Riigikogu

Riigikogu eelinfo 27. juuli – 2. august

Esmaspäev, 27. juuli

Kell 13 on maaelukomisjoni erakorraline istung, kus käsitletakse aafrika seakatku levikuga seotud küsimusi. Istungile on kutsutud maaeluminister Urmas Kruuse,  Veterinaar- ja Toiduameti,  põllumeeste ning jahimeeste esindajad.

Kolmapäev, 29. juuli

Kohtumised

Kell 10.30 kohtuvad Toompeal Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees ja Eesti-Soome parlamendirühma esimees Kalle Palling ning ELAKi liikmed Maris Lauri ja Marianne Mikko Eesti aukonsulitega Soomes.

Kell 14.30 kohtub väliskomisjoni esimees Hannes Hanso Toompeal Jaapani suursaadiku Tetsuro Kaiga.

Lähetused

27. juuli

Väliskomisjoni esimees Hannes Hanso kohtub Helsingis Soome Eduskunna väliskomisjoni esimehe Antti Kaikkoneniga.

27.- 30. juuli

Riigikaitsekomisjoni liige Johannes Kert on visiidil Ukrainas, kus ta esineb kõnega E. Nüganeni filmi “1944” esitlusel ülemraada rahvasaadikutele ja külastab väeosi.

Riigikogu pressiteenistus

Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837

gunnar.paal@riigikogu.ee

 

 

Maaelukomisjon hakkab arutama sigade Aafrika katkuga seonduvaid probleeme

Istungile on kutsutud maaeluminister Urmas Kruuse ning Põllumajandusministeeriumi, Veterinaar- ja Toiduameti, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eesti Põllumeeste Keskliidu, Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Eesti Jahimeeste Seltsi esindajad.

Lisainfo:
Ivari Padar (tel 631 6500, Ivari.Padar@riigikogu.ee),
Ülle Särgava (tel 631 6503, Ylle.Sargava@riigikogu.ee)

Osalemine Sumner Welles’i deklaratsiooni 75. aastapäeva sümpoosionil

Riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb kell 10:00 välisministri ja Eesti Välispoliitika Instituudil korraldataval   mittetunnustamispoliitikat kinnitanud Sumner Welles’i deklaratsiooni 75. aastapäeva sümpoosionil Eesti Teaduste Akadeemia saalis ning sellele järgnevale mälestustahvli avamisel.

Siret Kotka: maaelukomisjon peab seakatku tõttu erakorraliselt kogunema

Siret Kotka on nõus kunagise põllumajandusministri Jaan Leetsariga, et Aafrika seakatk on juba aasta otsa Eestimaal oma hävitustööd teinud, kuid Vabariigi Valitsus eesotsas peaministri ja maaeluministriga ei ole siiani aru saanud olukorra tõsidusest, mistõttu pole riik ka midagi otsustavat ette võtnud, et tõkestada seakatku levikut.

„Riigivalitsuse tegevusetus antud küsimuses on vastutustundetu arvestades seakasvatajate niigi rasket majanduslikku olukorda, mida sigade massiline hävitamine seakatku tõttu raskendab veelgi,“ lausus Kotka.

Kotka jätkas: „Seega on hädavajalik kutsuda kokku Riigikogu maaelukomisjon, kuna seakatk ei paista hääbuvat, vaid jätkab pealetungi. Meil on vaja kiireid otsused ja konkreetset tegevuskava seoses uute juhtumitega Viljandi- ja Valgamaa seafarmides. Maaelukomisjoni erakorralisele istungile tuleks kindlasti kaasata nii põllumajandus- kui ka keskkonnaministeeriumi esindajad ja Eestimaa seakasvatajad.“

Kotka sõnul tuleb nakatunud farmides kõik sead loomulikult hävitada, lootuses, et katk ei levi edasi. Katkus farmidele tähendab see aga sisuliselt katastroofi ja tõenäolist pankrotti.

„Maaelukomisjoni erakorralisel istungil tuleb selgeks saada, kuidas kavatseb valitsus toetada neid seakasvatajaid, kes katku tõttu ränka kahju kandma peavad või on sunnitud oma tegevuse kogunisti lõpetama,“ lõpetas Kotka.

Veterinaar- ja Toiduamet on tuvastanud kahes Viljandimaa ja ühes Valgamaa seafarmis sigade Aafrika katku tekitaja. Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile.

Lisainfo:
Jaan Männik
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni pressiesindaja
Tel 53 474 246
Jaan.mannik@riigikogu.ee

Ivari Padar: seakasvatuses tuleb kehtestada taudi leviku tõkestamiseks range järelevalve

„Sigade aafrika katku ilming on tõsine ohusignaal seakasvatusele. Taudi levikut saab peatada ainult resoluutsete meetmete rakendamisega,“ rõhutas Padar. Ta lisas, et see tähendab nii haigestunud sigade hukkamist vastavalt taudi tõrje nõuetele kui ka hoonete põhjalikku puhastamist ja desinfitseerimist.

Padar paneb ka metsas käivatele ja marju ning seeni otsivatele inimestele südamele, et nad naastes väldiksid kokkupuutumist kodusigadega. Sellega saame vältida taudi võimalikku edasikandmist.

Padari sõnul on kõige efektiivsem vahend taudi tagajärgede likvideerimisel treileril asuva mobiilse seapõleti kasutamine, et vältida võimalikku nakkuse levikut korjuste matmise korral. Lisaks seafarmide kontrollile ja järelevalvele tuleb tõkestada metsloomade ja koduloomade juurdepääs farmidele.

Lisainfo: Ivari Padar: 513 1851

Riigikogu pressiteenistus

Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837

gunnar.paal@riigikogu.ee

 

Remo Holsmer: maksuametile täiendavate kontrolliõiguste andmise eelnõu on toores

Maksukorralduse seaduse muutmisel järgitakse riigikogu rahanduskomisjoni esimehe sõnul põhimõtet, et maksuameti õiguste täiendamine peab olema väga selgelt põhjendatud.

„Suhtun maksuametile täiendavate õiguste andmisesse teatud ettevaatlikkusega, need peavad olema põhjalikult kaalutletud. Poliitilisel tasandil kokkulepet eelnõus plaanitavate muudatuste üle ei ole ja minu hinnangul on tegemist toore lahendusega. Ettevõtetele kuuluvate vallasasjade vaatlemise õigus on maksuametil teatud juhtudel juba praegu olemas. Küsimus on, kas täiendav regulatsioon on üldse vajalik,“ selgitas reformierakondlasest riigikogu liige.

„Eelnõu on esitatud valitsuse kooskõlastusringile. Pean oluliseks, et toimuksid täiendavad arutelud ministeeriumi ja ettevõtjate esindusorganisatsioonide vahel ning kõik üles kerkinud probleemid saaksid läbi räägitud. Enne pole võimalik selle eelnõuga edasi minna,“ lisas Holsmer.

Eelmisel nädalal saatis rahandusministeerium kooskõlastusringile maksukorralduse seaduse eelnõu, millega soovitakse täpsustada maksuameti volitusi maksualaste õigusrikkumiste ennetamiseks.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees

Remo Holsmer
remo.holsmer@riigikogu.ee
+372 5033673

Artur Talvik: tõmmakem pagulaspaanika maha ja tegelgem põhiprobleemidega

talvik aVabaerakonna saadiku Artur Talviku sõnul juhib pagulastega seotud hirmude võimendamine tähelepanu Eesti põhiprobleemidelt eemale. Selle taga on ta sõnul valitsuse soovimatus pagulasteemat lahti seletada ja üle võlli minev hirmuhoog.

„Protestiaktsioonid on head siis, kui neid korraldatakse asjalikel eesmärkidel, mille hulka niigi konfliktse probleemi ülevõimendamine kindlasti ei kuulu. Sellega aidatakse vaid kaasa ühiskonna närvipinge kasvule ja kahjustatakse meeleavalduste kui selliste tõsiselvõetavust. Valitsus on tegelikult saavutanud koos teiste ELi riikidega kohustuslike kvootide tühistamise ja ligi 200 pagulast kahe aasta jooksul ei kujuta meile mingit ohtu. Sellesse tuleb suhtuda rahulikult,“ ütles Talvik, vihjates täna toimuvate pagulasvastasele meeleavaldusele.

Samas leiab Artur Talvik, et valitsus on jätnud pagulastega seotud küsimused liiga pikalt vastusteta ega ole tegelenud teema selge lahtiseletamisega. „See kahtlemata loob hirmu ja võimaldab panna avalikkust ketrama ühte teemat, mille varjus saab valitsus toime panna igasuguseid sigadusi, summutades rumalatest maksuotsustest ja ülbusest tingitud rahulolematust,“ ütles ta.

„Peame meeles pidama, et lõhestunud Eesti ühiskond on kindlasti meie idanaabri huvides. Seal ongi meie peamised julgeolekuriskid,“ lisas saadik. Ta osutas, et Venemaa mitte ainult ei ole muutunud ise julgeolekuprobleemiks, vaid on vastustanud ka jõulisi samme suurte kriisikollete lahendamiseks, näiteks Süürias.

Talviku sõnul oleks kodanike õhinat vaja kasutada pigem Eesti muutmiseks hästi toimivaks riigiks, kus inimesed tahavad elada. „Tähelepanu keskmesse on vaja viia meie tegelikud sõlmprobleemid nagu väljaränne, töökohtade olemasolu, eesti keele väärtustamine, hariduse kvaliteet ja ühiskonna arutelukultuur,“ rõhutas Talvik.

Lisaks näeb ta konflikti taga tõhusate osalemisformaatide puudumist, mis vähendab usaldust valitsuse vastu. „Rahumeelsel ja paljuarvulisel liikumisel ei ole tegelikult võimalust algatada seadusi või panna võimuerakondi ennast tõsiselt kuulama. Öeldakse, et kirjutage kirju ja koguge ahjukütteks allkirju. Meil oleks vaja mõistlikku mehhanismi, mis üheaegselt filtreeriks absurdi ja annaks otsedemokraatliku vahendi, mõjutamaks tähtsaid otsuseid,“ ütles Talvik.

Riigikogu eelinfo 20. – 26. juuli

Neljapäev, 23. juuli

Kell 10 – riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson ja väliskomisjoni esimees Hannes Hanso osalevad USA mittetunnustamispoliitikat kinnitanud Sumner Welles’i deklaratsiooni 75. aastapäeva sümpoosionil ning sellele järgneval mälestustahvli avamisel (Eesti Teaduste Akadeemia).

Laupäev, 25. juuli

Kell 15 – Riigikogu esimees Eiki Nestor osaleb Saaremaa ooperipäevade raames Kuressaare linnavalitsuse ja Saare maavalitsuse kutsel Teatro di Milano balletietendusel „Viva Verdi“ (Kuressaare ooperimaja).

Lähetused

16. – 21. juuli
Riigikogu liige Imre Sooäär osaleb Riigikogu turismi- ja toidu ühenduse esindajana kohtumistel Venemaa turismi- ja ettevõtlusorganisatsioonidega koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Eesti saatkonnaga Moskvas.

  1. juuli

Väliskomisjoni esimees Hannes Hanso kohtub Riias Läti parlamendi väliskomisjoni esimehe Ojars Kalnjnšiga.

21. – 24. juuli
Riigikogu liige Johannes Kert osaleb Euroopa julgeolekuteemalisel seminaril Garmisch-Partenkirchenis, Saksamaal.

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Kadri Simsoni kokkuvõte valitsuse esimesest sajast päevast: paheline õigusloome, sisepinged ning mitterahuldav hinne rahvalt

„Kui kaheksa aastat tagasi lubas Reformierakond Euroopa rikkamatele riikidele järele jõuda, siis täna puuduvad Taavi Rõivasel ideed meie majanduse elavdamiseks. Samuti ei ole suudetud sisustada lubadust uuest Põhjamaast. Endiselt on kümned tuhanded eestlased leidnud töö ja väärika tasu põhjanaabrite juures ning peaminister kutsus oma eilses kõnes leppima sellega, et Eesti töötavatest inimestest maksumaksjate kogukond väheneb,“ sõnas Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson.

Saadiku sõnul on 100 päeva ametis olnud valitsuse osas kriitilised lisaks opositsioonile, ka valitsuserakondade erksamad liikmed. Suurimateks kriitikuteks on aga majanduskeskkonna pärast muretsevad ettevõtjad. Rahvas on oma suhtumist valimiseelsete lubaduste murdmisse näidanud läbi avaliku arvamuse küsitluste, milles Taavi Rõivase tööd hinnatakse mitterahuldava hindega.

„Uue valitsusliidu probleemiks on debati pidamise võimetus. President nentis, et maksutõusude kobareelnõu kiirmenetlus Riigikogus ei olnud demokraatliku parlamentaarse riigikorra vääriline käik. Halb poliitiline kultuur, mida Andrus Ansip kasutas kriisiolukorras, on Rõivasele olnud mugavusmeede. Samas ollakse võimetud tunnistama, et senine majanduspoliitika on Eesti hinnad tõstnud Lääne-Euroopa jõukamate riikide tasemele, kuid palgad on jäänud ankrusse Ida-Euroopasse,“ nentis Simson.

„On üsna kurb näha, et saja päeva möödudes puudub valitsusel endiselt plaan Eesti majanduse elavdamiseks, inimeste sissetulekute kasvatamiseks ning lahkunud kaasmaalaste tagasikutsumiseks. On olnud viletsad sada päeva,“ lõpetas Kadri Simson.

Lisainfo:
Jaan Männik
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni pressiesindaja
Tel 53 474 246

Konservatiivide fraktsiooni seisukohad valitsuse 100 päeva puhul

Riigikogu täiskogu tuli erakorraliselt kokku 16.juulil, et kinnitada ametisse uus välisminister Marina Kaljurand. Poliitilise kõnega esines peaminister. Pärast Taavi Rõivase sõnavõttu algasid küsimused ja läbirääkimised. Küsimusi esitasid kõik EKRE fraktsiooni saadikud.

Fraktsiooni esimees Martin Helme ütles oma kokkuvõtvas esinemises, et Rõivase kõne saja päeva puhul, oli teatud poliitiline PR-trikk, mis jättis maitselageda ja sisutühja mulje. Helme sõnul kirjeldab see hästi ka kogu viimast sadat päeva. “Millega on siis silma paistetud kolme kuu jooksul? Inimesed, kes räägivad Kreeka kontekstis majanduslikest reaalsustest, tegelesid maksude tõstmisega ja tegelevad seletamisega, et pankrotipessa oleks vaja teha täiendavaid makseid, et kuigi viimased 15 aastat on meil olnud toimiv ja kõigi poolt aktsepteeritud immigratsioonipoliitika, nüüd enam  niimoodi jätkata ei saa, ja peame immigrante vabatahtlikult ja solidaarsusest põhjendatuna aina rohke juurde hankima.”

Helme meelest on Kreeka probleemi iva selles, et puhtast eurodogmast lähtuvalt on Kreekale ikka rohkem ja rohkem laene peale surutud, mis on osaliselt tingitud sellest, et sakslased on kurikavala skeemiga käivitanud euroala, kus 80% Saksa SKT-st tuleb sellest, et teised eurooplased ostavad Saksa kaupa. “Seda kaupa ostavad nad Saksa pankadelt laenatud rahaga. Kui me räägime majanduslikust reaalsusest, siis see ei ole jätkusuutlik. Seda on lahendatud erinevate abipakettidega ja praegune kolmas – tuletame jälle meelde, et neid ei tohtinud kunagi olla rohkem kui üks –, nii-öelda investeeringupakett ei jää kindlasti viimaseks, sest Kreeka võlg on nii suur, et see lihtsalt ei ole tagasi makstav. Sellises olukorras tulla parlamendi ette rääkima solidaarsusest – põhimõtteliselt on solidaarsus Eesti poliitilises leksikas muutunud ropuks sõnaks. Meil ei ole mingit mõistlikku põhjust aidata Kreekat veelgi raskemasse olukorda lükata, kulutades Eesti maksumaksjate raha, kui me läheme kaasa selle paketiga, mis praegu on välja hautud”.

Martin Helme ütles, et on väga maitselage kuidas Reformierakond reageerib kriitikale, hakates sildistama opositsiooni. “Me saame aru, see on euroopalik komme. Vaat see on täpselt see, mida Euroopas tehakse. Inimesed, kes räägivad rahvuslike huvide kaitsmisest, tembeldatakse rassistideks, vihakõne kõnelejateks, kinnisteks tagurlasteks, kes mitte millestki mitte midagi aru ei saa. Hurjutada oma poliitilisi vastaseid siltidega, suutmata ise peaaegu kahe tunni jooksul ühelegi küsimusele ühtegi konkreetset vastust anda, no see ei ole see poliitiline kultuur, millest meile peaks siin loengut pidama.”

Küsimusele, millised omavalitsused siis on need, kes on vabatahtlikult nõus olnud vastu võtma immigrante, ei saanudki ikka vastust, pahandas Helme.

Riigikaitse osas arvas Helme, et praegune valitsus ei saa tegelikult aru kui kriitiline on meie riigikaitse seis, ja lähtub ikka veel plaanidest, mis on paika pandud enne Ukraina kriisi. “See ei ole adekvaatne käitumine. Meil on vaja need plaanid kiiremas korras ümber teha ja paljud asjad ettepoole tõsta. Kui keegi tuleb ütlema, et selle jaoks ei ole raha, siis palun mitte seda öelda samade ministrite poolt, sama valitsuse poolt, kes leidis ilma igasuguseid küsimusi küsimata sadu miljoneid, et Kreekasse raha uputada.”  Lõpetuseks ütles Konservatiivide fraktsiooni juht, et  praegusel valitsusel ei ole moraalset autoriteeti midagi olulist teha:  “Mida kiiremini see valitsus laiali läheb, seda parem Eestile.”