|
|
| XII RIIGIKOGU STENOGRAMM |
| V ISTUNGJÄRK |
| Teisipäev, 14. mai 2013, kell 10:00 |
|
|
Toimetamata
|
|
| |
|
|
10:00 Istungi rakendamine
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 14. töönädala teisipäevase istungiga. Kõigepealt on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Eelnõusid ja arupärimisi üle anda ei soovita. Lähme teadete juurde.
Kolmapäeval, k.a 15. mail osalevad infotunnis järgmised valitsuse liikmed: peaminister Andrus Ansip, justiitsminister Hanno Pevkur, siseminister Ken-Marti Vaher.
Riigikogu esimees edastas Riigikogu liikmete arupärimise haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoole.
Nüüd, head kolleegid, teeme kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll! Kohaloleku kontroll Hetkel on kohale registreerunud 83, puudub 18 Riigikogu liiget. Me läheme tänase päevakorra juurde.
|
|
| |
|
|
|
|
1.
10:01 Riigikogu otsuse "Priit Pikamäe Riigikohtu esimehe ametisse nimetamine" (416 OE) esimene lugemine
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Esimene päevakorrapunkt on Eesti Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese esitatud Riigikogu otsuse "Priit Pikamäe Riigikohtu esimehe ametisse nimetamine" eelnõu 416 esimene lugemine. Tutvustan teile ametiisiku ametisse nimetamise eelnõu menetlemise korda.
Juhtivkomisjoni esindaja ettekanne on kuni 20 minutit, ametiisiku kandidaadi ettekanne – kuni 5 minutit. Riigikogu liige võib esitada kummalegi ettekandjale ühe suulise küsimuse. Seejärel on läbirääkimised, kus sõna võtavad fraktsioonide esindajad, ja siis minnakse lõpphääletuse juurde. Lõpphääletus on salajane. Niisiis, ma palun ettekandeks kõnetooli põhiseaduskomisjoni esimehe Rait Maruste!
|
|
Rait Maruste
Lugupeetud proua juhataja! Austatud kolleegid! K.a 9. aprillil tegi Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves, vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 65 punktile 7 ja § 150 lõikele 1 Riigikogule ettepaneku nimetada Riigikohtu liige Priit Pikamäe Riigikohtu esimeheks. Põhiseaduskomisjon arutas nimetatud ettepanekut oma 2013. aasta 6. mai istungil.
Kohal oli ka Riigikohtu esimehe kandidaat Priit Pikamäe, kes vastas meie küsimustele. Küsimused puudutasid kohtuhaldust, kriminaalmenetluse uuendamist, menetluskiirust, kohtunike kohtade täitmise teemat ja mitmeid teisi küsimusi. Priit Pikamäe andis nendele küsimustele asjakohased ja komisjoni rahuldavad vastused ja komisjon leidis, et need vastused ja mulje, mille komisjon sai, rahuldab komisjoni ja komisjon on valmis Priit Pikamäe kandidatuuri toetama.
Priit Pikamäe on olnud pikka aega kohtunik, läbinud ka avaliku teenistuse karjääri Välisministeeriumis ja omades nii kohtuniku kogemust, karjääri ja liikunud süsteemi sees üles Riigikohtusse ja olles praegu Kriminaalkolleegiumi esimees ning olnud aktiivne ka akadeemilises tegevuses, sobib tööks, mis on teda ees ootamas. Komisjon tegi ühehäälselt ettepaneku otsuse eelnõu toetada, tegi ettepaneku panna see küsimus päevakorda 14. maiks ehk tänaseks, määrata komisjoni ettekandjaks komisjoni esimees (siinkõneleja) ja tegi ettepaneku, et kandidaat võiks esineda täiskogul kuni 5-minutilise ettekandega.
Lisaks oli komisjonis arutusel ka kohtunikuvande küsimus. Priit Pikamäe on praegu Riigikohtu liige ja ta on andnud kohtunikuvande. Eraldi Riigikohtu esimehe ametivannet ei ole olemas ja seetõttu puudub vajadus anda Riigikogu ees kohtuniku vanne teist korda. Ja seetõttu on meil täna selline uus olukord, kus Riigikohtu esimeheks kandideerib inimene, kes on tulnud Riigikohtu seest (kõik eelmised esimehed teatavasti tulid väljapoolt Riigikohut ja seepärast pidid andma ka Riigikohtu kohtuniku vande). Seega lõpetuseks, kutsun teid toetama kandidaati ja esitama talle küsimusi ja väljendama oma arvamust hääletamise kaudu. Aitäh teile!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Ettekandjale küsimusi ei ole. Suur tänu, Rait Maruste! Ja ma palun ettekandeks kõnetooli Riigikohtu esimehe kandiaadi Priit Pikamäe!
|
|
Priit Pikamäe
Lugupeetud istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Tänan teid võimaluse eest esineda väikese ettekandega Riigikogu ees, samuti soovin teid tänada selle eest, et andsite mulle eelnevalt võimaluse tutvustada oma kandidatuuri ja seisukohti nii fraktsioonides kui ka põhiseaduskomisjonis. Tegemist oli äärmiselt sisukate aruteludega, mis kinnitasid minu veendumust, et meie parlament on kursis kohtusüsteemi ja menetlusseaduste arengute ja kitsaskohtadega ning andsid mulle ühtlasi väga vajalikku teavet selle kohta, milliste probleemide lahendamist peate teie esmajoones oluliseks.
Põhiseaduse järgi on Riigikohus ühtlasi ka põhiseaduskohus. Seega peab Riigikohus lahendama kõik tema ettetoodud põhiseaduslikkuse vaidlused. Senine põhiseaduslikkuse järelevalve alane kohtupraktika kinnitab, et enamuse sellealaste vaidluste objektiks on olnud parlamendi vastuvõetud seadus. See on ka enesest mõistetav, sest parlamentaarse riigina peabki Eesti ühiskonna kõige olulisemad küsimused lahendama nimelt Riigikogu. Teisalt tähendab see aga ühtlasi, et Riigikohtu jaoks üheks olulisemaks menetluse osaliseks põhiseaduslikkuse vaidlustes või nagu nüüd tavatsetakse öelda – koostööpartneriks – on just Riigikogu. Senist koostööd põhiseaduslikkuse järelevalve vallas tervikuna hinnates leian, et see on osutunud väga hästi toimivaks ning vastastikkusi pädevusi respekteerivaks. Muu hulgas tähendab see seda, et Riigikohus on oma senises praktikas hoidunud seadusandjale liiga üksikasjalike ettekirjutuste tegemisest ning Riigikogu on kõrgema kohtu otsused täitmiseks võtnud. Riigikogu keskse koostööpartneri roll tähendab kindlasti ka seda, et Riigikogu nimetatud arvamused, parlamentaarset arutelu kajastavad protokollid ja asjasse puutuva seaduseelnõu seletuskirjad on iga taolise vaidluse lahendamise aspektist ühed kesksema tähtsusega menetlusdokumendid. Arvan, et Riigikogu seisukohad põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlustes oleksid siiski veelgi paremini tagatud, kui Riigikogu, eeskätt komisjonide kaudu, veelgi enam suurendaks oma nõudlikkust parlamendi ette toodavate eelnõude seletuskirjade sisulise kvaliteedi suhtes. Riigikohtu jaoks aktualiseerub eelnõu seletuskirjas märgitu iseäranis põhiõiguste piiramise vaidlustes, mille puhul võiksid ideaalolukorras juba eelnõu seletuskirjast nähtuda piisava põhjalikkusega esitatud argumendid asjasse puutuva põhiõiguse piiramise vajalikkuse kohta. Tegemist on kaalutlustega, mis mõistetavalt ei saa nähtuda seadusesätte tekstist, kuid mis on hädavajalikud mõistmaks neid põhjusi, miks seadusandja konkreetsel juhtumil valitud lahenduse kasuks otsustas. Sellisel juhul oleks Riigikohus põhiseaduspärasuse kontrolli teostades paremini informeeritud parlamendi sihtidest üksiku sätte kehtestamisel.
Lõpetuseks tahan öelda, et Riigikohtu pädevus põhiseaduskohtuna seab erilised kõrgendatud nõudmised ka Riigikohtu nimel tehtavate lahendite kvaliteedile. Arvan, et nii nagu kohtusüsteemis tervikuna, tuleb iseäranis Riigikohtus seista selle eest, et kohtulahendid oleksid senisest veelgi paremini põhistatud. Olukorras, kus kohtuvaidlused on muutumas järjest valdkonnaspetsiifilisemaks, on selle tagamiseks hädavajalik kaasata ka õigusemõistmise juurde spetsialiste õigusvälistest valdkondadest. Üleilmastumine ei ole jätnud puutumata ka õigusemõistmist, mille üheks ilminguks on kindlasti riikide kõrgemate kohtute ja põhiseaduskohtute ühinemine mitmesugusteks rahvusvahelisteks võrgustikeks ning tava tõlkida olulisemad kõrgema kohtu lahendid ka enam levinud võõrkeeltesse nende riigiüleseks kättesaadavuseks. Olen veendunud, et meie kõrgem kohus peab omama kaalu ka rahvusvaheliselt, mistõttu tuleb püüelda selle suunas, et Riigikohtu lahendid võiksid oma põhistuse, asjatundlikkuse ja läbimõelduse poolest kujuneda järgimist väärivaks eeskujuks ka teistele, vähemalt meie naabruskonna riikide kõrgematele kohtutele. Tänan tähelepanu eest!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Suur tänu! Ettekandjale on mõned küsimused. Palun, Mailis Reps!
|
|
Mailis Reps
Aitäh, lugupeetud Riigikogu juhataja! Lugupeetud härra Priit Pikamäe, kindlasti on teil kui tõenäolisel tulevasel Riigikohtu esimehel oma selge seisukoht meie kõigi kolme kohtuastme sisu ja tuleviku osas. Kuidas te hindate tänast 1. astme kohtu kvaliteeti ja ettepanekut, et teatud raskusastmete puhul algaks menetlus teisest kohtuastmest?
|
|
Priit Pikamäe
Tänan selle küsimuse eest! Ma toetan seda ettepanekut täielikult ehk ma olen ka ise väljendanud arvamust, et tegelikult meie tänases kohtusüsteemis, kus asjad liiguvad nii-öelda lineaarselt, kõik asjad algavad esimesest kohtust ja edasi võib neid kaevata Ringkonnakohtusse, ja siis Riigikohtusse, et see süsteem on vaid pealtnäha lihtne, kuid teistpidi on ta suhteliselt ressursi- ja ajamahukas. Kui me vaatame ka teisi Euroopa riike, siis sellist süsteemi kohtab võrdlemisi harva ja seetõttu olen ma ka ise seda meelt, et ka Eestis võiks kaaluda kohtualluvuse küsimust sellest aspektist, kas mitte mõned keerulisemad raskemad asjad ei võiks juba esimese astme kohtuna lahenduse leida Ringkonnakohtus. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Kalev Kallo!
|
|
Kalev Kallo
Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud Riigikohtu esimehe kandidaat! Nüüd juba üsna varsti võib nimetada teie eelkäija on siin Riigikogus mitmel korral avaldanud arvamust, ütleme, kohtusüsteemi reorganiseerimise vajadusest, et kõik kohtud, nii esimene, teine aste oleks Riigikohtu, mitte Justiitsministeeriumi haldusalas kui täna. Milline võiks olla teie arvamus selles küsimuses? Aitäh!
|
|
Priit Pikamäe
Tänan küsimuse eest! Ma jään selles küsimuses oma varem välja öeldud seisukohtade juurde. Ma arvan, et see kohtuhalduse mudel, mis kehtestati 2002. aastal täna kehtivat kohtute seadust vastu võttes, on põhimõtteliselt õige ehk siis lähenemine, et esimese ja teise astme kohtute haldamine toimub kohtute haldamise nõukoja kaudu, võiks sellisena minu arvates ka jätkuda, seda mudelit vastavalt täiendades ja täpsustades. Ehk teisisõnu minu arvates on siin selle mudeliga jätkamise juures põhiküsimused kohtute haldamise nõukoja koosseis, pädevus ja kohtu haldusaparaadi alluvus. Aga ma arvan, et kohtuhalduse toomine Riigikohtu juurde ei ole siiski põhjendatud. Seda sel põhjusel, et siin võib tekkida probleem liig suure võimukontsentratsioonidaga, sest kui me vaatame täna neid küsimusi, mis Riigikohtu käes juba on, siis ma arvan, et neid ei ole vähe. Ja kohtumõistmise juures tuleb alati silmas pidada ka seda, et õigusemõistmine ei pea olema sõltumatu mitte ainult teistest riigivõimu harudest, vaid ka kohtuastmete omavaheline õigusemõistmine peab üksteise suhtes olema sõltumatu. Aitäh!
|
|
Laine Randjärv
Aitäh. Palun, Tarmo Leinatamm!
|
|
Tarmo Leinatamm
Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud kandidaat, kas teie eluteel on olnud ka poliitilist riivet ehk kas teie nimi on figureerinud kusagil mõne erakonna nimekirjas? Ja küsiks veel, et kui te loete Eesti erakondade nimesid, kas siis mõne erakonna puhul teil vererõhk tõuseb ja pulss läheb ka kiiremaks nii heas kui ka halvas mõttes? Aitäh!
|
|
Priit Pikamäe
Tänan teid küsimuse eest! Minu teada ei ole minu nimi figureerinud ühegi erakonna nimekirjas. Ja mis puudutab nüüd erakondade nimetusi, siis tunnistan, vererõhk neid lugedes kuidagi ei muutu. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh. Palun, Igor Gräzin!
|
|
Igor Gräzin
Austatud härra Pikamäe! Selline küsimus: kahjuks meie õigusliku reaalsuse hulka kuuluvad ka legendaarsed protsessid, mis kestavad 5-6-7-8 aastat. Kohtu osa on seal see tagumine ots ja minu meelest kohtute töö efektiivsuse osas nagu ei tahakski mingisuguseid probleeme praegu tõsta, eriti täna. Aga mida te arvate just sellest olukorrast kriminaalasjades, mis puudutab kohtueelset menetlust, kus seaduse järelevalve kohtueelsete toimingute üle ei ole väga tugev? Ja kusjuures võimalikud seaduserikkumised – ma kordan: võimalikud seaduserikkumised – võivad kesta aastaid. Kas menetlustähtaegadega kohtueelses uurimises on kõik korras?
|
|
Priit Pikamäe
Tänan küsimuse eest! Mõistagi on see äärmiselt kahetsusväärne, kui kohtumenetluse või kohtueelse menetluse tähtajad venivad. Üldine arusaam on siiski selline, et nii kohtueelne kui kohtumenetlus kokku peaksid toimuma mõistliku aja jooksul, mis on mõistagi selline määratlemata õigusmõiste, mis paljuski sõltub konkreetse kaasuse tehioludest, selle mahukusest, keerukusest, kaasatud isikute hulgast. Siin tulebki sellest mõistlikust menetlusajast lähtuda.
Mis puudutab neid võimalikke venimisi asjade kohtueelse menetluse läbiviimisel, siis ma arvan, et põhiküsimus on siin ikkagi ressursi olemasolu või selle puudumine. Kui me vaatame nii kohtueelset kui ka kohtumenetlust, siis tegelikult see aeg, kui kiiresti menetleja jõuab konkreetses asjas otsustuseni, sõltub põhiliselt kahest kriteeriumist, üks on asjade arv ja teine on nende lahendamiseks määratud menetlejate arv. Kui need mõned kriteeriumid jäävad samaks, siis on selge, et võivad tekkida ajutised, ma ütleks, ülekoormuse ilmingud ja mõned asjad võivad olla sellised, mis ei ole prioriteetsed antud juhtumil. Nii et kõik see kehtib absoluutselt ka kohtumenetluste kohta. Me näeme seda iga päev, kuidas just nimelt need kaks asja – asjade arv ja kohtunike arv – on omavahelises korrelatsioonis ja sellest sõltub ka menetluse aeg. Tänan!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Aadu Must!
|
|
Aadu Must
Lugupeetud Riigikohtu esimehe kandidaat! Ma natuke taganen sellest kõrgest teooriast ja tulen päris proosaliste küsimuste juurde. Tartlased kindlasti on uhked selle üle, et Riigikohus on Tartus, see ilus maja seal Kuradisilla naabruses on tore ja uhke vaadata. Samas veel ametis olev Riigikohtu esimees rääkis, et Riigikohtul on kitsas ja tuleks kolida – ma loodan, et mitte Tallinnasse – ja et Riigikohus peaks leidma uue kodu. Millised on teie mõtted Riigikohtu kodu osas?
|
|
Priit Pikamäe
Tänan küsimuse eest! Ma olen veendunud, et Riigikohtu asukoht Tartus on väga hästi õnnestunud. Kui me vaatame väljaspool Eestit, siis on suhteliselt tavaline traditsioon see, et kõrgem kohus ei asu riigi pealinnas, ja ma arvan, et seda võiks järgida. Mis puudutab Riigikohtu maja, siis ma arvan, et praegune Riigikohtu esimees pidas eeskätt silmas seda, et see maja on aastate jooksul võrdlemisi amortiseerunud. Seal on puudusi ventilatsiooniga, keldriga, küttega – nende puuduste ülesloetlemine läheks siinkohal pikale. Aga fakt on see, et see maja vajaks põhjalikku renoveerimist, mis kontekstis praegune Riigikohtu esimees ongi tõstatanud küsimuse, kas see väärib vaeva, võib-olla oleks otstarbekam otsida Riigikohtule uus asupaik. Ma tänan!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Priit Toobal!
|
|
Priit Toobal
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea Riigikohtu esimehe kandidaat! Vastavalt meie põhiseadusele on Riigikohtul kaks rolli: kohtulahendite lävivaatamine kassatsiooni korras ja ka põhiseaduslikkuse järelevalve. Paljudes Euroopa riikides see nii ei ole, aga Eestis on nii poliitikuid kui õigusteadlasi, kes arvavad, et Eesti vajaks põhiseaduslikkuse kohut eraldi. Milline on teie seisukoht selles küsimuses?
|
|
Priit Pikamäe
Tänan küsimuse eest! Ma olen selles osas ka varem väljendanud arvamust ja nii ka täna siin ettekandes, et meie põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse süsteem toimib tervikuna ja toimib hästi. Ma arvan, et selle toimiva süsteemi radikaalseks muutmiseks peaksid olema väga head põhjendused. Kui me vaatame ka laiemalt, siis analoogiline süsteem, kus riigi kõrgem kohus on ühtlasi ka kõrgem halduskohus, kõrgem üldkohus ja ka põhiseaduskohus, on levinud ka meie naabruskonnas Põhjamaades. Iseenesest sellel mudelil ei ole midagi häda. Mõistagi, neid lähenemisi, kuidas seda põhiseaduslikkuse järelevalvet üles ehitada, on erinevaid, väga erinevaid lahendusi on eri riikides kasutusel, kuid mulle tundub, et see lahendus, mis on valitud meil täna, on Eesti jaoks hea lahendus. Veel kord ütlen, selle muutmiseks peaksid olema erakordselt tugevad argumendid. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Tõnis Kõiv!
|
|
Tõnis Kõiv
Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud Riigikohtu esimehe kandidaat! Eelmisel nädalal toimus Euroopa tuleviku teemaline debatt vandeadvokaat Jüri Raidla ja meie presidendi Toomas Hendrik Ilvese vahel. Vandeadvokaat Jüri Raidla väitis seal, et Euroopa Liit liigub pidevalt föderaalriigi suunas, kasvatades otse kohalduvate õigusaktide mahtu, ja ühel hetkel saabub siis see piir, kus otse kohalduvat on rohkem. Kas te näete ka Riigikohtul rolli selle piiri tabamisel, selle märkamisel, ja kui näete, siis milline see roll võiks olla? Aitäh!
|
|
Priit Pikamäe
Aitäh selle küsimuse eest! Riigikohus ei saa kuidagi mõjutada Euroopa Liidu institutsioonide seadusloomet ka selles mõttes, kui palju väljastada seal otse kohalduvaid õigusakte, kui palju mitte. Küll aga kahtlemata Riigikohtul on roll, Euroopa Kohtul vajaduse korral eelotsuste küsimisel ja ka nende Euroopa Liidu õigusaktide rakendamisel. Kui me nüüd vaatama Riigikohtu kolleegiumide praktikat, siis pöördumist Euroopa Liidu õigusaktide poole tuleb ette üha sagedamini. Sellega Riigikohtu roll paraku õigusemõistmisel piirdubki. Aitäh.
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Enn Eesmaa!
|
|
Enn Eesmaa
Suur aitäh! Austatud vastaja! See, mida te teeksite teatud juhtudel keerukamate kohtukaasustega meie lineaarses kohtumõistmise süsteemis, on meil nüüd juba teada: te jätaksite sageli esimese kohtuvaidluse esimese astme kohtus üldse ära. Aga ma küsin mõne lihtsama variandi suhtes, võtame näiteks korteriühistualased vaidlused. Kas teie arvates oleks mõtet neid käsitleda ja ka lahendada kohtueelselt näiteks korteriühistu vaidluskomisjonis?
|
|
Priit Pikamäe
Aitäh selle küsimuse eest! Ma arvan, et kõik see, mis puudutab kohtumenetlusi, kohtualluvust, kõikide nende küsimuste otsustamine on parlamendi kätes. Kui me vaatame kehtivat kohtumenetluse korraldust, siis on juba täna selliseid vaidlusi, mis kõigepealt kuuluvad lahendamisele kohtueelselt, võtame näiteks töövaidlusküsimused. Iseenesest ei ole sugugi välistatud, et seadusandja laiendab analoogilist süsteemi ka veel teatud teistele vaidluse liikidele, ja miks mitte ei võiks nendeks olla ka needsamad siin juba nimetatud korteriühistu vaidlused. Aga see nõuab praegu kehtiva õiguse sellekohast muutmist.
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Rait Maruste!
|
|
Rait Maruste
Tänan, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma väljendan oma arvamust selles, et te ütlesite, et Riigikohtul ei ole Euroopa Liidu õiguse suhtes palju teha. Ma arvan, et põhiseaduse järgi on Riigikohtul Euroopa Liidu õiguse kohaldamisel teha rohkem kui te võib-olla arvate. Aga mu küsimus on selles, põhiseaduse § 142 kohaselt, kui õiguskantsler leiab, et seadusandliku või täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse õigusloov akt on põhiseadusega või seadusega vastuolus, teeb ta akti vastuvõtnud organile ettepaneku viia see 20 päeva jooksul põhiseaduse või seadusega kooskõlla. Kui akt ei ole 20 päeva jooksul põhiseaduse või seadusega kooskõlla viidud, teeb õiguskantsler kohtule ettepaneku tunnistada see akt kehtetuks. Mis te arvate, kas see 20 päeva on mõistlik ja põhjendatud, sest tegelikkuses sellest 20 päevast ei ole võimalik kinni pidada?
|
|
Priit Pikamäe
Aitäh selle küsimuse eest! Ma saan aru, et see küsimus puudutab täna kehtivat põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadust, jah? Kindlasti võiks kaaluda selle tähtaja pikendamist, sest tuleb möönda ja me näeme seda Riigikohtus iga päev, et need kohtuvaidlused põhiseaduslikkuse vallas on muutunud üha keerulisemaks. Nad on muutunud üha spetsiifilisemaks ja teinekord ma täiesti möönan, et ka parlamendi jaoks on mingis küsimuses seisukoha kujundamine keeruline ja see võib võtta rohkem aega. Seetõttu ma leian, et selle tähtaja pikendamist võiks kaaluda küll. Aga nagu ma eespool osundasin, on kohtumenetluse seaduste vastuvõtmine ja muutmine parlamendi kätes ja seda ka kehtiva põhiseaduse järgi. Nii et seega, kui parlament leiab, et see tähtaeg on lühike, siis mõistagi võib ta kaaluda selle pikendamist. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Urve Tiidus!
|
|
Urve Tiidus
Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Priit Pikamäe! Mul on lihtne küsimus: president Toomas Hendrik Ilves rõhutab muude heade eelduste seas ka teie sobivaid isikuomadusi selleks uueks ametiks. Kui te ise hindate oma isikuomandusi, mis te peate kõige tugevamaks jooneks selles Riigikohtu esimehe ametis, mis seal kõige rohkem vaja võiks minna? Aitäh!
|
|
Priit Pikamäe
Tänan teid selle küsimuse eest! Eestlasele omaselt ei ole mul kerge tegeleda enese kiitmisega, aga ma arvaks, et kui siin midagi välja tuua, siis võib-olla otsustamisjulgus. Tähendab, ma arvan, et kohtunikuna ei saagi töötada inimene, kes ei julge vastu võtta otsuseid. Ja siiamaani mu kogemus on näidanud, et julgen otsustada küll. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Arto Aas!
|
|
Arto Aas
Austatud ettekandja! Ma tulen oma küsimusega selle teema juurde, mida Igor Gräzin mainis ehk kohtumenetluse tähtaegade juurde. Tõepoolest, kui kohtumenetlus kestab kuid ja isegi aastaid, mõjub see fataalselt inimeste närvisüsteemile, nende mainele, rahakotile ja sellega tuleks tõsiselt tegeleda. Mis te arvate, kust see lisaressurss selleks peaks tulema? Kas meil on vaja juurde oluliselt rohkem kohtunikke? Teie eelkäijaga sai arutatud ka kohtunike puhkuseaja lühendamist 56-lt päevalt väiksemaks. Mis on need praktilised lahendused, et me lihtsalt ei räägiks sel teemal aastast aastasse, aga tegelikult probleemid jäävad ja isegi süvenevad? Aitäh!
|
|
Priit Pikamäe
Tänan selle küsimuse eest! Ma julgeksin vastu vaielda selles punktis, et probleemid süvenevad. Kui me vaatame viimase aja kohtuasjade statistikat, siis see näitab, et alates 2010. aastast on kohtuasjade arv maakohtutes aasta aastalt vähenenud ja sellega korrelatsioonis on kiirenenud kohtuasjade läbivaatamise tähtaeg. Siin sõltub palju ka sellest, kui palju konkreetsel perioodil kohtutesse pöördumisi on, seda esiteks. Teiseks, kui me räägime siin kriminaalmenetlusest ja ma saan aru, et te vihjasite just kriminaalmenetlusele viidates selle menetluse mõjule mainele, siis alates 2011. aastast kehtivad meil kriminaalmenetluse seadustikus sellised muudatused, mis võimaldavad isikul, kes arvab, et tema õigust asja mõistlikule menetlusajale on rikutud, pöörduda vastava taotlusega menetleja poole, sealhulgas ka kohtu esimehe poole ja taotleda selle asja kiiremat läbivaatamist, ja kui see ei ole võimalik, siis selle asja menetluse lõpetamist. Siin, ma ütleks, on viimasel ajal ka seadusandja, kooskõlas Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga, astunud radikaalseid samme selles suunas juba täna, et tagada paremini kohtuskäijate õigus asja arutamiseks mõistliku aja jooksul. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Margus Tsahkna!
|
|
Margus Tsahkna
Aitäh, lugupeetud kandidaat! Minu küsimus puudutab põhiseaduse järelevalvet ja konkreetset menetlust ja seda, kuidas erinevad institutsioonid selles menetluses osalevad. Kui õiguskantsler on vaidlustanud konkreetse kaasuse Riigikohtus, mis puudutab apteekide asutamise piiranguid ja selle vastavust põhiseadusele ning Riigikohus seda konkreetset kaasust menetleb, kuidas te vaatate sellele, et Riigikohus pöördub sellessamas asjas, mida õiguskantsler on algatanud, Riigikogu põhiseaduskomisjoni poole ja palub taotleda konkreetse menetluse peatamist? Kuidas te seda võimude lahususe printsiibist lähtudes kommenteeriksite? Aitäh!
|
|
Priit Pikamäe
Aitäh selle küsimuse eest, kuid kahjuks kohtunikueetika ütleb muu hulgas ka seda, et kohtunik ei tohi kommenteerida pooleliolevaid kohtuasju. Nii et selles osas ma jään teile paraku vastuse võlgu. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Imre Sooäär!
|
|
Imre Sooäär
Aitäh, hea juhataja! Austatud kandidaat! Eesti kohtusüsteemi maine tervikuna on viimasel kümnendil päris korralikult kannatanud teatud kohtunike ebaseaduslike tegude tõttu, mida on meedia ka väga värvikalt kajastanud. Kui Riigikogu teid täna ametisse nimetab, kas teil on plaanis astuda mingeid konkreetseid samme, on teil mingi tulevikunägemus, kuidas Eesti kohtusüsteemi usaldusväärsust tõsta? Aitäh!
|
|
Priit Pikamäe
Aitäh selle küsimuse eest! Kahtlemata on kohtusüsteemi usaldusväärsus väga oluline väärtus. Ja kui me vaatame viimase aja uuringuid, mis puudutavad kohtusüsteemi usaldusväärsust elanikkonna silmis, siis see
näitab, et see usaldusväärsus siiski on üle 60%, mis ei olegi neid kahetsusväärseid juhtumeid, mida te siin silmas peate, üldsegi mitte halb tulemus. Aga mida ma kavatsen ette võtta? Ma jään siin selle seisukoha juurde, mida ma väljendanud olen ka varem, et sõel uute kohtunike valimisel ja nende ametisse nimetamisel peab olema oluliselt tihedam. Ja ma olen ka seda meelt, et tuleks tugevdada kohtunikueksami komisjoni ja neid kandidaate põhjalikumalt vaagida, kes Riigikohtu üldkogu ette tuuakse. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Marianne Mikko!
|
|
Marianne Mikko
Suur aitäh! Härra Pikamäe! Eesti on 9 aastat olnud Euroopa Liidu liikmesriik. Selleks, et saada Euroopa Liidu liikmesriigiks, on vaja täita kolm Kopenhaageni kriteeriumi: riik peab olema turumajandusega, peab olema demokraatiaga ja ta peab olema ka täielikult õigusriik. Mu küsimus on: kas te võite anno Domini 2013 väita, et Eesti on sada protsenti õigusriik? Ja kui ta on 99%, siis mida teha, et ta oleks täielikult õigusriik?
|
|
Priit Pikamäe
Aitäh selle küsimuse eest! See on väga intrigeeriv küsimus. Ma vastan siiski nii, et minu arvates Eesti on õigusriik. Seda näitab ju ka meie kohtupraktika. Kahtlemata esineb teatud minetusi meil siin seaduste kohaldamisel, seaduste rakendamisel, kuid ka nende puhul üksikisikute põhiõiguste riived saavad ju kohtusse pöördumise teel kaitstud, mis omakorda näitab seda, et meie kohtukaebe menetlus ei ole illusoorne, vaid siiski tegelik ja tõeline. Ja ma arvan, et selles osas olukord on aasta-aastalt läinud järjest paremaks. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Yana Toom!
|
|
Yana Toom
Ma tänan, proua eesistuja! Austatud kandidaat, siin mõni nädal või kuu tagasi, vist poolteist kuud tagasi tuli uudis selle kohta, et neli pronksiöö ajal kannatanud inimest said Euroopa Inimõiguste Kohtus võidu Eesti riigi üle. Ja siis oli selline väga kummaline diskussioon ühiskonnas, millest võtsid osa ka mõned minu kolleegid, et Eesti riigi auasi on see otsus vaidlustada. Mis on teie kui kohtuniku seisukoht, kuivõrd adekvaatne selline valuline reaktsioon on, ja kas antud juhul, isegi mitte antud juhul, seoses pronksiööga, vaid põhimõtteliselt ühe riigi ühiskonnal kohane sellist arutelu tekitada ja kuidas reageerida sellele, et üks riik kaotab Euroopa Inimõiguste Kohtus? Aitäh!
|
|
Priit Pikamäe
Ma vastaksin sellele küsimusele niiviisi: mõistagi, ma arvan on alati kohane arutelu selle üle, et kas ühte kohtuotsust edasi kaevata või mitte – selles ei ole iseenesest mitte midagi kummalist. Mis puudutab seda konkreetset kohtuasja, siis välissuhtlemist Eesti riigis korraldab Vabariigi Valitsus ja eeskätt on Vabariigi Valitsuse otsustada, kuidas toimida edasi selle konkreetse kohtuasja ja selle vaidlustamisega. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Deniss Boroditš!
|
|
Deniss Boroditš
Aitäh, hea istungi juhataja! Priit Pikamäe! Kõigepealt tahtsin teile jõudu soovida selles uues ametis, sest see on väga raske ja vastutusrikas töö. Aga mu küsimus puudutab seda vastust, mille te andsite kolleeg Imre Sooäärele, te rääkisite, et kvaliteedi ja maine tugevdamiseks peab just uute kohtunike puhul sõela tugevdama. Minu arusaamine on see, et probleem ei ole selles, et sõel on täna kuidagi lahja, vaid et selle sõelal on väga palju nagu uusi kohtunikke, uusi tahtjaid, mis omakorda mõjutab nii menetluse pikkust jne, sest juba praegu on mõned kohad täitmata, pluss väga palju kohtunikke läheb pensionile ja see omakorda tekitab kohtunike puuduse. Mis te arvate ja milline oleks teie seisukoht, kuidas sõela tugevust mitte lahjendades, lahendada kohtunike puuduse küsimust? Aitäh!
|
|
Priit Pikamäe
Tänan selle küsimuse eest! Ma väitsin kohtumistel põhiseaduskomisjonis ja fraktsioonides, et minu arust tuleks kohtusüsteemil endal siiski astuda aktiivseid samme selle suunas, et propageerida kohtunikuametit enam senisest veelgi enam, sealhuglas ka nende noorte ülikoolilõpetanute hulgas, kes alles n-ö juriidilisele tööjõuturule astuvad. Siin tuleb tunnistada, et kohtusüsteem konkureerib (heas mõttes) teiste analoogiliste institutsioonidega, nimetagem siin näiteks advokatuuri või prokuratuuri, ja mõistagi on kohtusüsteem huvitatud sellest, et meie ridadesse tuleksid siiski kõige tugevamad juristid, mitte keskpärasused, kui nii võib väljenduda. Selles mõttes olen ma endiselt seda meelt, et kohtusüsteem peaks astuma siin aktiivsemaid samme selles suunas, et ka kohtunikuameti väärtust noorte juristide seas rohkem rohkem teadvustada. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Väino Linde!
|
|
Väino Linde
Aitäh, hea istungi juhataja! Hea kandidaat! Tean sind omaaegse õiguskomisjoni aegadest, kui olid meile seaduseelnõude ettevalmistamise käigus väga asjalik ekspert, aga nüüd küsin, arvestades sinu võimalikku tulevast ametit, kas Eesti vajab täna uut kohtute või kohtualluvuse seadust või mitte, ja kui vajab, siis kes peaks selle algatama, kas Riigikogu, kohtunikkond või valitsus? Aitäh!
|
|
Priit Pikamäe
Tänan selle küsimuse eest! Ma ei julge sellele küsimusele nii laialt vastata, et kas vajab uut seadust, ma pigem läheneks sellele probleemile nii-öelda kaasusepõhiselt ehk vaataks seda, kas kehtivas kohtute seaduses või sellega seonduvates seadustes on mingeid selliseid puudujääke, mille kõrvaldamine ei ole võimalik teisiti, kui ainult seaduse muutmise teel. Kui selliseid kohti esineb, siis mõistagi tuleb kaaluda ka asjasse puutuva seaduse muutmist. Milline menetlusviis valida, kas selle seaduse eelnõu peaks algatama Vabariigi Valitsus või võiks selle algatada näiteks mõni Riigikogu komisjon – see kõik sõltub konkreetse kaasuse eripärast, sealhulgas ka selle probleemi kiireloomulisest, ma arvan. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!
|
|
Tarmo Tamm
Aitäh, juhataja! Lugupeetud Riigikohtu esimehe kandidaat! Ma küsin teie käest sellise küsimuse, kuidas talitada, kui Riigikohus on teinud mingi lahendi ja riik seda ei täida? Näiteks tänaseks päevaks on täitmata Riigikohtu otsus, mis näitab, et on vastuolu kohalike omavalitsuste rahastamisega ja mida valitsus ei ole tänaseks päevaks täitnud. Teine vastuolu on põhiseadusega, et rajatiste talumise tasu on liiga madal ja see on vastuolus põhiseadusega – seda ei ole asutud ka täitma. Kuidas te sellele lahendit näete? Aitäh!
|
|
Priit Pikamäe
Aitäh selle küsimuse eest! Nagu ma siin oma ettekandes täna ka märkisin, siis julgen siiski väita, et üldises plaanis ja seda näitab ka Riigikohtu väljatöötatud analüüs, et Riigikohtu otsuseid täidetakse, täidetakse ka teiste põhiseaduslike institutsioonide poolt. Kui me siin räägime näiteks 2000. aastate perioodist, siis meie analüüs näitas, et vist ainult 3 Riigikohtu lahendit olid taolised, mille puhul oli üleval kahtlus, kas see on täies mahus ellu rakendatud. Aga üldiselt ma arvan, et Riigikohtu kui riigi kõrgema kohtu lahendid ja eeskätt need lahendid, mis on tehtud põhiseaduslikkuse järelevalve vallas, siin mingi sunnimehhanismi kehtestamine ei olegi võimalik. See on lihtsalt selle lahendi ja Riigikohtu autoriteet, mis peab tagama selle täitmise. Mingeid teisi meetmeid ma siin ette paraku ei kujuta. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh. Palun, Lembit Kaljuvee!
|
|
Lembit Kaljuvee
Aitäh, proua juhataja. Lugupeetud Priit Pikamäe, mulle meeldis teie vastus, mille te andsite kolleeg Urve Tiidusele, et te julgete otsustada ja kohtunik peabki kindlasti selline mees või naisterahvas olema. Aga nüüd kui vaadata tagasi nende pikkade ja tõsiste aastate peale, nende tõsiste otsuste peale, kas on midagi nihukest, mis paneb ajas nagu jälle hinges kripeldama või millele on nagu valus vaadata? Ma ei mõtle mõnda konkreetset otsust, aga kas on tulnud teha selliseid otsuseid, mis panevad täna hinge kripeldama veel tagantjärgi? Aitäh!
|
|
Priit Pikamäe
Tänan teid selle küsimuse eest! Kindlasti on! Mis seal salata, ega õigusemõistmine ole sugugi alati nii kiretu protsess, nagu see väljapoole paistab. Nõupidamistoa saladus mõistagi kehtib, aga ka kohtunikud on inimesed ja ka kohtunikel on omad emotsioonid. Teinekord on neid emotsioone raske vaka all hoida ja ka vaidlused muutuvad väga tuliseks ja teravaks. Selles mõttes on kindlasti ka selliseid asju elus ette tulnud lahendada, mille puhul ka tagantjärgi mõtled, kas tookordne otsus oli õige või oleks võinud teisiti otsustada. Aga paraku on need asjad, mis jäävadki hinge, sest kui kohtuotsus on jõustunud, siis seda enam tagasi võtta ei ole reeglina võimalik. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Andres Anvelt!
|
|
Andres Anvelt
Aitäh, proua juhataja! Härra Pikamäe! Nii avalikkuses kui ka siin Riigikogus mõni kuu tagasi kerkis üles diskussiooon rahvakohtunike institutsiooni üle. Harju Maakohtu esinaine on olnud kriitiline selle institutsiooni osas, on olnud arvamusi, et see on iganenud. Küsiksin siin teie arvamust rahvakohtunike kui institutsiooni tulevikust. Kas neid on vaja ja kui on vaja, siis millist rolli nad võiksid mängida? Aitäh!
|
|
Priit Pikamäe
Aitäh, selle küsimuse eest! Mina olen üldiselt seda meelt, et rahvakohtunike institutsioon võiks ja peaks säilima. Kui me vaatame õigusemõistmist eeskätt kriminaalasjades, siis muidugi neid mudeleid, mida maailmas kasutatakse, on väga erinevaid. Siin on olemas kaks kindlat äärmust. Üks on see, et õigust mõistab ainult professionaalne kohtukoosseis, ja teine äärmus on see, et õigust mõistab olulisemates küsimustes vandekohus. Meie tänane süsteem, kus on ühendatud professionaalne kohtunik ja rahvakaasistujad, asetub sellel skeemil kusagile keskele ja ma arvan, et see lähenemine on õige. Ma leian, et raskemates asjades on siiski vaja, et õigusemõistmine säilitaks oma sideme ka ühiskonnaga, inimestega, kelle üle õigust mõistetakse. Ja kui me vaatame rahvusvahelisi soovitusi selles vallas, siis pigem on need selles suunas, et ühiskonna osavõttu õigusemõistmises tuleks tugevdada, tuleks suurendada. Ma arvan, et rahvakohtuniku kaotamisega me selles osas kaotaksime palju. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Suur tänu! Kas ettekandjale on veel küsimusi? Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Priit Pikamäe! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Me asume selle eelnõu lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese esitatud Riigikogu otsuse "Priit Pikamäe Riigikohtu esimehe ametisse nimetamine" eelnõu 416. Tuletan meelde, et tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 79 lõike 2 punktist 3 on Riigikohtu esimehe ametisse nimetamisel Riigikogu istungil hääletamise salajane. Head kolleegid, palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 89, vastu ei olnud, erapooletuid oli 2. Seega on eelnõu otsusena vastu võetud. Palju õnne! Riigikohtu esimeheks on nimetatud Priit Pikamäe! (Aplaus.)
|
|
| |
|
|
| |
|
2.
10:46 Riiklike peretoetuste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (399 SE) esimene lugemine
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Head kolleegid, järgmine päevakorrapunkt on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Rainer Vakra, Inara Luigase, Lembit Kaljuvee, Kalle Laaneti ja Deniss Boroditši algatatud riiklike peretoetuste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (399 SE) esimene lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli Riigikogu liikme Heljo Pikhofi!
|
|
Heljo Pikhof
Aitäh, austatud juhataja! Head ametikaaslased! Tänan teid võimaluse eest tutvustada sotsiaaldemokraatide ja demokraatide eelnõu 399 SE, teisisõnu riiklike peretoetuste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu!
Eelnõu 399 SE väljatöötamise tingis n-ö vajaduspõhisus, st seda, et vajaduspõhine peretoetus jõuaks ka kõige vaesemate perede lasteni. Polnud just ammu, kui me arutasime siin saalis sotsiaalhoolekande seaduse ja sellega seotud seduste muutmise seaduse eelnõu 357. Nimetatud eelnõu oleks lahendanud kaks pakilist probleemi ühekorraga, et nii lapsetoetus kui ka vajaduspõhine peretoetus oleks hakanud jõudma kõige vaesemate perede lasteni. Nimelt, 19. märtsil arutlusel olnud eelnõuga soovisime lõpetada oluorra, kus üks kategooria inimesi on lapsetoetusest sisuliselt ilma jäetud ja just need, kes seda kõige enam vajaksid – toimetulekutoetuse saajad. Läheb ju lapsetoetus sel puhul arvesse kui abivajaja sissetulek, mis tähendab, et inimene saab toimetulekutoetust selle võrra vähem. Lapsetoetuse ja toimetulekutoetuse lahushoidmine ei leidnud kahjuks siin saalis toetust.
Eelnõuga 399 SE soovime laiendada vajaduspõhise peretoetuse saajate ringi peredega, kelle sissetulek ületab suhtelise vaesuse piiri, ent kellele pärast eluasemekulude tasumist jääb kätte summa, mis on allpool toimetulekupiiri. Eelnõuga soovitakse leevendada kasvavat ebavõrdsust ja vastuolulist väärtustamist, mis ühiskonda veelgi lõhestab. Seega on omaette kurbloolisus selles, et senised universaalsed lapsetoetused arvestatakse pere sissetulekute hulka, kui asi puudutab toimetulekutoetuse määramist, ja mõistagi ka selles, kui madalale on seatud suhtelise vaesuse piir. Ühe inimese kohta on see praegu 280 eurot kuus, alla 14-aastase lapse koefitsient tolles valemis on aga 0,3. Nii näiteks võib üsna kasina palgaga töötav ja üksi üht või kaht last kasvatav ema jääda vajaduspõhisest lapsetoetusest lihtsalt ilma.
Vajaduspõhise peretoetuse loomisega sooviti eelnõu seletuskirja andmetel toetada rohkem neid, kes reaalselt abi vajavad ja kellel on rohkem lapsi. Kahjuks ei taga vastuvõetud seadus vajaduspõhise peretoetuse jõudmist kõige suuremas vaesuses elavate peredeni. Ja see muudatus on suureliselt ristitud "lapsetoetuste reformiks". Võtame näiteks miinimumpalgaga töötava, kahte alla 14-aastast last kasvatava ema, kes saab netopalga kätte alla 300 euro, millele lisandub kahe lapse pealt lapsetoetus 38,36 eurot ja 150 eurot elatist. Kuu sissetulek on siin ümmarguselt 500 eurot kuus ja pärast eluruumi alaliste kulude mahaarvamist jääb perele kuus kätte alla 190 euro, mistõttu neile makstakse talvekuudel toimetulekutoetust. Kuna sellise pere puhul on vaesuspiir 448 eurot, jäävad nad vajaduspõhisest peretoetusest ilma. Selliseid erinevaid näiteid võiks tuua veel ja veel.
Võibolla räägin ära ka selle, et meie toimetulekutoetuse piir on ajale jalgu jäänud ja on hädapäraseks toimetulekuks kaugelt liiga väike ega vasta sotsiaalharta nõuetele. Statistikaameti värskemate andmete kohaselt (need on aastast 2011) on arvestatud üheliikmelise leibkonna elatusmiinimumiks ehk absoluutse vaesuse piiriks 186,26 eurot, millest ainuüksi toidule kulub 85,10 eurot. Toimetulekutoetust saava pere esimene liige peab hakkama saama 76,70 euroga, iga järgmine pereliige 61,65 euroga kuus, millest peab jaguma nii riietusele, toidule, jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Eelnõuga laiendatakse vajaduspõhise peretoetuse saajate ringi toimetulekutoetust saavate peredega, kus kasvavad lastetoetust saavad lapsed.
Austatud rahvasaadikud! Nüüd mõne sõnaga ka nendest väikestest kulutustest, mis meie eelnõu seadusena jõustumisel tulevad ja ka oodatavast tulust. Sotsiaalkomisjonis selgus, et Sotsiaalministeeriumi andmetel oli 2013. aasta jaanuaris ja veebruaris kokku 40 toimetulekutoetust saavate lastega peret ja ühe lapsega peresid oli nende hulgas tervelt 48%, kellel 1. juulist jõustuva seaduse muudatuse kohaselt ei oleks õigust vajaduspõhisele peretoetusele. Me tegime siin väikese arvutuse. Vajaduspõhise peretoetuse maksmine toimetulekutoetust saavate leibkondade lastele suurendab kütteperioodil vajaduspõhise peretoetuse maksmise kulusid keskmiselt 335 eurot kuus. Väljaspool kütteperioodi sellised leibkonnad toimetulekutoetuses saajaks üldjuhul ei klassifitseeruks. Seega kuluks eelnõu seadusena jõustumisel 2013. aastal vajaduspõhise peretoetuse maksmiseks täiendavalt 1350 eurot. Ja veel: seaduse rakendamine vähendab sotsiaalset ebavõrdsust, lõpetades olukorra, kus vajaduspõhine peretoetus ei jõua kõigi toimetulekutoetust saavate peredeni. Sotsiaaldemokraadid ja demokraadid on seisukohal, et seadus peaks jõustuma üldises korras ehk teisisõnu 10 päeva jooksul pärast Riigi Teatajas ilmumist. Palun toetada meie eelnõu, seda enam, et ka valitsus oma arvamuses on välja öelnud, et nimetatud auk seaduses vajab lappimist. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, Aivar Kokk!
|
|
Aivar Kokk
Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma arvan, et see eelnõu on hea eelnõu, aga paar küsimust on siin tekkinud. Valla- või linnavalitsus teeb vajaduspõhise peretoetuse määramise otsuse 10 tööpäeva jooksul pärast kõigi dokumentide esitamist. Tihti on suveperioodidel omavalitsustel valla- või linnavalitsuse istungid kahe nädala jooksul, lihtsalt füüsiliselt kümne päeva jooksul ei jõua. Kas see tähtaeg ei võiks olla natuke pikem?
|
|
Heljo Pikhof
Seda tähtaega võib kaaluda, aga täna on ju ka toimetulekutoetuse saamisel analoogne kord. Ma arvan, et nii see on.
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Palun, Aivar Kokk, teine küsimus!
|
|
Aivar Kokk
Teine küsimus on väljamaksmise kohapealt. Kas on loogiline, et omavalitsustel on kassad, kust nad sularahas välja maksavad? Kas ikkagi tänapäeval kõigil ei ole oma pangaarvet, et raha maksta, või siis posti teel?
|
|
Heljo Pikhof
Ma arvan, et ikka kantakse pangaarvele. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Ma palun kaasettekandeks kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Maret Maripuu!
|
|
Maret Maripuu
Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas riiklike peretoetuste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 399 oma 7. mai koosolekul. Algatajate poolt tutvustas eelnõu Heljo Pikhof, Vabariigi Valitsuse seisukohta oli komisjonile tutvustama sotsiaalminister Taavi Rõivas. Minister ütles, et Vabariigi Valitsus otsustas oma 18. aprilli 2013. a istungil toetada eelnõu põhimõtet maksta vajaduspõhist peretoetust kõigile toimetulekutoetust saavatele lastega perekondadele, kuid mitte toetada eelnõu esitatud kujul ehk eelnõu vajab mõningaid täpsustusi. Kuivõrd vajaduspõhise peretoetuse sissetuleku piir on on tunduvalt suurem kui toimetulekupiir, siis üldiselt on toimetulekutoetust saavatel lastega peredel õigus saada ka vajaduspõhist peretoetust. Statistika näitab, et olukordi, kus lastega pere saab toimetulekutoetust, kuid ei ole õigustatud saama vajaduspõhist peretoetust, esineb mõningatel juhtudel. 2012. aastal oli 58 peret, 2013. aasta kahel esimesel kuul 40 perekonda, samas tuleb arvestada, et ka nendel juhtudel on tegemist toimetulekutoetuse saajatega ning ka neid perekondi võiks riigi poolt täiendavalt toetada. Seega näeb valitsus vajadust muuta sotsiaalhoolekande seadust viisil, mis tagaks täiendava sissetuleku ka nendele toimetulekutoetust saavatele lastega perekondadele, kes vajaduspõhist peretoetust ei saa.
Minister tõi eelnõu osas välja järgmised puudused: Eelnõu kohaselt on vajaduspõhisele peretoetusele õigus perekonnal, kelle liikmete hulka kuulub vähemalt üks riiklike peretoetuse seaduse alusel lapsetoetust saav laps, kui perekonda kuuluvatele isikutele makstakse toimetulekutoetust. Eelnõu ja seletuskiri ei täpsusta, millise kuu toimetulekutoetuse määramine tuleks aluseks võtta vajaduspõhise peretoetuse saamisel. Eelnõu kohaselt määrab valla- või linnavalitsus vajaduspõhise peretoetuse toimetulekutoetuse avalduse esitamise kuule järgnevaks kuuks. Eelnõu ja seletuskiri ei põhjenda, miks on soovitud vajaduspõhine peretoetus määratud ainult üheks kuuks, kui muudel juhtudel määratakse vajaduspõhine peretoetus kolmeks kuuks. Eelnõu on planeeritud jõustuma üldises korras, 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldumist. Valitsus juhib tähelepanu, et selline jõustumise aeg ei ole realistlik. Riigikogu võttis 12, detsembril 2012 vastu riiklike peretoetuste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ning tööturuteenuste- ja toetuste seaduse muutmise seaduse, mille kohaselt jõustuvad vajaduspõhiste peretoetuste menetlusega seonduvad muudatused alates 1. juunist 2013. Vastavalt sellele tähtajale on planeeritud ka arendustööd sotsiaalteenuste ja toetuste andmeregistris. Muudatus, mille kohaselt oleks õigus vajaduspõhist peretoetust saada kõigil toimetulekutoetuse saajatel, toob kaasa vajaduse uuteks arendustöödeks, mida ei ole ajaliselt ega ka finantsiliselt planeeritud, seega ei ole võimalik teha sotsiaalteenuste ja toetuste andmeregistris täiendavaid arendustöid selliselt, mis võimaldaks eelnõu jõustumist üldises korras. Arendustööde mahtu saab hinnata pärast toetuse määramise aluste täpsustamist.
Ühtlasi ütles minister komisjonis, et tema eesmärk on tõsta järgmisest aastast toimetulekutoetuse piiri. Komisjonis toimus konstruktiivne arutelu ja eelnõu algatajate esindaja oli nõus võimalike tehniliste muudatustega, mis seaduses oleks vaja teha, ja ka sellega, et jõustumisaega tuleks edasi lükata, et jõutaks valmis ka vastavad IT-lahendused.
Lähtuvalt eelöeldust tegi komisjon järgmised konsensuslikud otsused: saata eelnõu täiskogu päevakorda 14. mail, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 28. mai kell 17.15. Viimane otsus oli määrata komisjonipoolseks ettekandjaks Maret Maripuu. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, Inara Luigas!
|
|
Inara Luigas
Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te ütlesite, et Vabariigi Valitsus on küll sellel seisukohal, et seda seadust tuleb natukene muuta ja antud kujul ei ole ta sobiv vastuvõtmiseks, kuid te märkisite, et minister ütles, et ei ajaliselt ega ka finantsiliselt ei jõuta nii kiiresti. Kas need pered, keda te mainisite, 2012. aastal 58 ja sellel aastal 40, kas need jäävad kuidagi ootele? Mis juhtub nende peredega, kui seadus muudetakse, täpsustatakse ja võetakse vastu, kas nad saavad tagantjärele kompenseeritud?
|
|
Maret Maripuu
Aitäh! Seda peab komisjon menetluse käigus arutama. Praegune eelnõu ei võimalda tagantjärele kompenseerimist.
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Heljo Pikhof!
|
|
Heljo Pikhof
Aitäh! Austatud ettekandja! Vabariigi Valitsuse seisukohas on selline lause: "Erisuste sissetoomine võib märgatavalt suurendada arendustööde maksumust, kusjuures arendustööde maksumus võib osutuda toetust saavate perede väikest arvu ning väljamakstavate toetuste summasid silmas pidades ebaproportsionaalselt suureks." Mida sina arvad, kas ükski laps peaks jääma ilma toetuseta sellepärast, et arendustööd võivad osutuda liiga kalliks?
|
|
Maret Maripuu
Aitäh! Hea Heljo! Sa viibisid samal komisjoni istungil, kus mina, ja ka minister ütles, et see probleem vajab lahendamist ja tuleb leida kõige paremad optimaalsed võimalused, et iga laps, kellel on õigus saada, oma toetuse kätte saaks.
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Inara Luigas, teine küsimus!
|
|
Inara Luigas
Aitäh, austatud ettekandja! Ma veel täpsustan, et kui seda seaduseelnõu menetleti, kus täpsustati sotsiaalhoolekande seadust, peretoetuste seadust, tööturuteenuste seadust, kas siis oli komisjonis sellest juttu, et võib tekkida selline lünk toimetulekutoetuse ja vajaduspõhise toetuse arvestuses? Aitäh!
|
|
Maret Maripuu
Aitäh! Ma ei julge mälu järgi tsiteerida, mis tol ajal oli arutluse all. Minu arust ei olnud. Aga ma ei julge peast seda ütelda. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Maret Maripuu! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek oli eelnõu 399 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 28. mai kell 17.15.
|
|
| |
|
|
| |
|
3.
11:04 Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (401 SE) esimene lugemine
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Me läheme tänase kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 401 esimene lugemine ja ma palun ettekandeks kõnetooli Riigikogu liikme Neeme Suure!
|
|
Neeme Suur
Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! On hea meel teile esitleda Sotsiaaldemokraatliku Erakonna seaduseelnõu 401, mis räägib kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmisest. Võib-olla siis sissejuhatuseks ja alguseks kohe öelda kõige põhiline, mis on selle seaduse eelnõu kõige põhilisem eesmärk. Selle seaduse eelnõu kõige põhilisel eesmärk on toetada omavalitsuste vabatahtlikku liitumist. Me teame, et omavalitsuste toimimise üks suuremaid probleeme on tegelikult kohustuste ja rahastamise mittevastavus, aga selle seaduse eelnõu raames me sellest teemast ei räägi. Me räägime struktuuridest ja struktuursest ülesehitusest. Sotsiaaldemokraadid usuvad, et nii vorm kui sisu peavad olema omavahel kooskõlas ja täna räägime pisut rohkem vormist.
Me teame seda ka, et parlamendi erakondadel on väga erinevad vaated nii omavalitsuslikule halduskorraldusele kui haldusreformile. Reformierakond pigem arvab, et erilisi muudatusi vaja ei ole, et kõik on olemas, kõik toimib ja omavalitsustel vaid pruugib rohkem teha koostööd selleks, et asjad paremini läheksid. Me teame, et Keskerakond peab oluliseks eelkõige omavalitsuste rahaliste võimaluste suurendamist, IRL omakorda peab olulisekt struktuurseid muudatusi ja rahalistest asjadest väga palju ei räägi, sotsiaaldemokraadid käsitlevad mõlemaid, nii struktuurseid muudatusi kui rahastamist. Nii et seisukohad on mõnevõrra erinevad. Siiski on üks asi, kus kõik neli parlamendierakond vähemalt minule teadaolevalt on ühel nõul, kus seisukoht on ühine, see on seisukoht omavalitsuste vabatahtlikust ühinemisest. Vabatahtlikku ühinemist peetakse positiivseks, peetakse vajalikuks seda toetada ja selle seisukoha kõige paremaks väljenduseks võib-olla oli hiljuti siin samas saalis vastu võetud Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse, omavalitsuste üksuste ühinemise soodustamise ja ühistranspordi seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis sai 27. veebruaril väga üksmeelselt vastu võetud. 62 Riigikogu liiget olid poolt, 1 oli vastu, 2 olid erapooletud, nii et üksmeel oli päris suur. Eks selle ühe vastu ja kaks erapooletut häält selle konkreetse ühinemise soodustamise seaduse juures ehk teenis ära asjaolu, et eelnõu vahetas territoriaalse terviklikkuse funktsionaalse terviklikkuse vastu. Kui te mäletate, oli sellega tegemist saarte puhul. Tõenäoliselt see asjaolu tingis ka vastuhääled.
Seda käesolevat eelnõu 401 võibki käsitleda loogilise jätkuna kohalike omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seadusele ehk nagu ma kõige alguses ütlesin, et eelnõu kõige põhiliseks eesmärgiks on vabatahtliku liitumise toetamine. Siinjuures on olulised ka struktuursed muudatused. Sotsiaaldemokraadid ei arva, et piisab lihtsalt sellest, kui anda omavalitsustele juurde liitumispreemiat või sättida natuke ühistransporti, vaid olulised on ka struktuuri põhimõttelised muudatused ja struktuur peab vabatahtlikku liitumist võimaldama ja soodustama.
Kui rääkida selle eelnõu väljatöötamise ajendist, siis see ajend oli täiesti praktiline. Nagu te teate, ka sel aastal on mitmed omavalitsused vabatahtliku liitumise teed minemas ja konkreetselt Läänemaal, nagu te teate, alustas liitumisläbirääkimisi 8 omavalitsust, nendest lõpuks, ütleme niimoodi, et läks finaali neli ja finišisse jõudis kaheksast kolm. Ja need neli, kes finaali läksid, olid Nõva, Taebla, Oru ja Risti valld ja selle lõpuprotsessi käigus Nõva otsustas mitte liituda. Selle nelja omavalitsuse territooriumil tehti küsitlus, peeti rahvakoosolekuid ja praktiliselt igal rahvakoosolekul tõusis küsimus osavaldadest.
Vabatahtlik liitumine ei toimu ainult tõmbekeskuste ümber. Kui me Läänemaast mõtleme, siis Läänemaa tõmbekeskus on ju Haapsalu, ja kui me võtame kaugemale, siis on Läänemaa tõmbekeskus Tallinn. Omavalitsused vabatahtlikult liituvad loogilistes piirides ja need loogilised piirid ei ole tihtilugu koondunud ühe keskuse ümber, vaid tihti on ka tegemist võrdväärsete, sarnaste keskustega hajaasustatud territooriumil, mis otsustavad minna sügavale koostööle minna ja sellistel puhkudel osa valdade temaatika tõstatub praktiliselt iga kord, kui inimesed või ametnikud arutavad omavalitsuste liitumist. See ei ole ainult Läänemaa probleem või mõte, me võime võtta näiteks ükskõik kas Peipsiveere, on ta siis Tartu- või Jõgevamaa, võime võtta Pärnumaa servaalad, võime võtta Järva- või Põlvamaa servaalad – ükskõik, kus on tegemist hajaasustuse ja väikeste keskustega, mis üksteise kõrval asuvad, tekib liitumise käigus alati küsimus kogukonna ehk selle endise omavalitsuse positsioonist uue omavalitsuse sees. See on küsimus, kas me oleme omavalitsuste liitumise teel rääkimas koheselt domineerimisest ehk mingi keskus domineerib mingi teise väiksema keskuse üle, või me oleme suunamas omavalitsusi sellise võrdväärste keskuste omavahelise koostöö suunas ja see osavaldade temaatika räägibki eelkõige koostööst.
Küsimus on ka selles, et miks siis praegu osavaldade osavaldu niivõrd vähe kasutatakse, sest ka praegu on ju KOKS-ist tulenev osavaldade võimalus. Praegu on siiski ainult kolm omavalitsust, kes osavaldade või linnaosade võimalust kasutavad, need on Tallinn, Vinni ja Väike-Maarja (kuuldavasti on Väike-Maarja sellest küll loobumas). Ja nüüd ongi küsimus, et miks see nii on? Küsimus on ka selles, miks Läänemaa omavalitsused osavaldade teemat küll arutasid, aga ei jõudnud sinnamaani, et osavaldu moodustada. Alati tuleb jutuks see, mida osavalla staatus annab. Praeguses KOKS-is ongi osavald pigem nõrgalt kirjeldatud ja sellisena, nagu ta praegu on, liitumsprotsessi ja kogukondadevahelise läbirääkimiste protsessi käigus ta ei anna kogukonnale seda kindlustunnet, mida ta võiks liitumisprotsessi käigus pakkuda ja eks sellepärast tihtilugu ka osavaldadest loobutakse. Sellest kõigest selle eelnõu väljatöötamise mõte alguse sai ja ka tekst tuli.
Eelnõu kohaselt on osavallal või linnaosal halduskogu. Ka praegu on kõigil neil kolmel omavalitsusel osavaldade juures oma kollegiaalne otsustus- või esindusoran, eelnõu kohaselt muutuks selline käitumine reegliks. See reegel annaks kogukonnale kindluse, et kui osavald moodustatakse, siis kindlasti moodustatakse selle osavalla valitsuse juurde ka halduskogu. Praegusel hetkel seadus sellist kindlust ei anna. Eelnõu kohaselt saaks see halduskogu ka teatud kindlad funktsioonid.
Mis puudutab omavalitsuse iseseisvust, siis see eelnõu ei tungi väga sügavalt selle halduskogu funktsioonidesse ja ei anna talle laialdasi seadusest tulenevaid volitusi, vaid annab suuremas osas otsustusõiguse ikkagi omavalitsusele. Ta määrab ära ühe põhilise aspekti, et juhul, kui osavalla vanem või linnaosa vanem määratakse, siis seda tehes peaks linnavalitsus või vallavalitsus arvestama halduskogu seisukohaga. Seesama aspekt olekski see, mis annaks liitumise käigus sellele ühele kogukonnale, kes kõhkleb, kas liitumisprotsessi minna või mitte minna, kes kõhkleb, milline saab olema kogukonna positsioon selles uues liitunud omavalitsuses, kindlustunde, et kohaliku elanikkonna arvamusega kindlasti arvestatakse.
Eelnõu kohaselt oleks sellel linnaosa või osavalla halduskogul õigus ka teha ettepanek linnaosa või osavalla vanema ametist vabastamiseks, aga siiski ainult ettepaneku – otsused selles osas ikkagi võtab vastu linnavalitsus. Eelnõu kohaselt oleks ka osavalla või linnaosa vanem halduskogu ees aruandekohuslane. Aruandekohuslus iseenesest ei loo otsest alluvussuhet, aga igatahes ta pakub võimaluse kohalikule esindusele otseselt osaleda selle territoriaalse allüksuse juhtimisprotsessis ja sealt edasi teha oma ettepanekuid sellesama linnaosa või osavalla vanemale või linnavalitsusele või siis linnapeale või vallavanemale.
Siin on Vabariigi Valitsus öelnud, et juhtimisprotsess läheb niimoodi sassi, kui sinna tekib üks juhtimisorgan juurde, me võime teda nimetada erinevalt, me võime teda nimetada esindus- või kollegiaalorganiks, aga eelnõu kohaselt määrab selle halduskogu toimingute täpsemad piirid omavalitsus ise. Nii et omavalitsuse suveräänsust see mingil moel ei muuda.
Vabariigi Valitsus on andnud selle eelnõu kohta negatiivse arvamuse. Paraku küll, kui need punktid läbi vaadata, siis ei ole väga hästi aru saada, miks peab andma negatiivse arvamuse, kui on suurepärane võimalus täiendada eelnõu esimese ja teise lugemise vahel. Nagu näiteks 1. punktina on Vabariigi Valitsuse arvamuses öeldud, et eelnõu seletuskirjas ei ole analüüsitud, mil määral riivab kohustusliku halduskogu ettenägemine omavalitsuse otsustusvabadust.
Head kolleegid! Seadustega on määratud praktiliselt kogu omavalitsuslik juhtimisstruktuur – volikogud tema komisjonid, revisjonikomisjoni kohustuslik olemasolu, revisjonikomisjoni koosseis, seadus määrab ka omavalitsuse hallatava asutuse, näiteks kooli juhtimisstruktuuri, ütleb, et koolil peab olema halduskogu ja me keegi ei protesteeri, et me kuidagi piiraksime või ahendaksime omavalitsuse toimeruumi. Ega seegi seaduseelnõu omavalitsuse toimeruumi ei ahenda.
Teine küsimus, mille Vabariigi Valitsus on tõstatanud, on juhtimisorgani lisamise küsimus, et kellele tegelikult see osavalla- või siis linnaosavanem alluma hakkab, kui ta on aruandekohustuslik halduskogu ees? Aruandekohustus iseenesest ei ole juhtimisinstrument, aruandekohustus on kohustus informeerida ja see on halduskogu võimalus informeeritud olla ja sellest vastavalt ka oma ettepanekud välja töötada.
Päris huvitav onVabariigi Valitsuse seisukoha kolmas punkt, kus Vabariigi Valitsus on öelnud, et juhul, kui halduskogu, linnaosa või osavald muutuks kuidagi tugevamaks, siis võib juhtuda, et omavalitsused loobuvad nende moodustamisest.
Siiski peaks juhtima tähelepanu, et praegusel hetkel on ainult kolm omavalitsust (tõsi, nende sees ka kõige suurem, Tallinn), aga siiski ainult kolm omavalitsust, kes osavalla või linnaosa institutsiooni kasutavad ja karta, et selle muudatuse tagajärjel jääb neid veelgi vähemaks, peaks asi olema kuidagi väga viltu. Pigem ikkagi vabatahtliku liitumisprotsessi käigus juhul, kui kogukonnale öeldakse, et juhul, kui te liitute, siis te ei kaota oma positsioone, vaid teil jääb alles osavald või linnaosa, sellel saab olema kindlasti halduskogu ja halduskogul on võimalik kaasa rääkida linnaosa või osavalla vanema määramise juures, teha oma ettepanekuid, sh ka näiteks osavalla vanema tagasikutsumiseks, siis selline võimalus kindlasti suurendab seda kindlustunnet ja sellega kindlasti seaduse eelnõu täidab oma eesmärki ehk siis soodustab vabatahtlikku liitumist.
Siin võib muidugi olla küsimus, kas osavalla staatus või osavalla institutsioon selles liituvas omavalitsuses peaks olema permanentne ehk jäädav või võiks ta olla mingisugune liitumisjärgne üleminekuetapp kokkukasvamiseks, kokkuharjutamiseks (see oleks ka üks võimalus), või kasvab osavaldade süsteemist välja hoopis uus, innovaatiline, kogukonnapõhine ja osalusdemokraatiat väärtustav haldusmudel – see oleks ka võibolla tuleviku diskussiooni teema, aga seda diskussiooni saaksime pidada ja jätkata eelkõige siis, kui see eelnõu menetlusse jääks. Nii et palun kõiki kolleege eelnõu toetada ja küsimused, mis meil on üleval, saame lahendada kahe lugemise vahel. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Suur tänu! Asumegi küsimuste juurde. Palun, Paul-Eerik Rummo!
|
|
Paul-Eerik Rummo
Suur tänu ja aitäh ettekandjale selgituste eest! Aga mõni asi jäi siiski natukene segaseks. Nagu näiteks see, et ma saan aru § 571 esimesest lõikest, et see on selline siduv eeldus osavalla- või linnaosavanema ametisse nimetamisel, et halduskogu annab nõusoleku, ja samas te ütlesite, et vabastamise puhul, osavalla- või linnaosavanema vabastamise puhul on tegemist ainult halduskogupoolse ettepanekuga, nii et siin midagi siduvat ei ole, aga minu meelest natuke ebaproportsionaalne. Täpsemalt ma tahtsin küsida seda, et kas te ei näe ette sellist pigem ohtu võimalusena, et tekib igavene patiseis, et ühele, teisele või kolmandale linnaosa- või osavallavanema kandidaadile ühel või teisel põhjusel halduskogu n-ö ei saa hääli kokku ja pidevalt, pidevalt jääbki see ametisse nimetamata.
|
|
Neeme Suur
Aitäh küsimuse eest! Patiseisu tekkimise võimalus on väga huvitav võimalus üldse poliitikas. Kui minu käest on küsitud, et milline on kõige parem arv otsustuskogu koostamiseks, siis ma olen alati ütelnud, et paarisarv, selleks et saaks tekkida patiseis. Sest kui tekib patiseis, siis osapooled peavad minema süvendatud läbirääkimistele ja paarisarvulisest otsustuskogust tuleb alati välja suurema legitiimsusega otsus kui paaritust arvust. Paaritu arvuga kindlasti on lihtsam. Aga see oli lihtsalt näiteks. See, mis puudutab vallavalitsuse ja osavalla halduskogu omavahelist lahkheli, siis see ongi seesama, millest ma räägin. Et kui kohalik kogukond ehk siis üks omavalitsus läheb liitumisprotsessi ja hakkab arutama selle üle, milline on tema positsioon uues suures vallas. Kas keegi domineerib, kas keegi ei domineeri, kas ta on võrdne partner, kas ta ei ole võrdne partner, siis sellel hetkel, kui on teada, et vastvalitud linnavalitsus või vallavalitsus, asudes ametisse nimetama osavalla vanemat, peab arvestama halduskogu arvamusega, siis see on kindlasti sellelesamale kohalikule kogukonnale väga tugev sõnum, et nende arvamus on oluline ja sellega peab arvestama. Tõsi, nii nagu ka küsija mainis, et juba vabastamise puhul oleks tegemist ainult ettepanekuga, sest me ei loo sinna vahele ju otsest alluvussuhet, halduskogu ja näiteks valla- või osavallavanema vahele. Alluvussuhet tegelikult sellisena ei teki, nii et ametist vabastamine eeldaks juba alluvussuhte olemasolu.
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Meelis Mälberg!
|
|
Meelis Mälberg
Aitäh, hea istungi juhataja! Hea kolleeg! Eelnõu järgi olete planeerinud eelnõu jõustumist üldises korras, st kindlasti juba enne sügiseseid kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi. Kuidas eelnõu, kui ta peaks jõustuma ja saama seaduseks, mõjutaks nende halduskogude tööd, mis täna juba toimivad? Aitäh!
|
|
Neeme Suur
Täna toimivad halduskogud? Täna on kolm omavalitsust ehk Tallinna linn, Vinni vald ja Väike-Maarja vald, kellel on linnaosa või osavalla staatus olemas ja kuivõrd vastav regulatsioon praktiliselt vastab Tallinna puhul. Vinni valla puhul ja Väike-Maarja valla puhul, ma ei tea, mis Väike-Maarjast saab, sest Väike-Maarja, nagu ma ütlesin, kuuldavasti loobub oma osavallast. Vinni vald tõenäoliselt peaks tegema teatud muudatusi, aga Tallinna puhul tõenäoliselt väga suuri muudatusi ette ei tule, sellepärast et selle eelnõu tegemise juures ma väga hoolikalt jälgisin ka, kuidas Tallinnas asi on. Nii et väga suuri muudatusi tõenäoliselt Tallinnas ei tule, välja arvatud teatud aspektid linnaosade põhimäärustes, mis tuleb sisse kanda. Need on seotud just pädevusega ehk siis linnaosavanemale nõusoleku andmine ja ettepanekute tegemine sealjuures. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Priit Sibul!
|
|
Priit Sibul
Aitäh, austatud koosoleku juhataja! Hea ettekandja! Mul on selline küsimus. Kahjuks ei olnud teil võimalik ise seda komisjonis ette kanda, aga teie kolleegid-fraktsioonikaaslased nimetasid seda eelnõu ühinemishirmude maandamise eelnõuks. Äkki te täpsustaksite, millised hirmud need on. Te tõite ise ka selle Läänemaa näite, kas see oli ainuke? Ja mis seal see konkreetne hirm on, mille me selle eelnõuga saame maha võtta? Aitäh!
|
|
Neeme Suur
Aitäh, hea küsimus! Omavalitsuste ühinemine on väga emotsionaalne küsimus. Sellepärast et omavalitsus ei ole pelgalt teenuskontor, vaid on eelkõige kogukondliku toimimise mudel ja seoses omavalitsuste ühinemisega on omavalitsustel ehk siis kogukondade esindajatel väga palju hirme. Võib-olla juhul kui näiteks kui selline positsioon juba oleks osavallal olemas, võib-olla oleks Läänemaa puhul tulnud tõsiselt osavaldade moodustamine jutuks, äkki oleks Nõva jäänud laua taha meil. Praegu jääb ta oma 300–400 elanikuga omaette ja kuidas ta toime tuleb, seda on meil väga keeruline ennustada, mis seal saama hakkab. Mis on põhiline hirm? Põhiline hirm on see, et inimesed kardavad, et nende kogukonna positsioon suures omavalitsuses
muutub mingil moel ja et see kogukonna positsioon muutub nõrgemaks. Ehk siis, olgu kas või väikesed võimalused, juhul kui on väike omavalitsus, aga need on ikkagi oma võimalused – väiksed küll, aga omad. Kui on suur omavalitsus, siis on suuremad võimalused, aga need enam nii omad ei ole, need on alati kellegagi kahasse ja sellisel juhul kardetakse positsiooni halvenemist. See seaduseelnõu kindlasti vähendab seda hirmu, ütleb, et on võimalik moodustada osavald ja see osavald on ka tegelikult üksus, mis võimaldab kogukonna positsiooni kaitsta. Miks praegu osavaldadest loobutakse? Lihtsalt sellepärast, et ei arvata, et osavald võimaldaks kogukonna positsioone kaitsta nii, nagu see võiks olla. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Aivar Kokk!
|
|
Aivar Kokk
Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma olen ka tuline osavalla ja linnaosade toetaja. Aga on paar teemat selle juures. Tegelikult, kui osavalda tekitada, mis on ka täna KOKS-is võimalik, siis peaks olema ikkagi väga konkreetselt ka ülesanded ja tegevused, mida osavald korraldab selles piirkonnas. See annaks kindlasti sellele piirkonnale tunde, et tal jääb midagi alles. Ja ma küsin sinu käest: kas ikkagi on õige see, et linnapea või vallavanema ettepanekul linnavalitsus või vallavalitsus selle osavalla või linnaosa juhi määrab? Või peaks ikkagi olema nii, et volikogu määrab? Nii nagu volikogu otsustab linnapea ja vallavanema, peaks ta ehk ka osavalla või linnaosa juhi määrama? See annaks ka teistsuguse mandaadi selle osavalla juhile.
|
|
Neeme Suur
See on väga konstruktiivne ettepanek. See on veel üks samm tegelikult osavalla või linnaosa institutsionaalse legitiimsuse tõstmiseks. See eelnõu, mis praegu meil käes on, on pigem ettevaatlik. See tähendab seda, et ta ei tõstnud valla kui terviku mõttes osavalda välja täitevvõimu valdkonnast. Ta jättis ta täitevvõimu valdkonda ehk siis linnapea või vallavanem teeb ettepaneku linnavalitsusele või vallavalitsusele ja nemad määravad ametisse eelnõu kohaselt halduskogu nõusolekul osavalla või linnaosa vanema. Aga sinu ettepanek on kindlasti konstruktiivne ja seda võiks täiesti arutada. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Paul-Eerik Rummo, teine küsimus!
|
|
Paul-Eerik Rummo
Aitäh! Kindlasti on väga austusväärne printsiip see, et inimeste asju otsustatakse nii lähedal neile, kui vähegi võimalik. Aga kuidas nüüd lugu on? Siin on kirjas eelnõus ja te rõhutasite ka korduvalt seda aspekti, et halduskogu pädevus kehtestatakse valla- või linnavolikogu poolt, pädevuse määr ja pädevuse iseloom, nagu ma aru saan, ja seega jääb nagu võimalus, et valla- või linnavolikogu võib määratleda selle pädevuse sellisena, et võiks tõepoolest kõne alla tulla termin otsustusorgan või juhtimisorgan halduskogu kohta või sellisena, et ta on mingisugune ebamäärane esindusorgan, kelle puhul kehtivad siis eeskätt vastava paragrahvi 6. ja 7. lõige, keda suvatsetakse ära kuulata üldjuhul. Kuidas te umbes kujutlete, kui palju võiks tekkida reaalsuses neid olukordi, kus see pädevus määratakse tõesti nii, et me saame rääkida kohalike asjade otsustuskogust halduskogu näol?
|
|
Neeme Suur
Selleks, et halduskogu jõustada, see sõltub eelkõige selle osavalla või linnaosa põhimäärusest, mille kehtestab volikogu, ja selle põhimääruse raames on võimalik anda halduskogule selliseid funktsioone, nagu omavalitsus ette näeb. See on selles mõttes õige mõttekäik, et ühel hetkel, kui volikogu läheb halduskogu funktsioonide olulisele suurendamisele, siis võiks tekkida kolleeg Koka poolt esitatud küsimus, et kas siiski ei peaks olema volikogu ise see, kes halduskogu paika paneb ja ka osavalla- või linnaosavanema paika paneb. See on tegelikult tehniline arutelu, mitte tehniline, vaid õigemini selline halduspoliitiline arutelu ja nüanss selle asja juures. Eelnõu ütleb, et volikogu võib määrata kindlaks need küsimused, mida ei otsustata ilma halduskogu seisukohata. Ma veel kord ütlen, et see eelnõu on pigem ettevaatlik lihtsalt selleks, et mitte minna seda libedat teed, nagu siin Vabariigi Valitsuse seisukoht ütleb, et kas ei minda vastuollu Euroopa kohaliku omavalitsuse harta artikli 6 lõikega 1, mis ütleb seda, et me ei tohiks väga sügavalt omavalitsuse toimetamisse sisse minna. See eelnõu jätab omavalitsusele väga suure otsustusõiguse, ta määraks põhimõtteliselt kindlaks kaks põhimõtet. Üks põhimõte on see, et halduskogu on olemas, ja teine põhimõte on see, et kui linnaosavanemat või osavallavanemat määratakse, siis võetakse arvesse halduskogu seisukoht ja see vanem on ka selle halduskogu ees aruandekohustuslane. Kolm sellist põhilist põhimõtet. Ja ülejäänu jääb tegelikult juba omavalitsuse enda sisemiseks korralduseks. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!
|
|
Tarmo Tamm
Aitäh, juhataja! Lugupeetud kolleeg! Olen ise olnud selle juures, kus ma olen kolm osavalda likvideerinud ja need osavallad tekitasid paraku rivaalitsemist ja raha ebaotstarbekat kasutamist. Ühte osavalda ehitati kool, mida tegelikult polnud sinna üldse vaja, aga kuna kahel osavallal oli see olemas, pidi ka kolmas selle saama. Ma küsin selle halduskogu kohta. Ma küsin, et milline mandaat on halduskogul. Tegelikult saavad ainult kinnitada need inimesed, kes on saanud rahvamandaadi, kas läbi volikogu või siis volikogu poolt valitud. Aga mis mandaat on halduskogul, kes neid valib? Rahvas ei ole seda valinud.
|
|
Neeme Suur
Halduskogude moodustamisel on ka praegu erinevad praktika. Tallinna praktika on selline, et halduskogud moodustatakse inimestest, kes osalesid omavalitsuse valimisel ja kellel on mingisugune häälte saak sealjuures olemas. Eelnõu kohaselt on see regulatsioon jäetud omavalitsuse sisemiseks otsuseks, et kes moodustavad halduskogu, kes sinna kuuluvad. Eelnõu küll ütleb, et need inimesed ei tohi kuuluda haldusaparaati, ei linnavalitsuse ega ka näiteks linnaosa- või vallavalitsuse või osavalla haldusaparaati, selleks et ei tekiks ringkäendust seal sees. Aga halduskogu koostamine või kokkusaamine on põhimõttes jäetud omavalitsuse sisemiseks otsustamiseks. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Aivar Kokk, teine küsimus!
|
|
Aivar Kokk
Me oleme palju rääkinud haldusreformist ja ma saan aru, et see eelnõu on, nagu sa oled ise öelnud, natukene sellest ajendatud. Võib-olla on üks võimalus suurvaldade tekkimiseks see, et praegustest vallavanematest tekiksid osavaldade juhid? Siis oleks 4 aastaks neile koht ja palk kindlustatud, nii nagu Soomes 5 aastaks kindlustatakse palk vallavanematele ja linnapeadele.
|
|
Neeme Suur
Aitäh! Ka see on huvitav mõte. Haldusreform on meil väga pikaajaline protsess olnud ja nagu ma alguses ütlesin, et parlamendierakondadel on siin erinevad seisukohad: ühel nii, aga teisel naa. See eelnõu kindlasti soodustaks omavalitsuste vabatahtlikku ühinemist ja looks ka positiivsema fooni omavalitsuste süvendatud koostööle üldse. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Ülo Tulik!
|
|
Ülo Tulik
Aitäh, istungi juhataja! Hea ettekandja! Selle seaduseelnõu üheks põhieesmärgiks, nagu te olete korduvalt öelnud, on vältida väiksema kogukonna kartust, et nende positsioon peale ühinemist nõrgeneb. Praktikas on seni lahendatud need küsimused osapoolte lepinguga, liitumislepinguga nimelt. Kas te võite selgitada, miks teie poolt algatatud seaduseelnõu toimib paremini kui osapoolte vahel sõlmitud liitumisleping? Aitäh!
|
|
Neeme Suur
Aitäh! Sellel lihtsal põhjusel, et liitumisleping on võlaõiguslik suhe, see seaduseelnõu loob seadusandliku raamistiku. Võlaõiguslik suhe on alati oma kestvuselt või pidavuselt nõrgem kui seadusest tulenev toimimisvorm. Liitumisleping – me teame, et kõigepealt on niimoodi, et ta on kindlasti kehtiv ainult ühe perioodi ja nii nagu ka kõigi lepingutega, nii on ka liitumislepinguga niimoodi, et seda kas täidetakse või ei täideta. Huvitav on selline hetk, kus jubal valimistejärgselt liitumislepingut eiratakse – see on hästi huvitav moment, kes asub kogukonna õiguste kaitsele juhul, kui liitumislepingut eiratakse ja kogukonna õigusi riivatakse sellega. Siis peab keegi kogukonna esindajatest asuma kogukonna kaitsele. Juhul kui oleks tegemist sellessamas situatsioonis eelnõukohaselt moodustatud osavallaga või linnaosaga, siis oleks kindlasti olemas võimalus kogukonna huve kaitsta. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Aare Heinvee!
|
|
Aare Heinvee
Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Küsimus on identiteedi kohta. Kes oleks kogukondliku identiteedi kandja sinu arvates? Kas on see mingi asula, küla? Mõned aastad tagasi kinnitati ju maakondades sotsiaalse infrastruktuuri teemaplaneeringud ja seal tulid välja väga selged kogumid, mida nimetati kantideks. Kuidas tagada, et need identiteedi kandjad oleksid esindatud osalusdemokraatias ehk volikogus? Aitäh!
|
|
Neeme Suur
Väga hea küsimus jällegi! Ma saan ainult vastata, et osavaldade jõulisem rakendamine, osavaldade institutsiooni laialdasem kasutamine omavalitsuslikus halduskorralduses kindlasti aitab kaasa identiteedikogukondade säilimisele. Sellega ka seesama eelnõu toetab identiteedikogukondade säilimist. Praegusel hetkel on muidugi erinevad võimalused nii vabatahtliku koostöö, kodanike koostöö kui ka asumiseltside näol. Samas, kui me räägime esindatusest, siis me võime rääkida ka valimisringkondade moodustamisest liitumisjärgsel perioodil ja läbi valimisringkondade mingi kindla arvu delegaatide valituks osutumisest ühest kindlast omavalitsusest. Aga sellisel hetkel me räägime ikkagi omavalitsusest, liituvast omavalitsusest ja tema territooriumil toimivast valimisringkonnast, aga mitte niivõrd kogukonnapõhisest. Mida väiksem on omavalitsus, seda sarnasemad on omavalitsuse piirid kogukonna piiridega. Kui omavalitsus muutub suuremaks, siis kodukonnad võivad jääda üksi selles süsteemis. Ja nii ka seesama eelnõu tegelikult räägib osavaldadest eelkõige kui endiste omavalitsuste ehk siis ka identiteedikogukondade positsiooni säilitamisest ja tugevdamisest liitumisjärgsel perioodil. See aitab otseselt kaasa vähendada kogukondade hirmu vähema esindatuse või väiksema ärakuulamisvõimaluse ees, mida nad kardavad liitumisjärgselt. Selles mõtes on tegemist otseselt vabatahtlikku liitumist toetava eelnõuga. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Tarmo Tamm, teine küsimus!
|
|
Tarmo Tamm
Aitäh! Hea ettekandja! Ma küsin selliselt: halduskogusse võib saada inimene, kes sai kohalike omavalitsuse valimistel näiteks ainult 3-5 häält, kuidas sellise häältesaagiga inimene hakab vetostama linnaosavanema valimist? Aitäh! Mis mandaat tal on selle jaoks, et ta saab vetostada?
|
|
Neeme Suur
Lõppkokkuvõttes ei ole siin tegemist kahetasandilise omavalitsusega. Kui me tahaksime tekitada kahetasandilise omavalitsuse, moodustaksime me osavalla ja annaksime tema halduskogule täielikud volitused. Milline mandaat on halduskogul? Halduskogu saab oma mandaadi valitud linnvalitsuse ja volikogu kaudu, kes on saanud oma mandaadi rahvalt.
Selle asja juures on kaks nüanssi. Üks nüanss on see, et seesama valitud linnavalitsus ja volikogu peavad selle halduskogu moodustama kohapeale, kui nad on kokku leppinud, et neil on osavallad või linnaosad. Ja järgmine nüanss on, et sellel halduskogul on õigus kaasa rääkida oma vanema valimisel. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Lembit Kaljuvee!
|
|
Lembit Kaljuvee
Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Lugedes seda eelnõu ja kuulates arutelu siin saalis, on jäänud ja süveneb mulje, et tegemist on päris asjaliku ja vajaliku seadusega. Kahjuks teeb komisjon ettepaneku seda asja mitte enam edasi arutada. Mis sa arvad, mis on selle põhjuseks? Kas ei taheta selle haldusreformi temaatikaga tegelda või on lihtsalt küsimus selles, et see on nagu valelt poolt, ma mõtlen opositsiooni poolt esitatud eelnõu ja sellepärast on komisjoni poolt tehtud ettepanek hääletada välja? Aitäh!
|
|
Neeme Suur
Aitäh! Seda, miks komisjon eelnõu ei toetanud, saame me küsida komisjonipoolselt ettekandjalt, kes kohe pärast mind pulti tuleb, aga mida mina arvan? Ma arvan seda, tõsi ta on, et struktuursete muudatuste loomine omavalitsusliku halduskorralduse tõhustamiseks on mingil moel alati keeruline. Lihtne on öelda, et olge kõik tublid, liitume, me anname teile liitumispreemiat natuke juurde, vaatame, et ühistranspordiga asjad sassi ei läheks, ja see on selline hea ja lihtne lähenemisviis, kõik hääletavad poolt, kõik on rõõmsad, aga tegelikultei anna see meile sellist efekti, nagu me tahaksime. Kui me tegelikult tahame, et omavalitsused vabatahtlikult liituksid, siis selleks peavad olema ka põhimõttelised formaal-struktuursed võimalused ja raamid ja see eelnõu natukene, ettevaatlikult küll, mitte hundi kombel hammustades, vaid läheb ettevaatlikult omavalitsuse toimimise struktuur-formaalsesse maailma ja räägib sellest, et selleks et omavalitsused oleksid julgemad liituma, võiks osavalla või linnaosa staatus olla tugevam, kui ta praegu on. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Aare Heinvee, teine küsimus!
|
|
Aare Heinvee
Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Ma natukene jätkaksin eelmise küsimuse laiendusena, kuigi eelnõu eesmärk on väga hea, ma väga toetan seda, siis näinud ise kahe omavalitsuse ühinemist väga lähedalt ja analüüsinud ka teisi analooge, jõudsin ma huvitavale järeldusele. Kui enne ühinemist olid külad, võib isegi öelda mugavustsoonis, nad olid kellegi väga kindla hõlma all, siis pärast ühinemist tundsid nad, et peavad end kätte võtma, enda kallal tööd tegema, et mitte pildilt kaduda. See andis hämmastavalt positiivseid tulemusi. Nad tulid pildile, neil oli väga selge eristus, identiteet ja lõpuks olid kõik väga rahul. Milline on sinu arvamus niisugusest protsessist?
|
|
Neeme Suur
See protsess, mida sa kirjeldad ehk kodanikuühiskonna aktiviseerumine sellel hetkel, kui omavalitsus kaugeneb, on üks positiivne efekt, mis kaasneb omavalitsuste liitumisega. Aga miks see ei ole täielikke lahendusi pakkuv? Sellepärast, et sedasama kodanikuühiskonda on võimalik suhteliselt kergelt ignoreerida nii eskvalitsuse kui ka kohaliku omavalitsuse tasemel. Selleks ka püüd veidikenegi muuta formaalstruktuuri konkreetsemaks, selleks et ka kodanikualgatus saaks end väljendada läbi kohaliku esindusorgani. Heaks näiteks on siinjuures praegu seesama Läänemaa liitumisprotsess, kus ühe omavalitsuse poolt tuli ettepanek moodustada uude kokkuliidetavasse omavalitsusse külavanemate kogu institutsioon, aga paraku ei olnud teised läbirääkijad laua taga sellega nõus ja seda punkti liitumislepingusse sisse ei tulnud. See tähendab ka, et kodanikuühiskonna toimimine on ääretult vajalik ja kui kodanikuühiskond on väga jõuline, siis on ta ka väga mõjus. Eriti kui me räägime hajaasustatud piirkondadest ja eriti kui me räägime nö servaaladest, siis formaalse toe pakkumine ja seadusele toetuva võimaluse pakkumine kindlasti aitab kaasa nende esindatusele. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh. Palun, Deniss Boroditš!
|
|
Deniss Boroditš
Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Mu küsimus puudutab halduskogu moodustamist ja selle mõju. On olemas kaks varianti, kas halduskogu moodustatakse siis valimistulemuse tagajärjel ja näiteks, olles valitud Tallinna linnas, ma tean, näiteks praegused halduskogud, kus istuvad 5, 7 või 20 häälega liikmed, siis rääkida, et just see on nagu see rahva poolt saadud mandaat, päris õige nagu ei ole. Ja teiselt poolt, teine moodustamisviis näiteks, kui volikogu määrab halduskogu liikmed, kas siin ei oleks teie arvates oht, et see hakkab olema võimuloleva linnavalitsuse või vallavalitsuse käepikendus? Ka siis on oht, et sellest organist ei saa rahva esindajat. Mis te arvate sellest? Aitäh!
|
|
Neeme Suur
Jah, mõlemad ohud on reaalsed ja eksisteerivad. Ühel puhul me võime öelda, et inimene kandideeris, ta ei saanud hääli, keda ta siis esindab? Mis puudutab väiksematesse omavalitsustesse, siis seal on teinekord niimoodi, et kui omavalitsuse volikogu koosseis peab vahetuma, kui nad näiteks ei suuda vallavanemat valida või eelarvet kinnitada, siis nad vahetuvad terves tükis ja siis esindab seda omavalitsuses n-ö teise ringi või kolmanda ringi koosseis, kelle häälte arv võib olla suhteliselt madal. Igal juhul on nad osalenud kohaliku omavalitsuse valimisel, nad on näidanud üles valmidust omavalitsuse töös kaasa rääkida.
Teine küsimus, kas ta on käepikendus või ta ei ole käepikendus? Olemasolevas olukorras igal juhul on selline tunne, et osavalla või linnaosa halduskogu ja eriti vanem ongi valla- või linnavalitsuse käepikendus, kui otseselt linnapea või vallavanema käepikendus. See eelnõu ei tungi väga sügavale halduskogu moodustamise põhimõtetesse vaid jätab selle omavalitsuse enda otsustada. Aga samas ta annab halduskogule suuremad funktsioonid, mitte palju suuremad, aga eriti need, mis puudutavad vanema määramist ja sellega seoses halduskogu positsioon kindlasti tugevneb. Kui halduskogu positsioon tugevneb, siis sellele pööratakse kindlasti rohkem tähelepanu. Kui pööratakse rohkem tähelepanu, siis see saab olema poliitilise dispuudi objektiks, igatahes kohapeal. Ma arvan, et see eelnõu pigem toetab halduskogu positsiooni. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Tiina Lokk-Tramberg!
|
|
Tiina Lokk-Tramberg
Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Kas te olete mõelnud selle eelnõu koostamise juures ka, et osavaldadel on olemas mingid moodustamise piirid? Kui suur peaks olema see elanike arv, kellel oleks õigus moodustada osavalda? Osa valdasid on ju ka nii väga pisikesed. Ega see Nõvagi väga suur ei ole.
|
|
Neeme Suur
Aitäh! Piire määratud ei ole. Nõva on päris pisike. Piirissaarele tehti ettepanek liituda Kallastega, nad ei tahtnud. Nad on veel pisemad. Kindlasti inimeste hulga või arvu järgi osavalla mittemoodustamist määrata ei saa. Küll aga võimaldab see regulatsioon paindlikult läheneda osavalla funktsioonile. Igal osavallal on ju tegelikult oma põhimäärus ja see võimaldab suuremale osavallale anda rohkem funktsioone, väiksemale vähem funktsioone – täpselt nii, nagu kohapealne võimekus seda võimaldab. Nii et selle eelnõuga tekib ka paindlikkus osavaldade või linnaosade toimimisse. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Neeme Suur! Ma palun kaasettekandeks kõnetooli maaelukomisjoni liikme Priit Sibula!
|
|
Priit Sibul
Aitäh, austatud koosoleku juhataja! Head kolleegid! Maaelukomisjon arutas seda eelnõu nädala eest teisipäeval, 7. mail. Ma pean ütlema, et see arutelu oli seal suhteliselt sarnane nagu täna siin. Need teemad, mis kolleeg Neeme Suurele esitati, käisid meil kõik seal komisjonis ka läbi. Nii et ma väga pikalt ei peatu.
Mõne sõnaga siiski sellest indentiteedi teemast. Me vaidlesime, kas see on asustus- või haldusüksusepõhine, erinevatel inimestel oli veidike erinev arusaam. Eelnõu idee oli üldiselt kõigile komisjoni liikmetele arusaadav ja tundus õilis, aga minu meelest kõigil komisjoni liikmetel ei tekkinud küll veendumust, et selle eelnõu vastuvõtmisega võiksid realiseeruda need eesmärgid, mida võiks lugeda eelnõu seletuskirjast.
Teine küsimus, mis lisaks identiteedile oli, oli juhtimine. Paljudele tundus, et pigem läheb juhtimisstruktuur veel keerulisemaks. Kui see halduskogu peaks kohustuslikus korras moodustatama ja sealtkaudu hakkama linnaosa või vallaosa vanemaid aktsepteerima või nii-öelda tagasi kutsuma, siis kelle ees see linnaosa vanem või vallaosa vanem vastutab – on see volikogu, linnavalitsus või halduskogu?
Ja ma arvan, et kolmas kõige olulisem teema, mida siin küsis ka kolleeg Deniss Boroditš, oli, et kuna ei ole eelnõus kirjeldatud, kuidas halduskogu moodustatakse, kas siis need eesmärgid, mida võiks justkui välja lugeda, et kui me räägime väikesest liituvast omavalitsusest, et äkki pannakse sinna vallaosa vanemaks inimene, keda kohalikud ei tunne või ei aktsepteeri. Eelnõu ei sätesta seda, kuidas halduskogu moodustatakse. Nii nagu oli juttu, üks võimalus on, et halduskogu liikmed määratakse, siis aga ei saa olla keegi veendunud, et määratakse sinna kas kohapeal olevad inimesed või inimesed, kes toetavad kohalikku vallaosa vanemat. Nii et selles mõttes ei saa olla veendunud, et see eelnõu seda eesmärki võiks täita. Kas see üldse sellisel kujul mõistlik on?
Need teemad käisid meil läbi. Aga loomulikult alates Risti vallast kuni Tallinna linnani erinevad omavalitsused ja erinevad kaasused ja isiklikud kogemused on komisjoni liikmetel.
Lõpetuseks tegi komisjon otsused: esiteks, komisjonipoolseks ettekandjaks määrata mind, teiseks, et eelnõu oleks täiskogu päevakorras täna ja teha ettepanek eelnõu lükata tagasi, mille poolt oli neli, vastu kaks ja erapooletuid üks. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Suur tänu! Palun, Kalev Kotkas!
|
|
Kalev Kotkas
Tänan, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Demokraatial on kaks kuldreeglit: võim ei tohi rahvast kaugeneda ja otsustamine peab toimuma madalaimal võimalikul tasemel. Valdade ühinemisel on keskusest kaugemate piirkondade inimestel just need hirmud, et võim ja otsustamine kaugenevad. Meie eelnõu maandab neid hirme ja soodustab selle läbi valdade vabatahtlikku ühinemist. Koalitsioonile selline lähenemine ei sobi. Kas teil on mingi oma ja parem lahendus või te tõesti arvate, et lahkuvatele vallavanematele kompensatsiooni maksmine silub kõik probleemid? Aitäh!
|
|
Priit Sibul
Aitäh! Esiteks ma ei tea, kui te räägite koalitsiooni ja opositsiooni nimel, kas see vastab päriselt tõele. Ma olen rääkinud ka mõne opositsiooniliikmega, kelle puhul ma küll ei ole selle eelnõu toetamisel sellist entusiasmi märganud. Esiteks ei pruugi see teie küsimuse püstitus õige olla, et koalitsioonil on ühed ja opositsioonil teised eesmärgid ja arusaamised. Loomulikult meile ka meeldib, et otsused tehakse rahvale võimalikult lähemal. Kui me räägime väikestest ja maaomavalitsustest, siis kindlasti külaliikumise ja külade institutsioon on see, mis jõudu juurde saab. Võib-olla me peame ühel hetkel tulema siia ja arutama, et kas selle institutsioneerimine või n-ö elu mängib ise mingid käigud meile kätte, et inimesed muutuvad aktiivsemaks ja osalevad omavalitsuse töös rohkem. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Neeme Suur!
|
|
Neeme Suur
Aitäh! Hea ettekandja! Mitu korda on juttu olnud sellest, et eelnõu üks puudus on see, et eelnõu ei määra kindlaks halduskogu määramise korda. Kas selles osas oli komisjonis ka konkreetseid ettepanekuid, kuidas eelnõu täiendada niimoodi, et halduskogu moodustamise kord eelnõus selgemini välja tuleks?
|
|
Priit Sibul
Ei, komisjonis seda küsimust ei arutatud, küll aga see oli siin enne, kui teie ette kandsite. Tõenäoliselt siin kaks võimalust on, kas valimiste tulemuse ja häälte järgi või siis määrata. Ütleme, et nii voorusi kui ka puudusi on mõlemal verisoonil.
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Inara Luigas!
|
|
Inara Luigas
Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Täna siin saalis on nii mõnigi öelnud, et seda seaduseelnõu nimetatakse just ühinemise hirmude maandamise seaduse eelnõuks. Mina olen sellega täiesti päri ja ütleksin, et see seaduseelnõu ikkagi tabab teatud mõttes naelapea pihta. Riik on taandanud oma funktsioonid küladest, külakeskustest, omavalitsustest, ääremaad ongi ääremaastumas ja inimestel on kohaliku omavalitsuse uks ainukene, kuhu nad lähevad murega. Nüüd, kui toimub haldusreform, on teadagi, et väikeste omavalitsuste inimesed kardvad, mis saab edasi, kes jääb esindama nende kogukonda. Minu arvates see seaduseelnõu just pehmendab kogu seda haldusreformi. Kas regionaalminister on ka seda seaduseelnõu lugenud ja mida tema arvab sellest?
|
|
Priit Sibul
Ma eeldan küll, et regionaalminister on seda eelnõu lugenud, sest ta käis meil ka komisjonis koos ametniku Ave Viksiga seda eelnõu tutvustamas ja valitsuse seisukohti kirjeldamas. Neeme Suur kirjeldas, millised on valitsuse seisukohad, ja eks need ongi regionaalministri ettevalmistatud vastused. Ma ei saa teiega selles mõttes nõus olla, et ma elan ka Sangaste vallas ja seal on vallavanem samast parteist, kust see eelnõu tuleb. Ma ei tea, kas ta esindab mind või ei esinda, aga me saame üsna hästi läbi ja kõik oma asjad aetud, aga üldiselt ei ole mul siiamaani olnud väga vaja ühtegi asja seal vallas ajada. See uks on tõesti olnud avatud, aga ma olen sealt sisse läinud sellepärast, et me tunneme teineteist, mitte seepärast, et mul oleks seal vaja mõni asi lahendada, ja ma ei tea ka, kui palju neid teisi inimesi on. Nii et selles mõttes ärme ajame sassi kogukondlikku liikumist ja seda, et inimestel pole kellegi muuga suhelda ja siis nad lähevad ja suhtlevad vallavanemaga. Ma arvan, et päris selleks ei ole meil ikka omavalitsusjuhti vaja.
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Priit Toobal!
|
|
Priit Toobal
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Käesolev eelnõu, mida me arutame, puudutab ka Tallinna linna omavalitsusena ja teatavasti on parlamendiliikmed moodustanud Tallinna linna toetusrühma. Ma küsin, et kui komisjonis see küsimus arutluse all oli, kas ka Tallinna toetusrühma esindaja oli kutsutud seda küsimust arutama ja missugune on Tallinna toetusrühma seisukoht selles küsimuses.
|
|
Priit Sibul
Aitäh! Keegi komisjoni liikmetest ei öelnud, et ta on Riigikogu Tallinna toetusrühma liige ja väljendab kuidagi selle toetusrühma seisukohti, nii et minule teadaolevalt vähemalt eraldi see teemana ei tõusnud, et Tallinna toetusrühm ühte- või teistpidi selles küsimuses midagi arutas.
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Palun, Reet Roos!
|
|
Reet Roos
Hea ettekandja! Kas komisjonis sai selgemaks, kelle ees osavalla- või linnaosavanem reaalselt vastutust kannab – kas volikogu, vallavanema või halduskogu ees? Kas sai sellest räägitud? Aitäh!
|
|
Priit Sibul
Aitäh! Ei, täit selgust ei saanud. See oli üks probleem, mis komisjonis arutlusel oli ja mis selles mõttes jäi püsti. See eelnõu konkreetselt ei käsitle seda teemat, aga ma arvan, et Neeme Suur enne oma arvamuses andis sellele vastuse sellisel kujul, nagu ta siin eelnõus ette on nähtud. Aga üksmeelset arusaamist, et see struktuuri korrastaks ja muudaks lihtsamaks, kindlasti komisjon sellisele järeldusele ei jõudnud.
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Deniss Boroditš, teine küsimus!
|
|
Deniss Boroditš
Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Mul on suhtpraktiline küsimus. Te ütlesite, et idee iseenesest on väga hea, me räägime halduskogu funktsioonide suurendamisest. Minu mäletamist mööda olles Tallinna linnas tööl, nii Reformierakond kui ka IRL on alati seisnud selle eest, et halduskogul võiks olla rohkem volitusi, pädevusi ja eriti just näiteks linnaosavanema valimisel. Samas muidugi te ise ütlesite, et on väga palju küsimusi, mida vaja lahendada. Miks siis komisjon otsustas selle eelnõu tagasi lükata ja võib-olla konstruktiivsem oleks selle asemel mõelda, kuidas head ideed paremini teostada? Aitäh!
|
|
Priit Sibul
Aitäh! Ma ei ole Tallinnas kunagi töötanud, aga üks teema, mis seoses Tallinnaga läbi käis, oli küll see, et kui varasemalt on volikogu enne võtnud arvesse halduskogude seisukoha planeeringute teemades, siis viimasel ajal seda väga pole olnud. Ma ei oska öelda, kui tihedalt kunagi üks või teine erakond on tahtnud konkreetselt linnaosavanemate määramisel või määramata jätmisel kaasa rääkida, see ei tulnud komisjonis esile. Aga komisjon, nagu ma teile ütlesin, tulemus oli selline, et päris üksmeelne see otsus ei olnud. Eelnõu algatajad olid loomulikult seda meelt, et sellega võiks ja peaks edasi minema. Enamus oli teist meelt ja selliselt see kujunes. Nende kolme peamise seisukoha pealt see arvamus selliseks kujunes. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun Neeme Suur, teine küsimus!
|
|
Neeme Suur
Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Teadaolevalt käib just praegumööda maakondi ringi regionaalministri meeskond, esineb omavalitsuste ees ja tutvustab tõmbekeskustepõhist haldusmudelit ja innustab omavalitsusi selle haldusmudeli suunas liikuma. Kuuldavasti ei ole see vastuvõtt väga soe. Omavalitsused on pigem ettevaatlikul või pigem tõrjuval seisukohal ja räägivad põhimõtteliste muudatuste vajadusest. Mis te arvate, kas see teema, mida me siin täna arutame, võiks äkki toetada regionaalministri toiminguid või kui kaugele regionaalminister oma praeguse protsessiga välja jõuda loodab? Aitäh!
|
|
Priit Sibul
Aitäh! See küsimus oleks vist rohkem paslik ministrile. Haldusreformi teemat on Eestis aetud rohkem kui kümme aastat ja minu erakonnakaaslastest ministrite poolt vist alustas sellega juba 2000. aastate alguses minister Tarmo Loodus. Kahjuks nii, nagu sa, Neeme, ise siin puldis ütlesid, eri erakondadel on erinev arusaam, ja ütleme, et see arusaam, nagu sa ka kirjeldasid, et midagi on vaja teha, on ka omavalitsustes olemas. Kahjuks ei suuda me veel kokku leppida selles, et nii-öelda ühise meeskonnaga sinnapoole liikuda ja kokku leppida, kuhu me siis liigume. Aga see, et me kümne aastaga oleme jõudnud arusaamisele, et mingeid muudatusi on vaja, võib-olla tuleb sellest juba rõõmu tunda ja äkki lähiaastad toovad ka selle ühise arusaamise meile, kuhu me liikuma peame. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Valdo Randpere!
|
|
Valdo Randpere
Aitäh! Ma sain oma küsimusele natuke inspiratsiooni sinu vastusest Priit Toobali küsimusele ja selle kaudu tegelikult riputati soola minu valutavatesse haavadesse. Tõepoolest, selle seaduse eelnõuga sotsid, kuigi nad tavaliselt räägivad palju heast seadusloome tavast ja kaasamisest, siis Tallinna toetusrühma poole isegi ei pöördutud mitte. Nüüd on minu küsimus: teine teema, mida sotsid hea meelega edendavad, on soolise võrdõiguslikkuse teema, kas sellele eelnõule on tehtud ka mõjuanalüüs lähtuvalt soolise võrdõiguslikkuse aspektist? Aitäh!
|
|
Priit Sibul
Aitäh. Sellist analüüsi tehtud ei ole ja keegi ei ole ka pöördunud taotlusega, et me soolise võrdõiguslikkuse küsimust selles valdkonnas peaksime uurima. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh. Palun, Eiki Nestor!
|
|
Eiki Nestor
Ma olen mõelnud, mis võiks olla kellelgi selle eelnõu vastu? Kujutan ette, et kuna meil on valdav praegu selline "võitja võtab kõik" mentaliteet, ei saaks näiteks Tallinnas, kes iganes võimul on, suvalist topskit panna mingit linnaosa juhtima, lihtsalt peab kohaliku kogukonnaga arvestama. Kas see ongi see põhiline põhjus, miks tegelikult valdade ühinemisele kaasa aitav eelnõu jääb komisjoni otsusel lõpuni lugemata? Tallinn versus muu Eesti, kas see on see põhiline põhjus ja me arvame jätkuvalt, et kui on keegi valimised võitnud, siis ta määrab oma linnaosa vanema või osavalla vanema ja teeb mis tahab, või hakkaks nagu mingitpidi teist teed käima?
|
|
Priit Sibul
Aitäh. Ma kahjuks ei näe või ei saa aru, nagu ma alguses väitsin, et see eelnõu kuidagi selle protsessi teistpidiseks keerab. Kuna ei ole kirjeldatud, kuidas halduskogud kokku kutsutakse, siis tegelikkuses jätkub täpselt see olukord, mida te nimetate, linnaosavanemateks või osavallavanemateks nimetatakse ikka need, keda tahetakse. Selles mõttes see eelnõu minu meelest küll sellele niiöelda teie poolt tõstatatud probleemile mõistlikku lahendust ei anna. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Viktor Vassiljev!
|
|
Viktor Vassiljev
Aitäh proua juhataja! Hea ettekandja! Siin küsiti topskite kohta. Vaadake, halduskogusse satuvad ju need inimesed, kes volikogusse läbi ei läinud, nii et nad on kindlasti kogukonna esindajad, aga juba selle valimisprintsiibi järgi sugugi mitte kõige paremad, vaid nimekirjast kõige viletsamad. Nii et ma ei tea, kui nad valivad seal omasuguse – ma ei hakka nüüd terminit kordama –, siis ma kahtlen, kas see valik oleks kõige kvaliteetsem. Aitäh!
|
|
Priit Sibul
Aitäh! See on küll vist üks väheseid küsimusi, kus ma pean teiega sama meelt olema.
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Eiki Nestor, teine küsimus!
|
|
Eiki Nestor
Austatud komisjoni kaasettekandja! Et selle eelnõu puhul Reformierakond ja Keskerakond on üksmeelel, see ei ole mulle üllatus. Et sina ka sama meelt oled, see on küll. Milles põhjus?
|
|
Priit Sibul
Ma olen õige pikalt rääkinud ja küsimus on see, et kas ma olen selle eelnõu vastu. Pigem ütleksin, et ma ei toeta seda eelnõu, sest ma ei näe, et see aitaks lahendada neid probleeme, mida sa ka ise oma küsimustega tõstatad. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Inara Luigas, teine küsimus!
|
|
Inara Luigas
Aitäh! Austatud ettekandja! Olles elanud väikeses omavalitsuses ja rääkinud paljude inimestega, tean, et tegelikult paljud inimesed arvavadki, et võiks olla selline halduskogu ja esindus liituvas suuremas omavalitsuses. Sa oled siin Riigikogus ka Setumaa toetusrühma esimees ja Setumaal on palju kordi ju kõlanud mõte ühe suure Setumaa valla loomisest. Paljud inimesed ongi arvamusel, et kui näiteks keskus tuleks Värskasse, siis oleks väga loogiline, et oleks osavallad, mis jääksid praeguste valdade piiridesse ja elu läheks edasi. Kas sa oled küsinud nendelt inimestelt, omavalitsusjuhtidelt, milline on Setumaa valdade inimeste seisukoht selle seaduseelnõu juures? Aitäh!
|
|
Priit Sibul
Aitäh! Ei ole küsinud, aga reedel sõisin Meremäe inimestega Värskas ja Mikitamäel ringi ja mitte ükski inimene seda teemat ei tõstatanud. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Kajar Lember!
|
|
Kajar Lember
Aitäh! Hea ettekandja! Ma küsiks seda, kui see eelnõu peaks mingi ime läbi vastu võetama, kas sinu hinnangul omavalitsuse juhtimine just inimeste poolt vaadates läheks halvemaks, paremaks või ei muutuks mitte midagi? Aitäh!
|
|
Priit Sibul
Aitäh! Ma jään seda imet ootama.
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Suur tänu! Rohkem küsimusi esinejale ei ole. Aitäh! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek oli eelnõu 401 SE esimesel lugemisel tagasi lükata ja me peame selle ettepaneku läbi hääletama. Valmistume hääletamiseks.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 401 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 65, vastu 23, erapooletuid ei ole. Seega on juhtivkomisjoni ettepanek vastu võetud ja eelnõu menetlusest tagasi lükatud. Head kolleegid, sellega on tänane istung lõppenud. Head päeva jätku ja kohtumiseni homme!
Istungi lõpp 12.14.
|
|
|
|