevate, samadel ametikohtadel olevate isikute palgatasemete ühtlustamine. See erisus tuleneb küll peamiselt PPA loomisest 2010. aasta alguses, mil kandusid üle palgasüsteemid nii piirivalveametist, politseiametist, kodakondsus- ja migratsiooniametist. Palgad olid erinevad, toona neid ei ühtlustatud ja nüüd me teeme selle ära. Mis puudutab aga kriminaalmenetlejaid, siis siin sõltub ikkagi kindlasti ka sellest, kus inimene oma tööd teeb. Võtame kas või teie toodud näite Põhja Prefektuuri ja Lõuna Prefektuuri kohta. Lõuna Prefektuuris on eraldi regioonitasu ette nähtud, nii nagu ka Ida-Virus, Ida Prefektuuris. Kindlasti tuleb võrrelda sarnaseid ametikohti, ka konkreetse inimese kogemust, seda, kellega tegemist on, tema teenistusastet. Kui te viitate, et tegemist on täpselt samasuguste ametikohtadega, siis ma julgen tuua erinevuse, mis puudutab just seda regioonitasu. Ühtlustamine on oluline, kuid samas me peame arvestama töökoormust, mis kindlasti Põhja Prefektuuri väga erinevates uurimistalitustes on märgatavalt erinev mõnedest teistest Eesti paikadest. Aga üldine loogika on täiesti selge: palkade ühtlustamine, seda tehakse sellel aastal suures mahus ja selle jaoks on eraldatud täiendav ressurss 7 miljoni euro ulatuses, mida PPA sai oma personali eelarvesse lisaks 2013. aastal.

Esimees Ene Ergma Suur tänu, härra siseminister! Lõpetan ka selle küsimuse käsitlemise. Head kolleegid, me oleme kõik küsimused läbi vaadanud ja meil on jäänud veel natuke aega, aga ma ikkagi loen, et infotund on lõppenud. Tänan, head kolleegid küsimuste esitamise eest! Lugupeetud peaminister ja valitsuse liikmed, tänan küsimustele vastamise eest! Infotund on lõppenud.


Üles / Tagasi

14:00 Istungi rakendamine

Esimees Ene Ergma Tere päevast, austatud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 14. töönädala kolmapäevast istungit. Head kolleegid, nüüd on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun, kolleeg Mailis Reps!

Mailis Reps Lugupeetud Riigikogu esinaine! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Nagu ka kõigil teistel inimestel, tulevad ka koolilastel suve järel sügismeeleolud ja praegu ongi paslik rääkida, et järgmise aasta 1. septembril läheb meil terve suur hulk lapsi, täpsemalt on neid järgmisel aastal 136 362, kooli, ning kärbete aja üks suuremaid kärpeid, mis on paljusid lapsevanemaid igatsusega õhkama pannud, riiklike peretoetuste seaduse nn ranitsatoetus. Ja meie eesmärk ja ettepanek ontuua ranitsatoetus tagasi riikliku toetuse vormina lisaks sellele, et paljud kohalikud omavalitsused esmakooliminejaid toetavad, võiksime siiski riiklikul tasandil kõiki kooliminevaid lapsi ja nende lapsevanemaid koolialguse kulutustes veidigi toetada. Ja sellet tulenevalt algatab Keskfraktsioon riiklike peretoetuste seaduse ranitsatoetuse võrra muutmise seaduse. Aitäh!

Esimees Ene Ergma Aitäh! Head kolleegid, meil on töö juba peale hakanud, aga sumin on ikka suur! Olen juhatuse nimel vastu võtnud ühe seaduseelnõu ja kui seaduseelnõu vastab Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, otsustab juhatus selle menetlusse võtmise kolme tööpäeva jooksul. Nüüd üks teade. Riigikogu juhatus võttis menetlusse Vabariigi Valitsuse k.a 13. mail algatatud välisõhu kaitse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ja määras selle juhtivkomisjoniks keskkonnakomisjoni. Palun kohaloleku kontroll! Kohaloleku kontroll Kohale registreerus 83 Riigikogu liiget, puudub 189.


Üles / Tagasi

1. 14:03 Kaubandusliku meresõidu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (353 & 386 SE) kolmas lugemine

Esimees Ene Ergma Alustame tänase päevakorraga. Päevakorra 1. punktiks on Vabariigi Valitsuse algatatud kaubandusliku meresõidu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 353 ja 386 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei ava. Läheme lõpphääletuse juurde. Kolleegid, kas võime alustada lõpphääletusega? Kui jah, siis ma palun vaikust! Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kaubandusliku meresõidu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Palun hääletada! Hääletustulemused Poolt hääletas 78 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


Üles / Tagasi

2. 14:05 Eesti Vabariigi ning NATO Euroopa vägede kõrgema peakorteri ja NATO arenduse kõrgema ülemjuhataja peakorteri vahelise Pariisi protokolli lisakokkuleppe ratifitseerimisega seonduvalt seaduste muutmise seaduse eelnõu (385 SE) kolmas lugemine

Esimees Ene Ergma Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ning NATO Euroopa vägede kõrgema peakorteri ja NATO arenduse kõrgema ülemjuhataja peakorteri vahelise Pariisi protokolli lisakokkuleppe ratifitseerimisega seonduvalt seaduste muutmise seaduse eelnõu 385 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei ava. Head kolleegid, kas me võime minna lõpphääletusele? Aitäh! Lugupeetud kolleegid, palun nüüd tasa! Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ning NATO Eurooopa vägede kõrgema peakorteri ja NATO arenduse kõrgema ülemjuhataja peakorteri vahelise Pariisi protokolli lisakokkuleppe ratifitseerimisega seonduvalt seaduste muutmise seaduse eelnõu 385. Palun hääletada! Hääletustulemused Poolt hääletas 75 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


Üles / Tagasi

3. 14:06 Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatava protokolli Iiri rahva murede kohta seoses Lissaboni lepinguga ratifitseerimise seaduse eelnõu (390 SE) teine lugemine

Esimees Ene Ergma Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatava protokolli Iiri rahva murede kohta seoses Lissaboni lepinguga ratifitseerimise seaduse eelnõu 390 SE teine lugemine. Ja ma palun kõnepulti ettekandjaks põhiseaduskomisjoni esimehe, kolleeg Rait Maruste. Palun!

Rait Maruste Proua juhataja! Austatud kolleegid! Vabariigi Valitsuse k.a 11. märtsil algatatud seaduse eelnõu 390 SE oli Riigikogu täiskogus esimesel lugemisel k.a 9. aprillil. Eelnõu esimene lugemine lõpetati ning muudatusettepanekute tähtajaks määras Riigikogu juhatus põhiseaduskomisjoni ettepanekul s.a 23. aprilli. Tähtajaks muudatusettepanekuid ei laekunud. Põhiseaduskomisjon nentis oma k.a 7. mai istungil ülaltoodut ning tehes eelnõus keeletoimetuse ettepanekul tehnilis-keelelise paranduse, jõudis järeldusele, et on vaja suunata eelnõu 390 SE Riigikogu täiskogusse teisele lugemisele k.a 15. mail ehk täna ning teha ettepanek panna eelnõu lõpphääletusele ja võtta ta seadusena vastu. Aitäh!

Esimees Ene Ergma Suur tänu, kolleeg Rait Maruste. Küsimusi ettekandjale ei ole. Veel kord suur tänu! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei ava. Kuna seaduseelnõule ei olnud muudatusettepanekuid, siis me võime minna lõpphääletuse juurde. Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatava protokolli Iiri rahva murede kohta seoses Lissaboni lepinguga ratifitseerimise seaduse eelnõu 390. Palun hääletada! Hääletustulemused Poolt hääletas 75 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei ole, eelnõu on seadusena vastu võetud.


Üles / Tagasi

4. 14:10 Mahepõllumajanduse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (405 SE) teine lugemine

Esimees Ene Ergma Vabariigi Valitsuse algatatud mahepõllumajanduse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 405 teine lugemine. Palun ettekandjaks maaelukomisjoni liikme kolleeg Kalev Kotkase!

Kalev Kotkas Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Maaelukomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud mahepõllumajanduse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 405 peale selle esimest lugemist täiskogus oma 7. mai korralisel istungil. Eelnõu algatajat esindasid ja selgitusi jagasid Põllumajandusministeeriumi taimetervise osakonna mahepõllumajanduse büroo juhataja proua Marika Ruberg ja taimekaitsebüroo peaspetsialist härra Tarvo Järve. Arutelul osalesid ka esindajad Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutusest, turundusühistust Eesti Mahe, Lõuna-Eesti toiduvõrgustikust ja Ökoloogiste Tehnoloogiate Keskusest. Riigikogu liikmed, fraktsioonid ja teised komisjonid eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitanud. Koostöös Põllumajandusministeeriumiga valmistas maaelukomisjon ette neli muudatusettepanekut, neist kolm esimest on keelelis-normitehnilist laadi, neljas on järelevalvetoimingute eest tasutavate riigilõivude ümardamine täiseurodeks. Ümardamise tulemusena väheneb mahesektori riigilõivukoormus ca 750 eurot aastas. Maaelukomisjon otsustas saata eelnõu 405 täiskogu päevakorda täna, 15. mail ja teha ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada. Mõlemad otsused tehti konsensusega. Aitäh!

Esimees Ene Ergma Suur tänu, kolleeg Kalev Kotkas! Kas küsimusi ettekandjale on? Palun, kolleeg Aivar Kokk!

Aivar Kokk Hea juhataja, hea ettekandja! Kas sa oskad öelda, kui palju täna Eestis toitlustusettevõtteid on, kes mahepõllumajandustoodetest endale sööki teevad?

Kalev Kotkas Seda täpset arvepidamist ei ole kuskil olemas. Teavitamise kohustus, mis selle eelnõuga sätestatakse tunnustamise asemel, hakkab sellest andma paremat ülevaadet.

Esimees Ene Ergma Rohkem küsimusi ei ole. Veel kord aitäh, kolleeg Kalev Kotkas! Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Nagu on öeldud, oli esitatud neli muudatusettepanekut. Esimene, teine, kolmas ja neljas. Kõik ettepanekud on esitanud maaelukomisjon, see tähendab juhtivkomisjon, ja kõik need on arvestatud täielikult. Seaduseelnõu 405 teine lugemine on lõpetatud.


Üles / Tagasi

5. 14:13 Meediateenuste seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (336 SE) teine lugemine

Esimees Ene Ergma Vabariigi Valitsuse algatatud meediateenuste seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 336 SE teine lugemine ja ettekandjaks ma palun kõnepulti kultuurikomisjoni esimehe, kolleeg Urmas Klaasi. Palun!

Urmas Klaas Austatud proua juhataja! Head kolleegid! Meediateenuste seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 336 SE on algatanud Vabariigi Valitsus ja teinud seda möödunud aasta 10. detsembril. Tuletan meelde, et selle eelnõu peaeesmärgiks on luua vastavalt Euroopa Liidu meediapoliitikaalastele direktiividele õiguslik ja halduslik korraldus sõltumatu meedia regulaatorasutusele ülesannete andmiseks ja täitmiseks ning eelnõu kohaselt on selleks asutuseks Eesti Vabariigis Tehnilise Järelevalve Amet. Esimene lugemine oli täiskogus 23. jaanuaril k.a ning sealt maalt alates on komisjon, kui möödus ka muudatusettepanekute tähtaeg 6. veebruar 2013, valmistanud ette eelnõu teiseks lugemiseks. Meile on laekunud muudatusettepanekud Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidust, Eesti Ringhäälingute Liidust, samuti küsis komisjon Kultuuriministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ning Riigikogu õigus- ja analüüsiosakonna arvamust. Ütlen ka seda, et Riigikogu liikmed, komisjonid ja fraktsioonid eelnõule muudatusettepanekuid ei esitanud, küll aga esitas ja koostas kultuurikomisjon ise komisjonis toimunud arutelude pealt ning komisjonile esitatud pöördumiste ja ettepanekute alusel viis muudatusettepanekut. K.a 6. mail otsustas kultuurikomisjon saata eelnõu 336 teisele lugemisele 15. mail ning tegime ettepaneku teine lugemine lõpetada. Kõik meie otsused ja nii ka komisjonipoolsed muudatusettepanekud on saanud konsensusliku toetuse. Põgusalt muudatusettepanekutest. 1. ettepanek, komisjoni ettepanek puudutab tegevusjuhendi sõnastamist lastesaadetes äriteadete edastamise kohta. Nimelt on küsimus ebasobivates äriteadetes, kus võidakse tutvustada lastele mittesoovitavaid toite ja jooke lastesaadetele liiga ohtlikus ajalises läheduses. Komisjon leidis, et eelnõu algteksti kohaselt juhul, kui sellist tegevusjuhendit ei ole kehtestatud, kehtestab selle käskkirjaga Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor, aga see ei ole adekvaatne regulatsioon, sellepärast et Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektoril on õigus anda käskkirju vaid teenistusalastes küsimustes, mistõttu komisjon otsustas, et jätame jõusse praegu kehtiva seaduse regulatsiooni ja ei võta aluseks seda uut pakutud regulatsiooni, mille kohaselt tegevusjuhendi, kui see puudub, kui siis meediaasutus ise ei ole seda kehtestanud, kehtestab kultuuriminister määrusega. Nii et igal juhul loodame kõigepealt ikkagi eneseregulatsiooni peale, üldiselt see toimib. Kui siin peaks olema tõrkeid, siis on kultuuriministril jätkuvalt pädevus see juhend kehtestada. Teine muudatusettepanek, nr 2 puudutab sideettevõtja kohustust edastada andmeid taasedastatava programmi põhiprogrammi kataloogi teenuse osutaja tegevusloa kohta. See reguleerib täpsemalt situatsiooni, kui Tehnilise Järelevalve Ametil on tarvis saada taasedastajalt teavet programmi või programmikataloogi õiguspärasuse kohta, et kes on selle autoriks, kes kannab toimetajavastutust jne, siis muudatusettepanek nr 2 reguleerib, kuidas Tehnilise Järelevalve Amet seda informatsiooni saab ning millise aja jooksul. Ettepanek nr 3 puudutab teenuse kättesaadavuse piiramist alaealistele, et neid siis kaitsta mittesobiva sisuga meediatoodete eest ja näeb ette olukorra, kuidas nii-öelda filtrit ette panna. Komisjoni ettepaneku kohaselt on tekstis nendeks isiklik tunnuskood ning asjakohased tehnilised lahendused, mille loetelu me jätsime lahtiseks. 4. muudatusettepanek puudutab televisiooni- ja raadioteenuse osutamise tegevuslubasid. Siin loogika on lühidalt öeldes selles, rahvakeeles, et kultuuriministri pädevuses on üldise meediapoliitilise raamistiku kehtestamine ja konkursi läbiivimine on Tehnilise Järelevalve Ameti kui sõltumatu meedia regulaator-asutuse pädevuses. Ettepanek number 5 puudutab keeleseaduse muutmist ja selle ettepaneku kohaselt on eestikeelse tõlke lisamise kohustus audio-visuaalse teose avalikul esitamisel ning televisiooniteenuste edastamisel, et meie keeleruumi kaitsta ja eesti keele arengu eest seista. Seletuskiri on väga põhjalik, meie sekretariaat, teeb nagu alati väga head tööd ja sellepärast on siin kõik täpsemalt kirjas ja rohkem ümber ei jutusta praegu. Aitäh!

Esimees Ene Ergma Suur tänu, kolleeg Urmas Klaas! Kas on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Aitäh veel kord! Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei ava ja seetõttu on meil võimalik minna muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Nagu on öeldud, neid on antud eelnõule 5. Alustame! 1., 2. ja 3. on kultuurikomisjoni poolt esitatud, juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. 4. ja 5. samuti kultuurikomisjoni poolt, juhtivkomisjoni poolt täielikult arvestatud. Head kolleegid, oleme kõik muudatusettepanekud läbi vaadanud ja seaduse eelnõu 336 teine lugemine on lõpetatud.


Üles / Tagasi

6. 14:20 Maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (414 SE) teine lugemine

Esimees Ene Ergma Vabariigi Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (nr 414) teine lugemine. Ettekandjaks palun kõnepulti rahanduskomisjoni aseesimehe kolleeg Rannar Vassiljevi. Palun!

Rannar Vassiljev Head kolleegid! Annan lühidalt ülevaate rahanduskomisjonis toimunust enne teist lugemist. Muudatusettepanekute tähtajaks Riigikogu liikmetelt, komisjonidelt ega fraktsioonidelt ettepanekuid eelnõule ei tulnud. Küll aga otsustas rahanduskomisjon 7. mai istungil teha eelnõule kaks muudatusettepanekut. Esimene neist puudutas eesmärki ühtlustada maksukorralduse seaduse erinevates paragrahvides sätestatud piirmäärasid ehk teisisõnu asendada "ei ole suurem kui 10 eurot" mõistega "on väiksem kui 10 eurot". Teine muudatusettepanek oli tehtud Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja ettepanekule tuginedes. Selle mõte oli järgmine, et näha ette vastutusotsuse tegemise menetluse ajaks maksusumma määramise aegumise mittepeatumine. See oli tegelikult ka eelnõus enne seda, kui see Riigikokku jõudis, aga Rahandusministeerium lähtuvalt sellest, et vastutusotsuse regulatsiooni on lähiajal plaan põhjalikult täiendada, otsustati see esialgu välja jätta, aga põhimõtteliselt ei olnud eelnõu algataja ehk Rahandusministeerium vastu, et see sellesse seadusse lisada, et ei tekiks vahepeal õigusvaakumit. Väidetavalt Maksu- ja Tolliamet täna sellest põhimõttest praktikas lähtub. Otsustati rahanduskomisjoni poolt teha ettepanek see eelnõus olnud säte lisada. Mõlemat muudatusettepanekut toetas rahanduskomisjon konsensuslikult. Lisaks sai rahanduskomisjon ka Sotsiaalministeeriumilt ühe kirja. Aga kuna komisjon leidis, et selles sätestatud ettepanek nõuab põhjalikumat analüüsi, siis selle juurde tullakse tulevikus tagasi. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Esimees Ene Ergma Suur tänu, kolleeg Rannar Vassiljev! Küsimusi ettekandjale? Ei ole. Veel kord aitäh! Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei ava. Antud seaduseelnõule on kaks muudatusettepanekut, esimene ja teine, mõlemad on esitatud rahanduskomisjoni poolt ja on arvestatud täielikult. Head kolleegid, seaduseelnõu 414 SE teine lugemine on lõpetatud.


Üles / Tagasi

7. 14:23 Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (392 SE) teine lugemine

Esimees Ene Ergma Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 392 teine lugemine. Ettekandjaks palun kõnepulti sotsiaalkomisjoni liikme kolleeg Maret Maripuu!

Maret Maripuu Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 392 SE esimene lugemine lõpetati 10. aprillil 2013. aastal. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 24. aprill 2013 kell 17.15. Riigikogu fraktsioonid, komisjonid ja liikmed eelnõule muudatusettepanekuid ei esitanud. Sotsiaalkomisjoni poole pöördus muudatusettepanekutega Sotsiaalministeerium ja nendele ettepanekutele tuginedes tegi sotsiaalkomisjon eelnõule viis muudatusettepanekut. Peale eelnõu esimese lugemise lõpetamist kogunes sotsiaalkomisjon eelnõu arutamiseks ja teise lugemise ettevalmistamiseks 7. mail. Komisjoni istungil osalesid sotsiaalminister Taavi Rõivas, ministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja Heli Paluste, Sotsiaalministeeriumi õigusnõunik Teet Torgo ja sotsiaalministri nõunik Anni Tooma. Lubage mul siis tutvustada neid muudatusettepanekuid, mida komisjon tegi. Muudatusettepanekutega täiendatakse eriarsti lähtetoetuse regulatsiooni lähtetoetuse andmise võimaluste laiendamistega. Olemasolevate eelarveliste võimaluste piires on mõistlik lähtetoetuse tingimusi leevendada, motiveerimaks alustavaid arste, sealhulgas perearste, valima oma karjäärikohaks Eesti piirkonnad, kuhu kvalifitseeritud arstide leidmine on praktikas osutunud problemaatiliseks. Muudatustega laiendatakse haiglate loetelu, kuhu tööle asudes on võimalik lähtetoetust taotleda. Haiglate loetellu lisatakse keskhaiglad, mille tervishoiuteenuse osutamise reaalne tegevuskoht asub väljaspool Tallinna ja Tartut. Siin peetakse silmas Pärnu ja Ida-Viru keskhaiglat Kohtla-Järvel. Muudatustega pikendatakse residentuuri lõpetamise järgset lähtetoetuse taotlemise ajaperioodi viie aastani. Kehtiva seaduse kohaselt võib lähtetoetust taotleda arst, kes asub esmakordselt tööle 12 kuu jooksul residentuuri lõpetamisest. Muudatusega vähendatakse lähtetoetuse taotlejalt nõutavat töökoormust kriteeriumile vastavas haiglas seniselt 40 tunnilt nädalas 30 tunnini nädalas. Töökoormuse arvestamisel on lubatud ka kriteeriumidele vastavates haiglates töötades töökoormuse summeerimine. Muudatusega laiendatakse ka erialade loetelu nende erialade võrra, millel tervishoiuteenuste osutamine on keskhaiglates kohustuslik. Samuti muudetakse lähtetoetuse suuruse arvestamise aluseid. Lähtetoetus kehtestatakse tervishoiukorralduse kindla summana ning toetuse suurus ei sõltu edaspidi kalendriaastal lähtetoetuse saajate arvust. Lisaks tehakse ka tehnilisi muudatusi ja korrigeeritakse eelnõu tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise osas viidet sotsiaalhoolekande seadusele, nimetatud hoolekandeasutustele ning täiendatakse eelnõu riigilõivuseaduse muutmise osas üldarstiabi tegevusloa riigilõivu määradega. Ja millised olid siis otsused? Sotsiaalkomisjon otsustas konsensusega saata eelnõu teisele lugemisele 15. mail ning teha ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada ja juhul kui eelnõu 392 teine lugemine lõpetatakse, viia eelnõu kolmas lugemine läbi 22. mail. Aitäh!

Esimees Ene Ergma Suur tänu, kolleeg Maret Maripuu! Alustame küsimustega. Palun, kolleeg Urmas Klaas!

Urmas Klaas Aitäh, lugupeetud esimees! Austatud ettekandja! Me räägime lähtetoetusest. Kas teil on selle eelnõu ettevalmistamise käigus juttu olnud komisjonis ka sellest, kui edukalt on toiminud lähtetoetus siiani ja millist efekti ta meie tervishoiusüsteemile ja inimeste ravi võimalusele on andnud? Võib-olla oskate tuua välja ka regionaalseid eripärasid? Aitäh!

Maret Maripuu Aitäh! 2012. aastal, kui see võimalus loodi, oli vaid üks noor arst, kes peale residentuuri lõpetamist pidas selle lähtetoetuse summat piisavaks, et asuda maapiirkonda tööle. Sellest tulenevalt me siis nüüd ka neid nõudeid ja tingimusi leevendasime, tõime juurde ka keskhaigla ja vähendsime seda töökoormust, et ikkagi leida noori arste, kes oleksid nõus vähem atraktiivsetesse piirkondadesse tööle minema. Need muudatusettepanekud arutati läbi noorte arstidega ja see initsiatiiv tuli nende poolt. Nii et ma loodan, et nüüd need leevendused, mis siin muudatusettepanekutega sai tehtud, peaksid ehk seda arstide hulka suurendama. Igatahes eelinfo on olemas, et 2013 võiks neid taotlejaid olla rohkem kui aasta tagasi. Aitäh!

Esimees Ene Ergma Rohkem küsimusi ei ole. Veel kord suur tänu, kolleeg Maret Maripuu! Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei ava. Vaatame nüüd läbi muudatusettepanekud. Antud eelnõule on 5 muudatusettepanekut ja alustame nende läbivaatamist. 1., 2., 3., 4. ja 5, kõik on esitatud sotsiaalkomisjoni poolt, st juhtivkomisjoni poolt ,ja kõik nad on arvestatud täielikult. Seaduse eelnõu 392 SE teine lugemine on lõpetatud.


Üles / Tagasi

8. 14:30 Karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (413 SE) esimene lugemine

Esimees Ene Ergma Vabariigi Valitsuse algatatud karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu 413 SE esimene lugemine. Ettekandjaks ma palun kõnepulti justiitsminister Hanno Pevkuri!

Justiitsminister Hanno Pevkur Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Nagu ikka esimestel lugemistel justiitsvaldkonda puudutavate eelnõude puhul on ka selle eelnõu puhul tegemist mitte ainult hea, vaid ma julgen öelda, et selle eelnõu puhul on tegemist eriti hea eelnõuga. Karistusregistri seaduse muudatuste eesmärgiks on lahendada praktikas tõusnud probleemid seoses karistusregistri seaduse enda rakendamisega ning ka registri töö korraldamisega. Seaduseelnõu puudutab otseselt 600 tuhandet väärtegu ja suurusjärgus 39 tuhandet kriminaalasja. Kui vaadata, kui paljusid inimesi see võiks puudutada, siis meie hinnagutel võib see otseselt puudutada suurusjärgus 250 000 inimest, kellel on karistusregistris märge väärteo kohta ja suurusjärgus 22 500 inimest, kellel on karistusregistris märge kriminaalasja kohta. Kui vaadata natuke ajalukku, siis siitsamast kõnetoolist ütles Riigikohtu esimees 2010. aasta ettekandes: "Tööjõulisest 15-74-aastasest Eesti elanikkonnast on 55,6% kantud karistusregistrisse erinevate väär- või kuritegude toimepanemise eest. Isikud, kellel on kehtiv karistus, või kes on olnud karistatud mõne süüteo eest, moodustavad üle poole elanikkonnast. Nende andmete põhjal võiks tõsikindlalt väita üksnes seda, et ainult vastsündinud on karistamata." Etteruttavalt ütlen ka seda, et kui praegu keegi tahab kontrollida, kas tal on andmed kehtivas karistusregistris olemas või mitte, siis on võimalik minna Eesti.ee kodulehele, sealt logida ID-kaardiga või pangalingi kaudu sisse karistusregistri kodulehele ja teha sealt automaatne päring. Sealt saab siis näha, kas isiku kohta on karistusregistris andmed toodud või mitte. Kui tulla Riigkohtu esimehe tsitaadi juurde tagasi, siis juhtis ju auväärt Märt Rask tegelikult tähelepanu sellele, et liig palju tegusid on Eestis kriminaliseeritud ja selles osas on ministeeriumis ettevalmistamisel teatavasti karistusseadustiku revisjon ja tegeleme ka ülekriminaliseerimise probleemiga. Aga mööngem, et karistusregistrit puudutav regulatsioon vajab kriitilise pilguga ülevaatamist. Toon kohe teise näite. Eesti Päevalehes ilmus mõni aeg tagasi artikkel pealkirjaga "Bussijänesed ei saa juhilube taotleda". Te mäletate, selle artikli sisu oli, et inimene oli saanud liiklustrahvi, selle tasunud, aga karistuse kustumise perioodil sõitis bussis jänest, ja kuna liiklustrahvi karistuse kandmine sellega katkes, ei olnud inimesel võimalik juhiloa eksamit teha. Tõsi ta on, et meil kehtib seadusekohaselt põhimõte, et näiteks, kui te olete 1994. aastal või 1995. aastal või millal iganes saanud mõne väärteokaristuse ja iga aasta jooksul midagi natukese aja tagant jälle rikkunud, kas jäänud bussis piletita sõiduga vahele või olete mõne teise väärteorikkumise toime pannud, siis on teie kõige esimene karistuse kustumistähtaeg katkenud ja senini kehtiv. Eelnõuga ongi ettepanek karistusregistri seadust selliselt muuta, et uus karistus enam ei katkesta vana karistuse kustumise tähtaja kulgemist ning iga karistus kustub vastavalt seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Seega kaovad olukorrad, kus 2010. aasta alguses piletita sõitmise eest trahvi saanud inimese kohta, kes 11 kuud hiljem saab trahvi näiteks liikluskindlustuseta auto juhtimise eest ning sellest veel kümme kuud hiljem rahatrahvi autoroolis mobiiltelefoniga rääkimise eest, oleks täna karistusregistris kehtivad kõik kolm väärteo karistust. Uue korra kohaselt oleks tänased varasemad karistused kustunud ning kehtiv oleks ainult viimane karistus. Kui tuua näide ka kriminaalkaristuste katkemise kohta, siis on näiteks üks 1984. aastast pärit kriminaalkuritegu karistusregistris aktiivselt üleval sellepärast, et inimene on toime pannud uusi tegusid, mis tähendab, et see 1984. aastal toimepandud kuritegu ei ole kustunud. Vaadates otsa ka muudele sätetele, siis eelnõuga luuakse eritingimused süüteo toime pannud alaealistele, kelle puhul edaspidi hakkavad karistused kustuma praegusega võrreldes lühema tähtaja jooksul. Kuna kuritegude toimepanemine on noores eas suures osas arenguline nähtus ning kuna enamik karistatud alaealistest mõne aasta jooksul kuritegevusest eelkõige tänu positiivsele sotsialiseerumisele eemaldub, siis pole enamasti karistusregistri kirje kui negatiivse märgi omistamine sellele sihtgrupile vajalik, pigem võib see saada ühiskonnas hakkamasaamist takistavaks teguriks. Plaanime teha ka mõned muud muudatused, näiteks jäetakse seadusest välja termin "registrikaart" kui igand ajastust, kui karistusregistris peeti paberil asuva kartoteegina. Kohad seaduses, kus terminit "registrikaart" kasutati, sõnastatakse ümber digitaalandmetöötluse nõuete kohaselt. Tulenevalt praktikast seaduse rakendamisel tõusetunud probleemidest, täpsustatakse registris peetavate andmete loetelu ning lisatakse täiendavad andmehulgad, mis on vajalikud EL-i karistusregistrite infosüsteemi andmevahetuseks. Täpsustatakse ka päringute tegemise ning registriteate väljastamise regulatsiooni. Nähakse ette, et Justiitsministeeriumi asemel on EL-i karistusregistrite infosüsteemi mõttes keskasutuseks Registrite ja Infosüsteemide Keskus, kuna võrreldes seaduse loomise ajaga on paika pandud, et karistusregistri infosüsteemi ehk EKRIS andmevahetus tegeleb Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Nähakse ette võimalus esitada andmete töötlemisel tekkinud vigade kohta kaebus ka otse karistusregistrile, mis muudab isiku õiguste kaitse isiku enda jaoks lihtsamaks. Andmeid, mille töötlemiseks õiguslik alus puudub, uude karistusregistrisse ei kanta. Varasemas karistusregistris peeti muuhulgas ka andmeid, milleks uus karistusregistri seadus õiguslikku alust ette ei näe. Lisaks nähakse ette erisus kriminaal- ja väärteokaristuste eelmisest karistusregistrist uude karistusregistrisse ülekandmise kohta. Registris puuduvad paljudel juhtudel andmed karistuse täitmise ning karistuse kustumise tähtaja kulgemise alguse kohta ja nende andmete leidmine teistest riigiasutustest on osutunud sageli võimatuks. Seetõttu on paljud karistusregistris olevad karistused juba tegelikult kustunud, kuid arhiivi neid kantud ei ole. Sel põhjusel nähakse ette karistuste, mille arvestuslik kustumisaeg on möödunud, registrist automaatselt arhiivi kandmine. Karistusandmete kustumise tähtaegadega seonduvad muudatused muudavad regulatsiooni isikute jaoks soodsamaks ning karistusandmete kustumise tähtaja katkemise kaotamine muudab karistuste kehtivuse arvestamist oluliselt lihtsamaks karistusregistri ning menetlejate jaoks ning kergendab oluliselt karistusregistrisse kantud isikute olukorda. Kuigi kehtivate karistuste ning nende kustumistähtaegade arvestamine muutub menetlejate jaoks lihtsamaks, siis ajutiselt võib muutuda muudatuste jõustumise järgselt menetlejate töökoormus, siis tuleb siiski arvestada, et menetlejate töökoormus võib suureneda ka seoses vajadusega teha kriminaalasjades ümberkvalifitseerimisi. Siinkohal ma lõpetaks ja Vabariigi Valitsuse esindajana kindlasti toetan esimese lugemise lõpetamist ja selle eelnõu võimalikult kiiret vastuvõtmist. Aitäh!

Esimees Ene Ergma Suur tänu, härra justiitsminister! Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, kolleeg Viktor Vassiljev!

Viktor Vassiljev Tänan, proua juhataja! Hea minister! Ma palun täpsustage, kuidas nende karistustega oli, et kui eelmine karistus kehtib, teine karistus tuleb peale, siis esimene karistus ei kustu mitte teise karistuse määramisega, vaid kustub seaduses ettenähtud aja jooksul, aasta jooksul. Aitäh!

Justiitsminister Hanno Pevkur Just, te olete õigesti aru saanud. Igale teole on ette nähtud oma karistuse kustumise tähtaeg ja muidugi tuleb arvestada ka seda, et väärteokaristus ja kriminaalkaristus hoitakse lahus. Kui te sõidate bussis ilma piletita, saate selle eest väärteokaristuse ja aasta jooksul jääte politseile vahele sellega, et teil oli liikluskindlustus sõlmimata, siis bussis ilma piletita sõitmise eest saadud karistus kustub seaduses ettenähtud tähtaja jooksul ehk aasta jooksul ning liikluskindlustuse sõlmimata jätmise eest saadud karistuse tähtaeg hakkas jooksma karistuse määramisest ja kustub siis, kui on selle kustumise aeg. Nii et igale karistusele oma kustumise aeg. Aitäh!

Esimees Ene Ergma Rohkem küsimusi ei ole. Veel kord aitäh, härra justiitsminister! Ma kutsun ettekandeks kõnepulti õiguskomisjoni liikme kolleeg Kalle Jentsi. Palun!

Kalle Jents Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Õiguskomisjon arutas käesolevat eelnõu 6. mail. Osalesid minister Hanno Pevkur, tema nõunik Madis Timpson, samuti karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Markko Künnapuu. Meil toimus elav ja põhjalik arutelu ning komisjon leidis samuti, et tegemist on hea ja vajaliku eelnõuga. Need põhimõtted, mida minister praegu tutvustas, on tõepoolest selged ja asjalikud ja muudavad kogu sellel karistatuse maastikul Eesti rahva väljanägemist oluliselt paremaks. Seletuskirjast võisite ka lugeda, et umbes paarisaja tuhande inimese karistatus kaob, nii et tõesti 55% Eesti rahva hulgast. Nii et see, justkui oleksid meie inimesed väga vähe õiguskuulekad, tegelikult nii ei ole. Kõik need põhimõtted leidsid komisjonis toetust, aga meil oli üsna põhjalik arutelu selle üle, kuidas peaks arhiiviga edaspidi toimetama. Kui te panite tähele, siis seaduseelnõus on ka kirjas, et väärtegude puhul säilitatakse andmeid arhiivis kümme aastat ja kriminaalkuriteo puhul 50 aastat. Nüüd see põhimõte, nagu mõned komisjoni liikmed välja tõid, et kui inimene tõesti teeb õiguserikkumise, eriti kui tegu on väärteoga, ta saab oma karistuse, saab oma veast aru, aga see jälg ikkagi lohiseb seal arhiivis veel kümme aastat. Kui nüüd juriidilises mõttes karistuse mõistmisel, on see väärteo puhul või kriminaalkuriteo puhul, kui karistatus on kustunud, siis ei saa seda arvestada karistuse mõistmisel, aga subjektiivselt selle otsuse tegijale avaldab see ikkagi mõju, kui ta karistust määrab, et kunagi on ikka mingisuguse asja eest karistatud. Arvamused olid meil seinast seina, alates sellest, et kui karistus on kustunud, siis võiks ta üldse kaduda, et ka mingis arhiivis ei seisaks, kuni selleni, et ajaloo arhiivinduse mõttes ikkagi see jälg on tehtud, et ta kuskil peaks olema. Nii nagu spetsialistid meile vastasid, et arhiivile on loomulikult juurdepääs piiratum, aga teatud erijuhtudel, kui me näiteks räägime pedofiilidest, et siis tõepoolest sellised andmed peavad olema kuskil ja olema teatud inimestele kättesaadavad. Kui nüüd täna esimene lugemine lõpetatakse, siis ilmselt see arhiivipool on küsimus, mida me komisjoni liikmetega kindlasti tahaksime veel arutada. Me tegime konsensuslikud otsused, et saata käesolev eelnõu tänaseks täiskogu päevakorda, esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute tähtajaks määrata 29. mai 2013 kell 17.15. Nagu ma ütlesin, kõik need otsused võeti vastu konsensuslikult.

Esimees Ene Ergma Suur tänu, kolleeg Kalle Jents! Küsimusi ettekandjale ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 413 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 29. mai kell 17.15. Eelnõu 413 esimene lugemine on lõpetatud.


Üles / Tagasi

9. 14:43 Välismaalaste seaduse ja isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (425 SE) esimene lugemine

Esimees Ene Ergma Meie päevakorra viimaseks punktiks on Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse ja isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 425 esimene lugemine ja ma palun ettekandjaks kõnepulti siseminister Ken-Marti Vaheri. Palun!

Siseminister Ken-Marti Vaher Suur tänu, lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus on algatanud välismaalaste seaduse, isikut tõendavate dokumentide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, sest Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm aastateks 2011–15 sätestab järgmist: "Eesti majanduse konkurentsivõime tõstmiseks loome soodsa keskkonna välistudengite ja tippspetsialistide Eestisse tulekuks. See aitab Eestisse luua teaduse ja kompetensikeskusi ja tagada ettevõtetele kõrgema kvaliteediga tööjõudu." Eelnõu on töötatud välja selle eesmärgi täitmiseks. Esmalt pean oluliseks märkida, et vajadus kvalifitseeritud tööjõu järele valitseb kogu maailmas ning riigid sisuliselt ju konkureerivad selle nimel, et olulist lisandväärtust andvate tippspetsialistide, keda ei ole võimalik leida kohapealt, riiki sisenemine ja töötamine teha võimalikult paindlikuks. Ka Eesti peab selles kontekstis avatumaks ning seeläbi atraktiivsemaks muutuma. Välismaalaste seadus hetkel ei ole piisavalt paindlik, võimaldamaks lisaväärtust andvatele isikutel seaduse alusel kiirelt riiki siseneda ja usaldusväärsesse ettevõttesse tööle või Eesti ülikooli õppima asuda. Võib öelda, et selle eelnõu väljatöötamine on tõeline n-ö kaasamise musternäide, selles eelnõus kavandatud muudatused on töötatud välja, võttes ühe laua taha päris märkimisväärse perioodi jooksul 30 erineva valdkonna partnerid, muu hulgas ettevõtete esindusorganisatsioone ja kõrgkoole. Partnerite poolt tõstatati mitmeid teemasid ja probleeme, millest peamised olid seaduslikul alusel Eestisse tööle ja õppima tuleku keerulisus ning aja- ja rahakulukus. Meie head partnerid selle eelnõu väljatöötamisel loomulikult olid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, samuti ka Haridus- ja Teadusministeerium. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kaardistas Eesti ettevõtjate senisest kõrgemad ootused töötajate kvalifikatsioonile. Ka 2011 läbiviidud välistööjõu uuringus selgus, et kõige enam vajatakse tööjõudu just spetsialisti tasandil ning vajadus välistööjõu järele kasvab aasta-aastalt haridus- ning info- ja sidevaldkonnas ning kahaneb töötleva tööstuse valdkonnas. Väga selgelt tuleb ka veel kord üle rõhutada, et nimetatud muudatused ei ole mõeldud selleks, et Eestile saaks osaks mingi n-ö massiline lihttööliste sisseränne. Täpselt vastupidi, selleks et välistada väärkasutust, sätestatakse seaduses, et tööandja kohustub tippspetsialistile maksma erialalise töö eest tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutopalga ja koefitsiendi 2 korrutisega. Lühidalt eelnõu tehtavad peamised muudatused. 1. Eelnõuga nähakse ette n-ö kiirmenetlus, mis tähendab, et lihtsustatakse Eestile vajalikele isikutele, kelleks selle eelnõu raames on tippspetsialistid, teadlased, õppejõud, tudengid ning ka eelmainitute pereliikmete (st abikaasa, lapsed, samuti ka täisealine laps, kes ei ole puude või terviseseisundi tõttu ise võimeline toime tulema) Eestisse saabumist. Näiteks on võimalik taotleda lühi- või pikaajalist viisat, mis võimaldab viisat taotleda lisaks Eesti välisesindustele teistest Euroopa Liidu liikmesriikide välisesindustest ja esinduslepingu alusel kokku 92 riigist või haldusterritooriumilt. Seaduslikul alusel Eestis viibides saab taotleda juba siseriiklikult tähtajalist elamisluba, mis praeguse regulatsiooni järgi on võimalik vaid erandjuhtudel. Kui praegu tuleb töötaja leidmiseks üldreeglina korraldada kolmenädalane avalik konkurss ja saada Töötukassa luba, siis muudatusega loobutakse kõikidel juhtudel kolmenädalase konkursi korraldamise kohustusest, kuid ei loobuta üldjuhul Eesti Töötukassa loa nõudest. Eelnõuga muudetakse paindlikumaks ka õpetajate, õppejõudude ja teadlaste üleviimise nõuded ühelt ametikohalt teisele. Lisaks tekib välismaalasel võimalus töötada samaaegselt teise tööandja juures. Välismaalane võib samaaegselt töötada mitme tööandja juures, kui töötab samaaegselt elamisloas kindlaksmääratud tingimustel. Kolmandaks, eelnõuga kaotatakse tudengitele praegu kehtiv tööloa nõue, kuid õppimiseks antud elamisluba tuleb jätkuvalt kasutada eesmärgipäraselt, st õppimiseks. Eelnõuga antakse võimalus jääda elamisloa alusel Eestisse kuni kuus kuud pärast õpingute lõpetamist, et leida Eestis tööd, anda Eestile lisaväärtust. Samuti ei kohaldata välisüliõpilastele, kes on omandanud Eestis õppides akadeemilise kraadi, elamisloa taotlemisel Eestis töötamiseks Töötukassa loa nõuet ega seaduses sätestatud kõrgema töötasu maksmise nõuet, vaid töötasu tuleb maksta samadel alustel kui Eesti elanikele. Ja eelnõuga kaasnevad kulutused valdavalt infotehnoloogiliste arendustöödele. Lõpetuseks rõhutan, et eelnõu soodustab just nende välismaalaste Eestisse saabumist ning lühiajaliselt Eestis viibimist või elama asumist, kes panustavad Eesti ühiskonna arengusse. Me peame oluliseks väga paljude partneritega, kellega koostöös ja mitmete kompromisside tulemusena on eelnõu välja töötatud, et Eesti arengule vajalikud kolmandate riikide kodanikud saaksid tulla Eestisse elama, samuti panustada Eesti majanduse, teaduse ja kultuuri ja hariduse arengusse, kui tegemist on selgelt isikutega, keda Eestis endas ei leidu ja kes annavad märkimisväärset lisaväärtust meie ühiskonnale. See seadus on planeeritud hetke kava kohaselt jõustuma selle aasta 1. septembrist. Suur tänu!

Esimees Ene Ergma Suur tänu, härra siseminister! Alustame küsimustega. Palun, kolleeg Vladimir Velman!

Vladimir Velman Suur tänu, lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Eelnõu § 1 punkt 31 räägib sellest, et tööandjat kohustatakse maksma kõigile tippspetsialistide tasu, mille suurus on võrdne vähemalt kahekordse Eesti keskmise palgaga. Samas Eesti Kaubandus-Tööstuskoda pöördus Vabariigi Valitsuse poole soovitusega kaaluda võimalust vähendada tippspetsialistide puhul palgakoefitsiendi nõuet 1,5 keskmise palgani. Nende hinnangul tagab juba sellise määra seadmine ülekaalukalt kohaliku tööjõu eelistuse. Muide, see nõue vastab ka Euroopa Liidu Nõukogu direktiivile. Miks see ettepanek ei leidnud toetust?

Siseminister Ken-Marti Vaher Suur tänu küsimuse eest! Selle eelnõu väljatöötamisel, nagu ma mainisin, on väga palju erinevaid partnereid laua taga, alustades tööandjatest ja lõpetades ametiühingutega, paljude riigiametite, rektorite nõukogu ja ülikoolide esindajatega. Ja selle kahekordse keskmise palgani jõuti teatud kompromissina ja selle eesmärk on kaitsta Eesti tööjõuturgu. Sellest tulenevalt on see sellisena sätestatud ja ma kindlasti ei imesta, et kaubandus-tööstuskoda on selle poolt, et see võiks olla 1,5-kordne. Aitäh!

Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Valeri Korb!

Valeri Korb Aitäh! Lugupeetud härra minister! Paljud inimesed, kes tahavad tulla meie riiki õppima või tööle, omavad peret. Seoses sellega ongi mul küsimus: kas te võiksite üldistada, missugused võimalused nendel inimestel on võtta kaasa pereliikmeid? Aitäh!

Siseminister Ken-Marti Vaher Suur tänu küsimuse eest! Jah, väga mitmetel juhtudel on see võimalus olemas. Esiteks, lühiajaline Eestis töötamine. Nagu on ka mainitud minu sissejuhatavas kõnes, siis me muudame märgatavalt lihtsamaks lühiajaliselt Eestisse töötamiseks asumise. Sisuliselt võib asuda välismaalane Eestisse tööle kohe samast päevast arvates, kui tööandja on välismaalase Eestis töötamise PPA-s registreerinud. Täpselt samamoodi on võimalik ka anda pärast välismaalase lühiajalise töötamise Eestis registreerimist, Eestis ajutiseks viibimiseks seadusliku aluse saamist, lühiajaline või pikaajaline viisa välismaalase abikaasale ja lapsele. Kui me räägime tähtajalisest elamisloast töötamiseks, mis tähendab, et kui isik tahab siia jääda töötama rohkem kui kuueks kuuks, siis täpselt samamoodi on võimalus esitada, pärast seda, kui on selge, et inimene tahab siia jääda üle kuue kuu, elamisloa taotlus siseriiklikult. Siseriikliku taotlemise õigus antakse ka nimetatud isiku välismaalase abikaasale ja lapsele. Täpselt sama puudutab ka õppima asumist. Kui tudeng saabub Eestisse viisa alusel, esitab seejärel ka elamisloa taotluse Politsei- ja Piirivalveametile, siis antakse siseriiklik elamisloa taotlemise õigus ka välismaalase abikaasale või lapsele. Tänan!

Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Andres Jalak!

Andres Jalak Aitäh! Austatud minister! Kas käesoleva seaduse raames elamisloa saanud isikutele rakendatakse ka kohandemismeetmeid ja millised need võiksid olla? Aitäh!

Siseminister Ken-Marti Vaher Tänan küsimuse eest. Selle eelnõuga luuakse kohanemisprogrammile, kohanemismeetmetele selge seaduslik alus. Selle eesmärgiks on just nimelt, et meie partnerid on nende paljude ümarlaudade käigus juhtinud tähelepanu ka sellele, et isikud, kes siis kaasatakse välismaalastena Eestisse näiteks tööle, nende kohanemist toetavaid tegevusi täna riigis on väga vähe ja välismaalaste side Eesti ühiskonnaga võib jääda nõrgaks. Selle tõttu on ka see kohanemisprogramm siia seadusesse sisse kirjutatud. Me tahame need kohanemisprogrammid töötada välja, seada Eestis sisse. See puudutab finantse, mida me selleks saame kasutada eeldatavalt Euroopa Liidu uuest finantsperspektiivist 2014–20. Kohanemisprogramm tähendab sisuliselt taaskoolitust Eesti ühiskonna, kultuuri, riigi toimimise kohta, see tähendab ka mitmesuguseid koolitusi vastavalt eri sihtgruppide vajadustele, olgu need sihtgrupid tippspetsialistid, ettevõtjad, ka teadlased. Välismaalastele soovitakse pakkuda paralleelselt ka erineva tasemega keeleõpet, eelkõige nendele, kes loomulikult jäävad Eestisse tööle üle 6 kuu, kes taotlevad selleks juba eraldi elamisluba. Kohanemisprogrammi suunamine toimub eraldi Politsei- ja Piirivalveameti poolt sihtgrupispetsiifiliselt. See kohanemisprogramm läbitakse üks kord. See tähendab, et isik, kes näiteks taotleb oma erinevate siinviibimise õiguste pikendamist, ei pea kohanemisprogrammi läbima mitu korda, aga kui ta vähemalt ühe korra on seda teinud, siis sellega tagatakse, et teatud märgatavalt tugevam side Eesti ühiskonnaga on loodud, antud talle näiteks keeleõpet ja see praktika on tegelikult mitmetes teistes Euroopa Liidu liimesriikides võetud kasutusse. Meie oleme lähtunud eelkõige Austria, Hollandi ka Suurbritannia näidetest. Ma arvan, et oluline on kohanemisprogramm, mis ühelt poolt tasakaalustab meie reeglite muudatuse ehk teatud suurema paindlikkuse ja bürokraatia vähenemise, et välismaalastest kolmandate isikute kodanike Eestisse meelitada. Ma arvan, et see on igati mõistlik seadusemuudatus, mille konkreetse sisu me tahame täita pärast selle eelnõu vastuvõtmist eelkõige Euroopa Liidu vahenditest. Tänan!

Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul!

Marika Tuus-Laul Aitäh! Austatud härra minister! See seadus on niivõrd laiaulatuslik ja suure tähendusega, et oleks võinud olla juhatuse poolt ka hoopis ettepoole pandud, et ajakirjanike tähelepanu äratada. Selge, et on vaja tippspetsialiste, oskustöölisi, kes panustaksid meie majandusse ja arengusse, aga ma ikkagi küsin: kes garanteerib, et ei juhtu nii nagu eelmine kord, et tublide inimeste asemel tulevad siia võib-olla Venemaa kriminaalid ja allilmategelased? Kes selle eest vastutab ja on see väga läbi mõeldud, et see enam nii ei juhtuks? Aitäh!

Siseminister Ken-Marti Vaher Tänan küsimuse eest! Te viitate tõenäoliselt üle-eelmisele välismaalaste seadusele (selles mõttes üleeelmisele, et teatavasti jõustusid välismaalaste seaduse muudatused 2012. aasta keskel). Enne nende muudatuste jõustumist oli Eesti välismaalaste seaduses selgeid puudusi, mida tõenäoliselt ka teie oletemenetlenud siin parlamendiliikmena, kui te kuulusite eelmisesse koosseisu. Mul on hea meel, et need muudatused võeti vastu ja vägagi kiire aja jooksul eelmisel aastal, kui ilmnesid seaduse kuritarvitamise juhtumeid. Eelkõige puudutas see, nagu te mäletate, juhtorgani liikmena töötamise alust, kus nõuded olid liiga madalad. Ja tuletame meelde eelmise parlamendikoosseisu väga tuliseid vaidlusi (minu mäletamist mööda põhiseaduskomisjonis) suuresti just nimelt sellel samal teemal, kuidas leida tasakaalu, et kaitsta ühelt poolt Eesti tööjõuturgu, turvalisust, julgeolekut ja teiselt poolt anda võimalus Eesti majandust elavdada ka nendel isikutel, kes siia lisaväärtust toovad. Toona, aastal 2008, 2009 need seadusesätted said seadusandja poolt vastuvõetud sellisena, et olid märgatavad võimalused nende kuritarvitamiseks. 2012 suvel me panime need augud kinni. Kui te küsite, et kes tagab, siis erinevaid menetlusi Eestis viib läbi haldusorganina Politsei- ja Piirivalveamet ja täpselt sama on ka nende kiirmenetlustega, mis siin selle eelnõuga kehtestatakse. Seda olete te saanud ka sellest põhjalikust seletuskirjast kindlasti lugeda, viidates ka sellele märkimisväärsele kaasamisele ja selle eelnõu väljatöötamise üsnagi pikka aega kestnud ettevalmistustööle, ma julgeks arvata, et siia eelnõusse on saanud kirja päris head lahendused. Jah, paljud nendest on kompromissid, sest kui te vaatate seletuskirja lk 1 viimast lõiget, siis siin on toodud välja kõik need erinevad partnerid ja osapooled, kes on olnud kaasas selle välismaalaste seaduste väljatöötamisel, et leida võimalik ühisosa. See on võtnud oma aja, teiseltpoolt neid kompromisse saab alati seadusandja eelnõu menetlemisel ka üle vaadata ja teha vastavalt ka oma otsuseid. Tänan teid!

Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Helmen Kütt!

Helmen Kütt Tänan, proua eesistuja! Lugupeetud minister! Pereliikmete osas tõite te välja abikaasa, lapsed ja täiendavalt ettekandes ka selle, et täisealine laps, kui ta vajab puude või erivajaduse tõttu hoolt ja hooldust. Kas on kaalutud või räägitud ka sellest, et hoolt või hooldust vajab ka näiteks vanem, sest on maid, kus see hooldus tõepoolest toimub, kaasa arvatud Eesti, lausa seadusandlik kohustus lastel pidada hoolt ja hoolekannet vanemate üle. Ehk siis kas abikaasa, kes hooldab näiteks lapsi, aga samas hooldab ka ühte oma vanemat või kahte oma vanemat, kas seda on kaalutud? Aitäh!

Siseminister Ken-Marti Vaher Tänan küsimuse eest! Seda on võimalik eelnõu menetluse käigus kaaluda. Täna on see isikutering piiritletud abikaasa, alaealise lapse ja täisealise lapsega, kes siis ei ole tõesti võimeline ise toime tulema. Ma julgeks öelda, et kui me räägime täisealisest lapsest, kes ei ole ise võimeline toime tulema, on tegemist väga üksikute eranditega. Tõenäoliselt on ka need, millele teie viitate, täpselt samamoodi väga üksikud erandid kui üldse. Kindlasti on mõistlik, ma arvan, menetluse käigus seda teemat ka puudutada ja küsida ka eri osapoolte hinnangut. Aga kindlasti, humaanselt seisukohalt täiesti arusaadav, kui mõni tippspetsialist,keda tahetakse Eestisse kaasata, aga kes hooldab oma tõesti võib-olla raskes seisundis näiteks vanemat, ma arvan, et seda võiks kindlasti kaaluda menetluse käigus. Tänan!

Esimees Ene Ergma Aitäh. Palun, Viktor Vassiljev!

Viktor Vassiljev Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Ma ei tea, kuivõrd te jälgite Venemaal toimuvat, aga seal näiteks on praegu selline sissekirjutamise kas nüüd just skandaal, aga pahandus. Nimelt Moskva sissekirjutus, mis on paljudele seal maal suur unistus, seal lubatakse Moskvasse sisse kirjutada, kui sul on kas või 1% korterist omandis. Moskvas on sisse kirjutatud tuhandeid inimesi ühte korterisse. Nüüd ma küsingi, et kui on seadus, siis on ju alati sellest mööda hiilijaid, kuidas meil on inimestega, kes omavad kinnisvara, kas nad saavad selle alusel elamisluba taotleda. Kas siin ei kujune ka niimoodi, et üks maatükk võib olla, ma ei tea, mitme inimese omanduses ja see on aluseks elamisloa taotlemisel?

Siseminister Ken-Marti Vaher Tänan väga! Seda teemat me käsitlesime aasta tagasi, kui olid menetluses välismaalaste seaduse muudatused, mis puudutasid erinevaid aluseid. Ettevõtluse alusel on elamisloa taotlemiseks nõutav, et välismaalane, kellel on osalus äriühingus, peab olema investeerinud äritegevusse Eestis vähemalt 65 000-eurose alginvesteeringuna. Samuti on olemas nõue äriühingu registreerimise kohta. Need nõuded me, kui te mäletate, vaatasime üle ja need on tänases välismaalaste seaduses minu arust üsnagi ammendavad, isikud, kes soovivad taotleda elamisluba ettevõtluseks. Selles eelnõus me anname võimaluse taotleda elamisluba ka nendel ettevõtjatel, kes lükkavad käima nn start-up'e. See on jällegi erinevate ettevõtlusorganisatsioonidega läbi räägitud, on nendepoolsed selged ettepanekud. Mis muudatused siis on? Potentsiaalselt Eestis alustavate ettevõtete ehk n-ö start-up'ide käimalükkamiseks, selle võimaldamiseks loobutakse eelnõuga elamisloa ettevõtluseks andmisel vähemalt 65 000 euro suuruse kapitali investeerimise nõudest, kui äriühing on olnud Eestis registreeritud vähemalt 12 kuud, alustab tegevust riigi või erainvesteeringu toel, olles saanud riigilt või Finantsinspektsiooni tegevusloaga erafondivalitsejalt investeeringu või laenu või toetuse mõnest riiklikust toetusmeetmest. Nähakse ette lihtsustatud kord eelkirjeldatud tingimustel alustavas ettevõttes töötamis- ja elamisloa taotlemisele. Selle kõige eesmärk on just nimelt eelkõige, nagu ma mainisin eespool, nendel juhtudel, kui me räägime eelkõige infovaldkonnast, IT-sektorist, elektroonikasektorist, sidevaldkonnast, haridusvaldkonna ettevõtlusest, anda võimalus kaasata tippspetsialiste selliste investeeringute käimalükkamiseks ja selle kaudu Eestile lisaväärtuse andmiseks. Nii et jällegi selline põhimõte, mis peaks andma inimestele ja ettevõtjatele võimaluse tippspetsialiste kaasata ja selle kaudu Eestis maksutulu suurendada.

Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Priit Toobal!

Priit Toobal Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Te olete nii toredasti mitu korda rõhutanud, et see eelnõu on justkui kaasamise musternäidis või võiks selleks olla. Ma küsingi kahe n-ö spetsialisti kohta ja teie kahe hea semu kohta: kas te selle eelnõu ettevalmistamise etapis kaasasite ka Indrek Raudse ja Nikolai Stelmachi.

Siseminister Ken-Marti Vaher Tänan küsimuse eest! Mina ei ole kaasanud kedagi, ma eeldan, et see vastus on ei. Selle eelnõu on välja töötanud Siseministeeriumi eksperdid ja te võite kõiki neid partnerorganisatsioone ja nende esindajaid lugeda seletuskirja esimeselt leheküljelt. Nagu ma mainisin, on neid partnereid selles kaasamise musternäites erasektorist ja avalikust sektorist ja ma arvan, et need on päris piisavad eksperdid selle teema käsitlemisel. Mis puudutab siin juba enne küsitud teemat, millised on need kokkupuutepunktid olnud näiteks kompromisside osas, siis eks neid saab siin menetluse käigus kindlasti mitmel puhul käsitleda. Kui te arvestate seda, et laua taga istuvad näiteks ametiühingud ja tööandjad, siis on selge, et need huvid on mingites kohtades võrdlemisi erinevad. Aga ma arvan, et siin eelnõus sisalduv on piisavalt hea kompromiss, et need muudatused võtta vastu, need arvestavad võimalikult palju erinevaid huvisid, ühelt poolt tööjõuturu kaitse, Eesti-sisene, teiselt poolt selgelt ka tööandjate ja kõrgkoolide huvi ajusid Eestisse tuua. Tänan!

Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!

Tarmo Tamm Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Ma küsin ettevõtlusega seotud elamisloa hinna kohta. On see hind võrreldav näiteks Läti kehtiva hinnaga? Ja palju on selle elamislubade eest saadava rahaga võimalik riigieelarvet täiendada? Aitäh!

Siseminister Ken-Marti Vaher Ettevõtluseks elamisloa andmise eesmärk on eelkõige see, et isikud, kes investeeringuid teevad, et need investeeringud oleksid jätkusuutlikud. Nii nagu me ka eelmisel aastal saime siin saalis arutada eelmiste välismaalaste seaduse muudatuste üle, siis, kui see luba antakse välja, siis tegelikult antakse see välja teatud lubaduse peale täita nõuded – teha investeeringud, luua siin töökohti, luua Eesti ühiskonnale lisaväärtust. Sarnane mudel on näiteks ka Põhjamaades. Soomes 2011. a anti välja elamislube ettevõtluseks vähem, kui tunnistati kehtetuks. See tuleneb eelkõige sellest, et tingimuste täitmine sisuliselt tähendab mitmes aspektis, et inimesed võtavad endale kohustuse, kinnitavad, et nad need kohustused täidavad, lisaväärtust loovad. Kui nad seda aga ei ole võimelised tegema ja paratamatult, eks äris ikkagi juhtub, ettevõtluses ikkagi juhtub kas või väliskeskkonnast tulenevalt, et neil võib muutuda võimatuks lisaväärtuse loomine, siis see alus tegelikult kukub ära, nad oma kohustusi ei täida ja siis tekib alus elamisloa äravõtmiseks. Eks paratamatult ettevõtluse siia meelitamine on mingil kujul usalduse tekitamine, usaldussuhte loomine selle ettevõtja ja riigi vahel, selle võimaliku investori ja riigi vahel. Ja see, kuidas kohustusi on võimalik täita ja selle kaudu ka täita riigikassat, tuua meile maksutulu, see sõltub väga paljuski loomulikult isikust endast ja ka sellest keskkonnast, kus ta toimib, ja tehioludest. Eestis on vaja 65 000-eurone alginvesteering. On sätestatud ka see, et konkreetne juriidiline isik peaks olema registreeritud Eestis, siis on võimalik elamisluba taotleda. Ta peab olema toiminud mingi aja jooksul ehk siis lihtsalt öeldes, nagu ma ka alustasin oma vastust küsimusele, kõige olulisem ongi, et see jätkusuutlikkus tegelikult on võimalik ära tõendada ja näidata, et tõesti lisaväärtust luuakse, ja mitte ainult ühekordset, vaid ka pikema aja jooksul. Just nimelt selliseid investeeringuid me tahaksime Eestisse meelitada, kes suudaksid tõesti suurendada meie maksulaekumisi, luua töökohti. Sellest tulenevalt on ka selles seaduses minu arust piisavalt ammendavad alused selle elamisloa liigi suhtes. Tänan!

Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Kadri Simson!

Kadri Simson Aitäh lugupeetud minister! Ma tahaksin jätkata küsimust sellest eelmisest vastusest tulenevalt. Te ütlesite, et elamislubade puhul antakse elamisluba nii-öelda tulevikku suunatud lubaduse põhjal ja ennetavat kontrolli ongi raske teha, järelikult on vajalik järelkontroll. Me teame, et elamislubade suhtes on tehtud järelkontrolli. Kas te võite öelda, kui palju on viimase aasta jooksul olemasolevaid elamislubasid tühistatud ja kas antud seadus muudab järelkontrolli veel tõhusamaks? Aitäh!

Siseminister Ken-Marti Vaher Tänan küsimuse eest! Järelkontrolli ja ka eelkontrolli me muutsime paremaks, tõhusamaks juba eelmiste muudatustega, mis jõustusid, nagu te mäletate, 1. juulist 2012 ja mida me menetlesime siin saalis eelmise aasta kevadel. Ma hea meelega saadaksin teile need konkreetsed numbrid, mis puudutavad elamislubade tühistamist. Praegu hetkel ma neid numbreid teile öelda ei saa, aga jah, võin kinnitada, et ilmselgelt järelkontroll on muutunud süsteemsemaks, läbimõeldumaks. Selleks oleme me kõik andnud oma panuse, ka teie, seadusandjad. Annan teile need konkreetsed numbrid elamislubade kehtetuks tunnistamise kohta võimalikult kiiresti. Tänan!

Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Viktor Vassiljev, teine küsimus!

Viktor Vassiljev Aitäh, proua juhataja! Hea siseminister! Te jätsite täiesti vastamata minu eelmisele küsimusele. Ma küsisin, kas saab ka pärast seaduse muudatust olla elamisloa taotlemise aluseks Eestis kinnisvara omamine ja kinnisvara omamine näiteks mõttelistes osades, aga teie rääkisite mulle siin tükk aega ettevõtete ostmisest, majutamisest, infotehnoloogia arendamisest, kvalifitseeritud personali toomisest – see on hoopis teine teema! Ma saan aru, et Stelmach on teil raudselt ajudes kinni, aga ma ei tahtnud üldse alustada seda teemat, mis puudutas Stelmachi ja Raudset. Minu küsimus oli ajendatud täiesti puhtast ja siirast inimlikust uudishimust. Kas pärast seadusemuudatust saab kinnisvara alusel elamisluba või ei saa? Aitäh!

Siseminister Ken-Marti Vaher Tänan küsimuse eest! Ainult kinnivara omamisest selleks ei piisa. Selleks peavad olema täidetud teised alused. See konkreetne ettevõtja peab olema suuteline looma töökohti või maksma aasta jooksul riigieelarvesse teatud selges ulatuses sotsiaalmaksu. Nii et vastus on lihtne: ainult kinnisvara omamisest või selle soetamisest Eestisse elamisloa saamiseks ei piisa.

Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Kalle Laanet!

Kalle Laanet Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Mul on küsimus, mis puudutab tippspetsialisti temaatikat ja kus tema võib võtta tööle brutokuupalgaga ja koefitsiendi 2 korrutisega. Seletuskirjas on üsna pikalt ja põhjalikult sellest räägitud. Aga siin ühest asjast ei ole räägitud. See puudutab ühte riigikohtu lahendit, kus tegelikult on võimalik sellest nõudest mööda minna. Minu küsimus on, kas härra minister on sellega kursis, et selline Riigikohtu lahend on olemas ja kas nende riskidega on arvestatud selle eelnõu ettevalmistamisel, või on see kahe silma vahele jäänud ja peaks need riskid uuesti üle vaatama? Aitäh!

Siseminister Ken-Marti Vaher Tänan küsimuse eest ja tänan viite eest Riigikohtu lahendile! Ma lihtsalt rõhutan üle, et tavapärase elamisloaga töötamise puhul on see nõue Eesti keskmise brutopalk korrutatuna koefitsiendiga 1,24. Kiirmenetluse puhul on see kahekordne palk ja see, mis puudutab sellest möödahiilimist, ma arvan, et kindlasti tuleb sellesse suhtuda tõsiselt. Jällegi, nende seadusemuudatuste põhimõte on, et kiirmenetlused on loodud nende ettevõtete tööandjate tarvis, kes on riigi jaoks usaldusväärsed partnerid. Kui on selgelt täheldatav, et tegemist ei ole usaldusväärsete partneritega, on indikatsioonid kuritarvitamise ja möödahiilimise kohta, on selge, et riigil on ka diskretsiooni õigus selleks, et sellisel puhul võtta tarvitusele vastavaid meetmeid, kiirmenetlusi mitte rakendada ja olla ka tavapärases menetluses nõudlik sellistel alustel elamisloa andmise osas. Lihtsalt öeldes, me tahame selle eelnõuga luua paindlikuma ja kiirema võimaluse lühiajaliseks Eestisse töötamise kaasamiseks ja ka võimaluse selleks, kui inimene tahab töötada siin üle 6 kuu, et ta saaks lihtsamini elamisloa. Kui kuskil kuskil on mingid viited kuritarvitamisele, siis on selge, et see läheb kogu selle välismaalaste seadusega ja kindlasti nende muudatustega vastuollu. Tänan!

Aseesimees Laine Randjärv Aitäh. Palun, Lauri Laasi!

Lauri Laasi Aitäh, proua juhataja! Austatud minister! Kas eelnõu muudab välismaalase jaoks elamisloa taotlemise ka selle võrra lihtsamaks ja selgemaks, et talle ei jääks enam muljet, et ta nüüd mingisuguste isehakanud vahendajateta seda luba ei saa, või on selle loa taotlemine niivõrd keeruline, et ta peaks hakkama endale ise otsima n-ö abilisi siit Eestimaalt? Aitäh!

Siseminister Ken-Marti Vaher Tänan küsimuse eest! Minu küsimus on lihtne: kui te lähete näiteks turismireisile sellisesse sihtkohta, kus teil on vaja viisat, siis kas te tegelete selle viisa hankimisega ise, kui esindus, kust seda viisat on võimalik taodelda, ei asu näiteks Eesti riigi territooriumil, või te kasutate selleks esindajat? Ma arvan, et mis puudutab elamisluba, mis puudutab ka viisa taotlemist selleks, et asuda lühiajaliselt Eestisse töötama,käituvad inimesed ja ka tööandjad tõenäoliselt erinevalt. Mõned täidavad need nõuded ära ise, mõned kasutavad selleks professionaalset abi. Mul on raske öelda, kuidas see praktika täna konkreetselt Eesti turul on, tõenäoliselt on nii ühte kui teist. Selge fakt on selles, et eelnõu muudab märkimisväärselt bürokraatia-vabamaks tippspetsialistide, teadlaste, tudengite töötamiseks ja ka elamiseks Eestisse saabumise, olgu lühiajaliselt või pikaajaliselt kas või näiteks sellega, et võimaldatakse elamisluba taodelda siseriiklikult, esiteks – väga oluline muudatus. Teiseks, võimaldatakse taotleda Eestisse lühiajaliselt töötama ja elama asumiseks viisat väga paljude Eestit esindavate riikide esindustes, mida täna ei ole võimalik teha. Nii et kas või ainult need näited annavad minu arust selge veendumuse teile väita, et bürokraatiat vähendatakse, menetlus muudetakse lihtsamaks ja kindlasti muutub see kolmandatest riikidest kodanikele oluliselt vähem vaevarikkaks kui seni. Tänan!

Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Mailis Reps!

Mailis Reps Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Kindlasti olete te ka kogenud, et need turismimaad, kes soovivad omale turiste rohkem, teevad ka võimalikuks viisa taotlemise piiri peal ja muid selliseid lihtsustatud meetmeid. Elamisluba muidugi on natuke keerulisem. Ma tahtsin täpsustada, kuidas meie Eesti Vabariigi Siseministeeriumi ja siseministri seisukoht on eraisikute suhtes. Kui siin meie lõunanaaber on üsna selgelt võtnud seisukoha, et teatud suurusest alates investeeringu puhul on lihtsustatud elamisloa taotlus ja sellest tulenevalt on Riia kesklinna hinnad läinud umbes neli korda kõrgemaks, siis kuidas meil on? Kui sa oled eraisik, ostad siin näiteks vanalinnas ühe ilusa maja, kas sa saad lihtsustatud korras elamisloa või ei saa? Aitäh!

Siseminister Ken-Marti Vaher Tänan küsimuse eest! Ma tegelikult vastasin ka ühele eelnevale küsimusele sarnaselt. See, et keegi inimene lihtsalt soetab Eestisse kinnisvara ja soovib selle alusel taotleda elamisluba, ma arvan, võib-olla ei ole päris see eesmärk, mis meil on välismaalaste seaduse muudatusega. See on tõenäoliselt passiivne investeering ja seda on võimalik teha väga hästi ka, taotledes Eestis pikaajalist Eestis viibimist viisa alusel. Välismaalaste seaduse siht on, et investeeringuid Eestisse tehakse, et see oleks võimalikult jätkusuutlik, et sellega luuakse töökohti. Sellega suureneb ka maksulaekumine Eestisse. Sarnased muudatused me kirjutasime välismaalaste seadusse ka eelmise aasta kevadel, kui sedasama seadust siin saalis menetlesime. Nii et eesmärk on jätkusuutlik investeering Eestisse, aktiivne ettevõtluse arendamine Eestis. Sellest tulenevalt on tõenäoliselt meie lähenemine ettevõtluse alusel elamislubade andmisele mõnevõrra teistsugune kui mõnes meist lõuna pool asuvas riigis. Ma arvan, et pigem meie sarnasus on ikkagi Põhjamaadega. Ma juba viitasin siin Soomele. Soome on samuti arusaamisel, et soovitakse ligi tõmmata investeeringuid, mis suurendaks rahvuslikku rikkust, andes just nimelt sellel alusel elamisloa. Nagu ma tegelikult mainisin, Eestis on võimalik viibida ka viisa alusel ja on võimalik mingil kujul passiivset investeeringut kaitsta, selle eest seista ka muul alusel kui elamisluba. Elamisluba on samm edasi ja tähendab seda, et inimene teeb siia investeeringu, vaadates natuke rohkem tulevikku ja võib-olla luues pisut rohkem lisaväärtust kui näiteks korteri soetamisel kuskil Eesti paikkonnas. Tänan!

Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Andrei Korobeinik!

Andrei Korobeinik Aitäh! Kui ma seaduse teksti loen, siis ma saan aru, et kui mõni näiteks vanemas eas tippspetsialist tuleb Eestisse ja saab elamisloa kiiremenetluse korras, siis ta võib jääda Eestisse ainult juhul, kui tema palk on kaks Eesti keskmist ja kui ta läheb näiteks pensionile ja tema palk on null, siis ta peaks meie riigist kiiresti lahkuma. Küsimus on selles, kas sel inimesel oleks võimalik ikkagi Eestisse jääda, ja kui on, siis mida ta peab selleks tegema? Aitäh!

Siseminister Ken-Marti Vaher Tänan küsimuse eest! Me põgusalt puudutasime seda ka põhiseaduskomisjonis. Jällegi see sama teema, kas kahekordne Eesti keskmise palga nõue, mis on miinimumnõue tippspetsialisti kaasamiseks kiirmenetluse korras, on piisav? Kui tööandja hakkab maksma vähem, aga tippspetsialisti oleks Eestis lisaväärtuse loomiseks ikkagi jätkuvalt vaja ja selleks taotletakse ka elamisluba, kas see nõue võiks siis olla väiksem? Eks see on päeva lõpuks otsustamise küsimus. Tänasel hetkel on see nõue selline, et kui liigutakse tavapärases menetluses, siis on nõue 1,24-kordne Eesti keskmine palk, et Eesti tööjõuturgu kaitsta, kiirmenetluse korras on see kõrgem. Kõrgem on ta just nimelt sellepärast, et see eelnõu on suunatud ühemõtteliselt ajude Eestisse kaasamiseks. See on ajude Eestisse kaasamine! Küsimus, kas see nõue mingi perioodi jooksul võiks olla väiksem kui kahekordne – ta on võrdlemisi erandlik teema, sest ajud alla Eesti kahekordse keskmise palga, eriti kui me räägime nendest sektoritest, kus me tunnetame täna tööjõupuudust, mulle tundub hetkel ei ole nagu väga praktiline, liiga eluline küsimus. Kindlasti tuleks seda arutada menetluse käigus, võtta jällegi laua taha ekspert, eelkõige Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, tööandjad, teadlased ja võtta siis see teema veelkord nii-öelda pulkadeks lahti. Ma arvan, see on täiesti seadusandja otsustamise koht. Tänan!

Aseesimees Laine Randjärv Aitäh! Palun, Mailis Reps, teine küsimus!

Mailis Reps Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Ma tuleks natuke sarnase teema juurde, mis eelküsijad, aga üks spetsiifiline rühm, kes meil Eestis on, on meile siia õppima tulnud tudengid. Meil on ka terve rida neid nõndanimetatud toetusprojekte, näiteks Valgevene tudengitele ja mõningad veel, kus me sihtrühmana läbi erinevate fondide ja ka ise finantseerides ise kutsume siia noori, andekaid, väga täpselt valitud noori. Kui nad lõpetavad, siis näiteks Valgevene tudeng ei kipu minema Valgevenesse tagasi, vaid otsib lahendusi Euroopas ja päris mitmed nendest lõpetanutest on huvi tundnud ka Eestisse jäämise vastu. Nad on meil enda koolitatud, tihti üsna hästi keelt oskavad ja üsna tõenäoliselt kohe alguses ei saa kahekordset Eesti palka. Kas näiteks sellistele sihtrühmadele oleks võimalik teie arvates teha erand? Aitäh!

Siseminister Ken-Marti Vaher Suur tänu küsimuse eest! See erand tehaksegi selle eelnõuga. Lühidalt öeldes, täna kehtiv regulatsioon ei võimalda anda välistudengitele viimasel õppeaastal elamisluba pikemaks ajaks, kuni õpingute lõpetamiseni, selle eelnõuga me anname võimaluse elamisloa alusel Eestisse jäämiseks, et leida Eestis tööd 6 kuud peale õpingute lõpetamist. Samuti me ei kohalda nendele välisüliõpilastele, kes on omandanud Eestis õppides akadeemilise kraadi, sedasama räägitud Eesti Töötukassa loa ja ka kõrgema töötasu maksmise nõuet elamisloa taotlemisel Eestis töötamiseks. Nii et teie küsimus on igati asjakohane, see on siin eelnõus ka sees. Just nimelt selleks, et soodustada Eestis akadeemilise kraadi omandanud ajude Eestisse jäämist ja siin lisaväärtuse andmist. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv Suur tänu! Palun, Andrei Korobeinik, teine küsimus!

Andrei Korobeinik Aitäh! Mu eelmine küsimus ei olnud tegelikult palga suuruse kohta. Tõepoolest, see võib kehtida erandkorras teatud sektoritele. Minu küsimus oli, kui näiteks paari aasta pärast see inimene, kes saab elamisloa kiirmenetluse korras, pikendab oma elamisluba, kas te ei pea vajalikuks, et uus elamisluba oleks tal juba tavatingimustel. Kui ta armub Eestisse, ostab endale talu mõnel Eesti saarel, siis võib-olla ei tasu teda ikkagi välja saata, võiks võimaldada tal Eestis viibida juhul, kui ta mõne aasta tegi siin tasuvat tööd. Ma arvan, et sellest võidaks ka Eesti riik. Aitäh!

Siseminister Ken-Marti Vaher Tänan! Ma arvan, et see on täiesti igati nagu keelumist ja arutelu vääriv teema, milline võiks olla see periood, eks ju, mille puhul siis rakendatakse neid kiirmenetluse nõudeid, millise perioodi möödudes võiks rakendada tavanõudeid. Ma arvan, et siin oleks küll koht, kus me saaksime arutleda selle üle, et inimene on siin ennast näidanud, on olnud igati eeskujulik tippspetsialist või teadlane või õppur, on taotlenud elamisloa, teatud periood on möödas, minu arust oleks see selge kaalumise koht, kui see inimene jätkuvalt lisaväärtust annab, võib-olla vahetab mingil kujul eriala. Aga siiski siia ma lihtsalt selle märkuse ütlen juurde, et ma ei ole liiga kindel, kui sage võiks see juhtum olla, aga ma arvan, et kui selliseid erandeid tekib, siis miks mitte kaaluda ka siin nende nõuete ülevaatamist. Tänan!

Aseesimees Laine Randjärv Suur tänu! Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, siseminister! Ma palun kaasettekandeks kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Mart Nuti!

Mart Nutt Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Põhiseaduskomisjon arutas käesolevat seaduseelnõu esmaspäevasel, k.a 6. mai korralisel istungil. Nimetatud päevakorrapunkti juurde olid külalistena kutsutud ka siseminister Ken Marti Vaher, Siseministeeriumi migratsiooni ja piirivalvepoliitika osakonna nõunikud Getter Tiirik ja Laura Sofia Annus ja Siseministeeriumi migratsiooni ja piirivalve osakonna õigusnõunik Eero Svarval, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna ettevõtlustalituse peaspetsialist Mihkel Susi. nimetatud seaduseelnõu sisulise arutelu juures ei ole midagi eriti olulist lisada. Siseminister andis äärmiselt põhjaliku ülevaate nimetatud eelnõu sisust. Ma märgiksin ainult, et kuna saalis tekkis küsimus, miks just kaks keskmist palka. Nagu siseminister vastas praegu, vastas TA ka komisjonis, et see on osapoolte vaheline kompromiss, kokkuleppe küsimus. Ja seda, et siin n-ö kokkuleppe küsimus on hoopis laiemal alusel, kui võib-olla eelnõu ettevalmistamise käigus olnud osalistel, ilmnes ka põhiseaduskomisjonis. kui ühelt poolt tekkis küsimus, kas ta peab olema just kaks, kas ei võiks olla väiksem, Siis teiselt poolt tõstatus ka küsimus, aga kas ta ei peaks olema suurem kui kaks? Nii et selles mõttes see kaks, ma ei julge öelda, kas see on ideaalne, aga see on kompromiss, ma arvan, et see kompromiss on korralikult läbi mõeldud. Komisjoni seisukohad nimetatud eelnõu küsimustes olid üksmeelsed. Kõik otsused võeti vastu konsensusega. Seega otsustati kõigepealt võtta see eelnõu teine lugemine täiskogu päevakorda täna, 15. mail 2013. Teha ka ettepanek esimene lugemine lõpetada ja teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks k.a 29. mai kell 17.15 ja määrata põhiseaduskomisjoni poolseks ettekandjaks minu tagasihoidlik isik. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv Suur tänu! Palun küsimus, Paul-Eerik Rummo!

Paul-Eerik Rummo Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kas arutluse käigus oli juttu ka sellest, et võiks veel edasi töötada sama teemaga mingi järgneva eelnõu ettevalmistamiseks, et luua juurde eeldusi Eestisse väga väärtusliku tööjõu kutsumiseks? Aitäh!

Mart Nutt Aitäh! Otseselt sellist ülesannet ei püstitatud, aga seda, et õigussüsteem on pidevalt arenev ja muutuv, see on alati nii olnud ja jääb ka edaspidi. nii et kui selleks ilmneb vajadus, siis kindlasti sellega tegeldakse. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv Suur tänu! rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 425 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõule 425 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks käesoleva aasta 29. mai kell 17.15. Sellega on tänane päevakord ammendunud. Tänan kõiki kohalviibijaid, nägemiseni homme! Istungi lõpp 15.36.

Üles / Tagasi