Riigikogu

» Stenogramm » Teisipäev, 5. mai 2009

XI RIIGIKOGU STENOGRAMM

V ISTUNGJÄRK

Teisipäev, 5. mai 2009, kell 10:00

Toimetatud Toimetamata


	10:00 Istungi rakendamine
1.	10:04 Soolise võrdõiguslikkuse seaduse, Eesti Vabariigi töölepingu seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse muutmise seadus
2.	10:09 Keskkonnatasude seaduse ja kalapüügiseaduse muutmise seadus
3.	10:14 Maareformi seaduse § 23³ muutmise seadus
4.	10:20 Looduskaitseseaduse muutmise seadus
5.	10:31 Tulumaksuseaduse § 4 ja § 23 muutmise seadus

Üles / Tagasi



10:00 Istungi rakendamine

Aseesimees Kristiina Ojuland Tere hommikust, lugupeetud kolleegid! Alustame täiskogu V istungjärgu 13. töönädala teisipäevast istungit kõigepealt eelnõude ja arupärimiste üleandmisega. Vabariigi Valitsusel täna eelnõusid üle anda ei ole, nii et, kolleegid, kui teil on soovi, palun! Kõigepealt kutsun kõnetooli kolleeg Aivar Riisalu!

Aivar Riisalu Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! Keskerakonna fraktsiooni liikmete poolt annan üle arupärimise siseminister Jüri Pihlile. Käesoleva aasta 16. aprillil toimus Riigikogus 6 alalise komisjoni ühisistung, kus Siseministeeriumi ettekandes märgiti, et Siseministeeriumile on ette nähtud 600 miljoni krooni säästva keskkonnakasutuse, infrastruktuuride ja tugiteenuste arendamiseks. Säästva keskkonnakasutuse, infrastruktuuride ja tugiteenuste arendamise suunalt keskkonna hädaolukorraks valmistumise ja parandamise meetme toetuse saajateks on Piirivalveamet ja Päästeamet, kes kuuluvad otseselt Siseministeeriumi haldusalasse. Meil on tekkinud terve rida küsimusi, kas Siseministeerium tuleb antud probleemide käsitlemisega toime, ja seetõttu küsime siseministrilt kolm küsimust. Aitäh!

Aseesimees Kristiina Ojuland Järgnevalt kutsun kõnetooli kolleeg Jaanus Marrandi.

Jaanus Marrandi Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Koos viie Riigikogu Rahvaliidu fraktsiooni liikmega esitame arupärimise põllumajandusministrile Helir-Valdor Seederile. Käesoleva aasta aprillikuus ennistas Tallinna Ringkonnakohus ametisse Põllumajandusministeeriumile alluva Taimetoodangu Inspektsiooni peadirektori Mart Mäekeri, kes oli sunnitud aasta ja kaks kuud tööst eemal olema. Kohus tühistas põllumajandusministri käskkirja, millega Määker töölt vabastati. Seoses sellega mõistis kohus ministeeriumilt välja töölt eemaloleku eest ligi pool miljonit krooni töötasu ja 42 000 krooni menetluskulusid. Sellest kuulus kohtuotsuse kohaselt viivitamatult väljamaksmisele üle kahe kuu palk ehk ligi 70 000 krooni. Nendest asjaoludest ja kõigist, mis sellega kaasneb, ongi arupärimine koostatud ja muuseas on esitatud kuus erinevat küsimust. Nende hulgas ka näiteks, kas ja kuidas ning millal te kavatsete hüvitada riigile oma tegevusega tekitatud ligi 600 000-kroonise kahjusumma ja terve rida ka teisi küsimusi, mis seonduvad antud juhtumiga.

Aseesimees Kristiina Ojuland Head kolleegid! Kui rohkem kõnesoove ei ole, siis olen juhatuse nimel vastu võtnud kaks arupärimist ja kui need vastavad kodu- ja töökorraseadusele, siis edastatakse nad ka adressaatidele. Head kolleegid! Viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll! Kohaloleku kontroll

Aseesimees Kristiina Ojuland Hetkel registreerus kohale 86 Riigikogu liiget ja puudub 15.


Üles / Tagasi

1. 10:04 Soolise võrdõiguslikkuse seaduse, Eesti Vabariigi töölepingu seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse muutmise seadus

Aseesimees Kristiina Ojuland Läheme oma tänase päevakorra esimese punkti juurde, milleks on Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud soolise võrdõiguslikkuse seaduse, Eesti Vabariigi töölepingu seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse muutmise seaduse teistkordne menetlemine, 317 UA teine lugemine. Ettekandeks kutsun kõnetooli põhiseaduskomisjoni aseesimehe Evelyn Sepa. Palun!

Evelyn Sepp Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Nimetatud eelnõu on meie ees juba ei tea mitmendat korda ja see on kindlasti ka põhjus, miks põhiseaduskomisjon selle sisulisel küljel väga pikalt ei peatunud. Küll on mul teile ette kanda kolm tähelepanekut, millel komisjon siiski peatus. Kuna eelnõud käsitleti kahel istungil ja ühel nendest oli esindatud ka soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Margit Sarv, siis tahaks juhtida arutelu käigus kolleegide tähelepanu sellele, et vaatamata kindlakäelisele lubadusele, kui me siin möödunud aastal liitsime võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnad, mis pidi kaasa tooma ka selle sõltumatu voliniku tegevuse rahalise toetamise märgatava kasvu, et tal oleks võimalik ka mõni palgaline abiline sellesse ametisse palgata. Tänaseks on paraku olukord täpselt vastupidine: selle asemel, et liita n-ö üks pluss üks, on ta kaotanud kaotanud veel mitukümmend protsenti oma eelarvest. Ehk sisuliselt oleme me taas kord teinud midagi, mis meil on ainult sildi pärast ja kindlasti mitte ei ole see institutsioon sellisel kujul töövõimeline ja sellel ka komisjon pikalt peatus. Teiseks tahan ma kolleegidele ette kanda seda, et kuigi paranduste esitamise tähtajaks oli laekunud hulk parandusettepanekuid, kuna mäletatavasti oli selle seaduseselles seisus juurde poogitud ka Tallinna valimiskorda puudutav pakett, siis need võeti selle menetluse käigus tagasi ja ei kajastu siin tabelis. Ning kolmas sisuline tähelepanek, millel lühidalt peatuda, on see....

Aseesimees Kristiina Ojuland Kolleegid, palun vaiksemalt!

Evelyn Sepp Aitäh! ...puudutab niisugust väga tundlikku valdkonda, milles on tekkinud kerge kõhklus, et erinevad seadused, mida on siin parlamendis viimasel ajal vastu võetud ja mis on liikunud erinevas ajalises tsüklis, need võivad olla teatud mõttes vastuolulised või riives ja see puudutab sünnituspuhkusel või lapsehoolduspuhkusel, raseduspuhkusel väikseid lapsi kasvatavate vanemate tööõigusega seotud garantiide paketti. Kuna komisjon tegi algselt küll ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada, siis eilsel komisjoni istungil me võtsime korraks veel hetke maha, et analüüsida, et me ei läheks siin liigselt kärpima neid garantiisid, mida põhimõtteliselt need samad direktiivid, mida me siin püüame kohaldada, meil ette näevad, aga teises seaduses oleks ehk oht, et nad on kärbitud alla miinimumi. Seega komisjoni otsused. Esiteks, menetleda käesolevat eelnõud tänasel täiskogu istungil. Teiseks, katkestada teine lugemine. Ning kolmandaks teeb komisjon ettepaneku muudatusettepanekute esitamise tähtajaks anda kümme tööpäeva, mis on 19. mai kell 18.00, ja sellega ma ettekande lõpetaks.

Aseesimees Kristiina Ojuland Aitäh! Kolleegid, kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole, täname ettekandjat! Kolleegid, kas soovite avada läbirääkimised? Kõnesoove ei ole, siis me läbirääkimisi ei ava. Eelnõule on laekunud üks muudatusettepanek, mis on esitatud põhiseaduskomisjoni poolt ja juhtivkomisjonina on nad seda täielikult ka arvestanud. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg k.a 19. mai kell 18.00. Sellega on eelnõu 317 UA teine lugemine katkestatud.


Üles / Tagasi

2. 10:09 Keskkonnatasude seaduse ja kalapüügiseaduse muutmise seadus

Aseesimees Kristiina Ojuland Läheme edasi oma teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse ja kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu 441 SE teine lugemine. Ettekandeks on kõnetooli tulnud keskkonnakomisjoni liige Kalle Palling. Palun!

Kalle Palling Austatud juhataja, head kolleegid! Keskkonnatasude seaduse ja kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu 441 SE esimene lugemine lõpetati k.a 25. märtsil ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati k.a 8. aprill kell 16.00. Eelnõule esitati fraktsioonide poolt kaks muudatusettepanekut. Eesti Keskerakonna fraktsioon esitas ühe muudatusettepaneku ja Erakond Eestimaa Rohelised esitas teise muudatusettepaneku. Erakond Eestimaa Rohelised võttis oma ettepaneku hiljem tagasi. Seoses eelnõuga tegi pöördumise ka Eesti Kaugpüüdjate Liit. Keskkonnakomisjon arutas nimetatud pöördumist, kuid muudatusettepanekut selle alusel ei vormistatud. Keskkonnakomisjon esitas ühe muudatusettepaneku ja vormistas Keskkonnaministeeriumi kui algataja ettepanekute alusel kaks muudatusettepanekut. Nüüd neist lähemalt. Muudatusettepanek nr 1, eelnõu § 1 p 3 seostab saastetasu kohaliku omavalitsuse korraldatud jäätmeveo organiseerimisega. Problemaatiline on, millal lugeda kohaliku omavalitsuse kohustus täidetuks. Muudatusettepaneku kohaselt loetakse kohaliku omavalitsuse kohustus täidetuks hetkest, mil on välja kuulutatud jäätmeveo konkursid kõikides selle kohaliku omavalitsuse poolt moodustatud korraldatud jäätmeveo piirkondades. Eesti Keskerakonna fraktsioon esitas antud sätte kohta analoogilise muudatusettepaneku ja seda arvestati sisuliselt. Muudatusettepanek nr 4. Antud muudatusettepanekuga muudetakse eelnõu § 2, st muudetakse paindlikumaks vabanenud püügivõimaluste kasutamine. Muudatusettepanek võimaldab olukorras, kus püügivõimalused vabanevad kõigi ajalooliste püügiõiguste alusel püügivõimalusi saanud taotlejate arvelt, taotleda vabanenud püügivõimalusi ka isikutel, kelle arvelt püügivõimalused vabanesid, samas aga olukorras, kus püügivõimalused vabanevad ainult mõne ajaloolise püügiõiguse alusel püügivõimaluse saanud taotleja arvelt ja teised samu püügivõimalusi saanud isikud on oma püügivõimalused tähtajaks välja ostnud, jaotatakse vabanenud püügivõimalused ainult nendele, kes on oma püügivõimalused õigeaegselt tasunud. Muudatusettepanek nr 3 oli tehnilist laadi. Eelnõule on tehtud lisaks veel keelelisi ja tehnilisi parandusi. Keskkonnakomisjon on otsustanud lõpetada keskkonnatasude seaduse ja kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu teise lugemise ja saata eelnõu kolmandale lugemisele.

Aseesimees Kristiina Ojuland Aitäh! Kolleegidel on küsimusi. Esimesena saab küsimuseks sõna Tõnis Kõiv.

Tõnis Kõiv Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mul on küsimus sulle kui komisjonipoolsele ettekandjale, et kas keskkonnakomisjonis tuli arutuse alla ka see või käis innovatsioonina läbi, et Eesti riigi poolt sellest kalapüügiõigusest teenitav tulu on väiksem, kui raha kulu selle järelevalve peale, ehk siis sissetulek on tegelikult väiksem kui väljaminek ja kas ei ole tegemist mitte niisuguse hobi või eriharrastuse tasumisega riigi poolt? Kas keskkonnakomisjonis seda arutasite või ei arutanud? Aitäh!

Kalle Palling Aitäh küsimuse eest! Keskkonnakomisjon seda küsimust selle seaduseelnõu menetlemise juures ei arutanud.

Aseesimees Kristiina Ojuland Kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu ettekandjale! Head kolleegid, kas on soovi avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, siis me läbirääkimisi eelnõu puhul ei ava. Muudatusettepanekuid on laekunud eelnõule kokku neli. Esimene muudatusettepanek keskkonnakomisjoni poolt, mis on leidnud täielikku arvestamist. Teine muudatusettepanek Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt ja seda on juhtivkomisjon arvestanud sisuliselt. Kolmas muudatusettepanek on keskkonnakomisjoni poolt ja leidnud täielikku arvestamist ning samamoodi ka neljas, mis on keskkonnakomisjoni poolt tehtud ja täielikult arvestatud. Head kolleegid, sellega saame lugeda eelnõu 441 SE teise lugemise lõpetatuks.


Üles / Tagasi

3. 10:14 Maareformi seaduse § 23³ muutmise seadus

Aseesimees Kristiina Ojuland Läheme edasi 3. päevakorrapunkti juurde, milleks on keskkonnakomisjoni algatatud maareformiseaduse § 23³ muutmise seaduse eelnõu 472 SE esimene lugemine. Ettekandeks tuleb kõnetooli keskkonnakomisjoni esimees Marko Pomerants.

Marko Pomerants Tere päevast, lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Seaduse eelnõu 472 SE on sündinud tagasisidena põllult. Maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seadusega täiendati ka maareformi seaduse § 23.3 lõikega 5¹, mille kohaselt kinnitab vallavolikogu vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja hiljemalt 2009. a 1. juunil ja nimetatud muudatus jõustus 2009. a 28. märtsil. Tänaseks päevaks on tagasisidena selgunud, et kehtiv tähtaeg ei ole vajalike toimingute tegemiseks piisav, kuna selle nimekirja kinnitamiseni jõudmiseni on eri toimingute teostajate käes väga palju erinevaid etappe ja seetõttu oleks mõistlik seda vaba põllumajandusmaa saajate nimekirja kinnitamise tähtaega pikendada. Ja et siis seda asja kuidagi mitte väga keeruliselt teha, on üks konkreetne ettepanek. Kui mõelda, mis võiks olla see sobiv aeg, komisjoni poolt välja pakutud 1. jaanuar 2010, kus lisaaega on täpselt seitse kuud ja selle aja jooksul peaks kindlasti kõik soovijad maakasutajad sellesse nimekirja saama. Eelnõu algatamine ja tänane saali tulek leidis keskkonnakomisjoni istungil üksmeelt. Komisjoni poolne ettepanek on lõpetada maareformiseaduse § 23³ muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine ja teha Riigikogu esimehele ettepanek määrata eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtajaks mitte tavapärane aeg, vaid 8. mai 2009. aastal kell 16.00, et me jõuaksime selle muudatuse enne 1. juunit jõustada. Aitäh!

Aseesimees Kristiina Ojuland Aitäh! Kolleegidel on küsimusi. Kõigepealt, Tõnis Kõiv, palun!

Tõnis Kõiv Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud komisjoni esimees! Ma saan aru, et selle eelnõu aluseks või ettepaneku tegemisel on aluseks olnud omavalitsuste poolsed mured ja palved selle kohta, et nad ei jõua täna kehtiva tähtaja jooksul oma vajalikke toiminguid ära ja seetõttu on vaja anda kuus kuud lisaaega. Kui mitme omavalitsuse probleem see on ja millistest maakondadest need põhimured tulid?

Marko Pomerants Aitüma! See tagasiside tuli keskkonnakomisjoni läbi erinevate maavalitsuste ja kuuldes esimesena seda probleemi Järvamaalt, mitte konkreetse omavalitsuse, vaid just nimelt Järva Maavalitsuse baasil, siis mina keskkonnakomisjoni esimehena pöördusingi kõikide Eestimaa maavanemate poole, et saada ülevaadet maavanemate poole, et saada ülevaade, kui suur on see probleemi ulatus ja ma ei oska tuua konkreetselt omavalitsusi, aga tagasiside üldine tulem oli see, et ettepanek võiks olla seda tähtaega pikendav.

Aseesimees Kristiina Ojuland Tõnis Kõivul on ka teine küsimus.

Tõnis Kõiv Aitäh, vastuse eest esimesele küsimusele! Järvamaa mure jõudis ka minuni. Selle taga on tegelikult üksainuke omavalitsus. Kas me ei ole siin selle eelnõuga minemas mitte seda teed, et me anname lihtsalt võimaluse teha mingit tööd kauem ja nautida töö tegemist pikemalt, kuigi tegelikult saaks selle töö äratehtud ka kiiremini ja tempokamalt ja riigile vähem raha kulutavalt. Ehk oleks halduskoormus ka väiksem, kui töö saaks kiiremini ära tehtud? Kas me ei anna lihtsalt praegu aega juurde?

Marko Pomerants Aitäh, küsimuse eest! Kui kogu see protsess oleks nii-öelda ühe otsuse tegija või ühe menetleja kätes, siis ma arvan, et ei oleks põhjus kahelda selles esimeses tähtajas, aga kuna siin on roll nii maavanemal kui kohaliku omavalitsuse vallavalitsusel kui lõpuks volikogul, siis neid erinevaid protsessiosalisi, Maa-amet kaasaarvatud, arvesse võttes, pidas keskkonnakomisjon seda pikendamist mõistlikuks.

Aseesimees Kristiina Ojuland Kolleegidel teile rohkem küsimusi ei ole. Täname sõnavõtjat! Kui fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimised, siis palun! Kõnesoove ei ole, siis me läbirääkimisi ei ava. Määran eelnõule 472 SE muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 8. mai 2009 kell 16.00 ja sellega oleme eelnõu 472 SE esimese lugemise lõpetanud.


Üles / Tagasi

4. 10:20 Looduskaitseseaduse muutmise seadus

Aseesimees Kristiina Ojuland Läheme edasi neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 457 SE esimene lugemine. Ettekandeks kutsun kõnetooli Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni liikme Aleksei Lotmani. Palun!

Aleksei Lotman Aitäh, lugupeetud esimees! Kolleegid! Vastavalt kehtiva looduskaitseseaduse § 31 lõike 1 punktile 5 on kaitseala piiranguvööndis uuendusraie keelatud, kui kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti. Vastavalt kehtiva looduskaitseseaduse sel aastal jõustunud muudatustele, täpsemalt § 91 lõikele 13, kui kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti, on enne kõnealuse lõike jõustumist kehtestatud kaitse-eeskirjade korral kaitseala või püsielupaiga piiranguvööndis lubatud lageraielangi suurus kuni kaks hektarit ja laius kuni 30 meetrit ja turberaielangi suurus kuni viis hektarit. Pange tähele, kolleegid – need, kes vitsisid kuulata! Üks paragrahv ütleb, et kui kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti, on igasugune uuendusraie, s.t nii lageraie kui turberaie piiranguvööndis keelatud. Teine see vastu, et kui kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti, on lageraie piiratud suuruses lubatud. Kes ei näe siin ilmselget vastuolu, kannatab tõsise loogikapuuduse all. Rohelised sellise loogika vaeguse all ei kannata ja seetõttu ongi meie eelnõu teise punkti sisuks looduskaitseseaduse § 91 lõike 13 – ikka sellesama, millega lubati kaitse-eeskirjas sätestatamata juhtudel uuendusraie piiranguvööndisse – kehtetuks tunnistamine. Just selle tõttu, et siin on asi seda võrd lihtne ja ilmne, tutvustasin teile esmalt meie eelnõu teist punkti. Roheliste eelnõu esimese punkti vajalikkuse mõistmiseks ei piisa pelgalt formaalsest loogikast vaid peab pisut tundma ka looduskaitse sisu. Paranduse eesmärk on looduskaitse seaduse § 32 lõike 4¹ kehtetuks tunnistamine. Kõnealune paragrahv sätestab, et hoiualal on lubatud lageraie langi suurus kuni 2 hektarit ja laius kuni 30 meetrit ning turberaielangi suurus kuni 5 hektarit. Asja sisu mõistmiseks tuleb paratamatult õige pisut peatuda ajalool. Hoiuala mõiste toodi looduskaitseseadusesse vajadusest luua Euroopa Liidu Natura2000 võrgustik nendele aladele, mis jäid välja olemasolevaist kaitsealadest ja mille kaitseks polnud kavatsust ka luua uut kaitseala, sobiv juriidiline raamistik. Nii ongi vastavalt looduskaitseseaduse § 32 lõikele 2 hoiualal keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade ja kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. See on pea sõna-sõnalt üle võetud loodusdirektiivi 6. artiklist, täpsemalt selle teisest lõikest, mis määrab ära Natura-2000 alade kaitsekorra. Seega on § 32 lõike 2 näol olemas tarvilik ja piisav regulatsioon ning samasse paragrahvi lõike 4¹ lisamine tegi asja üksnes segasemaks. Ühest küljest tekitab see ohtu, et uuendusraie lubatakse sisse ka metsaelupaikadesse, mille pärast ala moodustati, kahjustades seega ala eesmärki ja ohustades meid muuhulgas Euroopa Liidu sanktsioonidega. Kuigi loomulikult, nagu ka keskkonnaminister on korduvalt öelnud, mitte see pole looduskaitses peamine, aga siiski. Teisalt aga võib see tekitada mõttetuid bürokraatlikke probleeme seal, kus uuendusraie võiks ilma kaitse-eesmärki kahjustamata toimuda ka tavapärasel viisil. On küll väidetud, et selle aasta algul kehtima hakanud kõnealused paragrahvid ei kujuta endast midagi uut, vaid üksnes asendavad varem kaitsemetsade kohta kehtinud regulatsiooni metsaseaduses. See on tõsi, kuid juhin teie tähelepanu sellele, et olukord oli probleemne tõepoolest ka varem ja selle lahendamiseks esitasid Rohelised metsaseadusse kaks aastat tagasi parandusettepanekud. Tol korral oli meie eelnõu tagasilükkamise üheks põhjuseks see, et vastuolu korral jääb metsaseaduse üldnorm looduskaitseseaduse erinormile alla. Nüüd see lohutus paraku puudub, sest omavahel vastuolulised normid on mõlemad kenasti looduskaitseseaduses koos. On väidetud sedagi, et meie paranduste jõustumise korral tekib oht piiramata suurusega uuendusraieteks kaitse- ja hoiualadel. Seegi on alusetu, sest looduskaitseseaduse § 14 annab kaitseala valitsejale nende alade kaitseks kaalutlusõiguse ja selle paragrahvi lõige 2 ka kindla kohustuse, arvestades selle volituse kasutamisel otsuse langetamisel ala kaitse eesmärke. Sestap, kolleegid, Roheliste poolt pakutav parandus tooks looduskaitsesse selgust ja oleks meie metsade bioloogilise mitmekesisuse kaitseks vajalik.

Aseesimees Kristiina Ojuland Head kolleegid, kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole, siis täname ettekandjat! Läheme edasi järgmise ettekande kuulamise juurde, mille teeb keskkonnakomisjoni aseesimees Mart Jüssi. Palun!

Mart Jüssi Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Keskkonnakomisjon arutas meie, roheliste poolt esitatud eelnõu number 457 SE esimest korda 7. aprillil k.a ja sinna oli Keskkonnaministeeriumi poolse esindajana kutsutud metsaosakonna juhataja Marku Lamp. Komisjoni istungi arutelu põhilise osa moodustaski algatajate poolne ettekanne, mis oli sama detailne, kui te täna kuulsite siit Riigikogu kõnetoolist, ja käsitles valdavalt neid tõlgenduse aspekte lähtudes looduskaitselistest teadmistest. Ettekandja arutas ka neid võimalikke vastuväiteid ja teisi tõlgendusi, mida te täna siit kuulsite, nii et valdavas osas me kuulasime seal seda ettekannet ja küsimusi oli suhteliselt vähe. Kolleeg Reiljan küsis, kas kusagil on see tõenäoline oht, et seadust võib niimoodi tõlgendada või looduskaitseliselt n-ö kahjulikult ka teostunud. Ettekandja vastas, et märke selle kohta on olemas – Vooremaalt näiteks. Keskkonnakomisjon küsis ka ministeeriumi esindaja seisukohta ja Marku Lambi toona väljaöeldu põhines võimalikele tõlgendustele, mis kaasnevad nende kahe seadusepügala ümber ja ta edastas meile, et ministeeriumi juristid on seda probleemi vaagides jõudnud seisukohale, et nende seadusepügalate mõte on kitsendada raiete ülempiiri ja mitte anda ametnikule viimast otsust langi suuruse määramisel. Ja kui seda seadust käsitleda kõikide paragrahvipügalate koosmõjus, siis nad vastuolusid seal ei näe, nii et see on tõlgendamise küsimus ka selles mõttes. Siis läks komisjon otsustava osa juurde. Otsustati mind saata siia kõnepulti komisjoni poolt teile ette kandma ja päevaks määrati 14. aprill. Kuna 14. aprillil oli kolleeg Lotman haigestunud, siis me kogunesime teist korda ja määrasime uueks ettekande menetluse tähtajaks tänase päeva. Otsustuslik osa lõppes hääletusega, kus selle esimese lugemise lõpetamise poolt oli 4 komisjoniliiget ja vastu oli 6 komisjoniliiget. See oleks minu poolt kõik. Tänan!

Aseesimees Kristiina Ojuland Suur tänu! Kas kolleegidel on küsimusi? Esimesena saab küsimuseks sõna kolleeg Villu Reiljan, palun!

Villu Reiljan Aitäh! Hea kolleeg, kuivõrd Lotman tegi väga põhjaliku ettekande ja keegi ta käest midagi ei küsinud, mis sa arvad, kas kedagi ei huvita või ei saa aru keegi?

Mart Jüssi Ma arvan, et sellesse probleemi tuleb kindlasti süveneda. Sellepärast, et nii komisjonis kui ka siin saalis olnud ettekannetest me saime aru, et see on kindlasti üks väga tähelepaneliku seaduse jälgimise koht, et aru saada, kas on vastuolu, kui on üks asi üheaegselt keelatud ja lubatud. Kindlasti sellesse probleemi tuleb väga tähelepanelikult süveneda enne, kui otsustada, et see pole probleem.

Aseesimees Kristiina Ojuland Rohkem küsimusi ei ole. Täname ettekandjat! Kolleegid, kas soovite avada läbirääkimised? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei ava. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 457 SE esimesel lugemisel tagasi lükata ja ma panen selle ettepaneku hääletusele. Asume hääletamise ettevalmistamisega.

Aseesimees Kristiina Ojuland Head kolleegid! Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku lükata esimesel lugemisel tagasi Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 457 SE. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Hääletustulemused

Aseesimees Kristiina Ojuland Ettepanekut toetas 47 Riigikogu liiget, vastu 34 ja erapooletuid oli üks. Seega leidis keskkonnakomisjoni poolt tehtud ettepanek toetust ning sellega on eelnõu 457 SE langenud Riigikogu menetlusest välja.


Üles / Tagasi

5. 10:31 Tulumaksuseaduse § 4 ja § 23 muutmise seadus

Aseesimees Kristiina Ojuland Läheme oma viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse § 4 ja § 23 muutmise seaduse eelnõu 434 SE esimene lugemine. Ettekandeks kutsun kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikme Kadri Simsoni. Palun!

Kadri Simson Lugupeetud istungi juhataja, head kolleegid! Ma tutvustan teile Keskerakonna fraktsiooni poolt algatatud astmelise tulumaksu eelnõu. Lisaks sellele, et selle eelnõuga kehtestatakse teine, kõrgem, 33%-ne tulumaksuaste sissetulekutele, mis ületavad 300 tuhandet krooni aastas, peatatakse ka täna kehtivas seaduses ettenähtud edasised tulumaksualandused. Seega jääks ka järgnevatel aastatel tulumaksuvaba tulu suuruseks aastas 27 tuhat krooni ning esimeseks maksuastmeks 21%. Ma peatun pikemalt teisel astmel, kuna see on tekitanud sageli küsimusi. Näiteks, kui me küsisime selle eelnõu kohta arvamust ametiühingutelt, siis selgus, et TALO ja Eesti Kultuuritöötajate ametiliidu esindajatel jäi mulje, nagu peaks kogu palgasummast, mis ületab 25 tuhandet krooni kuus, maksma kõrgemat tulumaksu. See ei ole siiski nii! Vastavalt eelnõule jäävad kõigile töötajatele, kelle palk on kuni 25 tuhat krooni, kehtima tänased maksumäärad ja iga kroon, mis ületab veerandsadat tuhandet krooni kuus, maksustatakse kõrgema, 33%-se maksumääraga. Ma tean, et antud ettepanek on juba leidnud tigedat vastukaja minu paremal käel olevatelt erakondadelt, kuid ma pean endale aru andma, et kõrgema maksukoormuse alternatiivid on veel halvemad, kas riigivara odavmüük või edasine riigieelarve kärpimine. Ehk siis veel rohkem seda sama, seda sama, mis ei ole juba tulemusi andnud, ja seda sama, et riigil puuduvad igasugused vahendid, et majandust elavdada. Läbi Keskerakonna algatatud seaduse muutmise eelnõu anname me valitsusliidule ühe võimaluse näha kärbete kõrval ka tulude suurendamise võimalust. Täna on Eesti riigieealrve üles ehitatud paljus sõltuma tarbimismaksudest. Tarbimisel põhinevad tulud moodustavad üle 40% meie eelarvest. Kui ma tuletan meelde paljude majandusteadlaste ja ka Eesti Vabariigi presidendi hoiatusi, et kui maksustamise põhimõtteid ümber ei vaadata, ei jää kümnetes miljardites eelarve puudujääk vaid selle aasta probleemiks, vaid saadab Eesti riiki ka paljudel järgnevatel aastatel. Rahanduskomisjonis juhiti seda eelnõu arutades minu tähelepanu sellele, et tänases eelarvekriisis pole süüdi mitte eeskätt vale maksusüsteem, vaid tänase Eesti valitsuse kahel aastal järjest koostatud vigane eelarve, mis ei vasta tegelikele majandusoludele. Tõsi! Kuid me ei saa mööda vaadata ka sellest, et Eesti on, võrreldes sisemajanduse kogutoodangu tasemega, ühtede kõige madalamate avaliku sektori kulutustega riik Euroopa Liidus. See, et me vahepeal saime suurendada kulutusi või kärpida makse, õnnestus üksnes tänu erakorralistele tingimustele, mis ei kordu samal moel enam kunagi. Oma igikestvast vastuseisust astmelisele tulumaksule on reformierakondlaste käest kostnud seisukohti, et igale inimesele peab jääma perspektiiv, kui ta rohkem teenida suudab, siis teda ei karistata selle eest kõrgemate maksudega. Keskerakonna poolt pakutud teine kõrgem aste ei ole karistus, sest inimene, kes teenib 26 000 krooni kuus, saab ka selle astmelise tulumaksu eelnõu kohaselt kätte suuremad sissetulekud kui inimene või tema kolleeg, kes teenib 25 000 krooni kuus. Kuigi kõrgema sissetulekuga inimeste jaoks on kõrgemad maksud iseenesest ebameeldivad, hüvitab selle ebameeldivuse neile tugevam riik, mis toimib korralikult ja suudab rohkem teha oma majanduse ülesturgutamiseks. Keskerakonna ettepanek suurendada tulumaksu, puudutab inimesi, kelle aastapalk ületab 300 000 krooni aastas ehk 25 000 krooni kuus. Kui Eestis oli 2008. aastal üldse tulumaksuga maksustatava tulu saajaid Maksu- ja Tolliameti andmetel 702 995 inimest, siis üle 25 000 krooni kuus teenis neist 5,8% ehk natuke üle 40 000 inimese. Need 5% kõige rikkamatest said umbes 18% kogu väljamaksmisele kuulunud tulust. Keskerakonna ettepaneku kohaselt peaksid kõige suuremat tulu teenivad inimesed edaspidi iga krooni pealt, mille nad teenivad üle 25 tuhande krooni kuus, maksma tulumaksuks ära 33 senti. Seega inimene, kelle palk on 26 tuhat krooni kuus, peaks iga kuu maksma enam 120 krooni. Meie teiega, head kolleegid, peaksime hakkama rohkem maksma 3300 krooni. Sellest maksutõusust võidaks riik ligikaudu 750 miljonit krooni aastas koos edasise maksualandamise peatamisega oleks riigieelarvele võidetud raha üle 2,1 miljardi krooni järgmisel aastal. Astmeline tulumaks on laialt levinud Euroopa Liidus ja on laialt levinud ka teistes arenenud tööstusriikides. Nii nagu Suurbritannias on astmed 0, 20 ja 40%, USA-s teatas uus president Barack Obama, et ta lõpetab George Bushi aegsed kingitused kõige suurema sissetulekuga inimestele ja tõstab kõige kõrgema maksuastme 35%-lt taas 39,6%-le. Meiega ühel ajal Euroopa Liiduga liitunud Sloveenial, kellel muuseas on juba euro, on tulumaks astmeline, seal maksavad töötajad vahemikus 16–41%. Lähimatest naabritest on Rootsis maksumäär tulumaksu puhul 28,89–59,09%. Soomes on füüsilise isiku kõrgeimaks maksumääraks 50,5%. Euroopa Liidus on keskmiseks kõrgeimaks tulumaksumääraks 38,7%, seejuures meie ihaldatud eesmärgis, eurotsoonis on riikides kõrgeimaks maksumääraks keskmiselt 40,2%. Selle taustal on Keskerakonna pakutud 33% tagasihoidlik. Arenenud maailmas on maksud kõrged, kuid sellega tagavad nad tehnoloogilise, teadusliku ja infrastruktuuri valmisoleku, selle, mida ettevõtluseks vaja on. Meie valitsus ei ole endale veel tunnistanud, et riik peab toetama ettevõtlust ja selleks pole vaid juhtivtöötajatele pakutavad madalad maksutasemed. Arengufondi nõukogu endine esimees Indrek Neivelt ütles hiljuti ühes intervjuus, et kui maailm muutub, siis peab fundamentaalselt muutuma ka maksusüsteem. Ja Maksumaksjate Liidu esimees Lasse Lehis, kes teadupärast ei ole üldsegi mitte astmelise tulumaksu toetaja, on öelnud: "Tulumaks oleks ilmselt see, mida tõsta või paigale jätta oleks kõige lihtsam nii tehniliselt kui ka sisuliselt. Oleme selle tulumaksu muutmisega harjunud. Ma arvan, et see ei oleks selline väga suur ümberkorraldus." tsitaat lõpeb. Ja selleks et ennetada saalist tulevat küsimust, et miks Keskerakond soovib kõige rikkamatele kõrgemat maksu ja seetõttu pärsib Eestis aktiivsust, üks näide senisest maksupoliitikast. Iga aasta, kui meil on alandatud tulumaksu ühe protsendi võrra, on miinimumpalka saanud inimesed võitnud sellest 240 krooni aastas ja inimene, kelle palk on olnud 26 000 krooni, on võitnud üle 2900 krooni aastas ehk 12 korda enam. Keskerakonna eesmärk on antud eelnõu algatades säästa maksutõusust madalapalgalisi, kuid te peate minuga nõus olema, et plaanitud maksutõus ei tee ka vaeseks inimesi, kes teenivad meiega, head kolleegid, võrdväärset palka. Antud eelnõu toetades, saame järgmise aasta riigieelarvesse üle kahe miljardi lisatulu ning kehtestaks meie Eestis euroopaliku tulumaksusüsteemi. Ma palun teid seda eelnõu toetada. Aitäh!

Aseesimees Kristiina Ojuland Aitäh! Kolleegidel on küsimusi. Kõigepealt Mart Nutt, palun!

Mart Nutt Aitäh! Austatud ettekandja! 26 000 krooni Rootsi mastaabis on suhteliselt väike palk. Ma ei oska peast öelda, kui kõrged on maksud selle pealt, võib-olla ei ole päris maksuvaba, aga päris madal. Kui me Rootsiga meie sissetulekuid kõrvutame, tõepoolest, Rootsi kõige kõrgem tulumaksuprotsent on 59, aga see on väga kõrge sissetuleku pealt, võrreldes Eesti sissetulekutega. Kas sellisel juhul ikkagi, kui me kõrvutame Eesti ja Rootsi palkasid, ei peaks need astmed algama tunduvalt suurematest numbritest, kui need on teil kavandatud? Aitäh!

Kadri Simson Ma saan aru, lugupeetud kolleeg, et te toetate sotsiaaldemokraatide eelnõu, et tõsta see aste näiteks 40 000 pealt. Aga ei, selle astmelise tulumaksu üks mõte on ka see, et ta annaks märgatavat tulu Eesti riigieelarvele. 25 000 krooni kuus ehk 300 000 krooni aastas on Eestis see töötajate hulk, kes võrdub umbes 5%‑ga. Me peame maksu kehtestades ikkagi vaatama ka Eestis olevaid palku. Meie keskmine palk ei ole võrreldav tänasel päeval Rootsiga ja meie miinimumpalk seda vähem on võrreldav Rootsiga. Nii et maksuaste on võetud ka olemasolevast Eesti palgasaajate arvust ja sissetulekust tulenevalt.

Aseesimees Kristiina Ojuland Järgmisena saab küsimuseks sõna kolleeg Toomas Tõniste.

Toomas Tõniste Aitäh! Teadaolevalt on ka meie praegune rahandusminister arendanud väga lihtsat aritmeetikat, et kui tõsta mõnda tulu või ütleme, tululiiki mitu korda, et siis selle võrra ka riigieelarvesse tuleb täpselt nii palju kordi rohkem raha. Hea näide oleks siin see firma auto kasutamise korral isiklikeks sõitudeks, kus tõsteti maksu kaks korda arvutustega, et siis saame eelarvesse kaks korda raha. Olete te tutvunud ka, palju siis see tegelik laekumine oli, kas see mitte hoopis ei kahandanud riigi tulusid? Ma tahaks nagu samas kontekstis küsida, et olete te kindlad, et riigieelarvesse hoopis kasu tõuseb, mitte ei kasva hoopis ümbrikupalkade maksmine jne? Kust teie väide, et sellest riik hoopis tulu rohkem saab? Aitäh!

Kadri Simson Vastupidiselt paremerakondade hirmule, et kõige suurema sissetulekuga inimestel on sees soov riiki petta, arvame meie, et 33-protsendiline kõrgem tulumaksumäär palgale, mis ületab 25 000 krooni, ei pane inimesi riiki petma. Selle jaoks on meil Maksu- ja Tolliamet, kes seisab selle eest, et tulumaks ka laekub. Aitäh!

Aseesimees Kristiina Ojuland Järgmisena saab küsimuseks sõna kolleeg Taavi Rõivas.

Taavi Rõivas Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Ei ole vist mõistlik või võimalik pidada eriti sisulist debatti inimestega, kes arvavad, et maailma finants- ja majanduskriisis on süüdi Eesti valitsus. Aga ma küsiks hoopis hästi lihtsalt. Kas tõesti Keskerakond ja selle eelnõu algatajad leiavad, et Eestis on palju neid leibkondi, neid perekondi, kellel oleks tänases seisus võimalik maksta poolteist korda rohkem maksu? Aitäh!

Kadri Simson Eestis on väga palju perekondi, kes on pidanud tänase valitsuse maksupoliitika tõttu maksma maksu rohkem kui mõne aasta eest ja see on eelkõige tulnud kaudsete maksude teel. Me leiame, et maksusüsteem peaks säästma madalapalgalisi ja antud tulumaks, millega kõrgem aste tuleks neile inimestele, kes teenivad aastas üle 300 000 krooni, ma tuletan teile meelde, et neid inimesi on tööjõust umbes 5%, nad kannavad neile jõukohast koormat. Aitäh!

Aseesimees Kristiina Ojuland Järgmisena saab küsimuseks sõna kolleeg Imre Sooäär.

Imre Sooäär Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Oma selgituses jätsite te väga kõrvale ühe teema, mis on tulumaksuvaba miinimum, mis ongi maksusüsteemi sisse toodud vaesemate inimeste aitamiseks. Kui täna 10 tuhat krooni teeniv inimene maksab tulumaksu 1533 krooni ehk 15,33% ja 50 tuhat krooni teeniv inimene maksab 9933 krooni ehk 19,87%, see on ligi 5% rohkem, kui me arvestame ka tulumaksuvaba miinimumi, kui 10 tuhat krooni teeniv inimene. Kuidas te saate öelda, et see ei ole solidaarne? Järelikult rohkem teenivad inimesed maksavad ju rohkem tulumaksu. Aitäh!

Kadri Simson Küsimus on kaudsetes ja otsestes maksudes. Kui tõsta otseseid makse, siis maksavad eelkõige need inimesed, kes teenivad vähem või ei teeni täna üldse, kuna nad õpivad või enam ei tööta. Ja ka need inimesed, kes teenivad madalamat palka, võidavad tulumaksu alandamisest vähem. Seetõttu on otsesed maksud koormavamad just neile inimestele, kes on tänasel päeval raskustes. Kõrgem tulumaksu aste ei pane lisakoormat inimestele, kes teenivad alla 25 tuhande krooni kuus. Kui te küsite, et miks me ei muuda, ei ülenda ega alanda tulumaksuvaba miinimumi, siis tõepoolest, kui Eesti riigi eelarve seisud on paremad, siis seda, kuidas teha maksusüsteemi soodsamaks inimestele, kes teenivad madalat või keskmist palka, on kindlasti debati küsimus. Tänasel päeval on selle eelnõu üheks eesmärgiks see, et anda riigieelarvele lisatulu. Nagu ma mainisin, laekuks selle eelnõu kohaselt järgmisel aastal riigieelarvesse enam kui 2,1 miljardit krooni.

Aseesimees Kristiina Ojuland Järgmisena saab küsimuseks sõna kolleeg Raivo Järvi.

Raivo Järvi Suur tänu! Praegu on kõlanud näited nii Rootsist kui Soomest, ehkki – oh üllatust! – nii Rootsi kui ka Soome on liberaliseerimas oma lähenemisi ja teada on, et mõlemad tegelikult vähendavad maksukoormusi. Siinkohal ka minu küsimus. See väljakäidud mudel on minu meelest äärmises vastuolus liberaalse mõtlemisega, mille sarnaseks tegelikult ju Keskerakond ennast tituleerib. Arvestades lähenevaid Euroopa valimisi, küsin mina: teada on, et teie erakonna jõuline juht kandideerib ja ta saab Euroopa Parlamenti valitud – kas see tähendab, et teie jõuline juht plaanib oma fraktsiooni ja erakonna positsioonide vahetamist Euroopa Parlamendis ning ühinemist sotside omaga? Aitäh!

Kadri Simson Aitäh! Ma ei saanud päris täpselt aru, kuidas Euroopa Parlamendi valimised on seotud antud eelnõuga. Nagu te teate, on Keskerakonnal väga hea koostöö Põhjamaade keskerakondadega – nii Soome kui Rootsiga. Ja kahtlemata on Eestil õppida Põhjamaade maksusüsteemist. Me ei saa minna tänase maksusüsteemiga, kus riigis on maksutulud väga õhukesed, selle eesmärgi poole, et saada heaoluühiskonnaks, nagu on Põhjamaad. Me püüame anda tänasele valitsuskoalitsioonile oma abikäe, et näha, et kärpimisele on alternatiivi. Ja palun, kaaluge seda!

Aseesimees Kristiina Ojuland Järgmisena saab küsimuseks sõna kolleeg Evelyn Sepp.

Evelyn Sepp Aitäh! Hea ettekandja! On üsna selge, et kui Eesti ei oleks sotsiaalselt sedavõrd kihistunud, nagu ta täna on, ei omaks diskussioon otsese või kaudse maksukoormuse tõusu üle üldse seda tähendust, nagu ta täna paraku omab Eesti oludes. Aga oskad sa äkki anda nõu siin ühele eelnevale küsijale, kes hakkas muretsema, et see umbes 40 tuhat töötajat, kes teenib üle 25 tuhande ja nendest omakorda ju ca pooled on tegelikult otseselt või kaudselt seotud avaliku eelarvega, et kuidas küll võiks hakata näiteks Riigikogus või Eesti Pangas ümbrikupalka maksma, kelle keskmised palgad on kindlasti kõrgemad kui 25 000 krooni? Võib-olla sa võtad nagu seda hirmu maha näiteks.

Kadri Simson Aitäh küsimuse eest! Tõepoolest, ma eeldan seda, et inimesed, kes tänasel päeval deklareerivad oma maksutulusid, ei hakka neid peitma seetõttu, et nad peavad näiteks lisa tuhande krooni pealt maksma 120 krooni kuus rohkem riigile makse. Et lõppkokkuvõttes ei võeta seda raha nendelt inimestelt niisama ära ja ei jäeta riigi varasalvedesse ootama. See raha läheb täna tagasi riigi jaoks prioriteetsetesse valdkondadesse. See raha on vajalik selle jaoks, et valitsusel oleks olemas vahendid, kuidas aidata ettevõtlust ja kuidas tulla riigi toel välja tänasest majanduslangusest.

Aseesimees Kristiina Ojuland Järgmisena saab küsimuseks sõna kolleeg Mai Treial.

Mai Treial Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mõned päevad tagasi tuli rahandusminister Padar välja umbes analoogse ettepanekuga muuta tulumaksu ja muuta see astmeliseks. Mis te arvate, kas see on kui sotsiaaldemokraadist Padari ettepanek või on rahandusministri ettepanek, või missugune mulje teil komisjonis nende arutelude juures jäi? Aitäh!

Kadri Simson Aitäh! Nagu te kõik siin saalis mäletate, kui meil oli valitsuse usaldushääletus seotud eelmise eelarvekärpega, siis rahandusminister Ivari Padar seda kärbet kaitstes Riigikogu ees ütles, et tuleb algatada debatt astmelise tulumaksu üle. Paraku rahandusministrilt tuli ka ametlik seisukoht Keskerakonna algatatud astmelise tulumaksu suhtes ja tema allkirjaga kinnitas, et valitsus ei toeta astmelist tulumaksu, sest seda ei ole tänases koalitsioonileppes kirjas. Eks me näeme täna rahandusministri erakonnakaaslaste hääletuse puhul, kas maksab rahandusministri sõna või maksab tema allkirjaga kinnitatud kiri. Aitäh!

Aseesimees Kristiina Ojuland Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Toomas Tõniste.

Toomas Tõniste Aitäh! Ma tahaks ühe väga üldistatud näite varal küsida. Kui näiteks võtame ühe inimese, kes teenib aastas miljoni ja maksab nii-öelda ümmarguselt 210 000 krooni aastas maksu, ja teise, kes teenib 100 000 ja maksab 21 000, seal vahe tuleb, et 190 000 ringis maksab see, kes rohkem teenib, ka riigile rohkem makse. Minu arust see on väga suur summa. Kas me ei peaks tegelema hoopis selle nimel, et inimesed teeniksid rohkem, mitte see, et me oleksime kõik koos vaesed ja kokkuvõttes ka riik on tänu sellele vaene? Kas mitte sellist lähenemist ei tuleks soodustada, et inimesed rohkem teeniksid? Aitäh!

Kadri Simson Kindlasti tuleks. Neid inimesi, kes teenisid möödunud aastal üle miljoni, oli umbes 700 Eesti Vabariigis. Neid inimesi, kes on kaotanud töö ja riigil ei ole võimalik neile pakkuda mitte mingeid lahendusi, on tänasel päeval, ütleme niimoodi, kordades rohkem. See number võib aasta lõpuks jõuda 100 000-le. Nii et, jah, meil ongi siin valida, kas me palume või seadusega määrame, et need inimesed, kes teenivad üle miljoni, annavad suurema panuse. Ma arvan, nagu ma juba enne ütlesin, et see 120 krooni igalt tuhandelt kroonilt, mida nad teenivad, ei tee neid inimesi vaeseks. Aitäh!

Aseesimees Kristiina Ojuland Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Imre Sooäär.

Imre Sooäär Aitäh hea juhataja! Austatud ettekandja! On avalik saladus see, et USAs, kus kehtib astmeline tulumaks, 5% ühiskonnast, kes teenivad kõige rohkem, maksavad tegelikult kõige vähem tulumaksu, selle eest hoolitsevad nende maksuadvokaadid, selle eest hoolitsevad inimesed, kes nende maksude optimeerimisega tegelevad, nii et küsimus ei ole siin mitte ümbrikupalgas, aga täiesti legaalsete võimalustega otsimaks võimalusi, et vähem tulumaksu maksta, mis on ka täiesti legaalne, seadustest tulenevad võimalused. Miks me tahame Eestis sama olukorra tekitada, et panna rohkem teenivad inimesed otsima legaalseid võimalusi, kuidas vähem tulumaksu maksta. Ja kas see ei viiks lõpuks selleni, et me lõpuks kaotame tulumaksu osas, mis on ka üks võimalus seoses kõigi majanduslangusest tulenevate asjaoludega? Aitäh!

Kadri Simson Aitäh küsimuse eest! Seda maksudest kõrvalehoidumise küsimust arutati ka komisjonis ja kõige ilmselgem näide oli see, et osa palgast, mis ületab 25 tuhandet krooni, võidakse saada hüvistena ehk tööandjalt, sest tööandja peab selle pealt maksma erisoodustusmaksu. Olgem ausam, kui maksta selle pealt erisoodustusmaksu, siis tänases maksubaasis maks siiski ei vähene. Aitäh!

Aseesimees Kristiina Ojuland Järgnevalt saab küsimuseks sõna kolleeg Urmas Klaas.

Urmas Klaas Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Ma vilksamisi panin tähele, et te mainisite oma sõnavõtus ka selliseid sõnu nagu ettevõtlus ja majanduse elavdamine. Kas te olete analüüsinud (kindlasti olete), kuidas see eelnõu haakub meie ettevõtluskeskkonna arendamisega ja uute võimalike töökohtade loomisega? Aitäh!

Kadri Simson Aitäh! See eelnõu haakub eelkõige meie tänase eelarve olukorraga ja loomulikult ei saa ta ära päästa enam 2008 ja 2009 tehtud otsuseid. Küll aga annab ta tõhusa toe 2010. aasta eelarvele. Ja kui rääkida ettevõtluskeskkonnast, siis siin kindlasti on nagu komplekssemat lahendust vaja. Ma tuletaks meelde näiteks OECD ettepanekuid, kus öeldakse, et võib-olla Eestis peaks maksud üle vaatama ja mõistlik oleks rakendada ühtset, võib-olla küll madalat ettevõtte tulumaksu. Aga antud eelnõu ei puuduta ettevõtte tulumaksu. Aitäh!

Aseesimees Kristiina Ojuland Järgmisena saab küsimuseks sõna kolleeg Mailis Reps.

Mailis Reps Aitäh! Hea ettekandja! Tahtsin küsida. Siin kolleegid ei ole vist päris kursis, võib-olla sa tutvustaksid kolleegidele. Üldiselt Euroopas, sealhulgas liberaalses Euroopas saadakse aru astmelisest tulumaksust ikka selle loogikaga, et need, kel on kas õnn sündida või on arenenud kõrgemasse klassi, ütleme, sissetulekute järgi, on saanud ka üldjuhul ühiskonnalt rohkem või saavad seda pidevalt ühiskonnalt rohkem. Kui nad on ettevõtjad, nad kasutavad haritud tööjõudu, mis on loomulikult loodetavasti ikka suuresti riigi toel või siis maksumaksja toel saanud hariduse, nad suhtlevad rohkem, nad sõidavad rohkem, tõenäoliselt on neil turvateenuseid rohkem vaja jne. See ühiskonnast saamise mõte võib-olla ka siia sisse tuua. Aitäh!

Kadri Simson Aitäh küsimuse eest, mis rohkem oli nagu kommentaari moodi küsimus! Aga tõepoolest, suheldes meie katusorganisatsiooni liikmetega teistest Euroopa Liidu riikidest, kelleks siis on liberaalid ja demokraadid, ollakse valdavalt üllatunud, kui kuuldakse meie poolt pakutud astmelise tulumaksu kõrgemat astet 33%. See on Euroopas väga tagasihoidlik protsent. Loomulikult peame me silmas pidama seda, et see kõrgem tulumaksuaste ei tähenda kadunud raha, vaid tuleb tagasi kõigile maksumaksjatele läbi tugevama riigi ja tugevamate riiklike teenuste. Aitäh!

Aseesimees Kristiina Ojuland Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Raivo Järvi.

Raivo Järvi Suur tänu! Ma küsin üpriski lihtsalt ja toetun näiteks Suurbritannia näitele, oh üllatuseks avastasin, et seal on õige mitmeid astmeid ja näiteks kui vaadata esimene aste madal, teine kõrgem ja siis tuleb kolmas, mis on omakorda madalam. Miks? Selleks, et stimuleerida inimesi olema töökamad, jõudes n-ö varanduslikult kõrgemale astmele ja see stiimul ajendabki teda olema n-ö töökam. Nüüd see astmeline võimalik reform, mida te pakute, küsin väga lihtsalt, kas see motiveerib ettevõtteid, inimesi töötama rohkem, olema töökamad või mitte? Aitäh!

Kadri Simson Ma arvan, et see motiveerib, sest inimene, kes teenib 26 000 krooni kuus, saab ikka endiselt kätte rohkem palka, kui tema kolleeg, kes teenib 25 000 krooni kuus. See ei ole selline hirmuunenägu nagu teie võib-olla üritate kujutada sellest astmelisest tulumaksust, et inimene peaks kogu oma tulu pealt hakkama maksma kõrgemat taset. Ei, ta maksab ainult selle summa pealt, mis ületab 25 000 krooni piiri kuus. Aitäh!

Aseesimees Kristiina Ojuland Järgmisena saab küsimuseks sõna kolleeg Igor Gräzin.

Igor Gräzin Austatud ettekandja! Niisugune küsimus. Te olete seletuskirjas, teil on punkt neli olemas, aga punkt viis, kuus jne siit kuskilt ei nähtu see, kui palju teie poolt ettenähtud seaduseelnõu riigile otsest kahju toob. Ma nimelt mõtlen, advokatuur tõuseb umbes neljakordselt, aga see on muidugi püha üritus, advokaate on vaja ja neid on ka ilma tööta praegu. Nii et see on hea. Aga mis on halb, on see, et suureneb ka kõikvõimalike maksuhaldurite ja maksuoptimeerijate, finantsplaneerijate ja teiste inimeste tööhulk ilma tööta praegu, et see on hea. Aga, mis on halb, on see, et suureneb ka kõikvõimalike maksuhaldurite, maksuoptimeerijate, finantsplaneerijate ja teiste inimeste tööhulk ja need inimesed ei hakka teenima 300 000, vaid me räägime siin miljonitest. Kas te olete rehkendanud, kui palju see kujutab endast riigile täiendavat koormust, seda esiteks ja teiseks, kas te olete rehkendanud ka seda, kui palju maksualust raha jääb saamata? Kolleeg Imre Sooäär viitas siin USA-le..

Aseesimees Kristiina Ojuland Aeg, kolleeg Gräzin ja üks küsimus korraga palun!

Igor Gräzin USA saab nimelt kätte umbes 40% maksualusest summast.

Kadri Simson Aitäh, lugupeetud kolleeg Igor Gräzin! Kui ma vastan teile sisuliselt, siis ma vastan nii, et ma usun, et Eesti Maksu- ja Tolliamet suudab täita oma tööülesandeid, see ei lisa Maksu- ja Tolliametile väga palju suuremat koormust. Mina, vastupidiselt teist, arvan, et need inimesed, kes teenivad suuremat sissetulekut, ei ole sisimas, ei oma nad riigipetturi geeni, mis kostub kogu aeg teie küsimustest. Kui ma vastan laiemas plaanis, siis ma arvan, et tulumaksu kõrgema astme kehtestamine teeb riigile kindlasti kasu, vastupidiselt mõttetutele kärbetele või riigivara odavmüügile. Aitäh!

Aseesimees Kristiina Ojuland Palun, kolleeg Gräzin, teil on võimalik esitada teine küsimus! Läheme edasi küsimustega. Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Taavi Rõivas.

Taavi Rõivas Aitäh! Siin saalis ei ole vist küll kellelegi saladus, et Keskerakonna maailmavaade on kirjum kui Tootsi peenar. Kui siin otsida mingit ühist joont, siis see joon ei ole mitte maailmavaateline, vaid see ühine joon Keskerakonna maailmavaates on pigem selline populistlik. Te siin vaheldumisi oma küsimustes ja ettekannetes kord nimetate ennast liberaalideks ja kord mõnitate liberalismi. Et see asi oleks lõpuni selge, kas te oleksite valmis nimetama kas või ühe liberaalse majandusteadlase või mõne liberalismi klassiku, kes teie pakutava maksusüsteemiga kohe päri oleks? Aitäh!

Kadri Simson Aitäh! Nagu te enne oma esimeses küsimuses ütlesite, ma nõustun teiega, teiega on raske pidada sisulist debatti. Aga üldse mitte ühte või teist teoreetikut välja toomata, vaatame, mis toimub täna maailmas, mis toimub Euroopa Liidu riikides, mis toimub kas või maailma juhtivas majandusriigis USA‑s. Igas riigis leitakse, et riigi roll peab rasketel aegadel suurenema. Selles suhtes ei ole Eestis Eesti valitsus, peaminister Andrus Ansip ega ka teie, Taavi Rõivas, nõuandja maailma riikidele, kes on otsustanud riigi osakaalu suurendamise. Tuletan meelde, et Eesti on möödunud aastal viie kiiremini kukkuva majandusega riigi hulgas. Aitäh!

Aseesimees Kristiina Ojuland Aitäh! Järgnevalt saab küsimuseks sõna kolleeg Ott Lumi.

Ott Lumi Aitäh, juhataja! Austatud Kadri! Kuna sa oled hariduselt ajaloolane, siis ma küsin küsimuse, millel on ajalooline taust taga. Seda astmelise tulumaksu ideed Keskerakond on ikka võtnud, kui me lähiminevikku tagasi vaatame, aeg-ajalt n-ö kummitusena kapist välja. Aga viimase 18 aasta jooksul on juhtunud mõned korrad ka selline lugu, et te olete juhtunud valitsusevastutust kandma. Sellistel juhtudel te ei ole nagu väga tõsiselt selle idee eest seisnud. Kuidas sulle praegu tundub, kas on midagi muutunud, et te hetkel suhtute sellesse ideesse nagu tõsisemalt või kui te kunagi juhtute jälle valitsuses olema, kas te tegelikult ka kavatsete seda ideed ellu viia? Aitäh!

Kadri Simson Aitäh! Ma arvan, et praegusel hetkel on Eesti lähiajaloos üks sobivamaid hetki, et astmeline tulumaks kehtestada, sest ta on majanduslikult otstarbekas. Me anname sellega abikäe teile, kulla parempoolsed erakonnad, vaadata oma klappidest laiemalt ja vaadata ka selle peale, et riigil on võimalik tulubaasi suurendada. Mis puutub sellesse, et kui me peaksime tulema teiega koalitsiooniläbirääkimiste laua taha, siis kindlasti see on üks punkt, mida koalitsiooniläbirääkimistel arutama peaks. Aitäh!

Aseesimees Kristiina Ojuland Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Igor Gräzin.

Igor Gräzin Kulla parempoolne kolleeg, liberaal! Kõigepealt ma tahtsin täpsustada, et kui sa räägid pettusest, siis palun vabandust, pettusega pole mingit tegemist! Teatavasti nimetatakse seda finantsvoogude optimeerimiseks! See on legaalne õppeaine, mida õpetatakse rahandusteaduskondades 12 ainepunkti ulatuses. Ma väidan, et 12 ainepunkti ulatuses ei õpetata Eestis kuritegevust. Nüüd aga ma kordaksin ühte eelnevat küsimust. Maks ei ole asi, mida mõeldakse ise välja, isegi kui see suur mõtleja on Keskerakond. Järelikult, palun nimeta mulle 1-2 maksuklassiku nime, kellest te olete juhindunud? Pakun välja kolme varianti: Coase, Friedman, North – kes neist kolmest?

Kadri Simson Aitäh, lugupeetud kolleeg! Ma tavatsen ennast vaadata mitte parempoolse, vaid tsentristina ja seetõttu ei ole mõtet minu poole pöörduda parempoolse sõbrana! Aga mis puutub tulumaksu, siis siin ei ole vaja tõepoolest jalgratast leiutada. Ma võin teile nimetada 27-st Euroopa Liidu riigist enamusi, kus on kehtestatud astmeline tulumaks. Selline ühtlane tulumaks on ühe Riigikogu poolt tellitud uuringu alusel pigem omane Boliiviale või Jamaicale. Aitäh!

Aseesimees Kristiina Ojuland Järgnevalt saab küsimuseks sõna kolleeg Toivo Tootsen.

Toivo Tootsen Aitäh! Hea ettekandja! Aeg-ajalt ma loen mõnda raamatut ja nüüd ma lõpetasin ühe raamatu, mis käsitles Venemaad ja Putinit ja Jeltsinit ja kõike seda aega. Ja seal oli see, kuidas ja miks Venemaal kehtestati proportsionaalne tulumaks ja üsna väike. See oli täpselt nendel põhjustel, mida Reformierakond ja IRL praegu ütleb: aga inimesed petsid ja nad ei tahtnud maksta, siis teeme proportsionaalse ja teeme võimalikult väikese. Mis sa arvad, kas meil oleks aeg juba sellest Venemaa tasandist natuke ülespoole tõusta ja olla nagu normaalsem ühiskond ja riik, kus me tõepoolest ei taha enam kõik petta riiki, kuna see on meie enda riik? Aitäh!

Kadri Simson Aitäh küsimuse eest! Ma tõesti arvan, et nõrgal riigil on jõukohane koguda ühtset tulumaksu, see on kergem. Aga Eesti ei ole enam nõrk riik, Eesti Maksu- ja Tolliamet on viimastel aastatel arenenud ja suudab koguda ka astmelist tulumaksu ilma kartuseta, et see tooks kaasa ulatusliku maksupettuse suurema sissetulekuga inimestelt. Aitäh!

Aseesimees Kristiina Ojuland Aitäh! Kolleegidel rohkem ettekandjale küsimusi ei ole. Täname ettekandjat! Ja läheme järgmise ettekande kuulamise juurde, milleks on rahanduskomisjoni ettekanne. Palun, Jürgen Ligi!

Jürgen Ligi Austatud juhataja, austatud kolleegid! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu ja otsustas esimese lugemise mittelõpetamise ettepaneku kasuks. Selle poolt olid kuus ja vastu neli inimest. Ja meil oli kasutada ka Rahandusministeeriumi ekspertiis, mis väljendas oma muret Eesti maksusüsteemi suhtes seisukohaga, et seda ei toetata, kuna see pole valitsusliidu programmis. Treenimata silm leidis siit eelnõust hulga küsimusi, mida ei ole ka eelnõu autorid leidnud ja neid küsiti komisjonis umbes sellisel moel, et kuidas on käsitletud erinevaid tulu liike. Kui siin ettekandeski oli väide, et see puudutab ainult üksikisiku tulumaksu või ei puuduta ettevõtte tulumaksu, siis see ei vasta tõele. Esimene küsimus. Mis saab dividendidega? Miks rakendada dividendide suhtes erinevaid maksumäärasid? Kuidas jääb aktsionäri erineva kohtlemisega sel puhul ja kuidas see mõjutab Eesti konkurentsivõimet? Üldiselt on dividendid üks hästi konkurentsihell teema ja seda vaadatakse tähelepanelikult. Küsimus puudutas ja autoritel ei olnud sellele midagi vastata, et kõik jääb nii nagu on, mis ei vasta kindlasti eelnõule. Teiseks küsimus, kuidas on erisoodustusmaksuga. Vastust ei tulnud, aga vastus tuleb kindlasti eelnõus anda, sest erisoodustus ei ole seotud üksikisikuga, vaid see on ettevõtte tulumaksu vorm ning soodustused, mis selle maksu alla käivad, ei ole isikustatud. Kuidas diferentseerida maksumäära järgi mingil üritusel osalejaid, on kõva peamurdmine ja meie seda vastust ei saanud. Kuidas oleks vara müügiga, kui inimene oma, minu poolest aasta jooksul vanaema maja maha müüb, et miks tabab teda siis sellepärast kõrge maksumäär? See võib olla tema hetkeline sissetuleku tõus ega kajasta tema pikemaajalist heaolu, eriti kui ta peab endale eluaset soetama. See on oluline maksusüsteemi küsimus. Siis küsimus on, kui siin autor tsiteeris autoriteete, nii nagu tema neid sõelus, siis küsimus on, et mida on meil öeldud tööjõu maksustamise kohta viimastel aegadel? Kelle jaoks on autoriteet Arengufond, kelle jaoks OECD. OECD on seda rahvusvaheliselt ja nende etteheide Eestile oli, et tuleks mõelda tööjõu maksukoormuse alandamisele. Siin on tegemist väga otseselt tööjõumaksuga. Nii nagu seletustest selgub, et see on mõeldud just nimelt tööjõumaksuna, ettevõttemaksu see justkui ei pidavat puudutama, kuigi eelnõu seda ei tõesta, aga kommentaarid viitavad sellisele tahtele. Ei ole mõistetav, miks tahetakse tõsta tööjõu maksukoormust. Oli küsimus, et millist tööd tahetakse soosida? Ka vasakpoolsed erakonnad on hoidnud lippu, et Eesti ei saa enam olla odava tööjõu riik. Selline loosung ei ole lihtsalt käsuna rakendatav, see on loomulikult konkurentsiküsimus, aga riigi otsustest on siin selgelt, just nimelt esimeses järjekorras, maksusüsteem. Millist tööd, kuidas maksustatakse? Mis see piir nüüd oligi selle eelnõu järgi? Kui paarikümnest tuhandest alates hakatakse kõrgemalt maksustama, siis antakse selgelt hinnang, et Eesti ei vaja kõrgelt kvalifitseeritud spetsialiste, Eesti ei taha soosida nende värbamist firmade poolt. Samas edumeelsed eksperdid räägivad meil ikkagi pigem sotsiaalamaksu laest ja probleemist sellega, et headel spetsialistidel, olgu siis kodumaistel või välismaistel, on väga nõrk stiimul otsida rakendust Eestis. Palgad paratamatult on ikkagi arenenud riikide omadest madalamad ja millega kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistide puhul seda vahet leevendada, on ju maksumäär. Siin eelnõu järgi otsustatakse, et vastupidi, neid tuleb tõrjuda. Ja eelnõu autorid ei vastanud sellele, et mis on see majanduspoliitiline eesmärk? Küll aga jäi seal komisjonis korduvalt selline mulje, nagu oleks majanduslangus kuidagi tulenev meie maksusüsteemist, mis jäi tõestamata ja kindlasti ei vasta ka tõele. Nii nagu ka Obama riik, siin on nimeliselt ühte inimest nimetatud. Nende langus ei ole seotud Eesti tulumaksusüsteemiga teatavasti. Ka ettekandest ja ka rahanduskomisjonis jäi kogu kogu aeg mulje, nagu oleks riigi tulude suurendamine alternatiiv kärpele. Noh, ütleme nii, et see eelnõu ei ole küll alternatiiv kärpele. See on väga ebatäpne väljend. Meil tuleb lahendada paljude miljardite suurune eelarve probleem ja need ei ole alternatiivid. Need on erinevad variandid, millest tuleb paljusid kasutada. Kas just tulumaksu tõstmine? Kui otsida jällegi veel viiteida utoriteetidele, siis Raul Eamets, vasakpoolne majandusteadlane, täna ütleb, et tulumaksu tõstmine majanduskriisis on väga halb, mis on väga lihtne must-valge tõde. Ja nii ongi, et tulumaks on majandusele kõige halvem maks, tööjõu maksustamine on tööpuuduse suhtes kõige halvem maks ja kui eelarve tulusid suurendada, siis teoreetiliselt on kaudsed maksud või varamaksud need, mis on majandusele süütumad ja ohutumad. Viitan kas või jälle OECD-le, kellele ka eelnõu autor siin puldis söandas viidata, olemata lugenud ilmselt ühtegi nende dokumenti. Siis oli küsimus, et kui jõukamate maksukoormuse protsentidest räägiti, palusime ja loodetavasti järgmiseks komisjoniks saame andmed, et kuidas tuludetsiiliti – see küsimus ei jõudnud alguses küll pärale – et kuidas tuludetsiiliti jaotub tulumaksu koormus protsentuaalselt ja teiseks, summaliselt. Kui mitu protsenti makstakse eri tuludetsiilides tulumaksu? Kas meil on tegemist võrdse kohtlemisega ja sellega, et kõik maksavad ühesugust tulumaksu? Me loodame, et eelnõu autor teeb meile selle töö ära ja kirjutab millised detsiilid, kui palju protsentuaalselt tulumaksu maksavad. Väikseks vihjeks detsiiliküsimusest ütlen, et minu arvestuste järgi 54 tuhandelise sissetulekuga pere maksab 0% ja 0 krooni tulumaksu juhul, kui tal ei ole lapsi ja kui tal ei ole muid mahaarvamisi. Nii et maksukoormus algab aastatulu puhul sealt ja tõuseb tasapisi 21 lähedale. Ja summaliselt on erinevate inimeste erinevad tuludetsiilid, panus maksulaekumisse väga erinev. Tänu arvestatavale tulumaksuvabale miinimumile on meil selgelt erinev maksukoormus juba praegu. Mõnes mõttes on õige see väide, et meil on astmeline tulumaks ja komsjoni enamus toetab ikkagi tulumaksuvaba miinimumi tõusu, aga loomulikult ei ole mitte iga hetk ja iga rahanduslik olukord riigis selleks hea võimalus. Aga oludes, kus palk langeb, võin jällegi vihjeks öelda, tulumaksuvaba miinimumi mõju, ka tulusid diferentseeriv, maksukoormuse diferentseeriv mõju suureneb. Nii et pole hullu, me ei pea tingimata muid lahendusi praeguses olukorras otsima. Oli ka riikidest juttu, et komisjonis mainiti ainult paari riiki – mujal ei ole seda ühetaolist tulumaksu. Meie naabritest Balti riikidest on kõigis, Venemaal tõepoolest ka ja on Euroopas veel teisigi. Üldiselt ma ei tahaks siin poliitiliselt ebakorrektseid kommentaare kuulda, aga riikide nimestiku puhul on kindlasti tegemist meie saatusekaaslastega. Kuidas me ise ennast positsioneerime, on küsimus. Aga selge, et nad on olnud tavaolukorras, jättes kõrvale majanduskriisi, mis lööb kindlasti välisinvesteeringutest tugevalt sõltuvaid riike rohkem, kiire kasvuga riigid – Bulgaaria, Tšehhi, Eesti, Läti, Leedu, Monako on siin veidike erinev riik, Montenegro, kindlasti Rumeenia, Venemaa, Slovakkia, Ukraina Euroopas. Mis seal salata, meiega natuke sarnased aga kiiresti arenevad riigid. Island hiljuti – kui nüüd jälle irduda finantskriisi teemast – otsustas ühetaolise tulumaksu kasuks, minu andmetel. Aga üldjoontes on see kõik, mis komisjonis räägiti. Aitäh!

Aseesimees Kristiina Ojuland Suur tänu! Kolleegidel on küsimusi. Kõigepealt Marika Tuus.

Marika Tuus Aitäh! Ma võin tuua Reformierakonnale näite, et maailma üks mõjukamaid finantsiste ja rikkamaid inimesi George Soros on öelnud, et endistes Nõukogude Liidu maades valitseb praegu röövkapitalism, kus riigivõim on pöördunud erahuvide teenimise suunas ja lõhe rikaste ja vaeste vahel üha suureneb ning et see on ohtlik süsteem, mis ei anna kaotajatele lootust. Aga samuti on öelnud ka Aadu Luukas ja paljud teised. Aga ma küsin: miks ikkagi peate õiglaseks ühesuuruse protsendiga maksustada nii vaevu äraelamist kui ka luksustarbimist? Ühed maksavad ju igapäevase leiva arvelt ja teised kärbiksid luksust. Kui madalad maksud ja proportsionaalne tulumaks ka oleks ravim kõikvõimalike hädade vastu, siis miks me oleme niisugusesse suurde majanduskriisi sattunud, mis viib alla ka kogu Euroopa SKP näitaja? Aitäh!

Jürgen Ligi Aitäh! Rahanduskomisjonis ei olnud juttu George Sorosist, Vladimir Leninist, Karl Marxist ega teistest prominentidest, kes ilmavaatelisel skaalal nende vahel võiks paikneda. Samuti ei olnud komisjonis palju juttu tarbimismaksudest, küll aga, jah, selline veider argitõde kõlas ka eelnõu autori suust, et justkui meil on maksude struktuur väga tarbimismaksude kasuks. Ega küsimustele, milline on selle optimaalne proportsioon, me ühtegi vastust ei saanud. Kui võrrelda nüüd Euroopa keskmist ja meid, siis ega see erinevus tarbimis- ja otseste maksude proportsioonis kuigi suur ei ole, see on mõni protsendipunkt. See on kindlasti selline väljamõeldud probleem. Aitäh!

Aseesimees Kristiina Ojuland Järgmisena saab teiseks küsimuseks sõna kolleeg Mai Treial.

Mai Treial Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te märkisite, et valitsusliidu programmis ei ole niisugust võimalust ette nähtud, et tulumaksu osas teha muudatusi. Kogu aeg me kuuleme, et valitsusliidu programmi või koalitsioonilepingut, et sellist pole üldse olemas. Ja huvitav, kui on mõni opositsiooni eelnõu, siis kappab see tuline ratsu nagu pöörane jälle välja, et mis loom see selline on? Aga minu küsimus puudutab hoopiski seda, et kuidas edasi, kuidas siis riik eelarvekriisist nii riigi tasandil kui ka omavalitsuste tasandil ikka välja peaks tulema? Missugused siis võiksid olla lahendused tulubaasi osas? Aitäh!

Jürgen Ligi Aitäh! Me arutame praegu eelnõu 434 ja mitte eelnõu pealkirjaga riigieelarve ... ja riigieelarve seaduse muutmise seadus või midagi muud või lisaeelarve seadus ja et just nimelt selle 434 kontekstis ma mainisin koalitsioonilepingut lihtsalt tsitaadina Rahandusministeeriumi aruandes. Kui te teinekord tahate ettekannet kuulata või tähendab ettekande kohta küsida, siis kuulake ettekannet ennast ka ikka. Ma viitasin lihtsalt sellele väikesele faktile, et Rahandusministeerium jättis sisuliselt arvamuse esitamata, ütles, et koalitsioonileping ja kõik, et muud muret ei olnudki.

Aseesimees Kristiina Ojuland Järgmisena saab küsimuseks sõna kolleeg Marek Strandberg.

Marek Strandberg Hea ettekandja! Ma küsingi, kas komisjoni käsitluses, kui seda üldse käsitleti, kajastavad erinevad maksud riigi huvisid või riigi väärtusi, millest lähtuvalt te oma otsuseid teete. Aitäh!

Jürgen Ligi Aitäh! See on niisugune filosoofiline küsimus. Need huvid ja väärtused on eraldi jutu arendamise teemad. Rahanduskomisjon ei tegele sellise filosoofiaga, mitte selle eelnõu raames.

Aseesimees Kristiina Ojuland Järgmisena saab küsimuseks sõna Kadri Simson.

Kadri Simson Aitäh! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Oma ettekandes mainisite te seda, et seaduseelnõu 434, mis muudab tulumaksuseaduse § 4 ja § 23, et komisjoni arutusel jäi teile segaseks, mis juhtub näiteks pärandiga, kui saadakse maja ja soovitakse seda maha müüa. Samas sai teile komisjonis öeldud, et § 15 tänases tulumaksuseaduses, mis sätestab kasu vara võõrandamisest ja mis ütleb, et tulumaksuga ei maksustata vastuvõetud pärandvara ja tulumaksuga ei maksustata tulu isiklikus tarbimises oleva vallasasja võõrandamisest, ja need jäävad muutmata. Miks teile see küsimus ikka segaseks jäi, kuna seda paragrahvi ju ei muudeta? Aitäh!

Jürgen Ligi Aitäh! Ma kommenteerisin komisjoni arutelu. Me küsitlesime seal viibinud eelnõu autorit Kadri Simsonit, vabandust, Kadri Musta, ja saime sellised vastused, et vastuseid ei olnudki. Teistpidi vist on, ma ei mäleta enam. Kadri Simson on vist õige. Selgus, et polnud nendele teemadele väga palju mõeldud, igatahes vastuseid me ei saanud. Nii et ma põhimõtteliselt rääkisin komisjoni protokollist.

Aseesimees Kristiina Ojuland Järgmisena saab küsimuseks sõna kolleeg Arvo Sarapuu!

Arvo Sarapuu Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud ettekandja! Sinu juhitud komisjonis saab üldiselt palju nalja, väga palju küsimusi tõstetakse väga naljakalt üles ja nendele kunagi vastust ei saa. Huvitav, kas kunagi saab ka vastuse nendele küsimustele, mis maksu osas puudutab seda, et nüüd te räägite, et maksusid ei tohi langetada, kui majandus langeb, aga siis kui majandus tõusis, siis te rääkisite, et maksu tuleb langetada. Huvitav millal ja sina kui suur majanduspoliitik, et millal see maksude tõstmise aeg on ja millal on langetamise aeg on, sellepärast, et see aeg on kõvasti mööda lastud ja eks nüüd tuleks mõelda ka sellele, et jah, ongi poliitiline eesmärk selline, et ka suurema varaga inimene vajab oma varale suuremat kaitset ja selles ma ei näe mitte midagi imelikku kui ka ühiskonnale, kui maksude näol antakse rohkem, siis saadakse hiljem rohkem tagasi ehk küsimus olekski selline, et millal rahanduskomisjon maksupoliitilisi küsimusi hakkab selgelt ja konkreetselt ja ilma naeruvääristamata vaatama?

Aseesimees Kristiina Ojuland Aeg, palun!

Jürgen Ligi Aitäh! Rahanduskomisjon on alaline komisjon. Seal on alalised liikmed, kes üldiselt nalja ei tee. Küll aga käib seal vahel asendusliikmeid ja võib-olla siis teie mulje sellest, et seal saab ka nalja vahel ja seal on ka noorliikmeid, kes kõigist aruteludest, mis on toimunud, ei ole veel teadlikud. On verevahetus. Maksupoliitikast me räägime seal aastaid. Aitäh!

Aseesimees Kristiina Ojuland Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Mailis Reps.

Mailis Reps Aitäh, lugupeetud juhataja! See on küll kurb kuulda, et erinevalt kultuurikomisjonist, meie räägime küll hariduspoliitikast, aga tuleb välja, et teie riigi huvidest lähtuvalt maksudest ei räägi. See oli küll kurb kuulda. Aga tahtsin täpsustada. Täna on sinu poolt välja öeldud, et maksude tõusuks on teine aeg. Võib-olla sa täpsustaksid, millal me maksusid hakkame tõstma. Aitäh!

Jürgen Ligi Aitäh! Kui nüüd miski siin saalis, mõni sõnum kurvastas, siis ma soovitan lihtsalt kuulata praegu rahanduskomisjoni kaasettekannet, siis te ei lase ennast kurbadest sõnumitest segada. Maksutõstmise teemal. Kuna teie ei ole ka asendusliige rahanduskomisjonis, ma võin lihtsalt ühele õpikutarkusele viidata, et majanduslanguse ajal majanduse stimuleerimiseks pigem otsitakse võimalusi maksukoormust alandada, kui vähegi eelarve lubab. Meil ta kahjuks praegu ei ole lubanud. Maksutõstmisest majanduskriisi ajal üldiselt ei räägita, eriti teoorias mitte kunagi, et see peab olema äärmine häda. Mõnes riigis see äärmine häda on, meil loodetavasti mitte. Aga nüüd ma luban kõrvalekalde: analüüs Euroopa Liidu liikmete maksumuudatustest kriisi ajal näitab, et tööjõumaksude tõstmisega ei ole maha saanud mitte ükski riik. Kõik saavad aru, et see on väga ohtlik. Aitäh!

Aseesimees Kristiina Ojuland Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Marika Tuus.

Marika Tuus Aitäh! Hea esineja! Lisaks sellele, et astmeline tulumaks aitab vähendada vaesust ja kihistumist ja suurendada sotsiaalset võrdust, teenib see, muide, ka jõukamate huve, sest kui me vähendame vaesust, siis me vähendame ka kuritegevust, vähendame ohtlikke haigusi ja muud sellist. Aga ma tuletan meelde, te olete 2001. aastal öelnud, et astmeline tulumaks on tundeuss, mis apelleerib inimeste loomupärasele kadedusele. Öelge, kas siis kogu maailm teeb seda ainult mingist kadedusest ja miks me tahame sarnaneda pigem Bahama saarte, Boliivia ja Uruguayga ja miks mitte just nimelt arenenud Euroopa riikidega? Aitäh!

Jürgen Ligi Aitäh! Ma ei tea, miks te tahate. Ärge tahtke. Aga 2001. aasta tsitaat, seal oli kindlasti üks sõna, mida minu leksikas ei ole. Küll aga, jah, teemal "kadedus" võib siin rääkida. Rahanduskomisjon ei arutanud seda. Ma esindan siin rahanduskomisjoni. Aitäh!

Aseesimees Kristiina Ojuland Järgmisena saab küsimuseks sõna kolleeg Tarmo Mänd.

Tarmo Mänd Tänan, proua juhataja! Austatud kolleeg! Me oleme juhtumisi mõlemad rahanduskomisjoni liikmed ja ma kuulasin ja kuulasin ja tõesti tähelepanelikult, aga ma ei suuda oma mälus leida paljudele faktidele, mida sa praegu esitasid, küll kohta meie komisjoni istungil, üle poole sellest on küll komisjoni esimehe isiklik fantaasia, mis me siin täna kuulsime. Osa küsimusi, ma möönan, nagu küsimused esitati dividendide ja muu osas, need olid vastatud, aga need vastused ei rahuldanud. Küsimus on täna selles, mida täna komisjonis arutatakse, mida edasi kantakse, see on asja üks pool. Aga mind huvitab sügavuti hoopis teine küsimus. Keskerakonna poolt esitatud eelnõu on palju leebema iseloomuga, kui rahandusministri poolt välja käidud eelnõu. Kas teil valitsuskoalitsioonis mingi ühine hoiak tulumaksu küsimuses ja astmelise tulumaksu küsimuses on kujunenud või ei ole? Ma tänan!

Jürgen Ligi Aitäh! Mina olen ka märganud, et ma ei mäleta enam nii hästi, kui paarkümmend aastat tagasi kõiki asju, aga mul on abiks protokoll. Meeldetuletuseks seda, et ühine hoiak astmelise tulumaksu suhtes kujunes häältevahekorraga 6:4 "ei" kasuks selle eelnõu suhtes ja protokoll küll annab üsna põhjaliku ülevaate seekord, milliseid küsimusi küsiti ja kuidas oli vastustega. Seekord meil on üsna täpne protokoll. Ma mälu värskendamiseks soovitan lugeda.

Aseesimees Kristiina Ojuland Järgmisena saab küsimuseks sõna kolleeg Lembit Kaljuvee.

Lembit Kaljuvee Aitäh! Hea ettekandja! Rääkisid siin oma mõtteid, nagu Tarmo Mänd ütles, ja komisjonis arutelud. Ütle, kas Eiki Nestor ka sõna võttis ja püüdis kaitsta sotsiaaldemokraatlikke seisukohti maksusüsteemi muutmise osas või ta oli vait, nagu praegu siin, komisjonis, ma mõtlen?

Jürgen Ligi Hea küsija! Mina mäletan veel mõnda asja, näiteks seda, et teid ei olnud komisjonis. Kui te väidate asju, mida seal ei ole räägitud, siis on mu kohus tähelepanu juhtida. Ärge väitke, ei olnud sellist arutelu või ei olnud sellist vahet ettekande ja arutelu vahel. Aga ma usun, et Eiki Nestor võtab siin sõna ja esitab oma seisukohad. Küll aga me mõlemad juhtisime seal tähelepanu samadele tehnilistele probleemidele või vähemalt meil tekkisid samasugused küsimused seal, mis jäid eelnõu autoril vastamata. Aitäh!

Aseesimees Kristiina Ojuland Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Arvo Sarapuu.

Arvo Sarapuu Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Ma värskendaks natuke mälu. Kuidas see lubadus oli, kas pension nelja aastaga kahekordseks või kahe aastaga, kuidas see täpselt oli, mina nagu ei mäletagi? Vaatasin teie kodulehekülge, see on ka nüüd sealt ära kustutatud. Ehk ütleme, kas te oskate öelda suure rahandusspetsialistina, kuidas on võimalik selline vastuolu siis ületada? Ühelt poolt langetate makse nii et jaksab ja teiselt poolt tõstate pensionid siis, tõesti, ma ei tea, ma ei mäleta enam, kas kahekordseks või neljakordseks lähiaastatel. Kuidas see vastuolu on võimalik ületada? Aitäh!

Jürgen Ligi Aitäh! Te olite küll asendusliige mõnikord rahanduskomisjonis, aga siin te ei ole asendusliige. Jääge eelnõu raamidesse, palun! Aitäh!

Aseesimees Kristiina Ojuland Järgmisena saab küsimuseks sõna kolleeg Evelyn Sepp!

Evelyn Sepp Aitäh! Hea ettekandja! Sa õigustasid just siin mõned minutid tagasi seda, et kõrgepalgalisi ei tohiks kõrgemalt maksustada põhjendusega, et see ei motiveeriks neid kuidagi enesearendamiseks või just kui võtaks ära nende preemia selle eest, et nad on ennast arendanud ja saavad kõrget palka. Kui seda loogikat jätkata, siis ausalt öeldes mulle tundub, et rahanduskomisjon, kes on kahtlemata kõrgepalgaliste inimeste hulgas, on täitsa asjata kõrget palka saanud, sest seda juttu ma kuulen viimased 15 aastat sõna-sõnalt kusjuures, mida siit on ette kantud praegu. Mu küsimus puudutab seda, et nagu sa ütlesid, majanduskriisi olukorras tuleb tegeleda maksukoormuse langetamisega, maksude langetamisega, meie siin tegelikult vaidleme otseste ja kaudsete maksude alternatiivsete mõjude üle. Kuidas seada võrdusskaalale see, et tõstes kaudseid makse, maksustame me rohkem enamus inimesi või otseseid makse vaid vähest hulka inimesi, et kus siin see tasakaalukoht on?

Jürgen Ligi Tänan! Ma soovitan mitte lugeda fraktsioonis laiali jagatud kirjalikke küsimusi ette komisjoni ettekande ajal, sellepärast, et see ei vasta tegelikult ettekande sisule, ma ei ole niimoodi öelnud nagu te väitsite. Otseste ja kaudsete maksude vahekorra küsimuses me pöördusime eelnõu autori poole, et mis on see paras määr, kui ta kritiseerib olemasolevat suhet, mis see paras määr on, siis me vastust ei saanud ja seda ma ettekandes ka mainisin. Aitäh!

Aseesimees Kristiina Ojuland Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Toivo Tootsen!

Toivo Tootsen Aitäh! Hea ettekandja! Sa rääkisid, et tulumaksu tõstmine mõjub halvasti ettevõtlusele ja on suurem koorem ettevõtjatele, tööandjatele ja sa mängleva kerglusega sidusid tulumaksu ja rääkisid kogu aeg, et tööjõumaksust, tegelikult tööjõumaksuna me käsitleme ju sotsiaalmaksu ja selle tõstmine oleks tõepoolest ettevõtlusele olnud väga kõvasti koormav. Tulumaks ei puuduta ettevõtlust mitte mingit moodi, seda ei maksa tööandja, vaid see läheb maha töövõtja palgast. Kas sa oled minuga nõus ja selgitaks nüüd neid vahesid? Aitäh!

Jürgen Ligi Aitäh! See on huvitav mõttekäik, aga ma ei ole nõus sellega. Ma ikkagi pean silmas netopalga ja sellele liituvate maksude proportsiooni. Kui meil liita sotsiaalmaks ja tulumaks ja arvestada meie palkade väga kiiret kasvu viimasel ajal, siis see on tekitanud suured struktuursed probleemid, et olemasoleva konkurentsieelisega me enam hakkama ei saa ja ümberkorraldused ei ole piisavad ehk hinnaeelisega ümberkorraldused ei ole majanduses paraku nii kiired, et suudaksime kohaneda. Sellepärast on meil suurimatest autoriteetidest nüüd lähiajal öelnud OECD, et see on meile probleem. Ja Euroopa kogemus näitab ka, et ega ikka tulumaksu tõstmise peale, tööjõu tulumaksu tõstmise peale ei ole ükski riik läinud. Tänan!

Aseesimees Kristiina Ojuland Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Tarmo Mänd.

Tarmo Mänd Tänan, proua juhataja! Hea kolleeg! Minu esimesele küsimusele vastus ju taandus mälu pinnale. Ma olen nõus, mälu ongi individuaalne asi, igaühel oma mälu. Aga minu küsimus oli see, et Keskerakonna poolt esitatud astmelise tulumaksu eelnõu on suhteliselt leebem sellest, mille käis välja rahandusminister Padar. Ma küsisin seda, kas koalitsioonis on täna ühtne nägemus selles küsimuses. Tänan!

Jürgen Ligi Aitäh! Mis see leebuse koht siis nüüd on? Mille poolest nad leebemad on? Kui mõelda, kumb algab madalamast piirist, siis minu arusaamist mööda algab madalamalt Keskerakonna eelnõu ja ka maksumäär on Keskerakonna omal kõrgem. Tänan!

Aseesimees Kristiina Ojuland Järgmisena saab küsimuseks sõna kolleeg Väino Linde.

Väino Linde Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea pinginaaber! On tõsi, et komisjonipoolne ettekandja peab tooma välja komisjonipoolse arutelu käigu oma ettekandes, aga sama tõsi on ka see, et ta peab olema eelnõu eest vastutajana valmis selgitama ka kõike muid küsimusi, mis selle eelnõu menetlemisel tõusetuvad. Seetõttu ma küsingi, mis võiksid olla lühidalt need kaks-kolm suuremat ohtu või kaks-kolm suuremat kasu, mis Eesti töötav rahvas ja Eesti majandus tervikuna selle eelnõu näiteks seaduseks muutumisel saaks. Aitäh!

Jürgen Ligi Aitäh! Ma tunnistan ausalt, et see vihje oli põhjendatud, et ma ei saa kõigile küsimustele vastamisega hakkama. Aga ei oleks vist tõesti praegusel hetkel väga korrektne, kui ma hakkaksin ette lugema erakondlikke positsioone väga kõvasti. Küll aga on viide sellele, et komisjonis oli korduvalt viide, et see on investeerimiskeskkonna küsimus, Eestil on madal tulumaks, on kindlasti investeerimiskeskkonna küsimus. See on teema, kus riigid rahvusvaheliselt konkureerivad. Neid väheseid asju, mida riik väga otseselt saab mõjutada, selliseid konkurentsipositsioone, on tulumaksumäär. Teised meetmed kõik on aeglased ja kaudsed pigem. Nii et reaalne maksukonkurents maailmas toimub just nimelt tulumaksu alal. See astmelise tulumaksu suur pealetung koos alati maksukoormuse tõusuga lõppes kusagil 1970–1980-ndatel. Peale seda on olnud konkurents selles suunas, et riigid kärbivad oma kõrgemaid maksuastmeid. Aga muidugi on seal võnkeid. Muidugi, kui inimene on pannud endale, inimene on vasakpoolsem kui olemasolev valitsus ja kui ta on valimistel kasutanud sõna change, eks ta siis kasutab seda erinevates kohtades. Ja USA-s tõepoolest on mindud ka teist teed. Aitäh!

Aseesimees Kristiina Ojuland Järgmine küsija on kolleeg Aivar Riisalu.

Aivar Riisalu Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Taaskord olen sunnitud tegema komplimendi, et ma naudin sind puldis ja ei teagi, kas nutta või naerda, kui sa oled astmelise tulumaksu vastu, sest et tulevikus võib see sinu tänane seisukoht mulle päris kasulik olla. Ma saan aru, et eks see tõde selgub hiljem. Aga minu küsimus on tegelikult see, et me oleme täna nagu üsna suures jamas. Kas te vähemalt olete siis Keskerakonna eelnõu teise osa poolt, kus peatame maksude jätkuva alandamise, et riik kuidagiviisi suudaks toime tulla? Et astmelist ei toeta, aga maksude alandamine järsku tasuks seisma panna või?

Jürgen Ligi Aitäh! Minul selle poolest on lihtsam, et kui teie puldis olete, siis nutmise peale ma kunagi ei mõtle, naermise peale küll. Ja mis puudutab seda alanemist või mitte alanemist, siis mis seal salata, rahanduskomisjon ei ole seda arutanud. Aitäh!

Aseesimees Kristiina Ojuland Järgmisena saab küsimuseks sõna kolleeg Erki Nool, palun!

Erki Nool Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Iga muudatus on ikkagi kulu ja kas rahanduskomisjonis on ka arutatud seda, et kui raha kokkukorjamine läheb keerulisemaks, et palju ta võiks riigi kulusid tõsta, kui muudaks maksusüsteemi?

Jürgen Ligi Aitäh! See on, kui rääkida otseselt administreerimiskuludest, siis ega siin otsest seost ei pruugigi olla. Tänapäeva maksukogumise tehnoloogia on üsna hea ja maksukogumine on võimalik ka erinevate määradega. Väike kulu see on, aga vaevalt ta on märkimisväärne. Küsimus on hoopis muus, küsimus on maksude optimeerimises, mida astmete lisamine kindlasti tekitab, ja selles, nagu ma juba ettekandes ütlesin ja mida kahjuks kõik küsijad õieti ei kuulanud, et kvalifitseeritud tööjõu kõrgem maksustamine raskendab ettevõtjatel sellist tööjõudu värvata ja see vähendab sellisel tööjõul stiimuleid Eestis rakendust otsida. Aitäh! See on kokkuvõttes muidugi ka maksulaekumistele ja kogu majanduse dünaamikale mõjuv. Tänan!

Aseesimees Kristiina Ojuland Järgmine küsija on kolleeg Heimar Lenk.

Heimar Lenk Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea esineja! Vastupidiselt teie arvamusele ja etteheitele, et teid ei kuulata põhjalikult, mina seda tegin põhjalikult ja tähelepanelikult ja siit ka minu küsimused. Kõigepealt on meeldiv, et te olete tunnistanud, et pärast pikki aastaid rasket tööd rahanduskomisjoni juhtimisel, olete tähele pannud, et teie mälu ei ole enam endine. Siit minu küsimus, kas te olete ka tähele pannud, et teie esinemised Riigikogu ees ei ole enam endised, nad on täis tigedust ja üleolevust saali vastu? Päris küsimus on nüüd see, millele vastust ootaks. Kõne all on äärmiselt tähtis küsimus parlamendis – riigi maksusüsteemi muutmise ettepanekud. Kas teie arvates sobib nii ebaviisakalt ja sisutühiselt vastata nendele arukatele küsimustele? Aitäh!

Jürgen Ligi Aitäh! Ma olen märganud, et keegi meist pole endine. Ma ei tea, komisjon muidugi minu esinemisi seekord ei arutanud, aga võib kindlalt öelda, et on olnud aegu, kus ma olen olnud palju teravam oma väljaütlemistes. Praegu ma olen väga diplomaatiline.

Aseesimees Kristiina Ojuland Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Kadri Simson.

Kadri Simson Aitäh lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Te peatusite OECD raportil ja lubasite endale isegi sellise killu, et ilmselt kõik ei ole seda lugenud ja üritasite ja leidsitegi sealt lauseid, mis niiöelda oleks toetanud teie seisukohta. OECD soovitas kaaluda, et kas Eestil üldse on mõistlik rakendada ühtset maksuvabastust ettevõtte tulumaksule ja võib-olla oleks mõttekas see ettevõtte tulumaks kehtestada. Siis ta rääkis ka tööjõumaksudest, aga eelkõige ainult sotsiaalmaksust, et see on liiga kõrge. Kas siis võib oodata rahanduskomisjoni poolt initsiatiivi, et kehtestada ühtne tulumaks ettevõtetele? Aitäh!

Jürgen Ligi Aitäh! Ma lubasin endale tõesti sellise vihje, aga ma võin vihjata vähemalt kahele r OECD aportile, mida siin saalis olijatest ilmselt enamik ei ole lugenud – mõistetavatel põhjustel. Need on kõik väga värsked ja nendest üks on otseselt Eesti teemaline, teine ei ole mitte niivõrd raport kuivõrd uuring, mis käsitleb muu hulgas väikeriigile sobivat maksusüsteemi ja erinevate maksude mõju majandusele. See uuring diferentseerib või reastab maksud mõju järgi majandusele ja kõige halvemaks maksuks majandusele nimetab ta ettevõtte tulumaksu. Järgmisena nimetab ta üksikisiku tulumaksu. Üsna süütuks nimetab ta tarbimismaksu ja kinnisvaramakse nimetab majanduse suhtes süütuks. Ma kasutan siin oma omadussõnu, sest ma ei mäleta kuidas, ma mäletan seda rida. Ega nad makse ei nimeta otseselt majanduse vaenulikuks – nii ka ei maksa öelda, küll aga nad kõik pärsivad mingil määral ja siin tuleb otsida optimumi. Eesti raporti puhul oli sõnastus selline, et tuleks kaaluda, kas praegusel ettevõtte maksusüsteemil ei ole negatiivseid mõjusid. Näiteks põhivara investeeringute eelistamine tööjõu ees jne ja mina väidan, et see kaalumine on olnud väga põhjalik ja vastus on ei. Aga üldiselt, see raport Eesti kohta valmis muidugi ka kinnisvarabuumi ja kinnisvaramulli lõhkemise ajal – ka selles kontekstis tuleb seda asja vaadata. Nii nagu eraisikud, ka ettevõtted investeerisid väga palju kinnisvarasse. Tõsi, erinevalt varasemast nad kasutasid selleks pigem laenuraha. Nii et selline õrn vihje OECD Eesti raportis tegelikult ei tähenda, et nende arvates on ettevõtte tulumaks majandusele hea. Vastupidi! Aitäh!

Aseesimees Kristiina Ojuland Suur tänu ettekande eest! Kolleegidel teile rohkem küsimusi ei ole. Läheme edasi läbirääkimiste juurde. Kõigepealt Reformierakonna fraktsiooni nimel kutsun kõnetooli kolleeg Taavi Rõivase.

Taavi Rõivas Aitäh! Austatud juhataja! Head kolleegid! Kõnealune eelnõu on taktikalise käiguga isegi mõistetav. Küllap pressiteate tasemel teenib oma eesmärkigi, aga sisult paraku muidugi erilist kriitikat ei kannata. Saime teada, et kui valik on otsida riigiaparaadist kokkuhoiukohti või suruda käsi sügavamale tööinimese taskusse, valib Keskerakond kõhklematult viimase. Hea küll, vähemalt on tegu selge valikuga, mis sest, et kergema vastupaneku teed minekuga. Kõigepealt ma peatuksin paari sõnaga tänasel arutelul. Ma ei pane pahaks, kui kolleeg Kadri Simson ei suuda, vaatamata väga konkreetsele küsimusele, nimetada ühtegi majandusteadlast, kes tema pakutud seisukohti toetaks. Küll aga ma paneksin pahaks selle saali üldisele arutelule mõnikord seda, et nii küsimused kui kahjuks ka vastused, olid kantud pisut vähesest taustateadmisest, nii majanduse mõttes kui ka vähesest lugemusest, mis puudutab erinevaid seisukohti. Samuti ma julgeks panna pahaks seda, et kui tsiteeritakse OECD, siis tehakse seda ilma, et oldakse nende seisukohtadega tegelikult tutvunud. Jürgen Ligi tõi välja need seisukohad, mis tegelikult selles raportis olid, isegi ei oleks pidanud tervet raportit läbi lugema, oleks piisanud, kui kokkuvõtet, mis oli meile kõigile kättesaadav, oleks võinud sellega lihtsalt tutvuda ja siis ei oleks paljutki seda valeinfot täna siin saalis levitatud. Samuti, tuues näiteid Euroopa riikidest ja mujalt, räägitakse riikide üldisest hetkeheaolu tasemest, aga minnakse sujuvalt üle sellele, et kui hästi on nendel riikidel viimase kümne aasta jooksul läinud ja kas tegemist on kiire arengu faasis riikidega või nende riikidega, kellel ei ole olnud Eestiga sarnast kahetsusväärset saatust pika okupatsiooni näol ja kes on saanud oma riiki ehitada aastakümneid kauem. Samuti USAst rääkides unustatakse sujuvalt ära, kui suur on USA riigivõlg, kui suur on USA iga-aastane defitsiit jne. Muuseas ma olen vestelnud Edgar Savisaare kunagise majandusnõunikuga ja tean päris täpselt, kuidas jõudis omaaegse Rahvarinde programmi astmeline tulumaks. Ma arvan, et see oleks huvitav ka teile teada, ma seda teinekord heameelega, mitte siit kõnepuldist, aga keskerakondlastega vesteldes, teiega jagan. See oli täpselt samapalju juhuslik, nagu on teie maailmavaade täna. See oli ammu enne kui Riigikokku tulid kolleegid Heimar Lenk ja Marika Tuus, kes on valmis pimesi kõiki suure juhi sõnu takka kiitma. Eelnõu esitajad näivad tõsimeeli uskuvat, et paljudel Eesti peredel on liigset raha, mis tuleks suure maksutõusuga kokku koguda. Ütlen välja, et Reformierakond seda nii ei arva. Teiseks on loomulikult naiivne eeldada, et pannes maksumaksjale rohkem koormat, saab samas proportsioonis riigile ka rohkem tulu. Nii nagu ei saa kaupmees langeva käibe juures lõputult hinda tõstes suuremat kasumit, ei saa ka riik maksumaksjal hinge kinni pigistades samavõrra suuremat maksulaekumist. Seda tuleks eelnõu mõjude arvestamisel kindlasti arvesse võtta. Veelgi enam, oluliselt tõusev maksumäär vähendab suure tõenäosusega laekumisi omavalitsustele, sest viimase tulubaas ei sõltu teadupärast mitte maksumäärast, küll aga maksulaekumistest. Asi, mis jällegi sai ära unustatud ilmselt eelnõu koostamise käigus. Ja tulumaksu langetamise ajal omavalitsuste tulubaas teadupärast kasvas väga kiires tempos, eelnõu algatajad on jätnud seletuskirjas märkimata, kas nüüd soovitakse see tagasi teha, mis oleks kahtlemata kahetsusväärne. Ja lõpetuseks üks tänasel arutelul tõstatunud kõrvalteema, kuivõrd ukse ees on Euroopa Parlamendi valimised, mul oleks Keskerakonnale selles kontekstis üks tõsine ettepanek. Juhul, kui teid peaks valimistel edu saatma ja te saate oma esindaja Europarlamenti, palun kaaluge tõsiselt liitumist mõne teise fraktsiooniga. Kuigi Eestis ei vaja keegi tõestust, et teie poliitika ei ole liberaalne ning antud eelnõu on vaid üks lisakinnitus, deklareerite te rahvusvaheliselt hoopis teisi tõekspidamisi ja see ei ole päris korrektne ega ka aus. Eesti poliitilisel maastikul on Reformierakond ja Keskerakond jätkuvalt kaks eri poolust ja küllap pole üllatus, et Reformierakond ei toeta töötajatele hüppeliselt kõrgemat maksukoormust. Aitäh!

Aseesimees Kristiina Ojuland Järgmisena saab Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni nimel sõna kolleeg Mai Treial.

Mai Treial Austatud juhataja! Head kolleegid! Seoses Keskerakonna astmelise tulumaksu eelnõuga peab Rahvaliidu fraktsioon vajalikuks käsitleda probleemi laiemalt. Kuigi maksude, eelkõige tulumaksu õigluse teema on oluline, ei ole küsimus mitte ainult selles, kui palju keegi oma tuludelt riigile makse peaks maksma. Küsimus on eelkõige riigi tulubaasis tervikuna, mis vajab põhimõttelist läbivaatamist pikemaajalises perspektiivis. Me oleme veendunud, et ka valitsusele peaks olema nüüdseks selgeks saanud, et eelarvekriisist nii riigi kui ka omavalitsuste tasandil ei ole võimalik välja tulla üksnes kulude kärpimisega. Samuti ei ole kahjuks siiani näha olnud valitsuse poolt mitte ühtegi selget sammu ega arutelu järgmiste aastate riigieelarve tulubaasi, eelkõige maksubaasi kujundamise põhimõtete üle. Küsimus puudutab riigi maksupoliitikat tervikuna ja sealhulgas riigi eelarvestrateegiat. Nii on valitsusel vajalik välja töötada uus eelarvestrateegia lähemateks aastateks. Rahvaliit on jätkuvalt seisukohal, et praeguse eelarvekriisi ja majanduskriisi tingimustes vajab riigi eelarvestrateegia laiapõhjalist arutelu ja konsensust Riigikogu tasandil. Meie fraktsioon esitas vastava eelnõu juba eelmisel aastal, mis siis kahjuks koalitsiooni poolt tagasi lükati. Aeg oleks poliitiline vastandamine lõpetada ja selle idee juurde tagasi tulla. Esiteks, vajalik on kriitiliselt läbi vaadata senine maksubaas. Maksukoormuse tase SKP-st 32% ei ole piisav riigi normaalseks funktsioneerimiseks. Õhuke riik ei saa olla efektiivne. Seda näitab ka praegune Euroopa Liidu struktuurifondide raha kasutamise nutune seis riigi vähese haldussuutlikkuse tõttu. Teiseks, otseste ja kaudsete maksude proportsioon on paigast ära. Tarbimismaksud löövad eelkõige vaesema ja väiksema sissetulekuga elanikkonna tasku pihta. Euroopa Liidu riikides on käibemaksu osakaal kõigist maksudest 15–18%, Eestis seevastu aga 29,6%. Kõrgem veel on ainult Bulgaarias. Kolmandaks, aktsiisipoliitika. Elektriaktsiisi ei oleks tohtinud tõsta kolm korda kõrgemaks Euroopa Liidu minimaalmäärast. Eriotstarbelise diislikütuse aktsiis on samuti liiga kõrge, kaks korda kõrgem Euroopa Liidu minimaalmäärast. Kõik see halvendab Eesti ettevõtjate konkurentsivõimet. Seega, ka aktsiisipoliitika tuleb tervikuna üle vaadata. Neljandaks, üksikisiku tulumaksu tuleb tõsta järkjärguliselt, kokku koos töötuskindlustusmaksega ei tohiks see ületada 25–26%. Sotsiaalse õigluse seisukohalt võiks olla üksikisiku tulumaksuvaba osa kõrgem, mille läbi madalapalgalistel, näiteks nendel, kelle palgatase on alampalk, võiksid olla tulevikus maksuvabad. Ettevõtetele tuleb anda maksusoodustused uute töökohtade loomisel ja töötajate tervise edendamisele tehtavatelt kuludelt. Kaotada tuleb ettevõtteid koormav erisoodustusmaks töötajate õppekulude eest tasumisel, samuti terviseedendamise eest tasumisel. See soodustaks tööturu paindlikkust ja annaks paremad võimalused tööpuudusest jagusaamiseks, eriti praeguses tööpuuduse kasvu olukorras. Seega, maksupoliitika peab kaasa aitama eelarve- ja majanduskriisi kiiremale ületamisele. Ka valitsusel on aeg sündmustel sabassörkimine lõpetada, aeg oleks vähemalt maksupoliitikas, mis sõltub valitsusest endast, hakata reaalseid pikaajalisi samme astuma ja seda koos kõigi erakondadega, olgu siis opositsioon või koalitsioon. Aitäh!

Aseesimees Kristiina Ojuland Aitäh! Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni nimel kutsun kõnetooli kolleeg Toomas Trapido. Kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa minutit.

Toomas Trapido Aitäh, proua juhataja! Head kolleegid! Kuna rahanduskomisjonis filosoofiast ei räägita ja peamiselt tehakse nalja, nagu ma olen kogenud, siis ma räägiks siin ja praegu mõne filosoofilise mõtte, mida kas siis võib kuulata või mitte kuulata. Kogu tänane arutelu, ütleme, ühelt poolt vähemalt põhineb eeldusel, et konkurents on hea ja konkurents on vajalik ja Keskerakonna ettepandud maksude tõstmine mõjub Eesti riigile halvasti, kuna vähendab tema konkurentsivõimet, et sellega seoses ei tule siia rohkem investoreid ja Eesti majandus ei edene jne, kui ma olen õieti aru saanud sellest filosoofiast. Aga küsin praegu, et kas see konkurentsiideoloogia üldse pädev on. Nimelt, loodusteadustes süveneb arusaam, et kogu see konkurentsi mõte on, ütleme niimoodi, et Darwini ajal soodsalt tõlgendatud tollaste kapitaliomanike poolt. Kas me näeme looduses pidevat konkurentsi? Tegelikult ei näe. Mille pärast see konkurents üldse on või kuhu see viib? Kas me meelitame siia selliseid investoreid, kelle jaoks pole oluline ükski väärtus, kes tahavad saada suurimat kasumit? Kui see nii on, siis mina ütlen, et mina küll selle poolt ei ole, seda ei toeta, sellist konkurentsi. Mul on usk, et maailmas on olemas ja ma olen selles täiesti veendunud, ma tean seda, et maailmas on olemas investoreid, maailmas on olemas raha, kellel on väärtused, kes ei taha ainult suurimat kasumit saada. Sellise väärtuspõhise raha nimel loomulikult tulebki tööd teha. Kui me vaatame tõesti riike, mis meie ümbruses on, eelkõige Skandinaavias võib-olla, et me näeme, miks investorid sinna lähevad? Nad lähevad sellepärast, et seal luuakse uusi väärtusi ja seal tehakse koostööd. Kui me võtame näiteks kas või Soome, jah, paljuräägitud Nokia, see selleks, aga Soome teadus ja innovatsiooni koostöö on hoopis midagi muud kui siin Eestis, kus räägitakse konkurentsist, kus iga ülikool, iga teaduskond, iga, ma ei tea, firmake, kõik omavahel konkureerivad. See konkurents ongi selline n-ö allakäiguspiraal põhja, et kõik konkureerivad omavahel, kuni lõpuks ei ole enam midagi, mille pärast konkureerida. Toon lihtsalt ühe näite, see võib kõlada väga võõrana siin saalis, ütleme, nagu looduse poole pealt, aga mitte ka nii väga võõrana, sest näiteks on inimese enda keha, mis on ka üks tervik ja ta peab tööma üheskoos, tervikuna. Kas me kujutame ette olukorda, et süda konkureerib kopsuga või maks konkureerib neerudega? Jah, kujutame küll ja teame, mis on sellise olukorra diagnoos, see on vähkkasvaja. Nii et ma julgustaksin teinekord rohkem läbi rääkima neid eeldusi, filosoofilisi eeldusi või maailmavaatelisi eeldusi, mille põhjalt kas siis eelnõusid esitatakse või neid tahetakse tagasi lükata. Sel põhjusel meie igal juhul oleme selle vastu, et nii lihtsalt sellist eelnõu menetlusest välja lükata, ja oleme selle poolt, et räägime rohkem asju lahti ja äkki jõuame tõesti kõigile parimate lahendusteni. Aitäh!

Aseesimees Kristiina Ojuland Aitäh! Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel kutsun kõnetooli kolleeg Lauri Vahtre.

Lauri Vahtre Ma tänan! Austatud kolleegid! Kuulasin seda astmelise tulumaksu juttu ja mul tekkis tunne, et see on nagu gripp, mis tuleb aegajalt, vahel ootamatul hetkel, aga üldiselt kevadeti nii-öelda plaanilises korras ja siis tuleb ta jälle üle elada, siis saab jälle enam-vähem aastakese rahus olla ja siis ta tuleb jälle. Minu meelest on see võrdlemisi tüütu, aga kuna maailmas on veel palju tüütumaid asju, siis üritagem ära kannatada! Mind on alati hämmastanud see astmelise tulumaksu, antud juhul Keskerakonna esindajate ja selle astmelise tulumaksu pooldajate loogika, mis piltlikult öeldes ütleb, et kui me paneme lihapirukasse võrdsetes kogustes hiire- ja hobuseliha, see tähendab pool hobust ja pool hiirt, siis on nii-öelda hobused ja hiired andnud samapalju. Aga kuna hobune on palju suurem ja hingab maakera kohal lehvivat õhku palju rohkem, siis tegelikult tuleks tema käest võtta kolmveerand. Vaadake sõbrad, pool hiirt on siiski tunduvalt vähem kui pool hobust ja niimoodi on ka rikka inimese makstud 21% palju rohkem kui vaese makstud. Tõtt öelda vaene ju ei maksagi, sest meil on ka tulumaksuvaba miinimum, mis, mitte minu fraktsiooni, vaid minu isikliku arvamuse kohaselt tuleks ka ära kaotada ja selle asemel kas või vähendada seda ühtset maksumäära. Sest et õiglus on muidugi see, mida me mingil ajaloolisel hetkel oma enamuses peame õiglaseks. Aga ma juhin tähelepanu, et see võrdne maksumäär on õige mitme tuhande aasta vanune ja nimetati teda kunagi kümniseks ja see lähtus just sellest eeldusest, et kui võtta võrdne osa, võrdne protsent, siis see ongi kõige õiglasem. Ei ole mitte mingisugust loogilist põhjendust seda osa, seda protsenti suurendada mingisuguselt suvaliselt laest võetud astmest alates. Kas suurendada siis kõigil, vähendada kõigil, aga mitte niimoodi, et kolmveerand hobust ja pool hiirt. Ma tänan!

Aseesimees Kristiina Ojuland Järgmisena saab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna kolleeg Eiki Nestor. 3 minutit lisaaega, kokku 8 minutit.

Eiki Nestor Auväärsed juhataja ja Riigikogu! Alustuseks niipalju, targad mehed on mulle öelnud astmelise tulumaksu ajaloos seda, et aasta peaks olema 1908, riik peaks olema Suurbritannia ja autor peaks olema Lloyd George, Inglise liberaal. Võite seda kontrollida. Aga eelnõu juurde minnes tahaks kõigepealt märkida, et kahjuks on selle teema areng Eestis olnud viimastel aastatel küll atraktiivne, aga primitiivne. Täna õnneks on Riigikogus seda suhteliselt vähe, millegipärast on räägitud kui kadedusest või rikastelt võtmisest või millestki muust sellisest. Asja tegelik sisu, miks paljud riigid seda kasutavad, on natuke teistsugune. See on soov ühtlustada inimeste maksukoormust sõltumata sellest, kui palju nad teenivad, ja peale tulu maksustatakse meil ka tarbimist. Inimene, kes teenib 10 000 krooni kuus, selline keskmine Eesti teenija, maksab koos tulumaksuga ka tarbimismakse ja kui te teete ühe lihtsa rehkenduse, saate, et tema annab oma tulust riigile 33%. Inimene, kes teenib nii nagu teie 50 000 krooni kuus, selleks et 33% oma tulust riigile anda, peaks kuus tarbima 36 000 krooni. Kui palju teil see õnnestub, on kindlasti individuaalne, aga kui ta tarbiks sama palju, kui 10 tuhande krooni teenija, siis tema panus oma tuludest riigile on 23%. Seetõttu kasutatakse astmelist tulumaksu. Meie tuludes on peale otseste maksude ja kaudsete ehk tarbimismaksude väga väikese osakaaluga, võrreldes teiste riikidega, omanikuks olemise maksustamine. Seda väga lihtsal ja praktilisel põhjusel – puht ajaloolistel põhjustel on meil omanikuks saadud ka teisel teel, kui lihtsalt rikkaks saades. Seetõttu on olnud keeruline ja pea võimatu ja oleks ka ilmselt ebaõiglane arvata, et siin saab kiirustades midagi suurt ise ära teha. Antud majandusolukorras on sellel eelnõul muidugi oma tähtsus ja kui küsida, kas antud oludes võiks makse tõsta, on õige majandusteadlase vastus kindlasti, et see on halb. Kui küsida ta käest, kas antud oludes maksaks riigi kulusid kärpida, ütleb ta, et ka see on halb, see jahutab majandust. Kui ministrid Pevkur või Lukas peaksid järgmiste kärpekavadega välja tulema, siis see on samuti halb ehk teisisõnu, ei ole ühtegi valikut, mis oleks hea ja tuleb nende väga halbade valikute vahel mingi valik teha. Eelnõu enda ideed võiks kindlasti arutada ja ju ta leiabki tulevikus arutamist, küll aga vajaks ta autorite poolt rohkem läbiarutamist. See tulu, mida siin loodetakse saada, näib mulle ülepakutud. Ma ei usu, et 25% Eesti maksumaksjatest teeniksid rohkem kui 25 tuhat krooni, aga muidu 2 miljardit kuidagi ei teeni. Ma arvan, et tänaseks leitud minimaalne vähimvõimalik lahendus tulude poole pealt, mis on valitsuses otsustatud, et tulumaksureform, mis selleks aastaks külmus, on ka järgmiseks aastaks külmunud, annab riigi tuludele oma osa ja usun, et teema leiab tulevikus käsitlemist, sest mingid muudatused on toimumas. Näiteks sellel aastal on siin mitmete inimeste poolt korduvalt nimetatud, et nad ei tunne vajadust, et nad peaksid saama lastetoetust 300 krooni kuus. Selle 300 krooni administreerimine on veelgi keerukam kui astmelise tulumaksu administreerimine ja kui ta on nõus loobuma, et miks ta ei võiks siis rohkem maksu maksta? Iseenesest teeb sama välja, mis vahe seal on? Eelnõu esitamine on ka selles mõttes minu meelest normaalne käitumine. Opositsiooni poolt ikka tehakse nii, et mingis vaidlusaluses teemas, mida koalitsioonis nähakse, võetakse nõuks omi mõtteid parlamendile esitada. Ja selles suhtes tahan öelda, et ma arvan, et kõik ka teavad, et koalitsioonides tehakse ikkagi seda, mis on kokku lepitud. See on igasuguse koalitsioonipoliitika alus ja sellest on kinni pidanud kõik Eesti erakonnad, peavad sellest kinni ka sotsiaaldemokraadid. Me ei ole valitsusliidus kokku leppinud, et me Eestis astmelise tulumaksu sisse seame ja nii kaua, kuni me ei ole kokku leppinud, on meie fraktsioonil ka keeruline seda eelnõu toetada. Sellest reeglist on kinni pidanud ka Keskerakond ise siis, kui nad on võimul olnud, nii nagu teisedki. Ja ma loodan, et see, et me seda eelnõu lugemist täna ei toeta, ei leia ka Keskerakonna poolt sellist tänitamist, milleks see võimaluse annab. Kui soovite seda teha, tehke peegli ees, aga muu ei ole nagu sobilik. Aitäh!

Aseesimees Kristiina Ojuland Aitäh! Keskerakonna fraktsiooni poolt kutsun kõnetooli kolleeg Kadri Simsoni.

Kadri Simson Head kolleegid! Võttes lühidalt kokku siin kõlanud erinevate fraktsioonide arvamused, pean ma esiteks peatuma kindlasti Reformierakonna seisukohal, et astmeline tulumaks puudutab eelkõige tööinimesi ja astmeline tulumaks on käe panemine tööinimese taskusse. See on suhteliselt huvitav käik. Reformierakond läheb tagasi oma allikate juurde ehk jälle veidraks äärmusparteiks, kes arvab, et tööinimesed on ainult need inimesed, kes teenivad üle 25 000 krooni kuus. Seega võime me ainult arvata, mida nad arvavad ülejäänud inimestest, ülejäänud 660 000 inimesest, kes teenivad vähem. Sest läbi käibemaksu tõusu, läbi aktsiiside tõusu on senini pandud käsi just nende inimeste taskusse. Tuleb meelde ka peaminister Ansipi ütlus, et tark inimene leiab alati tööd. Aga ikkagi oleme me seisus, kus täna on 60 000 inimest ilma tööta. Ma arvan, et need inimesed kõik ei ole mitte halvad inimesed, vaid on jäänud ka selle ohvriks, et riigi koalitsiooni poolt on täna majanduse elavdamiseks ja töökohtade loomiseks patiseis ja mitte midagi ei tehta. Aga maksude debatis on kindlasti küsimus see, kelle õlule langeb tänase majanduslanguse koormus. Astmelise tulumaksuga saaks tänasest veidi suurema koormuse need inimesed, kes teenivad aastas üle 300 000 krooni tulu. Ma tänan Rahvaliidu fraktsiooni ja roheliste fraktsiooni, kes toetavad seda eelnõu. Kindlasti teiseks pean ma peatuma sotsiaaldemokraatide seisukohtadel, sest nagu ma oma põhiettekandes teile meenutasin, 20. veebruaril, kui me siin arutasime selle, 2009. aasta eelarve kärpeid, siis rahandusminister ja endine sotsiaaldemokraatide esimees Ivari Padar ütles, et astmelise tulumaksu juurutamiseks on vaja diskussiooni. Samas just nimelt sotsiaaldemokraadid täna tapavad seda diskussiooni. Mul on kahju, et Ivari Padar omaenda sõnadega vastuollu läks ja saatis eelnõu algatajatele oma allkirjaga kirja, kus ta ütles, et valitsus ja tema rahandusministrina ei toeta astmelist tulumaksu ja tulumaksu muutmist astmeliseks, sest seda ei ole lihtsalt koalitsioonilepingus kirjas. Me oleme täna väga raskes seisus ja raskes seisus mitte ainult selle eelnõu puhul ja raskes seisus ei ole koalitsioon ja raskes seisus ei ole ainult Riigikogu, raskes seisus on kogu Eesti. Sest meil on olemas koalitsioonilepe ja selles puuduvad igasugused punktid, mis toetaks tänasele majandusolukorrale lahenduste leidmist. Seetõttu, selle koalitsioonileppe taha pugedes, tapetakse igasugune initsiatiiv olukorrast väljatulemiseks. Tõsi ta on, et Keskerakonna astmelise tulumaksu eelnõu ei saa täna aidata 2008. ja 2009. aasta valede otsuste eest, aga te teate kõik sama hästi kui mina, et täna on kaalul juba aasta 2010, täna on kaalul järgmine aasta, järgmise aasta eelarve. Sellele oleks see eelnõu andnud, 2010. aasta eelarvele oleks see eelnõu andnud 2,1 miljardit lisatulu. Vabariigi aastapäeva kõnes ütles president Toomas Hendrik Ilves, et kriis, kus palutakse rahva mõistvat suhtumist, eeldab, et kõik kannavad oma koormat. Ja astmeline tulumaks on üks viis, kus igaühe õlgadel on talle jõukohane koorem. Seetõttu ma palun teid, et jätkame selle eelnõu arutelu. See on mõistlik eelnõu, eriti tänases seisus. Aitäh!

Aseesimees Kristiina Ojuland Aitäh! Head kolleegid! Sellega on kõikide fraktsioonide esindajad saanud kõnelda. Sulgeme läbirääkimised. Kuivõrd juhtivkomisjon on teinud ettepaneku lükata see eelnõu esimesel lugemisel tagasi, siis me peame seda ettepanekut hääletama. Asume selle hääletamise ettevalmistamise juurde. Head kolleegid, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku lükata tagasi esimesel lugemisel Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse § 4 ja § 23 muutmise seaduse eelnõu 434. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Hääletustulemused

Aseesimees Kristiina Ojuland Ettepaneku poolt hääletas 44 Riigikogu liiget, vastu 36. Seega leidis juhtivkomisjoni ettepanek toetust ning eelnõu 434 on Riigikogu menetlusest välja langenud. Head kolleegid! Sellega on meie tänase istungi päevakord ammendunud. Kena tööpäeva jätku teile! Istungi lõpp 12.18.

Üles / Tagasi