Riigikogu

Kultuurikomisjon tutvus riigikaitse- ja sisekaitseõpetuse kontseptsiooniga

Kultuurikomisjoni esimehe Laine Randjärve sõnul toetab komisjon välja töötatud riigikaitseõpetuse ja sisekaitseõpetuse kontseptsiooni. Ta rõhutas, et riigikaitseõpetus peab toimuma ka kõigis vene õppekeelega koolides ja väiksemates maagümnaasiumites.

Komisjoni esimehe sõnul võib 35 tundi riigikaitseõpetust valikainena tunduda küll vähetähtsana, kuid kui see on sidustatud teiste õppeainetega, on sellel oluline roll riigile lojaalsete kodanike kasvatamisel.

Ka komisjoni liige Krista Aru rõhutas, et kõigis mitte-eesti keele õppega koolides, ka kutseõppeasutustes, peab olema riigikaitseõpetuse õppimise võimalus ja seda väga heal tasemel.

Haridus- ja Teadusministeeriumi haridusosakonna peaekspert Signe Granström ütles, et riigikaitseõpetus on tulevkus kindlasti riigigümnaasiumite õppekavas, aga riik toetab võrdsetel alustel kõiki gümnaasiume, kes riigikaitset valikainena õpetada soovivad.

Kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna juhataja Peeter Kuimet selgitas, et riigikaitseõpetus koolides ei ole ettevalmistus ajateenistuseks, vaid selle eesmärk on panna alus Eesti riigikaitse põhimõtete mõistmisele, kujundada kodanikuteadlikkust ja valmisolekut vajaduse korral Eestit kaitsta.

Randjärve sõnul on tänapäeval riigikaitseõpetuse kõrval väga vajalik üldine esmaabikoolitus. Komisjon tegi töörühmale ettepaneku tähtsustada õppekavas esmaabikoolitust. Rõhutati, et teadmiste uuendamine peab toimuma üle paari aasta.

Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõunik Helen Ojamaa-Muru selgitas, et koostamisel on ohutusõpetuse käsitlus, mis arvestab lapse teadlikkuse tõstmisega ohutusest ja ohutust käitumisest alates lasteaiast kuni gümnaasiumini.

Kaitseministeerium rahastab riigikaitseõpetust alates 2002. aastast. Valikainena õpetatakse seda alates 2011. aastast. Täna toimuvad riigikaitseõpetuse tunnid 138 gümnaasiumis ja 19 kutsekoolis. Õpetajad on praegu 120, kellest kolmandik on kaadrikaitseväelased ja ülejäänud Kaitseliidu liikmed. Kaitseministeerium rahastab riigikaitseõpetust umbes miljoni euroga aastas, millest ligi pool miljonit kulub varustuseks ja ülejäänud koolidele õppevahendite hankimiseks, õppekäikude ja välilaagrite läbiviimiseks.

Riigikaitse- ja sisekaitseõpetuse kontseptsiooni valmistab ette haridus- ja teadusministeerium tulenevalt valitsuse tööplaanist ning esitab selle lähiajal valitsusele kinnitamiseks.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
T: 631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo reedest pühapäevani, 6.-8. maini

Riigikogu eelinfo reedest pühapäevani, 6.-8. maini

Reede, 6. mai

Komisjonides

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 10: Riigikogu otsuse “Põhjendatud arvamus Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni presidendile ning Euroopa Liidu Nõukogu eesistujale Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepaneku, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega, mittevastavuse kohta subsidiaarsuse põhimõttele” eelnõu (225 OE); seisukoha andmine ELi direktiivi eelnõule, mis käsitleb töötajate lähetamist seoses teenuste osutamisega, kutsutud sotsiaalministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajad; majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi prioriteedid ELi eesistumise ajal, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindaja; seisukoha andmine Euroopa Komisjoni avalikule konsultatsioonile, mis käsitleb säästva bioenergia poliitikat pärast 2020. aastat, kutsutud keskkonnaministeeriumi esindajad;

sotsiaalkomisjonis – väljasõiduistung Ida-Virumaale – kell 10: SA Ida-Viru Keskhaigla Kohtla-Järvel.

Sündmused

Kell 9.30 – Riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder kohtub Baieri parlamendi esimehe Barbara Stammi ja teda saatva delegatsiooniga (ruum L262).

Lähetused

5. – 6. mai

Põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet ning liikmed Andres Anvelt, Jaak Madison, Jüri Adams, Peeter Ernits ja Siim Kiisler kohtuvad Läti ja Leedu parlamentide partnerkomisjonidega Vilniuses, et arutada kohalike omavalitsuste korraldust.

7. – 12. mai

Väliskomisjoni esimees Sven Mikser ning riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson osalevad riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni esimeeste ühisvisiidil Washingtoni.

7. – 15. mai

Riigikogu liige Kadri Simson osaleb NATO Parlamentaarse Assamblee poliitika- ja majanduskomitee istungil Washingtonis ja Chicagos, Ameerika Ühendriikides.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Menetlusse võeti eelnõu kütuseaktsiisi kohta

Eelnõu (235 SE).puudutab eelmisel aastal vastu võetud aktsiisitõusu. Eelnõu näeb ette loobuda kütuseaktsiisi tõstmisest 2017. ja 2018. aasta 1. jaanuaril. Seletuskirjas märgitakse, et praeguses majandusolukorras mõjub aktsiisitõus selgelt negatiivselt ning ei aita kaasa suurema majanduskasvu saavutamisele. Seetõttu tuleks järgmiste aastate kütusaktsiisi tõusust loobuda. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

 

 

 

Vabaerakond esitas täna kolm arupärimist: Ligile, Ossinovskile ja Pomerantsile

Vabaerakonna saadikud andsid täna Riigikogu menetlusse arupärimised hariduse ning teadus- ja arendustegevuse rahastamise, tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse ja maapõue strateegia kohta. Töö- ja kodukorra järgi võiksid need arupärimised tulla vastamisele veel enne suvevaheaega, nimetas fraktsiooni esimees Andres Herkel.

Krista Aru andis üle arupärimise haridus- ja teadusministrile, mis tõukus aastateks 2017–2020 valminud riigieelarve strateegiast, kus valitsuse viie prioriteetse tegevus seas ei ole meie haridus-, teaduse- ja arendustegevuse eelisarendamist. „Eesti on haritud ja targa rahva maa, tahame, et hariduse ning teadus- ja arendustegevuse eelisarendamine oleks kogu aeg tähelepanu ja hoole all,“ ütles Krista Aru. Arupärimine puudutab ka teadus- ja arendustegevuse ehk Oki raporti edasiste tegevuste praegust seisu.
Monika Haukanõmm andis üle arupärimise töö ja terviseministrile seoses Eesti tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkusega. „Tahame teada, kuidas seda plaanitakse teha, võttes arvesse meie vähenevat ja vananevat rahvastikku, seda, et haigekassa eelarvest ei piisa juba praegu, et igal aastal umbes 6000 tööealist inimest on tööturul vähem ning ülalpeetavate arv aina suureneb, aastani 2040 võime jõuda 1,6 ülalpeetavalt 2,0-ni,“ nimetas Haukanõmm. Seoses sellega ongi seitse Vabaerakonna saadikut esitanud ministrile seitse konkreetset küsimust.
Andres Herkel andis üle arupärimise, kus on küsimused keskkonnaminister Marko Pomerantsile seoses maapõue strateegia valmimise ja tutvustamisega avalikkusele. „Meie arvates on väga oluline avalikkusel teada, kuidas kasutada Eesti maapõuevarasid ka majanduslikult meie kõigi jaoks kõige paremal moel, arvestades samas kõiki keskkonnaalaseid ja muid aspekte,“ ütles Herkel.

Arupärimine haridusministrile
Arupärimine töö- ja tervishoiuministrile
Arupärimine keskkonnaministrile

Lisainfo
Andres Herkel
5056540
Andres.Herkel@riigikogu.ee

Kristjan Kõljalg: kiire interneti levikuks tuleb kõrvaldada bürokraatlikud takistused

Kõljalg selgitas riigikogus lairiba ehk kiire interneti väljaehitamise arutelul, et osaliselt rajatud ja veel rajatava lairiba baasvõrgu ülesandeks on tagada just turutõrkega maapiirkondade juurdepääs kiirele ja ülikiirele internetile.

„Eesmärk on ambitsioonikas: kiiret ja stabiilset internetiühendust tagav fiiberoptiliste kaablite võrk peab jõudma 98 protsendile Eesti majapidamistele, ettevõtetele ja asutustele lähemale kui 1,5 kilomeetrit. Sellest eesmärgist me loobuda ei saa ja EstWin projekt tuleb lõpuni viia,“ rõhutas Kõljalg Reformierakonna fraktsiooni nimel peetud sõnavõtus.

Taolise baasvõrgu väljaehitamine on tema sõnul kriitiline eeldus, et internetiühenduse kiirus üle Eesti kasvada saaks. Baasvõrku on vaja nii valguskaabliga interneti saamiseks kui ka mobiilse interneti kvaliteedi tõstmiseks.

„Baasvõrk on samm õiges suunas, mille valmimisega paralleelselt tuleb leida ka lahendus viimase miili osas ehk kuidas ühendus baasvõrgust konkreetse tarbijani jõuab. Selles küsimuses on suur roll ka telekommunikatsiooni ettevõtetel, kes peaksid leidma turul oma niši ja teenust koos lahendusega pakkuma – kas siis kaabliga või üle õhu,“ rääkis riigikogu liige.

„Ometi jääb piirkondi, kus selle teenuse turg ei toimi. Seal on lahenduseks kogukonna, omavalitsuse ja teenusepakkuja vaheline koostöö. Ainult üheskoos on võimalik leida mõistlikuma hinnaga lahendused nendele kodudele ja ettevõtetele, mis jäävad turutõrke piirkonda,“ rõhutas ta.

Kõljalg tõi välja, et viimase miili lahenduste juures on oluline osa täita ka riigikogul: nimelt väidavad eksperdid ja maailma kogemus, et kaablivõrkude rajamist saab kordades odavamaks muuta siis, kui regulatsioone lihtsustada ja riigilõive vähendada.

„Kui võtta tänased elektrivõrgud ristkasutusse ja lubada elektripostidele riputada ka valguskaablit, siis hoiame märkimisväärselt kokku juba kaevamise pealt. Kas kirjutada ehitusseadustiku sisse kohustus näiteks veetorusid maasse kaevates panna sinna kõrvale valguskaabli jaoks vajalik toru? Peame nende küsimustega parlamendis kiiresti edasi tegelema, et ebavajalikud bürokraatlikud takistused ülikiire interneti levikuks oleksid kõrvaldatud,“ lisas ta.

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige

Kristjan Kõljalg
Kristjan.Koljalg@riigikogu.ee
+372 56228968

Rahvuskonservatiivid kuulasid taksojuhtide muresid

EKRE fraktsioon kohtus Eesti Taksojuhtide Liidu palvel fraktsiooniga 188 SE ühiseks arutamiseks.

Taksojuhtide poolt viibisid kohtumisel nende ametiühingu liidrid Taavi Uuemäe, Urmas Voll, Dmitri Pavlov, Lembit Poolak, Gennadi Simulask. Taksojuhid tunnevad muret nn Uberi eelnõu pärast, mis tekitab ebaausa konkurentsi, lammutab kohaliku taksonduse ja võimaldab tekitada maksualasel segadusel, kuna Uber kandib oma tulu Eestist välja.

EKRE fraktsioon võttis taksojuhtide mure teadmiseks ja leidis, et see on igati põhjendatud. Iga uus seadus, aga eriti seadus mis seotud mingi majandusharu ümberkorraldamisega nõuab majanduslikku, õiguslikku ja sotsiaalselt analüüsi ning huvigruppide kaasamist. Antud juhul seda tehtud pole. Pigem meenutab see tugevat Uberi lobitööd Eesti suunal, et end siin iga hinna eest parlamendi abiga sisse süüa.

 

 

 

 

Riigikogu arutas kiire interneti väljaehitamise võimalusi

Ettekanded tegid riigieelarve kontrolli erikomisjoni aseesimees Andres Metsoja, majandus- ja taristuminister Kristen Michal, Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse (ELASA) juhatuse esimees Priit Soom ja Topest OÜ esindaja Olav Harjo.

Metsoja sõnul ei kahtle keegi, et internetiühendused on vajalikud kõikjal üle Eesti. „See ei ole ainult maaelanike ja maa kogukondade probleem, vaid need probleemid on väga selgelt olemas ka linnades,“ tõdes Metsoja. Ta tõi näiteks Tallinnas Nõmmel, Pirital või Pärnu linna.

Metsoja sõnul seisneb võtmeküsimus Telekomi ettevõtetel selles, kuidas valguskaablivõrgud saaksid välja vahetada olemasolevaid vaskkaabelvõrke, mis piiravad ülikiire interneti levikut.

Ta rõhutas, et riik on maksnud kinni baasvõrgu ehituse, mis viib interneti mobiilsidemastidesse. Tema sõnul on see olnud vaheetapina väga õige tee, mis annab võimaluse, kuid raadiosidel on oma mahupiirangud ees.

Metsoja tõi oma ettekandes välja, et turg ikkagi ei toimi. „Turg toimib seal küll, kus on olemas kliendid ja kus on olemas võrk, aga kus ei ole klienti, seal tihtilugu ei toimi ka raadiosidelink, sest ka raadioside vajab mobiilsidemasti ja teatud suundantenne,“ kirjeldas Metsoja turutõrget.

Metsoja viitas infoühiskonna arengukavale aastani 2020, kus eesmärgina on kirjas 30 megabaidi kiirusega interneti kättesaadavus kõigi Eesti elanike jaoks. Ülikiire, 100 megabaidi kiirusega internetiühenduse kasutamise osakaalu eesmärk on 60 protsenti majapidamistest. Veel viitas ta Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu uurimusele, mille järgi ühe majapidamise ühendamine kiire internetiga maksaks 2500 – 11 000 eurot. Kokku võiks see Eestile maksma minna ligi 400 miljonit eurot.

Metsoja ettepanekul tuleb välja töötada konkreetne tegevuskava, mis peaks sisaldama ka  finantsinstrumentide kirjeldust ja läheneda probleemi lahendamisele maakondlikult.

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal ütles, et ainult baasvõrgu ehitamisest jääb kiire interneti viimisel inimesteni väheks, vaja on ka juurdepääsuvõrke ehk viimast miili. Seda saab ministri sõnul saavutada nii kaabliga kui mobiilselt. Viimane ei vaja riigi poolt täiendavaid meetmeid, on soodsam lõpptarbijale ligipääsemiseks ja katab keskmise tarbija internetivajaduse. Minister tõi välja, et mobiilse interneti kättesaadavuse eesmärk oli 80 protsenti Eesti territooriumist ja see on tänaseks täidetud.

Michali sõnul on suurem takistus fikseeritud ühenduse toomisel lõpptarbijani selle paigaldamise kõrge hind. Lahendusena pakkus ta kiire interneti soovijate koostööd naabritega ja kohaliku omavalitsuse tasandil. Ta kutsus inimesi ja kohalikke omavalitsusi ja kogukondi üles võtma initsiatiivi ja tõi eeskujuks Suure-Jaani valla.

Michali sõnul on koostöös sideettevõtete ja valdkonnaekspertidega tuvastanud suur hulk seadusi, mis vajaksid muutmist, selleks et vähendada fikseeritud juurdepääsu ühenduste rajamise hinda ja ajakulu. Ta tõi näiteks ehitusseadustiku, asjaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse, täitemenetluse seadustiku ja riigilõivuseaduse, mis omavad puutumust lairibavõrkude ehitamise seadustamisega. Seadusandluse muudatus annab hinnanguliselt 4–5-kordse kokkuhoiu.

„Soodsam hind muudaks ühenduste rajamise sideettevõtjale majanduslikult atraktiivsemaks ning vähendaks olulisel määral riigi ja kohaliku omavalitsuse vajadust toetusmeetmete rakendamiseks,“ ütles Michal.

Üks võimalik lahendus on ministri sõnul ka fiiberoptilise kaabli paigaldamine olemasolevatele tänavavalgustuspostidele, mis annab hajaasustusega piirkondades märkimisväärse kokkuhoiu.

ELASA juhatuse esimees Priit Soom ütles, et lairiba baasvõrgu rajamine Eestis on kõige olulisem regionaalpoliitiline projekt, mille olulisust ta võrdles praamiühendusega Vormsi elanikele.

Soomi sõnul on Lairiba Arenduse SA ülesanne viia valguskaablitel põhinev lairiba baasvõrk üle Eesti turutõrkepiirkondadesse, kuhu turunõudlus iseenesest lairiba pakkumist ei tekita. „Meie ülesanne ei ole keskenduda vaid tulusatele piirkondadele, vaid meie ülesanne on ühendada hajaasustatud Eesti,“ ütles ta. Täna liigutakse tema sõnul tempos, mis toob aastaks 2018 lairiba baasvõrgu kättesaadavuse vähemalt 1,5 kilomeetri kaugusele 98-protsendile Eesti elanikest, ettevõtetest, asutustest.

„Kaablist igas külas ei ole kasu, kui sealsed ettevõtted ja inimesed, kodud pole sellega lõpuks ühendatud,“ ütles Soom. Ta juhtis tähelepanu, et baasvõrgu väljaehitamiseks mõeldud Euroopa Liidu struktuurifondide investeeringud on kindlate reeglitega ja viimase miili ühenduste loomiseks ei tohi neid rahastusallikaid mitte mingil juhul kasutada.

Soom märkis, et riik on investeerinud baasvõrku Euroopa Liidu vahendeid summas 35 miljonit eurot, millele Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus on lisanud omavahenditest täiendavalt 5,6 miljonit eurot. Baasvõrgu kiire areng on kaasa toonud ka erasektori investeeringud EstWini baasvõrguga seotud viimase miili arendusse, kuhu sideoperaatorid on panustanud 30 miljonit eurot.

Topest OÜ esindaja Olav Harjo juhtis on ettekandes tähelepanu, et tekkinud on nagu kaks erinevat Eestit. „Kortermajades, ärilinnakutes toimib konkurents ja teenuse pakkujad pakuvad järjest paremaid internetiühendusi ja madalamaid hindu, maapiirkondades aga turg ei toimi ja inimesed peavad leppima halvema interneti ja kõrgema hinnaga,“ kirjeldas ta. „Ükski riik ei saa endale lubada sellist digitaalset lõhet maa ja linna vahel.“

Harjo pakkus välja esimesed kolm sammu, mida riigil tuleb teha selleks et kogukonnad, omavalitsused ja operaatorid saaksid hakata uusi lairibavõrke planeerima ja ehitama – regulatsioonide muutmine, finantslahenduste väljatöötamine ja kompetentsikesksue loomine.

Ka Harjo ütles sarnaselt Michalile, et lairiba ehituskulusid on võimalik vähendada kuni viis korda, kui kasutada juba ära olemasolevat taristut, selle asemel et ehitada kõike topelt.

Läbirääkimistel fraktsioonide nimel sõna võtnud saadikud avaldasid toetust lairiba baasvõrgu väljaehitamisele ja lõpptarbijani viimisele.

Reformierakonna fraktsiooni nimel võttis sõna Kristjan Kõljalg, Keskerakonna fraktsiooni nimel Erki Savisaar, Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni nimel Tanel Talve, Vabaerakonna fraktsiooni nimel Artur Talvik, Isamaa ja Res Publica Liidu nimel Einar Vallbaum ning Konservatiivse Rahvaerakonna nimel Henn Põlluaas. Läbirääkimistel võttis sõna ka minister Michal.

Istungi stenogramm.

Fotod istungist.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
6316356; 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Põhiseaduskomisjon tutvub välisvisiidil Leedu ja Läti haldusreformidega

„Riigikogus on täie hooga käimas arutelud haldusreformi eelnõu üle ning on äärmiselt kasulik kohtuda Läti ja Leedu saadikutega, et saada vahetut tagasisidet ja hinnanguid nendes riikides toimunud haldusreformide kohta,“ ütles põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet.

Lisaks Laanetile osalevad 5.-6. maini kestval visiidil ka komisjoni aseesimees Jüri Adams ning komisjoni liikmed Andres Anvelt, Peeter Ernits, Siim Kiisler ja Jaak Madison.

Haldusreformi seaduse eelnõu (200 SE) tuleb Riigikogus teisele lugemisele 11. mail. Eelnõu sisaldab endas haldusreformi läbiviimise aluseid ja korda, määrab ära kohaliku omavalitsuse miinimumsuuruse ja sellega seotud erandid ning omavalitsuste ühinemisel kaasnevad õigused ja kohustused.

Haldusreformi eesmärk on omavalitsuste moodustumine, mis suudavad pakkuda inimestele paremaid avalikke teenuseid, tagada piirkondade konkurentsivõime kasvu ning täita iseseisvalt neile seadusega pandud ülesandeid.

Riigikogu pressiteenistus
Urmas Seaver
T: 631 6352; 50 39 907
urmas.seaver@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Kokkuleppevedude eelnõu läbis esimese lugemise

Riigikogu 26 liikme poolt algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (188 SE) eesmärk on tagada kokkuleppevedude turvalisus ja usaldusväärsus. Selleks näeb eelnõu ette vastavate minimaalsete nõuete kehtestamist kokkuleppevedude teostajatele ja elektroonilistele kokkuleppevedude süsteemile. Samuti on eelnõu koostamisel arvestatud, et kokkuleppeveod peaksid toimuma võimalikult suures ulatuses ilma riikliku sekkumiseta ja vastavalt turutingimustele. Eelnõu algatajate hinnangul ei ole hetkel jõus olev ühistranspordiseadus kooskõlas linnaliikuvust hõlbustavate uute digitaalsete teenustega.

Eelnõu lihtsustab ka taksojuhtidele seatud nõudeid ning delegeerib vastutust ja järelevalvet rohkem taksoveo korraldajale. Plaanitavad seadusemuudatused peaksid taksoteenuse turu avama konkurentsile, mis on vähem rõhutud nõuetest, mille täitmine ja järelevalve on ka praktikas osutunud äärmiselt problemaatiliseks.

Mobiilsidetehnoloogiat kasutavad rakendused, geograafilise asukoha määramine ja sularahata maksed on tehnoloogiad, mida kasutatakse aktiivselt sõitjate vedamisel juba ka Eestis. Praegu on suurimateks elektroonilise kokkuleppevedude süsteemi operaatoriteks Eestis Uber ja Taxify. Eelnõu algatajad märgivad seletuskirjas, et tänu kasutatavate tehnoloogiliste lahenduste populaarsusele ja suurele kättesaadavusele on vaja antud ühistranspordi valdkonda kaasajastada ning leevendada hetkel jõus olevat regulatsiooni, mis kokkuleppevedude teostamist keelab.

Eelnõu algatajate nimel sõna võtnud Kalle Palling ütles, et seaduse vastuvõtmisel saab Eesti õiguskeel juurde termini “kokkuleppevedu”. „Jagamismajandus annab tarbijatele rohkem valikuvõimalusi, loob paindlikud võimalused teenida lisasissetulekut, soosib inimesi tegelema mikroettevõtlusega ja parandab kokkuvõttes riigisektori maksulaekumisi,“ lausus Palling. Ta lisas, et esimese ja teise lugemise vahel tehakse muudatusettepanekuid ja majanduskomisjonis toimub väga laiapõhjaline kaasamine, kuhu on kutsutud kogu sektor.

Majanduskomisjoni nimel ettekande teinud Toomas Kivimägi sõnul leidis komisjon, et kui jagamisteenust pakkuvad inimesed teenivad lisaraha põhitöö kõrvalt, on see kindlasti tervitatav võimalus lisasissetulekuks. „Omaette küsimus on, kuidas ikkagi defineerida seda sõidujagajat. Ja võib-olla üks väga põhimõtteline küsimus, mis vajab selget seisukohta ja vastust, on see, kas piirata sõidujagamisteenuse mahtu või mitte,“ sõnas Kivimägi. „Lisaks tõusetus majanduskomisjonil küsimus, kes teostab järelevalvet selle teenuse osutamise üle, kui on tegemist jagamismajanduse või kokkuleppeveoga. Komisjon arutas ka selle üle, kas peaks selle ettevõtlusvormi jaoks looma mingi eraldi sellise ettevõtluse vormi ja kas me peaksime võrdsustama klassikalise taksonduse ja sõidujagamise.“

Arutelu majanduskomisjonis

Majanduskomisjoni liikmed toetasid 12. aprillil kokkuleppevedude seadustamist, kuid kuna tegu on esimese eelnõuga jagamismajanduse vallas, siis peeti vajalikuks eelnõu põhimõtteid jätkuvalt kaaluda ja olla avatud muudatusettepanekutele.

Komisjon jõudis seisukohale, et seadus peaks vahet tegema kutseliste taksojuhtide ja kokkuleppevedude pakkujate vahel ning eristama nende õigusi ja kohustusi. Samuti kaaluti võimalust luua sõidujagajatele senisest lihtsam ettevõtlusvorm, näiteks mikroettevõtja, või täiendada füüsilisest isikust ettevõtja regulatsiooni äriseadustikus.

Majanduskomisjoni esimehe Toomas Kivimägi sõnul on kokkuleppevedu ja taksoteenused piisavalt erinevad, mistõttu seaduse tasandil mõlema teenuse standardite täielik ühtlustamine pole põhjendatud. „Kokkuleppevedu on juba täna turul olemas ja seda ühegi otsusega ei keelusta. Küsimus on pigem selles, kas me seda reguleerime seaduse tasandil või mitte. Mõistlik oleks see seadustada, et tagada teenuse kvaliteeti ja reguleerida elektrooniliste platvormide nõudeid,“ ütles Kivimägi.

25. veebruaril algatasid 26 Riigikogu liiget ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (188 SE), et kehtestada miinimumnõuded kokkuleppevedude pakkujatele ja elektroonilistele kokkuleppevedude süsteemile. Eelnõu koostamisel arvestati, et kokkuleppeveod peaksid toimuma võimalikult suures ulatuses ilma riikliku sekkumiseta ja vastavalt turutingimustele.

Eelnõu algataja, majanduskomisjoni liikme Kalle Pallingu sõnul on kokkuleppevedu kombineeritud infoühiskonna- ja transporditeenus, kus enne sõidu alustamist on elektroonilise platvormi kaudu teada, kui palju sõit maksab. „Kokkuleppevedude reguleerimine loob inimestele võimaluse endale lisatulu teenimiseks. Riik peab looma regulatsiooni, et inimeste ettevõtlikkust soodustada, teenuseid reguleerida, tarbijaid kaitsta ja makse koguda,“ ütles Palling.

Majanduskomisjoni liikme Erki Savisaare hinnangul on oluline reguleerida elektrooniliste platvormide ja maksundusega seotud küsimused. „Igat programmi või äppi on võimalik panna petma ja selle vältimiseks peavad olema elektroonilistele platvormidele kehtestatud nõuded. Platvormi valdaja võiks olla Eesti ettevõtja, et maksunduse küsimused oleksid kontrolli all,“ ütles Savisaar.

Valitsus on eelnõu põhimõtteliselt toetanud. Täna arutas majanduskomisjon eelnõu justiitsministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, rahandusministeeriumi ning maksu- ja tolliameti esindajatega. Majanduskomisjonil on kavas jätkata kokkuleppevedude seadustamise arutelusid, kaasates huvigruppe ja valitsusasutusi. Eelnõu muudatusettepanekute tähtaeg on 10. mail.

Kontakt

Kati Varblane
631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee

Eesti on Euroopa Nõukogu eesistujariik

Eesti on valinud Euroopa Nõukogu eesistumise prioriteetideks laste õigused, soolise võrdõiguslikkuse ning inimõigused ja õigusriigi internetis.

Riigikogu delegatsiooni liikmed panustavad Eesti prioriteetide täitmisse sõnavõttudega Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) istungitel ja komiteedes Strasbourgis. Riigikogu ENPA delegatsiooni kuuluvad Marianne Mikko, Eerik-Niiles Kross, Mailis Reps, Andres Herkel, Raivo Aeg ja Jaak Madison.

Eesistujariigi parlamendina võõrustab Riigikogu 26. – 27. mail ENPA juhtkomitee ja büroo kohtumist ning alalise komitee istungit.

Juhtkomitee istungil ja büroo kohtumisel osaleb ENPA juhtkond. Alaline komitee on ENPA otsustusorgan Strasbourgi täiskogu istungite vahelisel ajal ning sinna kuuluvad lisaks ENPA juhtkonnale ka rahvusparlamentide delegatsioonide juhid, kokku ligi 120 parlamendisaadikut.

Alalise komitee istung keskendub eesistujariigile ning seal esineb välisminister Marina Kaljurand kõnega Eesti prioriteetidest Euroopa Nõukogus. Samuti esinevad kõnedega ENPA president Pedro Agramunt ja Riigikogu esimees Eiki Nestor.

Marianne Mikko ja  Andres Herkel räägivad eesseisvatest plaanidest

Kontakt

Kati Varblane
631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee