Riigikogu

» Stenogramm » Kolmapäev, 10. september 2008

XI RIIGIKOGU STENOGRAMM

IV ISTUNGJÄRK

Kolmapäev, 10. september 2008, kell 13:00

Toimetatud Toimetamata


	13:00 Infotund
	1. Võrdsest kohtlemisest
	2. Koolitoetused
	3. Keskkonnariskide ohjamine
	4. Optimeerimisest
	5. Sisejulgeoleku personalipoliitikast
	6. Järelevalve prokuratuuri tegevuse üle


	14:00 Istungi rakendamine
1.	14:10 Eesti Vabariigi valitsuse ja Aserbaidžaani Vabariigi valitsuse vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (291 SE) esimene lugemine
2.	14:14 Tööturuteenuste ja ‑toetuste seaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (285 SE) esimene lugemine
3.	14:26 Advokatuuriseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (253 SE) esimene lugemine

Üles / Tagasi



13:00 Infotund

Esimees Ene Ergma Tere päevast, lugupeetud Riigikogu liikmed! Tere päevast, lugupeetud hiidlased, meie külalised! Lugupeetud valitsusliikmed! Alustame infotundi. Palun, lugupeetud kolleegid, kõigepealt kohaloleku kontroll! Kohaloleku kontroll Kohalolijaks registreerus 55 Riigikogu liiget, puudub 46. Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, justiitsminister Rein Lang, siseminister Jüri Pihl.


Üles / Tagasi

1. Võrdsest kohtlemisest

Esimees Ene Ergma Alustame esimese küsimusega kolleeg Vilja Savisaarelt justiitsminister Rein Langile. Palun!

Vilja Savisaar Aitäh, proua esimees! Härra justiitsminister! Sa kindlasti tead, et me arutame põhiseadusest lähtuvat võrdse kohtlemise seadust, aga täna ma ei taha küsida selle seaduse kohta, küll aga selle seaduse mõttest lähtudes. Nimelt on meile teatavaks saanud see, et Sotsiaalministeerium kavatseb 1. veebruarist maksustada pensionide kojukande. Ehk teisisõnu: kui pensionärile tuuakse pension koju, siis ta peab selle eest maksma umbes 70 krooni – see võib olla väiksem või suurem summa. Kuidas te oskate selle võrdse kohtlemise seaduse raames seletada seda, et maapiirkonnas, kuhu sageli ei käi bussid, kus ei ole ka sularahaautomaati, elav pensionär saaks võrdselt linnaelanikuga oma pensioni kätte ega peaks selle eest maksma lisatasu?

Justiitsminister Rein Lang Suur tänu! Minul puuduvad andmed pensioni kojukandmise maksu kehtestamisest, eriti veel Sotsiaalministeeriumi poolt. Vastavalt Eesti põhiseadusele kehtestab makse üksnes Riigikogu seadusega. Ma ei ole sellist eelnõu näinud, millega kehtestatakse pensionide kojukandmise maks, nii et ma ei oska seda teie küsimust rohkem kuidagimoodi kommenteerida. Kui jutt on Eesti Posti kui eraõigusliku juriidilise isiku kuludest, siis see on hoopiski teine teema. Ja kas neid kulusid peaks Sotsiaalministeeriumi kaudu kuidagimoodi kompenseerima ja kellele kompenseerima, see on samuti hoopis teine teema. Kinnitan veel kord, mingit sellist maksueelnõu mina näinud ei ole.

Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Vilja Savisaar, esimene täpsustav küsimus!

Vilja Savisaar Aitäh! Härra justiitsminister! Te saate suurepäraselt aru, et ma ei räägigi mingi maksu kehtestamisest, vaid sisuliselt on see pensionide maksustamine. Rääkige sellest, mis teie tahate. Aga ma küsin edasi nii, et kui tõepoolest riik otsustab Eesti Postile enam mitte kompenseerida pensionide kojukannet, kas siis riik kavatseb hakata maksma pankadele peale, et need paneksid igasse külasse oma sularahaautomaadi, või milline oleks sellesama võrdse kohtlemise seaduse või põhimõtte raames Justiitsministeeriumi seisukoht küsimuse lahendamiseks.

Justiitsminister Rein Lang Suur tänu! See ei ole kohe mitte üks raas Justiitsministeeriumi pädevuses olev küsimus. Jään selles mõttes täielikult vastuse võlgu. See, et inimesed peavad oma pensioni kätte saama, on fakt. Mismoodi või kuidasmoodi see mehhanism tagatakse, et igaüks selle kätte saab, on Sotsiaalministeeriumi küsimus ja vaatamata teie soovitusele kinnitan, et mul ei ole kavatsust sotsiaalministri tegevusalasse sekkuda.

Esimees Ene Ergma Teine täpsustav küsimus, palun, kolleeg Vilja Savisaar!

Vilja Savisaar Aitäh! Härra Lang! Minu meelest, kui me põhiseaduskomisjonis istume ja arutame võrdse kohtlemise seadust, siis istute nii teie kui sotsiaalminister, nii teie ametnikud kui Sotsiaalministeeriumi ametnikud seal ja me võrdselt koos arutame seda võrdse kohtlemise seadust, aga seekord see selleks. Ma küsin jätkuvalt edasi nii, et kas see on reformierakondliku valitsuse plaan hävitada maaelu üldse. Kõigepealt te keeldute doteerimast bussiliine, et bussid ei käiks enam paljudesse kohtadesse või käiksid üks kord nädalas ja siis ka peatub buss viis minutit külas ja sõidab tagasi. Selle ajaga ei ole kahjuks võimalik pensioni pangast kätte saada. Mida te veel teete? Postkontoreid sulgete, kauplusi sulgete, nüüd te ei too inimestele raha ka kätte! Kas see ongi teie niisugune väike salapärane soov, et kaotada üleüldse, likvideerida elu maal. Ja Nasta Pino tänasest artiklist lähtudes ma küsiksin, milline on siis selle riigi sisejulgeoleku mõte.

Justiitsminister Rein Lang Suur tänu! Teil on väga hea ettekujutus Reformierakonna piiritutest võimetest sulgeda maal kauplusi. Küll tahaks omada selliseid võimeid – näe, ei ole. Teen teile ettepaneku rääkida kõikide nende omavalitsusjuhtidega, kes Keskerakonda kuuluvad, et nemad sulgeksid kauplusi ja teeksid asemele munitsipaalturu. Kindlasti ei saa me rääkida, et oleks mingi riiklik maaelu väljasuretamise poliitika, aga ma pean ütlema, et arusaam võrdsest kohtlemisest on teil väga hägune. Kui te räägite eraõiguslike äriühingute doteerimisest, siis see on ju ka ebavõrdne kohtlemine! Võib-olla tuleks need dotatsioonid lõpetada, et kõik oleksid võrdses seisus.

Esimees Ene Ergma Ja nüüd kaks kohapeal registreeritud küsimust – ma loodan, et võrdse kohtlemise kohta. Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Heimar Lenk Ei, ma ei küsi võrdse kohtlemise kohta, ma lihtsalt tahtsin justiitsministrit pisut aidata ja küsida niimoodi. Te ei ole kuulnud ei maaelu väljasuretamisest ega ka seaduse projektist, mis maksustab, nagu eelmine küsija küsis, pensioni kojukandmist. Kas te olete, härra minister, kuulnud, et järgmisest aastast tahetakse siiski hakata pensionäride käest küsima raha selle eest, et nad oma elu jooksul väljateenitud pensioni kodus kätte saaks? Kas te olete kuulnud, et tahetakse selle eest raha võtta?

Justiitsminister Rein Lang Aitäh! Olen kuulnud sellest, et Eesti Post kavatseb hakata võtma tasu selle eest, et pension tuuakse sularahas koju kätte. Ja kuna Eesti Post on eraõiguslik juriidiline äriühing, siis on täiesti selge, et juhul kui seda kulu ei kompenseerita Eesti Postile teistest allikatest, on ta sunnitud seda teenustasu – mitte maksu – kliendi käest küsima. See, kas ja kuidas ning missugusel moel seda kompenseeritakse, on hoopis teine teema.

Esimees Ene Ergma Ja palun viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Evelyn Sepp!

Evelyn Sepp Aitäh! Austatud ministrihärra! Mina ei küsigi selle maksu kohta, millest te midagi ei tea, vaid küsin selle teise asja kohta. Ehk küsimus on lihtne: kas pension kui avalik teenus peab olema inimestele ehk pensioni saajatele võrdselt kättesaadav? Ehk siis, kellel on võimalik kasutada pangaautomaati ja pangakontot, on see sealt kättesaadav, kellel ei ole võimalik neid kasutada, mis kahjuks on praegu halli elu hall argipäev, neile tuleb see koju viia. Kas see põhimõte kehtib avalike teenuste kättesaadavuse puhul?

Justiitsminister Rein Lang Aitäh! Ma esimest korda kuulen teie käest, et pension kui niisugune on avalik teenus, aga ju see on mingi uus teooria. Mis puudutab pensionide kättetoimetamist, siis tagada see, et absoluutselt kõik isikud, sõltumata nende elukohast, oleksid selle kättesaamisel absoluutselt võrdses olukorras, võib olla ilus ideaal ja soovin kõigile jõudu, et selline skeem välja mõelda.

Esimees Ene Ergma Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


Üles / Tagasi

2. Koolitoetused

Esimees Ene Ergma Järgmine küsimus on kolleeg Mai Treialilt haridus- ja teadusminister Tõnis Lukasele. Palun!

Mai Treial Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Hoolida oma riigist ja rahvast, saada rahvana vaimult suureks on kahtlemata eri poliitikates üks tõsine eesmärk ja teisiti see ei saakski olla. Aga kahjuks pakub tänapäeva elu midagi muud. Üha enam kuuleme sellest, et koolilõuna jaoks saab vähem raha, rääkimata sellest, et koolitoitu vajaks ka gümnaasiumis õppija, millest enam üldse ei räägita; et 450-kroonine nn ranitsatoetus kaotatakse jne. Vastutus haritud ja hea ettevalmistusega tulevase tööjõu eest on pandud üksnes inimesele endale. Aga varanduslik kihistumine ja regionaalsed ebavõrdsused on riigi kohustuse pannud ka paika ja minu küsimus ongi: kuidas teie ministrina näete võimalust ellu viia vabariigi põhiseaduses sätestatut – igaühe õigust haridusele ja hariduse kättesaadavusele?

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas Austatud Riigikogu esimees! Hea küsija! Tänase hiidlaste laada puhul tervitan hooaja alguses kõiki saalis viibivaid hiidlasi! Loomulikult peab elu olema nii maal väikese tähega kui suure tähega kui ka Hiiumaal ja kõikjal mujal. Hariduse kättesaadavuse puhul on selge vastutus nii riigil, kuid oma rollides ka omavalitsustel. Põhihariduse ühesugusel tasemel kättesaadavus peab olema regionaalselt kõikjal võrdselt võimalik. Mis puudutab konkreetsete toetuste suurust, millest te kõnelesite, siis nende suuruse üle peab valitsus ja hiljem ka Riigikogu kindlasti aru. Nüüd, kui rahakraanid ei ole enam nii lahti eelarve täitumisel, kui olid mõni aasta tagasi ning veel eelmisel ja sellelgi aastal, siis kahtlemata kõike sama tõusvas joones, kui siin viimased aastad on tehtud, järgmisel aastal ja võib-olla ka ülejärgmisel aastal korraldada ei ole võimalik. Aga katsume teha sellise eelarve, mis hariduse kättesaadavuse mõttes põhikooli ulatuses võrdseid võimalusi kõigile pakuks.

Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Mai Treial, esimene täpsustav küsimus!

Mai Treial Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Peredele makstavad toetused kannavad endas väga olulist sõnumit, kas me oma riigi peremeestena investeerime tulevikku, mõeldes sellele või mitte. Samuti on selge see, et lapse kasvatamisel peavad nii vanemad kui ka riik panustama kõigisse eluetappidesse. Oma tänast küsimust ette valmistades uurisin ma valitsusliidu programmi haridus- ja teaduspoliitika osa aastani 2011, aga kuulanud täna hommikul hommikutelevisiooni, teie juhtpoliitikut härra Laari, kes ütles, et valimislubadustest ei saagi rääkida ega räägita ka riigieelarve prioriteetidest, küsin mina: kui valitsuskoalitsioon ei räägi 2009. aasta riigieelarve prioriteetidest, siis kas teie ministrina räägite riigieelarve prioriteetidest ja missugused need haridusvallas on?

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas Aitäh, hea küsija! Loomulikult pean mina haridus- ja teadusministrina hariduse ja teaduse valdkonda üheks riigieelarve prioriteediks ja ühiskonna arendamise prioriteetseks suunaks, mõlemat neid – nii haridust kui teadust. Ja eks ma selle rõhutamisega tegelen nii valitsuse istungitel, Riigikogu ees kui ka igal pool oma rolli täites. See, millised on meie ees olevad valikud, tuleneb raha hulgast järgmise aasta eelarves. Tõepoolest, tuleb mõelda, kui palju mingeid toetusi teha saab. Praegusel juhul otseselt haridusega seotud kulude puhul olen ma optimistlik, et Eesti kool ja Eesti haridussüsteem on järgmisel ja ülejärgmisel aastal kogu Riigikogu jaoks prioriteetne ja rahastamisel ei kannata. Kuid ainult haridusministrina neid valikuid teha tähendab, et te peaksite minuga koos mõtlema, kas näiteks vähendada omavalitsustele investeeringukomponendina minevat senist ehitusraha, mis on pearaha sees või vähendada koolitoidu maksumuse riiklikku toetust. On selge, et kuhugi me peame panuse tegema. Kui meie prioriteet on koolitoit, siis investeeringukomponenti nii palju riigi poolt katta ei saa. Sest ei ole ju mõtet. Milleks siis investeerida? Kas anda raha koolide ehitamiseks, et koolid saaksid ehitada endale suured nagid seina, mille otsa õpilased hiljem oma hambad varna riputaksid? Need valikud on kaunis tõsised ning selle tõttu õpilased ja õpetajad kannatada ei tohi.

Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Mai Treial, teine täpsustav küsimus!

Mai Treial Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Kahjuks annate te nii ümmargusi vastuseid, et ma olen sunnitud küsima, kas te üldse konkreetselt olete tänaseks mingisuguseid otsustusi rahalises plaanis 2009. aastaks teinud või te ei ole seda teinud ja jätate kõik otsad lahti?

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas Aitäh! Valitsus ei ole kulude jaotuse otsuseid teinud, sest praegu me kavandame tulude baasi, mis annaks vastavalt halvenenud prognoosidele üldse võimalusi täiendavaid kulutusi teha. Selle tõttu ei ole valitsus konkreetsete kulude kohta otsuseid teinud.

Esimees Ene Ergma Head kolleegid! Nüüd ma luban viis kohapeal registreeritud küsimust ja mitte rohkem, kuna täna on küsimusi väga palju. Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Kadri Simson!

Kadri Simson Aitäh! Lugupeetud haridusminister! Meie siin Riigikogus peame toetuma avalikele andmetele, mis tulevad valitsuselt. Rahandusministeeriumi poolt augustis avalikustatud 2009. aasta eelarve piirsummade järgi haridusministeeriumi eelarve mitte ei kahane, vaid kasvab 300 miljoni krooni võrra. Samas teete te väga ränki kärpeid. Ma arvan isiklikult, et koolitoidu kaotamisest julmemat lõiget me järgmise aasta eelarves ei näegi. Te olete väitnud, et kärpeid tuleb teha, sest haridusraha läheb eurorahade kaasfinantseerimiseks. Ja siit minu küsimus: mis summas lubate 2009. aastal Euroopa Liidu toetusrahasid ära kasutada ja mis protsendi ulatuses peab haridusministeerium neid kaasfinantseerima?

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas Aitäh väga hea küsimuse eest! Tõepoolest, 2009. aastal on eri valdkondades küll erinevad numbrid, aga võib öelda, et vahepealne 2009. aasta piirsumma oli peaaegu sama suur kui selle aasta eelarve. Kust tuleb see 300-ne vahe, seda ma isegi ei käsitleks, sest see vahe tuleb lihtsalt 2008. aasta alguse seisu arvestades, ilma Riigikogu lisandusteta. Kolmanda lugemise eel teatavasti tuli täiendavaid summasid, st et Riigikogu poolt lisandus täiendavaid summasid haridusse. Valitsuse projektiga võrreldes on 2008. ja 2009. aasta vahekord praktiliselt tasakaalus – sama number. Tõepoolest, me oleme arvestuslikult teinud tõukefondidega seotult teatud muudatused, sest kogu tõukefondide temaatikat ei saa hariduse senistest põhikulutustest katta ja tõenäoliselt kasutatakse tõukefonde vahepeal planeeritud mahust järgmisel aastal paarisaja miljoni võrra vähem. Ikkagi tähendab see üle 700 miljoni kroonist täiendavat tõukefondide raha ärakasutamist samaks jääva piirsumma piires või sarnase piirsumma piires, st kõik see tuleb võtta senistest püsikuludest. Ja sellest need küllaltki tõsised valikud. Loobuda tõukefondidest täiel määral ei saa, see tähendaks tegelikult ju ka loobumist rahast. Omafinantseering riigi poolt ei ole nii mahukas, et seda nüüd kindlasti katta ei saaks. Kui me nii otsustame, siis need paarsada miljonit peab riik ikkagi leidma.

Esimees Ene Ergma Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Igor Gräzin!

Igor Gräzin Vaatamata siin öeldud suhteliselt negatiivsetele hinnangutele, arvan ma, et meie maa ja põllumajandusega on kõik asjad korras ja nad on läinud pärast seda just korda, kui see KMÜ juhitud õudus ükskord mööda sai ning see põlvkond agrotööstuskompleksi juhte Riigikogust lahkus. Nii et siin on kõik korras. Aga samal ajal tahaksin juhtida tähelepanu sellele posti-jutule ja RMK reformile jne. Tähendab, meie ees seisab regionaalreform ja kool ei ole mitte ainult koht, kus õppimas käiakse, vaid see on ka kultuuriline, rahvuslik jne tõmbekeskus. Ja kuna just nimelt sinu erakonnakaaslane regionaalministrina mõtiskleb selle uue Eesti regionaalstruktuuri üle, siis ma tahtsin küsida, kas te ka omavahel sellel teemal räägite ja kas kuidagi on planeeritud koolivõrgu ja koolivõrgu toetamise edasiarendamine seoses võimaliku regionaalreformiga. Kas siin on olemas seosed ja kas seda aspekti on tähele pandud?

Esimees Ene Ergma Head kolleegid! Jääme ikkagi teema juurde, muidu võib see kooli ja hariduse teema väga laiali valguda!

Igor Gräzin Ma hea meelega selgitan juhatajale, milles see probleem on ja kus see seos on.

Esimees Ene Ergma Tänan!

Igor Gräzin Seos on nimelt selles, et teatavasti eurotoetused tulevad nii projekti- kui ka regioonipõhiselt. Kuna me räägime praegu regioonidest, siis ma loodan ... Kas juhatajat rahuldas see seletus?

Esimees Ene Ergma Ei rahuldanud küll. Aga kui minister soovib vastata, siis palun!

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas Aitäh! Loomulikult on haridusvõrk regionaalne küsimus. Põhikooli ulatuses ma sellest juba ka rääkisin. Valitsuse suund on tugevate põhikoolide säilitamisele. Üle-eestiliselt tugev põhikool tähendab seda, et seal, kus on võimalik tugevat põhikooli säilitada, nõrgemad või väiksemad koolid vajaduse korral liituvad või liidetakse omavalitsuste poolt suuremate koolide külge. Ega koolivõrk päris lähiaastatel täpselt selle aasta mahtu ei jää, sest on täiesti selge, et koolipidamise vältimatuks eelduseks on laste olemasolu, ja eks ta muutub nii siis, kui haldus-territoriaalne reform tsentraalselt tehakse, kui ka siis, kui seda ei tehta. Siis kui see oleks tsentraalselt tehtud, suurendab see tegelikult võimalusi teha koostööd eri tõmbekeskuste vahel, kui need tõmbekeskused kuuluvad ühe omavalitsuse territooriumile. Tõenäoliselt süstematiseerub siis see koolivõrk, kuigi mina arvan, et põhikoolide võrku väga mastaapselt kokku tõmmata enam võimalik ei ole. Mis puudutab gümnaasiume, siis nii linnas kui maal gümnaasiumide arv lähiajal langeb ilmselt märgatavalt.

Esimees Ene Ergma Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Mailis Reps!

Mailis Reps Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Kui sa lubad, ma läheksin edasi täpsustavate küsimustega eelnevate vastuste järgi. Siin oli juba juttu avalikust teabest, ka mina pean lähtuma sellest ,võib-olla veidi vaadates neid numbreid. Kui me räägime täna 0-kasvust haridusvaldkonnas, mis on selgelt positiivne, ja loodame, et suudame tagada selle eelarve paariprotsendilise tõusu ega pea sealt rohkem kärpima, siis kui me vaatame kaasfinantseerimist, võiksite tänast vastust laiendada. Kas see tähendab seda, et kui kutsekool tahab renoveerida oma ühiselamut – kutsekoolid on riigikoolid ja majanduskulud on neil needsamad –, siis ta peab võtma selle kulu näiteks elektri arvelt või sooja arvelt? See on esimene pool sellest selgitusest. Ja teine pool on see, et samal ajal on ju sisse kirjutatud üsna palju püsivaid kulusid, näiteks kõrghariduse pearaha me tõstsime eelmisel aastal. Kust sa sellele katte leiad?

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas Aitäh! Küsimuse teine pool on fundamentaalne! Tõepoolest, me ei saa järgmise aasta eelarvet tehes, selle tõttu et kevadel eelarve perspektiivi seades ei suutnud ka Rahandusministeerium ümber orienteeruda seniselt seitsmeaastaselt tõusult uude situatsiooni, tekitada olukorda, kus tõukefondide raha asendab justkui meie oma riiklikke kohustusi hoida seda põhirahastamise baasi ja garanteerida riigi põhifunktsioonide täitmist hariduses. Kui me praegu augu sisse laseme, siis järgmistel aastatel seda järgi võtta on väga raske. Selle tõttu ma arvan, et põhiküsimus on ikkagi haridusele raha juurde saada, võrreldes piirsummadega, mis vahepeal on antud. Mis puudutab tõukefondide planeerimist, siis eelarvesse saab planeerida tõukefondide toetuse ärakasutamist ainult sel määral, kuivõrd on garanteeritud riigipoolne finantseering, mis koosneb tegelikult kolmest osast – omafinantseering, täiendavad finantseeringud ja abikõlbmatu käibemaksu kinnimaksmine paljude objektide puhul. See peab olema tasakaalus. Ei ole võimalik kirjutada, et mingeid asju ehitame, aga omafinantseeringut riik sinna ei pane. See oleks esiteks Euroopa maksumaksja petmine ja teiseks ei ole seda võimalik teha, sest koolide arvel koolid ju ise riigi kohustust täita siin ei suuda ning koolidel, eriti riigikoolidel vabu vahendeid selleks ei ole. Nii et rahanduslikult peab olema eelarve väga hästi tasakaalus.

Esimees Ene Ergma Palun kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Marika Tuus!

Marika Tuus Aitäh, proua esimees! Austatud minister! Te olete täna mitu korda maininud ikkagi vahendite puudumist. Ma küsiksin ka veel kord üle. Teatavasti on riigieelarve suurus aasta-aastalt tõusnud ja mõnel viimasel aastal koguni kahekordistunud. Me räägime praegu koolitoetuste vähemaks jäämisest, õpetajate palgad ei tõuse, koolide renoveerimine pidurdub, koolitoiduga on probleem jne. Kas koalitsioon ei väärtusta haridust? Ja sooviks ka täpsustada ikkagi, mitu protsenti on need kaasfinantseeringud haridusprojektidele. Mitu protsenti need moodustavad?

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas Aitäh! Kõigepealt esimesest poolest. Ma loodan, et eelarve tuleb selline, et nii valitsus kui Riigikogu saavad lõpuks öelda, et nii valitsus kui Riigikogu väärtustavad haridust. Mis puudutab viimaste aastate arengut, siis need on olnud positiivsed ja väga rõõmustavad. Kui strateegiaid vaadata, siis need arengud peaksid täiendava rahastamise mõttes jätkuma. Selge on, et kui olukord on muutunud, siis me ei saa näiteks selleks aastaks ette nähtud ülikoolide üliõpilaskohtade baasmaksumuse 30%-lisele tõusule, mida oli õnn teha sel aastal, järgmisel aastal enam lisada 10%–20%. Kui me suudame teha tasakaalus valikud, võib-olla suudame me jätta selle summa samaks, aga isegi sellisel juhul on oht, et see toimub mõne teise valdkonna arvel. Need valikud me peame tegema koos. Eks te loete nende kohta lähiajal ka valitsuse antud lähtematerjalist, mis alusel valitsus neid valikuid on teinud. Mis puudutab tõukefondide summade kaasfinantseerimist, siis need on erinevate objektide puhul erinevad, kui arvestada näiteks abikõlbmatu käibemaksu summat. Objektiti ja abi valdkonda arvestades võib see omaosalus riigi poolt olla 5—15%. Suurem osa iga objekti maksumusest tuleb Euroopa poolt, natuke erinev on see sotsiaalfondi toetuste puhul. Siin on erinevad tasakaalud eri valdkondades.

Esimees Ene Ergma Palun nüüd viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Maret Merisaar!

Maret Merisaar Aitäh! Lugupeetud minister! Me rääkisime sellest küll üleeile kultuurikomisjonis, aga ma küsin uuesti üle – televaatajat kindlasti huvitab –, kas see tasuta koolitoidu toetus on tänase seisuga veel haridusministeeriumi ettepanekute nimekirjas alles riigieelarve prioriteetide seas. Me teame, et lõppotsused tulevad rahandusringkondadest, aga kas nad on seal täna teie ettepanekute hulgas.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas Aitäh küsimuse eest! Jah, nad on haridusministeeriumi esitatud taotluste hulgas. Praeguseks hetkeks on Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Rahandusministeeriumi eriarvamus eelarve mahu suhtes, mis on orienteeruvalt 10 miljardit krooni hariduse valdkonnas, ligi 900 miljonit. Nii et te kujutate ette, kui mitmed teemad on siin veel lahti ja kõik otsused ei ole eraldi võttes ei Rahandusministeeriumi ega ka Haridus- ja Teadusministeeriumi kätes. See tuleneb sellest, kas riigil on võimalik arvestada tulu eelarvesse täiendavalt ja siis seda kuludeks määrata. Kui tulu ei ole piisavalt, siis ei ole ka ilmselt võimalik eelarves kõiki haridusministeeriumi taotlusi näha.

Esimees Ene Ergma Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


Üles / Tagasi

3. Keskkonnariskide ohjamine

Esimees Ene Ergma Järgmine küsimus on kolleeg Valdur Lahtveelt siseminister Jüri Pihlile. Palun!

Valdur Lahtvee Lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Näeme kahetsusväärset trendi, kus suurõnnetuse ohuga ettevõtete arv Eestis pisitasa kasvab, ohtlike ainete veosed kontsentreeruvad suurtesse sadamatesse ja merele, samas meie järelevalvesuutlikkus jätab väga palju soovida ja näiteks meie merereostustõrjesuutlikkus on endiselt niivõrd madal, et me ei täida endale võetud kohustusi. Seda trendi jälgides küsin: millises arengujärgus on Eesti siseturvalisuse arengukava koostamine ja kuidas on tagatud keskkonnariskide arvestamine ning piisav ja pädev ohjamine selle kava kaudu?

Siseminister Jüri Pihl Lugupeetud proua eesistuja! Hea küsija! Riigikogu on vastu võtnud turvalisuspoliitika põhisuunad, samuti on kinnitatud Keskkonnaministeeriumi juhtimisel ja Riigikogu eelmise aasta 14. veebruari otsusega heaks kiidetud Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030. Pärast seda on võetud vastu veel igasuguseid alamdokumente, nii et juriidiline baas peaks olema väga hea. Mis puudutab võimekuse tõstmist, siis on see oluliselt suurenenud ja suureneb tulevikus kas või teatud investeeringute kasutusele võtmisega, olgu siis laevade või mingite muude reostustõrjevahendite näol. Samas tõstetakse nende motivatsiooni, kes pääste- ja reostustõrjetöid teevad. Nagu ka selle suve kogemused näitavad, et kui me siin teinekord maadlesime suurte metsatulekahjudega nädalaid, siis näiteks Vihterpalus kustutati tulekahju nelja päevaga. Nii et selline võimekus on suurenenud.

Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Valdur Lahtvee, esimene täpsustav küsimus!

Valdur Lahtvee Kuidas on tagatud konkreetselt siseturvalisuse arengukava koostamise protsessis eri huvigruppide kaasamine, eri ekspertide kaasamine selleks, et siseturvalisuse arengukavas, mis minu teada on praegu tegemisel, oleksid keskkonnariskid adekvaatselt arvestatud, ja meetmed, mida selle kavaga tuleviku tarbeks kavandatakse, samuti adekvaatsed?

Siseminister Jüri Pihl Kordaksin veel üle, et nende n-ö täpsemate tegevuskavadega, lisaks nendele üldistele, käib töö igapäevaselt Keskkonnaministeeriumi juhtimisel ja kindlasti kaasatakse sinna inimesi, kes on asjast huvitatud. Nii et selles suhtes ma küll ei ütleks, et inimeste kaasamise taha midagi seisma jääb. Küll võivad olla siin teatud tagasilöögid võimalikul n-ö finantstoestamisel. Ühelt poolt püüame kindlasti teha kõik selleks, et need vahendid, mida meile antakse Euroopa struktuurifondidest, saaksid omapoolse finantseeringu, ja teiselt poolt, et ka sellised seirelennud, seirevaatlused toimuvad. Nii et selles suhtes ei näe ma praegu küll probleeme, et kedagi neist ei taheta kaasata. Kui on vaja, siis kaasame veelgi rohkem, et omavahelist informatsiooni vahetada.

Esimees Ene Ergma Nüüd on meil neli kohapeal registreeritud küsimust. Palun kõigepealt kolleeg Arvo Sarapuu!

Arvo Sarapuu Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Kuulates siin justiitsministri vastuseid ja lugedes teie kui siseministri pressiteateid, kus te ütlete, et sulgete 16 konstaablipunkti või õigemini olete sunnitud sulgema, Päästeametis suletakse 29 komandot, ning rääkides natuke elukeskkonnast, soovitaks teil ringi käia ja te näeksite, et paljudes valdades on juba kinni pandud või kavatsetakse kinni panna kas siis kauplus või postkontor või käib buss ainult üks kord nädalas. Teeksin teile ühe ettepaneku küsimuse vormis. Kas teie kui siseminister ei võiks teha valitsusele ettepanekut korraldada valitsuse avalik väljasõiduistung, mitte Tartu linnas ja ma ei räägiks ka Tallinnast, vaid et te läheksite ühte maakonda, kusagile sellisesse valda, kus on eelnevalt juba enamik kohti kinni pandud, ja kuulaksite, mida inimesed teie valitsusest arvavad?

Esimees Ene Ergma Head kolleegid! Ma veel kord palun, jääme ikka antud teema piiridesse!

Siseminister Jüri Pihl Ma räägiksin kõigepealt siseturvalisusest. Jah, oli aasta 1999, kui siseturvalisuse valdkonnas töötas 15 500 inimest. Kui ma tulin siseministriks, oli nendest 11 000 alles jäänud, ja mis teha, ka selle aasta eelarvet kokku pannes ja arvutades jäi 10 000 järele. Nii et selline tendents on olnud tõesti viimased 10 aastat, et siseturvalisuse valdkonnas on inimeste hulk oluliselt vähenenud. Ma ei ole käinud ainult Tartus ja Tallinnas või Narvas, ma olen käinud eri külades ja mulle on see probleem teada. Aga samas, millest me siin rääkisime, on see number, mis on Rahandusministeeriumist Siseministeeriumile saadetud, ja see on selline number, millega peab ennast kohandama, mis ei tähenda seda, et sellega saab nõustuda.

Esimees Ene Ergma Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Rein Ratas!

Rein Ratas Tänan, proua Riigikogu esimees! Austatud siseminister! Üleujutusoht, tule- ja varinguoht, aga samuti plahvatus- ja eluruumi saastamise ning mürgitamise oht kuuluvad keskkonnariskide valdkonda. Milline on, austatud siseminister, teie prognoos järgmiseks aastaks? Kas nende ohtude kontrolli all hoidmise suutlikkus saab olema suurem või väiksem praegusest suutlikkustasandist, sest kõike ei saa taandada ainult isikulise koosseisu muutustele, kas siis vähenemisele või suurenemisele? Olen rääkinud.

Siseminister Jüri Pihl Ma arvan, et Eesti riigile on üks suuremaid ohte laevaliiklus Soome lahel, kus see järjest tiheneb. Päevas on Balti merel umbes kaks tuhat laeva liikumas ja väga paljud on seotud erinevate ainete veoga, mis on küllalt mürgised. Samas on suured veosed ka meie raudteel ja muus liikluses. Ma arvan, et selline võimekus järgmisel aastal kasvab, sest need vahendid, mida on eraldatud, annavad võimaluse rohkem ja kiiremini reageerida. Kas või näiteks seirelennud, mis on sel aastal, midagi ei ole teha, neli korda nädalas, eelmise aasta kolme korra kohta nädalas, annavad ka sellise tulemuse seoses nende soetatud vahenditega, et laevad ei reostaks meie vett nii palju. Sellega tuleb pidevalt tegelda ja kindlasti ka järgnevatel aastatel kulub nende riskide maandamiseks oluline aeg nii Keskkonnaministeeriumi kui ka Siseministeeriumi tööst. Niipalju veel teadmiseks, et seoses sellega, et Rootsi on eesistuja järgmise aasta teises pooles, valmistame ette Läänemere ühisstrateegiat eesotsas Rootsi riigiga, et siis sellele Euroopa Liidu tasandil veelgi suuremat tähelepanu pöörata.

Esimees Ene Ergma Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Evelyn Sepp!

Evelyn Sepp Aitäh! Austatud minister! Siseturvalisus on julgeoleku tagamisel kaalukaim aspekt. Üks teie koalitsioonikaaslane on hiljuti meedias mitmel puhul väljendanud mõtet, et NATO sõjaväebaasid on peaaegu et ainuke võimalus, mis meil turvalisust ja julgeolekut edaspidi tagaksid. Minu küsimus ongi kõigi nende eelnenud küsimuste valguses ning nende ilmnenud puudujääkide ja nende jätkuvate puudujääkide, just eelkõige tahte ja eelarveliste puudujääkide valguses, et kuidas NATO sõjaväebaasid võiksid siseturvalisust ja julgeolekut tagada või kompenseerida seda, mida Eesti riik ei ole seni teinud ja ilmselt ei kavatse ka lähimatel aastatel teha.

Siseminister Jüri Pihl NATO baasid kindlasti ei vähenda Eesti turvalisust, vaid suurendavad seda. Aga eks meie riik peab ise tegema ka midagi nii oma siseturvalisuse kui kaitsevõime tugevdamiseks ja selleks on riigieelarvesse järjest vahendeid juurde pandud. Riigikaitse eelarve on kogu aeg kasvanud. Kui me räägime siin siseturvalisuse prioriteetidest, siis mulle tundub ka, et nad on natuke paigast ära olnud, rohkem nagu sinna Saaremaa kanti, Tartu ja Tallinna kanti, aga mitte niivõrd Ida-Virumaa ja Narva kanti, kus me tunneme praegu, et sellist tähelepanu peaks rohkem pöörama. Me oleme valitsuses arutanud seda, et oktoobris või novembris tuleb eraldi arutelu siseturvalisuse suurendamisest, eriti sellistes regioonides, nagu Narva ja Ida-Virumaa.

Esimees Ene Ergma Viimane kohapeal registreeritud küsimus, palun, kolleeg Kalle Laanet!

Kalle Laanet Aitäh, austatud eesistuja! Hea siseminister! Te olete toonud välja, et lähtuvalt suurtest eelarvekärbetest peaks järgmisel aastal seiskama sisuliselt ühe kolmandiku piirivalvelaevastikust. Mis te arvate, kuidas see mõjutab reostuse avastamist ja likvideerimist?

Siseminister Jüri Pihl Kindlasti ta ei mõjuta seda positiivses suunas, kui see peaks nii juhtuma. Kui need numbrid jäävad paika, mis rahandusminister on Siseministeeriumile eelarve ettevalmistamiseks esitanud. Lühike vastus on selline.

Esimees Ene Ergma Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


Üles / Tagasi

4. Optimeerimisest

Esimees Ene Ergma Järgmine küsimus, palun! Kolleeg Mailis Repsi küsimus haridus- ja teadusministrile Tõnis Lukasele.

Mailis Reps Hea minister! Eelmistes vastustes see teema juba kõlas, nii et jätan pika sissejuhatuse ära. Küsimus on nimelt selles, et Haridus- ja Teadusministeerium koges suvel positiivseid hetki, kui teatati, et erinevalt teistest ministeeriumidest selle ministeeriumi eelarvet ei kärbita. Et kärpimine jääb nulli lähedale. Nüüd on aga selge, et haridussüsteemis on üsna palju püsivaid kulusid, mis kasvavad. Üks neist oli eelmise aasta kõrghariduse pearaha. Järgmistel aastatel tuleb aga pearahasummad jälle maksta ja on selge, et selleks on eelarvele vaja veidi juurde panna. Samasugused püsivad kasvavad kulud on ette nähtud mitme valdkonna dokumentides ja täna siin ühes vastuses juba kõlas, et puudujääv summa on ligi miljard. Kas sa võiksid selgitada, mille arvel kavatseb haridusministeerium need kulud katta?

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas Aitäh väga hea küsimuse eest! Haridusministeerium ei ole nõustunud püsikulusid sellel määral vähendama, nagu Rahandusministeeriumi ettepandud piirsumma kas üldises plaanis või ka konkreetselt igas valdkonnas nõuab. Seetõttu ei saa ma seda kui otsustatud asja esitada. Aga kui rääkida Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve iseloomust, siis tõepoolest strateegiad näevad ette vajaliku kasvu paljudes valdkondades. Seadustesse sisse kirjutatud vajalikku tõusu nii palju ei ole, ka mitte eelarveseadusesse endasse. See näiteks, et baasmaksumus suurenes sellel aastal 30%, arvestas niikuinii juba kõiki õppivaid tudengeid. Ei olnud nii, et see rakendus ainult esimesest aastast ja peaks hakkama nüüd mahukamaks minema igal järgmisel aastal. Küll aga muutis senine väga heade aastate jada olukorra selliseks, et baas on kasvanud päris suureks. Ka hariduse ja teaduse osakaal riigieelarves ei olnud ju vahepeal laita. Aga kui me nüüd selle baasi kallale läheme seoses sellega, et on arvestatud, et tõukefondide täiendavad summad tuleb justkui ära kulutada ja seda ka muu põhitegevuse arvel, siis see on väga valus. Baasi järgmistel aastatel tagasi saada, püsikulusid ja püsifunktsioone taastada ei ole nii lihtne.

Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Mailis Reps, esimene täpsustav küsimus!

Mailis Reps Hea minister! Ühtepidi loomulikult on haridus- ja teadusministri kaitsepositsioon arusaadav, kui ta ütleb, et oma kätega ta eelarve kallale ei lähe. Teistpidi oleks eriti kurb, kui selle kallale läheksid rahandusametnikud. Mis puutub sellisesse nn finantsilisse optimeerimisse, siis on selge, et eks minister omaette ole ikka sellise negatiivse plaani üle mõelnud. Siin on läbi jooksnud koolitoidu teema, pearaha ja kinnisvara teema, aga need on ainult mõned sajad miljonid. Mis on see ülejäänud 600–700 miljonit? Kui igasuguste unistuste kõrval Haridus- ja Teadusministeeriumilt isegi kõik majanduskulud ära võtta, ikka ei kata see seda osa. Mis on need teemad, millega me siin tõenäoliselt mõne nädala pärast silmitsi seisame?

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas 900-miljoniline eriarvamus Rahandusministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahel hõlmab mitmesuguseid teemasid. Te nimetasite näiteks investeeringuteemat. Omavalitsused peaksid koolide remontimisega omal jõul rohkem hakkama saama kui vahepealsetel aastatel, mil nad on saanud arvestada riigi suurema toetusega. Kokku on meie ettepanek kärpida püsikuludest – tegin selle päris raske südamega, aga aeg on selline – üle 400 miljoni krooni. Seal hulgas on nõutud tegevuskulude kärbe 8%. Haridust juhtivates asutustes nõutakse kõigis tänavuse aastaga võrreldes 8% majanduskulude kokkuhoidu. See kehtib kõigis riigi finantseeritavates haridus- ja teadusasutustes kuni avalik-õiguslike ülikoolideni välja ja selles mahus, mis nad riigilt raha saavad. Need on päris valusad lõiked. Siin kõlas sõna "unistused". Küllalt palju on räägitud, et näete, eelarve maht jääb ju enam-vähem samaks, miks te räägite nii palju kärbetest. Ka on öeldud, et poliitikud, kaasa arvatud ministrid, peavad oma unistusi kärpima. Seda on küll valus teha, aga tuleb hakkama saada. Täitke põhifunktsioone ja loobuge unistustest! Kahjuks on eelarve struktuur, millega minu meelest rahandusspetsialistid ei ole suutnud mõtteliselt kaasa minna, muutunud selliseks, et haridusministeeriumil tuleb just nimelt unistused ellu viia. Seda tingivad tõukefondidega seotud kulud, mille tõttu püsikulusid tuleb drastiliselt vähendada. Olukord on hoopis teine.

Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Mailis Reps, teine täpsustav küsimus!

Mailis Reps Hea minister! Küsimusi esitan ma praegu ka sellepärast, et üsna pea esineb meil siin rahandusminister. Ma eeldan, et Riigikogu ikkagi saab eelarve. Eelmine aasta vastas rahandusminister pea igale haridusteemalisele küsimusele, et oi, mina küll ei tea, haridusminister ise pakkus sellise kärpe välja. Seetõttu on mul küsimus otse haridusministrile. Oletame, et negatiivne stsenaarium käivitub ja majanduskulusid tuleb kärpida näiteks 400 miljonit. Tegevuskulud hõlmavad haridusministeeriumis ka väga palju väikseid projekte, mis vajavad miljoni või pool miljonit. Kas selle kärpe tõttu kõik need väiksed projektid nullitakse ära?

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas Selle kärpe raames lõigatakse summasid ära päris paljudelt projektidelt ja programmidelt, mitte ainult püsifinantseeringute abil tegutsevatelt asutustelt. Riigi rahandusmehhanismid toimivadki kahte moodi. Üks on baasfinantseeringu kaudu, asutuste kaudu finantseerimine, teine igasuguste programmide ja projektide alusel raha jagamine. On selge, et ei saa ainult püsikulusid, fikseeritud kulusid vähendada, tuleb vähendada ka projekte ja programme. Mis puutub rahandusministrisse, siis temaga nelja silma all peetud vestlustest olen ma aru saanud, et tal tegelikult juba koidab, milles asi on.

Esimees Ene Ergma Palun nüüd kaks kohapeal registreeritud küsimust! Need on kaks viimast küsimust. Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Lembit Kaljuvee Härra minister! Kuna teema puudutab optimeerimist, siis on mul selline väike küsimus. Kas olete mõelnud, et ministeeriumi võiks Tartust ära tuua? See oleks ju ka optimeerimine. On see teema olnud päevakorral ja kuidas teie sellesse mõttesse suhtute?

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas Väga hea küsimus. Te võiksite siis vastutasuks pakkuda projekti, kuidas Eesti Põlevkivi näiteks Pärnusse viia.

Esimees Ene Ergma Palun kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Rein Ratas!

Rein Ratas Austatud haridus- ja teadusminister! Optimumtasand jääb ilmselt miinimum- ja maksimumtasandi ehk siis unistuste tasandi vahele. Kas teie peate selle aasta korrigeeritud eelarvet oma ministeeriumi ja selle valitsemisala seisukohalt optimeerituks? Ja kui mitte, siis mitu sajandikku erinevus optimeeritud tasandist on? Olen rääkinud!

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas Aitäh hea küsimuse eest! Me optimeerisime tõesti negatiivse lisaeelarvega selle aasta eelarvet hariduse ja teaduse valdkonnas 300 miljoni krooni ulatuses ja see ei kahjustanud riigi põhikohustusi, põhifunktsioone hariduses-teaduses. Seal sai kajastatud täiendav vara müük, mõnest programmist loobumine, mõne unistuse edasilükkamine. Nii et lisaeelarvega tehtud teatav väike lõige 2008. aasta eelarves optimeeris selle aasta eelarvet tõesti.

Esimees Ene Ergma Aitäh, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


Üles / Tagasi

5. Sisejulgeoleku personalipoliitikast

Esimees Ene Ergma Järgmine küsimus on kolleeg Kalle Laaneti küsimus siseminister Jüri Pihlile.

Kalle Laanet Hea siseminister! 2008. aasta Ärielus nr 31 on intervjuu Maris Orasson-Pukiga, kes on CV-Online'i Eesti turundusjuht. Teema oli "Avaliku sektori töötajad otsivad uut tööd". Tsiteerin: "Tööotsijate töökogemuste ja soovitavate ametikohtade võrdlus näitab, et oma erialal ei soovi jätkata paljud riigiametnikud, ehitustöölised, õpetajad, sanitarid ja kokad. Suured käärid varasema kogemuse ja töösoovi vahel on ka politsei- ja päästeametnikel, piirivalvuritel, kaitseväelastel, raudteelastel ja sanitaridel ning rätsepatel ja õmblejatel. 1469 politseiametnikuna töötanust soovivad samas valdkonnas jätkata vaid 271, 516 päästeametnikust vaid 143 ja 335 piirivalvurist vaid 74." Ja siit küsimus. Mis on teie arvates põhjus, et siseturvalisuse valdkonnas töötanud või töötavad inimesed ei soovi selles valdkonnas jätkata?

Siseminister Jüri Pihl Mina oma järeldusi nende andmete põhjal ei teeks, aga ütlen teile lihtsalt teadmiseks, et praegu on siseturvalisuse valdkonnas täitmata kohtade arv 177 kokku 10 004-st. See teeb 1,8%. Mitte kunagi Siseministeeriumi eksistentsi ajaloos ei ole too näitaja olnud nii kõrge. Põhjus on see, et eelmisel aastal me lõpetasime ära jutu sellest, et meil ei jätku häid inimesi, ja ütlesime, et meil on võimalik palgata nii palju inimesi, kui palju meile raha eraldatakse. Mis tähendas seda, et eelmisel aastal vähenes koosseis 1000 inimese võrra. Seda enamasti küll vabade kohtade arvel. Aga jah, 11 000 inimesest jäi alles 10 000. Loomulikult, kui arutatakse ettepanekuid teatud eelarvenumbrite kohta, mis peaksid 10% vähendama ka seda 10 000 inimesest koosnevat personali, ja kui ka teiste riigiametite töötajate kohta arvatakse, et hakkab tulema hirmus koondamine, siis inimesed muutuvad ettevaatlikuks. Ja ma ütleksin, et siseturvalisuse valdkonnas – nii politseis, piirivalves kui ka päästeteenistuses – on inimeste teadlikkus tõusnud ja nad valmistuvad igaks juhuks negatiivseks stsenaariumiks.

Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Kalle Laanet, esimene täpsustav küsimus!

Kalle Laanet Aitäh! Mul on hea meel kuulda, et nii vähe vakantseid ametikohti on. Kas ma sain teist õigesti aru, et just koondamishirm mõjutab suuresti siseturvalisuse valdkonnas töötavate inimeste vähest motivatsiooni töötada selles valdkonnas?

Siseminister Jüri Pihl Loomulikult. Tark inimene vaatab ikka ringi. Ja iga päev väidetakse vähemalt ühes või kahes meediaväljaandes, et nüüd hakkab kohe riigiaparaat vähenema ja sealhulgas ka kõnealune valdkond. Sellepärast kindlasti vaadatakse ringi. Aga ma ütlen veel kord, et 1,8% on täitmata kohti ja praegu on mõned kohad veel vormistamisel. Ma võin öelda, et sadakond inimest kogu 10 000-ses süsteemis on puudu. Ja loodame, et praegused töötajad ei lähe meie hulgast ära.

Esimees Ene Ergma Nüüd kaks kohapeal registreeritud küsimust. Palun, kolleeg Ester Tuiksoo!

Ester Tuiksoo Hea minister! Me jagame teie muret seoses eelarvega. Aga ma tahaksin teile edastada Võrumaa inimeste mure ja küsida, kas vastab tõele, et Mõnistes suletakse päästekomando ja Võrus asendatakse politseijaoskond konstaablijaoskonnaga? Andke mulle head nõu, mida neile vastata!

Siseminister Jüri Pihl Kui Riigikogu kinnitab need numbrid ja kui ellu peaks minema Rahandusministeeriumi poolt ette antud number, siis tõesti on Siseministeeriumi ametnikkond eesotsas kantsleriga jälle valmistunud töötajate arvu vähendamiseks. Me teame, et härra Kraft tuli tööle, kui Siseministeeriumis oli 15 500 töötajat, nüüd on 10 000. Ametnikkond tõesti valmistub selleks, et läheb käima selline stsenaarium. Tuleb ka selleks valmis olla. Inimestele tuleb aga olemasoleva raha eest pakkuda parimat teenust ja kui on 8% vähendamist – see tähendab reaalselt 10% vähendamist –, siis on erinevaid stsenaariume kaalutud kõikides sisejulgeoleku valdkondades. Ja löögi alla lähevad loomulikult need päästekomandod, mis on kõige väiksema võimsusega. Ka Mõniste kuulub nende hulka. Kindlasti ei tähenda see Võrus politsei likvideerimist, nagu siin keegi väitis, vaid teatud optimeerimist. Enam ei ole senine struktuuriüksus, vaid väiksem. Need teemad on läbi arutatud politsei juhtkonnaga, kes annab oma parima, et osutada parimat teenust ressursiga, mis riik selle töö tegemiseks annab.

Esimees Ene Ergma Viimane kohapeal registreeritud küsimus, palun, kolleeg Ain Seppik!

Ain Seppik Lugupeetud minister! Septembrikuu on siin Riigikogus Hiiumaa kuu ja Hiiumaal kipub selle plaani realiseerimisel minema veel hullemini kui Mõnistel. Hiiumaa on ikka veel maakond. Kas te võiksite öelda: kui see plaan tõesti realiseerub, siis mitu politseinikku Hiiumaale jääb? Mina lugesin, et konstaablijaoskond muutub konstaablipunktiks. Mida see punkt tähendab? Kui suur see punkt on tegelikkuses?

Siseminister Jüri Pihl Saaremaa patrioodina ja sealt valituna, härra Seppik, ei maksa teil hiidlasi siiski päris ära hirmutada ja mingit lauset kontekstist välja tuua. Hiiumaal on umbes 30 politseinikku. See tähendab, et 1/10 on 3–4 politseinikku. Neid jääb siis alles 25, kui ma õigesti mäletan. Mitte midagi ei likvideerita kuskil täielikult. Igal pool võetakse vähemaks 1/10 võrra, kui plaanitud ettepanek peaks läbi minema.

Esimees Ene Ergma Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


Üles / Tagasi

6. Järelevalve prokuratuuri tegevuse üle

Esimees Ene Ergma Ja nüüd kõige viimane, kolleeg Karel Rüütli küsimus justiitsminister Rein Langile, palun!

Karel Rüütli Hea minister! Tsiviilkontrollist ja selle vajalikkusest eelkõige jälitusasutustes ja julgeolekuasutustes oleme me siin saalis pikalt vestelnud ja jõudnud ühisele arusaamale, et teatud puhkudel haigutavad selles valdkonnas päris suured hallid tsoonid. Probleeme on küllaga, eelkõige puudutavad need logifaile ja nende olemasolu. Minu küsimus puudutab seekord aga prokuratuuri ja kontrolli selle tegevuse üle. Te olete korduvalt siinsamas saalis väitnud, et Justiitsministeeriumil ei ole õiguslikke võimalusi sekkuda prokuratuuri tegevusse. Samas Vabariigi Valitsuse seadus, prokuratuuriseadus, jälitustegevuse seadus – kõik viitavad sellele, et teenistuslikku järelevalvet prokuratuuri üle teostab Justiitsministeerium. Kas te olete endiselt seisukohal, et teie justkui ei vastuta prokuratuuri tegevuse eest? Ja kui olete, siis kes ikkagi peab prokuratuuri üle järelevalvet tegema?

Justiitsminister Rein Lang Ma olen endiselt seisukohal, et Eesti seadused võimaldavad justiitsministril teha väga piiratud järelevalvet prokuratuuri üle. See seisneb üksnes vabariigi peaprokuröri üle teenistusliku järelevalve käivitamises ja seda juhul, kui järelevalvet menetleb Justiitsministeerium. Justiitsministril on ka õigus algatada teenistuslik järelevalve suvalise prokuröri tegevuse üle, aga siis ta annab selle prokuratuuri distsiplinaarkolleegiumi menetleda. Kas see seadus on täiesti proportsionaalne ja otstarbekohane, see väärib arutamist ja seda ma olen siin kõnetoolis ka korduvalt öelnud. Kas prokuratuuri üle võiks olla näiteks parlamentaarne järelevalve? Seegi asi väärib kindlasti kaalumist. Justiitsministeerium analüüsib praegu olukorda ja me ei välista, et 2009. aastal me esitame Riigikogule prokuratuuriseaduse muutmise eelnõu.

Esimees Ene Ergma Suur tänu, härra minister! Lõpetan küsimuse käsitlemise, kuna infotunni aeg on läbi. Aitäh, lugupeetud riigikogulased, küsimuste esitamise eest! Aitäh, lugupeetud valitsusliikmed, vastamise eest! Infotund on lõppenud.


Üles / Tagasi

14:00 Istungi rakendamine

Esimees Ene Ergma Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu esimese töönädala kolmapäevast istungit. Kas lugupeetud kolleegid soovivad üle anda eelnõusid ja arupärimisi? Palun, Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnisson!

Valitsuse nõunik Heili Tõnisson Austatud proua esimees! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna üheksa seaduseelnõu ja esitab ühe Riigikogu otsuse eelnõu. Esiteks, ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab selle menetlemisel Vabariigi Valitsust majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Teiseks, karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab selle menetlemisel Vabariigi Valitsust justiitsminister Rein Lang. Kolmandaks, Euroopa Parlamendi valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse, rahvahääletuse seaduse ja Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab selle menetlemisel Vabariigi Valitsust justiitsminister Rein Lang. Neljandaks, digitaalallkirja seaduse ja haldusmenetluse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab selle menetlemisel Vabariigi Valitsust majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Viiendaks, Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia Euroopa Majanduspiirkonnas osalemise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab selle menetlemisel Vabariigi Valitsust välisminister Urmas Paet. Kuuendaks, kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab selle menetlemisel Vabariigi Valitsust regionaalminister Siim-Valmar Kiisler. Seitsmendaks, soolise võrdõiguslikkuse seaduse, avaliku teenistuse seaduse ja Eesti Vabariigi töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab selle menetlemisel Vabariigi Valitsust sotsiaalminister Maret Maripuu. Kaheksandaks, lennundusseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab selle menetlemisel Vabariigi Valitsust siseminister Jüri Pihl. Üheksandaks, laevade kahjulike kattumisvastaste süsteemide kontrolli rahvusvahelise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab selle menetlemisel Vabariigi Valitsust keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. Ja viimaseks, Riigikogu otsuse "Riigikogu 4. detsembri 2002. a otsuse "Üleriigilise jäätmekava heakskiitmine" kehtetuks tunnistamine" eelnõu. Riigikogus esindab selle menetlemisel Vabariigi Valitsust keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. Aitäh!

Esimees Ene Ergma Nüüd palun, kolleeg Arvo Sarapuu!

Arvo Sarapuu Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Soovime üle anda arupärimise põllumajandusminister Helir-Valdor Seedrile. Ajendatud on see sellest, et 29. augustil 2009 ütles peaminister Andrus Ansip hommikutelevisiooni saates, et rahvas kaotaks tulumaksu alandamise edasilükkamise tõttu 1,5 miljardit krooni, mis läheks enamalt jaolt 20 suurpõllumehe taskusse. See väide tekitas põllumeestes suurt hämmastust. Samuti on Reformierakond tulnud välja ideega lõpetada Euroopa Liidu põllumajandustoetustele lisaks täiendavate toetuste maksmine Eesti riigieelarvest maksimummäärade alusel, asendades selle 25%-lise määraga. Kokku on meil esitatud kaheksa küsimust, millest ma loeksin ette mõne. Küsime põllumajandusministrilt järgmist. Kas olete pidanud vajalikuks peaminister Andrus Ansipile selgitada olukorda Eestis ehk täpsemalt Eesti põllumajanduses? Kas teie meelest on lugupeetud peaministril objektiivne ja adekvaatne arusaam Eesti põllumajanduses toimuvast? Kas olete peaministrile teada andnud, kui palju Eestis põllumajandusega tegelevaid inimesi üldse on? Kas olete välja selgitanud, kui palju kasvab tarbija toidukorvi maksumus, kui vähendada põllumajanduse otsetoetusi vastavalt Reformierakonna ideedele? Kokku on sellele alla kirjutanud 14 Keskerakonna saadikut. Annan selle nüüd üle. Aitäh!

Esimees Ene Ergma Aitäh! Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Eiki Nestor Protokolli huvides juhin tähelepanu arupärimise üleandja väikesele äpardusele. Meil on nimelt praegu 2008. aasta.

Esimees Ene Ergma Suur tänu! Juhatuse nimel olen vastu võtnud kümme seaduseelnõu ja kui need vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis kolme tööpäeva jooksul antakse need menetlusse. Olen ka vastu võtnud ühe arupärimise ja kui see vastab Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis edastan selle otsekohe adressaadile. Lugupeetud kolleegid! Annan edasi järgmised teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid: Vabariigi Valitsuse eile algatatud punase risti ja embleemi seaduse ning karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on riigikaitsekomisjon; Vabariigi Valitsuse eile algatatud väetiseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on maaelukomisjon; Vabariigi Valitsuse eile algatatud elektrituruseaduse täiendamise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on majanduskomisjon; Vabariigi Valitsuse eile algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu; juhtivkomisjon on riigikaitsekomisjon; Vabariigi Valitsuse eile algatatud kogunemispensionide seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu; juhtivkomisjon on rahanduskomisjon. Edastasin seitsme Riigikogu liikme esitatud arupärimise peaminister Andrus Ansipile. Ja nüüd, head kolleegid, palun kohaloleku kontroll! Kohaloleku kontroll Kohalolijaks registreerus 86 Riigikogu liiget, puudub 15. Palun, kolleeg Evelyn Sepp, milles on küsimus? Kas teil on protseduuriline märkus?

Evelyn Sepp Aitäh, proua eesistuja! Mul on ka protokolli huvides üks täpsustus. Eesti Vabariigis ei ole mitte kogunemispension, vaid kogumispension.

Esimees Ene Ergma Palun vabandust! Lugupeetud kolleegid! Täpsustan päevakorda. Vabariigi Valitsus tegi ettepaneku tuua tänase päevakorra kolmas punkt, mis on eelnõu 291 esimene lugemine, tänase päevakorra esimeseks punktiks. Juhatus nõustus selle ettepanekuga.


Üles / Tagasi

1. 14:10 Eesti Vabariigi valitsuse ja Aserbaidžaani Vabariigi valitsuse vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (291 SE) esimene lugemine

Esimees Ene Ergma Alustame tööd tänase päevakorra punktidega. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Aserbaidžaani Vabariigi valitsuse vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandjaks rahandusminister Ivari Padari!

Rahandusminister Ivari Padar Lugupeetud Riigikogu juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Teie ees on midagi positiivset ehk järgnevalt tuleb lugemisele Eesti Vabariigi valitsuse ja Aserbaidžaani Vabariigi valitsuse vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu. Aserbaidžaaniga sõlmitud tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping põhineb Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni tüüplepingul, mida on läbirääkimiste käigus lepinguosaliste riikide delegatsioonide vastastikusel kokkuleppel muudetud või täiendatud. Topeltmaksustamise vältimise lepingute sõlmimise eesmärk on kõrvaldada rahvusvaheline topeltmaksustamine, st jagada maksustamisõigusi lepinguosaliste riikide vahel, hoida ära diskrimineerivat maksustamist ning tõkestada maksudest kõrvalehoidmist. Topeltmaksustamise vältimise leping määratleb maksustamise võimalused, mis realiseeruvad lepinguosaliste riikide ja maksuseaduste sätete kaudu juhul, kui vastav maksustamine on seadusega ette nähtud. Välislepingute ülimuslikkuse riigisisese õiguse üle sätestab Eesti Vabariigi põhiseadus, mille kohaselt Eesti seaduste ning ratifitseeritud välislepingute vahelise vastuolu korral kohaldatakse välislepingu sätteid. Tänan teid tähelepanu eest!

Esimees Ene Ergma Suur tänu, härra rahandusminister! Teile on ka küsimusi. Palun, kolleeg Trivimi Velliste!

Trivimi Velliste Aitäh, proua esimees! Härra minister! Kas ministeeriumil on mingisugune ligikaudne ettekujutus, kui paljusid isikuid see seadus võiks puudutada, kui ta jõustub? Kas Eesti ja Aserbaidžaani vahel on nimetamisväärselt sellist majandustegevust, et sellel seadusel on oluline praktiline tähtsus?

Rahandusminister Ivari Padar Tänan teid! Kui vaadata praegu Eesti väliskaubanduspartnereid, siis tõesti, ega Aserbaidžaan ei ole siin väga aktiivses rollis, aga ma usun, et kui me selle lepingu ratifitseerime, siis kindlasti see positsioon paraneb.

Esimees Ene Ergma Rohkem küsimusi ei ole. Veel kord suur tänu, härra minister! Nüüd palun ettekandjaks kõnepulti rahanduskomisjoni liikme Peep Aru!

Peep Aru Lugupeetud esimees! Head kolleegid! Me seda väga positiivset eelnõu arutasime juba 16. juunil. Me kuulasime ära Rahandusministeeriumi ametniku Margit Aava ning otsustasime konsensuslikult ja kiiresti, et see eelnõu võiks täna olla siin saalis ja muudatusettepanekute tegemise ajaks võiks määrata 11. septembri kell 18. Aitäh!

Esimees Ene Ergma Suur tänu, kolleeg Peep Aru! Küsimusi teile ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei ava. Määran eelnõu 291 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 11. septembri 2008 kell 18. Seaduseelnõu 291 esimene lugemine on lõpetatud.


Üles / Tagasi

2. 14:14 Tööturuteenuste ja ‑toetuste seaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (285 SE) esimene lugemine

Esimees Ene Ergma Algab Vabariigi Valitsuse algatatud tööturuteenuste ja ‑toetuste seaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun kõnetooli ettekandjaks sotsiaalminister Maret Maripuu!

Sotsiaalminister Maret Maripuu Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus on esitanud Riigikogule tööturuteenuste ja ‑toetuste seaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu. Kehtiv tööturuteenuste ja ‑toetuste seadus jõustus 1. jaanuaril 2006. aastal ja on tänaseks kehtinud enam kui kaks aastat. Valitsuse poolt Riigikogule esitatud eelnõu eesmärk on kõrvaldada seaduse rakendamise käigus ilmnenud kitsaskohad tööturuteenuste osutamisel ning ka tõhustada tööturuteenuste osutamist. Mõistete täpsustamisega ja viidete korrastamisega seotud muudatused peavad muutma regulatsiooni tervikuna selgemaks ning konkretiseerima töötute õigusi ja kohustusi. Õigusnormid muutuvad selgemaks nii töötule, tööotsijale, tööandjale, koolitajale, Tööturuametile kui ka tõlgendajale. Eelnõuga tehtavate muudatuste eesmärk on aidata kaasa kõrge tööhõive saavutamisele ning pikaajalise töötuse ja tööturult tõrjutuse ennetamisele. Nüüd olulisematest muudatustest. Selleks et tõhustada tööturuteenuste osutamist, laiendatakse isikute ringi, kellega Tööturuamet võib töötule teenuse osutamiseks sõlmida lepingu. Kehtiva seaduse alusel võib halduslepingu sõlmida eraõigusliku isikuga ja kohaliku omavalitsuse üksusega. Eelnõu kohaselt võivad nimetatud teenuseid osutada ka riigiasutused. Tööharjutuse osutajate ringi laiendamine võimaldab osutada teenuseid töötu elukohale lähemal ja pöörata suuremat tähelepanu töölkäimise harjumuse kujundamisele. Tööpraktika osutajate ringi laiendamine võimaldab töötul omandada konkreetseid oskusi mitte ainult erasektoris, vaid ka täidesaatva riigivõimu asutustes, mis omakorda suurendab töötu võimalusi tööd leida. Eelnõuga täpsustatakse tööturuteenuste osutamiseks sõlmitavate lepingute liike. Kehtiva seaduse alusel võib Tööturuamet sõlmida tööturuteenuste osutamiseks halduslepingu. Eelnõu kohaselt võivad tööturuteenuseid osutada ka riigiasutused, mistõttu oleks halduslepingu mõlemaks osapooleks riik. Eelnõu kohaselt sõlmitakse tööturuteenuste osutamiseks üldjuhul haldusleping ja juhul, kui teenuse osutajaks on riigiasutus, sõlmitakse vastav kokkulepe. Samuti täpsustatakse teenuste osutamise korda. Eelnõu kohaselt võib üks juhendaja juhendada kuni nelja praktikal olevat töötut. See muudatus on tingitud sellest, et praegu on ühel juhendajal olnud vahel ka üle kümne töötu, mis tähendab, et juhendamine on muutunud raskeks. Juhendatavate arvu piiramine peab aitama kaasa sellele, et töötu saaks tööpraktikas paremini omandada konkreetseid tööoskusi. Eelnõuga täpsustatakse töötuna ja tööotsijana arveloleku aega. Kehtiva regulatsiooni järgi on kehtestatud erisus, mille järgi võetakse töötuna arvele isik, kes on äriühingu juhtimis‑ või kontrollorgani liige, kui ta ei saa selle eest tasu. Samas puuduvad sarnased erisused sihtasutuse ja mittetulundusühingu juhatuse liikmete töötuna arvelevõtmisel. Eelnõu kohaselt võetakse töötuna arvele mittetulundusühingu ja ‑ühistu ning sihtasutuse juhtimis‑ ja kontrollorgani liige, kui saadav tasu on pool alampalga suurusest või sellest väiksem. Samuti täpsustab eelnõu, et akadeemilisel puhkusel viibiv üliõpilane võetakse töötuna arvele puhkuse ajaks. Samuti muudetakse eelnõuga tööotsija arveloleku lõpetamise tingimusi. Tööotsija arvelolek lõpetatakse siis, kui isiku viimasest pöördumisest Tööturuametisse on möödunud 90 päeva. Eelnõuga täpsustatakse ka pikaajalise töötu mõistet. Eelnõu kohaselt on pikaajaline töötu isik, kes ei ole töötanud arvelevõtmisele vahetult eelnenud 12 kuu jooksul, ei ole olnud hõivatud tööga ega tööga võrdsustatud tegevusega. Eelnõuga täpsustatakse tööturutoetuste (töötutoetus, sõidu‑ ja majutustoetus) maksmise tingimusi. Eelnõu kohaselt laiendatakse sõidu‑ ja majutustoetuse saajate ringi tööharjutusel olevate töötute võrra. Tööharjutuses osalejatele sõidu‑ ja majutustoetuse maksmine võimaldab töötul osaleda tööharjutusel ka juhul, kui see toimub tema elukohast kaugemal. Kehtiva seaduse järgi tuleb sõidu‑ ja majutustoetuse taotlemiseks esitada avaldus korra kuus ning pikema kui kuuajalise tööharjutuse või ‑praktika korral tuleb esitada mitu avaldust. Eelnõu kohaselt arvutatakse ja makstakse sõidu‑ ja majutustoetust korra kuus, kuid töötu esitab vaid ühe avalduse. Töötutoetuse maksmise tingimuste täpsustamine välistab ühe ja sama perioodi eest toetuste topelttaotlemise võimaluse. Toimetulekutoetuse arvutamisel sõidu‑ ja majutustoetuse sissetuleku hulka arvutamata jätmine tagab, et tööharjutuse sõidukulu võrra ei vähendata isiku omavajaduste rahuldamiseks ettenähtud toimetulekutoetuse summat. Muudetakse sobiva töö mõistet eesmärgiga ennetada pikaajalise töötuse teket. Töötuna arveloleku esimese kahekümne nädala, s.o ligikaudu 5,5 kuu jooksul loetakse sobivaks tööks tööd, mis vastab töötu haridusele, erialale ja töökogemusele ning tagab töötule vähemalt kahekordse alampalga alammäära, mis on 8700 krooni. Alates kahekümne esimesest töötuna arveloleku nädalast ei pea sobiv töö vastama töötu haridusele, erialale ega töökogemusele ja samuti peab töötu nõustuma tööle asuma vähemalt palga alammäära suuruse ehk 4350‑kroonise töötasuga. Kui töötu kolmandat korda keeldub pakutud tööst, ei täida tööotsimiskava, ei pöördu kordagi kolmekümne päeva jooksul Tööturuametisse jne, lõpetatakse tema töötuna arvelolek. Praktikas on ette tulnud juhtumeid, kus isik taotleb arveloleku lõpetamisele järgneval päeval uuesti töötuna arvelevõtmist. Kehtiva seaduse kohaselt loetakse esimese kahekümne nädala jooksul jällegi sobivaks selline töö, mis tagab vähemalt kahekordse palga alammäära. Samas pikendab töötu selline käitumine töötuna arveloleku aega ja vähendab töö leidmise võimalusi. Eelnõu kohaselt võetakse sobiva töö määratlemisel arvesse varasem töötuna arveloleku aeg neil töötutel, kes on kuue kuu jooksul uuesti töötuna arvele võetud ja kes ei ole töötuna arveloleku perioodide vahel töötanud või tegutsenud füüsilisest isikust ettevõtjana, st ei ole omandanud uusi tööoskusi. Teine sobiva töö mõistega seotud muudatus puudutab sõidukulusid. Kehtiva seaduse kohaselt ei tohi sobiva töö puhul kuluda ühissõidukiga sõiduks elukohast tööle ja tagasi rohkem kui 10% kuupalgast. Kui töötu elukoha lähedal vabu töökohti ei ole, võib ta jääda pikaajaliseks töötuks. See tähendab, et ta ei ole kohustatud vastu võtma talle pakutavat tööd, mille puhul transpordikulu on suurem kui 10%. Tööleasumise piirkonna laiendamiseks loetakse eelnõu kohaselt töötule sobivaks tööd, mille korral ei kulu elukohast töökohta ja tagasi sõitmiseks rohkem kui 15% kuupalgast. Eelnõuga muudetakse ka alusetult saadud summade tagasinõudmise korda. Keskmine nõude suurus 2007. aastal oli 232 krooni, sealjuures väikseim tagasimaksmisele kuuluv summa oli 22,4 krooni. Selliste suurusjärkude tagasinõudmine tsiviilkohtu kaudu ei ole ratsionaalne. Eelnõu kohaselt teeb Tööturuamet alusetult saadud summade tagastamiseks ettekirjutuse koos hoiatusega. Kui isik ei täida ettekirjutust, võib Tööturuamet anda ettekirjutuse sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Töötu, kes leiab, et ettekirjutus rikub tema õigusi, võib esitada kaebuse halduskohtule. Seaduse rakendamisega ei kaasne olulisi rahalisi kulutusi. Sõidu‑ ja majutustoetuse saajate ringi laiendamine ei vaja riigieelarvest lisavahendeid, sest seda makstakse riigieelarves aktiivseteks tööturumeetmeteks kavandatud vahenditest ja Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Seaduse rakendamisega kaasnevad Tööturuameti infosüsteemi muud kulud, 900 000 krooni, kaetakse Sotsiaalministeeriumi 2008. aasta eelarves kavandatud infotehnoloogiliste vahendite arvel. Seadus jõustub üldises korras. Sätted, mis puudutavad Tööturuameti infosüsteemide muutmist, rakendatakse alates 1. juulist 2009. Austatud Riigikogu liikmed! Palun eelnõu toetada!

Esimees Ene Ergma Suur tänu, proua minister! Kas on küsimusi ettekandjale? Küsimusi ei ole. Nüüd kutsun ettekandjaks sotsiaalkomisjoni liikme Ott Lume.

Ott Lumi Austatud juhataja! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas eelnõu, mida minister Maripuu just tutvustas ja mis puudutab keskselt tööturuteenuste osutamise tõhustamist, oma 9. juuni istungil. Komisjonile tutvustas eelnõu sisu Sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna juhataja Thor-Sten Vertmann. Arutelu järel otsustas sotsiaalkomisjon konsensuslikult saata see eelnõu saali esimesele lugemisele ning tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 24. september.

Esimees Ene Ergma Suur tänu, kolleeg Ott Lumi! Kas on küsimusi? Ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad esineda? Kõnesoove ei ole. Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse kohaselt on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 24. september 2008 kell 18. Seaduseelnõu 285 esimene lugemine on lõpetatud.


Üles / Tagasi

3. 14:26 Advokatuuriseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (253 SE) esimene lugemine

Esimees Ene Ergma Algab Vabariigi Valitsuse algatatud advokatuuriseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandjaks justiitsminister Rein Langi!

Justiitsminister Rein Lang Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Palav tervitus sügishooaja algamise puhul Justiitsministeeriumilt, kes kavatseb veel sel aastal teie ette tulla suure paki eelnõudega! Nii et igav ei tohiks hakata. Loomulikult on tegemist väga hea seaduseelnõuga. Selle peaeesmärk on teha kehtivasse õigusesse muudatusi, mis tagaksid kodanikele kvaliteetse õigusabi. Ma ei hakka peatuma igal paragrahvil eraldi, vaid toon välja kuus põhimõttelist muudatust, mis on eelnõu sisuks. Esiteks. Alates 2009. aastast muutub riigi õigusabi osutajate määramise korraldus. Praegu kehtib riigi õigusabiga kriminaalasjades demokraatlikule õigusriigile mittekohane advokaadi valimise süsteem, mille kohaselt on uurijal ja prokuröril võimalik endale ise sobiv vastaspool valida. Riigi õigusabi korralduse audit näitas meile, et sellises süsteemis on kaitsja valikul peamine kriteerium menetluse kiirus, mitte aga tõhusa kaitse tagamine. Seega võib praeguse riigi õigusabi korralduse tõttu jääda riigi õigusabi vajav isik tihti üldse piisava õiguskaitseta. Eeltoodust tulenevalt on eelnõuga seatud eesmärgiks muuta riigi õigusabi osutajate määramise korraldust selliselt, et riigi õigusabi osutava advokaadi määrab üksnes advokatuur ning uurijad ja prokurörid enam advokaatide otsimisega ise ei tegele. Muudatuse tulemusena kaob neil võimalus valida endale ise sobiv vastane. Eelnõuga pannakse advokatuuri juhatusele kohustus tagada riigi õigusabi katkematu osutamine ning mõistlik kättesaadavus ning riigi õigusabi asjade ja õigusabi osutamise kohta arvestuse pidamine. Eelnõu kohaselt loetakse riigi õigusabi korraldus ja osutamine katkematuks ja mõistlikult kättesaadavaks, kui kõikidel päevadel on tagatud menetlustoimingute õigeaegseks läbiviimiseks vajalikus arvus riigi õigusabi osutavate advokaatide määramine ning see, et nimetatud advokaadid õigeaegselt menetlustoimingutel osalevad. Teiseks. Alates 2009. aastast muutuks riigi õigusabi rahastamise süsteem. Kehtiv riigi õigusabi rahastamise süsteem ei ole otstarbekas ega soosi riigieelarveliste vahendite mõistlikku kasutamist. See väljendub selles, et ühest küljest advokaadid, kes põhiliselt tegelevad lepingulise esindamisega, ei ole huvitatud riigi õigusabi osutamisest, kuna täitevvõimu kehtestatud tasumäärad on madalad, samas aga nende advokaatide vahel, kes tegelevad üksnes riigi õigusabi osutamisega, jagatakse koguni 25% riigi õigusabile kuluvast rahast ning seda peamiselt lihtsamate õigusabiasjade eest. Eelnõuga muudetakse riigi õigusabi rahastamise süsteemi. Selle kohaselt hakkab igal aastal pärast riigieelarve vastuvõtmist kehtestama riigi õigusabi tasumäärade suurust advokatuuri juhatus, arvestades seejuures riigieelarves selleks eraldatud vahendite suurust. Advokatuuril on olemas vajalik oskusteave, millest lähtuvalt on tal olemasolevate eelarvevahendite piires võimalik välja töötada ja kujundada kõige mõistlikumad ja advokaate asja keerukusest sõltuvalt kõige paremini motiveerivad tasumäärad. Minu hinnangul muudab see riigi õigusabi rahastamise paindlikumaks ning loob eeldused riigi õigusabi osutava advokaadi töö paremaks tasustamiseks. Kolmandaks. Täpsustatakse ja täiendatakse distsiplinaar‑ ja järelevalvemehhanisme. Eelnõuga luuakse justiitsministrile, kellel ka muutuvas olukorras säilib poliitiline vastutus riigi õigusabi korralduse toimimise eest, pädevus omalt poolt midagi mõistlikku ette võtta, kui ta avastab riigi õigusabi korralduses olulisi puudusi. Justiitsministrile antakse riigi õigusabi osutamise ja korraldamisega seonduvates küsimustes pädevus tunnistada seaduse või määrusega vastuolus olev advokatuuriorgani õigusakt osaliselt või täielikult kehtetuks, keelata seaduse või määrusega vastuolus oleva advokatuuriorgani toimingu sooritamine ja kohustada advokatuuriorganit toimingut sooritama, kui advokatuuriorgani poolt toimingu sooritamata jätmine või toimingu sooritamisega viivitamine on seadusega või määrusega vastuolus. Eelnõuga täiendatakse seadust selliselt, et justiitsminister saab aukohtumenetluse algatamise õiguse, kui on tekkinud kahtlus, et advokaadi tegevuses võivad ilmneda distsiplinaarsüüteo tunnused seoses riigi õigusabi osutamise ja korraldamisega või tegutsemisega pankrotihaldurina. Aukohtumenetlus jääb ka eelnõu kohaselt tavapäraseks sõltumatuks distsiplinaarmenetluseks, mille eesmärk on selgitada välja kõik asjas olulised asjaolud ning teha lõplikult kindlaks, kas advokaat on süüliselt rikkumise toime pannud või mitte. Eelnõuga sätestatakse uurimisprintsiip aukohtumenetluses. Aukohus peab omal algatusel välja selgitama asjas tähtsust omavad asjaolud ning vajaduse korral koguma ka tõendeid. Aukohtule antakse võimalus taotleda halduskohtult abi tõendite kogumisel või tagamisel. Eelnõuga pikendatakse ka advokaatide distsiplinaarsüütegude aegumise tähtaega kolme aastani ning nähakse ette, et aegumine peatub distsiplinaarsüüteo asja arutamise ajaks aukohtus ja kohtus. Täpsustatakse ka advokaadile distsiplinaarkaristusena määratava rahatrahvi arvestamise põhimõtteid. Kehtiva seaduse kohaselt on võimalik distsiplinaarkaristusena määrata rahatrahv advokatuuri kasuks kuni advokaadi kuue kuu töötasu ulatuses. Eelnõu järgi saab rahatrahvi alammääraks 1000 krooni ja ülemmääraks 250 000 krooni ehk viiakse sisse võimalus määrata distsiplinaarkaristusena mõistlik rahatrahv ka neile advokaatidele, kes põhilise osa sissetulekust saavad ettevõtlustuluna või juhatuse liikme tasuna, mitte töötasuna. Neljandaks. Advokaatide seotus ettevõtjatega muutub avalikuks. Kehtiva seaduse kohaselt võib advokaat kuuluda äriühingu juhatusse või nõukogusse või olla välismaa äriühingu filiaali juhataja, ettevõtja esindusõigust omav osanik või ettevõtja prokurist üksnes advokatuuri juhatuse nõusolekul. Eelnõuga kaotatakse eelnimetatud nõue põhjusel, et praktikas ei ole see soovitud kujul rakendunud ega täida oma eesmärki. Advokatuuri juhatus annab advokaadile üldjuhul alati nõusoleku, kuna tal puudub reaalne võimalus nõusoleku andmisest keelduda. Vaatamata muudatusele jääb kehtima põhimõte, et äriühingu juhatusse või nõukogusse kuulumine ei või kahjustada advokaadi kutse-eetikat ega sõltumatuse põhimõtet. Advokatuuri juhatuselt loa saamise asemel peab advokaat edaspidi advokatuuri juhatust teavitama oma seotusest ettevõtjatega. Advokatuur peab advokaatide juhtimises osalemise kohta arvestust ning avaldab advokaadibüroode kaupa iga advokaadi kohta vastavad andmed advokatuuri veebilehel, kus kliendid saavad nendega tutvuda ning selle põhjal otsustada, kas konkreetse advokaadibüroo advokaatide suhted teiste ettevõtetega võivad ohustada nende huve või mitte. Viiendaks. Paraneb advokaaditeenuse kättesaadavus advokaadisunniga menetlustes ja asjades, kus advokaadi leidmine võib osutuda problemaatiliseks. Praegu võib teatud asjades tekkida olukord, kus isiku õigused jäävad kaitseta, kui ta ei suuda leida endale piisavalt kiiresti advokaati. Näiteks võib tuua olukorra, kus isik soovib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebust, mida menetlusseadustike kohaselt saab teha ainult vandeadvokaadi vahendusel. Kui isik ise ei suuda advokaati muul kui rahalistel põhjustel leida, võibki jääda tal kaebus esitamata. Teiseks võivad isiku huvid jääda kaitse ja esinduseta juhtudel, kui isik soovib esitada nõude või kaebuse advokaadi või advokaadibüroo vastu. Sellises olukorras on arvestatav risk, et mitte ükski advokaat ei ole vabatahtlikult nõus isikut esindama ning ennast oma kolleegiga vastandama. Isikule peab jääma võimalus saada õigusabi ka sel juhul, kui tema enda teadmised ei võimalda nõuet või kaebust esitada. Eelnõuga sätestataksegi, et juhtudel, kui seaduse kohaselt võib õigusteenust osutada või isikut esindada üksnes advokaat, või kui isik soovib esitada nõude või kaebuse seoses advokaadi või advokaadibüroo tegevusega ja isik ise ei ole endale advokaati leidnud, määrab isiku taotluse alusel õigusteenust osutava advokaadi advokatuur ise. Kuuendaks. Kriminaalmenetluses saaks tulevikus isiku kaitsjaks olla üksnes advokaat. Praegu võivad kriminaalmenetluses olla isiku kaitsjaks advokaadid ja menetleja loal teised isikud, kes vastavad kriminaalmenetluse seadustikus lepingulisele esindajale kehtestatud haridusnõuetele. Eelnõuga nähakse ette, et edaspidi võib kriminaalmenetluses olla isiku kaitsjaks üksnes advokaat, kuna kriminaalmenetlus on isiku põhiõigusi kõige enam riivav menetlus, millel võivad isiku jaoks olla äärmiselt rasked tagajärjed. Advokaadi elukutse on reguleeritud õiguskutse, kus on muu hulgas täienduskoolituse kohustus, kohustuslik kutsekindlustus ning riiklik ja omavalitsuslik järelevalve. Kui isik ei suuda või ei soovi endale ise advokaati palgata, siis tagab isikule advokaadi riik, sõltumata isiku majanduslikust seisust. Muudatuse tulemusena paraneb kaitse kvaliteet kriminaalmenetluses laiemalt. Siinkohal ma lõpetan ja toonitan, et Vabariigi Valitsus toetab palavikuliselt Riigikogu õiguskomisjoni ettepanekut eelnõu esimene lugemine täna lõpetada. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Ettekandjale on ka küsimusi. Ain Seppik, palun!

Ain Seppik Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Palavikuliselt võib seda küll toetada, aga see palavik hakkab selle seadusega üle minema, sest siin on üht-teist suve jooksul toimunud. Kuid see selleks. Minu küsimus on niisugune. Te ütlesite infotunnis, et prokuratuuri kontrollimine on mägede taga. Aga selle seadusega on justiitsminister alustanud advokatuuri tihedat ja järjekindlat kontrollimist. Öelge, palun, kas see on mingi Eesti riigi uus poliitika, et kõigepealt kontrollida vabasid elukutseid ja siis riigiorganeid.

Justiitsminister Rein Lang Tänan väga! Nüüd tuleb välja, hea Ain, et sa oled väga halvasti informeeritud kehtivast õigusest. Ka praegu peab advokatuuri üle järelevalvet justiitsminister. Küsimus on siin ühes detailis: kas justiitsministri pöördumine advokatuuri poole aukohtumenetluse algatamiseks on advokatuurile kohustuslik või mitte. Praegu see seaduse järgi kohustuslik ei ole. Advokatuuri esimees ütles õiguskomisjoni istungil, et tema ei kujuta ette olukorda, kus advokatuur keeldub aukohtumenetluse algatamisest, kui minister seda soovib. Selline juhtum leidis aset kaks kuud pärast advokatuuri esimehe kinnitust. Mina ei kujuta ette, et avalik-õigusliku advokatuuri üle on võimalik teostada normaalset järelevalvet olukorras, kus advokatuur üldse keeldub aukohtumenetlust algatamast. See on tegelikult üks väike detail. Kinnitan veel kord, et ka kehtiv õigus võimaldab justiitsministril advokatuuri üle järelevalvet pidada.

Aseesimees Jüri Ratas Toivo Tootsen, palun!

Toivo Tootsen Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Selle väga hea eelnõuga ei ole sugugi rahul ei õiguskantsler ega ka advokatuur, kes võttis oma kooskõlastuse tagasi. Palun valgustage, millised on need lahkhelid, millega ei ole rahul õiguskantsler, millega ei ole rahul advokatuur ja millised on teie vastused nendele.

Justiitsminister Rein Lang Tänan väga! Mis puudutab õiguskantsleri kirja, mida ma olen täna lugenud, siis see menetlemine on minu jaoks koomiline. Õiguskantsler oli valitsuse istungil, kus valitsus otsustas selle eelnõu Riigikogusse saata. Me vestlesime õiguskantsleri büroo esindajaga sel teemal. Tõepoolest, ta väljendas ühte kahtlust. Meie vestluse tulemusena sai see kahtlus hajutatud. Aga nüüd ilmub ootamatult mingisugune muu kiri, mis on esimese kirjaga vastuolus. See on niisugune omapärane uus halduspraktika. Kui te soovite, et ma hakkaksin neid õiguskantsleri väiteid kohapeal ümber lükkama, siis ma ei pea seda tegevust väga ratsionaalseks, see hakkab olema kindlasti õiguskomisjoni tegevus. Selle põhimõttega, millest õiguskantsler lähtub, et kõik n‑ö avalikud koormised peaksid olema riigivõimu kehtestatud, võib teataval määral isegi nõustuda, aga kogu konstruktsioon, mille on üles ehitanud õiguskantsler, lähtub ühest eeldusest, mis on siin must valgel kirjas: advokatuuri näol on tegemist kutseühinguga ehk tavalise mittetulundusühingute seadusele alluva struktuuriga. Aga Eesti Advokatuur on avalik-õiguslik isik, mis on loodud seaduse alusel, ja avalik-õiguslikud isikud Eestis siiski võivad oma teenuste tasumäärasid kehtestada küll. Toome siin näiteks kas või avalikud ülikoolid. Ma pean vajalikuks seda eraldi siin Riigikogu kõnetoolis välja tuua. Teine põhimõte, millega õiguskantsler ei ole rahul, on esindajate ringi kitsendamine kriminaalasjades. Justiitsministeerium leiab, et kriminaalasjades kui isiku põhiõigusi äärmiselt piiravas menetluses saaks isiku esindajaks olla üksnes advokaat. Jällegi tuleneb see meie avalik-õigusliku advokatuuri loogikast. Ma ei sooviks alustada seda igihaljast debatti, kas Eesti Advokatuur on kutseühing või avalik-õiguslik isik. See on selgeks vaieldud ja on jäädud selle juurde, et tegemist on avalik-õigusliku advokatuuriga. Kui keegi tahab seda positsiooni muuta, siis ootaks talt seaduseelnõu. Alternatiiv on tõesti see, et tegemist on tavalise MTÜ‑ga ja õigusteenuse osutamine õigusteenuste turul on täielikult vaba. Siis võib igaüks, kellel kas on haridust või mitte, panna tänaval püsti sildi "Õigusabiteenused" ja esindada isikuid ka kriminaalmenetluses. Mina arvan, et see ei ole Eesti tee. Nüüd jällegi praktikast. Kehtiva õiguse alusel on tõepoolest ette nähtud võimalus, et kriminaalmenetluses esindab isikut ka see isik, kellel on piisav haridus ja ettevalmistus. Küsimus on selles, kes selle määrab, kes seda otsustab. Advokatuuri sisseastumisel on need kriteeriumid kõik paigas. Advokaadikutse saamiseks on vaja teha teatavaid toiminguid. Kui me lähtume niisugusest kummist põhimõttest, et see õigus on sellel, kellel on piisav haridus, siis peaks see olema kohtuniku otsustada. Ma arvan, et Eestis praegu ei ole probleeme advokaaditeenuse kättesaadavusega, me võiksime liikuda sammu edasi ja öeldagi, et kriminaalmenetlus on üksnes advokaatide pärusmaa. See ei tähenda ju seda, et isik jääks ilma õigusabita, sest kui tal ei ole piisavalt vahendeid ega võimalusi endale ise advokaati leida, siis määrab selle advokatuuri juhatus riigi õigusabile eraldatavate summade piires.

Aseesimees Jüri Ratas Rein Ratas, palun!

Rein Ratas Tänan, juhataja! Armas justiitsminister! Ma tunnen teile südamest kaasa palavikus olemise pärast. See on midagi sama hullu kui ummuksis olemine. Sellepärast tuleks valitsusel tervikuna ilmselt kaaluda ikkagi palavikuvastase pulbri pruukimist. Nüüd küsimuse juurde. Riigi õigusabi osutavate advokaatide töö kvaliteeti peetakse viletsamaks, kui seda on õigusabi osutamise kvaliteedi keskmine tasand. Põhjusena tuuakse täitevvõimu kehtestatud madalad tasumäärad. Palun öelge, kas halva kvaliteedi põhjuseks on tõepoolest ainult riigi kõhnuke rahakott või on ka teisi põhjusi. Olen rääkinud.

Justiitsminister Rein Lang Aitäh! Öeldes "palavikuliselt" ei mõelnud ma seda mitte ülekantud tähenduses. Me vastame teie küsimustele täna kahekesi: mina ja viirus. Kuid vastuseks küsimusele ütlen, et kindlasti ei ole põhjuseks mitte üksnes raha, küsimuse all on ka organisatsioon. Mis puutub tasumääradesse, siis see on igihaljas teema advokatuuri ja Justiitsministeeriumi vahelistes suhetes, milles ei olegi minu hinnangul võimalik saavutada mingisugust mõistlikku kompromissi, sest Justiitsministeeriumil puudub selline oskusteave, kus ta oskaks välja tuua kõik menetluslikud nüansid, mis puudutavad advokaatide tegevust määratud kaitses. Sellepärast on kindlasti kõige mõistlikum minna üle sellele süsteemile, et advokatuur osutab täies mahus riigi määratud õigusabi ja ise kehtestab need määrad sellisena, et iga-aastase summaga tullakse välja. Selles suhtes ei olegi meil advokatuuriga mingisuguseid eriarvamusi. Kas on olemas veel mingeid põhjuseid peale raha? Jah, muidugi on. Meil on advokatuuris kahetsusväärselt palju selliseid advokaate, kes minu arvates ei peaks üldse õigusabi andma, aga Justiitsministeeriumil paraku napib hoobasid, et neilt see õigus ära võtta.

Aseesimees Jüri Ratas Mai Treial, palun!

Mai Treial Aitäh! Vaat mida tähendab raha kokkutõmbamine ka tervishoius, minister peab siin haigusega võitlema ja meie ees olema! Aga kuidas te hindate praegu olukorda õigusabi kättesaamise seisukohalt? Kas inimestele on riigi õigusabi kättesaadav või ei ole või ei ole osatud seda võimalust ära kasutada?

Justiitsminister Rein Lang Aitäh küsimuse eest! Sellele võib vastata ju võõramaa keeles comme ci comme ça, et nii ja naa. Kriminaalasjades on õigusabi ikkagi lõppastmes kättesaadav, sest riik kriminaalkorras vastutusele võetud isikule õigusnõustaja ikkagi määrab. Mingisugune õigusabi sealt igal juhul tuleb, küsimus on üksnes selle kvaliteedis. Praegu on ka riigieelarves summad õigusabi osutamiseks tsiviil‑ ja haldusasjades. Ka seda annab advokatuur. Tsiviil‑ ja haldusasjades puudub meil advokatuuriga igasugune vaidlus tasustamise printsiipide osas. Küll aga näitab praktika, et seda õigusabi taotletakse väga vähe. Seda õigusabi tuleb taotleda kohtus ja on väga selge kriteerium, et saadud õigusabisummad võidakse hiljem isikult sisse nõuda. Inimesed kardavad seda klauslit. Kas see on õigustatud või mitte? Ma väidan, et see on rohkem ressursiprobleem. Kui meil oleks ressursse rohkem, siis kindlasti oleks demokraatia arengu seisukohast riigi õigusabi kättesaadavust vaja laiendada. Aga niikaua, kui meil ei ole võimalik neid summasid plahvatuslikult suurendada, tundub praegune süsteem olevat optimaalne.

Aseesimees Jüri Ratas Tõnis Kõiv, palun!

Tõnis Kõiv Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Siin ühes varasemas küsimuses kõlas väide ja te ei lükanud seda ka ümber, et Eesti Advokatuur on oma kooskõlastuse tagasi võtnud või ei olegi seda eelnõu kooskõlastanud. Teie eelnõu seletuskirjas on must valgel kirjas, et eelnõu esitati Eesti Advokatuurile kooskõlastamiseks ja ta on kooskõlastatud. Sellest tulenevalt on mul küsimus, kas siis eelnõu on pärast advokatuuri kooskõlastamist põhimõtteliselt muutunud, et see kooskõlastus on tagasi võetud, või ega advokatuur ei ole oma kooskõlastust kergekäeliselt andnud. Kuidas sellega täpselt on?

Justiitsminister Rein Lang Aitäh! Eelnõu muutus õiguskantsleri kirja tagajärjel. Õiguskantsler juhtis tähelepanu just sellele asjaolu, et justiitsministril peavad olema piisavad hoovad advokatuuri üle järelevalve teostamiseks, ja tegi omakorda ettepaneku, et need aukohtu menetlused käivituksid automaatselt. Selle põhimõtte, mida õiguskantsler küllaltki tungivas toonis nõudis, kirjutasime eelnõusse sisse pärast seda, kui advokatuur oli oma kooskõlastuskirja saatnud, ja nüüd võime öelda, et advokatuur väljus iseendast ja võttis selle detaili pärast oma kooskõlastuskirja tagasi. Aga ütlen veel kord, et advokatuuriga suhtlemisel ei näe ma selles mitte midagi ebatavalist.

Aseesimees Jüri Ratas Kalle Laanet, palun!

Kalle Laanet Aitäh, austatud eesistuja! Hea minister! Kui me rääkisime advokatuuri aukohtu tegevusest, siis sa mainisid, et ükskord lükkas aukohus sinu taotluse tagasi. Kas neid taotlusi on sinu praktikas rohkem tagasi lükatud ja mis on olnud põhjused?

Justiitsminister Rein Lang Aitäh! Mina olen üks kord pöördunud kirjalikult advokatuuri juhatuse poole palvega algatada aukohtumenetlus ja saanud sellele eitava vastuse.

Aseesimees Jüri Ratas Ain Seppik, palun!

Ain Seppik Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Kuna te ühe korra olete pöördunud, siis te ikka järelevalvet ei teosta. Aga kuna te väitsite, et teostate järelevalvet, siis mul tekkis väga huvitav küsimus. Te väitsite, et advokatuuris on liikmeid, kes üldse ei peaks õigusabi osutama. Kui te nüüd järelevalvet teostate, kas te võiksite siis öelda, kui palju on Eesti Advokatuuris teie arvates neid liikmeid, kes üldse ei peaks õigusabi osutama?

Justiitsminister Rein Lang Tänan väga hea küsimuse eest! Lugege advokatuuriseadust ja te saate väga täpse ettekujutuse, millised on Justiitsministeeriumi võimalused advokaatide kutsekvalifikatsiooni hinnata. Need on väga piiratud.

Aseesimees Jüri Ratas Toivo Tootsen, palun!

Toivo Tootsen Me oleme aegade jooksul kuulnud, et mõni seadus on vastu võetud kas mõne isiku poolt või vastu või mis iganes. Siin tehakse nüüd üks muudatus ühe tagasilükatud menetlusotsuse tõttu. Kas on niimoodi?

Justiitsminister Rein Lang Ei, ei, niimoodi see kindlasti ei ole. See fakt leidis aset, muide, ikkagi kaugelt pärast seda, kui me selle eelnõuga valitsuse menetluses olime. Ja ma jään selles mõttes küll endale kindlaks, et ma ei kujuta hästi ette olukorda, kui justiitsminister, kellel lasub avalik-õigusliku isiku üle järelevalve teostamise kohustus, ärme ütleme õigus, vaid kohustus, pöördub advokatuuri juhatuse poole ettepanekuga algatada aukohtumenetlus – jutt ei ole sellest, et süüline käitumine leiab tõendamist, vaid küsimus on menetluse läbiviimisest – ja täitevvõim saadetakse lihtsalt pikalt. Sellist olukorda mina ette ei kujuta. Nii et kui selleks on tõesti tarvilik seadusmuudatus, siis järelikult tuleb see seadusmuudatus ka teha.

Aseesimees Jüri Ratas Mai Treial, palun!

Mai Treial Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Te ütlesite, et rahastamise süsteemi muudetakse selliselt, et advokatuuri juhatus ise sätestab õigusabi tasumäärad, riigieelarvest määratakse selleks igal aastal üks konkreetne summa ja see summa peab selle õigusabi vajaduse ära katma. Aga kus on ikkagi see mõistlikkuse piir? Mis saab siis, kui riigi eraldatav raha ei kata neid vajadusi ära? Kas inimestel jääb siis riigipoolne õigusabi saamata või missugust vastutust siis advokatuur kannab? Kuidas oleks ikkagi inimestele riigi õigusabi kättesaadavus tagatud?

Justiitsminister Rein Lang Tänan väga! Aga see kõik sisaldubki selles eelnõus, kus on sõnaselgelt öeldud, et riigi eraldatava summa piires tagab Eesti Advokatuur avalik-õigusliku isikuna määratud kaitse osutamise 365 päeva aastas. Igasugused sellised väljapressimise argumendid, et neil lõppes 1. oktoobril raha otsa, ei loe ja tasumäärad tuleb kehtestada vastavalt sellele sättele.

Aseesimees Jüri Ratas Ma tänan, minister! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni liikme Hanno Pevkuri!

Hanno Pevkur Austatud juhataja! Head kolleegid! Õiguskomisjon arutas advokatuuriseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadust 10. juunil. Justiitsministeeriumist olid kohal härra minister koos nõunik Madis Timpsoniga ja asekantsler Marko Aavik. Advokatuurist olid kohal esimees Aivar Pilv, juhatuse liige Ants Mailend ja jurist Marin Vallikivi ning Siseministeeriumist korrakaitse ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Cerly Vaerand. Arutelu oli üsna pikk ja põhjalik. Väga palju siin saalis esitatud küsimusi sai ka komisjonis küsitud. Menetluslikest otsustest tegi komisjon kõigepealt otsuse, et eelnõu võiks olla esimesel lugemisel 17. juunil. Kuid arvestades Riigikogu töögraafikut suve alguses, tuli komisjon 12. juunil kokku ja otsustas teha muudatuse oma varasemasse protseduurilisse otsusesse ning lükata esimene lugemine edasi 10. septembriks ehk siis tänaseks ettepanekuga esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 24. september kell 6. Vahepealsel ajal on õiguskomisjoni laekunud kaks kirja. 1. septembril saatis Eesti Advokatuur kirja, kus ta viitas võimalikele uutele probleemidele, mis neil on arutelu käigus esile tulnud, ja soovis võtta oma kooskõlastuse eelnõule tagasi. 9. septembril ehk siis eile tuli õiguskomisjonile ka õiguskantslerilt kiri arvamusega advokatuuriseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta. Õiguskantsler viitab mõningatele punktidele, mis tema hinnangul vajaksid eelnõus veel täpsustamist ja vajaduse korral muutmist, ning palub kindlasti arutada eelnõu uuesti ka eelnõu algatajatega ehk siis Vabariigi Valitsusega. Kõike seda arvestades ongi mõistlik esimene lugemine, nii nagu komisjon ette pani, lõpetada, et esimese ja teise lugemise vahel oleks võimalik huvitatud pooled – nii advokatuur kui õiguskantsler, loomulikult ka Vabariigi Valitsus – õiguskomisjoni kutsuda ja tõusetunud probleemid läbi vaielda.

Aseesimees Jüri Ratas Ma tänan ettekandjat! Küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Ma palun Riigikogu kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja Ken-Marti Vaheri! Kaheksa minutit.

Ken-Marti Vaher Lugupeetud Riigikogu liikmed! Austatud Riigikogu juhataja! Kindlasti seisavad selle eelnõu menetlemisel ees väga mitmed ja tulised vaidlused õiguskomisjonis, nii nagu eelmine ettekandja ka mainis. Eelnõu menetlemisest võib-olla tähelepanek, mis puudutab Riigikogu õiguskomisjoni jõudnud kirjasid ja erinevaid kooskõlastusringe. Ma olen nõus, et õiguskomisjon ongi see koht, kus mitmed osapooled kokku tulevad. Me oleme kasutanud seda praktikat mitme eelnõu menetlemisel, olgu see siis korrakaitseseadus või mittetulundusühingute seadus alles sellel nädalal. Aga ma ei pea korrektseks olukorda, kus sisuliselt valitsuse esindaja lisab pärast kooskõlastusringi eelnõusse punkte, mis ei ole läbi räägitud ja millest ei ole informeeritud seda osapoolt, keda see eelnõu kõige rohkem puudutab, ehk Eesti Advokatuuri. Advokatuurilt on laekunud Riigikogu õiguskomisjonile kaks kirja, viimane 1. septembril, kus nad oma kooskõlastuse just nimelt sellel põhjusel tagasi võtavad. Kindlasti on Vabariigi Valitsuse võimekuse piirides anda teada, vähemalt informeerida oma erinevast seisukohast ja muudatustest ka huvitatud osapooli. Tõenäoliselt nimetatud eelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsus, võib-olla ka Riigikogu ja Eesti Advokatuur ei jõuagi 100%-liselt ühele meelele ja see on ka normaalne, aga ma arvan, et informeerimine, oluliselt puudutatud isikutele teada andmine kuulub siiski sellise hea omavahelise suhtlemise ja õiguspraktika tavade hulka. Nüüd kahest teemast. Esimene teema, mida me arutasime Riigikogu õiguskomisjonis selle eelnõu menetlemisel, puudutab riigi õigusabi kättesaadavust. Arutatavas eelnõus ei käsitleta seda mitte niivõrd kodaniku seisukohast, vaid pigem administratiivse korralduse seisukohast ja ma arvan, et selles osas on eelnõus mitmeid häid punkte ja häid muudatusi. Kodaniku seisukohast aga olen ma arvamusel, et 2004. aastal vastu võetud riigi õigusabi seadusega muudeti riigi õigusabi Eestis inimestele oluliselt kättesaadavamaks. Toona lisati teatavasti riigieelarves ka kolmekordne lisaressurss, summa suurenes 16 miljonilt umbes 40 miljonini, et riigi õigusabi inimestele võimaldada. See süsteem vajaks nüüd, kolm aastat hiljem ülevaatamist. Iga hea asi vajab ka ajas muudatusi. Ma arvan, et oleks mõistlik üle vaadata ja loodetavasti ka lihtsustada neid aluseid ja tingimusi, mille põhjal kodanikel on võimalus riigi õigusabi taotleda. See puudutab nii vastavaid taotlusvorme kui ka majandusliku seisundi tõestamist ja õigusaktide poolelt nii riigi õigusabi seadust kui ka selle alusel vastu võetud justiitsministri määrust. Teise teemana tahaksin puudutada kaitsjat kriminaalmenetluses, mida see eelnõu ka reguleerib. Teatavasti tahetakse selle eelnõuga, nii nagu justiitsminister ettekandes mainis, kitsendada üsna oluliselt kaitsja määramist kriminaalmenetluses ehk siis jätta see võimalus ainult advokatuurile. Sellise lähenemisega ei ole päri õiguskantsler ja hämmastavalt pole sellega päri ka Eesti Advokatuur. Isamaa ja Res Publica Liit ei taha selle lähenemisega samuti nõustuda. Meie arust oleks mõistlik tänase olukorra jätkumine, mis tähendab, et menetleja loal on siiski võimalik kaasata kriminaalmenetlusse kaitsma ka neid isikuid, kes ei kuulu advokatuuri. Me võime siin näitena tuua kas või pika kogemusega kriminaalkohtunikud, kes on oma kohtunikustaatusest loobunud ja tahaksid esindada isikuid kaitsjana, kindlasti ka prokuröre või teisi nõuetele vastavaid isikuid menetleja loaga. Ma arvan, et see regulatsioon võiks jätkuvalt selline olla. Kindlasti on nende mitteadvokaatide osalemine kaitsjana kriminaalmenetluses erand ja ma ei näe põhjust sellist erandit välistada, lähtudes ka asjaolust, et sellist lähenemist, sellist kitsendamist ei pea vajalikuks isegi mitte Eesti Advokatuur. Ja lõpetuseks. Kuigi vaidlusi tuleb kindlasti mitmeid, pean tunnistama, et mulle tuli üllatusena õiguskantsleri kiri, kus ta sisuliselt on seadnud kahtluse alla kolm pügalat nimetatud eelnõus. Need me vaidleme teise lugemise ajal kõik läbi. Samas ma loodan, et me jõuame selle aasta lõpuks siiski sellisele lahendusele, mis annab võimaluse tänast regulatsiooni muuta, eriti administratiivse poole pealt ehk siis õigusabi korralduse poole pealt, ja saame vaidlustega ühele poole nendes küsimustes, mis tekitavad siin liiga üheseid arusaamu. Igal juhul minul õiguskomisjoni juhina on hea tahe see eelnõu selle aasta jõuludeks kindlasti vastu võtta. Meil on selleks mõned kuud aega ja ma ei näe, et need seisukohad oleksid liiga erinevad, eelkõige, mis puudutab õiguskantslerit ja Riigikogu õiguskomisjoni enamust. Lõpetuseks veel niipalju, et Justiitsministeerium ehk siis Vabariigi Valitsuse esindaja esitab õiguskomisjonile memo just nimelt selle kohta, mis puudutab tänast õigusabi kättesaadavuse seisu. Teatavasti on uus regulatsioon kehtinud alates 1. märtsist 2005 ehk meil on praeguseks hetkeks kolme ja poole aastane kogemus. Ma arvan, et selle põhjal me saame viia eelnõusse sisse muudatusi, mis puudutavad õigusabi kättesaadavuse suurendamist ka kodaniku seisukohalt. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Tänan! Rohkem läbirääkimissoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 24. september 2008 kell 18. Esimene lugemine ja ühtlasi kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud. Austatud Riigikogu! Tänane täiskogu istung on lõppenud. Soovin teile jõudu teie töös! Istungi lõpp kell 15.05.

Üles / Tagasi