Riigikogu

» Stenogramm » Kolmapäev, 8. mai 2013

XII RIIGIKOGU STENOGRAMM

V ISTUNGJÄRK

Kolmapäev, 8. mai 2013, kell 13:00

Toimetamata


	13:00 Infotund
	1. Eesti Euroopa Liidu poliitika
	2. Pagulaspoliitika
	3. Hariduspoliitika
	4. Uus jahiseadus
	5. Riigigümnaasiumid


	14:00 Istungi rakendamine
1.	14:06 Kaubandusliku meresõidu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (353 & 386 SE) teine lugemine
2.	14:13 Euroopa Meteoroloogiasatelliitide Kasutamise Organisatsiooni asutamise konventsiooni ja selle muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (411 SE) esimene lugemine
3.	14:22 Euroopa Meteoroloogiasatelliitide Kasutamise Organisatsiooni eesõiguste ja puutumatuse protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (412 SE) esimene lugemine

Üles / Tagasi



13:00 Infotund

Esimees Ene Ergma Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Tere päevast, austatud valitsuse liikmed! Alustame tänase infotunniga ja palun kohaloleku kontroll! Kohaloleku kontrollKohale registreerus 41 Riigikogu saadikut, puudub 60. Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsuse liikmed: kaitseminister Urmas Reinsalu peaministri ülesannetes, keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus ja haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo. Alustame küsimustega. Kuna on registreeritud seitse küsimust, siis kohal algatatud küsimusi tuleb ainult kaks. Alustame küsimustega.


Üles / Tagasi

1. Eesti Euroopa Liidu poliitika

Esimees Ene Ergma Alustame palun kolleeg Kadri Simsonist, kes esitab küsimuse kaitseminister Urmas Reinsalule peaministri ülesannetes. Palun!

Kadri Simson Aitäh! Lugupeetud kaitseminister peaministri ülesannetes! Laias laastus 10 aastat tagasi leppisid IRL (toona Res Publica) ja Reformierakond kokku, et esimeseks eurovolinikuks saab Siim Kallas ja tema ametiaeg saab täis järgmine aasta. Eesti peab esitama uue voliniku kandidaadi. Kas valitsus tuleb antud kandidaadiga välja enne, kui otsus on juba jõustunud, ja millistele kriteeriumidele uus volinik vastama peab? Aitäh!

Kaitseminister Urmas Reinsalu Aitäh! Uus volinik peab, ma arvan, olema tegija. Selles mõttes on meie Eesti üldine käsitlus, et need inimesed, kes lähevad mitmesugustesse avalikesse ametitesse, sh Euroopa Liidu ametitesse, peavad kindlasti n-ö tegema Eesti mõju suuremaks, olgugi et volinik ei tegene ühe liikmesriigi kitsaste huvide esindamisega Euroopa Komisjonis. Aga vastavalt valitsuse reglemendile kinnitab voliniku kandidaadi peaministri ettepanekul valitsus. See on päris selgelt valitsuse otsus, kus koalitsoon peab valitsuses ühise seisukoha kujundama. Ma arvan, et nagu näitas Siim Kallase kogemus ja ka teiste liikmesriikide kogemus, on kindlasti oluline, et sellel volinikul oleks head suhted, hea CV, mis võimaldab tal, esiteks, saada komisjonis portfelli näol piisava tasemega väljundi ja siis tal on võimalik olla ka mõjukam komisjoni liige. Mis puudutab ajalisi tähtaegu, siis ma arvan, et meil praegu on oluline keskenduda Euroopa poliitikas just nimelt sisupoliitikatele. Aga isikud on loomulikult olulised ja isikute ümber väga paljudel juhtudel poliitika keerleb. Isikute puhul see viimane tärmin on tegelikult, kui riik peab formaalselt esitama oma volinikukandidaadi siis, kui ametisse on pandud uus komisjoni president ja talle tuleb saata need kandidaadid, kelle osas hakkab ta omakorda kuulamisi läbi viima Euroopa Parlamendi ees. Nii et esimene samm on Euroopa Parlamendi valimised järgmisel aastal ja kes saab Euroopa Komisjoni presidendiks. Siin on erinevatel poliitilistel Euroopa perekondadel üsna erinevad arusaamad, kuidas Euroopa Komisjoni presidendi kandidatuurini jõuda, mille üle me võiksime ka Eestis pidada poliitilist debatti. Aitäh!

Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Kadri Simson, esimene täpsustav küsimus!

Kadri Simson Aitäh! Kas ma sain teie vastusest õigesti aru, et Eesti ei käi oma volinikukandidaati välja enne järgmise aasta juunikuus toimuvaid eurovalimisi ja see uus volinik valitakse inimeste seast, kes on olnud vähemalt ministriks Eestis? Kuidas teie näete, kas tal peab olema vähemalt mõningane europarlamendi eelnev töökogemus? Aitäh!

Kaitseminister Urmas Reinsalu Aitäh! Ma ei tea, kui palju neid inimesi on, kui on kaks tingimust, et europarlamendist ja endine minister, siis jääb vist ainult Ivari Padar järele. Aga kui tõsiselt rääkida, siis valitsus ei ole mingilgi moel Euroopa Komisjoni liikme küsimust arutanud. Meedia on siin alustanud erinevate nimedega žongleerimist, see on alati loomulik ja see käib asja juurde. Ma arvan, et me kindlasti ei tohiks kapselduda ühte väga jäika lähte-eeldusesse. Mõningad liikmesriigid on lähetanud volinikuks inimesi, kes ei ole sugugi poliitilise taustaga või kitsas mõttes, ütleme, poliitilisest karjäärist Euroopa ametisse liikunud. Ma ka seda sugugi ei välistaks. Ma veel kord rõhutan, et lähte-eeldus peaks olema see, et see inimene, mees või naine, peab olema tegija, nõnda et ta suudab tõhusalt ennast kehtestada sellises seltskonnas, kuhu kuulub väga suur hulk erinevaid isiksusi. Aitäh!

Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Kadri Simson, teine täpsustav küsimus!

Kadri Simson Aitäh! Tegelikult on Eestil vähemalt ka kaks endist välisministrit, kellel on mõningane töökogemus europarlamendist. Aga ma tahaks keskenduda sellele kriteeriumile, et antud kandidaat peab suutma ennast Euroopas kehtestada. Mulle jääb mulje, et vähemalt täna on valitsus andnud ühele ministrile mingid volitused, millega Eesti huvisid ei ole kehtestatud. Ma räägin nüüd rahandusministrist, kes käis aprilli keskel ja andis nõusoleku pikendada Portugali ja Iirimaa laenu 19 aastani. Huvitaval kombel eelnevat kooskõlastust laenu pikendamiseks Riigikogust ei küsitud, ei küsitud ka Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonist. Kas valitsus arutas seda, et rahandusministril on õigus Eesti nimel pikendada kahe hädasoleva eurotsooni riigi laene? Aitäh!

Kaitseminister Urmas Reinsalu Aitäh! Jah, valitsus arutab neid positsioone, mis puudutavad erinevaid ministrite nõukogusid. Ma olen kindel, et sealhulgas ka seda osundust, mis puudutas neid otsuseid, mida rahandusminister langetas ECOFIN-is, need samuti kindlasti tulid arutusele. See, mis puudutab Eesti parlamendi rolli ja parlamendi mõju Euroopa poliitikate kujundamisel, siis eriti arvestades ka neid pädevusi, mida parlament omistas möödunud suvel stabiilsusmehhanismi valdkonnas, siis Eesti on, kui me võrdleme teisi eurotsooni riike, võrdlemisi unikaalselt parlamendi suure pädevusega Euroopa Liidu asjades. Ma arvan, et see pole olnud halb, see, et parlament on võtnud sellise võimu, võrrelduna nii üldiselt Euroopa Liidu oluliste otsuste ja õigusaktide puhul komisjoni tasemel otsuste langetamisel, kui lausa, mis puudutab uusi finantsabiprogramme, siis lausa täiskogu tasemel see otsus on tulnud. Oli kõhklejaid, kui me mäletame. Kriitikuid oli. Ka Jürgen Ligi ütles, kas parlament suudab kiire ajaga seda teha ja tuleb kokku. Vastupidi, Eesti parlament on käitunud vastutustundlikult, on kogunenud erakorralistele istungitele. See näitab, et parlamentaarne mudel, mis võiks olla eeskujuks, ma usun, mitmetele teistelegi Euroopa riikidele, et rohkem parlamendile seda pädevust anda, on ennast õigustanud. Aitäh!

Esimees Ene Ergma Palun nüüd kaks kohapeal registreeritud küsimust. Alustame kolleeg Lembit Kaljuveest.

Lembit Kaljuvee Aitäh, proua esimees! Hea minister! Mulle isiklikult ette ei meeldi nii pikalt spekuleerida ametipostide ja inimestega, aga kui asi on juba selleks läinud, siis mind huvitab – Siim Kallas on ju väga hästi hakkama saanud. Kas sinu arvates ei võiks Siim Kallas selle ametiposti peal edasi olla? Aitäh!

Kaitseminister Urmas Reinsalu Aitäh! Tõtt öelda ma ei tea, kas selle kohta isegi formaalseid piiranguid on. Ma ei tea ka, mida Siim Kallas ise arvab. Kaja Kallas näitab mulle näpuga kahte – ma oletan, et ju siis on kahe ametiaja piirang. Kaja on nende küsimustega kindlasti kursis rohkem kui mina. Aga ma ütlen nõnda: ärgem lähtugem praegu ühegi inimese puhul välistavast meetodist. Ma arvan, et see arutelu on mõistlik avada. Muuseas, näiteks kui ma ei eksi, siis Euroopa rohelised tegid ettepaneku, et Europarlamendi valimistel liikmesriikidel... mitte rohelised, aga Euroopa Parlamendi eelmine president Jerzy Buzek tegi ettepaneku, et liikmesriigid võiksid oma komisjonäri kandidaadid panna Europarlamendi valimistel kuus kuud varem nimekirja tippu ja selle kaudu tekiks komisjonäride kandidaatidel suurem mandaat. Ilmselt on see kahe eri võimuharu omavahel kokkusidumine. Euroopas räägitakse praegu ka aluslepingute muutmisest, ka demokraatiamudeli tõhustamisest samamoodi, nagu me räägime Eestis rahvakogu protsessist – miks mitte improviseerida neid ideid, vaadates Euroopa tulevikku, Euroopa institutsionaalset ülesehitust, sealhulgas ka voliniku kohta. Aitäh!

Esimees Ene Ergma Palun viimane kohapealt registreeritud küsimus, kolleeg Aadu Must!

Aadu Must Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Mind hakkas huvitama terminoloogiline pool. Te nii toredasti rääkisite, et põhikriteeriumiks on, et oleks tegija, aga vaata tegijat defineeritakse igas seltskonnas erinevalt. Mõned räägivad, et tegija on see, kellel on palju lapsi, teises seltskonnas räägitakse, et tegija on see, kes palju kirjutab, kolmandaks see, kes maja ehitab. Mida teie selle tegija all mõtlete, muidu äkki tulevad kõik need kriteeriumid mängu? Mitu korda käis läbi, et ta peab olema tegija ja tegija. Nii et terminihuvi. Aitäh!

Kaitseminister Urmas Reinsalu Nagu ma eelmisele küsimusele vastasin, ma ei hakkaks välistama. Ma ei näe ka küsimust, kui hüpoteetiline kandidaat on lasterikas majaomanikust kirjanik (ma arvan, et ka siin saalis on sellele definitsioonile vastavaid inimesi), aga tegija on inimene, kes on suuteline panema ennast maksma Euroopa väga suures sisemises konkurentsis ja saama selgelt positsiooni, mis põhineb tema heal suutlikkusel Euroopa poliitikas kaasa rääkida, veenvusel ja usaldusväärsusel nõnda, et ta mõju on suurem kui väikeriiki esindavalt volinikult võiks eeldada. Ma arvan, et Siim Kallas on hea näide selle kohta, et ta on oma poliitiliselt mõjult, julgen ma öelda, vaadates tema tegusid ja tulemusi, pigem suurriigi komisjonäri tasemel kui vastupidi. Aitäh!

Esimees Ene Ergma Suur tänu, härra minister ! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


Üles / Tagasi

2. Pagulaspoliitika

Esimees Ene Ergma Järgmine küsimus on kolleeg Sven Mikserilt kaitseminister Urmas Reinsalule peaministri ülesannetes. Sven Mikser, palun!

Sven Mikser Austatud peaministri kohuseid täitev kaitseminister! Eesti pagulaspoliitika on olnud viimastel nädalatel avalikkuse tähelepanu fookuses, eelkõige seoses afgaani tõlgi Omari varjupaigataotluse tagasilükkamisega. Valitsusliikmed ei ole rahvusvahelisele tavale viidates avalikustanud konkreetsel juhul varjupaiga andmisest keeldumise põhjust. Küll aga ma usun, et avalikkusel oleks hea meel teada, kas valitsus käsitles antud juhtumit nii-öelda tehnilise küsimusena, sarnasena kõigi teiste varjupaigataotlustega, või käsitleti Omari taotlust siiski pigem poliitilise küsimusena, kuivõrd Eesti kannab teatud erilist vastutust inimeste eest, kes on osutanud meile ja meie kaitseväele välismissioonidel oma teeneid? Kui seda viimast, siis kas te kirjeldaksite meile valitsuse üldist lähenemist Eesti kaitseväega koostööd teinud inimeste varjupaigataotluste lahendamisele ja ütleksite, millised on sellistel juhtumitel varjupaiga andmise või sellest keeldumise kriteeriumid? Aitäh!

Kaitseminister Urmas Reinsalu Aitäh, austatud küsija! Valitsus ei käsitlenud antud küsimust, mis puudutas varjupaigataotlust, nagu küsija osundas, nimetatud tõlgi puhul poliitilise küsimusena. Varjupaigataotluste esitamine on humanitaarne akt, millega Eesti on rahvusvaheliste kohustuste järgi ühinenud. See lähtub reast tingimustest, mille alusel varjupaik antakse. Nimetatud inimene taotles varjupaika juba varem. Siseministeeriumi pagulaste osakond vaatab nüüd küsimused läbi ja andis oma vastuse juba varem. Praegu oli tegemist nii-öelda vormilises mõttes sellega, et inimene taotles viisat, selleks et ta saaks Eesti pinnal pagulastaotluse esitada. Sellele viisataotlusele oli vastus keelduv. Õige on see, et üldine praktika on, et valitsused seda ei kommenteeri, lähemalt neid üksikasju, mis on seotud mitmete asjaoludega. Küll ma võin kinnitada seda, et see analüüs oli põhjalik. See analüüs oli põhjalik ja see hõlmas mitmete erinevate asutuste panust. Selge seisukoht on see, et loomulikult, selliseid taotlusi tuleb käsitleda ja menetleda juhtumipõhiselt, neid tuleb teha kaalukalt. Ma arvan, et tähtis on siinkohal ka see, et kui me võtame näiteks praegust olustikku, siis meie kontingenti teenindab Afganistanis 11 tõlki. Tegemist on ühega väga paljudest afgaanidest, kes on kaasabi osutanud Eesti kontingendile. Me kindlasti tunnustame seda, et need inimesed on oma panuse andnud Afganistani riigi huvides. Ma rõhutan veel kord, Eesti kaitseväelased on Afganistanis selleks, et ehitada üles Afganistanis toimiv riiklus ja muu hulgas viia turvalisuse tase selliseks, mis vastab elementaarsetele nõuetele kõigi Afganistani elanike jaoks. Aitäh!

Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Sven Mikser, esimene täpsustav küsimus!

Sven Mikser Aitäh selle vastuse eest! See saal siin on andnud Eesti kaitseväelastele missiooni olla Afganistanis Eesti rahvuslike huvide kaitsel. Aga see palju kõlanud ja teie poolt üle korratud väide, et taolised küsimused tuleb lahendada juhtumipõhiselt, on kindlasti õige, aga kõlaks minu hinnangul veenvamalt, kui meil oleks olemas üks positiivne pretsedent taoliste taotluste lahendamisel. Seetõttu ma oleks kindlasti meelsasti näinud, et antud tõlgile, tema varjupaigataotlusele vastatakse positiivselt. Aga ma küsin nii: kas te võite siin saali ees veel kord üle kinnitada, et Eesti otsus keelduda varjupaiga andmisest põhines üksnes hinnangul, mille kohaselt ei ähvarda taotlejat Afganistani jäämisel oht ja otsuse langetamisel ei mänginud rolli Eesti valitsuse üldine väga konservatiivne hoiak mis tahes varjupaigataotluste menetlemisel ja võimalikul rahuldamisel? Aitäh!

Kaitseminister Urmas Reinsalu Aitäh! Sellise valikvastuse puhul ütlen nõnda, ja nüüd ma pean tõepoolest osunduse tegema sellele, mis puudutab seda analüüsi, niisuguseid erakorralisi asjaolusid sellest taotlusest ega analüüsist ei ilmnenud. Ma rohkem kommenteerida ei taha ega ole mul ka võimalik seda teha. Seda taotlust menetleti, ma veel kord kordan, ametkondade poolt lahus mingisugusest poliitilisest sisendist, ükskõik, kas meie immigratsioonipoliitika on konservatiivsem või mitte. Tugineti üksnes tehioludele ja loomulikult arvestati ka seda asjaolu ja analüüsiti eraldi seda, milline on selle isiku roll olnud meie kontingendi toetamisel ja kas sellest lähtuvalt on tekkinud erakorralisi asjaolusid, mis tingiksid ühe või teise otsuse. See otsus on tehtud selliselt, et me ei võtnud arvesse, otsekui otsus peaks olema selline, nagu küsija viitas, et eesmärk on pretsedent iseeneses. Me peaksime otsustama sellepärast, et luua pretsedenti järgmistele ja järgmistele otsustele. See kindlasti ei olnud valitsuse eraldi analüüsi küsimus, et me peaksime selle pretsedendi kaudu kõik isikud, lähtudes siis ka tulevikus pretsedendist, et kõik isikud, kes on muu hulgas Eesti kontingenti tsiviiilametnikena, tsiviilülesannetega toetanud, saama positiivse otsuse. Aitäh!

Esimees Ene Ergma Palun kohapealt registreeritud küsimus, kolleeg Jevgeni Ossinovski!

Jevgeni Ossinovski Aitäh! Lugupeetud minister! Teatavasti on Eestis suured probleemid pagulastele osutatavate teenustega, sest suurem osa Eestis pagulase staatuse saanud inimesi ei saa enamikku seadusega ettenähtud teenuseid, näiteks elamispinna andmine, kohanemisega seotud teenused jne. Seega ei täida me sisuliselt paljusid pagulase küsimuses rahvusvaheliselt võetud kohustusi. Selles kontekstis on üllatav, et selle asemel, et lahendada probleemi sisuliselt, on Riigikogu menetlusse antud valitsuse eelnõu, millega viiakse pagulaste vastuvõtukeskus kokku väljasaatmiskeskusega ehk pannakse kodumaal tagakiusatud pagulased kokku väljasaadetavate inimestega, kes on seaduserikkujad või lausa kriminaalid. Et ühiskond saaks täiesti ühemõtteliselt aru meie riigi suhtumisest pagulastesse, luuakse uus keskus Tallinna Vangla juurde. Ma küsin, et kas see ongi IRLi Eesti asja ajamine, et rahvusvahelist kaitset vajavad inimesed pannakse Tallinna Vanglasse? Aitäh!

Kaitseminister Urmas Reinsalu Aitäh! Ma kategooriliselt lükkan tagasi selle väite ja ma arvan, et see on ebaõiglane nii selle ettepaneku osas kui ka nende inimeste osas, kes teevad siiralt tööd, et Eesti täidaks oma rahvusvahelisi kohustusi ja menetleb neid asju lähtudes üldistest humanistlikest põhimõtetest ja rahvusvahelise õiguse normidest. Valitsusel ei ole kindlasti mingit kava varjupaiga taotlejaid vanglasse saata. Vastupidi, ma arvan, et need ettepanekud on väljaarendatud ühelt poolt tõhususe kriteeriumist, et ressurssi kasutada nõnda, et neid tingimusi, mis nõuded meile ette seavad, saaks nende inimeste puhul täita. Tõsiasi on ka see, et me peame arvestama, et hüppeliselt on kasvanud varjupaika taotlevate ja pagulase staatuse saavate inimeste hulk, kui me võtame arvesse kas või 2010, 2011, 2012. aasta võrdluse. See kindlasti toob kaasa selle, et seda ressurssi, mida me nende inimeste paigutamiseks kasutame, peame kasutama võimalikult säästlikult. Aga loomulikult peab see lähtuma nendest kohustustest, mille me oleme võtnud, üldistest humaansetest põhimõtetest ja kindlasti peab valitsus sellest kinni kõigi ettepanekute puhul, sealhulgas ka osundatud viimane. Aitäh!

Esimees Ene Ergma Suur tänu, härra kaitseminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


Üles / Tagasi

3. Hariduspoliitika

Esimees Ene Ergma Läheme järgmise küsimuse juurde. Palun, kolleeg Mailis Reps, küsimus haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoole!

Mailis Reps Aitäh, lugupeetud Riigikogu esinaine! Lugupeetud minister! Viimastel nädalatel on jälle olnud huvitav teie väljaütlemisi lugeda, nii nagu tihti ennegi. Üks selliseid põhiväiteid, mida te olete välja toonud, on see, et pea 200-st ja natuke üle omavalitsusest kaks kolmandikku on õpetajate palka mittesihipäraselt kasutanud. Selgituseks olete toonud selle, et esimesed kolm kuud ei ole õpetajad palka kätte saanud, teades samal ajal väga hästi, et Rahandusministeeriumi kontrollnumbrid omavalitsustele muutusid väga tihti ja enamus omavalitsusi ei saanudki õpetajate palka enne kindlaks määrata, kui nad on saanud tõepoolest kindlad numbrid ja raha ka kätte. Sellest tulenevalt on mul küsimus, miks te mustate nii omavalitsusi, teades väga hästi, et tagantjärele enamus nendest omavalitsustest on tegelikult õpetajate palga tõusu kohale toonud?

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo Aitäh, hea küsija! Ma arvan, et õpetajate palga teemat ei saa me enne päevakorrast maha, kui õpetajate palk ei ole mitte ainult selles mahus välja makstud, nagu riik on seda raha koolipidajatele eraldanud, vaid õpetajate palk on tõusnud sellisele tasemele, nagu me seda ühiselt näha tahame. Selleks et selle eesmärgini jõuda, on igati mõistlik, isegi möödapääsmatu jälgida, kas see raha, mis juba on riigieelarves eraldatud, jõuab õpetajateni või ei jõua. Me teame, et see raha ei ei jõudnud õpetajateni kogumahus 2012. aastal, 2011. aastal, 2010. aastal. Kaugeltki ei ole mina süüdistanud kohalikke omavalitsusi selles, et nad toona kehtivate reeglite alusel võisid seda raha muuks otstarbeks kasutada. See oli nende poliitiline valik. Kui õpetajad said otsustajate arvates piisavalt palka ja riigi poolt õpetajatele eraldatud raha võis kasutada ka muudel eesmärkidel, siis selline poliitiline otsus on igati lugupeetav, ehkki ei lange kokku haridusministeeriumi ja valitsuse prioriteetidega. Mis puudutab selleaastast tegevust, siis oleme sihikindlalt iga kuu kohaliku omavalitsuse poolt esitatud andmed kokku korjanud, arvestanud nende põhjal välja õpetajate palga ja selle avalikustanud. Eestis on üks kolmandik omavalitsusi, kes lisaks riigi poolt eraldatud rahale on igati toime tulnud selle raha väljamaksmisega ja lähtudes oma poliitilistest prioriteetidest ka omalt poolt lisanud. Kahjuks ei ole seda teinud kaks kolmandikku omavalitsusi, eelkõige Tallinna linn, kelle poolt väljamakstud summa ületab 60% väljamaksmata summadest.

Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Mailis Reps, esimene täpsustav küsimus.

Mailis Reps Lugupeetud minister! Kindlasti on need väited väga toredad kuulda nendele, kes ei ole haridusega kursis, aga loodan, et te tänaseks ikkagi juba natuke olete. Te teate väga hästi, et tegemist oli tugiteenustega, logopeedi, sotsiaalpedagoogi ja kokkulepetega, mis oli sõlmitud Vabariigi Valitsuse ja omavalitsuste esindajate vahel. Nii et kohe kuidagi ei olnud tegemist mingisuguse õpetajate palga väärkohtlemisega. Mis puudutab kokkuleppeid kohalike omavalitsuste vahel, siis te kindlasti olete ka kursis, et Haridustöötajate Liidu ja kohalike omavalitsuste üksikute valdade ja linnade tasemel sõlmiti volikogudes õpetajate palga kokkulepped, mis olid kõrgemad kui riiklikud alammäärad, oluliselt peale 1. jaanuari, väga paljudes omavalitsustes alles aprillis. Nii et sellest tulenevalt on ka need väljamaksmised alles tagantjärele. Aga minu küsimus lõpetuseks oleks: kas te näete tõesti, et sellise hämamisega õpetajate palk tõuseb?

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo Hea küsija! Tegemist ei ole hämamisega, tegemist on õpetajate palga küsimuse muutmisega läbipaistvaks. Faktide avaldamine õpetajate palkade kohta ei ole kindlasti hämamine, vaid läbipaistvuse kasvatamine. Nii et niisugused süüdistused, minu arvates, on kohatud. Mis puudutab õpetajate palga temaatikat, siis Haridus- ja Teadusministeerium kavatseb jätkuvalt avalikustada, mil määral on riigis õpetaja palkadeks eraldatud raha õpetajateni jõudnud. Ja mul on hea meel, et ka õpetajate ametiliidud, nii Õpetajate Liit kui ka Haridustöötajate Liit, on selles küsimuses Haridus- ja Teadusministeeriumiga ühel meelel. Loodan väga, et ka teised haridusega seotud inimesed nii Riigikogus kui ka mujal pööravad piisavat tähelepanu sellele protsessile, sest ma arvan kõigile meile on selge – senikaua, kuni juba eraldatud raha ei jõua sinna, kuhu ta on ette nähtud, on väga raske veenda ülejäänud inimesi täiendavat raha eraldama, kui selle jõudmine õpetajateni ei ole garanteeritud. Seega on kõik need jõupingutused, eelkõige õpetajate, koolide ja hariduskogukonna huvides ja ma loodan väga, et Riigikogu ja sealhulgas ka kultuurikomisjon ja kõik tema liikmed õpetajate palgaküsimusele pööravad samasugust tähelepanu nagu seda teeb Haridus- ja Teadusministeerium.

Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Mailis Reps, teine täpsustav küsimus!

Mailis Reps Aitäh! Lisaks palgale on õpetajatele äärmiselt oluline ka nende olukord. Riigi ja Haridus- ja Teadusministeeriumi-poolset väga kõrget tähelepanu me märkasime siis, kui te esitasite oma põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused, kus te õpetajate olukorda oluliselt halvendate. Teie ettepanekul peaks õpetajate töökoormus tõusma 35-le tunnile nädalas, õpetajatel kaovad ära lisatasud, kaob ära ka kindlus, et nende töökoormust atestatsiooniastmetes määratakse. Inimene, kes tuleb täna kooli, ja inimene, kes on olnud seal 30 aastat ja teinud ära vahepeal metoodiku taseme, sellist tunnustatust enam tulevikus ei näe. Lisaks sellele olete te teinud ettepaneku tuua põhikooli- ja gümnaasiumiseadusesse sisse võimaluse, et koolis ja lasteaias töötavad ilma kvalifikatsioonita inimesed. Kas kogu selle kompoti tulemusena te ei karda, et meie täna väga lugupeetud inimesed, kes on meie haridussüsteemi hoidnud väga heal tasemel, lihtsalt koolist väsivad ja lahkuvad?

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo Hea küsija! Niisugust demagoogilist tiraadi ma tegelikult ei lootnud kuulda. Haridus- ja Teadusministeerium ei ole ka kavandanud ühtegi teie poolt loetletud sammudest, see on lihtsalt üks pahatahtlik tõlgendus. Me oleme seadnud eesmärgiks õpetajate palkade tõstmise 20% kõrgemaks riigi keskmisest. Need sammud, mis ette on pandud, vähendavad õpetajate koormust nii läbi bürokraatia, õppekava mahtude vähendamise, 35-tunnine töönädal kehtib Eesti õpetajatele juba ammustest aegadest. Nii et nende etteheidete kommenteerimine niisuguses kontekstis, nagu te neid esitasite, ei tee asja kahjuks paremaks. Rõhutan lihtsalt veel kord: lugege neid ettepanekuid heatahtlikult mõeldes õpetajatele ja sellele, kuidas me ühiselt saaksime neid eesmärke ellu viia, mida ma loodan, te jagate. Õpetajate palga tõus, töökoormuse ja bürokraatia vähendamine ja teised ettepanekud, mis Riigikogule esitatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõus on kajastatud. Tänan!

Esimees Ene Ergma Alustame nüüd kohapealt registreeritud küsimustega. Palun, kolleeg Valeri Korb!

Valeri Korb Aitäh! Lugupeetud härra minister! Kuidagi ei usu, et 2/3 kohalikest omavalitsustest ei ole õpetajatele palka kätte antud. Ma mõtlen, et selle eest peavad vastutama kõik, sealhulgas teie ministeerium. Ma loen punase joonega alla tõmmatud kohalikud omavalitsused, kes täna on õpetajate palga maksmisega kõvasti jänni jäänud, on Tartu, Pärnu, Kohtla-Järve, Rakvere, Viimsi, Jõhvi ja Võru. Ma helistasin täna hommikul Kohtla-Järvele ja küsisin, et kuidas teil lugu on – nad laiutavad käsi ega tea sellest probleemist mitte midagi sellepärast, et kõik on tehtud nii, nagu seadus nõuab. Ja mul ongi teile küsimus: kuidas nendes, millest ma rääkisin – Tartu, Pärnu, Kohtla-Järve, Rakvere, Viimsi, Jõhvi, Võru vallas – on olukord täna, 7. mail 2013? Aitäh!

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo Aitäh! Ma ei tea, kellele te helistasite ja mis põhjustas selle vastuse, et nad mitte midagi ei tea õpetaja palkadest. Ma olen siiski seda meelt ja isiklikult kogenud, et enamik kohalikke omavalitsusi on väga hästi kursis koolide olukorra, eraldatud raha ja selle kasutamisega. Me olemekohalike omavalitsustega pidevalt kontaktis olnud ka selles küsimuses. See, miks ei ole välja makstud 100% rahast, on antud kohati ka üsna mõistlikke ja arusaadavaid põhjendusi, on erinevad raha maksmise skeemid ja see, et kõik raha ei ole täiel määral esimese või, ütleme, kolme kuu raha ei ole täiel määral kolme kuuga välja makstud, ei ole iseenesest suur probleem, kui vastastikune usaldus ministeeriumi, kohaliku omavalitsuse, koolide ja õpetajate vahel on olemas. Kui vastavad premeerimissüsteemid viivad selle raha õpetajateni hiljem, ei ole selles midagi halba. Kui osa sellest rahast jäetakse reservi, arvestades 1. septembrist kasvavat koolide mahtu – ka selles ei ole midagi halba, paraku aga on üsna süstemaatiline, et mõningad kohalikud omavalitsused ei ole seda raha aastaid kasutanud õpetaja palkadeks, ja sellisel juhul, ma usun, on niisugune sihikindel tegevus põhjendatud, sh ka teie poolt osundatud linnades – Tallinnas, Kohtla-Järvel, aga ka Tartus ja teistes kohtades. Veel kord: seda ei tasu käsitleda vastandamise või süüdistamisena. Eesmärk on suhteliselt lihtne: me peaksime saavutama ühiselt selle, et kõik see raha, mis õpetaja palkadeks on ette nähtud, jõuaks õpetajateni. Veel kord: see on ühine eesmärk ja süüdlaste otsimine ja probleemi pildumine üle aia meid ei aita kuidagi sellele eesmärgile lähemale jõuda.

Esimees Ene Ergma Palun, nüüd kolleeg Inara Luigas!

Inara Luigas Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ma väga loodan ka, et õpetajatele suunatud raha siiski leiab õpetajad üles. Aga mina küsin erivajadustega laste olukorra kohta tavakoolides. Kohtusin Võrumaal erivajadustega laste vanematega. Nad ütlesid, et paljud vanemad on saatnud oma lapsed tavakoolidesse. Seadused on justkui kindlustamas neid lapsi tugiteenustega, logopeedide, psühholoogide, sotsiaaltöötajate teenustega. Kuid samas põrkuvad lastevanemad sellise probleemiga kokku, et kohalikud omavalitsused väidavad, et pole raha, et neid tugiteenuseid osutada, et neid õpetajaid tasustada. Palun selgitage, millised on lastevanemate õigused nõuda kohalikelt omavalitsustelt nende teenuste olemasolu! Või kuhu need rahad on siis kadunud? Aitäh!

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo Aitäh, hea küsija! Tõsi, üha kasvav arv vanemaid kasutab seaduslikku võimalust suunata oma hariduslike erivajadustega lapsed tavakooli. Rahvusvaheline praktika näitab, et niisugune kaasav haridusmudel on kasuks nende laste arengule. Seetõttu on Haridus- ja Teadusministeerium seda suunda toetanud, kaugeltki mitte ainult viimastel aastatel, vaid läbi viimase aastakümne. Nende tugiteenuste pakkumise kohustus on vastavalt Riigikogu tahtele sätestatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses. Neid tugiteenuseid peab tagama koolipidaja ehk valdavalt kohalik omavalitsus. Kohalikku omavalitsust toetatakse riigieelarvest vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele. Ülejäänud kohustused, ühesõnaga, need kohustused, mis avalike teenuste osutamiseks on vajalikud, peavad kohalikud omavalitsused katma oma eelarvest, sealhulgas tugispetsialistide töötasu ja palju muud, mis koolide pidamisega kaasas käib. Kui avaliku teenuse pakkuja ei suuda oma kohustusi täita, siis loomulikult on riigil õigus läbi järelevalve sellele tähelepanu pöörata, mida riik teeb riikliku järelevalve raamides kas Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt või läbi maavalitsuste. Aga kindlasti on ka kõikidel kodanikel õigus oma õiguste kaitseks pöörduda kohaliku omavalitsuse poole ja kui see ei aita, siis ka õiguskaitseorganite poole, kindlasti, kui on konkreetsel inimesel konkreetsed probleemid, ka Haridus- ja Teadusministeeriumisse, et me saaksime selle probleemiga tegelda juba ministeeriumis. Lisaksin ma siiski veel seda, et me oleme hariduslike erivajadustega laste tarbeks igal aastal eelistempos rahastamist suurendanud.

Esimees Ene Ergma Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


Üles / Tagasi

4. Uus jahiseadus

Esimees Ene Ergma Järgmine küsimus on kolleeg Tiit Tammsaarelt keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannusele. Palun!

Tiit Tammsaar Tänan, proua juhataja! Proua minister! Jätkaks sealt, kus esmaspäeval pooleli jäi. Kõigepealt siis jahinduse rahadest. Rõhutan, vaid jahimeestelt Rahandusministeeriumi laekuvatest vahenditest rahastatakse jahindusprojekte KIK-i kaudu. Te palun ärge eksitage üldsust ja öelge, et see on kõigi maksumaksjate raha. Ainult jahimeeste vahenditest laekuvad rahad lähevad jahindusse osaliselt tagasi. Siin on analoogia liikluskindlustuse fondiga. Ainult need, kes ostavad liikluskindlustuspoliisi, panustavad liikluskindlustuse fondi, kes meid kõiki kaitseb. Siit küsimus: aga miks ikkagi siis riik loobus osalemisest selles fondis, arvestades sellega, et uus eelarveperiood on Euroopa Liidus tulemas, MAK-is meetmed on olemas ja ka Seeder oli nõus, põllumajandusminister, osa rahast loovutama? Kas te omavahel valitsuses üldse ei räägi või milles küsimus on? Aitäh!

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus Aitäh, hea küsija! Natuke nagu puder ja kapsad oli see teie küsimus. Millele te täpselt viitasite, kui rääkisite järgmisest seitsmeaastasest Euroopa Liidu eelarveperioodist, see jäi mulle suhteliselt segaseks. Kui me räägime keskkonnavaldkonna rahadest, siis need on ikkagi suunatud keskkonnahoidu, looduskaitsesse, investeeringuprojektidesse. 100 miljonit eurot, pisut vähem suunatakse otseselt looduskaitselistesse tegevustesse ja see on kindlasti väga vajalik. Euroopa Liidu investeeringuteks mõeldud rahast ei ole võimalik kuidagi kompenseerida eksklusiivselt jahimeestele antud jahiõiguse sellise mitte kõige efektiivsema realiseerimise tulemusel tekkivate kahjude kompenseerimist. Meie esmaspäevaõhtune arutelu siin saalis sel teemal puudutas eelkõige vaidlust või arutelu selle üle, kas jahimehed ei ole teie arvates riigi osa või millele te viitate, et riik ei osale. Kes need jahimehed siis on? Maksavad eelarvesse tasu ja sealtkaudu, keskkonnatasude kaudu suunatakse see hilisemalt, juhul kui kahjud tekivad, osaliseks kahjude kompenseerimiseks. Jahimehed on täpselt samasugune riigi osa ja täpselt samasugused maksumaksjad. Mulle on filosoofiliselt täiesti arusaamatu see käsitlus, et ülejäänud maksumaksjad, kellel ei ole mitte mingit võimalust kuidagi kaasa rääkida selles, kas ja kuidas jahti peetakse, peaksid enda kanda võtma täiendava koormise. Ma ei ole sellega nõus ja ei olnud ka eelnõu menetlemise ajal nõus, et tuleks peale panna täiendav maks ülejäänud maksumaksjatele, mille sisuks oleks jahimeestele antud õiguse keskpärase realiseerimise tulemusel tekkivate kahjude kinnimaksmine. See oleks ebaõiglane. Aitäh!

Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Tiit Tammsaar, esimene täpsustav küsimus!

Tiit Tammsaar Paistab, et ka teil on ikkagi segamini kõik asjad nagu puder ja kapsad või natuke hullemini. Teadaolevalt, praegu MAK-ist makstakse näiteks Natura alade toetust. Ma räägin toetusest. Küsimus ei ole jahimeeste eksklusiivse jahiõiguse kompenseerimises, vaid tekkinud kahjude osalises kompenseerimises just maaomanikele ja metsaomanikele, mis on praeguses MAK-is. Põllumajandusminister oli nõus laiendama neid meetmeid, vähemalt nii ta ütles majanduskomisjonis, kus ma ise viibisin, kui riigiabi reeglite muutmise ettepaneku tegi. Ka majanduskomisjon selle siis üheselt positiivselt läbi hääletas. Vaat nii on tegelikult lugu. Kas selles valguses on teie arvates midagi tegemata jäänud või ei ole? Kas oleks võimalik olnud MAK-i meetmetesse ka kulude hüvitamise kahjud laiemalt sisse kirjutada või ei? Teie arvates.

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus Aitäh! MAK-i ehk siis maaelu arengukava vahendite jaotuse ettepaneku selles osas esitas põllumajandusminister suhteliselt hiljuti valitsuskabinetile. Seal ei sisaldunud ettepanekut selles osas, et täiendavalt tuleks Euroopa Liidu raha suunata jahikahjude kinnimaksmisele. Mul sellekohane informatsioon, nagu te siin seda praegu serveerite, küll puudub. Aga ikkagi, millest me siis räägime või mis see on, mille eest te võitlete? Ma ka esmaspäeva õhtul seda debatti siin lõpetades jäin selle üle ikkagi veel kord mõttesse. Tegelikult te võitlete endiselt selle eest, et süsteem, kus nõukogude ajast saadik on antud teatud seltskonnale eksklusiivne õigus ka eraomanike maal jahti pidada ja ainukene võimalus ka sealsamas metsloomade arvukust reguleerida, metsloomi söötmiskohtade rajamisega suunata põldudelt või metsanoorendikelt eemale ja et see süsteem, mis tänasel juhul seaduse mõttes ei jäta eraomanikule mitte mingisugust võimalust ega õigust kaasa rääkida selles, kes kuidas tema eraomandi peal toimetab, te võitlete selle eest, et see süsteem jätkuks veel ka pärast seda, kui me oleme väga pikka aega juba hoopis teistel põhimõtetel seisneva riigikorra taastanud. Ma ei ole sellega nõus. Eraomand on meie põhiseaduse järgi püha ja puutumatu ja eraomanikul peab olema õigus ja võimalus kaasa rääkida, kes tema maal toimetab. See on selle uue vastuvõetud jahiseaduse põhimõte. Ma arvan, et ta on väga hästi tasakaalus ka jahimeeste huvidega jätkuvalt oma hobiga tegelda, aga teha seda nii, et nad lepivad kokku maaomanikega, kelle maa peal see toimub. Aitäh!

Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Tiit Tammsaar, teine täpsustav küsimus!

Tiit Tammsaar Tänan, proua juhataja! Kui taluvustasudest rääkida näiteks elektriliinide puhul, siis seal ei ole mitte nõukogude aeg, vaid kommunism praegu kehtib. Te teate seda väga hästi. See on omaette teema. Aga nüüd läheks järgmise küsimuse juurde. Ma küsisin teie käest, mida suurim maaomanik RMK hakkab tegema suhetes jahimeestega. Te väitsite, et jahindusega RMK tegelema ei hakka, aga kõik jahimaad, valdavalt enampakkumise teel, jagab välja. Kas see tähendab seda, üle 300 jahipiirkonnas hakatakse vähempakkumisi tegema? Ainult niimoodi said kõik jahimehed teie vastusest minule aru. Või on midagi valesti aru saadud? Aitäh!

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus Aitäh! On küll valesti aru saadud. Te, tõepoolest, ka oma esmaspäevases küsimuses ei täpsustanud, kas te peate silmas seda RMK maad, kus RMK on ise korraldaja rollis, mis on riigi jahipiirkonnad ja mis on täna jagatud jahialadeks, kus korraldatakse tõepoolest enampakkumisi, või pidasite silmas seda maad, kus kasutusõigus on antud mõnele konkreetsele jahiseltsile või sektsioonile või klubile ja kus RMK on maaomanikuna käituv. Need on kaks erinevat asja ja see täpsustus jäi teil paraku tegemata. Enampakkumistest me räägime ikkagi nendes piirkondades, kus tegu on nii-öelda riigi jahimaadega, kus on jagatud jahialadeks ja kus RMK ka praegusel ajal on enampakkumisi korraldanud ja kus küll on mulle arusaamatutel eesmärkidel sageli sellist, ma ei ütleks, et päriselt vaenu külvatud, aga on üritatud jätta muljet, nagu RMK oleks see, kes hirmsasti tahaks neid jahimaid välismaalt pärit jahimeestele pakkuda. Tõsi, on näiteid, kus välisriigi kodanikud on need oksjonid võitnud. Aga huvi pärast võrdlesin ka andmeid selle kohta, kui palju Eesti Jahimeeste Selts ise on näiteks 2012. aastal välisriigi kodanikele jahitunnistusi väljastanud, see arv on üle kolme ja poole tuhande. RMK poolelt isegi ühte protsenti ei moodusta RMK osakaal sellest või RMK poolt välisriigi kodanikele antud õigust. Nii et oksjonitest me räägime ikkagi riigi jahipiirkondades, jahialadel, kus see toimub ka täna. Ülejäänud piirkondades, nagu te hästi teate, seadus näeb ette, et kõik praegused jahipiirkondade kasutajad, nende jaoks pärast seaduse jõustumist see õigus pikeneb veel kümneks aastaks. Aitäh!

Esimees Ene Ergma Palun nüüd kaks kohapealt registreeritud küsimust. Alustame kolleeg Priit Toobalist.

Priit Toobal Aitäh, lugupeetud esimees! Hea minister! Teatavasti on pärast selle seaduse vastuvõtmist siin Riigikogus, Riigikogu jahimeeste toetusrühm pöördunud Vabariigi Presidendi poole, kus toetusrühm ütleb, et see eelnõu on vastuolus põhiseadusega, sama meelt on selles küsimuses ka maarahva kongressi esimees. Kas teie ministeerium on lasknud hinnata või on teil olemas hinnang selle kohta, kas nimetatud seadus, mis siin parasjagu vastu on võetud, on vastuolus põhiseadusega või mitte? Aitäh!

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus Aitäh! Mul ei ole kahjuks võimalik esitada teile täpsustavat küsimust, kes on see viidatud maarahva kongressi esimees, kellest te räägite, et mis huvid ja mis põhjusel ta sellisel seisukohal on nagu ta on, aga see selleks. Rääkides sellest 6 Riigikogu liikme pöördumisest, siis see sisaldab erakordselt palju eksitavat informatsiooni selles osas, nagu oleks näiteks jahikahjude võimalik hüvitamine jäetud ainult jahimeeste õlule. See ei vasta absoluutselt tõele! Tegelikkus on selline, et ka seadus sätestab otsesõnu, et jahimeeste puhul me saame rääkida ainult osalisest kahjude hüvitamisest, aga eesmärk on ikkagi kahjud ära hoida, mitte neid tekkinud kahjusid hiljem kuidagi kompenseerima hakata. Samamoodi on need kuus Riigikogu liiget eksitamas nii avalikkust kui paraku kui Vabariigi Presidentis selles, just kui oleks riik kuidagi distantseerunud. Ei ole distantseerunud, vastupidi, uue seadusega sätestatakse jahindusnõukogude loomine, mis otseselt hakkab hõlmama ka riigi esindajat. Nii et eksitavaid ja tõele mittevastavaid väiteid on selles pöördumises kahjuks üksjagu. Seaduseelnõu, mis tänaseks on seaduseks saanud, on kindlasti põhiseadusega kooskõlas ja seda on siinsamas parlamendis väga põhjalikult analüüsitud ja ma usaldan täielikult meie parlamendi liikmeid selles, et seaduseelnõu, millele heakskiit on antud, on täielikult kooskõlas kehtiva põhiseadusega. Ma arvan, et see on olnud üks väga vajalik muudatus ja pigem on tegu meie jahikorralduse põhiseaduspärasemaks muutmisega, mitte vastupidi. Aitäh!

Esimees Ene Ergma Ja palun nüüd viimane kohapealt registreeritud küsimus, kolleeg Ester Tuiksoo!

Ester Tuiksoo Tänan väga, proua juhataja! Austatud minister! Te olete selle jahiseaduse ettevalmistamise käigus väitnud, et olete teinud tõhusat koostööd mõlema poolega, nii jahimeeste ühenduste kui ka maaomanikega. Minu küsimus on teile: mille poolest olid maaomanikud veenvamad, et te otsustasite nimetatud seaduse nende kasuks ja jahimeeste kahjuks koostada? Aitäh!

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus Aitäh selle küsimuse eest. Väide, mis teie poolt esitatud küsimuses kõlas, on selgelt kallutatud ja paraku tõele mitte vastav. Tegu on seaduseelnõuga, tänaseks juba seadusega, mida tõesti on ette valmistatud nii, et laua taga on olnud nii maaomanike kui ka jahimeeste esindajad. Tänane Erametsaliidu tehtud avalikkusele suunatud pöördumine juhib muu hulgas tähelepanu sellele, et kompromissid, mida mõlemad pooled selle seaduseelnõu tegemise käigus on pidanud tegema, ei ole kindlasti olnud lihtsad tulema, aga mõlemad pooled olid tõepoolest läbirääkimiste käigus ausalt öeldes üsna konstruktiivselt meelestatud. Selgelt oli näha, et valitses üksmeel selles osas, et tõepoolest nõukogude ajast pärit ja üle võetud mentaliteet ja seadusandlik ruum võiks ikkagi 2013. a juba läbi saada küll. See, et hiljem uuesti, kui seadus juba parlamendis arutelu all oli, prooviti taas väga kirgi lõkkele lüüa ja mõlemad pooled loomulikult proovisid ka parlamendis ikkagi teha kõike selleks, et seaduseelnõu enda poole ära kallutada. Peab ütlema, et parlament näitas väga head põhimõttekindlust ja võttis vastu eelnõu, mis ei ole kallutatud ei ühele ega teisele poolele, vaid on väga hästi tasakaalus. Aitäh!

Esimees Ene Ergma Head kolleegid, kuna meil on jäänud veel kolm põhiküsimust, siis lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


Üles / Tagasi

5. Riigigümnaasiumid

Esimees Ene Ergma Järgmine küsimus on kolleeg Tarmo Tammelt haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoole. Palun!

Tarmo Tamm Aitäh, juhataja! Lugupeetud haridus- ja teadusminister! Uues PGS-i muutmise seaduse eelnõus on sees selline punkt, mille alusel peaks igasse maakonda loodama riigigümnaasium. Hiljutisel rahajagamisel aga Põlvamaa ja Valgamaa jäid rahajagamisest välja. Küll said raha aga kaks Ida-Virumaa kooli, mis asetsevad teineteisest 20 kilomeetri kaugusel. Härra minister, kuidas te seda eesmärki püüate siis saavutada, et igasse maakonda luua riigigümnaasium? Aitäh!

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo Aitäh! Olen korduvalt öelnud, et see meetmevoor, millega viis riigigümnaasiumi said investeeringutoetust, on esimene etapp riigigümnaasiumide loomisel teel. Seepärast ei saa seda käsitleda mingi lõpliku otsusena riigigümnaasiumide vajalikkusest mingis regioonis, vaid pigem esimese sammuna. Konkursile või seekordsele konkursile esitati 9 taotlust, 6 said positiivse hinnangu, 3 langesid konkursist tingimuste mittetäitmise tõttu välja ja kahjuks tõepoolest Põlva jäi joone alla, kuna raha sai enne otsa. Põlva tuleviku osas olen ma selles mõttes optimistlik, et plaanid on minu arvates üsna mõistlikud. Riigigümnaasiumi loomise vajadus Põlvasse on arusaadav kõikidele osapooltele. Olen üsna veendunud, et eelseisval finantsperioodil on Põlvasse rajatav riigigümnaasium või Põlva gümnaasium esimeste investeerimisobjektide hulgas. Teatavasti on valitsuses kokku lepitud ettepanek struktuurifondide kasutamiseks eelseisval finantsperioodil. Selle kohaselt on koolivõrgu parandamise meetmes 240 miljonit eurot. Nii et selles suurusjärgus saab eelseisval perioodil neid vahendeid olema. Ma tean, et Põlvas endas on ka käinud sisemised debatid selle üle, kus oleks kõigi mõistlikum koht. Vahepeal otsustati ümber. Ma väga loodan, et see väike aja mahavõtmine on kasuks ka lõpptulemuse kvaliteedile ehk et siis konsensus Põlva riigigümnaasiumi asukoha suhtes on suuremal või laiemal konsensusel põhinev ja seetõttu ka selle otsuse kvaliteet parem. Tänan!

Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Tarmo Tamm, esimene täpsustav küsimus!

Tarmo Tamm Aitäh! Härra minister! Kuidas oleks võimalik maakonna hariduselu nii korraldada, et maavanemad ei sekkuks kohalike omavalitsuste haridustemaatikasse? Kui eelmine maavanem tõstis Mammaste kooli maakonna pingereas seitsmendalt kohalt teisele, olenemata sellest, et seal ei olnud ühtegi arengukava või polnud analüüsi, siis antud momendil, tänasel päeval maavanem sekkus otsustusprotsessi siis, kui hakati otsustama kooli rahastamist, ja alustas järelevalvemenetluse. Kas maavanemate roll ongi poliitiliselt sekkuda kohalike omavalitsuste otsustusprotsessi? Aitäh!

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo Aitäh! Maavanemate roll kindlasti ei ole sekkuda kohaliku omavalitsuse poliitilisse otsustusprotsessi, küll aga on maavalitsustel seadusest tulenev õigus ja kohustus viia läbi järelevalvet nendes küsimustes, mis on seadusega neile delegeeritud. Etteheited ühe või teise maavalitsuse otsuse poliitilise kallutatuse suhtes on alati konkreetsed. Ma ei tahaks kuidagi kommenteerida konkreetseid otsuseid Põlvamaal, ei ühes ega teises suunas. Ma tahaksin rõhutada veel kord, et kõik need inimesed, kes on panustanud Põlva riigigümnaasiumi ja laiemalt Põlvamaale tuleva riigigümnaasiumi ettevalmistustöödesse, kindlasti ei tohiks olla pettunud või tunda ennast kuidagi poliitiliselt ahistatuna. Veel kord, seekordses foorus jäi Põlva taotlus objektiivsete kriteeriumide põhjal, mida langetas EAS, joone alla. Mul on kahju, et seda raha ei jätkunud Põlvale, Põlva vajab seda gümnaasiumi. Nagu ma juba kordasin, on üsna tõenäone, et Põlva taotlus leiab mitte ainult positiivse toetuse, vaid ka rahalise eralduse, niipea kui see võimalikuks osutub. Aitäh!

Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Tarmo Tamm, teine küsimus!

Tarmo Tamm Aitäh! Hära minister! Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler on öelnud, et Põlva saab rahastuse aastal 2018. Kas seda rahastust siis enam vaja on, kas neid lapsi seal selleks ajaks on veel olemas? Aitäh!

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo Ma ei oska öelda, kust selline aasta – 2018. Jäägu see ütleja või sõnumitooja südametunnistusele. Ma rõhutan omalt poolt veel kord, et Põlvamaale on riigigümnaasiumi vaja. See arusaamine on jagatud arusaamine nii Põlvamaal, Põlva linnas kui ka haridusministeeriumis. See, et seekordses voorus neid rahasid ei jätkunud Põlva jaoks, ei tähenda seda, et neid otsuseid ei peaks langetatama siis, kui tekivad uued võimalused. Teie pessimismi Põlvamaa tuleviku ja laste osas ei saa ma kuidagi jagada. Ma arvan, et meil tuleks ühiselt pingutada selle nimel, et õpilaste ja ka teiste inimeste väljavool Põlvamaalt peatuks. Riigigümnaasium on kindlasti üks samm sellele teel, et tõsta Põlvamaa enda hariduse kvaliteedi taset, kontsentreerides kogu või vähemasti suurema osa gümnaasiumiharidusest Põlva linna ja tehes seda koostöös teiste kesktaseme õppeharidusasutustega, eelkõige Räpinas asuva aianduskooliga. Ma olen kindlalt optimistlik Põlvamaa hariduse ja Põlvamaa tuleviku osas, oluliselt optimistlikum kui teie. Tänan!

Esimees Ene Ergma Alustame nüüd kohapeal registreeritud küsimustega. Palun, kolleeg Mailis Reps!

Mailis Reps Aitäh, lugupeetud Riigikogu esinaine! Lugupeetud minister! Mul oleks küsimus järgmise suure üldhariduse rahastamise kohta. Te olete siit saalist ja mitmes intervjuus ennegi väga selgelt välja öelnud, et järgmisest finantsperioodist saavad riigigümnaasiumid eelisarenduse, nad saavad väga suured investeeringud ja enamus omavalitsusi on ühel või teisel kujul sellega ka arvestanud. Kas te olete saanud Brüsselist ka kinnituse, et üldharidusse sellise mahuga investeeringute suunamine on lubatud ja on tööturumeetmetega kooskõlas? Aitäh!

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo Koolivõrgu arendamisele suunatud meetmed, mis on suunatud hariduse kvaliteedi kasvatamiseks ja haridusvaldkonnas tehtavate avalike kulutuste optimeerimiseks, on kindlasti kooskõlas Brüsseli prioriteetidega. Ma ei tahaks jätta võimalust tõlgendada minu praegust sõnavõttu selliselt, et 240 miljonit eurot koos kaasfinantseerimisega on siis need vahendid, mis läheksid riigigümnaasiumide võrgu väljaarendamiseks. Jutt on siiski üldhariduskoolivõrgu meetmest, siia hulka kuuluvad ka kohalike omavalitsuste põhikoolid, et tagada seal, kus on vajalik kohalike, kodulähedaste põhikoolide võrk. Kindlasti on vaja jätkata hariduslike eraivajadustega laste koolidesse investeeringuid. Aga ma praeguse parima teadmise juures ei näe siin probleeme Euroopa prioriteetidega. Loomulikult, lõplikuks saavad need otsused siis, kui need on detailides läbi arutatud ja fikseeritud nii komisjoni kui ka Vabariigi Valitsuse poolt. Aga selleks on meil ka aega. Ma tänase arusaamise ja informatsiooni põhjal võin siiski väita, et 240-miljoniline suurusjärk üldhariduskoolivõrgu investeeringuteks on realistlik, otstarbekas ja põhjendatud. Ma loodan, et me oskame neid vahendeid ka tulemusrikkalt kasutada. Tänan!

Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Rein Randver!

Rein Randver Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Teil on trehvanud praegu suhteliselt hea aeg. Paljud omavalitused on aru saanud, et koolivõrgu ümberkorraldamise kavaga tuleb tegeleda ja nad on neid otsuseid täna ka teinud, üks osa nendest on riigigümnaasiumide moodustamine. Haridusministeeriumil on väga palju positiivset olnud, on alustatud läbirääkimisi, toetate neid igat pidi, räägite ka kaasfinantseerimistest, aga kui vaadata tegusid, siis gümnaasiumivõrgu korrastamise meetme summast jäi ka Valgamaa ehk Valga linn jäi välja. Spekulatsioone, miks ta välja jäi, on mitmeid, aga millise sõnumi annate valgalastele? Milline on jätkuvalt teie seisukoht riigigümnaasiumi moodustamise suhtes ja milline oleks ja ajakava sellepärast, et kui me räägime Euroopa Liidu struktuurivahenditest, siis see tõesti võib olla alles aasta 2018. Aitäh!

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo Kõigepealt struktuurivahendite ajalisest perspektiivist. Kogu meetme lõpptähtaeg jääb ilmselt aasta 2020 taha, küll aga on Haridus- ja Teadusministeerium Rahandusministeeriumi olulisel toel, sealhulgas ka läbi riigieelarvelise ettevalmistuse rahastamise, püüdnud teha kõik selleks, et me saaksime struktuurfondide vahendeid asuma kasutama juba 2014. aastal, rääkimata 2015-ndast. Need maakonnad, kes on riigigümnaasiumide ettevalmistamisel jõudnud kõige kaugemale – juba räägitud Põlvamaa, aga ka Valgamaa ja Järvamaa – on kindlasti need maakonnad, kus riigigümnaasiumi loomine tuleb kõne alla esmajärjekorras ja ikkagi mitte 2018. aasta perspektiivis, vaid oluliselt kiiremini. Nii et Valga, Põlva, Türi ja Tallinn, mis seekord jäid rahastamata, kõik, ma rõhutan, kõik, pidades silmas ka Tallinnat, kus minu arvates riigigümnaasiumi loomine on vajalik, põhjendatud ja otstarbekas, ja ma loodan, et kõik need, kes seekordsest voorust välja jäid, on sisuliselt palju paremini ettevalmistatud olema järgmises voorus saajate esireas, nii et kindlasti ei ole olemas negatiivseid hoiakuid ka Valgamaa osas, rääkimata sellest, et me kahtleme üleüldse riigigümnaasiumi otstarbekuses. Jah, Valgamaale vajame riigigümnaasiumi, jah Põlvamaale vajame riigigümnaasiumi, jah Järvamaale vajame riigigümnaasiumit ja me oleme valmis tõsiselt arutama riigigümnaasiumide loomist ka Tallinna linnas.

Esimees Ene Ergma Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Mul on kahju, aga meie infotunni aeg on lõppenud. Suur tänu, head riigikogulased, küsimuste esitamise eest! Suur tänu, valitsuse liikmed, küsimustele vastamise eest! Infotund on lõppenud. Istungi lõpp 13.59.


Üles / Tagasi

14:00 Istungi rakendamine

Esimees Ene Ergma Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 13. töönädala kolmapäevast istungit. Head kolleegid, nüüd on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun, kolleeg Yana Toom!

Yana Toom Aitäh, proua eesistuja! Head kolleegid! Keskerakonna fraktsiooni saadikute nimel mul on au üle anda arupärimine sotsiaalminister härra Taavi Rõivasele ja arupärimine puudutab vanaduspensione. Nagu me teame, Eestis kehtiv vanaduspension moodustub kolmest komponendist. Esiteks, põhi- ehk baasosa, teiseks, staažiosak, ja kolmandaks, kindlustusosak. Aga paraku süsteem on üles ehitatud nõnda, et kui sotsiaalmaksu tasutakse keskmisest töötasust, on aastakoefitsiendiks üks, juhul, kui isik teenib keskmisest väiksemat palka, on koefitsient alla ühe, seega inimestele, kelle töötasult makstakse suurem summa sotsiaalmaksu, on tagatud ka elamisväärsem pension. Kui praegused pensionid on meil suhteliselt sarnased, siis tulevikus erinevad nad mitmeid ja mitmeid kordi. Paljud ühiskonnale pühendunud inimesed, kelle sissetulekud pole nii kõrged, peavad leppima väikese pensioniga. See omakorda tundub ebaõiglane, kuna reaalses elus ei suuda oma tööd armastav, näiteks lasteaiakasvataja või õpetaja, konkureerida IT- ja finantssektoris töötavate inimestega. Seoses sellega meil on härra sotsiaalministrile viis küsimust, millele loodame ka vastuseid saada. Küsimused puuduvad enamuses osas seda, millal on valitsusel plaanis tõsta vanaduspensioni baasosa? Aitäh!

Esimees Ene Ergma Aitäh! Palun, kolleeg Priit Toobal!

Priit Toobal Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Mul on hea meel üle anda koos kolleegidega keskfraktsioonist arupärimine kultuuriminister Rein Langile. Arupärimine puudutab Sihtasutuse Eesti Filmi Instituut tegevust, peamiselt tegevust selle ümber, kuidas kultuuriminister on sinna nimetanud ja tagasi kutsunud nõukogu liikmeid. Meil on informatsiooni, et need uued nõukogu liikmed, kes on sinna nimetatud, on tegelikult Sihtasutuse Eesti Filmi Instituudis võimalikud kasusaajad. Sel teemal see arupärimine ongi. Aitäh!

Esimees Ene Ergma Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud kaks arupärimist. Kui arupärimised vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, edastan nad otsekohe adressaadile. Nüüd järgmised teated. Riigikogu juhatus võttis menetlusse järgmised eelnõud ja määras neile juhtivkomisjonid: 1. Vabariigi Valitsuse k.a 6. mail algatatud Finantsinspektsiooni seaduse ja investeerimisfondide seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – rahanduskomisjon. 2. Vabariigi Valitsuse k.a 6. mail algatatud ehitusseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – majanduskomisjon. 3. Vabariigi Valitsuse k.a 6. mail algatatud söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – maaelukomisjon. 4. Vabariigi Valitsuse k.a 6. mail algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – maaelukomisjon. Edastasin Riigikogu liikmete arupärimised haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoole, siseminister Ken-Marti Vaherile, justiitsminister Hanno Pevkurile ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. Austatud Riigikogu liikmed, palun tähelepanu! Täna, pärast täiskogu istungi lõppu toimub siin istungite saalis transiidi ja logistika toetusrühma asutamiskoosolek. Toetusrühma kokkukutsujaks on Denis Boroditš. Tänan! Kohaloleku kontroll, palun! Kohaloleku kontrollKohale registreerus 85 Riigikogu liiget, puudub 16.


Üles / Tagasi

1. 14:06 Kaubandusliku meresõidu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (353 & 386 SE) teine lugemine

Esimees Ene Ergma Alustame tööd esimese päevakorrapunktiga, mis on Vabariigi Valitsuse algatatud kaubandusliku meresõidu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 353 ja 386 teine lugemine. Ma palun kõnepulti ettekandjaks majanduskomisjoni liikme kolleeg Kalev Lillo! Head kolleegid, palun, sumin on liiga suur! Aitäh!

Kalev Lillo Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Kaubandusliku meresõidu seaduse, meresõiduohutuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 353 oli esimesel lugemisel 27. veebruaril. 27. märtsil oli esimesel lugemisel kaubandusliku meresõidu seaduse ja sadamaseaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogu liikmetelt, komisjonidelt ja fraktsioonidelt ühtegi muudatusettepanekut ei laekunud, muudatusettepanekud laekusid vaid juhtivkomisjonile eelnõu algatajalt. Enne majanduskomisjoni istungile suunamist toimusid nn töörühmad 14. märtsil ja 3. aprillil. Majanduskomisjon arutas seda eelnõu 18. märtsil, kui tehti põhimõtteline otsus konsensuslikult ühendada kaks eelnõu, 353 SE ja 386 SE, uue nimetusega kaubandusliku meresõidu seaduse ...

Aseesimees Jüri Ratas Hea ettekandja! Ma vabandan teie ees! Mulle tundub, et minu jutt segab praegu meie ametikaaslasi ja teie jutt ka natukene segab. Võib-olla me natuke oleme tasa ja siis... Aitäh teile! Palun jätkake, ma vabandan!

Kalev Lillo ... ühendame kaks eelnõu ja selle nimeks saab kaubandusliku meresõidu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu. Veel arutasime 22. aprillil majanduskomisjonile tehtud ettepanekuid ja tegime edasise menetlemisega seotud otsused. 6. mail vaatasime üle täiendavalt ühe muudatusettepaneku, mille sõnastust oli vaja keeletoimetajate märkustest tulenevalt muuta. Muudatusettepanekud võib jagada kolmeks või neljaks. Üks muudatusettepanek oli kahe eelnõu ühendamine. Teist laadi muudatusettepanekud olid n-ö tehnilist laadi, nendeks on tänases numeratsioonis muudatusettepanekud 3, 4, 5, 6 ja 8. Seaduse asjakohastamine oli meil muudatusettepanek 2. Ma näitena võin tuua, et kehtivas seaduses on siiamaani kasutuses selline termin nagu "lepingute ja lepinguteväliste kohustuste seadus". Teadupärast sellist seadust enam ammu ei ole, täna kehtib võlaõigusseadus ja vastav muudatus viiakse kehtivasse seadusesse. Suurem muudatus on parandusettepanek nr 7, kus on toodud sisse väikelaeva ja raadiosideoperaatori tunnistuse väljastamise regulatsioon. Mõne sõnaga, kui siiamaani isikud, kes tahtsid omada õigust kasutada raadiosidet, pidid t sisuliselt egema kutselistele meremeestele mõeldud laevaeksami, mis kestab nädal aega ja mille hind on suhteliselt kopsakas, siis uue regulatsiooni kohaselt, tulles vastu väikelaevaomanike soovidele, on neil võimalik läbida väikelaeva raadiosideoperaatori kursused, mis on umbes 8-tunnised ja maksavad kordades vähem. Nagu ma ütlesin, siis komisjon oma 22. aprilli istungil tegi ka menetluslikud otsused, milleks oli saata eelnõu teisele lugemisele ettepanekuga see lõpetada ja juhul kui teine lugemine lõpetatakse, viia kolmas lugemine läbi selle aasta 15. mail ettepanekuga see seaduse eelnõu seadusena vastu võtta. Kõik need otsused olid konsensuslikud. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Austatud ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Valdo Randpere, palun!

Valdo Randpere Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Sa nimetasid paaril korral seda, et ühendati kaks eelnõu 353 ja 386 vist, aga sa ei öelnud kordagi, mis põhjusel. Kas see on väga tavaline, et seda tehakse või mis põhjustas selle?

Kalev Lillo Aitäh! Ma ei oska seda kommenteerida, kas see on tavaline või mitte. Minu praktikas oli see esimene kord – väga huvitav! – aga nende kahe eelnõu ühendamine sai teoks seetõttu, et tegelikult olid need kaks eelnõud esialgu valitsuse menetluses ühe eelnõuna. Kuna aga selles seaduses olid sees kaks teemat, millest üks, võis arvata, võib venima jääda, siis esitati Riigikogu menetlusse kaks eelnõu. Kuna menetluse käigus sattusid need kaks eelnõu oma valmiduse astmelt suhteliselt lähestikku ja mõlemad eeldasid kaubandusliku meresõidu seaduse muutmist, et siis paremaks seadusloome selguse tagamiseks me arvasime, et ei ole mõistlik näiteks 3-4 nädalase vahega muuta ühte ja sama seadust, parem teha seda ühes jaos.

Aseesimees Jüri Ratas Austatud ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei ava. Asume muudatusettepanekute läbivaatamise juurde, mis on laekunud eelnõule 353 ja 386. Kokku on laekunud 8 muudatusettepanekut ja kõik juhtivkomisjoni poolt – 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7. ja 8. Sellega oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud, juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada ja teine lugemine on lõpetatud ja 1. päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.


Üles / Tagasi

2. 14:13 Euroopa Meteoroloogiasatelliitide Kasutamise Organisatsiooni asutamise konventsiooni ja selle muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (411 SE) esimene lugemine

Aseesimees Jüri Ratas Liigume teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Meteoroloogiasatelliitide Kasutamise Organisatsiooni asutamise konventsiooni ja selle muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 411 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse!

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus Hea juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Nagu öeldud, on teie ees täna esimesel lugemisel Euroopa Meteoroloogiasatelliitide Kasutamise Organisatsiooni ehk võib-olla mõnevõrra suupärasemalt EUMETSAT-i asutamise konventsioon ja selle muutmise protokolli ratifitseerimise eelnõu. Pärast seda, kui parlament on selle eelnõu heaks kiitnud, saab Eestist nimetatud rahvusvahelise organisatsiooni täisliige. Euroopa Meteoroloogiasatelliitide Kasutamise Organisatsioon tegeleb, mitte eriti üllatuslikult, täpselt sellega, mida see organisatsiooni nimi ka ütleb ehk Euroopa ilmasatelliitide süsteemi arendamise, hooldamise ja kasutamisega. Tegu on satelliitidega, mis annavad meile värsket, pidevat ja täpset informatsiooni selle kohta, mis maailma ilmastikus toimub. Nii et võib öelda, et tänane eelnõu puudutab väga otseselt ja lähedaselt kõiki neid, kelle jaoks täpne ilmaennustus oluline on. EUMETSAT-ilt saadav info ei ole aga meile vajalik mitte lihtsalt ilmaennustamiseks või ilmaprognoosiks, see on muu hulgas abiks metsatulekahjude või merereostuse korral, kui merereostuse puhul näiteks õlilaikude liikumist õhust jälgida tuleb. Satelliitidelt saadud info näiteks tuuleandmete kohta on vajalik ja seda on võimalik kasutada isegi tuuleenergia tootmisel võrgukoormuse ja tootmismahtude hindamisel. Pärast seda, kui Eestist saab EUMETSAT-i täisliige, annab see võimaluse ka Eesti ettevõtetele selleks, et osaleda EUMETSAT-i hangetel, mis kindlasti avab uusi võimalusi meie tehnoloogiafirmadele, aga ka teadusasutustele. Muidugi on täisliikmeks saamise korral edaspidi tee valla ka nendele inimestele, kes huvituksid näiteks EUMETSAT-i raames töö või karjääri tegemisest. Eesti on teinud EUMETSAT-iga koostööd alates 2006. aastast. Praegu on meil ajutise iseloomuga koostöölepe. Tuleb öelda, et juhul kui me peaksime otsustama oma täisliikmeks saamise edasi lükata, siis see oleks meile lisaks sellele, et see oleks sisuliselt ebamõistlik, kahjulik ka rahaliselt, sest liikmemaks oleks koostööleppe pikenemise korral meie jaoks lihtsalt oluliselt suurem. Tänase seisuga on konventsiooniga liitunud 26 riiki ja praegu lisaks meile on ratifitseerimisprotsess pooleli ka Leedus. Palun, head Riigikogu liikmed, teil seda eelnõu toetada! Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Hea minister, ma tänan teid! Vabandust, ikkagi üks küsimus on. Head ametikaaslased, oleme kiiremad küsimuste sisselülitamisel! Inara Luigas, palun!

Inara Luigas Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Selle seaduse rakendamise korral tekivad Eesti riigile ka teatud rahalised kohustused. Kui suured on need rahalised kohustused, kuidas need määratakse ja kas juba järgmisel aastal oleme kohustatud teatud makseid tegema? Aitäh!

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus Aitäh! Nagu ma lõpetuseks ütlesin, rahalised kohustused on meil ka täna, kui me oleme mittetäisliige, aga koostöölepingu raames kasutame informatsiooni ja EUMETSAT-i materjale. Juhul kui meist ei saaks täisliige, siis oleks see aastamakse meile oluliselt suurem, kui see on juhul, kui parlament seda ettepanekut toetab ja Eestist EUMETSAT-i täisliige saab. Liikmemaks käesoleval aastal on 277 000 eurot. See sõltub konkreetsetest projektidest, mida EUMETSAT parasjagu arendab. Lähiaastatel see liikmemaks on veidi kasvamas, kuna plaan on uusi satelliite orbiidile lähetada. See tuleb loomulikult liikmetel kinni maksata, aga see kasv ei ole mitte selline hüppeline, vaid 2014. aastal oleks täisliikme liikmemaks 349 000 eurot, 2015. aastal prognoositakse suuruseks 430 000 eurot. Kuna Eesti panustab sinna vastavuses oma SKP-le, siis loomulikult sõltub meie panus ka sellest, kuidas meie majandusel tervikuna läheb. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks keskkonnakomisjoni liikme Rein Randveri!

Rein Randver Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Hea minister! Seaduseelnõu 411, Euroopa Meteoroloogiasatelliitide Kasutamise Organisatsiooni asutamise konventsiooni ja selle muutmise protokolli ratifitseerimisega soovime edasi minna keskkonnaseires, ilma jälgimisel, hetkeennustuste ja prognooside koostamisel. Kuna Eestil ei ole ühtegi meteosatelliiti, siis oleme ühinenud lühendiga EUMETSAT. Lugupeetud minister rääkis meie koostöö liikmelisusest ja ratifitseerimise vajadusest, kuid komisjonis oli ka selline arutelu, et enne täisliikmeks saamist saame vaid kasutada valitud informatsiooni tunniajase lahutuvusega. Nüüd , peale ratifitseerimist, on meil võimalus jälgida ja saada ligipääs suuremale infohulgale ja andmeid edastatakse meile operatiivselt iga 15 minuti tagant, mis annab meile võimaluse keerulistes ilmasituatsioonides teha täpsemaid prognoose. Täisliikmena on Eestil õigus osaleda arendustegevuses, Eesti ettevõtete lõikes osaleda hangetel (need hanked on valdavalt kosmosetehnoloogia valdkonnast) ja tõenäoliselt selle ratifitseerimisega on kasu kogu meie ühiskonnale. Komisjoni istungist veel üks huvitav fakt. Meteosatelliit tiirleb meil 36 tuhande km kõrgusel, kus me seda ilmateadet saame. Edasi komisjonis arutatust. Eelnõu arutelu toimus käesoleva aasta 22. aprillil ja tutvustati seaduseelnõu esimesele lugemisele saatmiseks. Kutsutud olid Eesti Meteroloogia- ja Hüdroloogia Instituudi peadirektor Jalmar Mandel ja Keskkonnaministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna peaspetsialist Silja Kulagina. Kutsutud külalised selgitasid seaduseelnõu sisu, eesmärke ja mõju Eestile. Tunti huvi, kes praegu on Eestis EUMETSAT-i koostööpartnerid. Külalised vastasid, et on teadlased Tartu Ülikooli doktoriõppest ja Tallinna Ülikooli teadlased. Ja kas EUMETSAT-is on Eestil kindel arv kohti, öeldi, et nõukogus on igal riigil üks hääl ja täna on EUMETSAT-i andmete koordinaator EAS-i kosmosebüroo töötaja. Tunti huvi meie eelarve ehk sissemaksete üle ja sellele vastas lugupeetud minister. Peale eelnõu tutvustamist tegi komisjon menetluslikud otsused määrata eelnõu juhtivkomisjonipoolseks ettekandjaks siinkõneleja, teha ettepanek võtta päevakorda täna, 8. mail, teha ettepanek eelnõu 411 esimene lugemine lõpetada ja teha Riigikogu juhatusele ettepanek määrata eelnõule 411 SE muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 10 tööpäeva. Kõik need otsused võeti vastu konsensusega. Tänan!

Aseesimees Jüri Ratas Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Ei ole. Tänan ettekandjat, aitäh! Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei ava. Juhtivkomisjoni seisukoht on esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõule 411 SE muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 22. mai kell 17.15. Sellega on esimene lugemine lõpetatud ja 2. päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.


Üles / Tagasi

3. 14:22 Euroopa Meteoroloogiasatelliitide Kasutamise Organisatsiooni eesõiguste ja puutumatuse protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (412 SE) esimene lugemine

Aseesimees Jüri Ratas Läheme kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Meteoroloogiasatelliitide Kasutamise Organisatsiooni eesõiguste ja puutumatuse protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 412 esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse!

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus Suur aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Hetk tagasi palusin teil toetada seda, et Eestist saaks EUMETSAT-i täisliige, mis on meie ilmateenistuse ja keskkonnaseire jaoks oluline samm ja toob kaasa ka vajaduse ratifitseerida EUMETSAT-i eesõiguste ja puutumatuse protokoll, mis nüüd praegu teie ees on. Protokolli eesmärk on anda EUMETSAT-ile nagu ka teistele rahvusvahelistele organisatsioonidele eesõigused ja puutumatus, mis on vajalikud selle organisatsiooni ülesannete täitmiseks. Rahvusvaheliste organisatsioonide puhul on sellised protokollid heaks tavaks ja kuuluvad nende organisatsioonidega liitumise juurde. Näiteks on sarnased õigused ÜRO-l, selle eriorganisatsioonidel, aga ka Euroopa Nõukogul, Rahvusvahelisel Aatomiagentuuril ja mitmel teisel. Etteruttavalt ütlen, et ma tean, et selle eelnõu menetlemise käigus on tekkinud muu hulgas näiteks küsimus, kas see puutumatus laieneb ka meie EMHI töötajatele Ei, ei laiene. Ei ole nii, et EMHI töötajad on edaspidi diplomaadiga võrdses seisus, kui nad meil siin Eestis toimetavad. See on ikkagi protokollis ka otseselt sätestatud, et juhul kui EMHI töötajad EUMETSAT-i ülesandeid täites lähevad mõnda teise riiki, siis seal see eesõigus neile kehtib, Eesti-siseselt mingisugust diplomaadistaatust automaatselt selle protokolli ratifitseerimisega ei kaasne. Nii et jah, nagu öeldud, eesõigused ja puutumatus kehtivad EUMETSAT-i enda töötajatele, ekspertidele. Olulisemad sisulised õigused hõlmavad puutumatust tööülesannete täitmisel ja ka maksuerisusi, mis on meie enda seadustega täielikus kooskõlas. Protokolliga liitumine Eestile rahalisi kohustusi ei too. Hea Riigikogu, palun teil seda eelnõu toetada! Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Austatud minister, teile on vähemalt üks küsimus! Tõnis Kõiv, palun!

Tõnis Kõiv Aitäh, härra juhataja! Proua minister! Tõesti, nii nagu juba ettekandes sai mainitud, tekitas ka keskkonnakomisjonis puutumatuste ja eesõiguste teema mitmeid küsimusi. Osa neist sai juba ettekandes vastatud, aga, ütleme, küsiks natuke üldisemalt. Miks on üldse vajadus, et Euroopa Meteoroloogiasatelliitide Kasutamise Organisatsioonil, mis ei ole ilmselt midagi salajast ega ohtlikku ega kaitsmist vajavat (vähemalt võib niimoodi tunduda), miks peaks sellisel organisatsioonil olema eesõigused ja puutumatused? Võib-olla mõni hea näide või millal võiks neid olla praktilises elus vaja, et neid rakendataks, kas siis Eestis või kuskil mujal maailmas? Aitäh!

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus Aitäh! Ühtegi head näidet ei saaks olla, sest heade näidete puhul seda vajadust ei tekigi, ja halbu näiteid ma ei tahaks siin esile manama hakata – satelliidisüsteemidi opereerimise või nende arendamisega seotud võimalike ohte, mida keegi võiks tahta kuritahtlikult ära kasutada. Aga kui see konkreetne protokoll liitumiseks avati, siis ma usun, et need vajadused olid tol hetkel väga põhjalikult läbi kaalutud ja tõepoolest, ma tean, et naljaga pooleks on küsitud, et kas see on Eesti puhul seotud sellega, et kuna ilm on meil siin kehvakene ja kliima pole väga kiita, et siis meteoroloogid teevad tänamatut tööd ja nad pruugi olla alati väga lugupeetud ja võivad tekitada pahameelt oma halba ilma puudutavate uudistega. Aga see kindlasti ei ole mitte sellega seotud, vaid on tegu ikkagi satelliitsüsteemide arendamise ja selleks vajaliku tegevusega. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks keskkonnakomisjoni liikme Rein Randveri!

Rein Randver Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Lugupeetud minister! Hetk tagasi lõpetasime konventsiooniga ühinemise esimese lugemise ja selle ratifitseerimisega kaasneb kohustus ühineda samal ajal EUMETSAT-i eesõiguste ja puutumatuse protokolliga, mis on teie ees seaduseelnõuna 412. Selle rakendamiseks on tarvis Eesti seaduste vastuvõtmist, muutmist või tühistamist. Lugupeetud minister rääkis eesmärkidest ja rääkis Eesti õigusest ja maksudega seonduvatest teemadest, liikmesriikide esindajate puutumatusest, mida ma ei puudutaks praegu siin. Protokolli rakendamine ei too meie riigile kaasa otseseid lisakulutusi, nii on väitnud eelnõu menetlejad. Ma jõuaksin komisjonis arutatu juurde ja selle protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 412 oli keskkonnakomisjonis arutelul esmaspäeval, k.a 22. aprillil. Arutelu juurde olid kutsutud Eesti Meteroloogia- ja Hüdroloogia Instituudi peadirektor Jalmar Mandel, Keskkonnaministeeriumi ELi ja rahvusvahelise koostöö osakonna peaspetsialist Silja Kulagina, kes tutvustasid eelnõu sisu, eesmärke ja Eestile tulenevaid kohustusi ja õigusi. Komisjoni istungil sooviti teada EUMETSAT-i esindajate õigusi seoses tööülesannete täitmisega, millele me saime praegu vastused. Komisjon tegi menetluslikud otsused määrata eelnõu 412 menetlemisel juhtivkomisjonipoolseks esindajaks siinkõneleja, teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu 412 esimene lugemine Riigikogu täiskogu päevakorda täna, 8. mail, teha Riigikogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada, teha Riigikogu juhatusele ettepanek määrata eelnõule 412 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 10 tööpäeva. Kõik need otsused võeti vastu konsensusega. Tänan!

Aseesimees Jüri Ratas Austatud ettekandja, teile on vähemalt üks küsimus. Inara Luigas, palun!

Inara Luigas Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Sa ütlesid, et komisjonis oli teil arutlusel selline teema nagu Eesti riigi kohustused. Peale selle, et Eesti riigil tekivad rahalised kohustused, missugustest kohustustest räägiti veel komisjonis? Aitäh!

Rein Randver Tänan küsimuse eest! Kuna protokollis on käsitletud EUMETSAT-i ja tema alaliste töötajate pensioni, sotsiaalkindlustusemakset, siis see vastav säte tulenevalt põhiseaduse §-st 123 tuleb meil Eesti riigis reguleerida. Komisjonis oleva informatsiooni kohaselt, ka Rahandusministeeriumilt saadud selle aasta veebruari info kohaselt on kavas sotsiaalmkasu seadusesse norm käesoleva aasta jooksul sisse viia. Juba praegu on kaitseväeteenistuse seaduses reguleeritud, mis meil alles hiljuti vastu võeti seoses välislepingutega. Need oleksid sellised ülevaated praegu Eesti poolsetest kohustustest. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Austatud ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Hetkel kõnesoove ei näe, seega läbirääkimisi ei ava. Juhtivkomisjoni seisukoht on esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõule 412 SE muudatusettepanekute esitamise tähajaks k.a 22. mai kell 17.15. Sellega on esimene lugemine lõpetatud ja 3. päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud. Head ametikaaslased, sellega on meil tänane istung lõppenud. Ma tänan teid ja soovin teile jõudu teie töös! Aitäh teile! Istungi lõpp 14.31.

Üles / Tagasi