» Stenogramm » Kolmapäev, 14. aprill 2010

XI RIIGIKOGU STENOGRAMM
VII ISTUNGJÄRK
Kolmapäev, 14. aprill 2010, kell 13:00

Toimetatud

 
13:00 Infotund
   1. Riigifirmade juhtide ja ministrite palgakorraldusest
   2. Eesti lähiaastate majandusstrateegia
   3. AS-i Tallinna Vesi investeerimistegevusest
   4. Küsimused
 
 
14:00 Istungi rakendamine
1. 14:11 Karistusseadustiku ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seaduse eelnõu (662 SE) kolmas lugemine
2. 14:13 Eesti Vabariigi ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahelise Euroopa koostööriigi kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (699 SE) teine lugemine
3. 14:16 Turismiseaduse muutmise seaduse eelnõu (677 SE) teine lugemine
4. 14:22 Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (698 SE) teine lugemine
5. 14:26 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja asjaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (657 SE) teine lugemine
6. 14:29 Riigihangete seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (665 SE) teine lugemine
7. 14:48 Äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (708 SE) esimene lugemine
8. 15:01 Erakonnaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (655 SE) esimene lugemine
 
Üles / Tagasi
 
13:00 Infotund

Esimees Ene Ergma
Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Tere päevast, austatud peaminister ja ministrid! Alustame tänast infotundi. Palun teeme nüüd kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 32 rahvasaadikut, puudub 69. Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, keskkonnaminister Jaanus Tamkivi ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

 
1. Riigifirmade juhtide ja ministrite palgakorraldusest

Esimees Ene Ergma
Esimene küsimus on kolleeg Jaan Kundlalt peaminister Andrus Ansipile. Palun!

Jaan Kundla
Austatud esimees! Lugupeetud peaminister! Hiljuti avalikustati riigifirmade juhtide ja ministrite möödunud aasta palganumbrid. Pean täiesti ebanormaalseks olukorda, kus riigifirmade juhid teenisid mullu oluliselt rohkem kui riigi president ja peaminister. Toon mõned näited. Eesti Energia juht teenis kaks korda rohkem kui president ja ligi kolm korda rohkem kui peaminister. Usun, et keegi siin saalis ei väida, et presidendil ja peaministril on vähem tööd ja väiksem vastutus kogu rahva heaolu ja riigi arengu eest kui ühel firmajuhil. Tulude suurendamiseks on kõige lihtsam tõsta elektri hinda. Või nimetame Eesti Raudtee juhi, kelle teenistus oli poolteist korda suurem kui presidendil ja kaks korda suurem kui peaministril. Riigi Kinnisvara AS-i juhil on peaaegu sama suur sissetulek kui presidendil ja märksa suurem kui peaministril. Paljudel juhtudel sissetulekud ...

Esimees Ene Ergma
Küsimus, palun!

Jaan Kundla
Küsimus: kas selline olukord on normaalne?

Peaminister Andrus Ansip
Kui ma pean tegema raske valiku normaalse ja ebanormaalse vahel, siis teatud mööndustega ma siiski ütlen, et olukord on normaalne. Nagu teil närib hinge, et keegi teenib teist rohkem, nii närib ka minu hinge, et mõni teenib minust rohkem. Aga kui kainelt arutleda, siis pole mitte ühtegi riiki maailmas, kus parlamendiliikmed või peaminister või ka president teeniks rohkem, kui teenivad äriühingute juhid. Üldises kontekstis on selline palkade erinevus avalikus sektoris ja äriühingutes täiesti normaalne. Mitmed rahvusvahelised institutsioonid, näiteks OECD, on korduvalt ja küllalt resoluutses toonis avaldanud oma seisukoha ka riigile kuuluvate äriühingute juhtide palkade küsimuses. Nad on leidnud, et palgakorralduslikes küsimustes ei tohiks riigid põhimõtteliselt eristada riigis tegutsevaid äriühinguid omandivormi järgi. Ka Eestis tuleks seega kõiki äriühinguid selles mõttes võrdselt kohelda. Juhtkonna ehk siis juhatuse palgad määrab nõukogu ja täitevvõim sellesse iga juhi tasandil sekkuma ei peaks.

Esimees Ene Ergma
Palun esimene täpsustav küsimus, kolleeg Jaan Kundla!

Jaan Kundla
Täpsustan oma küsimust. Ma ei võrrelnud palka Riigikogu liikmete palkadega ja mul ei ole ka kahju, kui keegi peaministrist rohkem palka saab. Asi on lihtsalt õigluses, sest palganumbrites peaks väljenduma ka töökoormus ja vastutus. Ma küsin: kas tõesti selliste firmade nagu Eesti Loots AS ja Riigi Kinnisvara AS juhid peavad saama rohkem palka kui peaminister? See peaks tähendama, et neil on suurem töökoormus ja vastutus kui peaministril. Samas on need rahvale peaaegu tundmatud firmad.

Peaminister Andrus Ansip
Mina ei arva, et palga suurus peab olema selgelt proportsionaalne vastutuse suurusega. Poliitikud, nagu te teate, lähtuvad oma tegevuses eelkõige oma maailmavaatest ja aadetest. Aga kui sa oled äriühingu juht, siis loomulikult oled sa aateline inimene, aga sa oled tööturul teistega võrdses konkurentsis. Iga inimene, kes tööturul oma tööjõudu müüb, üritab seda teha võimalikult hea hinna eest.
Te nimetasite enne Eesti Energia juhatuse esimehe kõrget palka. Ma meenutan teile Eesti Energia juhatuse eelmist esimeest Gunnar Okki. Nagu me mäletame, ka tema puhul räägiti, et tema palk on ebaproportsionaalselt suur. Võrreldes presidendi ja peaministri palgaga oli see tõesti märksa suurem. Kui te aga vaatate avalikust allikast ehk Okki praeguse töökoha koduleheküljelt tema praegust palka, siis te näete, et pärast seda, kui ta lahkus Eesti Energia juhatusest, on ta hakanud kaks korda rohkem teenima. Ma usun, et ma ei paljasta praegu delikaatseid isikuandmeid, sest te leiate selle info Põhjamaade Investeerimispanga koduleheküljelt: tema möödunud aasta palk oli 4,375 miljonit Eesti krooni. Sandor Liive palk on kaks korda väiksem. Äriühingu tegevuse eesmärk ei tohi kindlasti olla võimalikult vähe oma juhtkonnale palka maksta. Eesmärk peab olema oma kasumit maksimeerida. Monopoolsetes tingimustes tegutsevate ettevõtete eesmärk on kindlasti ka kõige parema, optimaalse avaliku teenuse pakkumine.

Esimees Ene Ergma
Nüüd kohapeal registreeritud küsimused. Palun, kolleeg Raivo Järvi!

Raivo Järvi
Austatud peaminister! Ma esitan teile küsimuse, mida ma olen endas kandnud lausa mitu nädalat. See haakub kaudselt selle teemaga. Vaatajatel ja kuulajatel võib tekkida mulje, et järjekordselt rikkad saavad rikkamaks ja vaesed jäävad vaesemaks. Käisin ühel Euroopa Liidu ja Vahemere maade vahelisel konverentsil, kus Eestile määrati üllatavalt soolane liikmemaks, mille suhtes praegu Riigikogu on skeptiline, kas me jätkame või ei. Mulle esitati kõikvõimalikud andmed – inimarengu indeks, sissetulek per capita jne, jne – ning öeldi, et te olete heal järjel ja see on täiesti relevantne summa. Ja nüüd ma siis küsin: lähtudes kas või sellest, et isegi soomlased väidavad, et neil justkui rikkad lähevad rikkamaks ja vaesed vaesemaks, kuidas on Eestis lood?  Press on ka selle teema korduvalt tõstatanud.

Peaminister Andrus Ansip
See küsimus riigile kuuluvate äriühingute juhtkonna palkade suurusega otseselt küll seotud ei ole. Nemad kindlasti ei suuda oma palkadega Eesti statistilisi näitajaid mõjutada. Nagu ka siit puldist on varem korduvalt öeldud, on viimase kümne aasta jooksul Eestis tulude jaotumise ebavõrdsus märkimisväärselt vähenenud, seejuures on see vähenemine Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas olnud kõige kiirem just nimelt Eestis. Ega neid Euroopa Liidu riike ülearu palju ei olegi, kus viimase kümne aasta jooksul tulude jaotumise ebaühtlus vähenenud on. Need on tühises vähemuses, sest et Euroopa Liidu trend on tulude jaotumise ebavõrdsuse süvenemine. Meie maksupoliitika aga on soodustanud tulude jaotumise võrdsustumist Eestis. Ja kui see on meie soov ja tahe, siis tuleb öelda, et maksupoliitika on seda soovi ja tahet hästi teeninud. Minu meelest on see hea, et kui tulukvintiile omavahel võrrelda, siis saavutas Eesti aastaks 2008 tulude jaotumise võrdsuses Euroopa Liidu keskmise taseme. Aastal 2000 aga oli Eesti kõige viimasel kohal ehk siis Eestis jagunesid tulud Euroopa Liidus kõige ebaühtlasemalt.
Palgaküsimused riigile kuuluvates äriühingutes ei ole aga spetsiifilised Eesti teemad, need on maailma ajakirjanduses kuum arutlusteema kõikjal. Oleme meiegi lugenud, kui suur on näiteks Soomes Fortumi juhatuse esimehe palk – see on Eesti rahas üle 13 miljoni krooni aastas. Loomulikult on kadedust nii siinpool lahte kui ka teisel pool.

Esimees Ene Ergma
Head kolleegid! Palun hoiame teemast kinni! Palun järgmine küsimus, kolleeg Kalvi Kõva!

Kalvi Kõva
Hea peaminister! Mul on küsimus riigifirmade juhtimise kohta. Riigifirmasid juhivad ka nõukogud, kuhu kuulub väga erinevaid inimesi. Paljude riigifirmade nõukogudes on ka Riigikogu liikmeid. Sotsiaaldemokraatlik fraktsioon on võtnud kindla seisukoha, et mitte ükski meie fraktsiooni liige ei kuulu riigifirma nõukogusse. Minu küsimus on järgmine. Kui Riigikogu liikmed osalevad riigifirmade nõukogudes, kas nad teevad teie arvates siis oma tööd kuidagi paremini või kas nende töö nõukogus on efektiivsem kui nende inimeste töö, kes Riigikokku ei kuulu?

Peaminister Andrus Ansip
Ei ole Eestis keegi leidnud – või tegelikult seda siiski kindlalt väita ei saa –, aga üldiselt ei leita ju Eestis, et õiguslikult ei tohiks Riigikogu liikmed kuuluda äriühingute nõukogudesse. Küsimus on selles, kes määrab Riigikogu liikmed äriühingute nõukogudesse. Ma ei pea õigeks diskrimineerida Riigikogu liikmeid selle alusel, et nad on Riigikogu liikmed ega tohi seetõttu riigi omanduses olevate äriühingute juhtimises kuidagimoodi osaleda. Kui see printsiip saaks kehtestatud – ma küll ei pea seda võimalikuks – Eesti äriühingutele, siis tuleks seda kohaldada ka sihtasutustele, mittetulundusühingutele, avalik-õiguslikele isikutele. Näiteks ringhäälingunõukogus kindlasti osaleb ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige. Kui kohaldada seadust võrdselt kõigile, siis tuleks öelda, et ka sealt peaks Riigikogu liikmed juhtimisest eemalduma, mida te ilmselt õigeks ei pea.
Konflikt aga on olemas. Minister ei tohiks Riigikogu liikmeid äriühingute nõukogudesse nimetada, ja see konflikt tuleks ükskord ära lahendada. Ent põhimõtteliselt ei saa seda vääraks pidada, et Riigikogu liikmed rahvale ülimalt oluliste ettevõtete juhtimises osalevad.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Jaan Kundla, teine täpsustav küsimus!

Jaan Kundla
Lugupeetud peaminister! See Gunnar Okki näide, et ta praegusel ametikohal saab kaks korda rohkem palka kui enne, ei ole mingi põhjendus. Aga küsimus on selline. Väidetakse, et praeguse Eesti Energia juhi palk peabki nii kõrge olema. Ent kas sama tööd mõni teine inimene kaks korda väiksema palga eest ei oleks võimeline ja nõus tegema, et me peame seda palka ikkagi hoidma?

Peaminister Andrus Ansip
Kindlasti oleks keegi nõus seda tööd tegema ka miinimumpalga eest. Ja kindlasti me leiaksime vähemalt 101 inimest, kes oleksid valmis ka Riigikogu liikme tööd tegema miinimumpalga eest või hoopis tasuta. Aga maailma kogemused kõnelevad sellest, et kui loobutakse rahvaesindajatele või ka juhtidele palga maksmisest, siis tavaliselt kaotab demokraatia ja kaotab seesama rahvas. Kui seada äriühingu põhiliseks eesmärgiks võimalikult väikese palga maksmine oma juhtidele, siis võib see tarbijatele väga kalliks maksma minna. Äriühingu eesmärk peaks olema kvaliteetne toode võimalikult madala hinna eest, ja seda eesmärki kindlasti kehva kvalifikatsiooni või hoopis kvalifikatsioonita ettevõtte juht ei suuda täita. Kui me tahame head toodet, head teenust, siis tuleb selle eest ka maksta, ja see on puhas optimeerimise ülesanne, mis faasis või missuguses tootmistsükli lõigus kulutusi teha. Kui loobuda kulutamast juhtimisele, siis ilmselt muud kulud tarbijale kasvavad ülemäära suureks ja see meie eesmärk ei saa olla.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Mark Soosaar!

Mark Soosaar
Austatud peaminister! Teie vastustest kolleeg Jaan Kundla küsimustele ma lugesin välja, et te ei pea õigeks tasustamist hierarhia alusel: et kes võimuhierarhias kõige kõrgemal asub, peab kõige rohkem teenima. Kas see on ühtlasi signaal näiteks kohalikele omavalitsustele, kus kahjuks niimoodi on? Ma olen üsna veendunud, et mõnel elualal, näiteks linnaplaneerimine või omavalitsuse planeerimine, kus meil Eestis spetsialiste napib ja tõeliselt kvaliteetset tööd on väga raske saada, võib ja tulebki näiteks linnaarhitektile, planeerimistegevuse juhatajale maksta rohkem kui linnapeale, et saada häid tulemusi. Kas te nõustute sellise mõttekäiguga?

Peaminister Andrus Ansip
Jah, põhimõtteliselt ma nõustun selle mõttekäiguga. Kui häid arhitekte ei ole võimalik odavalt palgata, kui ei ole aatelisi inimesi, kes tahaksid väiksema sissetuleku eest lihtsalt mõnda aega rahvast teenida, siis tuleb neid palgata kallima raha eest. Eestis kehtib kohaliku autonoomia põhiseaduslik printsiip ja kohalikud omavalitsused on oma otsuste langetamises, sealhulgas ka palgaküsimustes, vabad. Kui arhitektidel on palju tellimusi erasektoris, siis ei pruugi leiduda kõrgelt kvalifitseeritud arhitekti selleks, et kujundada linnaruumi. Lõppkokkuvõttes võib odava linnaarhitekti palkamine ühiskonnale väga kalliks maksma minna. See on järjekordne optimeerimisülesanne, mille lahendamisel mina kalduksin pigem linnaarhitektile rohkem maksma, kui oleksin nõus kehva arhitekti töö tagajärjel elama risustatud linnaruumis.

Esimees Ene Ergma
Palun nüüd viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Marek Strandberg!

Marek Strandberg
Minu küsimus on järgmine. Kas te oskate umbkaudu öelda, kui suure osa elektri hinnast moodustab Eesti Energia tippjuhtkonna palkade kulu? Kas märkimisväärse või väga väikese osa?

Peaminister Andrus Ansip
Minu jaoks on iga hind märkimisväärne, aga kui jääda tavaarusaamade juurde, siis see on muidugi tühine osa. Kui võrrelda kas või seda kaht miljonit kogukäibega suurusjärgus 10 miljardit või elektri puhul suurusjärgus 6 miljardit, siis see protsent on imepisikene. Mõnes väiksema käibega ettevõttes moodustavad ettevõtte juhtimisele tehtavad kulutused kogu käibe ja kasumiga võrreldes märksa suurema osa.

Esimees Ene Ergma
Suur tänu, härra peaminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

 
2. Eesti lähiaastate majandusstrateegia

Esimees Ene Ergma
Järgmine küsimus on kolleeg Lembit Kaljuveelt majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. Palun!

Lembit Kaljuvee
Hea minister! Maailma majanduses on rasked ajad. Eesti on ettevõtluskeskkonna sõbralikkuse näitajate poolest oma suhteliselt hea positsiooni teistele riikidele loovutanud. Ja loovutab veelgi, seda paljuski viimasel kolmel aastal ette võetud korduvate ootamatute maksutõusude tõttu. Mõtlen ressursi-, aktsiisi-, käibe- ja muude maksude vallas toimunut. Kas täna Riigikogu rahanduskomisjonis arutlusel olev Eesti riigieelarve lähema nelja aasta strateegia taastab meie positsioonid ettevõtluskeskkonna osas, mis me teie majandusministriks oleku ajal oleme kahjuks kaotanud?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Aitäh, hea küsija! Lihtne vastus oleks, et valitsus ei ole veel nelja aasta riigieelarve strateegiat arutanud. Aga meie seniste kabinetiarutelude põhjal saan kinnitada, Eesti konkurentsivõime ja ettevõtluskeskkonna atraktiivsus on läbiv teema ka nelja aasta strateegia loomisel. Seda esiteks.
Teiseks, mis puutub maksukoormusse, siis meil tuleb nõustuda sellega, et me oleme otsinud tasakaalu, et hoida oma riigi rahandus usaldusväärsena. See on olnud meie jaoks põhieeldus majanduskriisis hakkama saamisel ja sellest tugevamana väljumisel. See on pannud meid otsima võimalusi riigi tulude paremaks laekumiseks ja nii ongi maksukoormus võrreldes SKT-ga suurem kui varasematel aastatel. Seda me peame möönma.
Samas me peame möönma ka seda, et kui me vaatame oma piirkonda, aga võib-olla ka Euroopa Liitu laiemalt, siis me oleme konkureerivate riikidega maksukoormuse osas siiski päris hästi konkurentsis. Meie konkurentsivõime langemise probleemid on natuke mujal. Minu isiklik seisukoht on, et arvestades meie majanduse arengu kvalitatiivset pilti, peame me ikkagi maksukoormuse vähendamise võimalusi otsima. Ma arvan, et see on ravitav 3–4 aasta perspektiivis. Kui me hakkame tõmblema ja kohe lahendust otsima, siis see ei ole ravitav. 3–4 aasta pärast me usutavasti suudame oma maksuatraktiivsuse endisel tasemel taastada.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee, esimene täpsustav küsimus!

Lembit Kaljuvee
Hea minister! Praegu maksab naftabarrel veidi üle 80 USA dollari. Täna on mootorikütuse hind meie jaemüügitanklates ligilähedaselt sama, mis oli see siis, kui toornafta hind oli 140 dollarit barrel. Siit küsimus: milline on teie arvates valitsuse osa selles mõnes mõttes tarbijavaenulikus, kohati põhjendamatus tarbijahinna rallis ja selles, et kütuse hind on meie jaemüügiketis selline, nagu ta on?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Pigem positiivne on valitsuse osa, vastan ma enesekriitiliselt. Miks positiivne? Sellepärast, et kütuseaktsiisi tõstmisel on väga palju moraalseid ja muid taotluslikke eesmärke. See ei ole ainult tarbijale suurema koormuse kaela panemine. Üldiselt on lugu selline, et kui me oleme kütuseaktsiisi tõstnud, siis pole selle mõju kütuse hinnale tegelikult märkimisväärne olnud. Kui me mõtleme kahe viimase aasta peale, siis on olnud selliseid olukordi, kus vaatamata kütuseaktsiisi 5%-lisele tõstmisele on tanklas ikkagi bensiini ja diislikütuse hind alla läinud. Teisisõnu, me saame järeldada, et küsimus on pigem tugevamas koduturu konkurentsis.
Ja nüüd me jõuamegi konkurentsi juurde. Mul ei ole andmeid, et kütuseturul on mingisugust konkurentsi moonutamist või midagi muud ebaseaduslikku – ei ole andmeid. Samas ma tuletan meelde, et me oleme astunud valitsusega – ja see on nüüd teine pluss valitsuse kapsaaeda – ikkagi väga tõsise sammu siseturul konkurentsi kasvatamiseks. Tuletan meelde kartellivastast seadust, leebusprogrammi, me oleme Konkurentsiametit tugevdanud jms. Ma loodan, et need meetmed tagavad kütuseturul sisemise konkurentsi.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Kaljuvee, teine täpsustav küsimus!

Lembit Kaljuvee
Kui ma esimese küsimuse osas jäin vastusega rahule, siis teise küsimuse vastuse puhul ma küll teiega kahjuks nõustuda ei saa. Mulle tuli meelde, et eelmisel nädalal, kui ma küsisin teie käest, miks on elektri ühe kilovatt-tunni hind kahe aastaga kodutarbijale tõusnud 1 kroonilt 1,5 kroonile, siis teie vastasite, et elektritariife alandati septembris 6%. Miks on hind 1 kroonilt 1,5 kroonile tõusnud, seda te ei vastanud. Keeruline on teile küsimusi esitada. Kas ma peaksin küsimusi pikemalt ette teatama, et saada adekvaatsem ja teemakohasem vastus?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
See puudutab nüüd vastust küsimusele, kuidas esitada küsimusi. Ma usun, et nii ja naa. Mulle meeldib ka n-ö telegrammistiilis vestlus. Kui ma kommenteerin elektri hinda sisuliselt, siis tõepoolest on fakt, daamid ja härrad, et elektri hind alanes 6%. Ja on fakt, et see alanes valitsuse otsuste tulemusel. See on fakt.
Kui me räägime nüüd elektri hinna tõusust, siis võime ju nimetada igasuguseid protsente. Näiteks võiks võrrelda asjade seisu elektri hinnaga enne Teist maailmasõda ja otsida põhjusi. Aga kui me jääme lähiajalukku, siis ikkagi elektri hinna tõusu taga on põhiliselt taastuvenergia tasu, mis on suhteliselt kõige enam kasvanud. Mis puutub valitsuse kui omaniku käes olevatesse hoobadesse, siis kõikide näitajate järgi, kui ma vaatan tänaseid elektritootjaid, on meie efektiivsus kasvanud. Kui me jätame arvestamata kõikvõimalikud muud asjad, mis otseselt ettevõttest ei sõltu ja mille tõttu tegelikud kulud on suured, siis meie efektiivsus on kasvanud.

Esimees Ene Ergma
Palun nüüd kohapeal registreeritud küsimused! Palun, kolleeg Arvo Sarapuu!

Arvo Sarapuu
Lugupeetud minister! Minu küsimus on seotud inflatsiooniga. Praegune maailm on sattunud suurde võlamulli ja kui teoreetiliseltki vaadata, siis pole suurt võimalust seda võlga tagasi maksta ei ettevõtete ega riikide poolt. Ma muu maailma ettevõtteid ei hakka siin nimetama, Eestiski on neid päris palju, mujalt maailmast aga võib nimetada Dubaid ja Kreekat. Kuid see on alles algus, mulle tundub. USA võlakoormast vist ei maksagi rääkida. Kui me vaatame ajalugu, siis  väiksemas mastaabis on kriisi ennegi olnud ja selle tagajärjel on rahasüsteem tavaliselt teinud läbi hüperinflatsiooni. Minu küsimus ongi sellega seotud: kui suurt inflatsiooni te prognoosite tänavuseks ja järgmiseks aastaks?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Aitäh küsimuse eest! Kasutan võimalust teid informeerida, et eile valitsus Rahandusministeeriumi näol avalikustas n-ö kevadprognoosi, tänu millele saan teile kõik need arvud ette kanda. 2010. aasta osas ... üks hetk, kohe otsin üles inflatsiooni. SKT reaalkasvu me korrigeerisime miinus 0,1-lt 1,0-le, tarbijahinnaindeksi prognoos on 1,1%. Ütlen igaks juhuks ära ka, et aasta 2011 inflatsiooni prognoos on 2,0, aasta 2012 oma 2,4 ja aasta 2013 oma 2,7.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Eldar Efendijev
Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! Ma tahaksin täpsustada. Kas praegu on see õige aeg küsida, kui hästi te olete kursis, millised piirkondlikud lähiaastate strateegiad võivad olla näiteks Ida-Virumaal? Mõni aeg tagasi oli Ida-Virumaa areng küllaltki dünaamiline, aga viimaste aastate jooksul läksid asjad kõvasti tagasi. Eks olukord ole teile väga hästi teada. Ka omavalitsused on praegu väga kurvas seisundis. Millised strateegilised valdkonnad võiks Ida-Virumaal perspektiivsed olla? Mõni aeg tagasi oli nagu turism alternatiiv, aga see kukkus ära, sest midagi silmapaistvat see ei andnud. Millised strateegilised valdkonnad võiks näiteks Virumaal perspektiivsed olla?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Kõige olulisem ja prioriteetne on kindlasti energeetika. Kui rääkida Ida-Virumaa suurimast potentsiaalist tööpuudusega võitlemisel ja selle piirkonna atraktiivsuse kasvatamisel, siis lähiaastatel tuleb vaieldamatult tegelda investeeringutega põlevkivienergeetikasse. Kui me käivitame kahe uue elektrijaama ehituse ja põlevkiviõli vallas tegutseme selle programmi järgi, mille ka teie olete Riigikogus heaks kiitnud, siis see tähendab kuni 5000 töökohta viie aasta jooksul – ehitusperioodi igal aastal täiendavat 1000 töökohta. Ma arvan, et see jääb Ida-Virumaa arengumootoriks, siin ei ole mõtet seda salata.
Ida-Virumaal on minu arvates kogu tööstuspotentsiaal hea. See, et mõned suured vähetootlikud ettevõtted ja sektorid on ka lihtsalt majandussituatsiooni muutumise tõttu oma tähtsuse kaotanud – olgu nimetatud selline lihtne tekstiilitööstus –, ei tohiks veel luua ettekujutust, et meil ei ole seal tööstuspotentsiaali.
Mida valitsus on seal teinud? Me oleme loonud Ida-Viru tööstuspargi, me oleme loonud võimalusi mitme tööstusala täiendavaks investeerimiseks. Eelmine nädal me näiteks langetasime mõned otsused, tänu millele on võimalik muuta see piirkond kaasaegsete tööstusinvesteeringute tegijate silmis atraktiivseks.
Ja ma ei lükkaks kõrvale turismi võimalusi. Ikkagi Ida-Virumaa on siiski väga lähedal võrdlemisi jõukale Vene ja Soome turistile. Minu arvates seal on palju avastamata võimalusi. Valitsusel on mitmeid investeerimisprojekte, et turismi kvaliteeti ja mitmekesisust ka seal piirkonnas tõsta. Ma arvan, et üldises plaanis tuleb püüda ka Ida-Virumaal mitmekesistada kõiki võimalusi.

Esimees Ene Ergma
Aitäh! Palun, Valeri Korb!

Valeri Korb
Lugupeetud härra minister! Palju on räägitud rahvusvahelisest Nord Streami projektist. Õige aeg selleks läks mööda ja mida sellest nüüd enam rääkida. Hea minister, tahangi teilt küsida: kas te võite öelda, missugustest suurtest rahvusvahelistest majandusprojektidest võtab meie riik lähiaastatel osa?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Millistest suurtest rahvusvahelistest projektidest võtab Eesti osa? Kõigepealt, me oleme Euroopa Liidu osa. Ma arvan, et see on üks meie piirkonna ambitsioonikamaid majandusprojekte: arendada välja Euroopa Liidu siseturg. Kordan veel kord: 500 miljonit tarbijat, keskmiselt inimese kohta kõige rikkam piirkond. Kui me suudame anda oma panuse ja kasutada neid võimalusi, mida pakub Euroopa Liidu siseturg juba eksisteerival kujul, siis loob see meile minu arust piisavalt võimalusi. Kindlasti me anname endale aru, et see siseturg ei ole täiuslik, aga rahvusvahelise projektina on see suurepärane.

Esimees Ene Ergma
Suur tänu, lugupeetud minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

 
3. AS-i Tallinna Vesi investeerimistegevusest

Esimees Ene Ergma
Järgmine küsimus on kolleeg Maret Merisaarelt majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. Palun!

Maret Merisaar
Suur tänu, proua eesistuja! Lugupeetud härra majandusminister! Minu tänase küsimuse taustaks on Mähe elanike mure kanalisatsiooni ülevoolu puuduliku väljaehituse pärast. Suvel suuremate vihmadega satub bakteriaalne reostus endiselt Pirita randa. Veemajanduse küsimused kuuluvad küll Keskkonnaministeeriumi haldusalasse, kuid täna tahan küsida, millised on majandusministri võimalused võtta üks monopol kontrolli alla ja sundida teda tegema investeeringuid, mis oleksid avalikes huvides vajalikud. Kas te saate anda Mähe elanikele lubaduse, et te ise ka jälgite, et vajalik kanalisatsioonitrass välja ehitatakse ilma selle ülevooluta läbi Mähe oja?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Majandusministri jaoks on kõige olulisem, et vee hind oleks tarbijale jõukohane ja ka majanduslikult põhjendatud. Fakt on see, et Tallinna Vesi on monopol. Ja fakt on ka see, et praegu meil monopolide kehtestatava hinna üle kontroll mitte just et päris puudub, aga selle hinna läbipaistvus ja selle kindlus tarbija seisukohast ja tervikuna ka ühiskonna seisukohast on puudulik. Isamaa ja Res Publica Liit, rohelised ja Reformierakond on esitanud monopolide ohjeldamise seaduse eelnõu, mis selle küsimuse lahendab nii, et Konkurentsiamet hakkab riikliku regulaatorina seda hinnakontrolli tegema. Kindlasti meil ei ole kahtlust, et Konkurentsiamet on kompetentsem, usaldusväärsem ja sõltumatum kui Tallinna linna mingisugune arusaamatu sihtasutus, kes vist sellega tegeleb. Aga hoidku jumal selle eest, et ma neid kritiseerin!
Seda esiteks. See on majandusministeeriumi pool. Teine asi on investeeringud ja sellised keskkonnareostused, mis võivad olla lokaalsed, aga võivad ka olla natuke laiema mõjuga. See valdkond on vee- ja kanalisatsiooniettevõtete puhul täna seaduste järgi kohalike omavalitsuste vastutada, muidugi koostöös vee-ettevõtetega. Küllap tulevikus, kui Konkurentsiamet seda hinda kontrollib, saavad ka investeeringud hinnakomponendis õiglaselt arvestatud.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Maret Merisaar, esimene täpsustav küsimus!

Maret Merisaar
Ma küsiksin natuke laiemalt. Kuidas majandusminister suhtub sellisesse roheliste üldisesse ideesse, et avalikke teenuseid osutavaid firmasid, kes varustavad soojuse, elektrienergia ja veega, ei tohikski erastada? Need ettevõtted peaksid olema avaliku sektori omanduses ja nende infrastruktuuri kuuluvat saaks ajutiselt välja rentida eraettevõtjale, kes osutaks operaatorteenust. Tulevikus saaks sellisel moel kõiki monopole riigi avalikkuse kontrolli all hoida.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Ma suhtun sellesse mitmeti. Te nimetasite kolme näidet. Mis puutub suhtumisse praegu eksisteerivatesse monopolidesse või peaaegu monopolidesse, siis me peame enda käest küsima, kas me oleme võimelised looma toimiva turu. Sest lõppkokkuvõttes toimiv turg annab kaugemas perspektiivis parima ja õiglase hinna ning maandab väga palju muid riske. Miks ma seda praegu räägin? Näiteks elektritootmise osas me oleme astunud hulga samme ja 3–5 aasta pärast oleme selles vallas täiesti teistsuguses reaalsuses. Meil ei ole võimalik öelda, et keegi tootja on monopoolses seisundis. Oleme selle juba peaaegu saavutanud.
Loomulike monopolide puhul sõltub kõik asjaoludest. Minu arvates ka loomulike monopolide puhul on küsimus, kuidas me saavutame suurema efektiivsuse. Mis on aga motivatsioon suurema efektiivsuse saavutamiseks? Ma ei ole ise olnud nende otsuste juures ja ma ei oska neid detaile kommenteerida, aga võtame sellesama vee-ettevõtte Tallinnas. Me võime ette kujutada, mis saaks, kui keskerakondlik Tallinna Linnavalitsus juhiks Tallinna vee-ettevõtet, nagu ta mitmeid muid selliseid omapäraseid asutusi on juhtinud. Tekiksid majanduslikult rasked seisud ja tõenäoliselt läbipaistmatu asjaajamine, vee kvaliteet läheb alla, mingeid investeeringuid keegi ei tee, põhiliselt tegeldakse valitsuse süüdistamisega – selline on taktika. Selles mõttes me peame arvestama, et Tallinna Vee puhul on teatud probleemid, mida me peame ühiselt lahendama, et saaks hinna õiglaseks. Aga see, et me oleme saanud sinna korraliku tehnoloogia, kaasaegse juhtimise ja palju muid häid asju – see on ka väärtus omaette.

Esimees Ene Ergma
Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

 
4. Küsimused

Esimees Ene Ergma
Nüüd, head kolleegid, on võimalik esitada nii peaministrile kui kõikidele ministritele küsimus. Palun öelge ka, kellele te küsimuse esitate! Palun alustame, kolleeg Mark Soosaar!

Mark Soosaar
Lugupeetud peaminister Andrus Ansip! Eelmisel kolmapäeval oli küsijaid nii palju, et minu küsimuseni järg ei jõudnud. Aga see on ka täna päevakohane. Ma küsin niimoodi: milline on teie isiklik arusaam tuumavabast maailmast, tuumavabast Euroopast ja ka tuumavabast Eestist?

Peaminister Andrus Ansip
Rahumeelne tuumaenergia kasutamine on ja jääb. Selles mõttes tuumavabast maailmast ei ole mõtet rääkida. Ma arvan, et tuumaenergia kasutamine on maailmale, inimkonnale märksa ohutum kui arutu fossiilsete kütuste põletamine. See kehtib ka Eesti kohta. Kui me räägime tuumarelvast, siis vähem tuumarelva maailmas ilmselt suurendaks julgeolekut, kuid ka Eesti jaoks on oluline, et NATO-l on olemas tuumarelv. See on heidutusvahendina siiani väga mõjus olnud. Ma usun, et sellisena peab tuumarelv ka edaspidi olemas olema. Aga ma usun, et mitte kunagi maailmas enam tuumarelva kasutada ei tule.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Heimar Lenk
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Minul on ka härra peaministrile üks küsimus. Härra Ansip! Kõigepealt palju õnne teile! Viis aastat sai valitsemist täis ja ma loodan, et olete täis tahet edasi minna. Sellega seoses ma küsingi. Kui te viis aastat tagasi ametisse astusite, siis me olime tubli Euroopa tiigrikutsu, kes oli esirinnas kõiksuguses elektroonika- ja digimaailmas. Nüüd pole me oma dioodidega viimase kahe aasta jooksul vabadussammast põlema saanud, me pole Tartu maanteel suutnud kiiruskaameraid tööle panna ja nüüd takkaotsa ei saa me kuidagi digiretsepti käima. Millest selline muutus meie digimaailmas? Ehk kommenteerite?

Peaminister Andrus Ansip
Kõigepealt aitäh õnnesoovide eest! Õnn kulub alati ära igaühele, nii ka mulle. Ma nende üksikute näidete puhul ei kipuks väitma, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas Eesti ei ole tiigrikutsu või teeb suisa tagasikäiku. Ma küsin vastu: nimetage mulle need riigid maailmas, kus digiretsept või e-tervis sellisel kujul laiemalt, nagu see Eestis on kavandatud, on juba juurutatud. Te jääte tõsistesse raskustesse, sest me oleme selles valdkonnas kogu maailmas esirinnas. Ka mulle on halb üllatus, et digiretsepti käivitumine läheb üle kivide ja kändude. Praeguseks on selgunud, et kogu süsteem on kavandatud töötlema vähem informatsiooni, teenindama vähemat hulka retsepte, kui vaja on. Vähemalt tippkoormustega ei ole süsteemi projekteerides arvestatud.
Ma ei ole selle valdkonna spetsialist, aga tean, et niisugusel puhul on kaks lahendusteed. Esiteks, suurendada kõvasti serveri mahtu, mis teeb teenuse kallimaks, ja teiseks, kasutada edasi sama tarkvaralahendust või püüda välja töötada oluliselt vähem serveri mahtu nõudev tarkvara. See tähendaks juba põhimõtteliselt oluliste uuenduste tegemist äsjaloodud digitaalretseptisüsteemis.
Mis puutub kiiruskaameratesse, siis peamine eesmärk on talitseda kihutavaid autojuhte, ja seda on kaamerad juba teinud.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Nikolai Põdramägi!

Nikolai Põdramägi
Minu küsimus on peaministrile ja seotud samuti digiretseptiga. Kõigepealt soovin minagi peaministrile õnne, aga kõige suurem õnn ongi tugev tervis, nii et tugevat tervist teile!
Härra peaminister! Küsisin juba möödunud aasta novembris Riigikogu sotsiaalkomisjonis, kui arutati digiretseptile üleminekuga seonduvat, kas ei oleks mõistlik jätkata paralleelselt digiretsepti ja paberretseptiga seni, kuni kõik sujuvalt paika loksub. Tookord surus sotsiaalminister jõuliselt oma ideed peale ja väitis, et kahe kuuga on kõik korras. Kolm ja pool kuud on möödas, aga bardakk on süvenenud. Nüüd lubatakse, et sügiseks saab korda. Olukorraga ei ole praegu rahul ei haige, apteek ega arst. Küsimus on: kas keegi ikka vastutab tekkinud tohuvabohu eest? Ja kes katab kulud?

Peaminister Andrus Ansip
Ma loeksin teile ette ühe isikliku SMS-i, mille ma sain möödunud nädalal: "Tere. Kasutasin täna esmakordselt digireptsepti teenust olukorras, kus arst viibis Tallinnas ja mina Tartus. Erakordselt mugav ja hea süsteem. Elagu Eesti!" Selles ma olen küll veendunud, et digiretsepti idee iseenesest on üks väga hea idee ja see on ülimalt patsiendisõbralik lahendus, aga selle tehniline teostus ei ole õnnestunud. Vähemalt sellisena ei ole ta õnnestunud, nagu seda süsteemi kunagi kavandades mõeldi. Aga mis on halvasti, see tuleb muuta paremaks.
Kas keegi vastutab? Kui me iga uuenduse elluviijaid hakkame karistama selle eest, et kõik ei ole sujunud nii, nagu nad on lootnud, siis me hävitaksime kindlasti uuendusmeelsuse. See meie eesmärk olla ei saa. Aga seda võimalust, et antud juhul võib olla tegemist riigi raha mitteheaperemeheliku kasutamisega, ma ei välista. Kuid ma ei ole praegu küll valmis osutama kellelegi, kes on ära teeninud karistuse.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Jaak Aab!

Jaak Aab
Tänan, austatud Riigikogu esimees! Küsimus härra peaministrile. Minu poolt samuti õnnesoovid! Viis aastat on pikk aeg, aga kindlasti on teil jõudu edaspidigi vastu pidada!
Minu küsimus puudutab neidsamu Sotsiaalministeeriumi infohankeid. Me teame ju hästi, et avalikkuseni jõudsid probleemid puuetega inimeste toetuste maksmisel, mis viisid selleni, et Maret Maripuu astus tagasi. Nüüd on avalikkuse ees digiretsepte puudutav: jälle on tõrked, mis tekitavad inimestele hulga probleeme. On ka tulnud välja, et sotsiaalteenuste andmeregistrit, mis on mõeldud omavalitsustele sotsiaaltoetuste maksmiseks, ei õnnestu probleemideta käivitada. Millest selline tendents? Kas puudub piisav kommunikatsioon poliitilise juhtkonna ja ametnike vahel? Miks niisugused probleemid on tekkinud?

Peaminister Andrus Ansip
Kui oleks võimalik luua mingi infotehnoloogiline lahendus, mis esimesest päevast peale ilma tõrgeteta toimib, siis telliks kogu maailm infotehnoloogilisi lahendusi ainult Eestist. Aga paraku see võimalik ei ole. Mis ei tähenda muidugi seda, et ei oleks võimalik süsteeme paremini projekteerida, nagu me praegu näeme kas või digiretsepti puhul. Alati on võimalik paremini. Mulle on muidugi probleemid digiretseptiga suur pettumus. See ülimalt hea idee on suhteliselt kesisel tasemel lahendatud ja nüüd oleme jõudnud staadiumisse, kus tarkvara arendaja näitab näpuga tellija peale ning ütleb, et tellija pole ülesannet päris hästi formuleerinud. Tema tegi ülimalt hea toote, aga rakendada seda paraku ei saa. See, kes serverimahtu pakub, ütleb, et tema annab seda nii palju, kui tal võimalik anda on ja kui palju tema käest küsiti. Kiiresti seda mahtu suurendama ei ole see ettevõte ka võimeline. Nii on meil just nagu kolm partnerit, kelle koostööst head villa esialgu tulnud ei ole. Mõnda aega tuleb paralleelselt kasutada paberretsepti ja digiretsepti. Usun aga, et esimesest tagasilöögist ei maksa heituda. Kindlasti ei tohi seda ülimalt head ideed prügikasti visata. Süsteemi on vaja täiustada nii, et digiretsepti kasutamine oleks mugav nii arstidele kui ka eelkõige patsientidele.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Nelli Privalova!

Nelli Privalova
Aitäh, austatud eesistuja! Mul on küsimus peaministrile. Aasta tagasi tõi teie suutmatus kaasa Reformierakonna sotsiaalministri Maret Maripuu tagasiastumise. Nüüd on ilmsiks tulnud digiretseptisüsteemi esialgne läbikukkumine. Kes teie hinnangul peaks kandma kiirustamisest tekkinud kahju: kas ministeerium või teenust osutav IT-ettevõte?

Peaminister Andrus Ansip
Hea, et te küsimuse ette lugesite, aga mõneti hilinenult tuli see teie küsimus. Ma olen sellele juba vastanud. Ei ole võimalik praegu kindlalt öelda, kes on süüdi. Esmalt tuleks probleem lahendada ja siis välja selgitada, kus tehti valearvestused ja kes eksis. Alles viimases järjekorras jõuame selleni, kas kedagi tuleb karistada.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Eldar Efendijev
Austatud peaminister! Ma tulen tagasi esimese küsimuse juurde, mis puudutas regionaalarengut. Mõni aeg tagasi regionaalminister ütles, et valitsus koostab regionaalarengu strateegiat riiklikul tasemel. Mul on küsimus, kui kaugele see on jõudnud. Paralleelselt ju koostatakse riigieelarvet ja kuidagi ei tahaks, et lõpp oleks selline, et ühelt poolt on meil riigieelarve ja teiselt poolt on regionaalne arengukava, aga need omavahel kuidagi ei klapi, sest eelarves ei ole regionaalarengu strateegia toetamiseks raha ette nähtud.

Peaminister Andrus Ansip
Iga riigieelarve koostamisel on oluline arvestada ka regionaalarengu aspektidega. Seda on Eestis tehtud varasematel aastatel ja seda tehakse ka tulevikus. Kui lugeda Eesti inimarengu aruannet, siis sellest selgub, et Eesti areng on olnud kahe keskuse keskne: need arengukeskused on olnud Tallinn ja Tartu. Muud regioonid on arengus aeglasemad olnud. Kuid seesama inimarengu aruanne toob välja ka üldise tendentsi, et viimasel kümnel aastal on regionaalsed disproportsioonid Eestis vähenenud, mitte suurenenud. Seega, nii eelarve raha kui ka Euroopa Liidu raha kasutamine on olnud Eestis suunatud regionaalsete disproportsioonide vähendamisele ja tasakaalustatud arengu süvendamisele.

Esimees Ene Ergma
Järgmine küsimus palun, kolleeg Olga Sõtnik!

Olga Sõtnik
Aitäh, proua juhataja! Minu küsimus on härra keskkonnaministrile seoses läheneva 1. maiga. 1. mail on teatavasti järjekordne talgupäev "Teeme ära!" kampaania raames. Samas me teame, et eelmistest aastatest püsivad praegugi mõned prügihunnikud. Mida riik kavatseb ette võtta, et see olukord likvideerida? Kas riik toetab ka tänavu seda kampaaniat ja just selles osas, mis puudutab prügi koristamist?

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Jah, kahetsusväärselt tuleb tunnistada, et mõni aeg tagasi korraldatud suure ürituse "Teeme ära!" tagajärjed ei ole siiamaani lõplikult likvideeritud. Tegemist ei ole sugugi riigi süüga, tegemist on prügikäitleja Utileek puuduliku tegevusega. Nad on jätnud endale võetud kohustused täitmata, kuigi neile selle töö eest ka maksti. Seetõttu on meil Eestimaale tekkinud mõned uued prügimäed. Selle ettevõttega Keskkonnainspektsioon tegeleb. Mis puutub Harku ebaseaduslikku prügimäesse, siis on Keskkonnainspektsioon tellinud selle ärakoristamise ja sunniraha nõutakse sisse Utileegilt. Suur probleem on Tartus Raadi lennuväljal olev sisuliselt ebaseaduslik prügila. Selle lahendamine seisab meil veel ees.
Tegemist on partneriga, kelle omal ajal valis välja "Teeme ära!" seltskond. On kahetsusväärne, et see lepingupartner ei osutunud teovõimeliseks. Nii lahendamegi aktsiooni tagajärgi siiamaani.
Mis puutub tänavusse osalemisse talgupäeval 1. mail, siis ministeeriumi eelarvest otseselt sinna raha ei lähe. Aga tänavuse ürituse iseloom ongi mõnevõrra teine. Toimuvad talgud eri kohtades ja tegemist ei ole sugugi mitte ainult prügi koristamisega. Nii et riigi abi seal otseselt vaja ei ole, küll aga organiseerib RMK üsna mitmeid talguid, mille käigus korrastatakse matkaradasid ja lõkkeplatse ning ka koristatakse. Aga otseselt riigieelarvest raha selleks eraldatud ei ole.

Esimees Ene Ergma
Palun järgmine küsimus, kolleeg Inara Luigas!

Inara Luigas
Aitäh, austatud juhataja! Mul on küsimus majandusminister Juhan Partsile. Tahan küsida majandusprognooside kohta. Eile tutvustati meil rahanduskomisjonis tuleviku prognoositavaid majandusnäitajad ja tõdeti, et meie majandustõus põhineb ekspordil. Ma pean ütlema, need majandusnäitajad olid väga optimistlikud. Tekkiski küsimus, kas need pole mitte liiga optimistlikud. Küsimus: kas need ekspordile tuginevad näitajad tuginesid fundamentaalsetele ekspordianalüüsidele või olid need mingid ühekordsed juhuslikud näitajad, mille baasil ehitati üles kogu Eesti riigi majandusprognoos?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Ma ei ole teiega päris nõus, et kogu prognoos on väga optimistlik. Mulle näiteks teeb endiselt muret trend, mida vähemalt lühiajaliselt ennustatakse tööturul toimuva osas. Ma ise tahan uskuda, et kui me kõvasti pingutame, siis tööturu tegelik olukord tuleb palju parem kui selles Rahandusministeeriumi prognoosis ennustatakse. Samas me peame arvestama, et see prognoos on koostatud kindla metoodika alusel ja meie asi on see võtta aluseks – isiklikud uskumused on teine küsimus. Seda esiteks. Teiseks on selge, et Eesti majanduse kogutulus on eksport kogu aeg väga olulist osa mänginud. Praegu on selge, et tulenevalt tööturust ja sisenõudluse väiksusest annab lähiaastatel suurema osakaalu paratamatult eksport.
Nüüd nende arvude adekvaatsusest. Eks mis tahes prognoosis on praegu raske arvesse võtta toimuvaid arenguid. Trendid ja muud näitajad ei pruugi kõike kajastada. Ma julgen arvata, et tänavu ja ka järgmisel aastal võivad mõned investeeringud tegelikud ekspordinäitajad vaat et positiivsemaks viia. Selline on siis seis.
Täiesti eraldi risk, millele ka Rahandusministeeriumi prognoos viitab ja mida me peame üldise majandusolukorra analüüsimisel arvestama, on see, et välisturgude stabiilsus ei ole veel saabunud. Välisturud ja kogu see teema, mida me siin eelnevalt puudutasime – ikkagi need Euroopa suured välisvõlad ja maailmas laiemalt – see hoiab meie kohal teatud riski, et meid võivad tabada tagasilöögid meile olulistel välisturgudel. Nii et see risk jääb.

Esimees Ene Ergma
Viimane ja väga lühike küsimus. Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Lembit Kaljuvee
Härra minister Jaanus Tamkivi! Eelmisel nädalal käis ajakirjandusest läbi, et Nord Streami juhtkond oli pöördunud Eesti valitsuse või Keskkonnaministeeriumi poole ettepanekuga teha teatud uuringute osas koostööd? Võib-olla räägite, mis toimub ja kuidas selles osas seisukohad on?

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Ütlen niipalju, et Eesti on igati huvitatud nendes monitooringuprogrammides osalemisest, mis seoses Nord Streami ehitamisega käivitatakse – nii ehituse käigus kui ka tulevikus ekspluatatsiooni käigus. Kui Eesti selles osas osaluse saab, on see igati tervitatav. Vähemasti me oleme otseinformatsiooni allika lähedal ja saame kursis olla, mis täpsemalt toimub. Seepärast on Keskkonnaministeeriumi seisukoht, et me igal juhul tahame nendes monitooringuprogrammides osaleda.

Esimees Ene Ergma
Suur tänu! Suur tänu, lugupeetud Riigikogu, küsimuste esitamise eest! Aitäh, peaminister ja ministrid, vastamise eest! Infotunni aeg on läbi.

 
14:00 Istungi rakendamine

Esimees Ene Ergma
Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 11. töönädala kolmapäevast istungit. Nüüd on aeg üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Kõigepealt kutsun kõnepulti Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnissoni!

Valitsuse nõunik Heili Tõnisson
Austatud proua juhataja! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab riikliku statistika seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust rahandusminister Jürgen Ligi. Aitäh!

Esimees Ene Ergma
Aitäh! Palun, kolleeg Valeri Korb!

Valeri Korb
Proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Valmistasime ette arupärimise, mille suuname lugupeetud Hanno Pevkurile, sotsiaalministrile. Arupärimine on tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteemi kohta. Leiame, et Eesti demograafilisest situatsioonist tulenevalt on hädavajalik hoida tööealine elanikkond töövõimelisena. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses on sätestatud trahvid tööohutusnõuete rikkumise eest, kuid tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks ei ole stiimuleid loodud. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis oli juba aastaks 2008 kirjas eesmärk luua tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteem. Sotsiaalministeerium pidi tulenevalt sellest tegevusplaanist 2008. aasta esimeses kvartalis esitama tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse kontseptsiooni. Valitsus arutas tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteemi lähtealuseid 4. detsembril 2008 valitsuskabineti nõupidamisel. Seal otsustati toetada rahandusministri ettepanekut luua erakindlustusel põhinev ja kõigile tööandjatele kohustuslik tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus ning ühtlasi alustada sel teemal läbirääkimisi sotsiaalpartneritega. Asjakohane eelnõu oli kavas esitada Vabariigi Valitsusele arutamiseks 1. oktoobriks 2009. Arupärimises sotsiaalministrile on kuus küsimust, arupärimisele on alla kirjutanud üheksa Riigikogu liiget. Aitäh!

Esimees Ene Ergma
Aitäh! Kolleeg Jaak Aab, palun!

Jaak Aab
Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud kolleegid! Mul on Keskerakonna fraktsiooni nimel üle anda üks seaduseelnõu ja Keskerakonna fraktsiooni liikmete nimel üks arupärimine.
Kõigepealt annan üle Eesti Haigekassa seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Sisuliselt on tegemist ühe ettepanekuga, mida me oleme ka varem teinud, aga meie arvates on teema praegu veelgi aktuaalsem kui enne. Andmed näitavad, et sotsiaalmaksu laekub eelarvesse prognoositust vähem ja arvestades praegust tendentsi, võib see miinus haigekassa jaoks, kes saab 13% sotsiaalmaksust, olla kuni 800 miljonit. Endiselt on haigekassal olemas jaotamata tulem, mis on sinna varasematel aastatel kogunenud. Praegune seadus piirab selle kasutamist ja viimastel aastatel on tulnud haigekassa eelarvet väga tõsiselt kärpida. See on kindlasti vähendanud arstiabi kättesaadavust ja tekitab probleeme ka haiglate töös, kuna alandatud on ka teenuste hindu. Meie ettepanek on, et nõukogu võiks kaaluda selle jaotamata tulemi enamat kasutuselevõtmist, sest just varem kogutud reservidega tulekski ju raskemad ajad üle elada.
Teiseks on mul üle anda arupärimine sotsiaalminister Hanno Pevkurile. Selle teema on toimetulekutoetuste väljamaksete hilinemine. Jah, viimasel ajal on ilmnenud kurb tendents, et Sotsiaalministeeriumi IT-projektid, IT-arendused on tekitanud väga palju probleeme. Uuendused ei ole käivitunud ja järelikult on nende planeerimisel, nende tellimisel-hankimisel ja väljatöötamisel vigu tehtud. Need lahendused on tõesti väga keerulised ja need on pikalt ette planeeritud. Mõni aeg tagasi ilmnesid probleemid puuetega inimeste toetuste väljamaksmisel, mis sundisid sotsiaalminister Maret Maripuud tagasi astuma. Praegu on avalikkuse ette jõudnud suured raskused seoses digiretseptiga. Ja nüüd on veel ka kolmas Sotsiaalministeeriumi probleem välja tulnud: sotsiaalteenuste andmeregistri IT-lahendus, mis on mõeldud omavalitsustele mitme sotsiaaltoetuse – toimetulekutoetuse, hooldajatoetuse – väljamaksmiseks ja ka omavalitsuste enda toetuste väljamaksmiseks, on käivitunud väga raskelt. Praegu on selgunud, et väga paljud omavalitsused pole suutnud aprillikuu alguses – tavaliselt kuu alguses neid toetusi makstakse – uue süsteemi rakendamise probleemide tõttu toetusi välja maksta ja need makstakse tõenäoliselt välja kuu lõpus. Tihtipeale on inimestele nende toetused ainuke sissetulek ja praegune probleem muudab neil, kes neid toetusi saavad, elu väga-väga raskeks. Soovime saada vastuse, mis põhjusel Sotsiaalministeeriumis viimasel ajal selliseid probleeme tekkinud on. Kas on tegemist sellega, et ei suudeta probleeme ette näha? Alati oleks ju võimalus aeg maha võtta ja enne uuenduste rakendamist veel tõsist tööd teha. Aitäh!

Esimees Ene Ergma
Suur tänu! Palun, kolleeg Mark Soosaar!

Mark Soosaar
Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Meie, seitse inimest kõigist kuuest parlamendis esindatud erakonnast, oleme leidnud ühe järjekordse augu selles juustukeras, mille nimeks on Eesti seadusruum. Kõik, kes te teate põhiseaduse sisu, olete ehk märganud, et §-d 51 ja 52 räägivad püsielanikust, aga alamastme seadustest me püsielaniku mõistet ei leia. Tõsi, püsiasustusega väikesaarte seaduses on püsielanikku nimetatud, kuid õiguskantsleri arvates ei ole see selgelt defineeritud. Seetõttu esitame menetlusse rahvastikuregistri muutmise seaduse, millega sätestatakse püsielaniku staatus, mille annab isiku avalduse alusel kohaliku omavalitsuse volikogu oma otsusega. Ametnik teeb paari näpuliigutusega vastavad kanded rahvastikuregistrisse. Seda on väga vaja nii omavalitsustel kui ka riigil, et teada, kus meie inimesed tegelikult elavad. Selle seadusmuudatuse toel võiksid nii kohalikud omavalitsused kui ka riik suuta eristada omavalitsusi, kus elutingimused on rasked, kus elatakse tõmbekeskustest kaugemal ja kus meie poliitika peab toetama riigiasutuste traditsiooni ja pärimuste püsimist. Eelnõu esitavad Kalev Kotkas, Aleksei Lotman, Tarmo Kõuts, Imre Sooäär, Kalle Laanet, Karel Rüütli ja siinkõneleja. Aitäh!

Esimees Ene Ergma
Aitäh! Olen juhatuse nimel vastu võtnud kolm seaduseelnõu ja kaks arupärimist. Kui eelnõud vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, otsustab juhatus nende menetluse kolme tööpäeva jooksul. Ja kui arupärimised vastavad samale seadusele, siis edastan need otsekohe adressaadile.
Nüüd edastan järgmised teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid. Esiteks, Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on õiguskomisjon; teiseks, Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud rassilise diskrimineerimise kõigi vormide kõrvaldamise rahvusvahelise konventsiooni artikli 14 lõike 1 alusel deklaratsiooni tegemise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on väliskomisjon; kolmandaks, Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Kanada valitsuse noortevahetuse kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on väliskomisjon; neljandaks, Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on õiguskomisjon; viiendaks, Eesti Keskerakonna fraktsiooni eile algatatud tulumaksuseaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on rahanduskomisjon; kuuendaks, rahanduskomisjoni eile algatatud Riigikogu otsuse "Eesti esindaja nimetamine Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse" eelnõu, juhtivkomisjon on rahanduskomisjon. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on s.a 27. aprill kell 18.
Olen edastanud kahe Riigikogu liikme arupärimise sotsiaalminister Hanno Pevkurile ning 16 Riigikogu liikme arupärimise majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile.
Head kolleegid! Palun teeme nüüd kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 82 rahvasaadikut, puudub 19. Alustame tänase päeva päevakorra läbiarutamist.

 
1. 14:11 Karistusseadustiku ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seaduse eelnõu (662 SE) kolmas lugemine

Esimees Ene Ergma
Esimene päevakorrapunkt on riigikaitsekomisjoni algatatud karistusseadustiku ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Läheme lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud Riigikogu! Panen lõpphääletusele riigikaitsekomisjoni algatatud karistusseadustiku ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seaduse eelnõu. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 83 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

 
 
2. 14:13 Eesti Vabariigi ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahelise Euroopa koostööriigi kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (699 SE) teine lugemine

Esimees Ene Ergma
Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahelise Euroopa koostööriigi kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu teist lugemist. Ettekandjaks palun majanduskomisjoni liikme kolleeg Hannes Astoki!

Hannes Astok
Hea eesistuja! Head kolleegid! Majanduskomisjon arutas Eesti Vabariigi ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahelise Euroopa koostööriigi kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu oma koosolekul 5. aprillil. Muudatusettepanekuid meile selle teemal laekunud ei olnud. Meile tutvustati Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna arvamust, milles selgitati, et eelnõu ei vaja seadusena vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust. Üldisemat kosmoseteemalist debatti majanduskomisjonis ei avatud. Ma kasutan seda ettekannet ka selleks, et vastata ühele küsimusele, mis eelmine kord siin saalis vastamata jäi. Küsiti, kust algab kosmos. Definitsiooni järgi on kosmos kõiksus ehk me kõik olemegi kosmose sees. Aitäh!

Esimees Ene Ergma
Suur tänu! Kas on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Kuna ei olnud ka muudatusettepanekuid, siis võime minna eelnõu lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahelise Euroopa koostööriigi kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 79 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

 
 
3. 14:16 Turismiseaduse muutmise seaduse eelnõu (677 SE) teine lugemine

Esimees Ene Ergma
Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud turismiseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandjaks kõnepulti majanduskomisjoni liikme kolleeg Jüri Tamme!

Jüri Tamm
Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Majanduskomisjon arutas turismiseaduse muutmise seadust kahel istungil. Majanduskomisjoni laekus viis muudatusettepanekut, millest algataja omi oli neli ja need kõik olid tehnilist laadi. Üks muudatusettepanek puudutas reisiettevõtetele kehtestatud nõudeid ja selle sisu oli sanktsioonide kasutamine juhul, kui reisiettevõtja jätab andmed oma tegevuse kohta registrile esitamata. Ülejäänud ettepanekud, nagu ma mainisin, on eelnõu algataja sõnastatud ja need said läbi räägitud töögrupi nõupidamisel.
Komisjoni oli kutsutud ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturu osakonna kaubandustalituse juhataja Anne Laar, kes andis täiendavaid selgitusi muudatusettepanekute osas just vormistamise seisukohalt. Põhjuseks on asjaolu, et kõnealune seadus näeb ette erinevad rakendustähtajad olenevalt sellest, mis ajal õnnestub Eestil ühineda eurotsooniga.
Teisel koosolekul arutati väga lühidalt veel kord tehnilisi muudatusi. Komisjoni otsus oli saata eelnõu teisele lugemisele täna, 14. aprillil, ja pärast muudatusettepanekute läbihääletamist teha ettepanek teine lugemine lõpetada, saata eelnõu kolmandale lugemisele 15. aprillil ja siis eelnõu seadusena vastu võtta. Selle poolt olid kõik komisjoni liikmed, kes istungil osalesid. Aitäh!

Esimees Ene Ergma
Suur tänu, kolleeg Jüri Tamm! Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, kolleeg Ivi Eenmaa!

Ivi Eenmaa
Ma tänan, proua juhataja! Hea Jüri Tamm! See oli hea, et sa mainisid, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja oli arutustel kohal. Aga teatavasti kõik see, mis Eesti turismis juhtub ja mis suunas arendused liiguvad – see kõik käib läbi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse. Seal on selleks asjaomane osakond loodud jne. Minu küsimus: kas EAS-i esindajad teavad, et niisugune turismiseaduse muutmine on kavas ning kas nad on ka aruteludest osa võtnud ja ettepanekuid teinud?

Jüri Tamm
Käesolev seadusmuudatus ei ole strateegiline dokument, mis puudutab turismi arengut. Põhimõtteliselt käsitleb seaduseelnõu nõudeid reisiettevõtjatele. Eelnõu ettevalmistamisse olid kaasatud Eesti Turismifirmade Liidu esindajad ja nad põhimõtteliselt toetavad kõiki meetmeid, mis peavad andma reisijatele suurema kindlustunde, et turul ei tegutse ettevõtteid, kellel on ebapiisavad tagatised, nii et mingil põhjusel ärajäänud reisid jäävad kompenseerimata. Isiklikult mina usun ja seda arvasid ka teised komisjoni liikmed, et need meetmed, see regulatsioon ja järelevalve, mis eelnõus kirjas on, peaks olukorda märgavalt parandama.

Aseesimees Keit Pentus
Rohkem küsimusi ei ole. Suur aitäh, austatud ettekandja! Kas on soovi avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Meil tuleb läbi vaadata ka eelnõu muutmiseks laekunud ettepanekud. Kokku on laekunud viis muudatusettepanekut. Esimene muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud, teine muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud, kolmas muudatusettepanek on Jüri Tamme esitatud ning juhtivkomisjon on seda sisuliselt arvestanud. Neljanda ja viienda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Oleme seaduseelnõu 677 muudatusettepanekud läbi vaadanud. Vabariigi Valitsuse algatatud turismiseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine on lõppenud.

 
 
4. 14:22 Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (698 SE) teine lugemine

Aseesimees Keit Pentus
Järgmine punkt tänases päevakorras on Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma!

Mati Raidma
Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Selle eelnõu esimene lugemine lõpetati tänavu 24. märtsil. Eelnevalt oli riigikaitsekomisjon oma 15. märtsi istungil otsustanud, et kui arutluse all oleva eelnõu esimene lugemine lõpetatakse, siis teeme Riigikogu juhatusele ettepaneku lülitada eelnõu teiseks lugemiseks tänase istungi päevakorda.
Riigikaitsekomisjon arutas seaduseelnõu enne teisele lugemisele esitamist oma 12. aprilli istungil. Seaduseelnõu kohta on komisjon esitanud neli muudatusettepanekut, mis tulenevad siinkõneleja, komisjoni aseesimehe Toivo Tootseni, komisjoni liikme Kalvi Kõva ja komisjoni nõuniku-sekretariaadijuhataja Aivar Engeli ettepanekutest ning riigikaitsekomisjonis toimunud aruteludest. Komisjoni 12. aprilli istungil osalenud eelnõu algataja esindajad, Kaitseministeeriumi ametnikud Madis Kraav ja Helin Pärnamäe toetasid kõiki komisjoni muudatusettepanekuid.
Nüüd lähemalt muudatusettepanekutest. Muudatusettepanekud nr 1 ja 2 annavad kaitseväelasele otsustusõiguse mitte täpselt poole hüvitise summa ulatuses, nagu eelnõus oli kavandatud, vaid kuni poole hüvitise summa ulatuses. Ehk siis kaitseväelane võib määrata füüsilise isiku või füüsilised isikud väljaspool perekonnaliikmete ringi, kellele riik maksab kaitseväelase hukkumisel kuni poole makstavast hüvitisest. Ülejäänud osa hüvitise summast, mis võib sellisel juhul olla suurem kui pool ettenähtud hüvitisest, makstakse hukkunud kaitseväelase perekonnaliikmetele ja teistele isikutele, kes olid hukkunud kaitseväelase ülalpidamisel perekonnaseaduse kohaselt. Kaitseväelase tahteavalduse kirjaliku vormi sätestamine välistab edaspidi võimaluse seadust mitmeti tõlgendada. Ka välistab see suulise tahteavalduse ning annab seaduse rakendamiseks selge volitusnormi. Muudatusettepanek nr 3 sätestab juhtumid, kui kaitseväelane ei ole määranud sellist isikut või selliseid isikuid või kui kaitseväelasel ei ole perekonnaliikmeid ja teisi isikuid, kes on tema ülalpidamisel perekonnaseaduse kohaselt. Viimasel juhtumil võib kaitseväelase hukkumisel maksta kogu ettenähtud hüvitise kaitseväelase määratud füüsilisele isikule või füüsilistele isikutele.
Muudatusettepanek nr 4 tuleneb eelnimetatud muudatusettepanekutest ja täpsustab kaitseministrile antavat volitusnormi. Eelnõu muudatusettepanekust lähtuvalt peab seaduse rakendamiseks vastavalt muutma ka algatatud seaduseelnõu esimese lugemise seletuskirjale lisatud kaitseministri määruse eelnõu.
Riigikaitsekomisjon otsustas oma 12. aprilli istungil konsensusega esitada teiseks lugemiseks seaduseelnõu 698 teise lugemise tekst koos muudatusettepanekute loeteluga ning eelnõu teise lugemise seletuskirjaga. Ka otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega teha Riigikogule ettepanek seaduseelnõu 698 teine lugemine lõpetada. Tänan!

Aseesimees Keit Pentus
Suur aitäh! Küsimusi ei ole. Tänan, austatud ettekandja! Head ametikaaslased, kas on soov avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Vaatame läbi seaduseelnõu 698 muudatusettepanekud, neid on laekunud neli. Esimese muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon, ka teise, kolmanda ja neljanda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Oleme kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu teiseks lugemiseks laekunud muudatusettepanekud läbi vaadanud. Eelnõu 698 teine lugemine on lõppenud.

 
 
5. 14:26 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja asjaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (657 SE) teine lugemine

Aseesimees Keit Pentus
Järgmine punkt tänases päevakorras on Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja asjaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks õiguskomisjoni liikme Tiit Kuusmiku!

Tiit Kuusmik
Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Õiguskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja asjaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu kahel istungil.
Teisipäeval, 23. märtsil olid kohale kutsutud peale komisjoni liikmete veel justiitsministri nõunik Madis Timpson, Justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Martin Hirvoja, justiitshalduspoliitika osakonna õigusloome ja arenduse talituse juhataja Kadri Roos ja õiguspoliitika osakonna eraõiguse talituse nõunik Stella Johanson, kes jagasid selgitusi ning vastasid ka õiguskomisjoni liikmete küsimustele.
Lisaks sellele arutas õiguskomisjon seaduseelnõu ka teisipäeval, 6. aprillil, kuhu oli selgituste andmiseks palutud ka Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika asekantsler Marko Aavik. Esialgu seaduseelnõu parandusettepanekuid ei laekunud, aga kahe istungi vahel saime parandusettepaneku õiguskomisjoni liikmelt Erik Salumäelt. Kuna see kattus eelnõu algataja seisukohtadega, siis otsustati istungil konsensusega, et seda võiks menetleda kui õiguskomisjoni ettepanekut.
Nii 23. märtsi kui ka 6. aprilli istungil jäädi oma menetlusotsuste juurde ja otsustati suunata eelnõu 657 Riigikogu täiskogu päevakorda teisele lugemisele kolmapäeval, 14. aprillil ettepanekuga teine lugemine lõpetada. See otsus võeti vastu konsensusega. Aitäh!

Esimees Ene Ergma
Suur tänu, kolleeg Tiit Kuusmik. Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Aitäh veel kord! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu kohta on esitatud üks muudatusettepanek, see on juhtivkomisjonilt. Eelnõu teine lugemine on lõppenud.

 
 
6. 14:29 Riigihangete seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (665 SE) teine lugemine

Esimees Ene Ergma
Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud riigihangete seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandjana on juba kõnepuldis majanduskomisjoni liige kolleeg Hannes Astok. Palun!

Hannes Astok
Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Vabariigi Valitsuse algatatud riigihangete seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 665 arutas majanduskomisjon oma kahel istungil: 5. ja 12. aprillil. Mõlemal korral olid meil külalisteks Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Agris Peedu ja juhtivspetsialist Kadri Teder.
Nüüd lühidalt muudatusettepanekutest, mis esimese ja teise lugemise vahel seaduseelnõusse kas sisse on saanud või sealt välja on jäänud. On tulnud osalisi lisandusi, mis tulenevad Euroopa Liidu direktiividest. Näiteks kui maanteesõidukeid hangitakse, siis peab hankedokument sisaldama tingimusi, mis arvestavad energia- ja keskkonnamõjudega sõiduki kogu kasutusea jooksul. See on viiendas muudatusettepanekus. Samuti on samas muudatusettepanekus lisandunud intellektuaalse omandiga seonduv punkt, mis kohustab hankijat hankelepingu sõlmimise korral, mille täitmine on seotud intellektuaalse omandiga, esitama pakkujale või taotlejale hankedokumentides nõude kinnitada hankelepingu täitmiseks vajalike intellektuaalse omandi õiguste olemasolu.
Ettevõtlusorganisatsioonide ettepanekul tegime ühe muudatuse, mis puudutab maksu- või sotsiaalkindlustuse maksete võlgasid. Selle probleemi olemus on see, et loomulikult ei saa riigihangete raames aktsepteerida maksuvõlgadega ettevõtja osalemist. Samas on kehtestatud selline reservatsioon, et kui maksuvõlg on vähem kui 100 eurot ehk siis 1500 krooni ehk siis piltlikult öeldes, kui näiteks parkimistrahv on jäänud mingitel asjaoludel maksmata, siis 100 eurost väiksemat võlga maksuvõlaks ei loeta, et välistada väga väikeste maksuvõlgade tõttu riigihangetelt eemaldamist.
Me arutasime ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni kolme muudatusettepanekut, mille kõigi ühine sisu oli see, et kui ettevõttel, kes tahab osaleda riigihankel, on varasematel riigihangetel jäänud alltöövõtjate ees kohustusi täitmata, siis võiks hankija sellise ettevõtte riigihangete menetlusest kõrvaldada. See teema põhjustas meil küllalt elavat diskussiooni, sest probleem, nagu me teame, on päris tõsine. Lõpuks jõudsime olukorda arutades järeldusele, et niisuguses sõnastuses me seda muudatusettepanekut aktsepteerida ei saa. Sest kui ettevõttel on allhankijate ees võlgnevusi ehk kui ettevõttel on jäänud kohustused alltöövõtjate ees täitmata, siis võib põhjusi olla mitmesuguseid. See ei pruugi olla kuritahtlik, see võib olla tingitud ka sellest, et alltöövõtja on jätnud tähtajaks midagi tegemata või ei ole kvaliteet olnud see, mis on kokku lepitud, või on tarne hilinenud.
Probleem aga eksisteerib. Mis võiks olla lahendused? Selles eelnõus see küll ei peegeldu, aga me komisjonis arutasime, et praegu kehtivas riigihangete seaduses on paragrahv, mis lubab hankijal jätta kõrvale need pakkujad, kelle suhtes on ametiliidu aukohus langetanud otsuse, et pakkuja on turul end halvasti ja ebaausalt ülal pidanud. Me uurisime ametiliitudelt, kas sellised aukohtud töötavad ja kas nad selliseid otsuseid on ebaausalt käitunud ettevõtete kohta langetanud. Selgus, et ametiliidud veel selleni jõudnud ei ole. Aga näiteks Eesti Ehitusettevõtjate Liit andis meile teada, et nad üritavad sügiseks selleni jõuda, et selline aukohus tööle hakkaks ja vajadusel langetaks otsuseid, mille alusel on riigihanke korraldajal võimalik ühte või teist ebaausalt käitunud ettevõtet menetlusest kõrvaldada.
Need Sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni ettepanekud ei leidnud toetust. Me leidsime, et on ka teisi võimalusi vältimaks seda, et alltöövõtjatele jäetakse töö eest tasumata. Võib näiteks panna riigihankelepingusse punkti, et alltöövõtjatele tasub tellija otse, kui peatöövõtja on öelnud, et nende tööd on tehtud. Aga pigem on see hanke korraldamise küsimus, et tellija mõtleks selle peale varakult – kui leping on juba sõlmitud, siis seda ilmselt muuta ei saa. Aga igal juhul oli küsimuse püstitus Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt väga asjakohane ja teema leidis elavat diskussiooni.
Toon esile veel ühe asjaolu, ühe muudatuste paketi, mis meil Vabariigi Valitsuse esitatud seaduseelnõust tervikuna välja jäi. See on nn hüppava kassatsiooni küsimus. Esialgses eelnõus oli kirjas, et pärast halduskohtusse esitamist läheb asi vaidluse korral kohe edasi Riigikohtusse, jättes ringkonnakohtu vahele. Selle versiooni kohta me saime päris tõsist vastukaja nii Tartu Ülikooli õigusteaduskonnast, Eesti Kohtunike Ühingult kui ka ettevõtetelt. Vahepeal on langetatud ka üks Riigikohtu otsus, mis seda osaliselt käsitleb. Arutasime komisjonis üsna põhjalikult, mis siis selles olukorras peale hakata. Eelnõus oli ka teine punkt, mis ütles, et kõikide riigihangete vaidluse küsimusi hakkab arutama Tallinna Halduskohus ainsa kohtuna. Põhjendus ühelt poolt oli see, et sel juhul saab Tallinna Halduskohtus tekitada piisava kompetentsi niisuguste küsimuste aruteluks. Samas tekitab see olukorra, et ka Võrus, Valgas või Saaremaal tegutsev hankija peab oma kohtuasjad esitama Tallinna Halduskohtusse ja käima Tallinnas ka vaidlemas.
On teada, et Rahandusministeerium valmistab hoolega ette uut riigihangete seadust. Kogu asjaomane kohtumenetluse regulatsioon vajaks uuesti tervikpildina läbivaatamist – seda lähtuvalt ka tehtud Riigikohtu otsustest. Nii otsustaski komisjon töörühma ettepanekul kogu selle muudatustelõigu eelnõust 665 välja jätta. Seega praegune kohtumenetluse kord kehtib edasi seni, kuni uut otsust vastu ei võeta. Ei olnud mõtet ühes detailis, näiteks selles, et anda kohtuasjade arutamine Tallinna Halduskohtusse, asjaomast kohtuliku menetluse korda muuta ja kõik teised muudatused tegemata jätta.
Selline oli üldjoontes komisjoni ja töörühma arutelu, mis kulges konstruktiivses õhkkonnas. Oma otsused oleme teie ette toonud. Komisjon otsustas ka seda, et kui täna eelnõu teine lugemine lõpetatakse, siis võiks kolmanda lugemise läbi viia 21. aprillil ning eelnõu seadusena vastu võtta. Aitäh!

Esimees Ene Ergma
Suur tänu, kolleeg Hannes Astok! Teile on ka küsimusi. Palun, kolleeg Mark Soosaar!

Mark Soosaar
Hea kolleeg Hannes Astok! Mu kõrv läks kikki, siis kui sa tutvustasid seda muudatusettepanekut, mis puudutas intellektuaalset omandit. Peatusid sellel üsna põgusalt, äkki saaks ka veidi täpsemat infot. Tõenäoliselt tähendab intellektuaalne omand riigihanke seaduse kontekstis enamikul juhtudel arhitektuuriprojekte ja muud rajatavate ehitistega seotud autorlust – on ju olemas nii eel- kui põhiprojektid, tööjoonised jne. Samas on tegu kahte tüüpi intellektuaalse omandiga: füüsiliste isikute ehk kindlate autorite omandiga ja intellektuaalse omandiga, mis kuulub suurtele arhitektuuribüroodele. Kas tehakse mingeid asjaomaseid erisusi? Võib-olla räägite sellest muudatusettepanekust natukene põhjalikumalt?

Hannes Astok
Aitäh! Väga hea küsimus! Selle muudatusettepanekuga tulid meie juurde ka intellektuaalse omandi kaitse organisatsioonid. Selle sisu ei ole niivõrd reguleerida tulemust, mis näiteks ehitise projekteerimise lepingu tulemusena saadakse, kuivõrd tagada kindlus, et näiteks projekteerimisettevõttel on kõik õigused selle töö tegemiseks. Ehk teisisõnu: kui projekteerimisõiguse andmiseks korraldatakse riigihange, siis peab projekteerimisbürool olema kogu vajalik legaalselt omandatud tarkvara, mis võimaldab seda tööd teha.
Mida ütlevad praegu teised seadused? Teised seadused ütlevad seda, et kui mingisugune asutus või organisatsioon või ettevõte kasutab illegaalset tarkvara, siis on politseil õigus kõik tema arvutid konfiskeerida. Seega lükkuks riigihanke täitmise võimekus edasi ebamäärasesse tulevikku. Asja mõte on esiteks juhtida hankija tähelepanu sellele, et niisuguseid nüansse tuleb jälgida, kui nad hanget teevad. Ja teiseks tuleb tõepoolest olla veendunud, et hanke täitmise käigus või, mis veel hullem, hiljem ei teki mingeid probleeme.
Seda hanke täitmise käigus ette tulevat probleemi ma juba nimetasin, et näiteks viiakse ära masinad, tarkvara ja arvutid ega ole võimalik projekti lõpule viia. Eriti kui tellitakse näiteks seadmeid, mis eeldavad mingis osas patenditud tehnoloogiate kasutamist, siis on kindlasti väga oluline, et see veendumus oleks algusest peale olemas. Muidugi võib lepingu ka kuidagi nii sõnastada, et tööprotsessi käigus seda jooksvalt jälgitakse.
Kuues seaduses on praegu nõuded intellektuaalse omandi kaitse ja kasutamise kohta olemas. Paraku hankijate teadlikkus nende seaduste olemasolust ja kogu sellest temaatikast on küllaltki nõrk. Seetõttu nii töörühm kui ka komisjon toetasid intellektuaalse omandi kaitse organisatsioonide initsiatiivi, et sellele teemale tuleb rohkem tähelepanu pöörata, et me ei oleks hiljem lõhkise küna ees. Aitäh!

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Leino Mägi!

Leino Mägi
Hea ettekandja! Sa põgusalt nentisid, et Rahandusministeeriumis töötatakse välja uut riigihangete seadust. Kas see peaks siia saali jõudma veel selle koosseisu ajal?

Hannes Astok
Ma saan edasi anda, mida meile Rahandusministeeriumi inimesed ütlesid. Vastus on see, et nende plaani järgi peaks see veel selle koosseisu ajal meie laudadele jõudma. Nad loodavad Riigikogu sügisistungjärgu alguseks selle eelnõuga valitsusse ja sealt edasi Riigikogusse jõuda. Paljud küsimused, mis praegu eelnõust välja jäid, leiavad ehk seal kajastamist. Me oleksime võinud ju ka öelda, et arutame veel, kiiret ei ole. Aga praegu menetletava eelnõu üks oluline punkt on Riigihangete Ameti tegevuse lõpetamine ja ei tundunud olevat mõttekas seda terve suve edasi lükata – meeleolu on juba selline, et selle tegevus saab lõpetatud.

Esimees Ene Ergma
Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Hannes Astok! Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kutsun kõnepulti kolleeg Jüri Tamme.

Jüri Tamm
Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kõigepealt suur tänu eelnõu kaasettekandjale majanduskomisjonist, et ta sotsiaaldemokraatide esitatud muudatusettepanekute arutelu ka suurde saali tõi! Sisulist lahendust oli tõesti raske leida, ent argumendid, mis Hannes Astok meile tõi, olid piisavalt head, et loobuda oma ettepanekute pealesurumisest. Saame ju sügisel nende asjade juurde tagasi tulla. Seda aga sotsiaaldemokraadid kindlasti ei aktsepteeri, et me riigimaksude puhul püüame kõiki kohustusi ja võlgu hästi karmilt käsitleda, ärisektoris aga püüame läbi ajada pehmete meetmetega.
Ma isiklikult toetan väga koostöös ja liitude tasemel tehtavaid kokkuleppeid. Kuid nagu elu näitab, need kahjuks sageli ei toimi. Seda, et oma kohustusi allhankijate ees ei täideta, põhjendatakse sageli sellega, et tööd on halvasti tehtud või ei ole lõpule viidud, sisuliselt aga püütakse maksete tegemisest kõrvale hiilida. See probleem vajab kindlasti edasist arutelu ja ma loodan väga, et uues riigihangete seaduses on eelnõu algatajad Rahandusministeeriumis sellele teemale veel sisulisemalt lähenenud.
Teine punkt, mida ma tahaksin paari sõnaga kommenteerida, on Riigihangete Ameti tegevuse lõpetamine ja nn kompetentsikeskuse asutamine Rahandusministeeriumi tiiva all. See on väga õige ja tänapäevane samm. Soomes näiteks selline keskus toimib ja teenib kogu riigis tegutsevate hankijate huve. See on väga oluline. Kompetentsikeskuse moodustamine ei saa otse loomulikult sujuda nii, et ühel päeval on seal kogu vajalik tarkus olemas ja kõik meie ees olevad probleemid saavad lahendatud. Kindlasti eeldab säärane keskus head suhtlemist nii ärisektori kui ka avaliku sektoriga. Me loodame väga, et sealt tuleb riigile palju kasu. Aitäh!

Esimees Ene Ergma
Suur tänu, kolleeg Jüri Tamm! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Läheme nüüd muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Selle seaduseelnõu muutmiseks on laekunud 26 ettepanekut. Muudatusettepanekud nr 1, 2, 3 ja 4 on juhtivkomisjoni esitatud, samuti ettepanekud nr 5, 6, 7, 8 ja 9. Ettepanek nr 10 on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata ning vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 106 lõikele 2 see hääletamisele ei kuulu. Ettepanek nr 11 on samuti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata ning seegi ei kuulu hääletamisele. Muudatusettepanekud nr 12, 13 ja 14 on esitanud juhtivkomisjon, 15. muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata ja see ei kuulu hääletamisele. Ettepanekud nr 16, 17, 18, 19, 20 ja 21 on esitanud juhtivkomisjon, samuti nr 22, 23, 24, 25 ja 26. Need on kõik täielikult arvestatud.
Lugupeetud kolleegid! Me oleme kõik muudatusettepanekud läbi vaadanud. Seaduseelnõu 665 teine lugemine on lõppenud.

 
 
7. 14:48 Äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (708 SE) esimene lugemine

Esimees Ene Ergma
Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun kõnepulti sotsiaalminister Hanno Pevkuri!

Sotsiaalminister Hanno Pevkur
Austatud Riigikogu esimees! Väga austatud Riigikogu liikmed! Et järgida justiitsministri sissejuurdunud tava, kelle ülesandeid ma täna siin teie ees täidan, lubage mul sissejuhatuseks öelda, et tegemist on väga hea eelnõuga.
Kuigi selle eelnõuga muudetakse ühtekokku seitset seadust, on selle eelnõu peamine eesmärk teha muudatused eri õigusaktides, et võimaldada kiiret ja sujuvat üleminekut eurole. Mahuliselt kõige suuremad muudatused tehakse äriseadustikus.
Eelnõuga kavandatavad muudatused võib laias laastus jagada kaheks. Esiteks, muudatused, kus seaduses Eesti kroonides väljendatud summad asendatakse eurodes väljendatud summadega. Teiseks, muudatused, mille käigus võimaldatakse kasutusele võtta nimiväärtuseta aktsia. Esimesse rühma kuuluvate muudatuste tegemisel lähtuti põhimõttest, et uued, eurodes väljendatavad summad peavad olema lähedased senistele kroonides väljendatud summadele, kuid samas peaksid olema saja või tuhande euro täpsusega. Nii valitigi osaühingu osakapitali suuruseks 2500 eurot, mis on Eesti Panga kehtiva kursi alusel mõnevõrra väiksem summa kui seni kehtiv 40 000 krooni. Kui me 2500 eurot korrutame 15,6466-ga, siis saame 39 116,5 krooni, kuid erinevus on eelnõu koostajate hinnangul ebaoluline. Aktsiaseltsi aktsiakapitali uueks suuruseks valiti 25 000 eurot, mis on kooskõlas ka Euroopa Liidu teise äriühinguõiguse direktiiviga, täpsemalt, selle direktiivi artikliga 6. Valitud summadest lähtuti ka teiste arvnäitajate muutmisel. Näiteks on äriseadustiku § 189 lõikes 1 kirjas osaühingu nõukogu olemasolu kohustus, kui osakapital ületab 400 000 krooni. Ka siin asendati 400 000 krooni 25 000 euroga. Osa- ja aktsiakapital ei ole siiski ainus rahaline näitaja, mis äriseadustikus euro kasutuselevõtuks ära muuta tuleb. Uues vääringus on vaja hakata näitama ka osa või aktsia nimiväärtust ning täis- ja  usaldusühingu osanike häälte arvu määramise alust. See on siis äriseadustiku § 93 lõige 2. Seni oli osa minimaalne nimiväärtus 100 krooni, mis on osutunud käibes liiga kõrgeks. Lisaks oleks võinud niivõrd kõrge osa raskendada osakapitali ümberarvutamist eurodesse. Eelnõuga pakutakse uueks osa minimaalseks nimiväärtuseks 1 euro. Kui osa nimiväärtus on suurem kui 1 euro, peab see olema ühe euro täiskordne, st 2 eurot, 3 eurot jne. Aktsia minimaalseks nimiväärtuseks saab 10 eurosenti. Praegu on see 10 krooni. Tuginedes teiste riikide kogemustele, peaks aktsia minimaalse nimiväärtuse vähendamine võimaldama ühingul olla uue valuuta kasutusele võtmisel paindlikum ja võimalikud negatiivsed mõjud, näiteks vajadus vähendada või suurendada oluliselt aktsiakapitali, peaksid olema väiksemad. Kehtima jääb senine põhimõte, et kui aktsia nimiväärtus on suurem kui minimaalne nimiväärtus ehk 10 eurosenti, siis peab aktsia nimiväärtus olema 0,1 euro täiskordne ehk näiteks 20 eurosenti või 30 eurosenti jne.
Üks põhimõtteline muudatus, mis eelnõuga välja pakutakse, on nimiväärtuseta aktsia kasutusele võtmine. Euroopa riikidest on nimiväärtuseta aktsia kasutusel näiteks Austrias, Belgias, Saksamaal ja Soomes. Nimiväärtuseta aktsia puhul puudub, nagu nimigi ütleb, minimaalne nimiväärtus, kuid tema minimaalne arvestuslik väärtus on siiski 10 eurosenti. Peamine praktiline erinevus nimiväärtusega aktsiast on täiskordsuse nõue. Nimiväärtuseta aktsia saadakse aktsiakapitali jagamisel aktsiate arvuga, mistõttu võib ühe nimiväärtuseta aktsia arvestuslik väärtus olla näiteks 11,92 eurosenti. Nimiväärtusega aktsia puhul saaks nimiväärtus olla kas 10 eurosenti või 20 eurosenti, kuid mitte 11,92 eurosenti. Kõik ühe aktsiaseltsi nimiväärtusega aktsiad on võrdse suurusega ja vastavad seega ühesuurusele osale aktsiakapitalist. Siinkohal soovin rõhutada asjaolu, et nimiväärtuseta aktsia kasutamine on aktsiaseltsidele lisavõimalus nimiväärtusega aktsia kõrval. Selguse huvides ei lubata ühel aktsiaseltsil kasutada korraga mõlemaid, nii nimiväärtusega kui ka nimiväärtuseta aktsiaid, kuna muidu läheks ühingusisene aktsionäride omavaheline suhtlemine keeruliseks, tekiks näiteks raskusi võimaliku hääletuse organiseerimisel või muud sellist. Pealegi pole vähemalt Justiitsministeeriumi andmetel mitte kusagil lubatud nii nimiväärtusega kui ka nimiväärtuseta aktsia üheaegne kasutamine. Olgu siia täpsustuseks öeldud, et osaühingute puhul ei lubata nimiväärtuseta osade kasutuselevõttu.
Lisaks ühinguõiguse materiaalõiguslikele muudatustele on väga vajalikud ka üleminekusätted. Kõige peamine reegel on see, et alates päevast, kui euro kehtib Eestis arveldusvaluutana, ei saa enam äriregistrisse või muudesse registritesse kanda ühinguid, mille arvnäitajad on väljendatud kroonides. Need peavad olema väljendatud eurodes. Kuid nn vanad ühingud võivad jätkata Eesti krooni kasutamist, registrid ei hakka tegema mingit lausalist ja automaatset ümberarvutamist kroonidest eurodesse. Need otsused, kuidas ühingus kroon euroga asendatakse, peavad tegema ühingu liikmed. Selleks on vaja kindlasti muuta põhikirja ja paljudel juhtudel ka osa- või aktsiakapitali suurust. Ei seata ka mingit tähtaega, mille jooksul ühing peab krooni euroga asendama, kuid selleks, et muudatused tehtaks võimalikult kiiresti, on nähtud ette erinevad soodustused ja stiimulid. Näiteks on ühe aasta jooksul alates euro kasutusele võtmisest võimalik lihtsustatud korras muuta põhikirja ja vähendada või suurendada osa- või aktsiakapitali, et viia see vastavusse muutunud kapitalinõuetega. Lisaks on ette nähtud riigilõivusoodustused selliste äriregistrikannete tegemisel.
Kavandatud muudatused on planeeritud jõustada 1. juulil 2010. See tähendaks seda, et juba 1. juulist alates oleks võimalik hakata registrisse kandma ühinguid, mille põhikirjas on kapitalinäitajad väljendatud eurodes. Samuti on võimalik hakata tegema muudatusi nn vanades ühingutes, et euro kasutusele võtmise järel oleks majandustegevuse jätkamine võimalikult sujuv ja probleemideta. Sellise lahendusega on nõustunud ka Euroopa Keskpank.
Siinkohal tõmban otsad kokku. Valitsuse esindajana kindlasti toetan õiguskomisjoni ettepanekut eelnõu esimene lugemine täna lõpetada. Aitäh!

Esimees Ene Ergma
Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Hannes Astok!

Hannes Astok
Aitäh! Hea minister! Kas ma saan õigesti aru, et kõik ühingud, kes on praegu äriregistrisse kantud, peavad tegema mingil moel ümberregistreerimise, et kui neil on 40 000-kroonine osakapital, siis nad igal juhul peavad selle uuesti määratlema eurodes? Kas sellist varianti selles eelnõus ei ole, et kui midagi ei muutu, siis lihtsalt jääb, nagu on, ükskõik mis komakohtadega osakapitali suurus seal tuleb automaatse ümberarvestuse tulemusena?

Sotsiaalminister Hanno Pevkur
Aitäh küsimuse eest! Kuna osaühingute põhikirjades ja aktsiaseltside põhikirjades on määratud ka osa- ja aktsiakapitali suurus, siis tuleb põhikirja muuta. Tuleb märkida ära, kui suur see osa- või aktsiakapital siis on. Kui see on miinimumkapitalinõudega, siis on see 2500 eurot või 25 000 eurot osa- või aktsiakapitali puhul. Sellest tulenevalt tuleb vajaduse korral näidata ära ka muud põhikirja muudatused, kui neid on vaja teha. Kui see on ainult aktsia- või osakapitali muutmine, siis on see suhteliselt lihtne. Sellepärast on ka nendes üleminekusätetes lihtsustatud kord. Selge on see, et ühingute põhikirjad peavad vastama kehtivale õigusele, ning kui kehtiva õiguse ja kehtiva riigikorra kohaselt on riigi valuutaks euro, siis peab ka osaühingute ja aktsiaseltside põhikirjades, mis peavad vastama kehtivale õiguskorrale, seda arvestama.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Hannes Astok, teine küsimus!

Hannes Astok
Ma siiski küsin veel kord üle, et ma õigesti aru saaksin. Kui see osa- või aktsiakapital vastab miinimumnõudele, kas siis peab iga ühing tegema selle muudatuse selleks, et lihtsalt fikseerida seni kroonides olnud aktsia- või osakapital eurodena?

Sotsiaalminister Hanno Pevkur
Aitäh täpsustuse eest! Praeguse eelnõu kohaselt on tõesti nii, et ei ole küll antud sellist kohustuslikku tähtaega, millal peab üle minema, aga need muudatused tuleb põhikirjadesse sisse viia.

Esimees Ene Ergma
Rohkem küsimusi ei ole. Veel kord suur tänu, härra sotsiaalminister! Ma palun ettekandeks kõnepulti õiguskomisjoni liikme Erik Salumäe!

Erik Salumäe
Austatud proua esimees! Head ametikaaslased! Õiguskomisjon arutas eelnõu 708 6. aprillil ja siis tegi eelnõu sisust ülevaate justiitsminister Rein Lang. Teda täiendas ettekande raames Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus. Komisjonis pikka arutelu selle eelnõu üle ei olnud. Oli küsimus, kas see eelnõu käis ka Euroopa Keskpangas hinnangu saamiseks ja milline see hinnang oli. Ministeeriumi vastus oli, et käis ja et hinnang oli positiivne. Samuti oli juttu sellest, et kuna eelnõu kuulub samasse paketti, mille valitsus on esitanud seoses eurole üleminekuga, millest kaks eelnõu on rahanduskomisjonis, mille mõlema esimene lugemine oli eelmisel nädalal, kas me siis peaksime lõppfaasis jõudma nende koos vastuvõtmiseni. Üldiselt oli valitsusel palve, et see niimoodi toimuks. Seetõttu oma menetlusgraafikus õiguskomisjon seda ka arvestas, et järgmisel nädalal oleks põhimõtteliselt selle eelnõu teine ja kolmas lugemine, nii nagu on teine ja kolmas lugemine ka rahanduskomisjonis olevatel eelnõudel. Komisjoni menetluslikud otsused, mis tehti konsensusega, olid eelnõu esimene lugemine täna lõpetada ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks palutakse juhatusel määrata 16. aprill ehk ülehomme, reede, kell 16.45. Aitäh!

Esimees Ene Ergma
Suur tänu! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Margus Lepik!

Margus Lepik
Aitäh! Hea kolleeg! Kas te komisjonis ei kaalunud ka sellist võimalust, et sellesama aktsiakapitali või osakapitali võiks äriregister põhikirjas automaatselt ümber arvutada, ilma et ettevõtja peaks oma paberitega äriregistrisse minema?

Erik Salumäe
Komisjonis see arutelul ei olnud. See eelnõu on lähtunud põhimõttest, et see annab aktsiaseltsile näiteks lisavõimalused just nimelt eurole ülemineku protsessis võtta kasutusele ka nimiväärtuseta aktsiad. Seetõttu mingit automaatset ümberarvutamist praegu siin eelnõus ette nähtud ei ole. Seda ka selle põhjendusega, et see on aktsiaseltsi enda võimaluste avardamise huvides, praeguse eelnõu teksti järgi.

Esimees Ene Ergma
Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Erik Salumäe! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 708 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 16. aprilli kell 16.45.
Eelnõu 708 esimene lugemine on lõpetatud.

 
 
8. 15:01 Erakonnaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (655 SE) esimene lugemine

Esimees Ene Ergma
Viimane päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud erakonnaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Veel kord palun ettekandjaks sotsiaalminister Hanno Pevkuri!

Sotsiaalminister Hanno Pevkur
Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Jätkates traditsiooni, ütlen, et ka selle eelnõu puhul on tegemist väga hea eelnõuga. Justiitsministril on siin puldis olles tavaks saanud, et ta peatub kõigepealt eelnõu eesmärkidel ja annab ülevaate olulisematest muudatustest. Ma püüan justiitsministri seniseid põhimõtteid ja traditsioone järgida ning anda teile ülevaate nii eelnõu eesmärkidest kui ka tehtud muudatustest.
Eelnõu eesmärk on muuta erakondade, valimisliitude ja üksikkandidaatide rahastamise süsteem ja valimiskampaania aruandlus läbipaistvamaks ning kehtestada reeglid annetustele, sätestada keelatud annetuse vastuvõtmise tagajärjed, anda järelevalvepädevus sõltumatule järelevalveorganile ja kehtestada mõjusad karistused neile, kes eiravad seadusega kehtestatud reegleid. Kehtiv erakonnaseadus reguleerib ainult erakonnaga seonduvaid küsimusi, kuid eelnõuga täiendatakse seadust ka valimisliidu ja üksikkandidaadi valimiskampaaniaga seonduvaga, koondades valimiskampaania järelevalve ühte seadusesse.
Järgnevalt peatun olulisematel muudatustel, mis õiguskorda sisse viiakse. Esiteks räägin muudatustest, mis puudutavad erakondade rahastamise kontrollorganeid. Eelnõuga pannakse ette, et erakondade rahastamise kontrolli pädevus viiakse Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjonilt Vabariigi Valimiskomisjoni pädevusse, kes on erakondade valimiskampaania aruandeid ka varasemas praktikas kontrollinud. Näiteks 1994–2003 oli Vabariigi Valimiskomisjon erakondade valimisaruannete kontrollijaks. Euroopa Nõukogu juures tegutseva korruptsioonivastase riikide ühenduse ehk nn GRECO soovituse kohaselt tuleb erakondade ja valimiskampaaniate rahastamise kontrollimine teha ülesandeks sõltumatule organile, kellel on mandaat, volitused, rahalised vahendid ja personal rahastamise tõhusaks kontrollimiseks, poliitilise tegevuse rahastamist käsitlevate eeskirjade võimalike rikkumiste uurimiseks ning vajaduse korral sanktsioonide kehtestamiseks. Olgu täpsustuseks öeldud, et eelnõu ettevalmistamisel esimeseks lugemiseks arutati põhiseaduskomisjonis ka selle üle, kas järelevalveülesanded võiks anda Riigikontrollile, mingile uuele erikomisjonile, Maksu- ja Tolliametile või näiteks õiguskantslerile. Aga eks see küsimus peab lõpliku lahenduse leidma just siin, parlamendis.
Teiseks peatun annetustel. Üldpõhimõtteks on saavutada läbipaistvus, välistada huvide konflikt ehk salajaste elik keelatud annetuste tegemine, tagada erakondade sõltumatus annetajatest ning välistada eelarvamused erakondade tegevuse suhtes. Erakond, valimisliit ning üksikkandidaat võivad vastu võtta annetusi füüsiliselt isikult, mis on tehtud vabatahtlikult ning tema vara arvel. Samuti on lubatud vastu võtta vabatahtlike tööd, näiteks lendlehtede jaotamine. Keelatud annetuse regulatsioon on esitatud näitliku loeteluna, see sisaldab anonüümset annetust, juriidilise isiku annetust ning annetusi ja tegevusi, mis on ilmselgelt seotud erakondliku tegevusega, kuid mille rahastamine pole läbipaistev. Keelatud annetuse saamisel on erakonnal võimalik see kohe annetajale tagastada ning kanda annetus riigieelarvesse. Juhul kui erakond seda ei tee, teeb Vabariigi Valimiskomisjon talle ettekirjutuse kanda vastuvõetud annetus kolmekordses määras riigieelarvesse. Annetused ja liikmemaksud avaldatakse erakonna veebilehel kord kvartalis. Erakond võib soovi korral avaldada neid ka tihedamini. Kehtiv õigus ei sätesta annetuste avalikustamise sagedust, kuid praktikas tehakse seda kord kvartalis.
Kolmanda olulise punktina märgin ära regulatsiooni, mis puudutab erakonna sidusorganisatsiooni. Sidusorganisatsiooni all mõistetakse sihtasutust või mittetulundusühingut, mis on erakonna valitseva mõju all ning mille tegevus on suunatud erakonna eesmärkide saavutamisele ja tegevuse toetamisele. Et erakonna eesmärkide saavutamine on võimalik ka teiste juriidiliste isikute kaudu lisaks erakonnale, siis on poliitika rahastamise avalikkuse tagamiseks selliste isikute rahastamisele esitatud samasugused nõuded nagu erakonnale. Eelkõige puudutab see neid organisatsioone, kes on seni tegutsenud erakondade juures, nagu noorteorganisatsioonid, ja mida on juhtinud erakondade esindajad eesmärgiga leida erakonna tegevuseks rahalisi vahendeid. Erakonnal keelatakse olla muu juriidilise isiku asutaja, liige, aktsionär või osanik. Sätte eesmärk on välistada erakonna rahastamine või erakonna eesmärkide täitmine muude juriidiliste isikute kaudu, millega erakond võib olla eelnevalt nimetatud viisil seotud. Erakond ja tema sidusorganisatsioonid peavad esitama ühise aastaaruande ning sidusorganisatsiooni poolt valimiskampaania toetuseks tehtud kulutused kajastatakse valimiskampaania aruandes.
Neljandaks märgin ära paar muudatust, mis puudutavad valimisliite ja üksikkandidaate. Nimelt peab tulevikus valimisliit ennast registreerima mittetulundusühinguna ning ta peab järgima põhimõtteliselt samu rahastamise põhimõtteid mis erakond. Samuti peab üksikkandidaat järgima annetuste vastuvõtmisel ja nende kajastamisel samu põhimõtteid mis erakond.
Viiendaks ning viimaseks peatun ma vastutusel. Eelnõuga täiendatakse erakonnaseaduse sätteid regulatsiooniga juhtudeks, kui Vabariigi Valimiskomisjon jäetakse teavitamata erakonna või valimisliidu arvelduskontost või kui üksikkandidaat kasutab valimiste rahastamise eesmärgil arvelduskontot, millest ta ei ole Vabariigi Valimiskomisjoni teavitanud. Samuti karistatakse eelnõu kohaselt erakonnale tehtud annetuste registri pidamise kohustuse rikkumise eest ning erakonna, valimisliidu või üksikkandidaadi valimiskampaania aruande esitamata jätmise eest. Väärtegu on toime pandud näiteks juhul, kui annetuse registreerimisega on hilinetud või kui aruande esitamise tähtaeg on mööda lastud. Eelnõu kohaselt on kuriteoga tegemist juhul, kui erakonnale, valimisliidule või üksikkandidaadile tehtud keelatud annetust ei tagastata selle teinud isikule või selle võimatuse korral jäetakse see kandmata riigieelarvesse. Seega loobutakse karistamast pelgalt keelatud annetuse vastuvõtmise eest ja rakendatakse võimalust keelatud annetusest loobuda. Karistus järgneb alles juhul, kui keelatud annetusest loobumise võimalust ei kasutata. Ette on nähtud rahaline karistus nii füüsilisele isikule kui ka juriidilisele isikule.
Põhimõtteliselt oleks sellega eelnõu tutvustamisega ühel pool, aga kuna kordamine on tarkuse ema, siis ütlen lühidalt veel kord meeldetuletuseks. Erakondade rahastamist hakkab kontrollima Vabariigi Valimiskomisjon, valimiskomisjon on haldusorgan, kes kontrollib valimiskampaania aruandeid, aastaaruandeid ning teeb ettekirjutusi ja määrab sunniraha. Ettekirjutus on vaidlustatav halduskohtus. Erakonna, valimisliidu ja üksikkandidaadi rahastamise põhimõtted on ühtlustatud, valimisliit on edaspidi mittetulundusühing. Lubatud annetused ja keelatud annetuste vastuvõtmise tagajärg on selgelt seaduses kirjas. Annetused ja liikmemaksud avaldatakse erakonna veebilehel kord kvartalis. Erakonna sidusorganisatsiooniks on mittetulundusühing ja sihtasutus, keelatud on olla muu juriidilise isiku asutaja, liige, aktsionär või osanik. Erakonnaseadusega kehtestatakse halduskaristused füüsilisele ja juriidilisele isikule ning karistusseadustikuga määratakse kindlaks väärteod ja kuriteod.
Valitsuse esindajana toetan põhiseaduskomisjoni ettepanekut eelnõu esimene lugemine täna lõpetada ja usun, et selle eelnõu puhul ootab nii põhiseaduskomisjoni kui ka parlamenti ees elav debatt. Loodetavasti saab see eelnõu kenasti vastu võetud. Aitäh!

Esimees Ene Ergma
Suur tänu, härra minister! Debatt algab. Palun, kolleeg Ain Seppik!

Ain Seppik
Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud ettekandja! Mul on küsimus sidusorganisatsioonide kohta. Ma tean küll, et see tuleb GRECO-st ja te olete selle siia kenasti sisse kirjutanud. Aga milline on algataja seisukoht? Näiteks koduomanike liit. Seal on mõned juhatuse liikmed näiteks IRL-ist, riigilt saab ta ka mingit raha jne. Ma ei tea, kas ta täidab ka IRL-i eesmärke, aga see on ju faktiküsimus, kuidas keegi hindab. Kas näiteks sellised organisatsioonid tulevikus hakkavad kujunema ka sidusorganisatsioonideks või peab sinna igast erakonnast pariteetsel alusel kuuluma või kuidas seda hakatakse tulevikus hindama? Poliitikud on aktiivsed, nad on bridži liidus ja mujal liitudes. Mis siis tulevikus saab?

Sotsiaalminister Hanno Pevkur
Aitäh küsimuse eest! Kindlasti ei ole erakonnaseaduse eesmärk piirata kellegi põhiseaduslikku õigust ja vabadust kuuluda mittetulunduslikesse organisatsioonidesse. Kui vaadata selle eelnõu vastavat sätet, siis siin on selgelt kirjas, et erakonna sidusorganisatsioon on erakonna valitseva mõju all, ehk tulebki hinnata seda, kas koduomanike liit on erakonna valitseva mõju all või mitte. Sellest tulenevalt saab teha ka otsused.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Mailis Reps!

Mailis Reps
Aitäh! Hea meelega jätkaksin samal teemal, aga ma siiski kõigepealt võtan kõne alla § 123 ehk annetuste teema. Üsna hiljuti oli ühiskonnas elav arutelu juriidilise isiku annetuse üle füüsilisele isikule, kes juhtus olema üsna tuntud poliitik. Selle peale tuli vastus, et põhimõtteliselt on selline asi lubatud. Paragrahvis 123 ei ole midagi öeldud juriidilise isiku annetuse kohta mõnele erakonna liikmele. Mul on küsimus: kas algataja on kuidagi otsustanud lahendada olukorda, kui näiteks Hanno Pevkuri valimiskampaania maksab kinni juriidiline isik? Kas tegemist on lubatud annetusega või mittelubatud annetusega?

Sotsiaalminister Hanno Pevkur
Aitäh! Nagu ma eelnevale küsimusele vastates ütlesin, erakonnaseaduse eesmärk on kehtestada teatud põhimõtted. Mis puudutab annetust, siis kui selle raha või selle annetuse eest, mis tuleb juriidiliselt isikult füüsilisele isikule, tehakse kampaaniat, siis see tuleb kajastada. See kajastamine tuleb ka kontrollkomisjonile teada anda. See on ju selgelt kirjas ja on ka siiamaani nii, et juriidilise isiku annetus erakonnale ei ole lubatud. Kui juriidilise isiku annetus tehakse eraisikule, siis eraisik peab täpselt samamoodi esitama valimiskulude deklaratsiooni. Selles osas ei ole selle eelnõu valguses midagi muudetud.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Lembit Kaljuvee
Aitäh, proua esimees! Ma lähen edasi sama teemaga, millest rääkis Mailis Reps. See on selge, et juriidilised isikud ei tohi erakonda toetada. Aga jurist Ain Seppik ütleb, et nüüd võib juriidiline isik eraisikust erakonna liiget piiramatul määral toetada materiaalselt, rahaliselt, igapidi. On see selles seaduses nii kirjas?

Sotsiaalminister Hanno Pevkur
Aitäh! See seadus reguleerib erakondade rahastamist. See seadus ei reguleeri füüsiliste isikute rahastamist. Kas te olete poliitik või ei ole poliitik, see, kust te oma raha saate, peab käima kokku kehtiva õiguskorraga. Kui te kasutate kelleltki saadud raha oma valimiskampaanias, siis tuleb see valimiskampaania aruandes kajastada. Nii lihtne see ongi.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Jaanus Marrandi!

Jaanus Marrandi
Tänan! Lugupeetud justiitsministri asendaja! Mul on teile küsimus erakondade rahastamise kohta füüsiliste ja juriidiliste isikute poolt. See on tegelikult ju poliitilise otsustuse küsimus, nii nagu see, et omal ajal otsustati see keelata juriidilistele isikutele. Nüüd on meil teatud kogemus olemas. Tegelikult on küsimus selles, et ainult füüsiliste isikute poolt rahastamise lubamise korral on väga paljude ringkondade arvates erakondade rahastamine märksa korporatiivsemal alusel ja vähem läbipaistev, kui see oli siis, kui oli lubatud rahastamine juriidiliste isikute poolt. Minu küsimus on selles, kas ei oleks tegelikult läbipaistvam, kui rahastamine juriidiliste isikute poolt oleks lubatav ja need summad ka deklareeritaks. Aruandluses oleks väga selgelt näha ka need võimalikud majanduslikud huvid, mis füüsiliste isikute puhul nii kergelt praegu välja ei tule. Kuigi teada on, et ka see raha tuleb niikuinii ettevõtlusest ehk äriühingutest, kas või kaudselt.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur
Aitäh küsimuse eest! Tõesti on mitmeid kordi olnud eri debattides arutelul, kas ja kuidas juriidiliste isikute annetustega käituda. Pakutud versioonis on see tõesti keelatud. Muu hulgas on selle üks väga oluline põhjendus see, et juriidilisi isikuid on väga keeruline kontrollida. Kõik saavad ühtemoodi aru, et kui tegemist on Eesti omanikule kuuluva Eesti äriettevõttega, siis võiks see olla suhteliselt lihtne. Olukorras, kus äriühingu omanikuks ei ole märgitud mitte Eestis asuv ettevõte või mitte isegi Eesti kodanik, muutub nende legaalsete vahendite või võimalike legaalsete vahendite tuvastamine oluliselt keerulisemaks. Tänapäeva globaliseeruvas maailmas on kindlasti väga raske kõikide juriidiliste isikute tausta sellisel kujul ja läbipaistvalt selgeks teha. Seetõttu on valitud see lähenemine, et on lubatud füüsiliste isikute annetused. See peaks olema piisavalt läbipaistev.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Andres Herkel!

Andres Herkel
Aitäh! Härra minister! Minu küsimus puudutab kontrollorganit. See nüüd päris nii ei ole, nagu te ütlesite, et 1990. aastate alguses Vabariigi Valimiskomisjon kontrollis ja et me anname neile selle õiguse tagasi. Nimelt, Euroopa Nõukogu korruptsioonivastane üksus GRECO on teinud ettepanekuid ja nende ettepanekute hulgas on see, et kontrollida tuleb ka erakondade muud majandustegevust. See asetab kontrollorganile oluliselt teistsuguse koorma. Ehk kui valimiskomisjon midagi uurib, siis satub ta delikaatsesse situatsiooni, olukorras, kus ta peab valimisi erapooletult ja avalikku usaldust pälvivalt läbi viima. Kas sa olid valitsuse istungil, kas sa tead, miks te jätsite kõrvale muud variandid? Kas oli arutluse all ka eraldi seaduse alusel moodustatava kogu loomine?

Sotsiaalminister Hanno Pevkur
Aitäh küsimuse eest! Eri variante loomulikult arutati. Nagu ma oma ettekandes ütlesin, ka põhiseaduskomisjonis oli elav debatt selle üle, kes oleks see kõige õigem kogu, komisjon või kontrollorgan, kes seda tööd peaks tegema. Arvestades valimiskomisjoni praegust tööd ning arvestades talle antud õigusi ja kohustusi, on valitsuse versioonis see ülesanne tõesti pandud Vabariigi Valimiskomisjonile. Aga ma ütlesin oma ettekandes, et kindlasti on see esimese ja teise lugemise vahel üks debatikoht, kas moodustada eraldi, sõltumatu parlamendi erikomisjon, jääda tänase versiooni juurde või minna selle peale, et anda need ülesanded kas õiguskantslerile või mõnele muule põhiseaduslikule institutsioonile. Neid valikuid on palju, aga kõikide nende valikute seast valiti valitsuse pakutavas versioonis Vabariigi Valimiskomisjon, pärast seda, kui oldi kaalunud valimiskomisjoni praeguseid õigusi ja kohustusi. Kõik ettepanekud koos argumentatsiooniga on teretulnud. Põhiseaduskomisjon kaalub neid kindlasti väga tõsiselt ja leiab ka kõige parema lahenduse.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Aleksei Lotman!

Aleksei Lotman
Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea minister! On selge, et on vajalik iga asja rahastamist kontrollides kontrollida nii seda, kuidas raha saadakse, kui ka seda, kuidas seda kulutatakse. Muu hulgas oleks üks üsna lihtne viis, tõsi küll, see on natukene labidaga löömine, aga sisuliselt üsna lihtne ja sisulisemat kampaaniat soosiv oleks valimiskulutustele ülempiiri seadmine, mis hõlmaks loomulikult kõiki mingis nimekirjas kandideerijaid, mitte ainult erakonna kulutusi, vaid ka kandidaatide isiklikke kulutusi. Niipalju, kui mina seda eelnõu vaadates (tõsi küll, natuke kiiruga) ja ka sinu ettekannet kuulates aru sain, seda ei ole. Kas seda on kaalutud või kas ma eksin ja see on kuskil eelnõus olemas, aga ma olen selle maha maganud?

Sotsiaalminister Hanno Pevkur
Aitäh küsimuse eest! Minule teadaolevalt valimiskulutustele piiri seadmist selle eelnõu ettevalmistamisel ei kaalutud ja selles eelnõus seda ei ole.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Evelyn Sepp!

Evelyn Sepp
Aitäh! See, et eelnõus oletatavalt lahendatakse mure, mis puudutab erakondade sidusorganisatsioone, on ju väga tore ja väga õilis. Paraku teevad kõik, kes selle eelnõu väljatöötamise juures on olnud, silmakirjalikult murelikku nägu ja püüavad eirata probleemi, et näiteks erakondade sidusorganisatsioonid on muu hulgas üleeuroopalised erakonnad, mille liikmed on Eesti erakonnad. Kui nad n-ö teevad ühistegevust või teevad näiteks europarlamendi valimiste ajal kampaaniat, siis selle meie seaduse järgi on see kriminaliseeritud tegevus. Kuidas sina eelnõu algataja esindajana seda olukorda seletad ja milliseid lahendusi te olete valmis pakkuma, et tõsine probleem sidusorganisatsioonidega ei tähendaks nagu lapse pesuveega väljaviskamist?

Sotsiaalminister Hanno Pevkur
Aitäh küsimuse eest! Vaatame selle sidusorganisatsiooni mõiste siis veel kord üle. Erakonna sidusorganisatsioon on sihtasutus või mittetulundusühing, mille tegevus on suunatud erakonna eesmärkide saavutamisele ning mis on erakonna valitseva mõju all. See on see definitsioon. Erakonnaseaduse mõttes on sidusorganisatsiooni käsitatud kui erakonna valitseva mõju all olevat sihtasutust või mittetulundusühingut. See ei toimi n-ö ülespoole. Kui erakond ise on mõnes üleeuroopalises organisatsioonis, siis ma ei taha uskuda, et mõni üleeuroopaline organisatsioon võiks olla mõne Eesti erakonna valitseva mõju all.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Mark Soosaar!

Mark Soosaar
Lugupeetud ettekandja! Kuna meil Riigikogu praktikas veel ei ole üksikkandidaati, kes oleks siia valitud, tundub mulle, et kogu see temaatika seoses "tulnukatega", kelleks me nagu väga valmis ei ole, ei ole meie seadusruumis piisavalt läbi mõeldud ja arendatud, eriti see, kui inimene on juba näiteks valitud Riigikogusse ja mis temast siin saab. Kas te peate praegu seda osa, mis on §-s 52, üksikkandidaadiga seonduvat, piisavaks, et ette valmistada neid juhtumeid, kui erakondade tegevuses pettunud inimesed tõepoolest näiteks järgmise aasta kevadel ka mõne üksikkandidaadi siia sellesse ruumi valivad?

Sotsiaalminister Hanno Pevkur
Aitäh küsimuse eest! Usume küll, et pakutud regulatsioon peaks olema piisav selleks, et reguleerida ka üksikkandidaadi kandideerimist nii kohalikul tasandil, europarlamenti kui ka siia saali. Üldine põhimõte on see, et üksikkandidaadi rahastamine peab olema samuti väga selge ja läbipaistev. Paragrahvi 52 lõikes 3 on selgelt öeldud, et rahastamise allikad saavad olla käesolevas seaduses sätestatud tingimustel tehtud annetused. Üksikkandidaadile kehtib seesama seadus. Kui ta tahab üksikkandidaadina siia saali kandideerida, siis peab ta arvestama, et ta peab käituma samamoodi nagu kõik teised, kes siia saali kandideerivad.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Mailis Reps, teine küsimus!

Mailis Reps
Aitäh, lugupeetud esinaine! Hea justiits-sotsiaalminister! Kõigepealt tahan ma öelda, et ma kindlasti toetan Andres Herkeli ettepanekut kaaluda ka algataja poolt, et tõenäoliselt Vabariigi Valimiskomisjon ei ole kõige parem Euroopa Nõukogu poolt viidatud erapooletu organ, mis peaks olema seaduse alusel loodud. Tema volitused ja eesmärgid (siiani vähemalt) on olnud sutsu teised kui selline järelevalve. Aga annetuse juurde tulles: kas sa võiksid uuesti selgitada seda, kus me jäime eelmise küsimuse juures pooleli, ehk juriidilise isiku annetust füüsilisele isikule, kes kuulub erakonda? Paragrahv 123 ütleb, et erakonnale juriidilised isikud annetada ei või. Paragrahv 1211 ütleb, et tuleb deklareerida kõik tehtud kulutused ja näidata, ütleme, kust need tulid. Kas juriidilise isiku annetus Hanno Pevkurile on keelatud või ei ole?

Sotsiaalminister Hanno Pevkur
Juriidilise isiku suhe Hanno Pevkuriga, Mailis Repsiga, ükskõik kellega, saab olla reguleeritud juriidilise isiku ja Hanno Pevkuri või Mailis Repsi või ükskõik kelle vahel. Meil on olemas võlaõigusseadus, mis reguleerib, millistel alustel võib üks juriidiline isik füüsilisele isikule raha anda. Nendest regulatsioonidest tuleb ka lähtuda. Kui nendest regulatsioonidest ei ole lähtutud, siis on tegemist ebaseadusliku raha üleandmisega ja sellisel juhul on see karistatav kriminaalkorras. See, kust üks isik, olgu ta erakonna liige või ükskõik kes, oma raha saab, peab olema tuvastatav, see peab olema tõendatav. Kui seda raha on kasutatud valimisteks, siis tuleb ka selle raha kasutamist valimisteks näidata valimisaruandes.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Ain Seppik, teine küsimus!

Ain Seppik
Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud algataja esindaja! Mulle üldse ei meeldi see, et on selline struktuur, et paragrahvid on ülanumbritega, see ei ole kõige parem toon, oleks võinud panna eraldi paragrahvide numbrid, aga see selleks. Ma küsin § 126 lõike 2 kohta, mille järgi erakond ei tohi olla ühegi juriidilise isiku asutaja, liige, aktsionär ega osanik. Miks selline range põhimõte on sisse viidud, miks ei või erakond näiteks asutada juriidilist organisatsiooni ajalehe toimetamiseks, miks ei või ta näiteks poliituuringute instituuti asutada jne? See oleks võib-olla nagu sidusorganisatsioon, mis on ju reguleeritud. Miks on niisugune range nõue, et erakond ei tohi üldse olla ei osanik, asutaja, liige ega aktsionär, mis selle põhjustas? Või on umbusaldus erakondade vastu nii suur?

Sotsiaalminister Hanno Pevkur
Aitäh küsimuse eest! Ma kujutan ette, et poliitikauuringute instituudi võiks erakond kenasti asutada, sest eeldatavalt võiks olla tegemist mittetulundusühinguga või sihtasutusega. Tulenevalt lõikest 1 ei ole selle asutamisega probleemi. Lõikes 1 on öeldud, et võib olla mittetulundusühing või sihtasutus. Nüüd sellest, kas erakond võiks olla mõne äriühingu asutaja või aktsionär. Eelnõu algatajad on pidanud mõistlikuks, et see ei pruugi tagada piisavat õigusselgust, ja on sellest tulenevalt jäänud selle regulatsiooni juurde. Küll on erakonnal õigus sõlmida teiste juriidiliste isikutega erinevaid lepinguid oma eesmärkide saavutamiseks. Nii et küsimus on ikkagi puhtalt selles, et erakondade toimimine ja erakondade struktuur oleks piisavalt selge ja läbipaistev. Aga kui on mingeid õilsaid eesmärke, mille poole püüelda, siis erinevad koostöölepingud on alati teretulnud ja siis on need koostöölepingud ka selgelt fikseeritud.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Jaan Kundla!

Jaan Kundla
Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud minister! See eelnõu puudutab eriti rahastamist ja rahastamise kontrolli, aga siiski ei ole piisavalt lahti kirjutatud erakonna ja üksikkandidaadi võrdse kohtlemise printsiip. Alates juba sellest, et üksikkandidaadi kulutused valimistele tehakse tema isiklikust varast, erakonna liikmetel ei ole seda ette nähtud, kuid kõik nad saavad riigi eraldist. Samas, kui üksikkandidaat vaatamata kõigele saavutab tulemuse ja saab Riigikokku, siis ka tema rahastamist sel ajal, kui ta juba Riigikogus on, ei ole siin märgitud. Siin on nagu väike puudujääk. Mis te selle kohta ütlete?

Sotsiaalminister Hanno Pevkur
Aitäh küsimuse eest! Nii erakonna liige kui ka üksikkandidaat võivad teha valimiskampaanias täpselt nii palju kulutusi, kui nad soovivad. See on nende vaba valik. Kui üksikkandidaat või erakonna liige ise teeb kulutusi, siis selleks ei ole mingeid piiranguid. Küll on kohustus, et need on vaja deklareerida ja valimisaruandesse kirja panna. Mis puudutab seda, et üksikkandidaat võib osutuda valituks, siis pärast seda, kui üksikkandidaat on osutunud valituks, on sissetulek palga näol tal ju tagatud. Mis puudutab muud toimimist, siis selle kohta ei ole eelnõu tõesti regulatsiooni ette näinud. Aga kui teil on konkreetne ettepanek, siis esimese ja teise lugemise vahel ootab põhiseaduskomisjon neid ettepanekuid suure põnevusega.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Evelyn Sepp, teine küsimus!

Evelyn Sepp
Aitäh! Austatud ettekandja! Minu eelnev küsimus, mis puudutas sidusorganisatsioone, vajab täpsustamist. Nimelt ütleb § 126 lõige 2 üheselt: "Erakond ei tohi olla ühegi muu juriidilise isiku asutaja, liige, aktsionär ega osanik." Juriidiline isik – siin ei peeta silmas mitte äriühinguid, vaid juriidilisi isikuid. Ehk erakond ei tohiks olla ka üleeuroopalise erakonna liige. Aga minu küsimus puudutab tegelikult teist paragrahvi, mis käsitleb laenamist. Kuidas võiks korruptsiooni aidata vältida füüsiliselt isikult turutingimustel laenamine, mida ei fikseerita, kus ei ole kolmandaid osapooli? Kas see ei ole puhas korruptsiooniskeemi sissekirjutamine ja tegelikult raha kantimine, mis eeldatavalt ei saa olla justkui eelnõu eesmärk, aga paraku on see must valgel siin kirjas?

Sotsiaalminister Hanno Pevkur
Aitäh küsimuse eest! See küsimus, ma saan aru, oli arutusel ka põhiseaduskomisjonis või vähemalt olen selle probleemi olemasolust kuulnud ka mitte ainult eelnõu autoritelt. Kui vaadata seda, et eraisik võib teha annetusi, siis puhtjuriidiliselt, miks peaks olema keelatud eraisikul anda ka laenu, kui ta teeb seda oma piisavatest vahenditest? Laenulepingule kehtivad samamoodi võlaõigusseaduses toodud sätted ja tingimused. See oli üldise paralleeli toomine, et kui eraisiku annetus on lubatud ja eraisiku annetuse eelduseks peab olema piisav rahaliste vahendite olemasolu, mille kontrollimise õigus on Maksu- ja Tolliametil, siis kui eraisik annab oma raha välja, ei ole puhtjuriidiliselt olulist vahet, kas tegemist on annetusega või laenab ta oma raha kellelegi. Seetõttu peeti mõistlikuks, et ka eraisikute laen on lubatud.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Silver Meikar!

Silver Meikar
Aitäh, lugupeetud juhataja! Härra minister! Soovin küsida samamoodi annetuste kohta. Teame, et mõnes kohalikus omavalitsuses maksab omavalitsus vähem või rohkem varjatud kujul kinni mõne erakonna valimiskampaaniat, olgu selleks erakonna logoga postkaardid, kinnimakstud telesaated või omavalitsuse palgal olevate isikute kaasamine kampaaniasse. Kas see eelnõu peaks reguleerima ka sellist tegevust ja kas sellised annetused peaksid olema kajastatud erakonna finantsaruandes?

Sotsiaalminister Hanno Pevkur
Aitäh küsimuse eest! Tegemist on kindlasti väga keerulise juriidilise küsimustikuga juhul, kui n-ö juriidiliselt on kõik korrektne. Kui omavalitsus on tellinud mingisuguse toote, milleks on korraldatud igati korrektne konkurss, ja omavalitsus on sellele tootele palunud midagi peale trükkida, siis esimeses järjekorras peaks selle üle järelevalvet pidama omavalitsuse kõikide elanike valitud volikogu revisjonikomisjon. Kindlasti saab revisjonikomisjon pöörata sellele tähelepanu. Selles osas sellist seaduse tasandil regulatsiooni või omavalitsuse autonoomia piiramist see seaduseelnõu kindlasti ei reguleeri. See on omavalitsuste enesekorraldusõigus ja samamoodi ka omavalitsuse revisjonikomisjoni tööpädevus.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Valeri Korb!

Valeri Korb
Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Kas te ei leia, et eelnõuga me praktiliselt moodustame valimisliitude asemele väikesed kohalikud erakonnad (nimetame neid nii)? Nende eesmärk on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine kohaliku omavalitsuse tasandil. Leian, et suurtel erakondadel on sama eesmärk. Seoses sellega tahan, lugupeetud härra minister, küsida, miks kohalikel erakondadel ja suurtel erakondadel on nii erinevad nõudmised tegevuse suhtes.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur
Aitäh küsimuse eest! Jah, täpselt nii see ongi, kui kohalikul tasandil moodustatakse kohaliku elu korraldamise otsustusõiguse saamise nimel valimisliit, siis see valimisliit peab olema niisama läbipaistev ja niisama selgesti juhitud kui erakond. Sellest tulenevalt on mittetulundusühingu nõue igati korrektne. Hea näitena võime viimastest valimistest tuua Eesti neljanda või viienda omavalitsuse nimega Pärnu, kus valimised võitis valimisliit. On igati mõistlik eeldada, et ka Pärnu elanikud teavad ja saavad edaspidi teadma, kuidas see valimisliit toimib, millised on selle valimisliidu rahastamise põhimõtted. Ka valimisliit, kui see moodustatakse, moodustatakse peamiselt kohaliku elu küsimuste lahendamiseks. See on kohapealse aktiivgrupi või kohapealsete aktiivsete inimeste ühine organisatsioon. Tal võib-olla ei ole ambitsiooni tulla riikliku tasandi otsustuse juurde, aga tal on alati see võimalus, kui ta mittetulundusühinguna formeerub ja kogub piisava hulga liikmeid, et moodustada erakond. Siis saab ta osaleda riiklikul tasandil. Aga selleks, et ka kohalikul tasandil oleks selge ja läbipaistev juhtimine, on mittetulundusühingute nõue valimisliitudele selle eelnõuga ette nähtud.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Aivar Riisalu!

Aivar Riisalu
Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Riigikogu korruptsioonikomisjoni ehk korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni ja põhiseaduskomisjoni ühisistungil sai eelkõige minu suu läbi välja käidud idee, et erikomisjon võiks siiski erakondade rahastamise kontrollimist jätkata, sest meil pole põhjust eeldada, et seal on ebakompetentsed inimesed, meil pole põhjust eeldada, et sinna kuuluvad inimesed, kes ei saa elust Eestimaal adekvaatselt aru. Miks me surume seda kontrolli organitele, kes ei taha sellega tegelda, nagu valimiskomisjon või õiguskantsler? Miks ei võiks jääda niimoodi, nagu see on, sest normaalse järelevalve tagab ka erakondade omavaheline konkurents selles komisjonis?

Sotsiaalminister Hanno Pevkur
Aitäh küsimuse eest! See pakutud eelnõu tundus valitsusele ja selle eelnõu koostajale ehk Justiitsministeeriumile kõige mõistlikuma teena. Nagu ma ütlesin ka oma ettekandes, oli see ju põhiseaduskomisjonis, nagu sa ise väga hästi tead, arutluse all. Olid ka õiguskantsleri teatud argumendid, miks see kontroll võiks olla mujal. Samamoodi oli küsimus õiguskantslerile, kas see võiks olla siis õiguskantsler ise, kes seda kontrollib. Aga selge, et kõige olulisem on see, et ükskõik, milline see institutsioon või organ hakkab olema, tal peavad olema piisavad õigused, volitused, personal ja rahastamine, selleks et seda tööd teha. Et kõik eelnõust ühtemoodi aru saaksid, on kindlasti vaja üle käia sellised väiksemad detailid, näiteks, millisel puhul pöördutakse Maksu- ja Tolliameti poole kontrolli tegemiseks ning kuidas Maksu- ja Tolliamet annab tagasisidet sellele kontrollorganile jms. Nii et kõik ettepanekud on komisjoni teretulnud. Kui leitakse sobivam lahendus kui valimiskomisjon, siis on see parlamendi otsustada.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Ivi Eenmaa!

Ivi Eenmaa
Ma tänan, proua juhataja! Hea minister! Ma olen täie mõistuse juures ja loon teadlikult pildikese absurdisituatsioonist. Oletame, et järgmise aasta märtsist istub selles saalis mitte just 101, aga 72 üksikkandidaati. Kas teie esitletav eelnõu jätab teadlikult üksikkandidaadi kui nähtuse n-ö kõrvale või on siiski võimalik seda ka tulevikus rohkem käsitleda?

Sotsiaalminister Hanno Pevkur
Aitäh! Eelnõu kindlasti ei jäta üksikkandidaati kõrvale. Paragrahv 52 käsitleb üksikkandidaati, siin on terve paragrahv. On öeldud, kuidas üksikkandidaat rahastamise avalikustamise puhul käituma peab. Kindlasti mingisuguseid üksikkandidaadi kõrvalejätmisi selles eelnõus ei ole.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Jaanus Marrandi, teine küsimus!

Jaanus Marrandi
Tänan! Lugupeetud justiitsministri asendaja! Minu küsimus puudutab sellist olukorda, kui näiteks kohalikel valimistel või europarlamendi valimistel kandideerib erakonna nimekirjas inimene, kes ei ole erakonna liige. Seda tuleb ju kohalikel valimistel küllalt sageli ette. Selle seaduse regulatsioonidest on jäänud välja olukord, et inimene, kes ei ole erakonna liige, aga kandideerib erakonna nimekirjas, võib võtta juriidilistelt isikutelt vastu annetusi nii palju kui kulub. See praeguste regulatsioonide alla ei mahu. Või milline on teie hinnang sellele olukorrale? Kas see on piisavalt reguleeritud või ei ole? Paragrahv 123.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur
Aitäh küsimuse eest! Ma olen püüdnud sellele vastata. Mis puudutab eraisiku sissetulekuid, ükskõik millises vormis need on, siis eraisik peab oma sissetulekud deklareerima Maksu- ja Tolliametis kord aastas, ja kui tal on väljaminekud, mis on seotud valimistega, siis need tuleb deklareerida valimisaruandes. Siin on ikka väga selgelt kirjas, et kui eraisik osaleb valimistel ja teeb valimistel kulutusi, siis peab ta need kulutused kajastama valimisaruandes. Selles osas peaks olema asi klaar. Kui on võimalik seda olemasolevat teksti õigusselgemaks kirjutada, siis ma loodan, et põhiseaduskomisjon vaatab selle detaili üle ja vajaduse korral täpsustab seda sõnastust, kui see on ebaselge.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Silver Meikar, teine küsimus!

Silver Meikar
Aitäh, lugupeetud juhataja! Väga austatud minister! Ma toon täiesti hüpoteetilise näite. Kui riigieelarvest toetatud asutus, võtame näiteks teatri, korraldab üldkogu, millest sünnib partei, kas sel juhul on tegemist keelatud annetusega ning kas selle seaduse vastuvõtmise järel tuleb riigieelarvesse tagastada need summad, millega üldkogu korraldati, seda reklaamiti jne?

Sotsiaalminister Hanno Pevkur
Aitäh küsimuse eest! Ma hoiaksin lahus selle, mis puudutab teatrite rahastamist, ja selle, mis puudutab erakondade rahastamist. Erakond ei ole teater ja teater ei ole erakond. Võib-olla erakond mõnel juhul on teater, ma ei tea, aga kui teatrist kasvab välja erakond, siis see teatrist väljakasvanud erakond peab vastama erakonnaseadusele ja kõigile sellest tulenevatele nõuetele. Ehk kui ta saab annetusi, siis need annetused peavad olema seaduslikud.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Tõnis Kõiv!

Tõnis Kõiv
Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma kõigepealt kirjeldan ühte olukorda, mille järel ma küsin küsimuse. 2009. aasta kohalikel valimistel Järvamaal tegi üks suur erakond kõva kampaania, ta võttis palju kohustusi kohaliku raadiojaama ja ajalehe ning teiste teenusepakkujate ees. Aga nüüd on pool aastat möödas, läheb veelgi aega mööda ja tegelikult ei ole nendele teenust osutanud isikutele makstud. Millal eelnõu mõtte kohaselt saabub see hetk, kus võib neid sissenõudmata kohustusi võtta kui juriidilise isiku varjatud annetust erakonnale, sest raha on ju teenuse osutamise näol liikunud, aga seda sisse ei nõuta? Kas eelnõus on selle peale mõeldud, kas see regulatsioon on seal olemas?

Sotsiaalminister Hanno Pevkur
Aitäh küsimuse eest! Jällegi, tegemist on ju kahe juriidilise isiku vahel toimunud õigusliku tehinguga, üks juriidiline isik on tellinud teiselt juriidiliselt isikult teenust ja kohustub selle eest maksma. Edaspidine sõltub võlausaldaja käitumisest. Kui võlausaldaja omanikud ei huvitu sellest, et äriühing on väga pikka aega kellegi võlausaldaja ja evib mingit nõudeõigust, siis tõepoolest tekib küsimus, kas mingil hetkel võib siin tekkida probleem. Pakutud regulatsioonis ei ole siin küll mingeid piire. Seda ei saa käsitleda otseselt ju annetusena, kuna seal on õiguslik tehing taga. Seal on leping, võlaõiguslik leping kahe juriidilise isiku vahel.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Aivar Riisalu, teine küsimus!

Aivar Riisalu
Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Ma toon ka ühe kujundliku näite. Kui meile vaenuliku riigi mingisugune institutsioon, äriühing või eraisik annab mulle raha ja ma teen sellega erakonnale annetuse, siis ei saa keegi kunagi teada, kust see raha tegelikult pärit on. Seetõttu ei tahaks ma nõustuda sellega, et juriidilised isikud otse raha andes on kuidagiviisi halvemad kui eraisikud otse raha andes. Aga mitte see ei ole praegu teema. Kas ma sain õigesti aru, et sa ütlesid, et eraisiku annetus ja eraisiku laen on peaaegu et ühesugused asjad? Laen teatavasti tuleb ühel hetkel koos intressiga tagasi maksta, aga annetust ei ole kohe mingit alust tagasi küsida. Kuidas ikkagi tegelikult on, kas laen ja annetus on üks ja seesama asi või see ikkagi tegelikult nii ei ole?

Sotsiaalminister Hanno Pevkur
Aitäh! Täpsustan. Ma rääkisin n-ö juriidilise suhte tekkimise hetkest. Kui me räägime sellest, et kui füüsilisel isikul on vahendeid, et annetada, siis puhtjuriidiliselt oleks ebaõige rääkida, et füüsiline isik ei võiks laenata, kui tal on vahendeid, millest seda teha. See oli see põhimõte, millest lähtuti, selleks et lubada eraisikutel laenata.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Jaan Kundla, teine küsimus!

Jaan Kundla
Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud minister! Mul on täpsustav küsimus sellise olukorra kohta, kui enne valimisi kohalik omavalitsus tellib reklaamkirjandust, tellib busse ja maksab nende eest, korraldab ekskursioone ja muid üritusi. Väljamõtlejad on küllaltki andekad. Kui kontroll jääb kohalikule revisjonikomisjonile, siis sisulist kontrolli tegelikult ei ole, sest ka revisjonikomisjoni koosseisus on tavaliselt üle poole liikmetest koalitsiooni esindajad. Kas ei peaks see kontroll ikkagi kuidagi kaugemalt tulema?

Sotsiaalminister Hanno Pevkur
Aitäh küsimuse eest! See tähendaks minu hinnangul sekkumist kohaliku omavalitsuse autonoomiasse. Me peame selgelt vahet tegema omavalitsuse õiguste ja kohustuste ning riikliku kontrolli vahel erakondade rahastamisel. Need on täiesti erinevad asjad. Kui soovitakse parlamendis avada debatti, kas riik peaks sekkuma omavalitsuse igapäevasesse toimimisse, siis on võimalik seda avada, aga praeguses eelnõu redaktsioonis seda käsitletud ei ole.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Imre Sooäär!

Imre Sooäär
Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Minu küsimus on pigem teoreetilist laadi ja jätkab kolleeg Ivi Eenmaa alustatud teemat. See on üksikkandidaadi kohta. Viimasel paaril valimisel pole küll üksikkandidaat Riigikokku pääsenud, aga teoreetiliselt võib see ju tulevikus juhtuda. Kui vaadata § 12 "Annetus", siis sealt on näha, et annetust on võimalik teha ainult erakonnale või erakonna liikmele. Samas ütleb § 52 lõige 3, et ka üksikkandidaadile saab teha annetust. Miks on üksikkandidaat jäetud välja § 12 nimistust, kus on kirjas, et annetust saab teha ainult erakonnale või erakonna liikmele, miks mitte ka üksikkandidaadile?

Sotsiaalminister Hanno Pevkur
Täpsustame. Paragrahv 12 on mitme ülamärgiga, tegemist on §-ga 123: "Annetus käesoleva seaduse tähenduses on füüsilisest isikust annetaja poolt vabatahtlikult oma vara arvelt erakonna tegevuse toetamiseks erakonnale või erakonna liikmele loovutatav rahaliselt hinnatav hüve, sealhulgas teenus, kuid välja arvatud vabatahtlik töö." Vaatame siis üheskoos seletuskirja. Siit saabki tegelikult annetuse n-ö üldist põhimõtet vaadata. Annetuse üldpõhimõte on saavutada läbipaistvus, välistada huvide konflikt ja salajaste annetuste tegemine. Paljuski seetõttu on see tee niimoodi valitud, et füüsilise isiku poolt füüsilisele isikule raha üleandmine on reguleeritud võlaõigusseadusega. See tuleb ju kuidagi formaliseerida. Kui füüsiline isik on selle raha saanud, siis edasi saab juba käituda vastavalt sellele, kas ta kasutab seda raha valimiskampaaniaks. Valimiskampaania kulude pool on väga täpselt paigas. Kui te siiski peate vajalikuks, et võiks kuidagi veel täpsemalt lahti kirjutada selle, mis puudutab üksikkandidaati ehk § 52 ja selle laiendamist või § 123 täpsustamist, siis on teil võimalik esitada muudatusettepanek. Vaatame, kuidas komisjon seda tõlgendab. Praegu võib öelda, et see on piisavalt selge. Aga proovime üheskoos vaadata, kas seda õnnestub veel täpsemaks teha.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Eiki Nestor
Sotsiaalminister justiitsministri ülesannetes on jurist, küsija on insener. Eelnõu § 121 lõige 3 ütleb, et erakond võib oma tulu kasutada üksnes tegevuseks, mis on sobiv demokraatlikus õigusriigis erakonna programmiliste eesmärkide saavutamiseks. Ideena, loosungina on see suurepärane. Paragrahv 123 lõige 2 ütleb, et annetus, mille eesmärk on mõjutada erakonda demokraatliku õigusriigi põhimõtte vastaselt või mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele, on keelatud. Loosungina on need kõik arusaadavad asjad, aga mis on nende juriidiline sisu?

Sotsiaalminister Hanno Pevkur
Aitäh! Eri seadustes on tihtipeale ka deklaratiivseid sätteid, ja suhteliselt abstraktse tõlgendusväljaga sätteid. Kui vaadata neid sätteid, mida te ette lugesite, siis ka need sätted on osalt sisu poolest deklaratiivsed sätted, mis peaksid andma kätte juhise ja suuna, vajaduse korral ka tõlgendamisruumi õiguskaitseorganitele, juhuks kui tekib vaidlus selle üle, kas erakonna saadud tulu või erakonnale tehtud annetus võiks ohustada demokraatlikke väärtusi.

Esimees Ene Ergma
Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra sotsiaalminister! Ma kutsun kõnepulti põhiseaduskomisjoni esimehe Väino Linde. Palun!

Väino Linde
Auväärt istungi juhataja! Auväärt kolleegid! Head Riigikogu liikmed, kõik, kes te tunnete tõsiselt huvi eelnõu 655 edasise menetlemise vastu! Mul on hea meel öelda, et see oli 6. aprillil s.a, kui Riigikogu põhiseaduskomisjon korraldas korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoniga ühisistungi selles küsimuses, mida me täna siin Riigikogus arutame. Olid kohal nii põhiseaduskomisjoni liikmed kui ka korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni liikmed eesotsas hea kolleegi Jaanus Marrandiga. Toimus tõsine arutelu. Sinna oli kutsutud Vabariigi Valitsuse esindajana justiitsminister, külaliste ja ekspertidena viibisid juures õiguskantsler ning Vabariigi Valimiskomisjoni aseesimees ja valimiste osakonna juhataja. Istung vältas mõni minut vähem kui kaks tundi, kui päris täpne olla, ja päädis sellega, et tegime ettepaneku täna Riigikogu saalis see eelnõu esimesele lugemisele võtta. Põhiseaduskomisjoni ettepanek on eelnõu esimene lugemine lõpetada ja me teeme Riigikogu juhatusele ettepaneku määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks veidi pikem aeg kui tavapärane kümme päeva, see võiks olla 30. aprill kell 13.45.
Tahan üle toonitada ühte asja: kindlasti ei ole see eelnõu ainult Vabariigi Valitsuse eelnõu selles mõttes, et tema hea käekäigu eest peaksid seisma ainult koalitsioonierakonnad, vaid see eelnõu puudutab kõiki Riigikogus esindatud erakondi. Nii et, head kolleegid, ootan tõsiselt selle eelnõu kohta tarvilikke muudatusettepanekuid, mida te peate õigeks ja vajalikuks, et see eelnõu teeniks seda eesmärki, mis on siin eelnõus sätestatud, eelkõige §-s 121: "Erakond on kohustatud demokraatia põhimõttest lähtudes tagama oma tulude ja kulude seaduslikkuse ja täieliku läbipaistvuse vähemalt käesolevas peatükis ettenähtud viisil." Aga kindlust, et selle eelnõu menetlemist võetakse väga tõsiselt ka edaspidi, annab mulle see, et teadaolevalt on eelnõu senise ettevalmistamise käigus aktiivselt osalenud kõigi parlamendis olevate erakondade ja fraktsioonide peasekretärid. Ma usun, et seega võiks see seadus ühistegevuse viljana lõpuks saada ka Riigikogus vastu võetud. Ei ole välistatud, et võiksime võtta endale kevadhooajal ülesandeks selle eelnõu menetlus lõpule viia, kuigi kiirus ei ole selle eelnõu puhul kindlasti kõige olulisem. Olulisem on siiski see, et seadus oleks efektiivne, et ta toimiks, et me saaksime edaspidi aru, kuidas, mismoodi ja mis küsimus just nimelt selle eelnõuga on reguleeritud.
Enne kui komisjonis toodud asjaolude juurde lähen, paar märkust selle kohta, mis meil täna siin juba arutusel on olnud. On olnud juttu üleeuroopalistest erakondadest ja nende seostest Eesti parteidega. Tuleb öelda, et on üks Euroopa Liidu määrus, mis käsitleb neid sihtasutustena. Selles mõttes on niisugune seos või seosetus selle eelnõu kaudu võimalik täiesti tuletada.
Oli juttu ka sellest, et kui valimisliidud on edaspidi selle eelnõu järgi mittetulundusühingud, MTÜ-dena käsitletavad, kas siis MTÜ liikmeskond ja need isikud, kes saaksid MTÜ moodustatud valimisnimekirjas kandideerida, saavad olla ühed ja needsamad? Vastus on jaatav, jah, ainult need isikud, kes on selle MTÜ moodustanud, saavad selle seaduseelnõu mõtte kohaselt kandideerida selle MTÜ valimisnimekirjas. See oli algatajate soov ja arusaamine. Kui siin on vaja midagi täiendada, selgitada või selgemaks kirjutada, siis, head kolleegid, kindlasti on see võimalus meil kõigil olemas.
Oli juttu ka sellest, kas võib-olla pärsib erakondade tegevust see, et § 126 "Erakonna sidusorganisatsioon ja osalemine teistes juriidilistes isikutes" lõige 2 keelab, et erakond ei tohi olla ühegi muu juriidilise isiku asutaja, liige, aktsionär ega osanik. Aga selle paragrahvi lõige 1 lubab siiski käsitleda erakonna sidusorganisatsioonina sihtasutust ja mittetulundusühingut. Kas või selline näide, et erakonna poliitilisi eesmärke kajastava bülletääni, ajakirja või ajalehe väljaandmiseks on kindlasti võimalik selles mõttes kohaldada seda sätet ja teha seda MTÜ kaudu, selleks ei pea olema asutatud mingi muu juriidiline isik.
Oli juttu ka annetustega seonduvast. Kui erakonna liikmele tehakse annetus, siis see peab vastama kõigile siin seaduses toodud tingimustele ja see peab olema kajastatud vastavates dokumentides. Paragrahvis 123 on öeldud: "Annetus käesoleva seaduse tähenduses on füüsilisest isikust annetaja poolt vabatahtlikult oma vara arvelt erakonna tegevuse toetamiseks erakonnale või erakonna liikmele loovutatav rahaliselt hinnatav hüve." Tekib küsimus, et kui see, kellele seda annetust tehakse, ei ole erakonna liige, kas seda siis peakski kajastatama dokumentides. Kui ta ikkagi kandideerib valimistel, isegi mitte erakonna liikmena, siis peab annetus olema igal juhul märgitud selle erakonna üldisesse aruandesse, mis esitatakse sellele pädevale organisatsioonile või asutusele. Kui seda seal ei tehta, siis on kindlasti tegemist olulise rikkumisega. See on selle eelnõu mõte ja suundumus.
Nagu ma ütlesin, me arutasime seda eelnõu põhiseaduskomisjonis koos kolleegidega erikomisjonist. Paljuski oli meie tähelepanu all, kes või mis peaks olema see organisatsioon või organ, kes kontrolliks erakondade rahastamisega seonduvat, kellele esitada aruanded. Eelnõus, mille Vabariigi Valitsus on esitanud, on märgitud, et selleks saaks Vabariigi Valimiskomisjon, kellele tuleks anda finantsid, pädevused, ametnikke-töötajaid ja mida kõike veel. Vabariigi Valitsuse esindajana istungil olnud justiitsminister ei häbenenud öelda, et tema isiklik seisukoht on, et võib-olla oleks õigem, kui see organ oleks moodustatud Riigikogu sees ja oleks tegemist Riigikogu erikomisjoniga, sellisel juhul seadusandja ei loovutaks sellist kontrolli ühelegi teisele organisatsioonile, vaid teeks seda ise. Ka mitmed komisjoni ühisistungil esinenud kolleegid toetasid seda lähenemist, näiteks kolleeg Riisalu, oli ka teisi. Aga käsitlusel oli ka teisi võimalusi, näiteks et see organ võiks olla moodustatud Riigikontrolli juurde. Arutati ka seda, et võib-olla peaks see olema hoopis õiguskantsleri ametkonna juures. Lõppkokkuvõttes võib öelda, et ei valimiskomisjoni esindajad ega ka kõigi teiste oluliste institutsioonide esindajad ei olnud huvitatud selle funktsiooni enda peale võtmisest, vaid nad tõid välja päris tõsiselt võetavaid põhjendusi, miks see ei peaks olema just nimelt nende ülesanne. Ma arvan, et põhimõtteliselt võime rääkida kas Vabariigi Valimiskomisjonist või põhiseaduslikest institutsioonidest. Vaevalt et oleks tõsiselt võetav, kui me räägiksime, et me anname selle riigi täitevkorraldava võimu või tema moodustatavate organite ülesandeks. See arutelu jäigi põhimõtteliselt lahtiseks. Usun, et kui kolleegidel on huvi ja tahtmist, siis ka siin saab esitada muudatusettepanekuid, kui peetakse õigeks muuta seda organit, kes peaks seda kontrolli läbi viima. Nagu ma ütlesin, on siin tarvis kindlasti laiemat konsensust ja kokkulepet, see ei saa tekkida ainult ühe või kahe erakonna pinnalt.
See eelnõu loob valimisliitude osas märksa lähema käsitluse erakondadega seonduvale, võrreldes kehtiva korraga, kui valimisliidud eksisteerivad hoopis üldisematel alustel. Aga siiski põhineb Eesti põhiseaduslik loogika eelkõige erakonnademokraatial, mitte üksikkandidaadi- ega valimisliidudemokraatial. Selles mõttes on siiski ka selles seaduses erakondade mõnes mõttes eelistamine põhiseaduslikust aspektist õige. See ühiskomisjoni istungil ka jutuks oli.
Oli juttu ka sellest, et Eestit on kritiseerinud GRECO. Ministri väitel on GRECO soovitusi, mis olid vähegi tõsiselt võetavad, selle eelnõu väljatöötamise juures arvestatud.
Erakonnaseaduse § 1212 "Sunniraha" järgi võib Vabariigi Valimiskomisjon määrata ettekirjutuse täitmata jätmise korral erakonnale või kohustatud isikule või ka teistele sunniraha. Õiguskantsleri eestvõttel oli meil arutelu selles küsimuses, kas see kõik on põhiseadusega kooskõlas või mitte. Suure tõenäosusega peab selle sättega midagi ette võtma, sest põhiseaduse § 48 päris lõpus on öeldud, et ainult kohus võib õiguserikkumise eest ühingu, liidu või erakonna tegevuse lõpetada või peatada, samuti teda trahvida. Ei ole välistatud, et see sõna "trahvimine" tol hetkel, kui põhiseadust kirjutati ja rahvas selle aastaid tagasi vastu võttis, tähendas sanktsiooni kohaldamist või karistamist laiemas mõttes, milleks kahtlemata on ka sunniraha. Nii et sunniraha määramine peaks nii või teisiti jääma ka tulevikus kohtu ülesandeks.
Niisugused teemad sellel ühisistungil arutelul olid. Avaldati poolehoidu ka sellele seisukohale, et selle eelnõu kohaselt peaks füüsilisel isikul olema võimalik mitte ainult teha erakonnale annetusi, vaid peaks olema võimalik anda erakonnale ka laenu. Kindlasti on küsimus, kas see või teine füüsiline isik selleks ka majanduslikult, rahaliselt võimeline on, teine teema. Kontrollorganile on antud õigus küsida Maksu- ja Tolliametilt andmeid. Lõppkokkuvõttes on kõigi rikkumiste ja kahtluste olemasolu korral võimalik kasutada teisi meie riigi olulisi struktuure, kaasa arvatud politsei.
Veel kord oli juttu juriidiliste isikute poolt annetamisega seonduvast, nagu eelesineja, härra minister välja tõi. Eelnõus on tõesti jätkuvalt juriidilistel isikutel annetamise keeld. Justiitsminister põhjendas seda komisjonis sellega, et juriidiliste isikute puhul ei ole võimalik selgitada ja võib juhtuda, et ei saagi teada, kes on ühe või teise äriühingu või juriidilise isiku omanikud ja kust või kuidas see annetus on tegelikult alguse saanud. Füüsiliste isikute puhul on need jäljed igal juhul selged ja täpsemini teada.
Sellega, head kolleegid, ma oma esinemise siin teie ees praegu lõpetan. Tänan!

Esimees Ene Ergma
Suur tänu, kolleeg Väino Linde! Eiki Nestor, teine küsimus.

Eiki Nestor
Ma Hannot ei hakanudki kiusama. Minu küsimus on § 127 kohta. See on üks teema, mida siin täna ei ole üldse veel puudutatud, aga mis on küllalt põhimõtteline ja mida meil ei arutata, kuna meil on võitja-võtab-kõik-demokraatia. Meie naaberriikides on aga pigem selline kaasamis- ja koostöödemokraatia. Kas põhiseaduskomisjonil on andmeid n-ö pika demokraatiatraditsiooniga riikide kohta, selle kohta, kuidas riigieelarvelist toetust erakondade vahel jagatakse? Minu kindel teadmine on, et valdavalt jagatakse seal kindel osa võrdselt erakondade vahel ja proportsionaalselt jagatakse ainult teatud osa. Meil teatavasti sõltub juba pikka aega kõik valimistulemusest. Ma küsin lihtsalt: kas põhiseaduskomisjonil on andmeid riigieelarveliste eraldiste jagamise kohta Euroopa demokraatlikes riikides?

Väino Linde
Neid andmeid põhiseaduskomisjon väga täpselt hankinud ei ole. Küll aga tuletan meelde, et eraldised riigieelarvest erakondade rahastamiseks tekkisid pärast seda või sellega seonduvalt, et aastaid tagasi keelati juriidiliste isikute annetused erakondadele ja leiti, et rakendatav põhimõte, et eraldis sõltub valimistulemusest, et eraldise suurus on proportsionaalne Riigikogu valimistel saadud kohtade arvuga, on õige. Kui seda sätet siin sees ei oleks, siis võiks ju tekkida olukord, kus mõni erakond luuakse mitte poliitiliste eesmärkide saavutamiseks, vaid just nimelt soovist arendada lõbusat seltsielu ja oodata eraldist riigieelarvest erakonna toetuse sildi all.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Marek Strandberg!

Marek Strandberg
Selline küsimus: kas oli arutluse all ka erakondade moodustamiseks vajalik liikmete arv ja mis oli komisjoni seisukoht, mille tõttu erakonna n-ö moodustamiseks vajalik liikmete arv peab olema just nii suur kui praegu, ja kas komisjon motiveeris seda, miks ei soovita näha väiksemaarvulisi erakondi?

Väino Linde
Eelnõu 655 käsitleb erakonnaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmist eelkõige erakonna ja valimistel kandideerivate teiste isikute rahastamisega seonduvalt. Selles eelnõus ei olnud ühtegi sätet, mis oleks käsitlenud erakondadesse kuuluvate isikute arvu või erakondade liikmesuse minimaalsuurust. Mäletan aga, et ühe varasema erakonnaseaduse muutmise juures põhiseaduskomisjon seda küsimust arutas. Me leidsime, et selles küsimuses me toetame põhimõtet, et seadus peaks olema stabiilne, ja kehtiv liikmete arv erakonna asutamiseks on igati õige ja loogiline. Liiatigi, tuletan meelde, annab ka täna arutusel olev eelnõu võimaluse kohalikus elus kaasa lüüa valimisliitude, MTÜ-de tasandil, mis võib-olla ongi käsitletavad kohapealsete erakondadena kohapealsete küsimuste arutamiseks. Siin ei ole liikmesuse minimaalarvu välja toodud.

Esimees Ene Ergma
Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Väino Linde! Avan  läbirääkimised. Esimesena kutsun kõnepulti kolleeg Evelyn Sepa Keskerakonna fraktsiooni esindajana. Kaheksa minutit.

Evelyn Sepp
Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Kui algataja ettekande oleks teinud Rein Lang, siis küllap oleks ta alustanud oma legendaarsete sõnadega, et tegemist on ühe väga hea eelnõuga. Paraku on eelnõu mõte küll hea – vähendada poliitilise korruptsiooni ohtu –, aga pakutud lahendused ei pruugi mitte selles suunas töötada. Mõned kitsaskohad sellel eelnõul kahtlemata on, nii et on raske öelda, kas selles eelnõus on rohkem neid küsimusi, mis leiavad lahenduse, või neid küsimusi, mis segadust juurde tekitavad. Püüan järgemööda avada mõningad probleemid, mida see eelnõu meile juurde tekitab.
Esiteks, seesama sidusorganisatsioonide regulatsioon. Seda käsitlevad peamiselt  seaduseelnõu § 126 lõiked 1 ja 2. Eelkõneleja komisjoni ettekandjana ei kajastanud probleemi olemust siiski päris adekvaatselt. Nimelt võib küll öelda, et erakond võib olla sihtasutuse ja mittetulundusühingu liige ja näiteks sihtasutus võib olla üleeuroopaline erakond, see võib nii olla, aga sellele sihtasutusele ja MTÜ-le, mille liige erakond näiteks on, kehtivad samad rahastamisreeglid mis erakonnale. Ehk me jõuame ringiga tagasi sinna, et praeguses seisus selle eelnõu kohaselt näiteks juriidiliste isikute annetused ei ole talle lubatud. Kui me vaatame üleeuroopalisi erakondi ja pärast Lissaboni lepingut Euroopa Liidule kui sellisele juriidilise isiku staatuse andmist, siis on selge, et üleeuroopalised erakonnad saavad oma n-ö rahalise toetuse juriidiliselt isikult. Te saate ise aru, milline jabur ja absurdne olukord nüüd tekib, kui Eesti erakonnad on näiteks sellise organisatsiooni liikmed. Aga küllap on neid koomilisi kombinatsioone, mida ei ole võimalik adekvaatselt lahendada, teisigi.
Juriidilise isiku annetuse probleem. Jah, asjale võib läheneda nii- ja naamoodi. Omal ajal keelati juriidiliste isikute annetused põhjendusega, et need suurendasid teatud korporatiivsust Eesti poliitikas. See võib isegi nii olla. Aga praeguses kontekstis ja pärast mõningaid värvikaid kaasusi, kui juriidilised isikud ei teinud annetusi mitte erakonnale, vaid erakonna liikmele, kes kandideeris nimekirjas, oli see siis Kristiina Ojuland või Jaanus Rahumägi (küllap on ka teisi olnud, aga nende kaasusest on viimasel ajal rohkem räägitud), on päris selge, et juriidilise isiku annetus on tegelikult lubatud ja kandidaadi kaudu, kes erakonna nimekirjas kandideerib, on võimalik nii erakonda rahastada ja mitte midagi teha ei ole. Tekib küsimus, kas selline trikitamine saab olla tegelik eesmärk. Kui me ütleme, et tegelikkuses on juriidiliste isikute annetused lubatud, siis tuleks kirjutada sellesse eelnõusse, et on lubatud ja ei ole vaja mingisuguseid tobedaid skeeme kasutada.
Kolmas probleem puudutab üksikisiku õigust laenata. Teatavasti ei ole tegemist n-ö sarnase tasandi ja õigussuhtega, kui lubada üksikisikul erakonnale kas annetada või laenata. Vahe on väga põhimõtteline. Küsimus ei ole mitte legaalse raha olemasolus, vaid selles, milline on n-ö see õiguslik järelm. Annetus on teatavasti ühepoolne õiguslik akt, sellele ei tohi järgneda mitte mingisugust ootust ega mingisugust n-ö vastuteenekohustust. Laenuleping, erinevalt annetusest, seab aga pooled just nimelt sõltuvusse. Kui me mõtleme reaalse elu olukordadele (turutingimused peaksid olema teistele kontrollitavad, kusjuures laenuleping ei pea ju võlaõigusseaduse kohaselt olema kirjalik), siis mitte mingit muud elutervet näidet kui üks paras korruptsioonipundar sellest jälle kuidagi välja ei joonistu. Füüsilise isiku laen turutingimustel, füüsilise isiku laen jälle erakonna n-ö varjatud rahastamises – kui see on meie soov, siis kirjutame reaalselt sisse, et kõik on lubatud, aga kui see ei ole eelnõu mõte või soov, siis ärgem loogem niisuguseid silmanähtavalt läbipaistvaid konstruktsioone kogu selle eelnõu mõttest möödaminekuks. See on põhimõtteliselt selge valiku koht, kas nii või naa. Muidu ei ole mõtet rääkida, et kogu see eelnõu ja kogu see üüratu töö on tehtud selleks, et vastata GRECO nõudmistele ning rahuldada Eesti avalikkuse ja kõigi teiste kriitikahuvi ja muid huvisid ja uudishimu. Sellest eelnõust ei paista välja, et see nii oleks.
Viimane probleem, mis on tõepoolest väga tõsine, on kogu selle kupatuse järelevalveinstitutsiooni küsimus. On päris selge, et igal seni välja pakutud institutsioonil on omad plussid ja miinused, on see siis Riigikontroll, õiguskantsler, mingi kolmas, uus, loodav institutsioon või teatav modifikatsioon Riigikogu erikomisjonist. Ei ole mingeid illusioone, probleeme on kõikide puhul, aga on ka ilmselge, et valimiskomisjon, arvestades tema praegusi funktsioone, ka seda kompetentsi, mis tal on, ja pidades silmas seda rolli, mis tal valimiste korraldamisel on, ei saa olla see institutsioon, kes käib nendesamade erakondade või nimekirjade või poliitikutega eeldatavalt näiteks n-ö permanentselt kohtus ja selgitab seda Eesti avalikkuses, meedias. Milline usaldus siis tema suhtes saab tekkida või milline n-ö neutraalne roll saab tal olla valimistulemuse legitiimsuse ja legaalsuse suhtes? Meil on ju ka mõned halvad näited mõne lähinaabri lähiajaloost, vaatame natukene lõuna poole, mitte palju, aga pisut. Iga politoloog, kes vähegi on olukorda hinnanud ja analüüsinud, saab aru, et sarnase praktika Eestisse juurutamine toob juurde kõike muud kui mingit positiivset poliitilist kultuuri või praktikat.
Nii et probleeme selle eelnõuga on väga palju. Tõepoolest on kahju, et justiitsminister ei suutnud oma tööd korraldada sellisel viisil, et me oleksime saanud pidada seda arutelu tema vahetul osavõtul. Kahtlemata on meil tore sotsiaalminister, aga nii palju ebapädevaid kommentaare justiitsministri suust ilmselt ei oleks tulnud, kui täna siin kõnepuldis eelnõu esitaja ettekandest tuli. Aitäh!

Esimees Ene Ergma
Palun kõnepulti kolleeg Jaanus Marrandi Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esindajana!

Jaanus Marrandi
Lugupeetud juhataja! Kolleegid! Erakonnaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ... Palun kolm minutit juurde.

Esimees Ene Ergma
Kaheksa minutit.

Jaanus Marrandi
Sellel eelnõul on ju mäletatavasti tegelikult üsna pikk eellugu ja ilma seda meenutamata on väga raske seda teemat üldse käsitleda. Mäletatavasti ulatub see lugu tagasi eelmise õiguskantsleri Allar Jõksi ettepanekute juurde, mis puudutasid ennekõike seda kontroll- või järelevalveorganit. Mäletatavasti jõudis see Riigikohtusse ja seal jäi Jõks toetuseta. Riigikogu enamusel puudus tegelikult igasugune poliitiline tahe sisuliselt midagi ette võtta. Niikaua seda tahet ei olnud, kuni tuli selline rahvusvaheline organisatsioon nagu GRECO, kes koostas oma korruptsiooniaruande. Seal leiti terve hulk põhjusi, mille kohaselt meie valimiste rahastamine, läbipaistvus ja selle kontroll ei ole asjakohane. Ime-ime, rahvusvahelise organisatsiooni survel ilmuski poliitiline tahe, et erakonnaseadust muuta ja rahastamiskontrolli tõhustada. Teatavasti anti GRECO-le lubadus, valitsuse kinnitatud lubadus, et oktoobri keskpaigaks 2009 on need GRECO nõudmised täidetud.
Me näeme, et praegu need täidetud ei ole. See eelnõu on siin laual ja tõsisest näpuga viibutamisest on meid ilmselt päästnud see, et on olemas eelnõu, mida menetletakse. Eks see viitabki sellele, et poliitilist tahet tegelikult ei ole. Aga poliitiline tahe on erakonna rahastamise kontrollimise tõhustamise juures tegelikult põhiküsimus. On kaks varianti: kas me teeme natukene surra-murra, rahustame avalikkust, või tahame tegelikku kontrolli saavutada. Poliitilise tahte olemasolust ja selle sügavusest saame me hakata edasi vaatama, missugune peab olema järelevalveorgan. Sest kui tahet õieti ei ole, me teeme siin väikesed kosmeetilised liigutused siia-sinna ja rahustame avalikkuse maha, siis on selge, et see järelevalveorgan võib olla ükskõik kus, sest kui normid, millega võrrelda, on suhteliselt kesised, selle järelevalveorgani pädevus on suhteliselt kesine, siis tulemust olla ei saa. Valitsema jääb mingisugune subjektiivsus ja lahendust pole näha.
Seega on üsna selge, et siia oleks vaja lisada, kui me tegelikku kontrolli tahame teha, oluliselt täpsem kampaaniakulutuste aruanne, ära näidates ühiku, kulukoha, ühiku maksumuse, ühikute hulga. Reklaami edastaja, näiteks telekanal, säilitaks täpselt samamoodi need andmed, et oleks, millega võrrelda, et oleks, mida kontrollida. Kui on täpselt ja väga selgelt kirjas, mida võrrelda, ja on väga selged sanktsioonid, siis on võimalik tegelikult kontrolli teostada.
Tuletan meelde, et järelevalveorganiga seoses on üsna palju arutatud, kes see võiks olla. Eelnõusse on kirjutatud, et see on valimiskomisjon. Ega valimiskomisjon tegelikult hea koht ei ole. Kujutage ette olukorda, kus vahetult enne Riigikogu valimisi tuleks valimiskomisjonil mõnele suurele erakonnale määrata mingi oluline sanktsioon. See tekitaks üsna suure pöörise, üsna suure segaduse, ja siis tekiks küsimus, kas on poliitilised mõjutused või mitte, ja valimiskomisjonil pole niisuguses olukorras ilmselt võimalik tegutseda. Samasugune küsimus on ka komisjoniga, mille esimees ma olen, ehk korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoniga. GRECO soovitas, et kontrollija ei peaks olema meie komisjon, sest see on asjaga seotud inimestest koosnev komisjon ehk sinna kuuluvad erakondade esindajad ise, kes sagedamini lähtuvad pigem poliitikast ja subjektiivsetest kriteeriumidest kui objektiivsetest kriteeriumidest. Seda enam, et seaduse regulatsioonid ei ole täpsed. See on ka tundlik koht.
Minu arvates tuleks kõigepealt lahendada ära deklareerimiskohustus, täpsustada norme, millega võrrelda. Sellisel juhul saaksime me rääkida mingist kontrollist ja siis on vähem tähtis, kes see kontrollija on. Siis võib rakendada varianti, mis tegelikult on problemaatiline, nagu selgus ka põhiseaduskomisjoni arutelul, et see võiks olla Riigikontroll või Riigikontrolli juures olev komisjon või minu pärast kas või maksuamet, nagu kõlas arutelul. Neid variante on palju. See on põhiküsimuste lahendamisel tegelikult teisene teema.
Nüüd jõuan annetuste juurde. Omal ajal tundus, et ainult füüsilistele isikutele annetuste lubamine on väga positiivne käik. Tegelikkuses on juhtunud, et valimiste ja erakondade rahastamine on muutunud senisest olulisemalt korporatiivsemaks ja mingis mõttes ka vähem läbipaistvaks. Erakondi rahastavaid ärimehi, kes on peaaegu kõiki rahastanud, on paarikümne ringis. Eks seegi raha tuleb samamoodi ettevõtlusest, dividendide arvel. Minu arust oleks ausam, kui oleks väga selgelt näha see juriidiline isik, see firma, kust see raha tuleb. Siis oleks läbipaistvus suurem, ilmselt oleks see ring laiem ja korporatiivsus mingis mõttes väheneks. Mis puudutab seda teemat, et kui rahastada võivad ka firmad, et siis tuleb Vene ettevõtete huvi ja välisfirmade raha, mille kaudu ostetakse Eesti poliitika ära, siis laenude puhul on see ju ka praegu võimalik, näiteks keegi Ivan võib Eesti Juhanile laenata raha, Juhan annetab selle edasi erakonnale, Ivan ei taha Juhani käest raha tagasi saada ja kõik on seaduse kohaselt justkui korras. Need võimalused on ka praegu olemas. Vaadates teiste Euroopa Liidu liikmesriikide rahastamise korda ja regulatsiooni, on näha, et erakondade rahastamine ettevõtete poolt on väga paljudel juhtudel lubatud. Samas on pandud piirang, et see peab olema sama riigi ettevõte. Nii et ka kapitali vaba liikumise põhimõttega see tegelikkuses ikkagi vastuollu ei lähe, kuigi meie aruteludes on seda väidetud. Tegelikult tuleks ikkagi kaaluda, et juriidilised isikud võiksid rahastada, sest see on minu arvates pigem läbipaistvust suurendav lahendus.
Nüüd valimisliitude teemast. Minu arvates on üsna mõistlik, et see on viidud mittetulundusühingu tasandile. Tegelikult ajab meie komisjon siiamaani taga neid seniseid valimisliite, kes lihtsalt ei ole suvatsenud oma rahastamisaruandeid esitada. Nad pole tahtnud seda teha ja igasugune sanktsioonivõimalus puudub. Seda on vaja muuta.
Samas on väga selge, et ei tohiks enam olla selliseid võimalusi, nagu Reformierakonna puhul on olnud, kui on väga selgelt vaieldav küsimus, kas erakonna liikmele antud juriidilise isiku annetus on annetus erakonnale või mitte. Erakonna nimekirjas kandideerimise eest peab olema väga selge vastutus ja seda on vaja kahe lugemise vahel täpsustada. Tänan tähelepanu eest!

Esimees Ene Ergma
Suur tänu! Palun, kolleeg Eiki Nestor Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana!

Eiki Nestor
Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Tegelikult on sellel teemal mõttevahetuse kohti rohkemgi. Me oleme siin Eestis millegipärast võtnud aluseks selle võitja-võtab-kõik-demokraatia, oleme selle järgi elanud. Ma ei ole sinisilmne, et ma usuksin, et ka selle eelnõu menetlemise käigus meil õnnestuks neid põhimõtteid muuta selles suunas, et me toetaksime rohkem koostööle ja kaasamisele suunatud demokraatiat. Selle kõige tüüpilisem näide vist on riigieelarveliste eraldiste jagamine erakondade vahel, kus suurem osa demokraatlikke riike lähtuvad sellest, et mingi osa peab jaotatama erakondade vahel võrdselt ja mingi osa sõltub nende valimistulemusest.
Tegelikult on selleteemalisi paragrahve veelgi, kas või mainitud juriidiliste isikute toetamise lubatavus või mitte. Praktilises elus me ju näeme, et teatud erakondade jaoks puudub sellel piirangul igasugune sisu, ei ole sageli vahetki, kas seda tehakse juriidilise isiku kaudu või omaniku kaudu, ja teatud erakondadel on seetõttu nende tegevus piiratud. Ei ole ka keeruline arvata, kes on siin võitjad ja kes kaotajad.
Aga ma räägin sellest teemast, mis on vist jõukohane ükskõik mis tingimustel, ükskõik, kas me püüame aegade jooksul selle kaasamis- ja konsensusdemokraatia poole liikuda või mitte. See puudutab seda kohta, kuhu valimisaruandeid esitada. Huvitaval kombel on erakondade valimisaruanded nii jube dokument, et neid ei taha keegi lugeda. Mõni aasta tagasi tehtud muudatus, millega Vabariigi Valimiskomisjonilt see kohustus ära võeti, oli tehtud sellise äraostmatu populismi lainel. Sisuliselt peaksid Eesti valijad selle alusel uskuma, et näiteks jalgpallimängus on võimalik, et penalti määramine toimub kahe vastasmeeskonna omavahelise kokkuleppe teel. Tegelikult ei usuta seda ei jalgpallis ega usuta ka poliitikas. Mul puudub igasugune vajadus või isegi soov süüdistada meie komisjoni ja selle ametnikke milleski halvas, aga ükskõik kui korralikult nemad oma tööd ka ei tee, mitte keegi ikkagi ei usu, et nad oma tööd tegid. Pakutud Vabariigi Valimiskomisjon on kindlasti parem kui see koht, kuhu praegu aruandeid esitatakse, ja ka avalikkuse jaoks usutavam suurus, sest lõppkokkuvõttes nendel ju erakondade vahel mingisugune n-ö õigusemõistmise tase on. Aga ka nemad ei taha seda õigust saada, sest neile meeldiks hääli lugeda. Mitmel pool mujal maailmas ei ole see küsimus lahendatud mitte sellel teel, et kiusataks sellega riigikontrolöri, kelle töö see ka õieti ei ole, sest tema asi on riigi kogutud raha kasutamist kontrollida, või õiguskantslerit, kes ka kindlasti seda tööd ei taha teha, sest ta tahab olla ka oma otsustes kõrgemal tasemel ja kõrgemate teemade otsustaja kui mingite valimiskulude kokkulugeja. Näiteks pärast Watergate'i moodustati Ameerika Ühendriikides üks komisjon, kuhu kongresmenid ja senaatorid oma aruanded viivad. Asja kurbnaljakas pool on see, et selle koha nimi on Ameerika Ühendriikide valimiskomisjon. Ma ei arva, et meie peaksime seda nii nimetama, aga küll on meil Eestis juba uus praktika olemas ka täitevvõimu tasemel, n-ö sõltumatute ametkondade praktika. Meil on siin päris mitmeid täitevvõimu poolt nimetatavaid ametnikke, kelle suhtes ministrite volitused on tegelikult piiratud ja nende õigused on seadusega väga täpselt reglementeeritud. Ma kutsungi teid üles mõtlema sellel teemal edasi ka nende aruannete osas. Kui Riigikogu juurde oleksid tööle võetud sõltumatud ametnikud, kellele on selle seadusega pandud kohustused ja õigused erakondade valimisaruannete osas, siis oleks see minu meelest ühtepidi aus ja ka avalikkusele selge signaal, et selle raha üle toimub tegelik järelevalve. Riigikogu juhatuse roll piirduks siin tõesti nende sõltumatute ametnike töölevõtmisega. Muus osas oleksid nad iseseisvad. See variant on ka Lääne-Euroopas tuttav ja ma usun, et meilgi täiesti kasutatav. Kindlasti vähemalt arutatav. Aitäh!

Esimees Ene Ergma
Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Määran eelnõu 655 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 30. aprilli kell 13.45. Eelnõu 655 esimene lugemine on lõpetatud.
Head kolleegid! Meie päevakord on ammendatud. Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 16.37.