Riigikogu

Riigikogu muutis põhiseadust ja langetas valimisiga kohalikel valimistel

Vähemalt 61 poolthäält nõudnud seadusemuudatus võiks algatajate hinnangul kaasa tuua noorte huvi kasvu poliitika, riigi ja kohaliku omavalitsuse arengu suhtes. Eestis on 16–17-aastaseid noori umbes 24 000. Seaduse vastuvõtmiseks pidi selle heaks kiitma kaks järjestikust Riigikogu. Eelmine Riigikogu kiitis eelnõu heaks 11. veebruaril. Järgmised kohaliku omavalitsuse valimised toimuvad 2017. aastal ning siis saavad oma hääle anda ka 16- ja 17-aastased noored.

Läbirääkimistel võtsid sõna Lauri Luik, Henn Põlluaas, Krista Aru, Andres Anvelt ja Tarmo Tamm.

Reformierakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Lauri Luik ütles, et usaldus on see märksõna, mida antud põhiseaduse muudatus endas kannab. „Usaldus meie noorte, Eesti tuleviku vastu, näitamaks, et me pole noortega pelgalt mõtetes vaid ka reaalsetes tegudes,“ sõnas Luik. „Valimisea langetamisega anname selge signaali, et ootame ka nooremat põlvkonda ühiskonna arenguküsimustes kaasa mõtlema ja rääkima. Ma tänan Reformierakonna fraktsiooni nimel kõiki, kes on valimisea langetamise eest seisnud, pingutanud ja töötanud.“

Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel rääkinud Henn Põlluaas märkis, et põhiseadust ei tohi kergekäeliselt muuta. „Juhul kui seda teha, siis peab muudatusel olema märkimisväärselt positiivne mõju ühiskonna arengule või julgeolekule. Praegusel muudatusettepanekul olulist positiivset mõju ühiskonna arengule ei ole,“ lisas ta. „Konservatiivne Rahvaerakond on seisukohal, et valimisea langetamine ei ole põhjendatud ega vajalik.“

Vabaerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Krista Aru ütles, et hääletamisele tulnud põhiseaduse muudatusele võib leida palju vastuargumente ja pooltargumente ning märkis, et Vabaerakonna liikmed hääletavad oma südametunnistuse järgi. „Me võime öelda, et noored ei ole küpsed, nad võivad libastuda, neil on iseendagagi võib-olla alles raskusi, kuidas nad siis hakkavad äkki hääletama ja kohalikke volikogusid valima. Kuid kui me nii ütleme, siis mõelgem, et libastuda võib ka hallpea,“ rääkis ta. „Me teame seda, et me oleme kõik vananemas ja see, keda me saame usaldada, on noorus. Kui me neid ei usalda, siis me ei usalda ka seda õpetust, mida me neile oleme kaasa andnud.“

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel rääkinud Andres Anvelt lausus, et valimisea langetamise näol on tegemist olulise muudatusega. „Selle toetamist pean nii mina kui ka kogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon äärmiselt oluliseks. Meil on võimalus ja kohustus panustada Eesti demokraatia järjepidevusse ning selle arengusse,“ ütles ta. „Astume täna sammu, et noored saaksid ka ise oma kodukandi käekäigu üle otsustada. Kindlasti peavad aga sellele tänasele sammule järgnema rida täiendavaid samme kodanikuõppe täiendamiseks meie õppekavades, aitamaks nii meie õpilasi kui ka õpetajaid tänast uuendust vastu võtma.“

Keskerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Tarmo Tamm ütles, et Keskerakond ei näe vajadust põhiseadust muuta, sest aktiivsetel noortel on juba praegu võimalus võtta osa riigi ja omavalitsuste nõuandvate kogude, noorteorganisatsioonide, õpilas- ja üliõpilasesinduste tööst. „Keskerakonna hinnangul tuleks valimisea langetamise asemel soodustada enam linna- või vallavolikogude juurde kuuluvate noorte volikogude tööd ja kaasata neid enam volikogude komisjonide töösse,“ lisas ta.

Riigikogus lõpetas kindlustustegevuse seaduse eelnõu (8 SE) esimese lugemise. Eelnõu põhieesmärgiks on reguleerida kindlustustegevust ja kindlustusvahendust, täiendades, ajakohastades ja korrigeerides kehtivat kindlustus- ja vahendusregulatsiooni. Uus seadus tagab kindlustusvahendajate teenuse ühtlasema taseme ja kliendi huvidest lähtuva tegutsemise. Samuti lahendatakse sellega 2004. aastast kehtiva seaduse rakendamisel ilmnenud puudused.

Läbirääkimistel võttis sõna Andres Ammas.

Istungi stenogramm

Fotod

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Urmas Seaver
T: 631 6352; 50 39 907
urmas.seaver@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Paul Kerese tänava maleturniiril esineb Euroopa meister Tatjana Fomina

„Kutsun kõiki malesõpru nautima värskes õhus maletamist. Oodatud on nooremad ja vanemad hobimaletajad, perekonnad ning reitinguga malemängijad. Osavõtt on kõigile tasuta. Korraldame ka tänavu kaks eraldi turniiri: esimene kuni 12-aastastele (k.a) lastele ja teine vanematele noortele ning täiskasvanutele,“ selgitas Jüri Ratas. „Enne malemängu algust kuulame Euroopa meistri ja rahvusvahelise suurmeistri Tatjana Fomina mõtteid Paul Kerese ning male teemal.“

„Vabaõhuturniiri eesmärk on ühiselt meenutada ja austada maleajaloo suurkuju Paul Kerest, kellel täitub peagi 100. sünniaastapäev. Igal aastal kasvanud osalejate arv tõestab, et malemäng ja rahvusvahelise suurmeistri Kerese mälestus on Eestis jätkuvalt au sees. Eelmisel kevadel tuli Nõmmele maletama 121 huvilist, mida on viis korda rohkem kui esimesel turniiril 2011. aastal. Malesõprade üha kasvav huvi annab ka korraldusmeeskonnale usku ja indu võistlusega jätkamiseks,“ lisas Ratas.

Paul Kerese tänava maleturniir toimub 23. mail kell 11.00-16.00 Paul Kerese tänava ja Lootuse puiestee nurgal asuvas pargis. Kohustuslik eelregistreerimine kestab 21. maini aadressil http://www.ratas.ee/male/ ning kõigil osalejatel tuleb ka turniiripäeval kohapeal kell 10.30 oma nimi kirja panna. Võistlus peetakse šveitsi süsteemis, seitsme vooruga ning ajakontrolliga 20 minutit partiile. Mõlema vanusegrupi parimaid autasustatakse ning kõik osalejad saavad medali. Paul Kerese tänava maleturniiri aitavad korraldada Nõmme Linnaosa Valitsus, Järve Keskus, Nõmme Sõõrikukohvik, looduslik mineraalvesi B’EST.

Riigikogu andis 16- ja 17-aastastele õiguse hääletada kohalikel valimistel

41 Riigikogu liikme algatatud seaduse Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seadus kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel valimisea langetamiseks (703 SE) eesmärgiks on läbi valimisea langetamise kaasata senisest enam noori inimesi kohaliku elu avalike asjade arutamisse ja otsustamisse.

Eestis on 16–17-aastaseid noori umbes 24 000. Kui eeldada, et neist tuleb valima keskmiselt ligi 60 %, siis võiks see tähendada 14 000–15 000 valija lisandumist.

Seaduse algatajad märkisid seaduse seletuskirjas, et Eesti ühiskond järjest vananeb, mistõttu vanemaealised omavad üha rohkem valimistel kaalu ning üha eakamad langetavad otsuseid ka noorte elu puudutavates küsimustes. Valimisea langetamine tõstaks valimisõigust omavate inimeste seas noorte osakaalu.

Riigikogu andis 16- ja 17-aastastele õiguse hääletada kohalikel valimistel

Seadusemuudatus võiks algatajate hinnangul kaasa tuua noorte huvi kasvu poliitika, riigi ja kohaliku omavalitsuse arengu suhtes. Just kohaliku omavalitsuse tasandil tehakse enam noori puudutavaid otsuseid – näiteks koolivõrgu, spordirajatiste, vaba aja veetmise võimaluste kohta.

Seaduse vastuvõtmiseks pidi selle heaks kiitma kaks järjestikust Riigikogu. Eelmine Riigikogu kiitis eelnõu heaks 11. veebruaril. Järgmised kohaliku omavalitsuse valimised toimuvad 2017. aastal ning siis saavad oma hääle anda ka 16- ja 17-aastased noored.

Riigikogu pressiteenistus
Urmas Seaver
T: 631 6352; 50 39 907
urmas.seaver@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Andres Anvelt: parlament hääletas demokraatia tugevdamise poolt

Pressiteade
6. mai

„Riigikogu enamus andis oma panuse Eesti demokraatia järjepidevusse ning arengusse. Astusime selle sammu, et demokraatia tugevneks, et noored saaksid ka ise oma kodukandi käekäigu üle otsustada. Valimisea langetamine ei võta kelleltki midagi ära ega kahjusta kedagi, see on märk kaasavast ja avatud ühiskonnast,“ märkis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Andres Anvelt.

Andres Anvelt

Anvelti kinnitusel on põhikooli lõpetanud noored piisavalt küpsed, et teha valimistel iseseisev ja teadlik valik. „Koduvallas või kodulinnas hääle andmine aitab noori oma kodukohaga paremini siduda ja suurendab võimalust, et nad pöörduvad pärast õpinguid sinna tagasi,“ rääkis Anvelt. Antud otsus mõjutab kõiki Eesti noori ühtemoodi, kuna kohalikel valimistel saavad noored hääletada sõltumata oma kodakondsusest. Seega on tal ka ühiskonda lõimiv toime, lisas ta.

„Eesti on üks esimesi riike, kuid mitte esimene riik, kes annab noortele õiguse riigi ja kohaliku elu asjades kaasa rääkida. Seda on näiteks teinud Austria. Alla 18-aastased said võtta osa Šotimaa iseseisvusreferendumist,“ ütles Anvelt. Ka tuletas ta meelde, et 25 aastat tagasi, aastal 1990 valisid 16-aastased Eesti Kongressi.

Anvelti sõnul aitab valimisea langetamine tasakaalustada ka valijate vanusegruppe ning noorte ja eakate inimeste huvisid. „Olen veendunud, et see mõjutab ka erakondade valikuid oma poliitika kujundamisel,“ sõnas sotsiaaldemokraatide saadikurühma juhtiv Anvelt.

Esimest korda saavad 16-ja 17-aastased noored oma hääletamisõigust kasutada 2017. aasta sügisel toimuvatel kohalikel valimistel.

Täiendav info:
Andres Anvelt
5247747

Riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtus MTÜ Ida-Viru Noorte Akadeemia projekti „Sinu riigi kaitse” esindajatega

Lauri Luik: noori tasub usaldada

„Justnimelt usaldus on see märksõna, mida antud põhiseaduse muudatus endas kannab. Usaldus meie noorte, Eesti tuleviku vastu näitamaks, et me pole noortega pelgalt mõtetes, vaid ka reaalsetes tegudes. Valimisea langetamisega anname selge signaali, et ootame nooremat põlvkonda ühiskonna arenguküsimustes kaasa mõtlema ja rääkima. Märgilise tähendusega on seegi, et seaduse jõustamiseks on tarvis kahe järjestikuse parlamendikoosseisu heakskiitu,“ lausus Luik.

Reformierakondlasest riigikogu liige tõi välja, et debatt valimisea langetamise üle on kestnud vähemalt viimased kümmekond aastat ning on ilmselt enim debateeritud noortevaldkonna teema.

„On omamoodi tore, et meie põlvkond on jõudnud tänaseks ise sellesse ikka, et need read põhiseadusesse kirjutada. Oluline on rõhutada, et see ettepanek on noorte endi algatus ja soov. Piirkondades juba täna aktiivselt töötavad noortevolikogud ning noorte endi poolt veetavad varivalimised näitavad, et otsitakse väljundit ühiskonna arendamiseks,“ lisas Luik.

41 Reformierakonna ja SDE liikmest parlamendisaadiku algatatud eelnõu – Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seadus kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel valimisea langetamiseks (703 SE) – eesmärgiks on läbi valimisea alandamise kaasata senisest enam noori inimesi kohaliku elu avalike asjade arutamisse ja otsustamisse.

Riigikogu noorte toetusrühma esimees

Lauri Luik
Lauri.Luik@riigikogu.ee
+372 56659599

Infotunnis andis peaminister selgitusi maksuerisuste kaotamise kohta

Simson viitas valimiseelsele kampaaniale, mille käigus peaminister kinnitas, et Reformierakond ei kaota maksuerisusi. Nüüd on aga kavas seda teha.

Rõivas selgitas, et Reformierakond eelistab põhimõttena tööjõudu väiksemat maksustamist ning saastava ja kahjuliku tarbimise maksustamise suurendamist. „Samuti oleme läbi pikkade aastate olnud seda meelt, et erisusi võiks olla pigem vähem kui rohkem,“ ütles Rõivas. Ta lisas, et Reformierakonnal ei olnud kavas enne valimisi kindlat plaani üks või teine konkreetne erisus ära kaotada.

„Erisuste kaotamised on meil lauale tulnud nii lastetoetuste tõusu kui ka tööjõumaksude langetamise katteallikatena,“ märkis Rõivas. Tema sõnul arutati valitsusliidu moodustamisel väga erinevaid erisusi. Ainuke maksuerisus, mille kaotamist tegelikult üldse ei arutatud, oli ravimite käibemaksuerisus. „Kõiki teisi erisusi me arutasime, aga mitte kui Reformierakonna lubadusi või kellegi n-ö kindlaid soove ellu viia, vaid pigem kui katteallikaid selleks, et me saaksime tööjõu maksukoormust langetada, saaksime lastetoetusi tõsta, tagada seda, et Eesti riik oleks kindlalt kaitstud,“ selgitas peaminister. Ta lisas, et ei tasu neid otsuseid võtta kui ühe erakonna asja. „Kõik need teemad, mis me oleme koalitsioonileppes kokku leppinud, on kolme erakonna ühised asjad,“ ütles Rõivas.

„Kui hinnata, kas meil on võimalik tulla vastu ka nendele ettevõtjatele, kes ütlevad, et käibemaksu erisuse väga järsk kaotamine väga tuntavalt nende ettevõtlust mõjutab, siis ma arvan, et on küll,“ märkis peaminister. Tema sõnul otsivad täna valitsusliidu partnerid võimalusi, kuidas majutusasutuste käibemaksu tõusu leevendada. „Me arutame seda homme riigi eelarvestrateegia tegemisel. Julgen arvata, et küllap me leiame ka mõistliku lahenduse,“ ütles Rõivas. Tema sõnul on igal juhul oluline teada, et riigi eelarvestrateegias tuleb tulud-kulud tasakaalu saada ja raha tuleb leida nendele valdkondadele, mis seda riigieelarves kõige rohkem vajavad.

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi vastas Martin Helme küsimusele erakoolide rahastamise, Mailis Repsi esitatud küsimusele hariduse rahastamise ning Krista Aru esitatud küsimusele kõrghariduse ja teaduse rahastamise kohta.

Keskkonnaminister Marko Pomerants vastas Rein Ratase esitatud küsimusele maardlas oleva maaüksuse kasutusvõimaluste leevendamise ja Raivo Põldaru esitatud küsimusele looduskaitseala haldamise kohta.

Infotunni stenogramm:

Riigikogu pressiteenistus

Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837

gunnar.paal@riigikogu.ee

 

 

 

Priit Toobal: rahvas peab saama presidenti ise valida

„Presidendi otsevalimiste ettepanek ei ole ju tegelikkuses midagi uut. Sellele on aastate eest toetust avaldanud presidendid Meri ja Rüütel ning ka Keskerakond on otsevalimistest aastaid rääkinud. Varasemalt on tehtud ka mitmeid arvamusküsitlusi, mis näitavad, et suur osa Eesti kodanikest toetavad võimalust valida presidenti otse. Ma usun, et rahvas, kes on ju Eesti kõrgeim võim, on võimeline valima meie riigile väärilise juhi,“ sõnas Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Priit Toobal.

Saadiku sõnul pole Parlamendi teised jõud seni presidendi otsevalmist toetanud ning vabanduseks on korduvalt toodud asjaolu, et põhiseadust ei tohiks kergekäeliselt muuta.

„Täna aga näeme, et valmidus põhiseadust muuta on valitsuskoalitsioonil täiesti olemas. Kui valitsus on nõus muutma seadust valimisea langetamiseks, siis ma usun, et presidendi otsevalimiste küsimus on antud temaatikast märksa olulisem ja ka sisulisem. Loodan, et valmidus põhiseaduse muutmiseks säilib ka presidendi valmiste küsimuses ning rahvale antakse võimalus ise otsustada, kes on kõige sobilikum tulevane riigipea Eesti Vabariigile,“ lõpetas Priit Toobal.

Keskerakonna algatatava eelnõu seadusena vastuvõtmine tähendaks esmakordselt omariikluse ajaloos seda, et riigipea selgitatakse kogu rahva tahteavalduse järgi. Eelnõuga ei muutu põhiseaduses sätestatud riigikorraldus ega parlamentaarne mehhanism. Vabariigi Presidendi pädevuse muutmist esitatavas eelnõus samuti ei sisaldu.

Lisainfo:
Jaan Männik
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni pressiesindaja
Tel 53 474 246
Jaan.Mannik@riigikogu.ee

Keskerakond valimisea langetamisele oma poolthäält ei anna

„Kui 16. aastane saab valimisõiguse, peaksid laienema ka teised õigused ja kohustused. Tänane lahendus on aga selgelt poolik. Me anname noortele valimisõiguse, kuid samas puudub neil kandideerimisõigus. Kuidas suurendab see nende kaasatust ühiskonnas? Keskerakonna ettepanek on tagada noorte suurem kaasatus läbi volikogude töösse kaasamise. Siis on noortel ka sisuliselt võimalik midagi muuta,“ sõnas Tarmo Tamm.

Saadik jätkas: „Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi esimees on välja toonud, et kuueteistkümneaastased noored ei ole valmis valima. 16-17-aastased on tema sõnul väga mõjutatavad ja noored ise ütlevad, et nad ei oska valida ja oma seisukohta kujundada. Valimisea langetamine peaks kaasa tooma ka noorte parema ettevalmistuse valimisteks. See tähendab, et üle tuleb vaadata praegune õppekava ja välja töötada õpilaste eale vastav ühiskonnaõpetuse aineprogramm, kuna praegusest põhikoolist saadavast valimisalasest kompetentsusest võib jääda väheseks. Seda aga planeeritud pole. Jällegi saame tõdeda, et teerullina läbisurutav plaan on poolikult tehtud.“

„Lisaks on õhus küsimus, kas tõesti on tegemist niivõrd tähtsa probleemiga, et peame selleks muutma põhiseadust. Seni ei ole põhiseadust muudetud märksa tähtsamate küsimuste puhul, näiteks presidendi otsevalimine. Keskerakonna soov on noori tänasest enam poliitika juurde tuua ning aktiivselt kaasata. Kuna aga tegemist on meie hinnangul pooliku lahendusega, ei saa me selle poolt olla,“ lõpetas Tamm.

Lisainfo:
Jaan Männik
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni pressiesindaja
Jaan.mannik@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 6. maiks

Kell 13 – infotund

Infotunnis osalevad valitsuse liikmetest peaminister Taavi Rõivas, haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi ja keskkonnaminister Marko Pomerants.

Küsimused peaminister Taavi Rõivasele puudutavad maksuerisuste kaotamist, piirivalve olukorda ja väljakutseid ning laste toetamist. Küsimused peaministrile puudutavad ka Eesti valmisolekut tsiviilelanikkonna kaitsel, Eesti osalust Vahemerel toimuvatel ühisoperatsioonidel ning Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise piirilepingu sõlmimist.

Küsimused haridus- ja teadusminister Jürgen Ligile puudutavad erakoolide, hariduse ning kõrghariduse ja teaduse rahastamist.

Keskkonnaminister Marko Pomerantsile esitavad Riigikogu liikmed küsimusi maardlas oleva maaüksuse kasutusvõimaluste leevendamise kohta, looduskaitseala haldamise ning koostöö kohta ametnikega.

Küsimuste esitamiseks registreerus 12 Riigikogu liiget.

Kell 14 – täiskogu istung:

Riigikogu istungi päevakorras on Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel valimisea langetamiseks eelnõu (703 SE) seadusena vastuvõtmine. Eelnõu jõustamiseks seadusena peab selle heaks kiitma kaks järjestikust Riigikogu. Eelmine Riigikogu kiitis eelnõu heaks 11. veebruaril. Seaduse vastuvõtmisel saaksid järgmistel kohalikel valimistel 2017. aastal oma hääle anda ka 16- ja 17-aastased noored.

Esimesel lugemisel on kindlustustegevuse seaduse eelnõu (8 SE). Uus seadus tagab kindlustusvahendajate teenuse ühtlasema taseme ja kliendi huvidest lähtuva tegutsemise. Uue seadusega lahendatakse 2004. aastast kehtiva seaduse rakendamisel ilmnenud puudused.

Sündmused:

Kell 8.30 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas osaleb Eesti-Soome parlamendirühma kohtumisel Soome suursaadiku Kirsti Narineniga  (Kohtu 4).

Kell 11 – Riigikogu esimees Eiki Nestor kohtub Kanada suursaadiku Alain Hausseriga.

Kell 11.15 – Riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder kohtub Mulgi Kultuuri Instituudi, Mulgimaa toetusrühma ja Mulgimaa vallavanematega (ruumis L241).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
T: 631 6356; 51 53 903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee