|
|
| XII RIIGIKOGU STENOGRAMM |
| V ISTUNGJÄRK |
| Esmaspäev, 13. mai 2013, kell 15:00 |
|
|
Toimetamata
|
|
| |
|
|
15:00 Istungi rakendamine
|
|
Esimees Ene Ergma
Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 14. töönädala esmaspäevast istungit. Head kolleegid, nüüd on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Kõigepealt ma palun kõnepulti Vabariigi Valitsuse esindaja. Proua Heili Tõnissoni, palun!
|
|
Heili Tõnisson
Austatud proua esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab välisõhu kaitse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Nimetatud seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. Aitäh!
|
|
Esimees Ene Ergma
Aitäh! Palun, kolleeg Mailis Reps!
|
|
Mailis Reps
Lugupeetud Riigikogu esinaine! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Käesolevaga tutvustaksin teile arupärimist haridus ja teadusminister härra Jaak Aaviksoole. Päris mitmeid Keskfraktsiooni liikmeid huvitaks praktiliste õppevahendite, töövahendite ja tööohutuse teema. Kindlasti mäletate te veel oma kooliajast tööõpetuse ja tehnoloogia ainet, kus sai meisterdada toredaid asju – kui mitte muidu, siis vähemalt emadepäevaks, mis on kindlasti igati kohane, möödunud pühapäeva arvestades ja sai rõõmustada võibolla oma vanaema ja tädigi. Kahjuks on aga kooli töövahendid üsna kulukad ja neid tööõpetuse ja tehnoloogia õpetajaid, kes võiksid olla uhked oma klasside üle, on üsna vähe. Õnneks ajaloos on olnud sel teemal ka riigihange, kuid tänaseks on ka need vahendid oma elu suuresti ära elanud ja sellest tulenevalt meid huvitakski, kas Haridus- ja Teadusministeeriumil on plaanis tehnoloogia ja tööõpetuse õpetajatele ja veel enam lastele ja noortele rõõmu valmistada ja järjekordne selline riiklik hange korraldada, või on neil muud võimalused õppevahendite soetamiseks? Ja kindlasti huvitaks ka, kuidas on plaanis õpperuume töökeskkonnana paremaks muuta, sest peamiselt on probleem ventilatsioonis. Aitäh!
|
|
Esimees Ene Ergma
Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud ühe seaduseelnõu ja ühe arupärimise. Kui seaduseelnõu vastab Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis otsustab juhatus selle menetlemise kolme tööpäeva käigus, aga kui arupärimine vastab antud seadusele, edastan ta otsekohe adresaadile. Nüüd palun järgmised teated.
Riigikogu juhatus võttis menetlusse Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni k.a 9. mail algatatud soolise võrdõiguslikkuse seaduse muutmise seaduse eelnõu ja määras selle juhtivkomisjoniks põhiseaduskomisjoni.
Edastasin Riigikogu liikmete arupärimised peaminister Andrus Ansipile ja sotsiaalminister Taavi Rõivasele. Riigikogu liikmed moodustasid transiidi- ja logistika toetusrühma. Nüüd palun kohaloleku kontroll! Kohaloleku kontroll Kohale registreerus 78 Riigikogu liiget, puudub 23.
Head kolleegid! Läheme nüüd selle nädala päevakorra kinnitamise juurde. Päevakord on teil laudadel ja panen selle nädala päevakorra kinnitamise hääletusele. Palun hääletada! Hääletustulemused Päevakorra kinnitamise poolt hääletas 74 Riigikogu liiget, vastu oli 3, erapooletuid oli üks. Päevakord on kinnitatud. Alustame tänase päevakorraga.
|
|
| |
|
|
|
|
1.
15:05 Vaba mikrofon
|
|
Esimees Ene Ergma
Kuna arupärimisi ei ole, siis palun registreeruda peale minu haamrilööki vabale mikrofonile. Palun! Kuna kõne... Head kolleegid, ma teen pausi, palun reageerida kiiremini! Palun, kolleeg Helmen Kütt!
|
|
Helmen Kütt
Austatud proua eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Eile tunnustati emasid, neile pühendati kõnesid, lauldi, valiti ka aasta ema – tubli Hiiumaa naine, kes on 17 lapse ema. Ütlen meelega ema, sest 12 kasulast on teda just sellisena nimetanud. Tegelikult on iga pere jaoks see aasta ema just see, kes nende peres askeldab, kes ärkab esimesena, uinub viimasena ja sedagi poole lauga. Kindlasti peeti lähedaste poolt lillekimbuga meeles ka neid emasid, kelle maised teed lõppenud ja kes vaid heade kaitseinglitena oma kalleid ja lähedasi jälgivad ja hoiavad. President oma tähtpäevakõnes tõi välja rõõmu ja tunnustuse kõrval aga ka murekohad ja lubage mul tsiteerida: "Oleme rääkinud neist, kellele emaks ja lapseks olemisest on saanud majanduslik, füüsiline ja eelkõige vaimne koormus. Me räägime omaste hooldajatest ja hooldusest. Me räägime nendest peredest, kus rõõmude kõrval elavad ka vaev ja valu. See teema on just sedavõrd valus ja sedavõrd oluline, et sellest peab rääkima ausalt, nii nagu asjad on."
Räägime ausalt. Täna oleme olukorras, kes omaste hooldus- ja üldse sotsiaalhoolekande ning hooldusravi korralduses loobitakse kohustus tasuda kohamaksu kui palli riigi ja omavalitsuste vahel ning lõpuks langeb see raske kohustus, tasumise kohustus laste ja lastelastele. Olukorras, kus eaka inimene enese pension (ja seda vaid Eesti keskmist pensioni saava inimese korral) katab kohamaksust hoolekandeasutuses heal juhul vaid 60%, kus hooldekodu kohamaksud on vahemikus 500–1300 eurot, olukorras, kus hooldusravi arengukavas aastateks 2004–15 toodu on tänaseks täitmata, tänase korralduse või õigemini korraldamatuse korral jääb hooldusravi ka edaspidi kiratsema. Täna ravitakse inimesi ravikindlustuse kuludest, hoolduse eest maksavad aga omavalitsused, riik või hooldust vajavad koos lähedastega ise. Mingil ajahetkel võib inimene vajada korraga ka nii ravi kui hooldust ja seda ühes ja samas kohas, olgu selleks siis kas kodu või asutus. Hooldusravi arengukava täitmiseks peaksid ühe laua taha istuma valitsus, omavalitsused ja Haigekassa ning töötama koostöös välja ühtse hooldusravi arengukava, süsteemi koos rahastusmudeliga ja likvideerima riigi võla eelkõige vanema põlvkonna ees. Toimiv süsteem oleks kindlasti ka üks vahendeid omaste hooldajate raske koorma kergendamiseks. Olen mures sellepärast, et täna sotsiaalministri poolt räägitu, Euroopa Liidu struktuurvahendid aastateks 2014–20 ehk enam kui 33 miljonit eurot saaksid õiglaselt ja õigesti kasutatud, sest ainult kohtade loomine, ilma selleta, et saaks selgeks, kuidas jaotub tasumine, ei lahenda probleemi.
Riikides, kus kogu vastutus ei ole vaid laste ja lastelaste kanda, ei tähenda see kindlasti mitte seda, et nad oma vanemaid vähem armastaksid või neist vähem hooliksid, vastupidi, seal elavad inimesed tunnetavad, et nende riik on nendega nii rõõmus kui mures ehk neil pole tuleviku pärast hirmu ei lapsi sünnitades ega ka vanaduse saabudes.
Loodan väga, et Riigikogu teist lugemist ootav Sotsiaaldemokraatide eelnõu, mis vabastab õppelaenu tagasimaksmise kohustusest need vanemad, kes ei saa puudega lapse hooldamise tõttu tööl käia, jõuaks siia saali. Oli kurb, et see kultuurikomisjoni selle nädala päevakavast välja arvati, kuid jääme lootma, et see ei jää mitte lihtsalt seisma riiulile selle tõttu, et algataja on vale.
Mul on hea meel, et teemad, nagu omaste hooldus ja hoolekanne ning tervshoiu korraldamine on täna ühiskonnas laiema arutelu leidnud ja ehk nad leiavad ka lahenduse. Kasutaksin lõpetuseks veel mõnda presidendi emadepäeva kõnes lausutut. President kutsus enne lähenevaid valimisi üles mõtisklema ja mõtlema, kas praeguses ühispanusest piisab? Kas on vajalik leida lisavahendeid, et leevendada inimeste rasket olukorda? Aitäh!
|
|
Esimees Ene Ergma
Suur tänu! Palun nüüd kõnepulti kolleeg Inara Luigase!
|
|
Inara Luigas
Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Täna on nii lühike päevakava, et on julge siia tulla rääkima nendest teemadest, eriti sellest teemast, millega ma olen siin juba rääkimas käinud, aga milles on juba tükk aega vahe sees ka olnud. Tahaksin rääkida ikkagi teemadel, mis meid Kagu-Eestis kimbutavad, nendest probleemidest – üks on kütuse maksustamine piiril ja teine on ooteala tasu.
Miks ma täna jälle nendest asjadest räägin? Sellepärast et riigieelarve kontrolli erikomisjon teeb käesoleval nädalal, 16. ja 17. mail väljasõiduistungi Kagu-Eestisse. 16. mail me külastame Värska gümnaasiumi, kus me kohtume Värska gümnaasiumi direktori, Värska vallavanema ja Värska Vallavolikogu esimehega ja 16. mail on meil kohtumine Koidula piiripunktis. Probleemiks on ka see, et Eesti riik on kulutanud Koidula piiriraudteejaama väljaehituseks väga suure summa, aga piiriraudteejaam ei ole kaugeltki leidnud 100%-list rakendust. Riigieelarve kontrolli komisjon lähebki, vaatab järele, mis takistused on Eesti ja Venemaa kaubanduses, miks ei ole kõik raudtee rööpapaarid kasutamist leidnud, mis on need takistused ja kuidas neid peaks ületama, milline on Eesti riigi roll selles jne.
Nüüd, Koidulas teeb ootealade tasudest ülevaate ja ettekande Rando Kruusmaa, kes on Siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonna juhataja asetäitja piirivalve asjade järel ja meie seisukoht ehk siis nende inimeste seisukoht, kes reisivad Eestist Venemaale, tulevad Venemaalt Eestisse tagasi standardne kütusepaak täis kütust, ega ei ole rahul sellega, et piiril toimub jätkuvalt kütuse maksustamine. Kuigi seadust ei ole muudetud, on Maksu- ja Tolliamet jätkuvalt endale nõuks ja jõuks võtnud neid reisijaid suvaliselt maksustada ja täiesti kurioossed on juhtumid, kus Eesti riigi kodanikke saadetakse Eesti riigipiirilt tagasi Venemaale. See ei ole mitte ainult aktsiisi ja teiste seaduste rikkumine, see on lausa Eesti põhiseaduse rikkumine.
Me ei ole kaugeltki rahul ooteala tasu võtmisega. Toon teile jätkuvalt näite, kus isik ehk sõiduki omanik, reisija planeeris ülesõidu, maksis nii broneeringutasu kui ka ooteala tasu, sisenedes piirirežiimitsooni ei teinud ta mitte kordagi peatust, mitte mingisugust ootealateenust ei kasutanud, aga maksis ka ooteala tasu. Seega, mille eest reisijad maksavad, on seniajani selgusetu, kuigi õiguskantsler on toonitanud, et sellised ooteala tasud on täiesti lubamatud ja erafirma ootealatasusid selliselt ei tohi võtta. Ülevaate tollikorraldusest teeb tollikorralduse osakonna juhataja Urmas Koidu. Väljasõiduistungil osalevad kõik riigieelarve kontrolli komisjoni liikmed (neid on üheksa).
Tahan siinjuures teha veel ühe uudise teatavaks. Paljud inimesed küsivad, mis on saanud kõikidest nendest kohtuasjadest, kus inimesed on pöördunud kohtusse, aga lahendeid veel ei ole. Praeguse seisuga on teada, et kõik kohtumenetlused on peatatud ja Riigikohus on kõik vaidlused kokku kogunud ning saatnud need vaidlused Euroopa Kohtule, kes peab tegema nende asjade osas eelotsustuse ja saatma selle Eestile tagasi, ehk siis me saame teada, kas on seadust rikkunud reisijad või on seadust rikkunud Maksu- ja Tolliamet.
Ajakirjandusele tahaks öelda niipalju, et kõik need kodanikud, kes seisavad oma õiguste eest, ei taha, et kütust tuuakse sisse kui salakaupa, vaid kõik see, mida nad teevad, on seadusega reglementeeritud ja võimalik, et seadust rikub vaid Maksu- ja Tolliamet ja need erafirmad, kes on Eesti Siseministeeriumiga lepingud sõlminud. Aitäh!
|
|
Esimees Ene Ergma
Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole, see tähendab, meie istung on lõppenud.
Istungi lõpp 15.16.
|
|
|
|