Riigikogu

Riigikogu eelinfo esmaspäevaks, 27. aprilliks

Kell 15 – täiskogu istung

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Maaeluminister Urmas Kruuse vastab Riigikogu liikmete esitatud arupärimisele Kehtna vallale pandud kohustuse kohta pidada sigu.

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Kell 11 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjonis - kohtumine keskkonnaminister Marko Pomerantsiga, ülevaade keskkonnaministeeriumi tööplaanidest;

kultuurikomisjonis – põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja kutseõppeasutuse seaduse muutmise seadus (1 SE); täiskasvanute koolituse seaduse täiendamise eelnõu ettevalmistamine; kultuuripoliitika põhialused aastani 2020 rakendamisest; kultuurikomisjoni esindajate nimetamine Balti Assamblee delegatsiooni;

maaelukomisjonis – kohtumine maaeluminister Urmas Kruusega, põllumajandusministeeriumi tööplaanid, OÜ Rey seakasvatusega seotud probleemid, loomade hooldamine kaitseväeteenistuses viibimise ajal (ruum L332);

majanduskomisjonis – Eesti seisukohtade arutelu EL-i teatise „Ülemaailmne partnerlus vaesuse kaotamiseks ja kestlikuks arenguks pärast 2015. aastat“ osas, arvamuse andmine väliskomisjonile; Eesti Arengufondi nõukogust; Balti Assamblee Eesti delegatsiooni liikmekandidaatide arutelu; majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi õigusloome plaanide tutvustus, kutsutud majandus- ja taristuminister Kristen Michal;

rahanduskomisjonis – kohtumine maksu- ja tolliameti peadirektori Marek Helmiga (ruum L241);

riigikaitsekomisjonis – riigikaitse lai käsitlus, kutsutud julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektori asetäitja Kristjan Prikk; riigikaitsekomisjoni esindaja määramine kaitsetööstusnõukogusse;

sotsiaalkomisjonis – EL-i teatis „Vaesuse kaotamise ja säästva arengu ülemaailmne partnerlus pärast 2015. aastat“, arvamuse andmine väliskomisjonile, kutsutud välisministeeriumi esindaja; Balti Assamblee Eesti delegatsiooni liikmete esitamine;

õiguskomisjonis – arvamus Riigikogu põhiseaduskomisjonile karistusseadustiku § 141 kooskõlast põhiseadusega; kollektiivne pöördumine iseseisva piirivalve taastamise asjus, kutsutud viitseadmiral reservis Tarmo Kõuts; Balti Assamblee delegatsiooni liikmete nimetamine õiguskomisjonist; kohtute haldamise nõukoja liikmete nimetamine;

Sündmused

Kell 15 - riigikaitsekomisjoni liikmed osalevad NATO erioperatsioonide väejuhatuse ülema kutsel õppuse “Trident Jaguar” külalistepäeval (Pärnu lennujaamas).

Välislähetused

27.-28. aprill
Väliskomisjoni esimees Hannes Hanso osaleb Põhja- ja Baltimaade väliskomisjonide esimeeste kohtumisel Norras.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
T: 631 6356; 51 53 903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Hannes Hanso kohtub Põhja- ja Baltimaade kolleegidega Teravmägedel

Tegemist on Riigikogu uue kooseisu väliskomisjoni esimehe esimese välisvisiidiga, kus ta kohtub oma kolleegidega Lätist, Leedust, Taanist, Rootsist, Norrast, Soomest ja Islandilt.

Osalejad arutavad olukorda Venemaal ja Ukrainas. „Euroopa ühtsuse säilitamine Venemaa küsimuses on põhimõttelise tähtsusega,“ ütles Hanso. „Ukrainal, nagu igal teisel suveräänsel riigil, on õigus territoriaalsele puutumatusele ja selle rikkumine ei saa jääda sanktsioneerimata.“

Hanso sõnul on Ukraina rahval võõrandamatu õigus ise oma valikuid teha ning kellelgi ei ole õigust seda riiki nende valikute tegemisel survestada. „Kui Ukraina soovib jätkata Euroopa integratsiooni teed ning selleks vajalikke reforme ellu viia, siis on selge, et meie neid selles toetame,“ sõnas Hanso.

Kohtumisel tulevad arutlusele ka erinevad Arktikaga seotud küsimused alates loodusvarade kasutamisest kuni poliitilise ja majandusliku arenguni.

Hanso sõnul võib Arktikast saada maailma järgmine geopoliitiline võitlustander, kus põrkuvad erinevate riikide strateegilised huvid. „Paraku näeme täna üha rohkem märke sellest, et Arktika regioonis toimub Venemaa militaarkohaloleku aktiivne suurendamine. Seda tendentsi ei saa kuidagi soovitavaks pidada. Usun, et seda seisukohta jagavad kõik Balti ja Põhjamaade kolleegid,“ lisas Hanso.

Eraldi käsitletakse kohtumisel Põhja- ja Baltimaadest pärit radikaliseerunud välisvõitlejate teemat. „See on teema, mis tekitab mitmeid seadusandlikke küsimusi, mida peame ka Eestis lahendama asuma,“ ütles väliskomisjoni esimees.

ÜRO värske raporti järgi on kodumaalt Al-Qaida, Islamiriigi ja muude rühmituste ridadesse võitlema läinute arv tõusnud üle 25 000, paraku on nende hulgas ka inimesi siinsest regioonist.

Põhja- ja Baltimaade parlamentide väliskomisjonide esimeeste kohtumised toimuvad regulaarselt kaks korda aastas. Eelmine kohtumine toimus eelmise aasta sügisel Leedus Trakais. Seekord on eesistuja rollis Norra parlament, kes kutsus külalised Põhja-Jäämere saarestikus asuvasse Svalbardi.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
T: 631 6356; 51 53 903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee

Hanso: meil tuleb aidata looduskatastroofis kannatanud Nepali

„Nepal on üks Aasia vaeseimatest riikidest. Infrastruktuur on puudulik isegi suuremates linnades, rääkimata maapiirkondadest,“ ütles ise korduvalt Nepali külastanud Hanso. Ta tõdes, et ligipääs kannatanute juurde on seetõttu praeguses kriitilises olukorras erakordselt keeruline.

„Nii ulatusliku looduskatastroofi puhul nagu antud maavärin, on loomulik, et igasugune abi on teretulnud ning hädavajalik,“ ütles Hanso. Ta avaldas lootust, et Eesti saab võimalikult kiirelt anda oma panuse Nepali toetamisse praegusel raskel hetkel.

Eesti siseministeerium on kokku panemas päästemeeskonda ja politseimeeskonda, keda katastroofi piirkonda Eesti poolt appi saata.

Välisministeeriumi andmetel on Nepali maavärinas hukkunud üks Eesti kodanik. Riigikogu väliskomisjoni poolt avaldas Hanso sügavat kaastunnet hukkunu lähedastele.

Teada on 30 Eesti kodaniku viibimine Nepalis, kellest 25 inimese kohta on kinnitus, et nad on looduskatastroofist pääsenud. Nelja teadaolevalt samuti Nepalis viibiva inimese kohta hetkel veel andmed puuduvad.

Viimastel andmetel on tugeva maavärina tagajärjel hukkunud Nepalis üle 2000 inimese. Maavärina kese asus Nepali pealinnast Katmandust 80 kilomeetrit loodes. Tihedalt asustatud Katmandu orus elab ligi 2,5 miljonit inimest.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
T: 631 6356; 51 53 903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee

 

Nestori kohtumistel Poola, Rootsi, Läti ja ENPA esindajatega keskenduti julgeolekualasele koostööle

Kohtumistel käsitleti rahvusvahelise olukorra aktuaalseid probleeme, sealhulgas Euroopa Liidu idapartnerluspoliitikat ja julgeolekuohte Euroopas, samuti kahepoolse koostöö korraldamise küsimusi.

Nestori kohtumisel Poola Sejmi esimehe Radosław Sikorskiga oli keskne kõneaine olukord Ukrainas, viimased arengud ja võimalused aidata keerulises sõjaseisukorras olevat riiki. „Ukraina väljakutsed on tõsised: viia läbi põhjalikud reformid, samal ajal kui üks osa riigist on okupeeritud ja suurel osal territooriumist jätkub Venemaa poolt õhutatud sõjategevus. Eesti jätkab Ukrainale igakülgse majandusliku ja humanitaarabi osutamist, et aidata kaasa olukorra stabiliseerimisele ja viia riigi elu normaalselt kulgevale rajale,“ rõhutas Nestor. Sikorski märkis Poola tihedat koostööd naaberriigi Ukrainaga. Külaline pidas väga oluliseks kiiret edasiliikumist viisavabaduse suunas EL-i ja Ukraina vahel, pakkumaks Ukraina kodanikele enam praktilisi kogemusi vaba ühiskonna toimimisest ja selle ülesehitamiseks ning demokraatlike väärtuste kinnistumiseks oma kodumaal. Nestor ja Sikorski tõdesid, et Ukraina kriisi kiire lahendamine pidurdab oluliselt Venemaa mõjuvõimu laienemist.

Riigikogu esimees Eiki Nestor ja  Riksdagi esimees Urban AhlinNestori  kohtumisel Riksdagi esimehe Urban Ahliniga oli kõne all kahe riigi parlamentide koosseis pärast valimisi ja päevakorras olevad aktuaalsed teemad. Riigikogu esimees toonitas parlamentide komisjonide otsekontaktide ja koostöö olulisust. Puudutati ka regionaalset koostööd NB8 raamistikus. Välispoliitiliste küsimuste arutelu käigus rõhutati Ukraina jätkuva majandusliku toetamise tähtsust. Mõlemad parlamendijuhid toonitasid EL-i riikide ühtse lähenemise olulisust Venemaa ja Ukraina vahelises konfliktis ja majandusliku toetamise jätkamist Ukrainale.

Kohtumisel Läti spiikri Inara Murnicega oli kõne all nii riikide kahepoolne suhtlemine kui ka ühine julgeolekualane rahvusvaheline koostöö.

Nestori kohtumisel Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) presidendi Anne Brasseuriga vesteldi olukorrast demokraatia ja põhiõiguste kaitsmisel Euroopas, samuti eelseisvast Eesti eesistumisest Euroopa Nõukogus 2016.

Kohtumisel Poola Seimi esimehega osalesid ka väliskomisjoni esimees Hannes Hanso ja Eesti-Poola parlamendirühma esimees Aadu Must.

Külalised andsid kõrge hinnangu Tallinnas toimuvale rahvusvahelisele Lennart Meri konverentsile kui Euroopa ühele juhtivale julgeolekualasele foorumile. Kaheksas Lennart Meri konverents on toonud kokku ligi 400 julgeolekueksperti ja kõrget ametnikku kogu maailmast. Konverentsiga „Maailmakorra piirid“ tähistatakse Helsingi lepete 40. aastapäeva. Arutlused keskenduvad pingelise rahvusvahelise olukorra probleemide käsitlemisele.

Fotod kohtumiselt Sikorskiga
Fotod kohtumiselt Ahliniga

Gunnar Paal
gunnar.paal@riigikogu.ee
6316351

Riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb doonorite tänuüritusel Tallinna Raekojas

Riigikogu eelinfo 27. aprill – 3. mai

Esmaspäev, 27. aprill

Kell 15 – täiskogu istung

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Maaeluminister Urmas Kruuse vastab Riigikogu liikmete esitatud arupärimisele Kehtna vallale pandud kohustuse kohta pidada sigu.

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Kell 11 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjonis - kohtumine keskkonnaminister Marko Pomerantsiga, ülevaade keskkonnaministeeriumi tööplaanidest;

kultuurikomisjonis – põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja kutseõppeasutuse seaduse muutmise seadus (1 SE); täiskasvanute koolituse seaduse täiendamise eelnõu ettevalmistamine; kultuuripoliitika põhialused aastani 2020 rakendamisest; kultuurikomisjoni esindajate nimetamine Balti Assamblee delegatsiooni;

maaelukomisjonis – kohtumine maaeluminister Urmas Kruusega, põllumajandusministeeriumi tööplaanid, OÜ Rey seakasvatusega seotud probleemid, loomade hooldamine kaitseväeteenistuses viibimise ajal (ruum L332);

majanduskomisjonis – Eesti seisukohtade arutelu EL-i teatise „Ülemaailmne partnerlus vaesuse kaotamiseks ja kestlikuks arenguks pärast 2015. aastat“ osas, arvamuse andmine väliskomisjonile; Eesti Arengufondi nõukogust; Balti Assamblee Eesti delegatsiooni liikmekandidaatide arutelu; majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi õigusloome plaanide tutvustus, kutsutud majandus- ja taristuminister Kristen Michal;

rahanduskomisjonis – kohtumine maksu- ja tolliameti peadirektori Marek Helmiga (ruum L241);

riigikaitsekomisjonis – riigikaitse lai käsitlus, kutsutud julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektori asetäitja Kristjan Prikk; riigikaitsekomisjoni esindaja määramine kaitsetööstusnõukogusse;

sotsiaalkomisjonis – EL-i teatis „Vaesuse kaotamise ja säästva arengu ülemaailmne partnerlus pärast 2015. aastat“, arvamuse andmine väliskomisjonile, kutsutud välisministeeriumi esindaja; Balti Assamblee Eesti delegatsiooni liikmete esitamine;

õiguskomisjonis – arvamus Riigikogu põhiseaduskomisjonile karistusseadustiku § 141 kooskõlast põhiseadusega; kollektiivne pöördumine iseseisva piirivalve taastamise asjus, kutsutud viitseadmiral reservis Tarmo Kõuts; Balti Assamblee delegatsiooni liikmete nimetamine õiguskomisjonist; kohtute haldamise nõukoja liikmete nimetamine.

Sündmused

Kell 15 - riigikaitsekomisjoni liikmed osalevad NATO erioperatsioonide väejuhatuse ülema kutsel õppuse “Trident Jaguar” külalistepäeval (Pärnu lennujaamas).

Teisipäev, 28. aprill

Kell 10 – täiskogu istung

Kell 14 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjonis – Eesti seisukohad EL-i teatise „Vaesuse kaotamine ja säästva arengu ülemaailmne partnerlus pärast 2015.aastat“ kohta, arvamuse andmine väliskomisjonile, kutsutud välisministeeriumi ja keskkonnaministeeriumi esindajad;

kultuurikomisjonis – Riigikogu otsuse “Rahvusooperi nõukogu liikmete nimetamine“ eelnõu ettevalmistamine; Riigikogu otsuse „Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu liikmete nimetamine“ eelnõu ettevalmistamine; Riigikogu otsuse „Riigikogu liikmetest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmete nimetamine“ eelnõu ettevalmistamine; Riigikogu otsuse „ Eesti Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjast Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikme nimetamine“ eelnõu ettevalmistamine;

maaelukomisjonis – kell 13: kohtumine Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmusega;

majanduskomisjonis – ülevaade rahandusministeeriumi 2015. aasta kevadisest majandusprognoosist;

põhiseaduskomisjonis – 15 minutit pärast täiskogu istungi lõppu: Riigikogu otsuse „Riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamine“ eelnõu esimese lugemise arutelu; Riigikogu otsuse „Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni moodustamine“ eelnõu esimese lugemise arutelu; Riigikogu otsuse „Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamine“ eelnõu esimese lugemise arutelu; Riigikohtule arvamuse andmine karistusseadustiku § 141 lg 2 põhiseaduspärasuse kohta; Riigikohtule arvamuse andmine krediidiasutuste seaduse § 106 põhiseaduspärasuse kohta; kollektiivse pöördumise „Lõpetada erakondade ületoitmine!“ arutelu jätkamine; kohtute haldamise nõukoja liikme ja asendusliikme nimetamine;

rahanduskomisjonis – Eesti seisukohad EL-i teatise kohta, mis käsitleb globaalset partnerlust vaesuse väljajuurimiseks ja jätkusuutlikuks arenguks, arvamuse andmine väliskomisjonile; Riigikogu otsuse Tagatisfondi nõukogu liikmete nimetamine eelnõu algatamine; Riigikogu otsuse Hasartmängumaksust toetuste määramise nõukogu moodustamine eelnõu algatamine; Riigikogu otsuse Eesti esindaja nimetamine Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse eelnõu algatamine;

riigikaitsekomisjonis – kell 12: poliitilised arengud Venemaal, kutsutud Euroopa välissuhete nõukogu, SA Välispoliitika instituudi ja Balti Venemaa uuringute keskuse esindajad;

sotsiaalkomisjonis – kell 11: väljasõiduistung sotsiaalministeeriumisse, ministeeriumi töökavad.

Sündmused

Kell 15 – Riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder osaleb Eestimaa spordiliit Jõud juhatuse koosolekul (Toompuiestee 21).

Kell 15 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas kohtub Nõmme gümnaasiumi 9. õpilastega.

Kolmapäev, 29. aprill

Kell 13 – infotund

Kell 14 – täiskogu istung

Sündmused

Kell 10 – väliskomisjoni esimees Hannes Hanso kohtub Soome suursaadiku Kirsti Narineniga.

Neljapäev, 30. aprill

Kell 10 – täiskogu istung

Kell 14 – komisjonides istungid

rahanduskomisjonis – väljasõiduistung Eesti Pangas: kohtumine Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni ja juhatuse liikmetega, ülevaade Eesti ja euroala majanduse olukorrast ning finantsturu arengutest;

väliskomisjonis – kell 13: ülevaade EL-i välisasjade nõukogu 20. aprillil toimunud istungist ja samal päeval toimunud välisministrite ja siseministrite erakorralisest ühisistungist ning üldasjade nõukogu 21. aprillil toimunud istungist, kutsutud välisminister Keit Pentus-Rosimannus; valitsuse välispoliitilised prioriteedid; Riigikogu välisdelegatsioonide moodustamine, arutelu jätkamine.

Sündmused

Kell 11 – väliskomisjoni esimees Hannes Hanso kohtub Hiina suursaadiku Qu Zhega (ruum L253).

Kell 12 - riigikaitsekomisjon külastab kaitseväe keskpolügooni, kus toimub Abrams M1A2 tankide lahinglaskmine.

Reede, 1. mai

Sündmused

1.-2.mail – Riigikogu korvpallimeeskond osaleb Kuressaare kevadturniiril, meeskonnaliikmed on Jüri Ratas, Kalle Laanet, Rainer Vakra, Remo Holsmer, Riho Kangur, Herkki Leemet, Ott Lumi ja Indrek Saar.

Välislähetused

24. – 27. aprill
Riigikogu liige Deniss Boroditš osaleb Kasahstani presidendi valimiste vaatlusel Kasahstanis.

27.-28. aprill
Väliskomisjoni esimees Hannes Hanso osaleb Põhja- ja Baltimaade väliskomisjonide esimeeste kohtumisel Norras.

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu liige Talvik: minister Palo tahab mures ettevõtjaid uinutada

Talvik

Vabaerakonna riigikogu saadikud kohtusid turismi – ja majutusettevõtete esindajatega, kes väljendasid suurt muret seoses plaaniga tõsta majutusteenuste käibemaksu 11 protsendi võrra. See ei jäta paljudele turismiettevõtetele võimalust ellu jääda. Riigikogu liikme Artur Talviku hinnangul on täiendava maksumäära rakendamine turismisektori languse tingimustes väga kahjulik samm. Ettevõtluse soodustamiseks oleks vaja maksu hoopis vähendada.

Talvik kritiseeris ka ettevõtlusminister Urve Palo retoorikat, mis on tema meelest suunatud pigem ettevõtjate uinutamisele kui lahenduste leidmisele. „Palo väljendas murelikkust turismifirmade pärast, kuid see on pigem suitsukate, et pahameelt vaigistada ja siis plaaniga edasi minna. Mis kasu meil on ettevõtlusministri murelikkusest, kui ta ei taha või ei oska kasutada oma võimalusi ettevõtjaid kaitsta? Me teame, et kõik valitsuserakonnad on pakkunud koalitsioonileppesse pudrumägesid ja piimajõgesid, mille osalinegi elluviimine eeldaks vabanemist Reformierakonna maksudogmadest“, lausus saadik.

Talvik kinnitas, et Vabaerakonna fraktsioon tahab sellistes küsimustes ära kuulata erinevad osapooled. Valitsuse tööstiili juurde ei paista see kuuluvat, seetõttu peab parlament siin võtma aktiivse rolli.

„Valitsuse plaan tõsta järsult majutusteenuste maksu, vähendades samaaegselt sotsiaalmaksu vaid ühe protsendi võrra ei too mingit kasu. Prognoositakse, et käibemaksu tõusu tulemusel väheneb turistide arv 180 000 võrra. See tähendab paljude töökohtade koondamist ja ka teiste, turismisektoriga seotud maksulaekumiste vähenemist. Sel juhul minnakse hoopis Lätti ja Leetu, kus kehtib vähendatud maksumäär. Ei kehti ta ainult kolmes ELi riigis. Seejuures on mõlemad lõunanaabrid maksumäära just vähendanud, sest katsed seda tõsta on lõppenud kurvalt. Kui tahame rohkem konkurentsivõimelisi ja riigile makse maksvaid firmasid, siis peame lõunanaabrite kogemusega arvestama“, ütles Talvik.

„Majutusteenuse pakkujad on nördinud, et ainus korralik analüüs on tellitud nende poolt ja sellessegi suhtub valitsus üleolevalt. Tegemist on Eesti valitsemist läbiva süsteemse probleemiga – arvamusi ja uuringuid võetakse arvesse ainult siis, kui nad toetavad juba olemasolevat nägemust“, lisas ta.

Vabaerakond on algatanud eile kollektiivse pöördumise riigikogu poole, mis nõuab järsu kütuseaktsiisi ja majutusteenuste käibemaksu tõusu ära jätmist ning maksumuudatuste analüüsi. Pöördumise tekstiga on võimalik tutvuda ja seda digiallkirjastada siin (Mozilla, IE, Crome, Opera kaudu): www.pöördumine.ee.

Kontakt:

Artur Talvik

artur.talvik@riigikogu.ee

5021989

Sergei Metlev

Vabaerakonna fraktsiooni nõunik

sergei.metlev@riigikogu.ee

53359639

Riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse poolt korraldataval ümarlaual “Venemaa sõjalisest jõust ja mõjust Läänemere ja Põhjala piirkonnas”

Palling: Eesti väikesaarte hülgetoodete müük tagab traditsioonide säilimise

Euroopa Liidu määruse eelnõu järgi on kavas kaotada hüljeste jahil saadud hülgetoodetega kauplemine mittetulunduslikul eesmärgil.

„Hüljeste küttimine ei ole Eestis kunagi olnud ärilise eesmärgiga, see on osa väikesaarte traditsioonidest, eelkõige Kihnu saarel. Kui hallhülgeid võib küttida, siis tuleb ka saaki maksimaalselt väärtustada ja lubada hüljestest tehtud käsitöötooteid müüa. See aitaks kaasa kohalike kogukondade ja nende traditsiooni säilimisele,“ ütles Palling.

Alates 15. aprillist 2015 on taas võimalik hallhülgeid küttida. Kvoot 2015. aastaks on üks protsent eelmisel aastal loendatud isenditest, ehk 53 hüljest.

„Eesti parlament teeb ettepaneku lubada väikeste saarte kogukondadel hülgeid küttida traditsioonilisel viisil ja teha neist käsitöötooteid müügiks. Eelnõus peaks paremini sõnastama hülgetoodete turustamise tingimused, et säiliksid Euroopa Liidu väikeste kogukondade traditsioonid,“ kirjutas Palling.

Nimetatud ettepaneku hallhüljestega seotud traditsioonide kaitseks tegi Euroopa Liidu asjade komisjon oma 20. aprilli istungil.Hallhüljes Foto: Wikipedia

Euroopa Liidu hülgetoodetega kauplemist puudutav määrus on kavas kooskõlla viia Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) soovituste ja otsusega. Kehtiva määruse järgi võib turustada hülgetooteid, mis on põlisrahvaste kogukondade poolt traditsioonilisel moel jahitud. Lisaks võib erandkorras müüa mere elusressursside säästva majandamise eesmärgil kütitud hüljestest tehtud tooteid. WTO hinnangul on see erand diskrimineeriv, kuna ei ole võimalik selgelt eristada mitteturunduslike eesmärkidega või kommertsjahiga saadud hülgetooteid.

 

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu lahtiste uste päeval käis ligi 3500 inimest

Pikas Hermanni tornis käis 400 külalist ning giidide poolt läbi viidud ekskursioonidel majas osales 500 huvilist. Külalisi oli Prantsusmaalt, Türgist, Soomest, Itaaliast, Venemaalt, Leedust, Rootsist, Austraaliast, USA-st, Kanadast ja Valgevenest.

Terve päeva olid avatud Riigikogu esimehe tööruumid ja lossi teised esindusruumid. Rohkelt külastasid inimesed ka Riigikogu fraktsioonide ruume, mis samuti avatud olid.

Valitsuse infotunnis vastasid rahva küsimustele haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi, justiitsminister Urmas Reinsalu ja kultuuriminister Indrek Saar. Ministritelt uuriti muu hulgas õpetajate palga, kütuseaktsiisi, põllumajandustoetuste ning riigi- ja haldusreformi kohta. Samuti sooviti teada, kuidas vähendada laste sõltuvust arvutitest.

Toompea lossi kohvikus said soovijad küsitleda Riigikogu aseesimeest Helir-Valdor Seederit ning Riigikogu liikmeid Monika Haukanõmme, Mailis Repsi, Henn Põlluaasa, Ivi Eenmaad ja Tanel Talvet.

Lahtise uste päeval peetud mälumängus „ Eestimaa XX ja XXI sajandil“ teadis kõige rohkem õigeid vastuseid Riigikogu II võistkond, kuhu kuulusid Riigikogu liikmed Yoko Alender, Andres Ammas ja Mart Nutt ning Riigikogu kantselei õigus- ja analüüsiosakonna nõunik Riho Kangur. Koolivõistkondadest oli parim Audentese Erakool.

Toompea lossi kõrval asuvas Kuberneri aias olid telkides ja püstkodades avatud MTÜ Estlander erinevad oskustoad, kus sai valmistada sepiseid, ruunitalismane ja punuehteid, proovida puutööd ning teha lõkketoitu.

Riigikogu tähistas lahtiste uste päevaga oma 96. sünnipäeva. 23. aprillil 1919 tuli Tallinnas kokku esimene iseseisvas Eestis rahva poolt valitud esindus – Asutav Kogu. Iseseisvusdeklaratsiooni, põhiseaduse ja maaseaduse vastu võtnud ning Eesti riigi jaoks üliolulisi küsimusi lahendanud esindus tegutses kui parlament. Asutava Kogu otsused lõid vundamendi Eesti riigile.

Lahtiste uste päevade traditsioon sai alguse 1999. aastal ning tänavu peeti neid 17. korda.

Fotod Riigikogu sünnipäevast.

Vaata valitsuse infotundi

Article image