Riigikogu

» Stenogramm » Teisipäev, 22. september 2009

XI RIIGIKOGU STENOGRAMM

VI ISTUNGJÄRK

Teisipäev, 22. september 2009, kell 10:00

Toimetatud Toimetamata


	10:00 Istungi rakendamine
1.	10:05 Tulumaksuseaduse § 48 täiendamise seadus
2.	11:13 Tulumaksuseaduse muutmise ja täiendamise seadus
3.	12:14 Looduskaitseseaduse muutmise seadus
4.	12:22 Riiklike peretoetuste seaduse § 6 muutmise seadus

Üles / Tagasi



10:00 Istungi rakendamine

Aseesimees Keit Pentus Tere hommikust, austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu VI istungjärgu teise töönädala teisipäevase istungiga. Kõigepealt eelnõude ja arupärimiste üleandmine. Vabariigi Valitsus täna eelnõusid üle ei anna. Head kolleegid, kas teil on soov üle anda arupärimisi või eelnõusid? Palun, kolleeg Aadu Must!

Aadu Must Lugupeetud kolleegid! Mul on au anda Keskerakonna nimel üle seaduseelnõu, mis muudaks õppetoetuste ja õppelaenu seadust. Asi on selles, nagu te kõik hästi teate, on meil lausa tavatõeks saanud see, et me räägime elukestvast õppest, me räägime teadmistepõhisest Eestist, kuid kõik inimesed, kes sellel teel astuvad ja käivad, kohtavad üht, teist, kolmandat või neljandat bürokraatlikku takistust. Üheks probleemiks, mis takistab paljudel oma haridusteed jätkata, on näiteks majanduslikud põhjused ja ka see, et üks kord samal haridusastmel juba õppinud ja õppelaenu saanud inimene vaatamata sellele, et on oma võlad kõik kenasti ära maksnud, uuesti enam õppelaenu ei saa. Ja sellest tõkkest ülesaamiseks, eriti mõeldes veel praegusele raskele ajale, kus kõik teised riigid, kus on mõistust ja tarkust, võitlevad selle eest, et nende kriisijärgne konkurentsivõime oleks tugevam, anname üle selle eelnõu, sest see peaks teenima sama eesmärki. Aitäh teile!

Aseesimees Keit Pentus Palun, kolleeg Mart Jüssi.

Mart Jüssi Head Riigikogu liikmed! Keskkonnakomisjoni nimel annan mina Riigikogu menetlusse Riigikogu otsuse eelnõu, mis puudutab Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmeskonda. Nimelt, meie hea ametikaaslane Tiina Oraste on peagi Riigikogust lahkumas ja metsaseaduse paragrahv 49 lõike 5 alusel on Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmed määratavad Riigikogu poolt ja vastava otsuse eelnõu annan ma täna keskkonnakomisjoni poolt üle. Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus Palun, kolleeg Valdur Lahtvee.

Valdur Lahtvee Aitäh, austatud esimees! Head kolleegid! Erakond Eestimaa Rohelised fraktsiooni nimel annan üle eelnõu Riigikogu otsuse "Keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekuva raha kasutamiseks asutatud sihtasutuse nõukogu liikmete nimetamise muutmise kohta". Vastavalt keskkonnatasude seaduse § 56 lõikele 1 nimetatakse keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekuva raha kasutamiseks asutatud sihtasutuse, see on sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus, nõukogu liikmetest neli Riigikogu otsusega keskkonnakomisjoni ettepanekul. Oma 2007. aasta 5. juuni otsusega määras Riigikogu nõukogu liikmeteks Kalvi Kõva, Erki Noole, Rain Rosimannuse, Margus Tsahkna ning vahetas 11. märtsi 2009. aasta otsusega Rain Rosimannuse Tõnis Kõivu vastu. Täna on sihtasutuse nõukogu liikmete koosseisus nelja Riigikogu liikme kõrval veel keskkonnaminister, keskkonnaministri nõunik, Keskkonnaministeeriumi nõunik, Rahandusministeeriumi osakonnajuhataja ja üks ehitusettevõtte juht, see on 5 poliitikut, 3 ametnikku ja 1 ettevõtja. Sihtasutuse juhtimisse pole täna kaasatud kolmanda sektori esindajat kuigi üks olulisi KIK-i eesmärke on, ma tsiteerin: "avaliku, era ja kolmanda sektori sünergia, et soodustada keskkonnateadlikku käitumist ning tagada keskkonnainvesteeringute eesmärgipärasus". Ja vähendamaks KIK-i juhtimise liigset ametkondlikkust, me panemegi ette vahetada üks Riigikogu liige sealt välja kolmanda sektori kompetentsi omava Riigikogu liikmega ja paneme ette Kalvi Kõva asemele sinna nimetada Toomas Trapido. Aitäh! (Aplaus saalis)

Aseesimees Keit Pentus Olen võtnud vastu Riigikogu juhatuse nimel kolm eelnõu ja kui nad vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses esitatud nõuetele, siis otsustab Riigikogu juhatus nende menetlusse võtmise kolme tööpäeva jooksul. Austatud Riigikogu, kohaloleku kontroll! Kohaloleku kontroll

Aseesimees Keit Pentus Kohale registreeris ennast 90 Riigikogu liiget, puudub 11 saadikut ja me võime asuda tänase päevakorra juurde.


Üles / Tagasi

1. 10:05 Tulumaksuseaduse § 48 täiendamise seadus

Aseesimees Keit Pentus Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse § 48 täiendamise seaduse eelnõu nr 478 ja ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Riigikogu liikme Evelyn Sepa. Palun!

Evelyn Sepp Aitäh, istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Eelnõu ettekandjana on mul kõigepealt väga hea meel tänada rahanduskomisjoni, kes on tõenäoliselt üle pikkade aastate teinud ühe otsuse, mis tõepoolest aitab probleeme ennetada, mitte ei keskendu nende tagajärgede likvideerimisele. See on kindlasti väga perspektiivikas sissejuhatus Eesti terviseedenduse vallas ja olgem ausad: tulevik ei hakka mitte homme, vaid tulevik algab juba täna. Seega nüüd eelnõu enda juurde. Selle väljatöötamise põhjustas peamiselt kaks vaidluse alla mittekuuluvat asjaolu. Üldiselt teada olev fakt sellest, et Eesti rahva tervise olukord on üks halvemaid Euroopas. Teiseks see, milline on tervisenäitajate tegelik mõju makromajandusele, ja mis saaks olla parem, kui erinevate institutsioonide koostöö ja selge riigipoolne motivatsioon selleks, et erinevad osalised tervist edendavates tegevustes kokku saaksid. Ligi 2/3 Eesti elanikkonnast ehk üle 600 000 inimese veedab suure osa oma päevast töökeskkonnas, puutudes seal kokku erinevate füüsiliste ja psühhosotsiaalsete ohuteguritega, mis mõjutavad suuremal või vähemal määral nende tervist. Pidev arvutiekraani taga samas asendis istumine mõjutab töötajatele ka siis, kui tööandja poolt on ohutusnõuded täidetud ning töötingimused head. Lisaks on täiskasvanutel viimaste aastate jooksul mitmes tervisekäitumise valdkonnas toimunud ka muutused. Suureneb suitsetavate, alkoholi liigtarvitavate ning ülekaaluliste isikute hulk rahvastikus. Kehv tervis vähendab aga tööturule osalemise tõenäosust meestel 40, naistel 30% võrra, langetades seega Eesti sisemajanduse koguprodukti hinnanguliselt 6–15% võrra. Terviseedendus – olgu siinkohal toodud ka selle määratlus, et vältida hilisemaid diskussioone selle üle, kas tervisenaps on terviseedendus või mitte – siis terviseedendus on rahvatervise seaduse kohaselt inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine ning tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine. Seega võtab terviseedendus arvesse nii indiviidi kui ka keskkonnategurid, mis kujundavad inimese ettevõtmise eesmärgiga haigusi ennetada, nende esinemissagedust vähendada ja parandada üldist heaolu. Selles kontekstis mõistetakse tervist mitte vaid haiguse puudumise, vaid holistlikus tõlgenduses, kus füüsilisele tervisele on lisatud vaimne ja sotsiaalne heaolu. Terviseedendus on enam kui haiguste ennetamine, kuna rõhutab indiviidi tervise potsentsiaali arengut ja analüüsi. Terviseedenduse eesmärk on töötajate tervise ja töövõime kaitsmine, säilitamine, toetamine, parandamine, taastamine, haiguste, sh kutsehaiguste ennetamine, enneaegse pensioniseerumise edasilükkamine. Ja olgu siinkohal veel toodud üks aspekt, mida ka selle valdkonna erinevad rahvusvahelised dokumendid juba ca 25 aastat rõhutavad, on see, et terviseedendus on muu hulgas ka sotsiaalse kapitali tootmise vahend. Sotsiaalne kapital teatavasti aga on see, mis hoiab ühiskonda tervikuna toimimas, tema kvaliteeti ja kestvust parandades. Terviseedenduse erisoodustusmaksu alt vabastamine on siis seega investeering elukvaliteeti ja sotsiaalse kapitali tootmisesse ja just rasketel aegadel peab Eesti hakkama mõtlema uut moodi. Tuleb rohkem panustada sotsiaalsetesse väärtustesse. See ei ole kulu riigile, vaid tulu parema tervise ja paremate inimsuhete näol. Vaadates Eesti inimarengu viimase aasta analüüsi, on meil viimane aeg panustada ja kaasata sel viisil kõiki ühiskonnaosalisi, eriti ettevõtjaid. Eelnevale tuginedes näib töötaja terviseedenduse kuludel, eriti erisoodustusmaksu laekumine riigikassasse tuluna, mis teenitakse elanikkonna tervise ja majanduse arengu arvelt – seega on see suhteliselt perspektiivitu. Elanikkonna tervise parandamisele kaasaaitamine aga eelkirjeldatud maksu kaotamise näol on õigustatud peamiselt avalike huvidega, tervema ja tootlikuma inimtööjõu tagamisega. Spetsialistide hinnangul on tervislike eluviiside edendamise abil võimalik Eesti rahvastiku tervise seisundit oluliselt parandada. Nii näeb eelnõu ette erisoodustusmaksu kaotamist töötajatele tehtavate terviseedenduse kuludelt ja eelnõu algatajad leiavad, et tervisele tehtud kulutused ei peaks olema kulutused, mida tehakse täiendavalt töötajate motivatsiooni tõstmiseks ja mida peaks loetama töötajatele tehtud lisahüveks ja erisoodustuseks. Terviseedendus peaks olema iga oma töötajat väärtustama ettevõtte prioriteet ja loomulik toimimise osa ja siinkohal on riigi käes need hoovad, kus ta võib erinevaid toimivaid ettevõtjaid selles suhtes tõsisesse partnerlusse tõmmata. Maksu kaotamisega luuakse ka hea eeldus, et väheneb töötajate kutsehaigustesse haigestumise risk, tõuseb motivatsioon ning paraneb tervis. On tõenäoline, et inimene, kes on saanud innustust näiteks tervisespordiga tegelema hakata, korrigeerib selle regulaarseks saamisel kiiresti ka oma toitumist, vägijookide tarvitamist ja muid ebatervislikke harjumusi. Eelnõuga laieneb inimeste ring, kellele ujulad, korvpallisaalid jm seesugused teenused muutuvad kättesaadavamaks ning rohkem ettevõtjaid hakkab muretsema oma töötajate tervise pärast. Leiame, et erisoodustusmaksu kaotamine sellelt kulult muudab ettevõtluskeskkonna läbipaistvaks, sest pole maksu, millest kõrvale hoida. Kuid arvestades seda, et Eesti ei ole praegu kindlasti majanduslikult või sissetulekute mõttes oma tipp-perioodis, soovitame sätestada ettevõtja kulutustele esialgu piiri, näiteks siis nii, nagu eelnõu ette näeb, et see oleks esialgu järgmised paar aastat 300 krooni kuus inimese pealt erisoodustusmaksu alt vabastatud ja järgnevatel aastatel 500 krooni. Selle arvutuse aluseks on suures plaanis spordiklubide n-ö kuukaardi tasu, mis jääb umbes samasse piiresse. Kindlasti on siin hea, kui inimestel on siin ka mingi omaosalus, aga suurim väärtus, mis sellest tekib, on tegelikult ühelt poolt tõepoolest ettevõtte motivatsioon ja partnerlus panustada inimeste paremasse tervisesse, tugevdada sotsiaalset võrgustikku ja n-ö luua sellega tegelikult seda sotsiaalset kapitali, millest Eesti väga puudust tunneb. Kui nüüd keegi üritab ka tuua näite sellest, et see justkui oleks ebaterve konkurents näiteks erinevate spordiklubide toetamise osas, siis olgem ausad, erinevad omavalitsused on viimastel aastatel tohutult panustanud suurte spordibaaside rajamisse ja renoveerimisse, aga väga suures osas on need tõsiselt alakasutatud ja siin on kindlasti kaks põhjust. Ühelt poolt rahalised põhjused inimestel – kas neil ei ole raha või on nende kulutamisprioriteedid ühel või teisel ajahetkel teistsugused ja teiseks, ei ole tegemist võib-olla kõige populaarsema vaba aja veetmise võimalusega, mida kindlasti saaks ka selliste meetmetega ergutada. Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus Aitäh! Kolleegidel on teile ka küsimusi. Palun, Taavi Rõivas!

Taavi Rõivas Aitäh! Siin seaduse mõjude all, mis on seletuskirjas teie poolt välja toodud, te eeldate, et seda soodustust hakkaks kasutama vaid iga neljas ettevõte. Oletame, et see vastab tõele, sel juhul on teie enda rehkendatud mõju 2010. aasta eelarvele 318 miljonit krooni miinust. Kas teil on ka välja pakkuda katteallikas või tähendab see tegelikult seda, et me loobume igasugustest tasakaalueesmärkidest järgmiste aastate eelarvetes?

Aseesimees Keit Pentus Austatud ettekandja, ma palun hetkeks vabandust! Head kolleegid! Riigikogu saalis on võimalik eelnõu üldpõhimõtete arutelu läbi viia ainult juhul, kui siin ei valitse selline sumin ja juhul, kui ettekandjat oleks võimalik ka puldist kuulata. Nii et ma palun Riigikogu saalis ettekandjat austada ja pisut vaiksemalt omavahel eelnõu üldpõhimõtteid arutada! Vabandust, ettekandja, palun!

Evelyn Sepp Aitäh! Jah see sumin on lausa kompliment. Ma saan aru, et see teema on väga erutav erinevatele osalistele siin saalis. Aga mis puudutab seda arvutust ja konkreetset küsimust, siis olgem ausad, täna tegelikult suures osas neid kulutusi ei tehta. Seetõttu on meil ka tegelikult võimatu rääkida niiöelda miinusest. Me ei saa ära võtta midagi, mida täna pole tehtud. Nii et see investeering on niiöelda tulevikuinvesteering selles mõttes, et me ei saa seda arvestada, kuna seda nagunii täna ei ole tehtud. Ja kui Eestis on erineva statistika kohaselt registris umbes 20 tuhat ettevõtet, enamus nendest on nö ühemeheettevõtted, siis olgem ausad, neid firmasid, kes on sellise kapitaliseeritusega ja käibega, kes suudaks täna investeerida sellesse meetmesse, ei ole palju. Nii et suure tõenäosusega esimestel aastatel see võibolla hakkaks puudutama mõnda tuhandet inimest, aga ma usun, et selle mõju ajapikku kahtlemata suureneb, küll aga kindlasti ei lõika ära see riigile olulisi rahavoogusid sealt, kus neid enne tehtud ei ole ja kogutud ei ole.

Aseesimees Keit Pentus Palun, kolleeg Jaan Kundla!

Jaan Kundla Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Järgmises päevakorrapunktis tuleb samuti arutlusele tulumaksuseaduse muutmine. Kas teile ei tundu, et need kaks eelnõu on vähemalt osaliselt konkureerivad? Aitäh!

Evelyn Sepp Aitäh! Ei, mulle ei tundu, et nad konkureerivad.

Aseesimees Keit Pentus Palun, kolleeg Taavi Rõivas.

Taavi Rõivas Aitäh! Pole päris õige öelda, et täna neid kulutusi ei tehta või täna seda raha kuhugi ei kulu. Täna ilmselt makstakse see sama raha välja palgana, millelt tasutakse riigile nii sotsiaalmaksu kui tulumaksu. Need tulud mingis osas jääksid riigil kindlasti sel juhul saamata. Aga mu küsimus on hoopis selline: kas teie hinnangul on riigi poolt õiglane ja ka efektiivne käitumine see, et nüüd seada inimeste terviseedendus sõltuvusse sellesse, kas tööandjatel on selleks rahalisi võimalusi või mitte? Aitäh!

Evelyn Sepp Aitäh! Erinevad terviseedenduse strateegiad, mida on tõesti juba paarkümmend aastat ja pisut peale selle Maailma Terviseorganisatsiooni liikmesriikides väljatöötatud, vastu võetud ja osaliselt ka rakendatud, näevad ette kahte asja. Nad näevad ette ja soovitavad tungivalt riikidel motiveerida erinevaid partnereid osalema kogu selles protsessis ja terviseedendust ei taandata kindlasti mitte ainult indiviidi isiklikele valikutele ja otsustele – see on kogu selle ideoloogia põhialus. Teine, mida väga oluliseks peetakse, on terviseedenduse puhul ka võrdsete võimaluste kättesaamine. Täna me räägime 300 kroonist kuus inimese peale. Viimased aastad, kui me oleme langetanud tulumaksumäära, ei ole meile selles mõttes juurde tootnud õnnelikke inimesi, kes saavad 100 krooni palka rohkem kuus kätte. Suure tõenäosusega suur osa nendest ei ole veel individuaalselt olnud motiveeritud viima seda terviseklubisse või spordiklubisse. Suhteliselt vaese elanikkonna puhul on tal olnud selle 100 krooni kulutamiseks muid hädavajalikke kohti. Ja kus me oleme päeva lõpuks? Me oleme tegelikult täna olukorras, kus terviseedendusse läbi riiklike programmide raha piisavalt panustada ei ole, samas oleme me raviraha Haigekassa eelarves sisuliselt miljardite võrra vähendanud. Ja tasubki küsida: mis on alternatiivid? Tegelikult on iga kaotatud eluaasta või vastupidi iga tervelt elatud eluaasta igal juhul ka majandusele ja tootlikkusele hindamatu väärtusega. Nii et selles mõttes ei jaga ma su hirmu ja kahtlust. Ja ma veel kord rõhutaksin, et miks läbi ettevõtete? Läbi ettevõtete sellepärast, et esialgu võimaldaks see hoida seda võimalikku tekkivat kulu, et see oleks hinnatav, et see oleks kuidagi kontrolli all ühelt poolt, ja teiselt poolt on see ainukene võimalus, mis tõesti edendab ka terviseedendust, n-ö võrdsete võimaluste kättesaadavust sellele teenusele. Paraku indiviidide puhul lihtsalt üksikult võttes ei ole seda väärtust võimalik kindlustada.

Aseesimees Keit Pentus Kolleeg Tõnis Kõiv, palun!

Tõnis Kõiv Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Selles eelmise küsimuse vastuses läksid muidugi asjad küll kõik omavahel täiesti sassi nagu Kört-Pärtli särk. Et inimesed on tänu tulumaksu langetamisele saanud mitte sada vaid sadu kroone saanud rohkem kätte ja inimestel on seetõttu tekkinud ka rohkem otsustamise võimalusi, mida nad selle rahaga täpselt teevad. Nad ei ole seotud ega sunnitud minema selle teenuse osutaja juurde, mida tööandja on välja valinud, rääkimata sellest, et me peame silmas pidama ikkagi kogu Eestit, mitte ainult Tallinnat ja tervisesporti ja kõike muud tervistavat ei pea mitte tegema kuskil kallis spordiklubis. On ka palju lihtsamaid vahendeid, mida inimene saab ise valida. Minna rattaga sõitma, metsarajal jooksma – mis iganes. Aga küsimus siit kohast see, miks te ikkagi olete seda meelt, et inimene ei tohiks ise otsustada, vaid ta peab tegema seda, mida ettevõtja-tööandja käsib ja miks ta oma tulevase palgatõusu peab saama kätte terviseklubi pääsmena?

Evelyn Sepp Aitäh! Mina ei tea, millises kosmoses hea küsija elab! Palju on neid inimesi Eestis, kes rõõmustavad sadades kroonides suurema sissetuleku näol täna? Mina küll tean vähemalt sadat tuhandet inimest, kes on igasuguse sissetuleku kaotanud ja tõenäoliselt ka ülejäänud enamusel on keskmiselt 20-30% sissetulekud vähenenud – see on tegelikkus! Nüüd küsimus indiviidi vabast valikust. Jah, inimene võib oma palga eest teha, mida ta tahab. Aga selle küsimuse teistpidi konstrueerimise puhul, nii-öelda riiklikult mõeldes, tekib minu küsimus, et miks me peaksime inimesi motiveerima viima oma lisatulu viinapoodi, suitsupoodi, sööma rasvast ja ebatervislikku toitu või sööma liiga palju. Et kui meil on mingisugused riiklikud prioriteedid, siis see ongi üks võimalus, et tõepoolest riik motiveerib ettevõtjat looma paremat töökeskkonda, paremat suhtluskeskkonda, motiveerib tööandjat looma nii-öelda sotsiaalse kapitali tekkimise võimalusi, mis lõpptulemusena aitab kaasa nii selle ettevõtte tootlikkusele kui ka nende inimeste enda elukvaliteedi paranemisele ja seda elukvaliteedi paranemist ei kompenseeri kindlasti potentsiaalne 200 või 300 lisakrooni kuus. Need on nii pikad ja filosoofilised arutelud, mida tõepoolest selle valdkonna spetsialistid on aastakümnete jooksul läbi pidanud ja lugedes ka üht-teist ja kolmandat teoreetilist käsitlust, mul ei ole põhjust nendes kahelda. Ja isegi, kui te vaatate Eesti inimarengu aruande järeldusi, kriitikat, analüüsi, siis ei ole võimalik jõuda sellest oluliselt erinevatele järeldustele. Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus Kolleeg Ülle Rajasalu, palun!

Ülle Rajasalu Aitäh, proua eesistuja! Austatud esineja! Oma eelnõuga te proovite parandada rahva tervist ja nimetada seda tulevikuinvesteeringuks. Aga mina arvan, et tulevikuinvesteeringut tõenäoliselt on meie lapsed, sest harjumus sporti teha, tervist hoida peaks tekkima lapsest peale. Ma toon teile ühe näite: Kadrioru staadion, nagu te räägite siin, et kohalikud omavalitsused on palju investeerinud spordiobjektidesse. Tõepoolest, seda on välja ehitatud miljonite eest, kuid paraku meie spordiklubis olevad lapsed teevad metsajooksu sellepärast, et väga kallis on spordiklubidel minna sinna seda staadioni rentima. Kas ei peaks olema see eelnõu suunatud hoopis teistpidi, et kohalikud omavalitsused annaksid soodustusi just nimelt, et lapsed saaksid oma harjumusi kinnistada ja sporti teha just nimelt nendele loodud baasides? Aitäh!

Evelyn Sepp Ma tänan väga küsimuse eest! Kohalike omavalitsuste panus sporditegevusse ei ole isegi mitte kümnetes, vaid sadades miljonites mõõdetav, see on kuskil ca 800-900 miljonit krooni aastas olnud viimased aastad. See on tõsi! Teiselt poolt see, et erinevad spordirajatised, nende kasutushinnad võrreldes ka Euroopaga on Eestis pretsedenditult kallid. Ma toon näite lihtsalt endale südamelähedaselt alalt – ujumine. Ma arvan, et suure osa ujulate piletid algavad kuskil 10 eurost ja peale selle, mis on täiesti pretsedenditult kallis ja mille kohta võiks öelda, et nad ei ole inimestele sisuliselt kättesaadavad. Ja siis ei ole ka ime, et nad on enamuses alakasutuses. Ja selle sama näite juurde lihtsalt Põhjamaad, Kesk-Euroopa ujulapileti sa saad kätte mõne euro eest. Me me ei hakka isegi võrdlema nende riikide elatustasemete erinevust. See on väga tõsine probleem, et kuidas motiveerida või kuidas selles mõttes muuta spordiklubide kasutamine kättesaadavamaks ja atraktiivsemaks. Nüüd veel aspekt, mida see küsimus ka puudutas, et omavalitsused erinevas ulatuses, aga siiski üsna kavakindlalt toetavad lastesporti – kus rohkem, kus vähem, aga sellesse panustatakse ja see on ka igati positiivne. Aga mida tõesti ei tehta, on just nimelt see – ja mida sa ka puudutasid – erinevate spordibaaside kasutamine on liiga kallis, kuna seal kasutajaid on liiga vähe. Püsikulud on ikka nagu nad on, siis on kaks võimalust, kas suurendada mingite meetmetega nende isikute ringi, kes seda kasutavad, mis muudavad omakulu ju väiksemaks inimese kohta. Indiviide me niikuinii motiveerime erinevate programmidega, avaliku reklaamiga, kõigi selliste väärtuste propageerimisega, aga reaalselt on see niivõrd pikk ja inertne protsess. Selles mõttes, kui me leiame, et Eestis on selliseid ettevõtteid, kellel on olemas see raha, kes seda nii ehk teisiti ei maksaks mitte välja palgaks, vaid nad oleksid seda valmis investeerima selles mõttes inimeste tervisesse, sellesse ettevõtte sisekliimasse, keskkonda, mis muu hulgas toob meile kaasa ka terviseedenduse kasu või lisaväärtuse kasuteguri näol. Teate, see ei ole selles mõttes mingi siin Eestis väljamõeldud võte, vaid sarnaseid meetmeid kasutatakse tõenäoliselt kõikjal maailmas. Ja selles mõttes tuleb lapsi toetada spordi tegemisel. Kui lastel ei teki harjumusi, siis ei teki hiljem nendel samadel spordiklubidel seda püsikasutajaskonda, see on mõnes mõttes nagu kliendikoolitus. Nende puhul on väga lihtne omavalitsusel motiveerida, miks ta selle kulu teeb, aga suunata n-ö täiskasvanud inimeste sporditegevust mingil muul viisil veel toetama, peale selle, et väga paljud spordibaasid ei ole kohaliku omavalitsuse või riigi omandis, on keeruline. Selles mõttes ma arvan, et see väljapakutud skeem on lihtsam, optimaalsem ja ka kulude kontroll selle üle on tõenäoliselt kõige optimaalsem.

Aseesimees Keit Pentus Kolleeg Jüri Tamm, palun!

Jüri Tamm Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud Evelyn! Ma arvan, et see eelnõu ja teema on väga oluline. Aitäh, et te selle Riigikogu ette tõite. Samas arvan, et sotsiaaldemokraatide poolt pakutud variant on mitmeid kordi täiuslikum. Aga see selleks. Tahaksin küsida neid arutelusid, mis rahanduskomisjonis toimusid. Seda teemat on mitmeid koosseise järjest arutatud ja me räägime tegelikult tänase hetkeni ainult filosoofiast, konkreetsetest numbritest vist mitte. Reformierakond, kes ettevõtjate huve esindab ja nende probleemistikku teab, kas ta on välja toonud ka reaalsed numbrid olemasolevast olukorrast, et missugused on näiteks need võimalused, mida täna ettevõtjad kasutavad, et erisoodustusmaksust mööda hiilida, missugused on need tulud, mis eelarvesse laekuvad erisoodustusmaksust? Ehk me räägime ikkagi rahanduskomisjoni kontekstis konkreetsetest numbritest. Aitäh!

Evelyn Sepp Kuna sa küsisid selle kohta, et Reformierakond, kes esindab ettevõtjaid, kindlasti nad on selliseid üksikasjalikke kahjuminumbreid siis esitanud, siis siit saab teha ühe järelduse, kuna nad ei esitanud neid, siis nad ilmselt ka ei esinda ettevõtjaid ja tõenäoliselt ei tunne juba ammu Eesti ettevõtjate hingeelu. Kuna mina ise ei olnud vahetult ka rahanduskomisjoni koosolekul kohal, siis ei olnud minu teada seal ka kõneks konkreetsed numbrid. Ja olgem ausad, tegelikult on seda ka tõepoolest üsna raske prognoosida, sest tervise erisoodustusmaksu terviseedenduse pealt statistikas vist eraldi ei jookse. Puhtalt niiöelda tunnetuslikult võib eeldada, et selliseid ettevõtjaid on väga vähe, et see osa erisoodustusmaksust ei saa olla väga suur. Sisuliselt me räägime, eks ju, tulevikutehingust, mille mahtu on raske hinnata täna. Küll me loodame ja eeldame seda, millele ka erinevad teoreetilised käsitlused kinnitust pakuvad, et iga investeeritud kroon tervisesse tegelikult annab meile tagasi palju rohkem elukvaliteedi, tööpanuse, eluaastate, tervelt elatud eluaastate näol, mis omakorda on nagu selgelt arvutatav ka majandusse. Aga ma jään konkreetsed numbrid sulle võlgu, sellepärast et neid ei ole esitatud.

Aseesimees Keit Pentus Kolleeg Erki Nool, palun!

Erki Nool Aitäh, austatud eesistuja! Austatud eestkõneleja! Loomulikult on ennetus õige, aga mul on üks selline küsimus: selles eelnõus on hinnanguliselt toodud välja 300 miljonit krooni, mis see eelarvest maksma läheks . Preventsioon on hea asi ja kas te olete mõelnud seda ka, et näiteks seda raha võiks osaliselt võtta, kallite südameveresoonkonna haiguste tablettide kompenseerimist natuke vähendada? Aitäh!

Evelyn Sepp Aitäh! Ma ei ole pädev hindama seda, kas kroonilisi haigusi põdevad inimesed täna tuleks jätta arstiabita selleks, et panustada veel omal jõul kõndivate inimeste tervemasse ja pikemasse ellu. Ma arvan, et need ei ole valikukohad, et n-ö võttes ühest kohast, panustada teise kohta. Sest lõppude lõpuks kogu selle maksustamise puhul me ju räägime ikkagi ainult reaalselt tehtud kuludest ehk siis reaalsetest inimestest, kes käivad ja n-ö panustavad läbi selle spordiklubi nii oma ettevõtte sisekliimasse, sotsiaalsesse kapitali, kogu sellesse pehmete väärtuste sfääri. See ei ole selles mõttes hüpoteetiline, et potsentsiaalselt inimesed, kellest see mööda külge maha jookseb. Eriseadustusmaksu alt vabastatakse reaalsed kulud, kui need tehakse. Kui need tehakse! Ja kui neid ei tehta, siis seda teemat ei eksisteeri.

Aseesimees Keit Pentus Kolleeg Jüri Tamm, teine küsimus, palun!

Jüri Tamm Aitäh! Tahaksin täpsustada numbrit! Teemat veel niipalju, et tänases Eestis on võimalik erisoodustusmaksust mööda hiilida – heas mõttes, makstes klubidele liikmetasu ettevõtjana ja saada vastuteenust läbi selle. See eesmärk, mida teie ja Sotsiaaldemokraadid püüavad saavutada, on legaliseerida põhimõtteliselt olemasolev olukord ja kutsuda kõiki ettevõtjaid avalikult toetama terviseedendust. Aga minu küsimus puudutab meie partnereid. Kas te olete saanud näiteks Tööandjate Keskliidu arvamuse, Väikeettevõtete Liidu arvamuse, Kaubandus-Tööstuskoja arvamuse? Mida arvavad ettevõtjad, kas nemad on selle printsiibi rakendamise vastu?

Evelyn Sepp Minuni ei ole jõudnud nende arvamused kui organisatsioonide arvamused. Ma loodan, et komisjon ja kindlasti algatajana aitame me kaasa sellele, et menetluse edasises käigus saaksid needsamad ettevõtlusorganisatsioonid oma seisukohad ametlikult avaldada. Küll aga suheldes väga palju väga erinevate inimestega ja väga erineva suurusega ettevõtete juhtidega, siis nemad on väga ühemõtteliselt sellist mentaliteedimuutust tervitanud, kui see oleks seadustatud. Nad mõistavad seda, et töökeskkond, töötingimised ei tähenda mitte ainult palka, vaid tähendavad palju rohkem, kogu selle ettevõttesisest atmosfääri, inimestevahelisi suhteid. Ma usun, et keegi meist ei ole sedavõrd naiivne, et arvata, et Eesti inimesed suhtlevad liiga palju või et inimeste suhtlusvõrgustik on liiga hea, et vaimne tervis on selles mõttes liiga hea. Kindlasti ei ole – on liiga palju stressi, on liiga palju halbu inimsuhteid, on liiga palju stressi tekitavat töökeskkonda. Selles mõttes see meede kindlasti motiveeriks ettevõtteid vaatama pisut pikema perspektiiviga oma töökollektiivi sisse. Ja see on see sotsiaalne kapital, mille vajalikkust ja perspektiivikust, ma loodan, et mitte keegi ei sea siin kahtluse alla.

Aseesimees Keit Pentus Kolleeg Erki Nool, palun!

Erki Nool Aitäh! Märgusõnaks ütleksin, et 2/3 veresüdamesoonkonna haigustest on inimese oma mugavus ja elustiil, mitte pärilik. Siin oli hästi palju juttu spordibaasidest ja kallitest spordiklubidest ja jutuks olid ka ujulad. Paljudes omavalitsustes omavalitsused kompenseerivad päris hästi ja ujulapileti võib saada rahulikult alla 10 krooni. Aga kas teil on infot selle kohta, kui näiteks Tallinn, mis on kõige suurem omavalitsus, kui lihtne on pääseda, isegi kui saaks erisoodustusmaksust vabaks, kui lihtne oleks Tallinna omanduses olevates spordibaasides trenni tegemine? Aitäh!

Evelyn Sepp Tallinna omanduses ei ole minu teada mitte just palju spordibaase. Ma arvan, et neid on umbes ühe käe sõrmedel. On paar ujulat, kergejõustikumaneež ja veel midagi sinna kanti. Ujulad näiteks on tohutult ülerahvastatud – selles ei ole mingit kahtlust! See on ka seda laadi spordibaas, mis sobib kasutamiseks eakale inimesele – mitte kõige paremas tervislikus, füüsilises konditsioonis olevale inimesele, ei lõhu liigeseid, koormab parasjagu nii südant kui muid siseorganeid. Selles mõttes seda laadi sprodibaase peaks olema palju rohkem. Samas on ka kohalikes omavalitsuses väga palju viimasel ajal rajatud suuri, pompöösseid spordikomplekse, mis on selgelt alakasutuses. Muidugi ei ole küll võib-olla viisakas küsimusele vastata küsimusega, aga sa võiksid mulle pärast eraviisiliselt kas või öelda, kus on need ujulad, mille kasutuse hind, pilet on alla kümne krooni. Ma tean umbes 10 000 inimest, kes oleksid selle teadmise üle väga õnnelikud, mina nende hulgas. Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus Kolleeg Kalle Laanet, palun!

Kalle Laanet Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Tunnetades seda saali õhkkonda, mis su arvamus on, kas ollakse selle põhimõtte vastu või ollakse pigem selle vastu koalitsiooni poolelt, et see eelnõu on opositsioonilt esitatud? Aitäh!

Evelyn Sepp Vaat ma ei oskagi öelda. Mina ei ole veel päriselt tuvastanud, et mis laadi armukadedusega siin tegemist on? Ühelt poolt on tegelikult vaidlusküsimus selles, et mis hetkest algab tulevik? Kas hakkab täna või hakkab homsest? See homme võib olla ka viie aasta pärast homme, nagu me oleme paljude vajalike investeeringute algatamise puhul tegelikult Eestis näinud või kogenud. Iga raisatud kuu, aasta ja nii edasi, on tegelikult progresseeruvalt ühiskonnale kahju tootev samm. Nii et, head kolleegid, ma väga loodan, et rahanduskomisjoni otsus selle eelnõu esimene lugemine lõpetada, oli väga selge märguanne sellele, et see on teema, millega Riigikogu peab edasi tegelema. Loomulikult on see eelnõu, nagu kodukord ikka ja alati ette näeb, avatud ettepanekute tegemiseks. Nii et raske on öelda. Ma loodan, et ka Reformierakonnal on sisukaid ettepanekuid, et nad ei kahtle oma rahandusministris, kes suudab selle korra detailides ja efektiivselt välja töötada, ei kahtle maksuametis, kes suudab arvepidamist pidada nii, et lambad terved, hundid söönud, ei kahtle ka Eesti riigis ega Eesti rahva püsimajäämises ja igal juhul toetab seda algatust!

Aseesimees Keit Pentus Kolleeg Tõnis Kõiv, palun!

Tõnis Kõiv Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Kui me kehtestame tulumaksusoodustuse või üldse maksusoodustuse, siis on täitsa ilmne ja loogiline, et see toob kaasa muudatusi maksulaekumises. Nagu ma ka oma eelmises küsimuses viitasingi, et kui täna on palga sees see võimalus, et töötaja saab ise valida, milliseid terviseedendamise või enda toonuse tõstmise viisi ta valib, siis tulevikus saab sellega ettevõtja võimaluse maksta osa palka mingisuguses piletis kuskile klubisse või midagi taolist, mis siis ilmselt ju vähendab ka siis palka ennast või palga kasvu vähemalt ja sellega seoses toob kaasa nii tulumaksu vähema laekumise kui ka selle pealt arvestatava ja makstava sotsiaalmaksu vähema laekumise. Olete te arvestanud ja välja toonud ka pikema perspektiivi sellest, kui palju väheneb sotsiaalmaksu laekumine tänu teie ettepanekule ja kuidas see mõjub pensionidele?

Evelyn Sepp Aitäh! Sotsiaalmaksu vähenemist mõjutavad täna kõige enam vähenevad palgad ja kadunud töökohad. Ja miks see nii on? Ma arvan, teil on selleks kindlasti palju parem vastus varuks kui minul. Mis puudutab neid hirme, et ettevõtja hakkaks siis selle tulemusena maksma inimesele 300 krooni väiksemat palka – teate, mina seda ei usu! Ja niisuguse tohutu individualistlike väärtuste rõhutamise asemel, mida Eesti on viljelenud vähemalt oma viimased 15 aastat, on meil tõesti aeg keskenduda sellele, mida meie kõik koos teeme, mida teeb töökollektiiv kõik koos. Palju see parandab sotsiaalseid suhteid inimeste vahel, palju see muudab paremaks töökeskkonda tervikuna, palju inimesed on siis viljakamad, palju on nad siis vähem haiged ja palju see tegelikult riigile kokkuhoidu toob?! Neid metoodikaid on erinevaid. Selleks on olemas Eestis ka piisavalt palju arvestatavaid eksperte, kes on valmis üksikasjalikult modelleerima tegelikult selle kokkuhoiu suuruse konkreetses numbris, aga andkem neile siis ka see võimalus. Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus Kolleeg Robert Andropov, palun!

Robert Antropov Kõigepealt basseinidest. Loo alevikus saab 15 krooniga ujutud, see on Jõelähtmel. Ise, olles nii avalikus sektoris kui erasektoris, olles töövõtja ja tööandja, ütlen küll, et ei ole vaja inimesi sundida sportima. Tööandjana ma lausa nõudsin, et inimesed on füüsiliselt terved, loomulikult tegelevad spordiga ja neil on terved eluviisid. Töövõtjana ma ise hoolitsesin selle eest, et olla selline, mis vastab tööandja nõuetele. Ei ole vaja kellelegi jagada ujumispileteid ega staadionikülastuskaarte, kõik saavad aru, mida neilt oodatakse, ja nad ise hoolitsevad selle eest, andke parem mõnisada krooni palka juurde. Öelge palun, kes on see sihtrühm, kelle heaks te seda seaduseelnõu promote? Kui need on lapsed või pensionärid, siis ma juba ütlesin, et saab ujutud 10 ja 15 krooniga, kohalikud omavalitsused saavad selle küsimuse lahendada. Kui need on töövõtjad, siis ma usun, et see ei ole kõige olulisem nende jaoks.

Evelyn Sepp Aitäh! Mul on raske öelda, mis on töövõtja jaoks kõige olulisem. Tõenäoliselt, kui hästi järele mõelda, siis tööandja jaoks on tõenäoliselt kõige olulisem võimalikult viljakas, terve ja rõõmsameelne töövõtja. Jagades lihtsalt kommi, makstes talle 100 krooni rohkem palka – ma ei ole päris kindel, et me saavutame suures plaanis selle tulemuse, mida me ootame. Pealegi, ei töövõtja üksikisikuna ega tööandja üksikisikuna saa mitte kunagi tagada seda üldist väärtust ja nii-öelda tulemust suures pildis, mida riik peab tegema. See ei ole töövõtja karistus, kui tööandja on talle valmis kompenseerima, n-ö haarama ta tegelikult oma sportlikku töökollektiivi ja kompenseerima talle spordiklubi pileti. See on tema motivatsioon ja riigi seisukohalt, mis saab olla parem, kas tal on vähe või palju partnereid n-ö riiklikult oluliste eesmärkide saavutamiseks? Ma usun, et sa oled minuga nõus, et olgu sul parem palju kui vähe sõpru. Ja selleks motivatsiooniks on kahtlemata ka maksunduslikud meetmed, mis ei ole mingi uus, täna välja mõeldud asi, vaid eksisteerib efektiivselt tõenäoliselt kõikjal maailmas.

Aseesimees Keit Pentus Kolleeg Toomas Tõniste, palun!

Toomas Tõniste Aitäh! Austatud ettekandja! See idee ja mõte on iseenesest väga sümpaatne ja põhimõtteliselt ma toetaksin seda, olen seda mõtet ka varem toetanud. Kuid kas ei ole imelik, et selle ideega tullakse välja just nüüd, olukorras, kus tõesti tuleb pigem vaadata, kust raha on võimalik kokku hoida? Tekib küsimus, et miks siis varem, kui võimul olite, ei ole te seda rakendanud, ja eriti nüüd, kahjuks peame jälle minema Tallinna juurde, kus võimul olles teie või teie erakond tegelikult sellessamas sektoris teete tugevalt oma esimesi kärpeid. Aitäh!

Evelyn Sepp Aitäh! On üks selline ütlus, et koonerdamine pole kokkuhoid. Kärpida ei saa oluliste asjade pealt, vaid oluliste asjade peale tuleb piisavalt kulutada. See on meie põhimõtteline n-ö ideoloogiline vahe. Teie tahate kärpida kõige vajaliku pealt, meie arvame, et olulisele tuleb kulutada piisavalt.

Aseesimees Keit Pentus Kolleeg Toomas Tõniste, teine küsimus, palun!

Toomas Tõniste Aitäh! Aga siin jäigi mul arusaamatuks, miks te siis Tallinnas vastupidi teete. Siin on jutt väga kena, aga teod on teistsugused. Aitäh!

Evelyn Sepp See küsimus vist ei puuduta seda eelnõu. Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus Tänu eelnõu algataja esindajale! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun nüüd kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Taavi Rõivase. Palun!

Taavi Rõivas Aitäh, austatud juhataja! Head ametikaaslased! Rahanduskomisjon arutas käesolevat eelnõu 14. septembril. Komisjoni istungil tutvustas eelnõu algatajate esindajana Keskerakonna fraktsiooni liige Inara Luigas. Komisjonis tõusis päris mitu küsimust, milles osa tegelikult jäid ka eelnõu algatajate poolt ammendavalt vastamata. Ma järgnevalt tooks väikese kokkuvõtte sellest, mida täpsemalt arutati. Esiteks, ei vasta tõele see, mis algataja siin äsja ütles, et ta küll komisjonis kohal polnud, mis on tõsi, kuid järelikult polnud ka arutelul ka numbreid. See osa sellest lausest tõsi ei ole, sest tegelikult numbreid arutati ja väga tõsiselt. Ka eelnõu algataja ise on hinnanud selle eelnõu negatiivseks mõjuks järgmise aasta riigieelarvele 318 miljonit 600 tuhat krooni – seda eeldusel, et ainult 1/4 tööandjatest hakkab seda meedet kasutama. Selle arvutuse paikapidavuse osas ja riigile jõukohasuse osas esitati küsimusi küll. Teiseks, võib-olla kõige laiem küsimustering seondus mõistega "tervise edendamine", mis teadupärast on erakordselt lai mõiste. Rahvatervise seadus seda terminit defineerib, kuid jättes ka täielikult vaba voli lugeda sinna alla nii spordi, meditsiini, spa-teenused kui parema fantaasia korral ka tervisenapsi. Ma arvan, et igaüks teist suudab mõelda täiendavaid asju, mis kõik võiks olla terviseedendamise all. Ehk siis tegelikult selle alt saab iga ettevõte täiesti legaalselt teha sisuliselt mis tahes kulutusi ja ei pruugi see sugugi minna ainult töötajate tervisesse. Rahvatervise seadus nimelt ütleb siis terviseedendamise kohta: "inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine ning tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine." Ma usun, et saal mõistab, et absoluutselt kõik võimalikud valdkonnad kuuluvad selle mõiste alla. Algatajate arvates on see tõsti võib-olla liiga lai – seda nad möönsid – kuid nende arvates võiks minister kehtestada korra, kuidas soodustusi täpsustada. Samas on oluline juhtida tähelepanu, et ministri määrusega seadusega antud õigusi oluliselt kitsendada ei saa. Nii et siin on juba eos teatud vastuolu olemas! Arutati siis veel ka lisaks eelarve mõjule, mis tõesti oli väga terav küsimus, nii nagu ka Toomas Tõniste väga õigesti küsis, et ajal, kui riigieelarves otsitakse võimalusi kokkuhoiuks, tundub see täiendavate koormuste panek riigieelarvele kohatu. See oli täpselt samamoodi üleval ka komisjoni arutelul, aga lisaks sellele räägiti ka veel kontrollimise keerukusest ehk siis Maksuametil selle rahvatervise seaduse väga laia mõiste kontekstis on peaaegu et võimatu kontrollida, kas tegemist on tõepoolest terviseedendusega, kas see maksusoodustus reaalselt sihtotstarbeliselt kohale jõuab. Komisjonis otsustati hääletustulemusega 6 poolt, 5 vastu esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 10 tööpäeva ehk 6. oktoober kell 6. Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus Tänan, teile on ka küsimusi. Palun, kolleeg Kadri Simson.

Kadri Simson Aitäh! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Te olete väga sõlme jäänud oma terviseedenduse nägemuses, et selleks on eelkõige tervisenaps. Kas see kuidagi kajastab teie erakonna seisukohti? Me teame, et Rein Lang on seisnud selle eest, et väikese joobega võiks roolis olla. Kas te tõsimeeli kardate et rahandusminister Jürgen Ligi, kellele meie eelnõuga pandaks ülesanne välja töötada selge reeglistik lisaks sinna soodusnimekirja napsu? Aitäh!

Taavi Rõivas Aitäh! Minu isiklik veendumus on see, et kõige parem terviseedendus on sport, küll aga selle määratluse järgi, mida see teie pakutud eelnõu sisaldab, komisjonis tõusetunud arvamuse järgi kuulub sinna lisaks spordile ja veel paljudele asjadele tõepoolest ka tervisenaps, mis iseenesest näitab, kui absurdselt laiaks on selle seaduse spekter seatud. Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus Kolleeg Kalle Laanet, palun!

Kalle Laanet Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Te olete puldis ette kandmas küll komisjoni otsust, aga see minu küsimus puudutab pigem teid isiklikult – te võite vastata ja võite mitte. Kas teie arvates oleks vajalik Eestimaal erisoodustusmaks kaotada mitte ainult eraettevõtjatele vaid üldse tervise edendamise kontekstis selleks, et meie Eesti inimene oleks tervem? Selge on ju see, et summa summarum kokkuhoid tuleb ju meditsiini poole pealt, sest inimesed on tervemad ja vajavad vähem arstiabi? Aitäh!

Taavi Rõivas Aitäh! Taaskord minu isiklik veendumus on see, et terviseedenduse toetamine on väga õige, aga teha seda läbi maksusoodustuse on kõige ebaefektiivsem võimalus, mida me ilmselt siin parlamendis suudame välja mõelda. Sest liiatigi ei lähe suur osa sellest maksusoodustusest või selle maksulaekumisest, mis laekumata jääb, mitte terviseedendusele sihtotstarbeliselt, kuivõrd see määratlus on liiga lai ja see tegelikult kellegi tervist parandada ei pruugigi. Selle küsimuse kontekstis on tegelikult oluline ära märkida ka, et see 318 miljonit, mida Keskerakonna hinnangul jääb riigieelarvesse maksudena laekumata – tõsi neid arvutusi nimetas üks teine opositsioonisaadik komisjonis väga krõbeda sõnaga, mida ma siit puldis heameelega ei kordaks. Sellegipoolest sellest 318 miljonist päris suure osa moodustab sotsiaalmaksu laekumine. Ja mulle tundus, et eelnõu algatajatel oli rahanduskomisjonis üllatuseks see, et selle eelnõuga tegelikult me vähendame laekumisi Pensionikassasse ja vähendame laekumisi Haigekassasse. Selles mõttes see on aspekt, mida siin suures saalis on ilmselt praktiline kaaluda. Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus Kolleeg Evelyn Sepp, palun!

Evelyn Sepp Aitäh! Hea ettekandja! Ma pisut imestan selle üle, kust tuleb sinu umbusk oma parteikaaslaste suhtes, pean silmas sotsiaalministrit ja rahandusministrit. Üldiselt on kõik sotsiaalministrid saanud ikkagi lõpptulemusena hakkama sellega, et nad koostavad nimekirju erinevatest teenustest, tablettidest, mis on ühe või teise soodustariifiga pakkumisel jne. Ka rahandusministrid on reeglina hakkama saanud erinevate teenuste loeteludega, mis on üht- või teistpidi maksustatud või maksustatakse. Kas sa tõesti kujutad ette, et üldiselt teada olevate definitsioonide alusel, mida terviseedenduse all mõeldakse, et sinna saaks ka mõni selline terviseteenus, mille toetuseks ei ole tõsiseltvõetavaid uuringuid ja mis samaaegselt toetab aktiivset allusuhtumist ja pikemaaegsemat ja kvaliteetsemat elu?

Taavi Rõivas Aitäh! Kõigepealt oluline on teada, et minister ei saa oma määrusega oluliselt seaduses antud õigusi kitsendada. Teiseks, eelnõu algatajad olid komisjonis seda meelt, et selle määratluse alla päris kindlasti peaks kuuluma ka spa-teenus – jätame selle tervisenapsi, mis on tõesti võib-olla pisut huunoriga öeldud, aga mis siiski näitab, kui absurdselt lai see spekter on, jätame selle praegu kõrvale. Spa-teenuse osas olid eelnõu algatajad seda meelt, et see peaks siia alla kuuluma ja ma arvan, et me teame väga hästi, et enamik Eesti hotelle suudab majutuse kõrval ka suurepäraselt spa-teenuseid pakkuda. See omakorda viib väga laiaks selle võimalike teenuste osutamise võimaluse maksusoodustuse näol. Mis puudutab minu erakonnakaaslastesse sotsiaalministrisse ja rahandusministrisse, siis nende osas mul mingeid kõhklusi ega kahtlusi ei ole. Küll aga kui maksueelnõusid hakkab Keskerakonna nimel ette kandma Evelyn Sepp, siis mulle tundub, et valimised on ikka väga-väga lähedal.

Aseesimees Keit Pentus Kolleeg Heljo Pikhof, palun!

Heljo Pikhof Aitäh! Austatud komisjoni esimees! Kui ma vaatan, millistele arvudele sina tähelepanu pöörad, siis on see 318 miljonit, ja räägid sellest, kui palju jääb pensionikassasse raha tulemata jne. Sina rahanduskomisjoni esimehena lähtud hoopis Evelyn Sepa numbritest. Minul oleks palve, kas ei saaks rahanduskomisjon siis välja selgitada, kui palju on neid ettevõtjaid, kes täna terviseedendusse raha panustavad ja tellida uuringu, kui palju läheb siis selleks raha, palju jääks riigil nagu raha saamata. See on nagu täna tegemata töö teil.

Taavi Rõivas Aitäh! Tõepoolest, see 318 miljonit on Keskerakonna välja pakutud arvutus. Juhul, kui seda maksusoodustust hakkaksid kasutama näiteks ka pooled ettevõtted, siis oleks see vastavalt 636 miljonit ehk siis veel oluliselt suurem. Ma ütlen ausalt, et praeguses olukorras, kus me siin Riigikogus päris tõsiselt pingutame selle nimel, et riigieelarves tulud ja kulud mingiski tasakaalus hoida, siis selles kontekstis rääkida kas 300 või 600 miljoni krooni väljaviimisest, rääkida selles kontekstis sotsiaalmaksu laekumise olulisest vähendamisest – andke mulle andeks, head opositsiooni esindjad, kes neid eelnõusid siin vastu valimisi usinalt vorbivad, minu hinnangul, kui see ei ole populism, siis mis on? Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus Kolleeg Kadri Simson, teine küsimus, palun!

Kadri Simson Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Olles ise olnud selles komisjonis, kus arutelu toimus, pean ma natuke korrigeerima teie seisukohti. Nimelt, tervisenaps, mida te soovite praegu juba teemast ära lükata, tuli ainult üle teie huulte. Ülejäänud komisjoniliikmed seda terviseedenduseks ei pidanud. Minu küsimus puudutab aga seda, et te ütlete, et antud eelnõuga, millega ettevõtjatele antakse võimalus oma töötajaid motiveerida tervislikumalt elama, toob kaasa suuri maksupettuseid ettevõtjate poolt. Te kardate, et nad petavad edaspidi palgarahaga. Palun öelge, millele te tuginete? Kui palju täna ettevõtjad maksavad oma töötajatele terviseedendust, palju nad teevad kulutusi, palju nad maksavad selle pealt tänasel päeval aastal 2009 riigieelarvesse erisoodustusmaksu, et saate öelda, et see viiks riigieelarvest palju raha välja? Palju täna tuleb erisoodustusmaksu tänu sellele, et ettevõtjad toetavad oma töötajate tervislikke eluviise? Aitäh!

Taavi Rõivas Aitäh! Miks maksupettusi? See eelnõu, mille te olete esitanud, annab täiesti legaalse võimaluse maksta palka ujulapääsmetes, spordiklubiosakutes, ravimites, spa-tuusikutes jne. See ei oleks maksupettus, see on teie enda teadlik soov maksta osa palgast selles rahas, n-ö varirahas. Mina ei pea seda õigeks päris mitmel põhjusel. Ei pea õigeks sellepärast, et ...

Aseesimees Keit Pentus Kolleeg Evelyn Sepp, protseduuriline küsimus, palun!

Evelyn Sepp Aitäh! Mul on üks selline protseduuriline märkus, et komisjoni esindaja ei avalda siin kindlasti mitte oma isiklikke veendumusi ja seisukohti, vaid ainult seda, mida komisjoni enamus avaldas. Aga ma kahtlen juba pikemat aega, kas komisjoni enamusel on olnud sellised seisukohad, mida komisjoni esimees siin ette kannab. Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus Aitäh, kolleeg Evelyn Sepp! Kuna me ei jõudnud kuulata lõpuni vastaja vastust, siis me ei tea ka, kuhu ta oleks oma vastuses välja jõudnud. Komisjoni esindaja annab edasi arutelu, mis komisjonis toimus. Palun jätkata.

Taavi Rõivas Aitäh! Ma ühtlasi ütleksin sellele protseduurilisele küsimusele vastuseks, et ma püüan võimalikult täpselt vastata küsimusele. Aga kuna küsija on praeguseks hetkeks saalist lahkunud, siis las see küsimus praegu jääb. Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus Palun, kolleeg Heljo Pikhof, teine küsimus! Kolleeg Heljo Pikhof, palun teine küsimus!

Heljo Pikhof Austatud ettekandja! Sa ikkagi tugined nendele numbritele, kes on eelnõus. Miks sa ei tugine nendele numbritele, mis on Rahandusministeeriumi analüüsis? Ma saan aru, et Rahandusministeerium pole tänaseks analüüsi teinud. Kui me reaalset olukorda ei tea, siis me jäämegi siin vaidlema ja ei saa öelda, kes on populistid, kas need, kes on opositsioonis, või need, kes on koalitsioonis.

Taavi Rõivas Aitäh! Selge on see, et selle eelnõu seadusena jõustumise korral jääb riigil maksutuludena juba järgmisel aastal saamata sadu miljoneid. Kas see on täpselt 318, nagu Keskerakond seda pakub, või on see 636 – suures plaanis see mõte jääb samaks, et me tegelikult teeme selle seaduse vastuvõtmisel otsuse, mis muudab riigieelarve tasakaalu saamise väga-väga keeruliseks. Tegelikult võib julgelt öelda, et nende, nii selle kui järgmisena päevakorras oleva eelnõu vastuvõtmisel ütleb Eesti väga selgelt ei igasugustele europüüdlustele. Sest nii nagu ütles hea küsija, erakonnakaaslane komisjonis, täpselt ei ole võimalik nende eelnõude rahalist mõju riigieelarvele ette näha. Ja öelge nüüd, head ametikaaslased, kas on kohane parlamendis teha otsuseid, mille mõju me ei suuda ette näha ja mida ka algatajad ise ei suuda sajaprotsendilise veendumusega meile kinnitada? Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus Kolleeg Evelyn Sepp, teine küsimus, palun!

Evelyn Sepp Aitäh! See on selles mõttes üsna sümptomaatiline, et kõige targem, komisjoni esimees, kes pidas siin võimalikuks häbistada erinevaid Riigikogu liikmeid, ei ole suutnud eelnõu seletuskirja ise piisava põhjalikkusega lugeda ja eksitab meid siin korduvalt erinevate arvudega. Nimelt, ei saa eeldada meie, et järgmisel aastal üks neljandik tööandjatest seda soodustust kasutaks, vaid arvutus on välja pakutud eeldusel, et kui umbes 600 000 inimesest umbes 150 töötaja puhul seda kasutataks, siis oleks number selline. Ei maksa ajada siin udu ja ei maksaks ka valetada lihtsalt. Aitäh!

Taavi Rõivas Aitäh! Ma olen nõus, et see seletuskirja punkt 6, mis räägib seaduse mõjudest, on tõesti pisut udune. See, kas seda soodustust kasutab üks neljandik või näiteks pool, see on tänaseks selgelt teadmata. Tulles tagasi komisjoni arutelu juurde, siis väga selgelt jäi vastuseta küsimus, kui suur on selle seaduse vastuvõtmisel riigieelarvesse laekumata jäävate maksude summa. Seda eelnõu algataja ei suutnud täie kindlusega välja pakkuda, on pakutud välja ainult üks stsenaarium, mis on 318 miljonit. Muuseas, ka sellele, olgu ette öeldud, ei pakutud mitte mingisugust katteallikat. Samamoodi, kui juhtub see, et iga teine tööandja hakkab seda maksusoodustust kasutama, siis on see mõju ligikaudu kaks korda suurem. Jääb õhku küsimus, et mille arvel need laekumata jäävad tulud siis kompenseeritakse. Ma juhin veel kord tähelepanu, et eelnõu algatajad rahanduskomisjonis ei teadnud ise seda, et laekumata ei jää mitte üksnes tulumaks, vaid selle võrra laekub vähem ka sotsiaalmaksu, seda nii pensionikassasse kui ravikindlustuse eelarvesse. Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus Kolleeg Olga Sõtnik, palun!

Olga Sõtnik Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Ma küsin üle meie kolleeg Kadri Simsoni küsimuse, millele te kahjuks ei andnud vastust. Palju on 2009. aastal planeeritud eelarvesse erisoodustusmaksu laekumist selle eest, et tööandjad toetavad oma töötajate tervislikke eluviise?

Taavi Rõivas Aitäh! Kuna see ei olnud komisjonis arutelul, siis mul ei ole antud hetkel ka neid täpseid numbreid siia juurde varutud, küll aga ma juhin tähelepanu, et seda ei saa võtta selliselt, et kui palju tänavu oli ja kui me seadust muudame, et seda samas proportsioonis või kuidas iganes edasi rehkendada. Me peame arvestama, et luues maksusoodustuse, võib osa palgarahast või muudest töökeskkonna tegemiseks tehtud kulutustest liikuda just nimelt sellesse nii-öelda terviseedendusse, mis selle sõnana on ilus ja sümpaatne eesmärk, aga mis, nagu siit arutelust on juba väga selgelt välja tulnud, selle eelnõu kontekstis tähendab väga laia spektrit ja on selge, et selle eelnõu raames tehtavaid kulutusi saab üsna suure tõenäosusega ilma isegi petmata, vaid teie pakutud eelnõu järgi täiesti legaalselt kasutada nii ühiseks sportimiseks kui ühiseks pidutsemiseks. Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus Kolleeg Aadu Must, palun!

Aadu Must Hea ettekandja! Kas komisjonis on arutatud või võiks arutada ka seda probleemi, et halvustavate isiklike märkuste tegemine Riigikogu kõnetoolist komisjoni esimehe nimel alandab parlamendi mainet ja on ebakohane? Aitäh!

Taavi Rõivas Aitäh! Rahanduskomisjonis on nii palju tööd, et me oma aruteludes keskendume ikkagi eeskätt nendele eelnõudele, mis meie menetluses on. Mis puudutab parlamendi töökultuuri laiemalt, siis ma kardan, et kui ma hakkaks selle üle teiega täpsemalt arutlema ja teie küsimusele vastama, mida ma hea meelega teeks, siis hea kolleeg Evelyn Sepp esitab taas kohe protseduurilise küsimuse ja katkestab selle arutelu. Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus Kolleeg Enn Eesmaa, palun!

Enn Eesmaa Suur aitäh! Austatud kolleeg! Mul on üks ettepanek, mille ma vormistan küsimusena, et ta mahuks meie vormilistesse reeglitesse. Olen ise söönud komisjoni esimehe rasket ja kibedat leiba ja tean, et on võimalik ka teistel komisjoniliikmetel seda eelnõu komisjoni nimel esindada. See päästaks komisjoni esimehe ebameeldivast vajadusest esindada oma ja oma erakonna vaateid komisjoni esimehe rollis. Seda on suurepärane teha pärast seda, kui austatud Keit Pentus avab läbirääkimised. Sellepärast ma arvan, et kõige õigem on, kui on toimunud hääletus 6:5, siis see ei olnud mitte tööõnnetus vaid see oli selle komisjoni tahe. Sa ju tead, et on võimalik anda ka teistele komisjoniliikmetele õigust kaitsta eelnõu siin suure saali ees? Aitäh!

Taavi Rõivas Aitäh! Rahanduskomisjoni tööpraktika on selline, et kõikide eelnõude puhul, kui me määrame komisjonipoolset ettekandjat, teeb komisjoni esimees kõigepealt komisjoni liikmetele ettepaneku, kas keegi on vabatahtlik ja soovib seda eelnõu parlamendi ees kaitsta. Kui vabatahtlikke ei ole, keda just see teema väga isiklikult huvitab, siis teeb ettekande komisjoni esimees. Selline on meie töökord. Mis puudutab antud seaduse eelnõu arutelu kokkuvõtmist, siis tegelikult ka see arutelu oli vägagi kriitiline, siin olid väga selgelt erinevad poolused esindatud ja minu meelest oleks väga ebakohane jätta see arutelu komisjonipoolse ettekandja poolt parlamendisaalini toomata. Samamoodi ma usun, et ei eita ka opositsioonisaadikud, kes selle arutelu juures viibisid ja minust näiteks isiklikult teistmoodi hääletasid ja eelnõu lõppkokkuvõttes ei eita ka nemad, et päris palju küsimusi jäi õhku ja need küsimused teie ees ma ka tõstatasin. Kuivõrd head küsijad on küsinud päris mitmel korral ka minu arvamust ühe või teise küsimuse suhtes, siis ma püüan vastata nii hästi või halvasti, kui ma seda suudan. Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus Aitäh! Rohkem küsimusi täna rahanduskomisjoni esimehele ei ole. Avan läbirääkimised. Head kolleegid, kas on kõnesoove? Palun, kolleeg Margus Tsahkna!

Margus Tsahkna Hea juhataja, head kaaslased! IRL fraktsiooni poolt ütlen ka paar sõna selle eelnõu kohta. Ma tahan tänada Keskerakonna fraktsiooni, et selline eelnõu ette valmistati ja meie ette arutamiseks toodi, kuna see teema tegelikult on ju meie ühiskonnas aktuaalne. IRL on ka varem tegelenud tulumaksusoodustuste küsimustega ja eelkõige sellega seoses, mis puudutab ettevõtjate kulutusi oma töötajate haridusele, et see siis vabastada erisoodustusmaksust. Aga kahjuks viimased aastad, nagu te hästi teate, eriti viimane aasta, ei ole meie riigieelarve olnud niivõrd hea ja seetõttu on ka IRL pidanud päris paljudest oma sellistest headest teemadest loobuma. Üks nendest on ka tulumaksuvabastus, mis on seotud laste arvuga peredes ehk siis esimese lapse tulumaksuvabastus – ka see on tänaseks hetkeks tühistatud. Seetõttu teatan ka IRL-i fraktsiooni seisukoha, et kuna riigieelarve seis on selline, nagu teile teada on, ja eriti hästi saab teile teada umbes paari nädala pärast, siis kahjuks IRL-i fraktsioon seda eelnõu toetada ei saa. Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus Aitäh! Rohkem kõnesoove ei näi olevat, seega lõpetan läbirääkimised. Laekunud on Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni poolt ettepanek eelnõu number 478 SE esimest lugemist mitte lõpetada ning see eelnõu tagasi lükata. Head kolleegid, alustame selle ettepaneku hääletuse ettevalmistamisega. Head kolleegid, kas võime asuda hääletuse juurde? Aitäh! Panen hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ettepaneku mitte lõpetada Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse § 48 täiendamise seaduse eelnõu nr 478 esimest lugemist ning see eelnõu tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Hääletustulemused

Aseesimees Keit Pentus Ettepaneku poolt hääletas 49 Riigikogu liiget, vastu 41 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud, seega leidis ettepanek toetust ning eelnõu 478 SE on menetlusest välja langenud.


Üles / Tagasi

2. 11:13 Tulumaksuseaduse muutmise ja täiendamise seadus

Aseesimees Keit Pentus Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu nr 520. Palun kõnetooli algatajate esindaja Riigikogu liikme Eiki Nestori. Palun!

Eiki Nestor Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Mul on mõnevõrra kergem, kuna analoogse eelnõu esitas ka keskfraktsioon ja ma olen seda arutelu siin teie ees kuulanud. Ja siis on mul veel palju kergem seetõttu, et meie eelnõu on natuke keerukam ja loomulikult meie arvame, et seetõttu ka parem. Aga ma arvan, et ta annab alust aruteludeks ja ütlen ka kohe ära, et oma suunas nendel eelnõudel nagu vahet ei ole. Nende siht on üks ja me oleme ka kolleegidega arutanud, et poleks midagi hullu, kui need eelnõud oleks menetlusse jäänud, siis oleks ka saanud mõelda nende ühendamise peale. Kõigepealt Taavi Rõivasele teadmiseks ja kõigile teistele Riigikogu liikmetele ka. See number, mis ma teile ütlen, pärineb terviseedenduse klassikast, see ei ole minu välja arvutatud. Kõik inimesed, kes tõsiselt tegelevad terviseedendusega, kaasa arvatud Maailma Terviseorganisatsiooni tasemel, on välja arvutanud, et üks terviseedendusse paigutatud kroon toob 10 tagasi. Seda tingimusel, kui see kroon on paigutatud sihipäraselt ja õieti. Tegelikult kõige kurvem on see jutt riigi tuludest-kuludest. Riigikogu parandas vastuvõetud seadusega valitsussektori tasakaalu selle aasta kevadel 800 miljoni krooni võrra aastas – 800 miljoni krooni võrra aastas! –, pannes ühe kohustuse Eesti tööandjatele. Ja nüüd, kui nad püüavad neile pandud kohustust ka korralikult täita, siis me ühtegi liigutust ei ole võimelised tegema. Antud eelnõul on tõesti pikk eellugu, see on vaidlus aastast 1999, kui me muutsime meie tulumaksusüsteemi. Traditsioonilise tulude maksustamise puhul, kus kõik teenitu läheb ka maksu alla, on igal pool maailmas tulumaksuseaduses pikk loetelu sellest, mida võib ettevõtja ja ettevõte sellest teenitud rahast maha arvata, enne kui ta tulumaksu maksab. Meie maksusüsteemi puhul, kus ettevõtted maksavad tulumaksu siis, kui nad sealt teenitu välja võtavad, on loomulikult loetelu sellest, mida maksuga ei maksustata. Kui on tulumaksuvabad investeeringud hoonetesse, seadmetesse, siis täpselt sama loogiline on ja enne meie majanduses ei juhtu midagi tarka ja ilusat, kui me ei vabasta ka investeeringud töötajatesse. Need kaks asja peavad käima koos. Nii et sellel eelnõul on väga pikk ajalugu, teda on mitmel korral arutatud eelmistes Riigikogu koosseisudes ja tänaseks õhtule läinud valitsusliidu eestseisuses veel selle aasta märtsis ja mitte meie fraktsiooni ettepanekul muuseas. Aga nüüd eelnõu juurde, head kolleegid! Meie eelnõu mõte on lühidalt see, et mõistlikud kulutused, mida töötajate tervise huvides tehakse, ei peaks olema maksustatud tulumaksuga. Ja see samm, mis me ravikindlustuses teiega tegime, kus me viie haiguspäeva maksmise kohustuse panime tööandjatele, omab suurt sisu ka tervisekorralduse mõttes. Tema suur sisu seisneb selles, et sellega esimest korda Eestis tekitati tööandjates huvi, et tema töötajad oleksid terved. Ilmselt kõigis tööandjates see huvi ei teki, siin ka üks rahvasaadik esimesest pingist andis sellest märku. Tema puhul ei oleks seda raske loota, nüüd ta on õnneks Riigikogus. Aga valdavalt need, kes tõesti soovivad vähendada omaenda kulutusi sellel teel, et inimesed oleksid terved, nendel seda täna teha ei ole mõtet sellel lihtsal põhjusel, et ta peab iga 10 000 krooni pealt, mis ta on selleks kulutanud, maksma poole veel juurde selleks, et seda kulutust teha. Meie eelnõu alusel ei oleks tulumaksuga maksustatav see kulu, mis tööandja teeb näiteks täna, sellel sügisel selleks, et tema inimesed ei jääks grippi. Meie eelnõu alusel oleks võimalik tööandjatel kindlustada näiteks väljaspool ravikindlustust need viis päeva, mis tal täna katta tuleb – väga mõistlik oleks seda kindlustada. Oleks ka mõistlik kindlustada, muuseas, need kolm päeva, mis on töötaja enda vastutus. Meie eelnõu alusel tõesti oleks võimalik tasuda ka avalikult ja ausalt nende raviteenuste eest, mille eest täna haigekassa ei maksa. Nendest kõige levinum näide on taastusravi, mis mahub raviteenuste hinnakirja 24 päeva ulatuses, ja pärast seda, kui on sageli inimesed insuldist välja tulnud ja ühe perioodi, 24 päeva saanud, tekib neil vajadus veel üks kuu seal olla ja seda raha kuskilt võtta ei ole. Ja uskuge mind, see makstakse ka täna kinni mingil teisel moel, ilma et mingit erisoodustusmaksu tuleks. Meie eelnõu alusel oleks võimalik ka rentida tööandjale oma töötajate tervise huvides spordirajatisi, oleks võimalik teha muid üritusi, mida töötajate tervise huvides vaja on. Erinevalt Keskerakonna eelnõust oleme meie veendunud, et see loetelu peab olema toodud seaduses. See ei ole tõesti ministri määruse küsimus, siin ma olen komisjoni esimehega nõus: ministrile ei saa anda volitust öelda, et maksusta tulu, aga kuidas, see on sinu asi. Päris nii see ei ole. Kogu see loetelu peaks olema seaduses kirjas ja seetõttu on ta ka siin toodud. Meil kõige enim levinud kriitika selle eelnõu alusel ja mis ka siin täna kõlas, on see, et siis jääb riigil mingi tulu saamata. Ma võin teile öelda, sõbrad, miks kõik need, kes selle eelnõu vastu võitlevad, on nii kidakeelsed. Sellel lihtsal põhjusel, et nad ei teagi, kui palju selle pealt erisoodustust makstakse. Minu käes on tuludeklaratsioon, mille täidavad Eesti tööandjad erisoodustuste pealt. Siin on järgmised read: eluasemekulude täielik või osaline katmine; kindlustusmaksete tasumine, kui selline kohustus ei ole ette nähtud seadusega; lähetuskulude hüvitamine ja päevaraha maksmine üle lubatud piirmäära; isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamine üle Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirmäära; sõiduki, muu tööandja vara tasuta või soodushinnaga kasutada andmine; laenu andmine rahandusministri kehtestatud alammäärast madalama intressiga; asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse ostmine turuhinnast kõrgema hinnaga; loobumine rahalise nõude sissenõudmisest; taseme või vabaharidusliku koolituse kulude katmine. Ainuke rida selles deklaratsioonis, kuhu võiksid ka näiteks need gripivaktsineerimised ja muud sellised kulutused mahtuda, on asja, väärtpaberi, varaliste õiguste või teenuste tasuta üleandmine või müük vahetust turuhinnast madalama hinnaga. Ja kui see number on selge – ja see ei peaks maksuametil keeruline olema seda välja tuua nendest deklaratsioonidest –, siis see ongi ainuke reaalne kulu, mida see eelnõu võib teha riigile tuludes-kuludes. Rohkem reaalset kulu ei ole. Ma katsun nüüd olla viisakas ja diplomaatiline, aga ärge tulge mulle välja pakkuma arvutusi, et kui kõik Eesti tööandjad selles mahus teevad seda ja seda, siis riigil jääb saamata nii mitu miljardit. See on sama loll, kui teha arvutust, et sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa peaks olema nii mitu protsenti juhul, kui kõik Eesti töötajad jäävad korraga haigeks. Tobe arvutus, seda ei ole kellelgi vaja! Ei ole niisuguse arvutusega mõtet lehvitada, see on nonsenss. Täpselt sama tobe oleks välja arvutada riigi pensionikulutusi juhul, kui kõik elavad saja-aastaseks või juhul kui nad saja-aastaseks ei ela üldse. See on mõttetu arvutus. Reaalne number, millest me saame rääkida, on antud deklaratsioonis see asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse tasuta üleandmine vahetust turuhinnast madalama hinnaga. Ja siit me ka ei tea, kui palju on tegemist jumal teab mis varaliste õiguste või asjadega ja kui palju nendega, mis mahuvad meie eelnõu alla. See on esimene sisuline rahaline pool. Aga ma toonitan, et valitsussektori tasakaal on toimunud muudatusest, põhimõttelisest muudatusest inimeste tervise huvides juba võitnud 800 miljonit krooni aastas. Ja need, kes kõik tulevad rääkima, et see eelnõu viib meid kuskilt eurole tagasi, mingu rublaaega nihukse jutuga. Mis ma tahan öelda, head kolleegid, et tegemist on nagu puhtpõhimõttelise küsimusega tõesti. Tulles teise vaidluse juurde, mis ka ei ole erisoodustustus ja mis on seotud koolitusega, siis suurde müüri sai 99. aastal tehtud üks selline väike avaus ja selle asja nimi on tööalane koolitus. Praktilises elus on see tähendanud seda, et väga sagedasti on tulnud pidada pikki ja põhjalikke vaidlusi sellel teemal nii Maksuameti kui ka tööandjate vahel, et seletada, et tõesti tegemist on tööalase koolitusega, mitte mingi muuga. Ja tõesti, mõni aeg tagasi, kui kaks väljapaistvat Reformierakonna inimest, Jürgen Ligi ja Rein Lang avaldasid Päevalehes artikli, kus nad ka töölepinguseadusega seoses toetasid ideed, et võiks selle tasemekoolituse viia erisoodustuse alt välja. Hommikul lehte lugedes mul läks silm märjaks – ma ei uskunud, et minu eluajal on võimalik, et midagi nii ilusat need kaks härrasmeest kirjutavad. Too töölepinguseaduse leppe sõlmimise ajal valitsuse antud lubadus on valitsusel täitmata. See tervisekulude pool on täpselt samasugune lubadus. Teda ei ole nii vormistatud, aga temast on räägitud ja tänu sellele on nii mitmedki probleemid Eestis täna leidnud teistsuguse lahenduse. Kui me ei oleks seda sammu astunud, siis meie väga keerulises seisus haigekassa oleks hullupööra keerulises seisus. Oleme ausad! Riigile on tuldud vastu nii eelarve tasakaalu huvides kui tema muredes. Riik ei suuda mitte midagi vastu astuda, vaid aetakse mingit totaalset jama tervisenapsudest. Tervishoiuteenuste eest tasumine käib tervishoiuteenuste nimekirja alusel. Ja mina ei usu, et needsamad minu poolt nimetatud kaks meest, kes täna on ministrid, oleksid nõus tervisenapsu kandma terviseteenuste loetellu. Ja isegi kui nemad on nõus, siis mitte kunagi ei tee seda ettepanekut haigekassa nõukogu ja seda loetelu ilma nõukogu ettepanekuta ka ministritel endal puudub voli täiendada. Meie aga debateerime tõsisel teemal selliste argumentidega – no mille jaoks?! Räägime asjadest tõsiselt, nii nagu need on! Nii et kui keegi tahab tõesti öelda, et see eelnõu põhjustab riigieelarvele järgmine aasta mingeid kulutusi, siis võtku ettevõtete tuludeklaratsioonidest välja punkt 7 ja tehku sealt seest kindlaks, kui palju on tervisele läinud raha. Rohkem kulutusi selle eelnõuga riigile ei ole, sellepärast et täna neid kulutusi ei tehta, sest see läheks läheb maksu alla, või tehakse neid nii, et neid makse ei maksta. Ja ongi kõik. Nii et tegelik, reaalne kahju riigile sellest eelnõust on null. Tänan!

Aseesimees Keit Pentus Tänan! Teile on ka küsimusi. Palun, kolleeg Taavi Rõivas!

Taavi Rõivas Aitäh! Me oleme nüüd siin kõik tunnistajaks, et Sotsiaaldemokraatide ja Keskerakonna poliitiline lähenemine on jõudnud sellesse faasi, kus isegi eelnõud esitatakse juba enam-vähem korraga ja enam-vähem sarnased. Tõsi, teie saite nüüd pisut hiljem eelnõu esitades olla täpselt 8,33 korda lahkemad – selle eest palju õnne, et teil on võimalus valijate ees palju rohkem silma paista. Sa oma ettekande lõpus ja ka kestel mitmel korral viitasid tänastele kulutustele, mida ettevõtted teevad tervise edenduseks ja ütled, et see tuleks aluseks võtta, et ka tulevasi saamata jäänud tulusid hinnata. Kas sa tõesti arvad, et uue maksusoodustuse loomine inimeste käitumist, sealhulgas ettevõtete käitumist üldse ei muuda ja makstakse täpselt sama palju kui siis?

Eiki Nestor Miks ta ei muuda!? Sellepärast me seda seadust vastu võtamegi, et ta muudaks! Aga täna ei tule sealt riigile tulu nende kulude pealt, mida tööandjad ei tee. Tulu tuleb tegelikult sellest terviseedendusest. Ma ütlen veel kord: mina ei ole seda numbrit välja arvutanud, aga see on terviseedendajate klassika, 1 kroon õige sihtotstarbega terviseedendusse, toob 10 tagasi. Et hakata välja arvutama saamata jäänud tulu, et me selle seaduse alusel kutsume üles tööandjaid vähendama oma kulusid näiteks haiguspäevade maksmisel või tervisekulude vähendamisega?! See on mõttetu! Mida see meile annab? Me ei tea ju keegi, palju neid on. Üks on selline ärimees nagu see Paldiski sadama direktor, kellel kõik ujusid ilma pääsmeta ja ilmselt meres, aga teine mõtleb natuke ikka oma töötajate peale ja uskuda seda, et kogu palgaraha hakatakse välja maksma sellisel moel, et vabandage, me teile palka ei maksa, te saate kolm korda nädalas õiguse ujuda ja siis aspiriini – kes seda usub? Kes sellist lepingut sõlmib? Inimesed ei ole mingid ujumisfriigid, kes vaevlevad peavaludes! Nad on normaalsed inimesed.

Aseesimees Keit Pentus Kolleeg Jüri Tamm, palun!

Jüri Tamm Aitäh! Austatud Eiki! Palun tuleta noorele rahanduskomisjoni esimehele meelde, mitu korda on sotsiaaldemokraadid esitanud Riigikogusse vastavasisulise eelnõu, et meid ilmaasjata ei süüdistata populismis. Teine on, seleta tsipake neile vähestele, kes viitsivad kaasa mõelda seda 800 miljoni panustamise skeemi! Aitäh!

Eiki Nestor Oleks sa, Jüri, mulle öelnud, ma oleks täpselt üle lugenud, aga seda eelnõu on esitatud siin, kui see koosseis kaasa arvata, kolmes viimases Riigikogu koosseisus. Sellel eelnõul on olnud erineval ajal erinevaid kaasatulijaid ja see müür, mille vastu on ta põrkunud, on üks – midagi ei ole teha, ma siiski pean ka Margus Tsahkna kõnet siin mingitpidi selliseks toetusavalduseks, kuigi nad õieti ise ka ei tea, miks IRL selle vastu on. Aga ma peaks ütlema, et siin pool aastat tagasi ühel poliitikute nõupidamisel, mida eesseisuseks kutsuti, oli just IRL fraktsioon kõige tugevam nõudja, et kuhu need eelnõud on jäänud ja miks nendega edasi ei minda. 800 miljoni küsimus on väga lihtne. Tegelikult, nagu te olete pannud tähele, täna on suur debatt selles, et kas järgmisel aastal meie tervishoiusüsteem elab üle ilma suurte ja väga raskete pingeteta juhul, kui võtta kasutusele 560 miljonit krooni nendest reservidest, mis varem kogutud on. Ja kui me ei oleks seda 800 miljoni otsust teinud, siis see number oleks selle võrra suurem. See on reaalne mõju valitsussektori tasakaalule tegelikult. Ja see siin mõjutab seda mingi protsendi komakohaga, ma ei tea mitmenda kohaga, kui üldse ja pikas perspektiivis toob kindlasti riigile tulu selle pärast, et valitsussektori kulud, mida me maksumaksja rahast ja inimeste tervise huvides teeme, vähenevad selle tõttu.

Aseesimees Keit Pentus Kolleeg Taavi Rõivas, teine küsimus palun!

Taavi Rõivas Aitäh! Austatud Eiki! Ma küsin teise küsimuse sinu kui väga kogenud kolleegi käest. Komisjonis sa nimetasid selle eelnõu rahalist mõju sõnaga "müstika". Kas sinu kui kogenud parlamendiliikme hinnangul on ühe parlamendi poolt vastutustundlik võtta vastu seadusena eelnõusid, mille rahaline mõju on eelnõu koostajate hinnangul müstiline? Aitäh!

Eiki Nestor Selle eelnõu kulu riigile või saamata jäänud tulu, nagu sina tahad öelda, on null krooni, ütlen mina. Nendest muudatustest, mis me oleme teinud juba, on riik, valitsussektori tasakaal võitnud 800 miljonit. Kui me rahanduskomisjonis selle eelnõuga edasi töötame, siis ma möönan, et meil oleks mõistlik kohtuda Maksu-ja Tolliametiga, võtta selle ettevõtetele täna makstavast erisoodustusest välja üks alalõik sealt ja pidada läbi arutelu, kui palju selles alalõigus võib olla tervisekulusid, mille pealt ettevõtted maksu maksavad ja kui palju muid asju – ma ei tea, väärtpaberite tasuta üleandmistvõi turuhinnast soodsama hinnaga müüki näiteks, mida iganes. Mina arvan, et sisuliselt on need kulutused täna olematud. Küll ma tean korduvalt juhuseid, eriti, mis on seotud tervishoiuteenuste eest tasumisega, kus mõistlik tööandja, kes ka oma inimeste peale tõesti mõtleb, kasutab maksu optimeerimise teed selleks, et aidata tervishoiuteenuste eest tasuda. Neid näiteid ma tean väga palju kahjuks. Ja olen kurvastusega alati sunnitud kõigile vastama, sest küsitakse ühte: aga miks me ei võiks seda kõike teha ausalt, avameelselt ja normaalselt.

Aseesimees Keit Pentus Tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh eelnõu algatajate esindajale! Palun nüüd kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Taavi Rõivase. Palun!

Taavi Rõivas Aitäh! Austatud juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu samuti 14. septembril ja algatajate esindajana tegi ettekande Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liige Eiki Nestor. Tõsi on see, ka komisjoni liikmete hinnangul on selle eelnõu puhul tegemist oluliselt täpsemini määratletud maksusoodustuse loomisega. Samas ka selle eelnõu puhul tekkis komisjoni liikmetel küllalt palju küsimusi ja ka siin ei saanud kõik küsimused vastuseid. Küsimused olid järgmised. Kõigepealt, kuidas täpselt see 30 tuhat krooni on rehkendatud? Algataja sõnul on see tuletatud spordisaali rendisummast. Arutati selle üle, milline on selle eelnõu suhe käesoleva nii parlamendis täiskogul kui komisjonis eelnevalt arutatud eelnõuga ehk eelnõuga number 478 ja algataja oli seisukohal, et need eelnõud võiks hiljem ühendada. Õhku, minu hinnangul, jäi küsimus, kuidas suhestub see eelnõu eelarve tasakaalu ja oli täiesti selgelt tunda komisjoni liikmete hinnanguid, et eelarvepositsiooni 3 %-lise defitsiidi piires hoidmine muutub selle eelnõu seadusena vastuvõtmisel vähemalt keeruliseks, kui mitte võimatuks. Välja toodi mõju Haigekassale ja pensionikindlustusele ehk siis mõlemale laekumine väheneb. Erinevalt eelmise eelnõu esitajatest või algatajatest, oli antud juhul eelnõu algataja väga hästi kursis Eesti maksusüsteemiga ja tunnistas seda, et erisoodustusmaks väga selgelt koosneb ka sotsiaalmaksust ja kui erisoodustusmaksu laekub riigile vähem, siis laekub vähem ka sotsiaalmaksu, mis omakorda mõjutab pensionikassat ja ravikindlustuskassat. Samuti tegi üks komisjoni liige diskussiooni korras ettepaneku arutada selle üle, et kui rahvatervise olukord paraneb, siis ravikindlustusmakseid vastavalt vähendatakse, aga see saaks selle komisjoni liikme hinnangul olla 3–5 aasta pärast. Arutelu tulemusel otsustas komisjon viia esimene lugemine läbi 22. septembril, lõpetada esimene lugemine, hääletustulemus oli 6 poolt, 5 vastu. Muudatusettepanekute tähtajaks tõi komisjon ettepaneku määrata 10 tööpäeva tavapärases korras ehk siis 6. oktoober kell 18.00. Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus Tänan! Teile on ka küsimusi. Palun, kolleeg Kalev Kotkas!

Kalev Kotkas Suur tänu, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Selle teema käsitlemine siin suures saalis on olnud väga vastuoluline, suisa halenaljakas. Siit ka minu lihtne küsimus. Kui ettevõtja investeerib treipinki, siis see on tulumaksust vabastatud, kui ta investeerib treialisse ja tema tervisesse, siis see ei ole tulumaksust vabastatud, veelgi enam – see on erisoodustusmaksuga maksustatud. Ehk siis võrreldes treipingiga, riik koorib justkui treiali pealt kaks nahka. Ütle mulle palun, mis pagan koalitsioonisaadikutel nende treialite vastu on? Aitäh!

Taavi Rõivas Aitäh! Rahanduskomisjon ei arutanud seda mitte niivõrd treipingi ja treiali kontekstis, kuivõrd selles kontekstis, kas maksusoodustus on efektiivne või ebaefektiivne viis rahva tervisesse investeerimiseks. Teiseks, ka selles kontekstis, milline on selle justkui väga sümpaatse eelnõu mõju riigi rahakotile, kas see on riigile ülepea jõukohane. Kui te lubate mul väljendada ka isiklikku seisukohta, siis kes meist ei tahaks teha selliseid populaarseid ettepanekuid, mis ühe või teise maksusoodustuse loovad, ja ehk mõni kroon, mis riigile laekumata jääb, läheb ka tõesti täpselt selleks, et mõni töötaja reaalselt saab tervemaks. Ma usun, et kindlasti mõni kroon sinna ka läheks, kuigi ma olen veendunud, et kui me need kroonid suunaksime sihipärase toetusena, siis oleks see oluliselt efektiivsem ja parandaks rahva tervist oluliselt rohkem. Ma olen põhimõtteliselt nõus eelnõu algataja hoiakuga, et iga kroon, mis investeeritakse rahva tervisesse, kui seda õigesti investeerida, nagu eelnõu algataja ise ütles, tuleb tagasi kümnekordselt. See on põhimõtteliselt õige lähenemine ja meie asi on tagada, et me neid kroone ei paigutaks nii ebaefektiivselt, nagu on seda maksusoodustus, vaid sihiks neid nii täpselt kui vähegi võimalik. Aga see, ma kordan veel kord, oli minu isiklik arvamus. Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus Aitäh! Üks hetk, lugupeetud küsijad ja hea vastaja. Ma juhin nii küsijate kui vastaja tähelepanu sellele, et Riigikogu kõnetoolis on rahanduskomisjoni esindaja, kes annab saalile edasi rahanduskomisjonis toimunud arutelu ja rahanduskomisjoni seisukohti. Ma palun nii küsijatel kui vastajal jääda etteantud piiresse. Palun, teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Jüri Tamm!

Jüri Tamm Aitäh! Austatud rahanduskomisjoni esimees! Teadaolevalt on riik nii tugev, kui on ettevõtjad, ja teadaolevalt on riik nii terve, kui on riigi elanikud. Kas rahanduskomisjonis jõudis arutelu ka selle punktini, mis väidab, et juhul kui soodustatakse tarbima näiteks terviseteenuseid, wining and dining koolitusi jne, siis see tulu kaudselt kandub üle ju teises sektoris tegutsevatele ettevõtjatele. Ehk mida ma tahan teie käest küsida, on see, et kas rahanduskomisjoni liikmed mõistavad seda, et juhul kui erisoodustusmaksu piirang kaotatakse, siis hakkab rohkem vahendeid liikuma nendesse sektoritesse, nendesse ettevõtetesse, kus on panustatud näiteks spordi ja tervishoiu infrastruktuuri ülesehitusse? Aitäh!

Taavi Rõivas Kui riik võtab kodanikelt või ettevõtetelt vähem maksu, siis jääb kodanikele ja ettevõtetele võimalus selle maksusumma piires loomulikult teha ka tarbimisotsuseid. Ma juhin tähelepanu austatud saalile, et ka eelkõneleja tõi siia sisse selle wining and dining dimensiooni ehk siis n-ö tervisenapsu, aga olgu see lihtsalt repliigi korras lisatud. See spekter, millega need eelnõud tegelevad, on paraku tõesti väga lai. Mis puudutab riigi võimalusi makse langetada ja anda inimestele ja ettevõtetele rohkem vaba raha nende oma otsuste tegemiseks, siis kindlasti on see suunana väga õige. Kindlasti on suunana õigem langetada maksumäära kui kehtestada maksuerisusi. Seda on ka rahanduskomisjon erinevate eelnõude kontekstis arutanud ja seda üldist lähenemist toetavad väga paljud majandusteaduse koolkonnad. Antud eelnõu paraku on sellele lähenemisele pisut vastupidise hoiakuga, ta tekitab maksusoodustuse selliselt, et ettevõte teeb need kulutused inimese eest ja samal ajal jääb siis riigile ikkagi, eeldusel, et neid kulutusi tehakse rohkem kui täna, mis minu hinnangul oleks ju loogiline. Kui uus maksusoodustus luuakse, siis inimesele endale vabu valikuid sellega otseselt juurde ei teki, mis tekiks näiteks tulumaksumäära langetamise puhul. Selles mõttes see isikliku valiku lähenemine on ka minu jaoks sümpaatne, aga antud eelnõu, nagu ka tegelikult eelmine eelnõu, kus eelnõu ettekandja väga selgelt tõi välja, et meil on vaja rohkem ühiselt otsustada, seda meie poolt arutletud printsiipi kahjuks ei käsitlenud. Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus Kolleeg Tõnis Kõiv, palun!

Tõnis Kõiv Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Vaadates seda eelnõu ja selle eelnõu seletuskirja eelkõige, siis siin on üks selline alalõik nagu seaduse rakendamisega seotud kulutused ja seadusest oodatavad tulud. Üllatusega avastasin, et siin ei ole mitte ühtegi numbrit. Mõnes mõttes ma saan aru ka seaduseelnõu autori eelnevast paljasõnalisusest ja paljusõnalisest põhjendusest, miks kõik niimoodi on. Aga sellegipoolest küsin rahanduskomisjoni esimehe käest: kas te rahanduskomisjonis jõudsite siis ikka ka konkreetsete numbriteni, mis kinnitavad seaduseelnõu autorite väidet, et riigieelarvesse midagi vähem laekuma ei hakka ja, teiseks, pigem ravikindlustuses tekib kokkuhoid? Kas te rahanduskomisjonis saite mõlemale reale ka vastavad numbrid, et saaks öelda, milline see mõju on? Aitäh!

Taavi Rõivas Aitäh! Tõepoolest, see oli antud eelnõu käsitlemisel isegi peateemaks. Eelnõu algataja nimetas seaduse mõju riigieelarvele rahanduskomisjoni istungil müstikaks. See, kui ta täna ütles puldist, et mõju on null krooni, siis see on nii-öelda järgmine või uus areng komisjoni jaoks. Küll aga julgesid komisjoni liikmed kahelda ka komisjoni koosolekul selles osas, et kas see mõju ikka nii väga väike on, kuivõrd tegemist on ca 1/4-ga keskmisest ettevõtte palgafondist, mis nüüd siis justkui muutuks maksuvabaks. Ma rõhutan, et sotsiaaldemokraadid on oma eelnõuga veel 8,33 korda lahkemad kui eelmine, Keskerakonna eelnõu. Ehk siis piirmäär, mis oleks maksuvaba, on 8,33 korda suurem. Me arutasime rahalist mõju ka eelmise eelnõu kontekstis ja seesama küsimus tõusetus eelmise eelnõu valguses ka selle eelnõu kontekstis. Tõsi, selle eelnõu algataja nimetas eelmise eelnõu algatajate tehtud rehkendust väga krõbeda sõnaga. Eelmise eelnõu algataja teadupärast nägi ette, et iga neljas ettevõte hakkab seda kasutama, ja siis oleks mõju riigieelarve saamata jäänud tuludele 318 miljonit. On ka arusaadav, et kui see rehkendus, mis Keskerakond tegi, peaks paika antud eelnõu puhul, siis mõju oleks suurusjärgus paar miljardit.

Aseesimees Keit Pentus Kolleeg Eiki Nestor, palun!

Eiki Nestor Kui rahanduskomisjoni esimehe Taavi Rõivase juurde tuleks üks tööandja ja küsiks, et nüüd, kus tema maksab 5 haiguspäeva eest – ta hakkas töötajaid vaktsineerima ja on nõus veel midagi muud tegema – miks ta peab selle pealt riigile maksu maksma? Mis siis komisjoni esimees ütleks talle, et ka samamoodi, et populist, mis sa tulid siia pärima?

Taavi Rõivas Aitäh! Ma juhin tähelepanu, et seda küsimust me komisjonis selliselt ei tõstatanud, küll aga ma võin öelda, et sellele tööandjale saaks vastata, et tänu sellele, et Eesti maksusüsteemis on suhteliselt vähe erisusi, on Eesti maksukoorem ka nendele ettevõtetele suhteliselt väiksem ja tänu sellele on Eesti ettevõtluskeskkond mitte ainult minu või mitte ainult Eiki Nestori, vaid ka väga mitmete väga hinnatud rahvusvaheliste agentuuride hinnangul oluliselt atraktiivsem kui mitmetes lähi- välisriikides. Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus Kolleeg Evelyn Sepp, palun!

Evelyn Sepp Aitäh! Ma pean ikka märkima, et rahanduskomisjoni esimees ei tee veel teist ettekannet tehes vahet ettevõtjal ja töövõtjal ja esitab siin statistikat kogu aeg oma suva kohaselt. Aga küsimus selline: seda eelnõud, sa väidad, et ei saa ka toetada sellel põhjusel, et riik on ise targem ja saab maksumaksja poolt teenitud ja kokkukogutud raha ise täpselt suunata. Samas me teame, et see, kuhu ta suunab, ei ole võib-olla ka kõige mõistlikum, igal juhul ei ole see piisav. Siin on justkui nagu vastuolu! Äkki sa seletad, miks ei ole riik suunanud tõhusalt nendesse meetmetesse otse ja efektiivselt raha, mis Eestis tervise olukorda parandaks, sest teatavasti on see ikkagi üha ja üha halvenev ja üsna lootusetult halvenev? Aitäh!

Taavi Rõivas Aitäh hea küsija! Kui sa pärast seda arutelu loed läbi Riigikogu stenogrammi, siis sa veendud ka ise, et sa panid minu suhu sõnu, mis mitte üle minu huulte enne ei tulnud. Samuti ma panen pisut imeks seda katset ahvatleda mind andma isiklikke hinnanguid, kui sa just äsja protestisid selle vastu protseduurilise küsimusega, et ma siin liialt palju annan isiklikke hinnanguid. Nii et kui sa lubad, siis ma sellele, võib-olla ka konksu allaneelamisele ei lähe. Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus Kolleeg Kalvi Kõva, palun!

Kalvi Kõva Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea rahanduskomisjoni esimees! Komisjon on teinud ettepaneku antud seaduse eelnõu esimene lugemine lõpetada. Eelnõu esitaja on siit puldist täna meile öelnud, et selle eelnõuga tulenev riigil saamata jäänud tulu on 0 krooni. Teie väitsite, et komisjonis oli palju, kes selles numbris kahtlesid. Mis te rahanduskomisjoni esimehena olete ette võtnud, et neid kahtlusi nii-öelda kõrvale tõrjuda enne teisele lugemisele tulemist saali? Ehk kas te olete tellinud mingisuguseidki ekspertiise või uurinud, mis see riigile saamata jäänud tulu oleks? Aitäh!

Taavi Rõivas Aitäh! Kuivõrd see eelnõu oli komisjonis vaid nädal tagasi, siis on selge, et selle lühikese ajaga parimagi tahtmise juures mingeid väga põhjalikke ekspertiise tellida ei ole võimalik. Küll aga ma siiski kordaks üle selle, mida ütles eelnõu algataja eelnõu mõju kohta ise komisjonis – teadupärast on see seletuskirjas kohustuslik osa, kirjutada ka eelnõu mõjud. Siin seletuskirjas on seda kirjeldatud väga üldsõnaliselt ja komisjonis kasutas algataja sõna "müstika". Minu hinnangul, taas kord nüüd annan isikliku hinnangu, ei ole Riigikogule kohane menetleda ega vastu võtta seadusi, mille mõju eelarvele on müstiline. Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus Kolleeg Sven Mikser, palun!

Sven Mikser Aitäh! Hea ettekandja! On kahetsusväärne, et kogu teie arutelu on segi paisanud asjaolu, et üks komisjoni liige kasutas komisjonis kõneldes sõna "müstika". Aga ma küsiks niimoodi: maksupoliitikal lisaks riigieelarve tulude kokkukorjamisele on veel üks oluline funktsioon – anda ühiskonnale signaal, et kas ühiskonda soovitakse suunata tarbimisele, säästmisele, investeerimisele või nii edasi. USA käimasoleva tervihoiudebati üks põhilisi kriitikaid olemasoleva süsteemi suhtes, mis on märkimisväärselt erinev loomulikult Euroopa erinevate riikide süsteemidest, on see, et Ameerika tervishoiupoliitika keskendub eelkõige ravile, jättes vajaliku tähelepanuta terviseedenduse ja haiguste ennetamise. Me oleme siin viimastel kuudel, viimastel aastatel korduvalt arutlenud erinevate maksupoliitiliste meetmete üle – küll ravimite käibemaksu üle, küll siis tulumaksusoodustuste üle, terviseedenduse üle jne. Kuidas sa rahanduskomisjoni esimehena ütleksid, millises suunas Eesti tervishoiupoliitikat üleüldiselt suunab Eesti maksupoliitika? Aitäh!

Taavi Rõivas Alustades küsimuse lõpupoolest, siis tervishoiupoliitikat on kõige efektiivsem või eeskätt, mis puudutab rahvatervise edendamist ja tervisespordi soodustamist, on kindlasti efektiivsem suunata läbi vastavate riigieelarve eraldiste, mitte läbi erinevate maksusoodustuste. Miks ma korduvalt nimetan seda komisjonis kõlanud eelnõu mõju, kus nimetati seda müstikaks? Miks ma seda kogu aeg kordan? Kui seda oleks nimetanud lihtsalt üks komisjoni liige, siis ei oleks võib-olla nii relevantne, oluline siin selle saali arutelu juures on teada, et müstiliseks nimetas selle eelnõu mõju eelarvele selle eelnõu algataja ehk siis mitte lihtsalt üks komisjoniliige, vaid eelnõu algataja. Mis puudutab sellesse, kas terviseedenduse kulud on liigselt seotud ravimisega või peaks seal olema rohkem ennetust, siis see oli aspekt, mis lisaks USA debatile oli tegelikult ka komisjonis arutelul ja seda käsitles oma kirjas ka Rahandusministeerium, kes eelnõu kohta seisukoha välja töötas ja nad ütlevad oma kirjas, et antud loetelus mahub tegelikult siia alla kogu ravikindlustus ehk siis mitte ainult ennetustegevus vaid ka antud eelnõu on väga selgelt ravimisekeskne. Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus Kolleeg Tõnis Kõiv, teine küsimus palun!

Tõnis Kõiv Aitäh! Lugupeetud Rahanduskomisjoni esimees! Siin esimese küsimuse vastuse peale juba sain enam-vähem suurusjärgu teada, et praeguse eelnõu hinnanguline maksumus riigieelarve jaoks võib olla kaks miljardit krooni. Aga siin on eelnõu autorid välja toonud, et ravikindlustusest saadud kokkuhoid võib kompenseerida erisoodustusmaksult saamata jäänud tulumaksu aga 33% sotsiaalmaksu sisaldab mitte ainult ravikindlustuse osa, vaid ka pensionikassasse minevat osa. Kas tuli rahanduskomisjonis ka see välja, kust allikast ja kui suures ulatuses tuleb kompenseerida pensionikassasse vähem laekuvat osa?

Taavi Rõivas Aitäh! Ma siiski parandaksin head küsijat! See viidatud suurusjärk 2 miljardit ei ole ei rahanduskomisjoni ega ka seda eelnõu hinnanud Rahandusministeeriumi ametlik number, vaid see on loogiline tuletus Keskerakonna arvutustest, mida selle eelnõu algataja mitte just kõige adekvaatsemaks ei pidanud. Sõltumata sellest, kas need Keskerakonna arvutused on lõpuni õiged või on seal ka eksimusruumi, usun ma, et on siililegi selge, et selle eelnõu mõju ei saa olla 0 krooni. See ei ole lihtsalt võimalik, sest see eeldaks, et kuskil on mingit kasutuseta rahad, mis siis ootavad seda, et liikuda terviseedendusse. Nii naiivset eeldust ei ole ilmselt kohane teha. Keskerakonna eelnõu mõjude hinnangust võeti lähtekohaks, et iga neljas ettevõte hakkab kasutama ja siis oleks see mõju üle 300 miljoni, aga tegelikult mööngem, et seda, kas seda hakkab kasutama iga neljas või iga teine – seda me tegelikult ei tea. See on puhas hinnangute küsimus ja seda mõjuanalüüsi ei suuda keegi teha, sest teha nii suurt maksusoodustust ja ennustada täpselt, kuidas rahvas sellele reageerib ja kuidas ettevõtjad käituma hakkavad – seda me ei saa väga täpselt ette teada. Võttes aluseks ainsa rehkenduse, mis meil nende üsna sarnaste eelnõude puhul on ja korrutades siis läbi selle maksuvaba määraga, siis tõesti võib järeldada, et selle eelnõu mõju võiks olla paari miljardi suurusjärgus. Aga ma ütlen veel kord, et kõik need numbrid annavad meile aimu üksnes suurusjärgust, kuna siin on hästi palju hinnangulist, sest me ei tea, milline osakaal ettevõtetes seda soodustust kasutama hakkaks. Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus Protseduuriline Jüri Tamm! Palun mikrofon Jüri Tammele!

Jüri Tamm Rahanduskomisjoni esimees mainis Siili nime, kes see müstiline siil on?

Taavi Rõivas Aitäh! "Siililegi selge" on eesti keeles küllalt laialt kasutatav kõnekäänd. Ma usun...

Aseesimees Keit Pentus Kolleegid, tegu ei olnud protseduurilise küsimusega, ma vabandan! Teiseks küsimuseks on sõna kolleeg Evelyn Sepal. Palun!

Evelyn Sepp Aitäh! Ma siiani ei suuda uskuda oma kõrvu, aga juba kaks tundi ei saa rahanduskomisjoni esimees vahet tehtud ettevõttel ja töövõtjal ehk kui sa oleks lugenud tähelepanelikult Keskerakonna eelnõu seletuskirja, millele sa pidevalt viitad, siis räägitakse seal eeldusest, et juhul kui iga neljas tööealine elanik ehk siis umbes 150 000 töövõtjat kasutaks seda soodustust, siis oleks teenistuslikult see maksumus umbes selline. Võta seda kui küsimust või kommentaari, aga tee teinekord ka eelnõu selgeks endale, kui sa tuled seda kaitsma!

Taavi Rõivas Aitäh! Ma siinkohal juhin tähelepanu, et iseenesest see kommentaar on õige. Kui te ütlete, et teie olete kasutanud siin töövõtjaid, siis selles mõttes sisulises mõttes ei oma suurt tähendust, kas neljandik töötajatest või neljandik firmadest. Oluline on, jah, tõesti see, et neljandikule Eesti töövõtjatele, kui pakutakse seda maksusoodustust nende tööandjate kaudu, et siis on selle mõju 318 miljonit, kui seda pakutakse oluliselt rohkematele, siis on see oluliselt suurem. Aga fakt on see, et eks see teatud korelatsioonis on nii töövõtjate arv kui tööandjate arv. Selles mõttes sisuliselt väga suurt vahet see ei tähenda. Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus Kolleeg Eiki Nestor, teine küsimus palun!

Eiki Nestor Kui komisjoni esimees veel pole taibanud, siis see müstiline number on null. Aga ma küsin lihtsama küsimuse. Kui valitsussektori tasakaal teatud otsustest võitis 800 miljonit krooni aastas, siis kui palju Eesti ettevõtted kokku maksid eelmisel aastal erisoodustusmaksu tõttu tulumaksu? Sinna loetellu kuuluvad hotellid, autod, ma-ei-tea-mis-iganes soodustused, mida tehakse üle Vabariigi Valitsuse antud piiride ja normide ja kui palju erisoodustusmaksu kokku laekus riigieelarvele?

Taavi Rõivas Aitäh! Hea küsija, kui sa kogenud poliitikuna julged tõesti väita, et maksusoodustus, mis hõlmab ligikaudu ühte neljandikku ettevõtete palgafondist, on riigieelarvele mõjuga null, siis seda arvamust on väga raske jagada. Mis puudutab täna erisoodustusmaksu maksmist – võtame sealt need autod ja kõik muu kõrvale, sest see ei puutu antud eelnõu teemasse ehk terviseedendusse – siis küllap sa mõistada, et kui maksusoodustust ei ole, siis on ettevõtete ja töötajate käitumine selles osas üks. Kui sellesse sektorisse tehakse tohutult suur maksusoodustus, tohutu suure all ma pean silmas 30 000 aastas ehk siis ligikaudu 1/4 ettevõtete keskmisest palgafondist, siis oleks väga naiivne eeldada, et see ei mõjuta nende ettevõtete ja ka töövõtjate käitumist. Täiesti selgelt, kui me sellise maksusoodustuse teeme, siis võib prognoosida seda, et senisest palju-palju suuremal määral hakkavad ettevõtted pakkuma oma töötajatele palgatõusu asemel või osana palgast või osana preemiast või kuidas iganes, pakkuma nii spa-tuusikuid kui võimalust tervisehoiuteenuseks ja summa summarum jääb sealt päris kindlasti makse ka riigile laekumata. Ütlen veel kord: eeldada, et 1/4 palgafondist oleks võimalik maksusoodustusega niimoodi õhku paisata, et riigieelarve sellest midagi ei kaota, on erakordselt lühinägelik. Sellest perpetum mobile't ei suuda isegi sotsiaaldemokraadid välja mõelda. Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus Kalvi Kõva, teine küsimus palun!

Kalvi Kõva Aitäh, istungi juhataja! Härra rahanduskomisjoni esimees! Ütleme, kui see seaduseelnõu hakkab rakenduma seadusena ja väga paljud Eesti ettevõtted hakkavad oma töötajatele ostma nii spordihooneaegu kui kasutama spordirajatisi, tuleb kindlasti nende spordirajatiste hooldamiseks sinna võtta juurde tööle inimesi. Ehk siis, kas te rahanduskomisjonis arutasite ka sel teemal, et kui suur võib olla riigile tulu just nende lisandunud töökohtade osas ning kas te arutasite ka seda, et kuna väga palju spordirajatisi on kohalike omavalitsuste omanduses või nende sihtasutuste omandis, kui palju see on nagu tulu just kohalike omavalitsuste eelarvetesse? Aitäh!

Taavi Rõivas Aitäh! Arutasime selles kontekstis, et tõesti osa nendest kroonidest, mis jääb riigile maksutuludena saamata, laekub, peale teatud ringi muud kaudu. Aga ma siiski rõhutan, et komisjonis oli kaks arvamust. Oli arvamus, et need eelnõud on väga head – see oli üks arvamus, ja teine arvamus oli siis, kes pidas neid eelnõusid oma eesmärgi mõttes sümpaatseteks, kuid väheefektiivseteks. Ehk siis nendest kroonidest, mis ühte või teise valdkonda suunatakse, ainult osa jõuab pärale, seetõttu ebaefektiivseteks, ja teiseks, pidas neid eelnõusid ka riigile praeguses olukorras üle jõu käivateks. Aga on selge, et täiesti ettearvatavalt kulges see joon opositsiooni ja koalitsiooni vahelt, sest koalitsiooni ülesanne, paraku, on mitte ainult jagada häid lubadusi, mis võib olla opositsiooni privileeg, vaid jälgida ka seda, kas riigi tulud ja kulud tasakaalu tulevad. Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus Kolleeg Maret Maripuu, palun!

Maret Maripuu Aitäh! Hea ettekandja! Mul on üks selline küsimus, et kui ma kuulan siin küsimusi, siis räägitakse kogu aeg töövõtjatest. Kas komisjonis on olnud plaan siis töölepingu seadusest loobuda? Nagu me teame, on töövõtjad reguleeritud võlaõigusliku lepingu alusel ja töötajad töölepingu järgi, kas leitakse, et me peaksimegi jääma töösuhteid reguleerima vaid võlaõigusliku lepingu alusel?

Taavi Rõivas Aitäh! Seda arutelu me komisjonis ei avanud. Antud kontekstis omab see terminoloogia tähendust ainult selles, et hinnata, kas eelmise eelnõu kontekstis toodud arvestused on õiges suurusjärgus või mitte. Suures plaanis, ma ütlen veel kord, ei ole vahet, kas me räägime neljandikust ettevõtetest või neljandikust töötajatest, kes seda maksusoodustust saavad – kõik saavad enam-vähem ühtemoodi aru. See suurusjärk on niikuinii selline, et seal on nii palju hinnangulisust, see täpsus on niikuinii küllalt suure loksuga. Seda, ma usun, on see arutelu juba piisavalt illustreerinud. Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole, tänan rahanduskomisjoni esimeest. Head kolleegid, kas soovite avada läbirääkimised? Avan läbirääkimised, palun kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja Margus Tsahkna.

Margus Tsahkna Aitäh, hea juhataja! Head töökaaslased! Sellesama eelnõu kohta ma algselt ei tahtnud sõna võtta, kuna sisuliselt oleks mu sõnavõtt olnud samasugune nagu eelmine kord, et idee on hea. Tahaks siin sotsiaaldemokraate tänada selle idee just nimelt praegu saali toomise eest, kuid eelnõu esitaja poolt Eiki Nestor mainis ära nii minu nime kui ka IRL-i seisukohad ja ma tõepoolest tahaksin heale Eikile vastata. Olid head ajad, kui me olime koos valitsuses mõned aastad tagasi, kui veel ei olnud näha nii suurt kriisi ei Eesti rahanduses ega majanduses üldse. Ma arvan, et ka tuleviku suhtes, kui me vaatame, kuidasmoodi Eesti riik võiks käituda töötajatega ja eelkõige nende inimestega, kes tööd annavad, siis kindlasti tuleks soodustada tervise eest hoolt kandmist. Ma arvan, et tulevikus on see eelnõu väga asjakohane, kui riigil hakkab paremini minema, kuid praegusel hetkel, vaadates näkku nendele prognoosidele ja siinsamas Riigikogus paari nädala pärast arutusele tulevale riigieelarve seadusele, siis ei ole võimalik sellisel kujul seda eelnõu toetada. Loodetavasti ka Eiki saab sellest aru. IRL ei toeta selle eelnõu menetlemist siin saalis täna. Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus Aitäh! Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Eiki Nestor Hea juhataja! Austatud Riigikogu! Ma tulin siia, ütlemaks kahte asja. Kõigepealt ühte, mida ma olen kordi nimetanud ja mida ma jään kordi nimetama. See lihtne tõde kõlab nii: meie teiega elame Euroopas, vananevas ühiskonnas, ja selles ühiskonnas täiesti paratamatult tehtavad kulutused inimeste tervise huvides suurenevad. See küsimus, millele poliitikud peavad vastama, on esmapilgul lihtne: kes need kinni maksab? Ma meenutan seda seetõttu, et tean, et selle eelnõu kõige suurema vaenlase Reformierakonna ridades on väga palju arste. Küsige oma arstide käest, uskuge mind, nad räägivad teile sedasama. Mul oleks väga hea meel, kui poliitikud ühel heal päeval sellest aru saaksid. Laias laastus selle eelnõu mõte on ju tuua inimese tervise juurde raha, anda mingilgi määral vastus küsimusele, kes selle eest maksab. Teiseks ma tahan tänada kolleeg Trapidot selle eest, et ta komisjonis meie eelnõu toetas ja tänu sellele ta siia saali jõudis. Ma võin aru saada Margus Tsahkna põhjendustest ja kutsun üles rohelisi järgnema Trapido eeskujule. Kuid Tsahknast võib veel aru saada, aga koht RMK nõukogus ja KIK-i nõukogus ei ole nagu see kaup, millega oma hääli ära anda. Seda ei maksa teha.

Aseesimees Keit Pentus Head kolleegid! Rohkem kõnesoove ei näi olevat, lõpetan läbirääkimised. Riigikogu juhatusele on laekunud Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni poolt ettepanek tulumaksuseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu nr 520 tagasi lükata. Alustame selle ettepaneku hääletuse ettevalmistamist. Kolleegid, kas võime asuda hääletamise juurde? Kolleeg Rein Aidma, palun!

Rein Aidma Aitäh, lugupeetud juhataja! Palun Reformierakonna fraktsiooni nimel kolm minutit vaheaega.

Aseesimees Keit Pentus Palun see ettepanek ka kirjalikult ja kuulutan välja vaheaja. Istung jätkub 12.13.

Aseesimees Keit Pentus Head kolleegid, Reformierakonna fraktsiooni poolt võetud 3-minutiline vaheaeg on läbi. Kas võime asuda hääletamise juurde? Tänan! Panen hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ettepaneku tulumaksuseaduse muutmise täiendamise seaduse eelnõu nr 520 SE tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Hääletustulemused

Aseesimees Keit Pentus Ettepaneku poolt hääletas 49 Riigikogu liiget, vastu 35 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Seega on eelnõu nr 520 SE menetlusest välja langenud. Lähme oma päevakorraga edasi.


Üles / Tagasi

3. 12:14 Looduskaitseseaduse muutmise seadus

Aseesimees Keit Pentus Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu nr 528. Ma palun Riigikogu kõnetooli algatajate esindaja Aleksei Lotmani!

Aleksei Lotman Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Pisut papagoi tunne tuleb peale taas kord samu asju siit puldist rääkides, aga mis parata, see on vist meie palga sees. Pealegi olevat kordamine tarkuse ema. Niisiis, käesoleva aasta algul jõustunud metsaseaduse muutmise käigus sisseviidud muudatused on toonud looduskaitseseadusesse mõningaid sisevastuolusid, mis võivad ohustada meie kaitstavate metsade looduslikku mitmekesisust. Üks neist probleemsetest sätetest on § 32 lõige 4¹, mis sätestab hoiualal lubatud uuendusraie lankide piirsuuruse. Näiliselt on tegu loodushoidliku paragrahviga, kuid seda vaid näiliselt. Asja sisu mõistmiseks tuleb pisut selgitada ajalugu – taas kord. Hoiuala mõiste kujundati vajadusest luua Eestis Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustik ka neile aladele, kus kaitseala pole ega ole seda ka otstarbekas tekitada. Ja nõnda keelabki looduskaitseseaduse § 32 lõige 2 hoiualal nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamise või kahjustamise, mille kaitseks on hoiuala loodud. See regulatsioon on üsna otse üle võetud loodusdirektiivi 6. artiklist, mis sätestab Natura 2000 alade kaitsekorra ja on igati asjakohane. Kui aga nüüd tekitati uus paragrahv, mis sätestab raiepiirangud mehaaniliselt suuruse järgi, on tõsine oht lageraie lubamiseks näiteks seal, kus valikraie oleks küll asjakohane, aga lageraie kujutaks endast elupaiga sisulist hävitamist. Ma ei hakka siin pikemalt seletama, et selline asi võib meile kaela tuua rikkumismenetluse Euroopa Komisjonilt, sest see pole tõesti lõpuks peamine, vaid peamised on ikka ohud meie oma loodusele. Roheliste eelnõu pakub kõnealuse sätte ümbersõnastamist selliselt, et oleks välistatud selle tõlgendamine looduse kahjuks. See jätab alles kõik kehtivas seaduses olevad piirangud uuendusraie langi suurusele, kuid sätestab, et uuendusraie on lubatud üksnes siis, kui see ei kahjusta hoiuala moodustamiseks olevate elupaikade soodsat seisundit. § 91 lõige 13 on teine neid uutest probleemsetest sätetest. See lubab kaitsealade piiranguvöönditesse piiratud ulatuses uuendusraiet, kui kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti. Samas on looduskaitseseaduses, täpsemalt § 31 lõike 1 punktis 5 alguses peale olnud sätestatud põhimõte, et kui kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti, on piiranguvööndis uuendusraie keelatud. Seega oleme jõudnud olukorda, kus sama seaduse üks paragrahv keelab ja teine lubab uuendusraie, sealhulgas lageraie kaitsealade piiranguvööndites. Tegemist on ilmselge vastuoluga, kusjuures sellise vastuoluga, mis võib ohustada meie kaitsealuseid metsi. Roheliste pakutav eelnõu täpsustaks seadussätet selliselt, et piiratud ulatuses uuendusraie oleks lubatud kaitsealal vaid siis, kui see on kaitse-eeskirjaga üheselt lubatud. See olevat väidetavalt olnud ka kõnealuse sätte kirja pannud Keskkonnaministeeriumi ametnike mõte, ainult selle sõnastamine õnnestus nii, nagu vahel juhtub. Meie eelnõu on sõnastatud selliselt, et mõlema kõnealuse sätte tõlgendamine looduse kahjuks muutub võimatuks. Seega peaks kõik need, kes hoolivad meie metsade elurikkuse säilimisest, seda eelnõu toetama. Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus Aitäh, kolleegidel küsimusi ei ole, tänan algatajate esindajat. Palun kõnetooli keskkonnakomisjoni esimehe Mart Jüssi. Palun!

Mart Jüssi Aitäh, lugupeetud aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Keskkonnakomisjon arutas seda eelnõud oma korralisel istungil 14. septembril ja ministeeriumi poolt oli kutsutud istungile looduskaitse osakonna juhataja kt Taimo Aasma ja peaspetsialist Marika Erikson. Selle eelnõu arutelu jäi kandvaks seesama sõnastuse võimalik tõlgendus erineval moel. Ja kuna suvel oli meile kirjalikult esitatud ka ministeeriumi seisukoht, mida eelnevalt ei olnud komisjon arutanud ja sellele oli lisatud kirjalikult ka algataja vastulause, siis selle arutelu sisulise edasiviimise nimel leidis komisjon, et on vaja kindlasti neid seisukohti täpsustada. Üldise arutelu põhjal otsustas komisjon määrata kõigepealt selle eelnõu komisjoni poolseks esindajaks siin Riigikogu saalis mind, teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada see eelnõu tänase istungi päevakorda ning hääletega 4 poolt, 6 erapooletut, tehti see otsus ning ka sama häälte suhtega otsustati esimene lugemine lõpetada, kuid mitte lõpetada sellega arutelu täiesti. Otsustati samuti algatada selles küsimuses komisjoni töörühm, mis koguneb homme arutama nii looduskaitseseaduse kui ka varem esitatud metsaseaduse muudatust just selles osas, et selgelt ja üheselt mõistetavalt täpsustada seda sõnastust ja jõuda arusaamisele, kas selles sõnastuses kätkeb oht Eesti keskkonnale või mitte. Samuti tehti ettepanek määrata eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 6. oktoober k.a, kell 16.00. See oli üldiselt komisjonis toimunust lühidalt kõik. Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus Aitäh! Teile on ka küsimusi. Palun, kolleeg Kalvi Kõva.

Kalvi Kõva Aitäh, hea istungi juhataja! Hea Mart! Missugune see valitsuse ehk siis Keskkonnaministeeriumi poolne seisukoht või arvamus oli? Sa ütlesid, et tuli küll, aga mis seal täpselt oli, missugune see oli?

Mart Jüssi Tänan täpsustamast! Tõesti, ma jätsin selle ütlemata! Valitsuse seisukoht oli seda eelnõu mitte toetada, aga see seisukoht oli toetatud sarnasele argumentatsioonile, mis meil ka komisjonis läbi käis, et see sõnastus ei anna üheselt mõistetavat selgust, kas langi suuruse piiramine on looduskaitseliselt kahjulik või kasulik, kui algataja eesmärk oli rääkida lankidest kui sellisest. Ja teine seisukoht, mis selles kirjas väljendatakse, on see, et ei ole selge, milline täpselt on kaitse-eeskirja ja kaitsekorralduskava roll selles kontekstis. Need argumendid on vaja kindlasti läbi vaadata ja arutada. Aga kirjas, jah, valitsus ei toetanud seda eelnõud. Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus Tänan, rohkem küsimusi ei ole. Aitäh keskkonnakomisjoni esimehele! Head kolleegid, kas on soove avada läbirääkimised? Ei näi kõnesoove olevat. Seega läbirääkimisi ei ava ja ühtlasi on Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu nr 528 esimene lugemine lõpetatud ning vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on antud eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 6. oktoober kell 16.00.


Üles / Tagasi

4. 12:22 Riiklike peretoetuste seaduse § 6 muutmise seadus

Aseesimees Keit Pentus Rahvaliidu fraktsiooni algatatud riiklike peretoetuste seaduse § 6 muutmise seaduse eelnõu 497. Palun kõnetooli Riigikogu liikme Mai Treiali!

Mai Treial Austatud juhataja! Head kolleegid! Rahvaliidu fraktsiooni algatatud riiklike peretoetuste seaduse muutmise eelnõu eesmärk on leevendada töötuks jäänud lastega perede majanduslikku olukorda ja tagada neile tingimused majanduslikuks toimetulekuks vähenenud sissetulekute tingimustes, võimaldada lapsehooldustasu mõlema vanema või üksikvanema töötuks jäämise korral. Käesolevaks ajaks on töötuks jäänud üle 75 000 inimese. Eelnõu esitamise ajal, 12. mail k.a oli töötuid ca 60 000. Eriti keeruliseks kujuneb pere toimetulek juhul, kui töötuks on jäänud ainus pere töövõimeline liige või kui tegemist on töötuks jäänud üksikvanemaga. Seaduse muutmisega soovime leevendada töötuks jäänud lastega perede majanduslikku olukorda ja tagada laste toimetulekuvõime vähenenud sissetulekute tingimustes. 2009. aasta riigieelarve seaduse § 3 kohaselt on lapsehooldustasu määr 1200 krooni kuus, vastavalt riiklike peretoetuste seaduse § 4 lõigetele 2 ja 3. Eelnõu esitajad on seisukohal, et võimaldada lapsehooldustasu ka mõlema vanema või üksikvanema töötuks jäämise korral, ja toetust tuleks maksta pooles lapsehooldustasu määras ühe lapse korral ja enama laste korral veerandi lapsehooldustasu määras iga lapse kohta. Toetust tuleks maksta lapsevanema kogu töötukassas töötuna arveloleku perioodil. Kehtiva seduse kohaselt makstakse lapsehooldustasu üldjuhul kuni lapse kaheksanda eluaastani. Meie fraktsioon soovib seadust täiendada, et lapsehooldustasu makstaks ka pärast kaheksandat eluaastat, juhul kui üksivanem või siis mõlemad vanemad on jäänud töötuks. Pere toimetulek kujuneb keeruliseks, kui töötuks on jäänud pere ainus töövõimeline liige või mõlemad vanemad, ja seepärast tuleks laste kasvatamist majanduslikult toetada, et lastel oleks võimalik jätkata korralikult kooli- ja huvihariduse saamist. Kindlasti huvitavad teid, missugused on seaduse mõjud ja rakendamiseks vajalikud kulutused. Me saame anda hinnanguliselt eelnõule ka teatud vajaduse, ja kui arvestada, et lapsehooldustasu saajate arv võiks kasvada 10 000 võrra, siis võrreldes eelmise aasta lõpuga oleks kasv 5000 isiku juures ja kokku oleks täiendavaid kulusid riigieelarvele lisandumas ligikaudsetel arvutustel ca 60 miljoni krooni ulatuses. Riigikogu sotsiaalkomisjon toetas seaduseelnõu esimese lugemise lõpetamist konsensuslikult, kuid valitsus jättis eelnõu toetuseta. Vabariigi Valitsus ei ole toetanud eelnõu järgmistel põhjustel. Esiteks, riiklike peretoetuste seaduse eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Meie näeme, et toetust makstakse lapsevanemate töötuks jäämise või töötuna arvel oleku korral. Kui viimasel ajal võib tõdeda, et üha suurenenud on vanemate sissetulekust mõjutatud toetused, siis seaduseelnõus pakutud laste toetamise võimalus ei sõltu kuidagi pere varasema sissetuleku suurusest, vaid laste arvust töötuga peres. Teine Vabariigi Valitsuse seisukoht on, et iga täiendava toetuse loomine vajab eelnevalt põhjalikku analüüsi, tuleb hinnata toetuse maksmise eesmärki, mõjusid ning toetuse maksmise otstarbekust, samuti ka toetuse maksmise skeemi sobitumist olemasolevasse peretoetuste skeemi. Käesoleva toetuse puhul vajaks kindlasti hindamist toetuste mõju toetuse saaja käitumisele töötusest tööhõivesse naasmisel. Tõsi, praegu ei ole näiteks ühtegi analüüsi ega anna ka Praxise tööd vastust sellele, millised võiksid olla vanemahüvitise ja peretoetuste mõjud ka majanduslanguse olukorras, kui vanemate palgad on madalad, töötus on suurem ja ootused tuleviku suhtes kartlikumad. Kahtlemata on niisugust käsitlust vaja, kuid meil ei ole aega oodata ja alustada tuleks praegu. Kolmandaks, Vabariigi Valitsuse seisukoha järgi ei ole seletuskirjas toodud välja mõjusid, et laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutused suureneksid siis, kui lastevanemad on jäänud töötuks, pigem on probleemiks raskendatud toimetulek sissetulekute vähenemise tõttu. Tahan siinjuures öelda, et kindlasti vajab äramärkimist perede suur laenukoormus. Toon näiteks kodulaenu, mida töötuga peres ei suudeta tagasi maksta, ja kui ei ole ka sugulasi, kellelt abi otsida, võib ähvardada ju peret kodutuks jäämise oht. Tahan rõhutada, et Eesti riigi sotsiaalpoliitika üks eesmärkidest on ikka olnud ka lastega perede vaesuse vähendamine ja rahalised toetused on seda aidanud saavutada. Nii ongi toimetulekuraskustes perede arv viimastel aastatel vähenenud, ent käesoleval aastal on toimetulekuabi vajavate perede arv suurenenud. Arutasime seda ka sotsiaalkomisjonis, et käesoleva aasta 1. juuli seisuga on saanud toimetulekutoetust vastavalt 13 000 peret, sealhulgas lastega peresid 4500, ja möödunud aastal sama seisuga oli peresid vastavalt 8294 ja 2482. Kuigi siin võib öelda, et protsentuaalselt on jäänud lastega perede osatähtsus toetusesaajate hulgas samas, on ometi arvulised näitajad väga suured. Kui seaduse eesmärgiks on perede, kus vanemad on jäänud töötuks, toimetuleku parandamine, siis sedasama eesmärki täidab ka riigi rahastatav kohalike omavalitsuste poolt väljamakstav toimetulekutoetus, väidavad valitsuse esindajad oma neljandas ettepanekus. Tuuakse välja see, et vastavalt 2009. aasta riigieelarve seadusele on toimetulekupiiri määr 1000 krooni kuus üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele ning 800 krooni pere teisele ja igale järgnevale liikmele. Kui toimetulekutoetuse saaja kõik pereliikmed on alaealised, üksikvanemate puhul makstakse taotlejale täiendavalt sotsiaaltoetust 200 krooni. Tõsi, toimetulekutoetust saab pere, kelle kuu netosissetulek pärast eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Seega siis vastavalt 1000 krooni pere esimesele liikmele ja igale järgmisele pereliikmele 800 krooni. Aga me peame panustama lastega perede vaesusest väljatoomise vajadusele ja kaitsma, et uued pered vaesusesse ei langeks. Toimetulekupiiri kehtestamisel on lähtutud ka minimaalsetest kulutustest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Rahvaliidu fraktsiooni arvates ei piisa kahjuks siinjuures küll nendest kulutustest näiteks laste huvihariduse kulude katmiseks jne. Vabariigi Valitsuse viienda seisukohana on välja toodud Rahandusministeeriumi vastus kooskõlastuskirjana, et arvestades majanduse hetkeseisu, puuduvad käesoleval ajal võimalused lisasoodustuste kehtestamiseks. Ma väidan, et kui arvestada majanduse hetkeseisu, siis just rasketel aegadel ongi vaja inimestele tuge ja eelnõus pakutava toetuse puhul ei ole tegemist nn lisasoodustusega, vaid peret kriisist väljaaitava abinõuga. Arvame, et vabandused, et riigi võimalused nõrgemate eest hoolitsemisel on piiratud, pole õigustatud. Eks meil tuleb ka rohkem tähelepanu pöörata just sellele, kust sotsiaalpoliitikale raha juurde leida, mitte esimesena välja pakkuda seda, et kellelt siis raha ära võtta. See võib-olla ongi lühidalt meiepoolne seisukoht ka Vabariigi Valitsuse avaldatud mittetoetavale ettepanekule. Aitäh kuulamast!

Aseesimees Keit Pentus Aitäh! Teile on ka küsimusi. Palun, kolleeg Maret Maripuu.

Maret Maripuu Aitäh! Hea ettekandja! Riiklike peretoetuste seadus § 6 ütleb, et lapsehooldustasu on igakuine toetus, mida makstakse 1–3-aastase lapse vanemale, 3–8-aasta lapse vanemale makstakse seda siis, kui peres on lisaks kuni 3 -aastaseid lapsi. Ja siit minu küsimus: miks te näete oma eelnõus ette toetada neid peresid, kus lapsed on 8 -aastaseks saanud? Kas te arvate, et peres, kus on 3–8-aastased lapsed ja mõlemad vanemad töötud, ei vajaks seda toetust, mis te välja pakute?

Mai Treial Aitäh, hea küsija! Kindlasti on ka nendel peredel keeruline majanduslik olukord ja kui te näete seda vajadust, oleme me nõus sellega, et te teete ettepaneku ja me võime arvestada töötuksjäänu toetusega kõikides vanustes laste puhul, kes perekonnas on. Kuid samas me pidasime silmas riigi rahakotti mitte väga lõhki ajada ja pakkuda sellist täiendavat võimalust siiski just nendele lastele. Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus Palun, kolleeg Maret Merisaar.

Maret Merisaar Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kuidas Rahvaliit suhtub sellesse, et puudu olev raha leitakse kas ressursitasude edasisest suurendamisest või aktsiisimaksu tõstmisest?

Mai Treial Aitäh! Rahvaliit näeb niimoodi, et raha tuleb leida riigieelarvest ja missugused vahendid toovad riigieelarvesse lisaraha. Mis puudutab aktsiise ja ressursitasusid, siis eks me oleme varemgi välja öelnud oma seisukoha just nende maksude tõstmise osas. Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus Palun, kolleeg Maret Maripuu, teine küsimus.

Maret Maripuu Aitäh! Ma küsiksin veel kord üle. Kas algatajad on siis veendunud, et ühe lapsega perekond, kus kasvab üks laps ja ta saab lapsehooldustasu kuni lapse kolme-aastaseks saamiseni ja nad mõlemad, nii ema kui isa jäävad töötuks, siis teie eelnõu puhul see pere saab ise hakkama kuni lapse 8-aastaseks saamiseni? Sest nii on teil eelnõus kirjas.

Mai Treial Aitäh! Selle kohta öeldakse niimoodi, et kui viga näed laita, siis tule ja aita. Teeme ära, parandame ära!

Aseesimees Keit Pentus Palun, kolleeg Tõnis Kõiv!

Tõnis Kõiv Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Sotsiaalkomisjonis seda eelnõu arutades tuli muuhulgas välja ka see, et need töötuks jäänud lapsevanemad saavad toimetulekutoetust ja täiendav lapsetoetus läheb tegelikult toimetulelkutoetuse tulude arvestusse ehk siis tekib n-ö nagu nullsumma, ühest kohast antakse juurde, mis võetakse teisest kohast maha ja töötud lapsevanemad tegelikult ühtegi lisakrooni ei saa. Kas te olete nüüd praeguseks välja mõelnud lahenduse ka selleks, et tegelikult ikkagi mingisugune lisaraha ka puudust kannatavate inimesteni jõuaks? Aitäh!

Mai Treial Aitäh! Selle arutelu üle sotsiaalkomisjonis olen ma väga tänulik ja tõepoolest, me ei olnud kõrvutanud peretoetuste seadust ja toimetulekutoetuste seadust, sest vahepeal oli ka see aeg, kus laste- ja peretoetused ei läinud pere sissetuleku hulka. Aga ühel hetkel niisugune muudatus tehti ja need toetused võetakse pere sissetuleku hulka arvesse. Meie näeme seda lahenduse võimalust selliselt, et just need toetused, mida makstakse lapsehooldustasuna töötuga perele, ei peaks minema toimetulekutoetuse saamisel pere sissetuleku hulka ja see võimalus oleks meil muudatusettepanekutega võimalik ära klaarida. Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Tänan eelnõu algatajate esindajat! Palun nüüd kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Maret Maripuu!

Maret Maripuu Austatud istungi juhataja, head kolleegid! Komisjon arutas Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud riiklike peretoetuste seaduse § 6 muutmise seaduse eelnõu 497 SE kahel korral, 14. ja 15. septembril. Lisaks komisjoni liikmetele osalesid arutelul ka Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna peaspetsialist Kati Lõbu ja sotsiaalministri nõunik Timo Vaarmamn. Lubage siis järgnevalt tutvustada, mida komisjonis räägiti. Algatajate poolt tutvustas eelnõu Mai Treial ja ma ei hakka üle kordama seda, mida ta juba ka siin teile rääkis, pigem siis arutelu poole pealt. Nagu ka eelnõu algataja ütles, Vabariigi Valitsus eelnõu ei toetanud ja komisjonile tutvustas valitsuse seisukohti Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna peaspetsialist Kati Lõbu. Ja põhjused, miks valitsus eelnõu ei toetanud, olid järgmised. Kõigepealt rõhutas valitsuse esindaja, et riiklike peretoetuste seaduse eesmärk on tagada lapsega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine, mitte toetada vanemaid juhul, kui nad on tööst ilma jäänud. See peaks olema teise seaduse reguleerimise objektiks. Teisena toodi välja, et iga täiendava toetuse loomine vajab eelnevalt põhjalikku analüüsi. Tuleb hinnata toetuse maksmise eesmärki, mõjusid ning toetuse maksmise otstarbekust, samuti ka toetuse maksmise skeemi sobimist olemasolevasse peretoetuste skeemi. Käesoleva toetuse puhul vajaks kindlasti hindamist toetuse mõju toetusesaaja käitumisele töötusest tööhõivesse naasmisel. Kolmanda punktina toodi välja, et eelnõu seletuskirjas ei ole toodud välja mõjusid, et laste hooldamise, kasvatamise, õppimisega seotud kulutused suureneksid siis, kui laste vanemad on jäänud töötuks, pigem on sel juhul probleemiks raskendatud toimetulek sissetulekute vähenemise tõttu. Ja neljanda punktina tõi Kati Lõbu välja selle, et kui seaduseelnõu eesmärgiks on perede, kus vanemad on jäänud töötuks, toimetuleku parandamine, siis seda sama eesmärki täidab ka riigi rahastatav, aga kohalike omavalitsuste poolt väljamakstav toimetulekutoetus. ' Komisjoniliikmed esitasid algatajale küsimusi seletuskirjas toodud eelnõu rakendamiseks vajalike rahaliste kulutuste kohta ja samuti ka andmete õigsuse kohta. Ministeeriumi esindajatelt küsiti veel, kas riik on planeerinud toimetulekutoetuse piiri muutmist? Ministeeriumi esindaja tõdes, et seda teemat on arutatud, kuid otsus selle kohta, et toimetulekutoetust tõsta, ei ole. Samuti tõdesid Sotsiaalministeeriumi esindajad, et andmeid töötu lastest ja nende vanusest ei koguta ja seaduslik alus selliste andmete kogumiseks praegusel hetkel ka puudub. See tähendab seda, et olemasoleva eelnõu idee elluviimine esitatud kujul on võimatu, sest kõik töötutega seotud toimingud viib läbi ja kogub nende kohta andmeid Eesti Töötukassa tööturuteenuste ja toetuste seaduse ning sellest lähtuva töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registri põhimääruse ning töötuskindlustuse seaduse ja sellest lähtuva töötuskindlustuse andmekogu põhimääruse alusel ettenähtud korras ja ulatuses. Kuivõrd töötuna arvele võtmine, töötuskindlustushüvitise määramine ja töötutoetuse määramine ei eelda soovi avaldanu leibkonna andmete kontrollimist ja kogumist, siis nende toimingute käigus ei kogugi Eesti Töötuskassa mingeid andmeid isiku perekonnaseisu või leibkonna koosseisu kohta. Selliste andmete kogumine viidatud isikutelt ei oleks kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ehk ideega, et riik ei tohi nõuda inimeste kohta enamate andmete kogumist, kui konkreetse teenuse, toetuse või hüvitise määramiseks minimaalselt vajalik on. Arutelu käigus selgus, et pere sissetulek sellise täiendava toetuse kehtestamisega, nagu algatajad on välja pakkunud, ei kasva, vaid jääb samaks, kuna toimetulekutoetus samal ajal väheneb, sest toimetulekutoetuse arvutamisel loetakse sissetulekuks kõik tulud, mis ei ole sotsiaalhoolekande seaduses eraldi välja toodud e Ehk siis, sotsiaalhoolekande seaduse § 22²lõige 2 ütleb: "toimetulekutoetuse arvestamisel ei arvestata üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka ühekordseid toetusi, puuetega inimeste sotsiaaltoetuse seaduse alusel makstavaid toetusi, väljaarvatud puudega vanema toetus, riigitagatisena antud õppelaenu, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel, tööturukoolituses, tööpraktikas ja tööharjutuses osalemise korral makstavat sõidu- ja majutustoetust ning tööturukoolituses osalemise korral makstavat stipendiumi." Kõik muuda toetused, sealhulgas lapsetoetus, õppetoetus, sotsiaalhooldustasu, lapsehooldustasu jne loetakse toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekuks. Selline meede nagu algatajad on välja pakkunud, ei anna raha juurde neile peredele, kes on toimetulekutoetuse saajad, sest nende kasvav sissetulek nii-öelda pikendatud lapsehooldustasu maksmise korral läheb arvesse toimetulekutoetuse arvestamisel ning sellevõrra oleks väiksem neile makstav toimetulekutoetus. Kokkuvõttes pere sissetulek ei kasva. Raha saaksid juurde need inimesed, kelle sissetulekud on piisavalt suured, et nad ei vaja toimetulekutoetust. Ja komisjon leidis, et eelnõu juures on suurim probleem see, et segi aetakse üldine perede toetamine ja töötute toetamine – mõlemad on olulised, aga meetmed ja eesmärgid erinevad. Peale diskussiooni otsustati konsnensusega saata eelnõu Riigikogu täiskogu saali esimesele lugemisele just nimelt tänasel päeval ja ka esimene lugemine lõpetada. Aitäh!

Aseesimees Keit Pentus Hea ettekandja, kas te täpsustaksite parandusettepanekute esitamise tähtaega!

Maret Maripuu Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on 6. oktoober kell 18.00.

Aseesimees Keit Pentus Aitäh! Küsimusi ei ole, tänan ettekandjat! Head kolleegid, kas on soovi avada läbirääkimised? Kõnesoove ei ole, seega läbirääkimisi ei ava. Seega on ka Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud riiklike peretoetuste seaduse § 6 muutmise seaduse eelnõu nr 497 SE esimene lugemine lõpetatud ning vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg k.a 6. oktoober kell 18.00. Head kolleegid! Meie tänane istung on seega lõppenud. Soovin teile edukaid komisjone! Istungi lõpp 12.46.

Üles / Tagasi