Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 7. detsembriks

Kell 13 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele on vastamas peaminister Jüri Ratas, kultuuriminister Indrek Saar ja kaitseminister Margus Tsahkna.

Peaminister Jüri Ratas vastab küsimustele valitsuse liikmete usaldusväärsuse kohta, kobaereelnõude menetlemise viisi kohta, üldhariduse kohta, eestikeelse õppe kohta venekeelsetes gümnaasiumides, maksumuudatuste kohta ning Politsei- ja Piirivalveameti ning Kodakondsus- ja Migratsiooniameti ühendamise kohta.

Kultuuriminister Indrek Saar vastab küsimustele propaganda kohta MISA konverentsil, Linnamäe hüdroelektrijaama muinsuskaitse alla võtmise kohta ning lõimumise olukorra ja võimalike arengute kohta.

Kaitseminister Margus Tsahkna vastab küsimusele ümberkorralduste kohta Kaitseministeeriumis.

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – 5 eelnõu:

Valitsuse algatatud abieluvararegistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (abieluvararegistri pidamise ja kannete tegemise üleandmine) eelnõu (258 SE) tagab ajakohaste andmete olemasolu abieluvararegistris (st andmed tekiksid registrisse kohe pärast andmete aluseks oleva toimingu sooritamist), välistab andmete topelttöötlemise, võimaldab teenuse täieliku kättesaadavuse ühest kontaktpunktist, vähendab riigi kulusid abieluvararegistri ülalpidamise näol, optimeerib tööprotsesse ning muudab andmete töötlemise turvalisemaks. Muudatustega antakse abieluvararegistri kannete tegemise pädevus kinnistusosakonnalt üle notaritele ja perekonnaseisuametnikele. Toimingu läbiviija saaks vastavasisulise kande teha juba toimingu tegemise päeval või hiljemalt järgmisel tööpäeval, mistõttu oleks tagatud registriandmete parem kvaliteet ajakohaste andmete näol. Abieluvararegister on riiklik register, kuhu kantakse abikaasade abieluvaralepingus toodud ning seaduses sätestatud juhtudel teised varalised õigused. Abieluvararegistrit peetakse alates 2014. aasta aprillist täiselektrooniliselt ning kõik registrikaardid on elektrooniliselt avalikult kättesaadavad. Andmete avalikustamise eesmärk on võimaldada kolmandatel isikutel saada teavet selle kohta, millised on abikaasade vahelised varasuhted ning sellest tulenevad õigused ja kohustused. Abieluvararegister on kohtulik register, kuhu kohtunikuabid teevad kandeid abikaasade notariaalselt kinnitatud avalduse või seaduses sätestatud juhtudel perekonnaseisuametniku või notari esitatud teate alusel.

Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (317 SE) muudetakse sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud raske ja sügava puudega lapse lapsehoiuteenus kohaliku omavalitsuse poolt korraldatavaks sotsiaalteenuseks ning sellega seoses muutub riigieelarvest rahastatud raske ja sügava puudega lapsehoiuteenuse rahastus – edaspidi läbi kohalike omavalitsuste toetusfondi. Eelnõu kohaselt eraldatakse riigieelarvest sügava puudega laste vanemate toetamiseks täiendavalt 1 miljon eurot. Seletuskirjas märgitakse, et riik rahastab raske ja sügava puudega laste toetamist praegu osaliselt ja teeb seda maavalitsuste kaudu. Pärast seaduse muudatust hakkavad lapsehoiuteenuse korraldamisega tegelema ainult kohalikud omavalitsused, kes teavad oma kogukonna laste ja perede vajadusi kõige paremini. Kohaliku omavalitsuse poolt korraldatav lapsehoiuteenus hõlmab edaspidi ka raske ja sügava puudega lapsi sellise erisusega, et riik katab osaliselt puudest tuleneva rahastuse lisavajaduse. Kooskõlas riigieelarve seadusega jagatakse riigi poolt rahastatava lapsehoiuteenuse vahendid kohalikele omavalitsustele vastavalt teenust vajavate laste arvule. Rahastus tagatakse kohalike omavalitsuste toetusfondi kaudu. Siseriikliku lapsendamise korraldamine antakse eelnõu kohaselt maamaavalitsuste pädevusest sotsiaalkindlustusametisse, et kõik lapsendamisega seotud toimingud oleksid koondunud ühte asutusse. Muudatus tagab lapsendamistele ühtse lähenemise üle Eesti. Sellega seoses muudetakse lisaks sotsiaalhoolekande seadusele ka lastekaitseseadust, perekonnaseadust ja tsiviilkohtumenetluse seadustikku.

Valitsuse algatatud ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (250 SE) eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle ELi vastav direktiiv kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtukulude vähendamise kohta ehk nn lairiba direktiiv. Direktiivi eesmärk on vähendada sidevõrgu kasutuselevõtukulusid ja tagada 2020. aastaks kõikidele eurooplastele juurdepääs andmesidekiirusele kuni 30 Mbit/s ja pooltele või enamatele Euroopa kodumajapidamistele juurdepääs andmesideühendusele 100 Mbit/s. Selleks tagatakse eelnõu järgi sideettevõtjatele juurdepääs sidevõrgu kasutuselevõtuks sobilikule füüsilisele taristule, see tähendab: mastidele, kaablikanalitele, torudele, kontrollkaevudele, juurdepääsuluukidele, kaablikappidele, antennirajatistele, tornidele ja postidele. Võrkudevahelise sünergia maksimeerimiseks ei ole eelnõu suunatud üksnes sideettevõtjale, vaid ka mistahes selliste füüsiliste taristute nagu elektri-, gaasi-, kütte-, transpordi-, vee- ja kanalisatsiooniteenuste taristu omanikele, milles saab majutada sidevõrgu elemente. Ehitisregistrile luuakse alates 2017. aastast selline elektroonilise suhtluse võimekus, kus sideettevõtja saab suhelda teisi füüsilisi taristuid omavate ettevõtetega, leppida kokku taristu vaatlemist ja taotleda taristule juurdepääsu. Alates 1. jaanuarist 2017 tuleb uued hooned ja kahe või enama korteriga elamud varustada hoonesisese füüsilise taristuga, mis võimaldab pakkuda elektroonilise side teenust. Sama kohustus on ka hoone ja kahe või enama korteriga elamu põhjaliku rekonstrueerimistööde korral. Antud nõude puhul võib tõmmata paralleeli elektri ja veetrassiga, millega ehitatava hoone varustamine on samuti kohustuslik. Eelnõu sihtgrupp mõjutab nii eraomanikke, riigiasutusi kui ka võrguvaldajaid, sealhulgas elektroonilise side ettevõtjaid. Riigiasutustest mõjutab eelnõu eelkõige Tehnilise Järelevalve Ametit, kes on lairiba direktiivi mõistes kohtueelse vaidluse lahendamise organ, lahendades tekkinud vaidlusi.

Valitsuse algatatud päästeseaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (309 SE). Senise päästeinfosüsteemi asemel asutatakse Päästeameti ülesannete täitmiseks päästeinfosüsteem ja Häirekeskuse ülesannete täitmiseks hädaabiteate menetlemise andmekogu. Alates 1. novembrist 2014 võtab häirekeskus numbril 112 vastu kõik kiirabi-, pääste- ja politsei hädaabiteated, kuid neid menetletakse erinevates infosüsteemides. Nüüd luuakse Häirekeskuse juurde infosüsteem, kus töödeldakse nii kiirabi-, pääste- kui politsei hädaabiteateid ning ühtses infosüsteemis hallatakse kõiki reageerimise ressursse. See tagab elutähtsa abi kiirema kohalejõudmise hädasolijani. Sellest eraldi jääb alles päästeinfosüsteem, mida edaspidi kasutab Päästeamet oma ülesannete tõhusamaks täitmiseks. Päästeamet võib lisaks hukkunute andmetele hakata koguma ka päästesündmusel vigastatute andmeid, samuti hakatakse päästeinfosüsteemi kandma tuleohutusalase nõustamise ja ennetustöö infot.

Valitsuse algatatud ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (295 SE) muudab kõrghariduse rahastamise skeemi, milles arvestatakse õpetamise kvaliteeti ja tööturu tagasisidet. Kõrgkoolide rahastamine muutub stabiilsemaks ja väheneb aruandlus. Kõrgharidustaseme õppe rahastamismudelisse lisatakse uue komponendina baasrahastus, et suurendada stabiilsust. Rahastus jaguneb tegevustoetuseks ja sihtotstarbeliseks toetuseks. Tegevustoetusest vähemalt 80 protsenti moodustab baasrahastus ning kuni 20 protsenti tulemusrahastamine. Baasrahastuse puhul võetakse arvesse õppeasutustele eelneva kolme aasta jooksul eraldatud tegevustoetuste keskmist. Tulemusrahastus jaguneb ülikoolide vahel kvaliteedinäitajate alusel ning halduslepingus kindlaksmääratud eesmärkide täitmise eest. Sihtotstarbelist toetust eraldatakse võimalusel riiklike prioriteetide elluviimiseks ning selle osakaal on väike. Õppeasutustele tegevustoetuse eraldamiseks sõlmivad ülikool ning haridus- ja teadusminister valitsuse heakskiidul kolmeks aastaks halduslepingu, millega lepitakse kokku ülikooli eesmärgid. Praegu rahastatakse kõrgkoole riigieelarvest kvaliteedi ja tulemuslikkusega seotud tegevuste osas 70–75 protsendi ja õppe läbiviimist toetavate tegevuste osas 25–30 protsendi ulatuses. Riigieelarvest rahastatakse kõrgharidustaseme õpet avalik-õiguslikes ülikoolides, riigi rakenduskõrgkoolides ja mõnes erakõrgkoolis.

Teine lugemine – 12 eelnõu:

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamis-missioonil Kosovos” eelnõu (333 OE) võimaldab jätkata kuni kolme tegevväelasega osalemist NATO operatsioonil Kosovos kuni 31. detsembrini 2017. Eesti tegevväelased teenivad Prištinas staabiohvitseride ja staabiallohvitseridena. Eesti on osalenud NATO rahutagamismissioonil Kosovos alates 1999.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel” eelnõu (335 OE) näeb ette vajadusel kasutada kuni 50 tegevväelast järgmisel aastal Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, ELi või ÜRO juhitaval operatsioonil või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetega kooskõlas oleval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil. Eesti panus ja selle suurus oleneb konkreetse operatsiooni vajadustest ning riigi võimalustest. Eesti panuseks võivad olla nii staabiohvitserid kui ka mõni üksus, näiteks demineerimismeeskond, jalaväerühm, eriväed. Riigikogu otsusega on tagatud kiire ja paindlik operatsioonidesse panustamine.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve” eelnõu (338 OE) annab võimaluse panustada 2017. aastal kuni kümne tegevväelasega rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve. Eesti osalus nimetatud operatsioonis algas augustis 2016, mil Anbari provintsis alustas teenistust 6-liikmeline väljaõppemeeskond Taani kontingendi kooseisus, mille peamiseks ülesandeks on Iraagi julgeolekujõudude sõjaline väljaõpe. Lisaks teenib alates septembrist 2016 üks Eesti vanemohvitser Bagdadis USA juhitavas mitmerahvuselises sõjalis-strateegilises meeskonnas, mis nõustab Iraagi ministeeriume ja julgeolekujõudusid. Operatsiooni eesmärgiks on ISILi vastane otsene ja toetav sõjaline tegevus, seda eelkõige Iraagis ja Süürias. Operatsiooni juhtivad ning toetavad elemendid ning staabid paiknevad ka Bahreinis, Küprosel, Egiptuses, Iisraelis, Jordaanias, Kuveidis, Liibanonis, Kataris, Türgis ja Saudi Araabias. Arvestades ISILi vastase võitluse prioriteetsust, on Eesti valmis vajadusel ja võimalusel panustama operatsiooni täiendavalt, näiteks staabiohvitseridega. Täiendavalt panustatavate tegevväelaste hulk jääks eelnõus sätestatud piirarvu sisse.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude koosseisus” eelnõu (332 OE) näeb ette vajaduse korral kasutada kaitseväe kuni 220 tegevväelast 2017. aastal NATO reageerimisjõudude NRF (Nato Responce Force) koosseisus. NRF on kõrgvalmiduses üksus, mis suudab ellu viia sõjalisi operatsioone mistahes maailma punktis. NRF tagab NATO kiirreageerimisvõime ja sellel on võtmeroll väga lühikese etteteatamisajaga NATO kollektiivkaitseoperatsioonide käivitamisel. NRFi tegevusvõime tagamine on otseselt Eesti riigi huvides. NRFi kasutamise otsustab Põhja-Atlandi Nõukogu ühehäälselt, mis tähendab, et NRFi saab kasutada ainult Eesti nõusolekul.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis” eelnõuga (334 OE) pikendatakse 2017. aasta lõpuni kuni kuue tegevväelase kasutamise tähtaega NATO juhitava nõustamis- ja väljaõppemissiooni Resolute Support (RSM) koosseisus Afganistanis. Eesti jätkab panustamist neljaliikmelise demineerimismeeskonnaga raamriigi Saksamaa juhitavas Põhja-Afganistani regioonis. Eesti on osalenud ISAFi (International Security Assistance Force) Afganistani operatsioonil 11 aastat (2003-2014), RSMil aga alates 2015. aastast.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis” eelnõu (331 OE) näeb ette pikendada järgmise aasta lõpuni kuni 50 tegevväelase kasutamise tähtaega ÜRO juhitava rahvusvahelise rahuvalvemissiooni UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon) koosseisus Liibanonis. Operatsioonil osalevate Eesti kaitseväelaste rotatsioon toimub kaks korda aastas. Seetõttu võivad rotatsiooniperioodil samal ajal viibida operatsioonialal nii lahkuvad kui ka saabuvad üksused. Selleks näeb otsuse eelnõu ette, et kaitseväele seatud ülempiiri Liibanoni operatsioonil osalemiseks võib rotatsiooniperioodil suurendada kuni 100 tegevväelaseni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis osalevate kaitseväelaste saabumisest operatsioonipiirkonda. Eesti kontingendist moodustab enamiku mehhaniseeritud jalaväerühm koos logistikaelemendi ja staabiohvitseridega. Rühma ülesanneteks on vaatlus, patrullid ning kontrollpostide mehitamine, mille käigus tehakse koostööd ka Liibanoni relvajõududega.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias” eelnõuga (336 OE) pikendatakse järgmise aasta lõpuni kuni kuue tegevväelase kasutamise tähtaega ÜRO juhitaval rahutagamismissioonil UNTSO (United Nations Truce Supervision Organization) Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias. Eesti mehitab nii staabiohvitseride kui vanemstaabiohvitseride ametikohti. UNTSO ülesanne on jälgida rahukokkulepetest ja relvastuskokkulepetest kinnipidamist Lähis-Idas ning vältida konfliktide eskaleerumist. Eesti sõjalised vaatlejad osalevad ÜRO sõjalise vaatlusmissiooni koosseisus alates 1997. aastast.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med/Sophia” eelnõu (337 OE) võimaldab järgmisel aastal panustada EUNAVFOR Med (EU Naval Forces in the Mediterranean) koosseisus. Operatsiooni eesmärk on tõkestada inimkaubitsejate tegevus Vahemere keskosas Itaalia ja Malta territoriaalmere ning Liibüa vahel. Eesti osaleb alates 2015. aasta augustist EUNAVFOR Med/Sophia operatsioonil ühe logistika staabiohvitseriga. Eelnõuga võimaldatakse saata operatsioonile kuni kuus tegevväelast.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis” eelnõuga (339 OE) pikendatakse alates 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2017 kaitseväe kuni kümne tegevväelase kasutamise tähtaega Euroopa Liidu väljaõppemissioonil EUTM Mali (European Union Training Mission in Mali). Järgmise aasta lõpuni pikendatakse ka kaitseväe kuni kümne tegevväelase kasutamise tähtaega Malis ÜRO rahutagamismissioonil MINUSMA (United Nations Multidimensional Integrated Stabilization Mission in Mali). 2016. aastal panustab Eesti EUTM Mali missioonil instruktoritega, kelle ülesanne on anda Mali üksustele sõjaväelist väljaõpet. Samuti panustatakse staabiohvitseridega, kes osalevad Mali üksuste väljaõppe planeerimis- ja nõustamisprotsessis. MINUSMAsse panustab Eesti järgmisel aastal kahe staabiohvitseriga ning vaatlus- ja nõustamismeeskonnaga, kes teenivad MINUSMA koosseisus olevas Hollandi juhitavas mitmeriigi-sihtüksuses ASIFU (All Sources Information Fusion Unit).

Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (302 SE) annab tööandjatele võimaluse maksta sotsiaalmaksuvabalt töötajale haigushüvitist ka teise ja kolmanda haiguspäeva eest, sarnaselt 4.-8. haiguspäevaga. Tööandjal ei teki kohustust vigastuse või haigestumise teise ja kolmanda kalendripäeva eest hüvitist maksta, vaid seadus annab võimaluse maksta seda sotsiaalmaksuvabalt. Samuti ei ole tööandjal teise ja kolmanda kalendripäeva eest hüvitise maksmisel kohustust maksta vähemalt 70 protsenti töötaja keskmisest töötasust nagu 4.-8. haiguspäeva puhul, vaid summa on tööandja enda otsustada.

Valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse eelnõu (297 SE) muudab Eesti fonditurgu atraktiivsemaks ja soodustab konkurentsi pensionifondide turul. Eelnõu soodustab uute pensionfondide valitsejate lisandumist ning muudab inimeste jaoks pensionifondi vahetamise oluliselt odavamaks.

Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (321 SE). Võlaõigusseadust täiendatakse sätetega, mis tagavad tarbijatele maksekontoga seotud põhimakseteenuste kättesaadavuse. See hõlmab näiteks maksekonto avamist, raha maksmist oma kontole, sularaha väljavõtmist, otsekorralduste, kreeditkorralduste ning maksekaarditehingute algatamist jne. Krediidiasutused võivad põhimakseteenuste eest nõuda üksnes mõistlikku tasu.

Komisjonides

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 9: Riigikontrolli ülevaate tutvustus, kutsutud Riigikontrolli esindajad.

Sündmused

Kell 8.30 – Riigikogu Eesti-Suurbritannia parlamendirühm kohtub Briti suursaadiku Theresa Bubbeariga.

Kell 11.30 – Riigikogu esimees Eiki Nestor kohtub Vietnami ajakirjanikega.

Välislähetused

5. – 7. detsember
Riigikogu liige Siim Kiisler osaleb Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) kongressil Essenis, Saksamaal.

6. – 7. detsember
Riigikogu liige Eerik-Niiles Kross osaleb Politico iga-aastaasel tänuüritusel Brüsselis, Belgias.

6. – 9. detsember
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ja aseesimees Keit Pentus-Rosimannus osalevad kolme Balti riigi ühiskohtumistel Ameerika Ühendriikide Kongressi liikmetega Washingtonis, Ameerika Ühendriikides.

6. – 10. detsember
Riigikogu liige Ken-Marti Vaher osaleb 5. parlamentääride julgeolekufoorumil Washingtonis, Ameerika Ühendriikides.

7. detsember
Riigikogu liige Eerik-Niiles Kross osaleb Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) migratsiooni-, pagulaste ja ümberasustatud isikute komitee istungil Pariisis, Prantsusmaal.

7. – 8. detsember
Riigikogu aseesimees Taavi Rõivas kohtub Tema Kuningliku Kõrguse Yorki hertsogi prints Andrewga Londonis, Suurbritannias ning osaleb Euroopa Liidu tuleviku teemalisel konverentsil Berliinis, Saksamaal.

7. – 9. detsember
Riigikogu liige Toomas Kivimägi kohtub Euroopa Parlamendi liikme Kaja Kallase ja Euroopa Komisjoni asepresidendi Andrus Ansipiga Brüsselis, Belgias.

7. – 10. detsember
Riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso kohtub Ungari parlamendiliikmetega Budapestis, Ungaris.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Holsmer küsib õiguskantsleri hinnangut maksumuudatuste menetlusele

Holsmeri pöördumise aluseks on tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse (302 SE) menetlemine riigikogus.

„2. detsembril esitles rahandusminister Sven Sester riigikogu rahanduskomisjonile kokku üle viie seaduse muutmist, mida taheti tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõusse lisada. Sama tööpäeva õhtul saadeti rahanduskomisjoni liikmetele tutvumiseks kõigi vastavate seadusemuudatuste kavand kokku 37 lehel,“ märkis riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees õiguskantslerile saadetud kirjas.

„Rahanduskomisjon oli teinud ettepaneku eelnõu teiseks lugemiseks 7. detsembriks, seda rohkem kui nädal enne laekunud täiendavaid muudatusettepanekuid. Esitatud muudatusettepanekute arutelu jäi pooleli 5. detsembri rahanduskomisjoni istungil ning see jätkus 6. detsembril,“ kirjeldas Holsmer.

„Riigikogu liikmetelt on võetud mõistlik aeg maksumuudatustega tutvumiseks ning seisukoha kujundamiseks. Muudatused on ulatuslikud ja omavad laia sisuliselt mõju. Niisamuti ei ole esitatud muudatused läbinud tavapärast kooskõlastusringi Vabariigi Valitsuses ning neid pole tutvustatud ka asjassepuutuvatele ettevõtlusorganisatsioonidele,“ märkis rahanduskomisjoni aseesimees.

Holsmer viitab kirjas, et vahetult enne teist lugemist riigikogu täiskogus on eelnõus tehtud muudatused, mis ei ole otseselt seotud selle algse eesmärgiga.

„Ma ei vaidlusta valitsuskoalitsiooni soovi teha poliitilised eesmärgid seaduseks, kuid see ei saa olla õigustuseks, et kärpida parlamentaarset arutelu sisuliselt miinimumini. Sellise praktika mittekooskõlale õigusriigi põhimõtetega on varasemalt tähelepanu juhtinud Vabariigi President, kelle hinnangul ei ole põhiseaduse mõttega kooskõlas praktika, kus vahetult enne lõpphääletust lisatakse eelnõusse põhimõttelist laadi muudatusettepanekuid,“ selgitas riigikogu liige.

Holsmer tõi välja, et 5. detsembril saatsid Kaubandus-Tööstuskoda ja Tööandjate Keskliit riigikogu esimehele ja riigikogu rahanduskomisjonile kirja, milles samuti viidatakse tormakale ja ebakorrektsele seadusloome protsessile.

Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees

Remo Holsmer
remo.holsmer@riigikogu.ee
+372 5033673

Rahanduskomisjon vaatas läbi maksureformiga seotud muudatused

Rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin ütles, et komisjoni istungil toimus pingeline arutelu kavandatavate muudatuste üle. Otsused langetati hääletamise teel.

„Eelnõusse viidi sisse muudatused, mis puudutavad maksuvaba tulu reformi üldiselt. Tulumaksumäär jääb 20-nele protsendile. Üldine maksuvaba tulu määr tõuseb 500 euroni kuus võrreldes praeguse 170 euroga. Maksuvaba tulu määr kaob aga 2100-eurose ja suurema kuise tulu puhul. Lastega seotud maksuvabastused jäävad endisel kujul alles. Uus süsteem asendab alates 2018. aastast ka madalapalgaliste tagasimakse. Keskmine pension jääb endiselt maksuvabaks,“ ütles Stalnuhhin. Ta lisas, et koos maksuvaba tulu tõusuga kaob abikaasade ühine tulu deklareerimine. Majutusteenuste käibemaks püsib 9 protsendil, ära jääb plaanitud tõus 14 protsendile.

Sotsiaalmaksumäära pooleprotsendiline vähenemine jääb ära. Selle eelarvemõju on ligikaudu 40 miljonit eurot. Põhjenduseks on asjaolu, et see annab võimaluse ära jätta teisi maksutõuse.

Muudatused vähendavad peamiste kütuste aktsiisimäärasid ja ühtlustavad teisi. Tühistatakse aastaks 2018 kavandatud diislikütuse aktsiisimäära tõus 4,93 sendilt liitri kohta 5,42 sendile liitri kohta. Samuti lükatakse 2017. aastaks kavandatud kütuseaktsiisimäärade tõus jaanuari algusest veebruari algusesse.

Koalitsioonileppe kohaselt kehtestatakse sõiduautode registreerimise tasu, mis peaks kehtima alates 1. juulist 2017. Selleks diferentseeritakse riigilõiv süsihappegaasi heitme alusel. Selle puudumisel kasutatakse mootori võimsuse näitajat kilovattides.

Kavandamisel on veel lahjade alkohoolsete jookide – õlle, siidri ja veini – aktsiisimäärade tõstmine.

Tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (302 SE) teine lugemine on kavas Riigikogu täiskogu istungil 7. detsembril. Rahanduskomisjon otsustas teha täiskogule ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada ja jätkata arutelu nädala pärast.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Riigikogus hakatakse EKRE eestvedamisel 13.detsembril arutama Rail Balticu tulevikku

Riigikogu arutab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ettepanekul teisipäeval, 13. detsembril olulise tähtsusega riikliku küsimusena Rail Balticu tulevikku.

Ettekande peavad TTÜ juhtimisdotsent Endel Oja, Eesti Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise Ühingu auliige Illimar Paul, MTÜ Avalikult Rail Balticust juhatuse liige Priit Humal ning Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees Martin Helme.

Kõikidele ettekandjatele saavad rahvasaadikud esitada küsimusi ja arutelu on avalik. Riigikogu istung algab kell 10.

Lisainfo:

Urmas Espenberg

Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nõunik

Tel 5814 1650

Kultuurikomisjon algatas eelnõu rahvusringhäälingu nõukogu liikmete muutmiseks

Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni esimees Kalvi Kõva vahetab rahvusringhäälingu nõukogus välja Andres Anvelti, kuna ta asus siseministri ametikohale. Keskerakonna fraktsiooni liige Marika Tuus-Laul suundub nõukokku Enn Eesmaa asemel, kes valiti Riigikogu aseesimeheks. Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni liige Viktoria Ladõnskaja saab nõukogu liikmeks Kalle Muuli asemel.

Seadus näeb ette, et rahvusringhäälingu nõukogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise korral nimetab Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul uue liikme kolme töönädala jooksul. Kultuurikomisjon otsustas saata eelnõu Riigikogu täiskokku vastuvõtmiseks 15. detsembril.

Rahvusringhäälingu nõukogu on ERR-i kõrgeim juhtimisorgan. Nõukokku kuulub üks parlamendisaadik igast Riigikogu fraktsioonist ning neli asjatundjat rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast.

ERRi-i nõukokku kuuluvad Riigikogust veel Heidy Purga Reformierakonna fraktsioonist, Krista Aru Vabaerakonna fraktsioonist ning Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist. Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatena kuuluvad nõukogusse Mart Luik, Rain Tamm, Pille Pruulmann-Vengerfeldt ning Agu Uudelepp, kes on ka nõukogu esimees.

Fotod istungilt (NB! Fotod laekuvad viivitusega)

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Mart Helme: Eesti surve Indias vangistatud laevakaitsjate vabastamiseks on olnud pigem sääsepirin

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme leiab, et Eesti poliitikute ja ametnike tegevus Indias kolm aastat tagasi vahistatud laevakaitsjate vabastamisel on olnud ebapiisav.

Laevakaitsjate olukorda puudutavale konservatiivide arupärimisele Riigikogu ees vastanud välisminister Sven Mikser ütles, et laevakaitsjad on esitanud süüdimõistmise kohta edasikaebuse ning Eesti riik ei saavat ega tohtivat kohtupidamisse Indias sekkuda. „Kindlasti mingisuguseid kuupäevalisi lubadusi ma ei saa ega tohi teile anda, sest hetkel on laevakaitsjate advokaadid esitanud edasikaebuse, mida menetletakse,“ ütles Mikser.

Mart Helme meenutas, et eelmine välisminister Marina Kaljurand oli laevakaitsjate küsimuses äärmiselt optimistlik ning arvas, et mehed õnnestub lähiajal koju tuua. Kaljurand lubas koostööd ja abi nii omastele kui ka laevakaitsjatele, ent nüüdseks on vahistamisest möödunud juba kolm aastat.

„Mul on jäänud kõrvaltvaatajana mulje, et need olid suhteliselt katteta lubadused. Me kõik teame, et oma kodanike kaitsmine, ükskõik mis olukorda need kodanikud on sattunud, on iga riigi mitte ainult juriidiline, vaid ka moraalne kohustus. Mind hämmastab see, et me ei ole leidnud ressurssi, et olla diplomaatiliselt kohal ja jälgida, et meie meeste inim- ja kodanikuõigused oleksid sajaprotsendiliselt tagatud. Et oleks kindel, et nende õiguskulud oleksid garanteeritud; et me anname neile sihtotstarbelist rahalist toetust,“ kõneles Helme.

„Mulle tundub kummaline hoiak, et me ei saa sekkuda kohtupidamisse ja seetõttu me ei saa midagi teha. Jah, põhimõtteliselt on see õigusriigi põhimõtetele tuginedes õige, aga me teame väga hästi, et on olemas nii poliitilise kui ka diplomaatilise surve eri variandid. Mulle tundub, et meie diplomaatiline ja poliitiline surve on olnud pigem selline sääsepirin. Me ei ole väga jõuliselt kasutanud ei neid instrumente, mis oleksid põhimõtteliselt võimalikud Euroopa Liidu raames, ega ka neid instrumente, mis oleksid võimalikud koordineeritud tegevuseks, eelkõige Suurbritannia ja Ukraina riigi kaasabil.“

Lisainfo:

Mart Helme

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon

Tel 528 2588

Riigikogu kolm alatist komisjoni valisid esimehed

Keskkonnakomisjoni esimeheks valiti tagasi senine esimees Rainer Vakra ja aseesimeheks Kalle Palling.

Kultuurikomisjoni esimeheks valiti Aadu Must ja aseesimeheks Laine Randjärv.

Maaelukomisjoni esimeheks valiti Helir-Valdor Seeder ja aseesimeheks Urmas Kruuse.

 Fotod:

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Menetlusse võeti eelnõu välismaalt ettevõtte juhtimise võimaluse kohta

Valitsuse 5. detsembril algatatud äriseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (juriidilise isiku ja tema juhatuse või seda asendava organi asukoht) eelnõu (347 SE).

Eelnõu loob võimaluse juhtida Eesti ettevõtteid välismaalt. Praegu peab nii äriühing kui ettevõtte juhatus asuma Eestis. Juhul kui Eesti ettevõtet soovitakse juhtida välismaalt, tuleb ettevõttel määrata Eesti asukohaga kontaktisik, kelleks saab olla näiteks notar, advokaat või audiitor.

Muudatus loob lisaks Eesti ettevõtjatele lisavõimalusi eelkõige E-residentide tegevuse jaoks. E-residentsuse projekti eesmärk on hõlbustada välisriikide ettevõtjatel Eestis pakutavate e-lahenduste kasutamist, sealhulgas juriidiliste isikute asutamist ning kuulumist nende juhtorganitesse. Praegu peab aga Eestis registreeritud ettevõtete asukoht olema kohapeal. Nüüd kehtestatakse regulatsioon, mis võimaldab ettevõtte juhtimist piiri tagant. Ettevõtjatele muutub kohustuslikuks esitada äriregistrile oma e-posti aadress, mille esitamine on praegu vabatahtlik. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 5. detsembril algatatud kaitseväeteenistuse seaduse, vangistusseaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (346 SE).

Eelnõu näeb ette võimaluse, et kaitseväelasele määratud aresti on võimalik kanda lisaks Kaitseväe arestimajadele ka politsei arestimajades.

Aresti täideviimise kohaks valitakse võimalusel lähim politsei arestimaja. Arestimajja paigutamise korraldab Kaitsevägi, kelle eelarvest kompenseeritakse ka kaitseväelase arestis hoidmise kulu. Arvestuslikult suunatakse politsei arestimajadesse karistust kandma kuni 100 kaitseväelast aastas ja arest kestab keskmiselt seitse päeva. Peamisteks arestiga karistamise põhjusteks on alkoholi või narkootikumide kasutamine; omavolilise teenistusest puudumise eest; kaitseväeteenistuses vägivalla tarvitamise eest; sõjaväelise väljaõppe käigus saadud padrunite ja imitatsioonivahendite omastamise eest; korduva mitteallumise eest.

Muudatus võimaldab eelkõige riigi ressursse kasutada otstarbekamalt. Politsei arestimajade kasutamisega ei pea kaitsevägi täiendavalt investeerima oma kinnipidamisruumide väljaehitamisse või korrashoidu, samuti säästetakse personalikulu. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni 6. detsembril esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse “Korruptsioonivastase erikomisjoni moodustamine” muutmine“ eelnõu (348 OE).

Eelnõu näeb ette nimetada erikomisjoni liikme Jaanus Karilaidi asemele Anneli Ott ja asendusliikme Kersti Sarapuu asemele Marko Šorin. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Jaak Madison: soovahetust lihtsustada plaaniv valitsus võlgneb avalikkusele selgituse

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon esitas sotsiaalkaitseministrile arupärimise, milles soovib teada, missugustel asjaoludel tahab valitsus lihtsustada sooidentiteedi vahetamise korda.

„Jevgeni Ossinovski ja Margus Tsahkna eelmisel aastal allkirjastatud kava anda inimestele õigus muuta oma sugu ilma meditsiinilise sekkumiseta kandideerib kahtluseta kõige haiglasema poliitilise idee auhinnale,“ ütles Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees Jaak Madison.

Valitsuse plaani kohaselt tuleks Eestis üle minna soo tunnustamise mudelile, mille kohaselt inimene, kes tunneb, et tema sooidentiteet ei lange kokku tema bioloogilise sooga, esitab riigi pädevale asutusele avalduse oma soo ja isikukoodi muutmiseks, ilma et sellele peaks eelnema soovahetusoperatsioon või meditsiiniline konsultatsioon.

„Teisisõnu, kõik mehed saavad õiguse nõuda enda tunnistamist naiseks ja naised võivad nõuda enda tunnistamist meheks. Sealjuures saaks iga soovija muuta oma sugu kuni kaks korda aastas. Soovahetus tahetakse teha sama hõlpsaks kui poeskäik,“ selgitas Madison.

Madisoni sõnul on eriti üllatav lugeda ministrite põhjendust, et sooidentiteedi vahetamise senise korra leevendamine mõjutaks positiivselt Eesti välissuhtlusele ning edendaks demokraatiat, inimõigusi, õigusriigi põhimõtteid ja majandusvabadusi.

Konservatiivne Rahvaerakond soovib oma arupärimises teada, kui kaugel on soovahetust reguleerivate seaduste muutmine ning millisele informatsioonile tuginedes parandab see muudatus Eesti rahvusvahelist mainet.

Madison märkis, et liberaalne soovahetuse regulatsioon parandaks Eesti rahvusvahelist mainet ainult marginaalsete äärmusliberaalide ja homoringkondade silmis.

„Soovahetuse hõlbustamisega näidatakse sisuliselt rohelist tuld hälbelisele käitumisele, selle asemel et sooliste luulude käes vaevlevaid hädalisi nõustada ja aidata. Statistika järgi pole enamik oma soovides kindlad ja ligi pooled kahetsevad hiljem oma soovahetust,“ ütles Madison.

„Teiseks toob lihtsustatud soovahetus ühiskonnale kaasa rida muid probleeme. Näiteks võimaldab kiire soovahetus hiilida kõrvale kaitseväekohustusest, mis kahjustab meie kaitsevõimet. Samuti avab see tagaukse homoabieludele, kuivõrd abiellumiseks piisab vaid ühe samasoolise paari liikme “soovahetusest” ja keegi ei saa keelduda uut „perekonda“ registreerimast.“

Madisoni sõnul pole üllatav, et soovahetuse hõlbustamise plaani taga on sooneutraalsest ühiskonnast unistavad vasakpoolsed sotsid. „Et aga plaani taga seisab ka IRL, kes nimetab ennast konservatiivseks erakonnaks, on tõestus, et konservatiivse fassaadi taga aetakse tegelikult ühiskonda lammutavat vasakliberaalset poliitikat.“

Rohkem infot

Jaak Madison, EKRE fraktsiooni liige, Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige

mob. 58-171-349

Riigikogus läbis teise lugemise kasvuhoonegaasidega kauplemist puudutav eelnõu

Keskkonnakomisjoni algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (319 SE) eesmärk on kiireloomulise vajaduse tõttu täiendada lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise enampakkumistulu kasutamise korda ning lisada seadusesse säte, et kliimamuutuste leevendamiseks loodud kauplemisskeemide alusel antud toetuse tagasinõudmise otsus on täitedokument.

Juhtivkomisjoni nimel sõna võtnud keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra selgitas, et seaduse muutmine annab riigile võimaluse tagasi nõuda ligi miljon eurot nendelt, kes on seda vääralt kasutanud. Tagasinõudmise otsuseid on tema sõnul tehtud 2014. aasta kevadest kuni 2016. aasta sügiseni kokku ligikaudu 10 protsendi ulatuses elektriautode toetuseks ette nähtud vahendite kogumahust.

Eelnõu täpsustab enampakkumisel saadud tulu kasutamise korda ning lisab sätte, mille kohaselt võib vahendite kasutaja lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest saadavate vahendite kasutamiseks sõlmida halduslepingu. Eelnõuga lisatakse ka säte, mille kohaselt loetakse AÕKSi ja välisõhu kaitse seaduse (VÕKS) alusel erinevate kauplemissüsteemide alusel saadud vahenditest antud toetuse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel tehtud toetuse tagasinõudmise otsus täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku tähenduses.

Eelnõuga täpsustatakse enampakkumisel saadud tulu kasutamise korda, sest alates 2017. aasta 1. jaanuarist jõustuv AÕKS ei võimalda hetkel kõiki riigi eelarvestrateegias ette nähtud meetmeid ellu viia ja seega enampakkumisel saadud tulu kasutada. Kavandatav täpsustus ning halduslepingute sõlmimise võimalus tagab enampakkumistulu kasutamise.

Teise lugemise käigus tegi juhtivkomisjon ettepaneku jätta eelnõust välja §-st 1 punkt 3, mis puudutab kliimamuutuste leevenduseks loodud kauplemisskeemide alusel antud toetuste tagasinõudmise osa.

Esimese lugemise läbis üks eelnõu.

Vabaerakonna fraktsiooni algatatud riigieelarve seaduse ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (304 SE) näeb ette anda Riigikogule sisuline kaasarääkimise võimalus eelarvestrateegia vastuvõtmisel, mis sisaldab õigust eelarvestrateegiat vajadusel muuta ja täiendada.

Algataja esindaja Andres Ammas ütles oma sõnavõtus, et eesmärk on luua regulatsioon, mis kohustab valitsust saatma eelarvestrateegia teatud ajaraamides Riigikogule kinnitamiseks. Samuti on sellega seoses vaja muuta Riigikogu kodu- ja töökorra seadust, täiendada seda ühe uue paragrahviga ja reguleerida niimoodi eelarvestrateegia menetlemist Riigikogus, lisas ta.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist, Andres Herkel Vabaerakonna fraktsioonist, Mihhail Stalnuhhin Keskerakonna fraktsioonist, kes esitasid oma argumendid eelnõu kohta.

Riigikogu lükkas häältega 44 poolt ja 24 vastu esimesel lugemisel tagasi Vabaerakonna fraktsiooni algatatud looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu.  Eelnõu (291 SE) eesmärk oli tagada, et olulise avaliku huvi ilmnemisel eraomandile seatavad olulised piirangud kompenseeritakse.

Läbirääkimistel võtsid sõna Artur Talvik Vabaerakonna fraktsioonist, Rainer Vakra Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioonist.

Riigikogu ees andis ametivande asendusliige Igor Kravtšenko.

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
6316356; 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee