Riigikogu

Riigikogu eelinfo 9. – 15. mai

Riigikogu III istungjärgu 14. töönädal 9. – 12. mai

Esmaspäev, 9. mai

Kell 15 – täiskogu istung

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Riigikogu liikmete arupärimistele vastavad peaminister Taavi Rõivas, ettevõtlusminister Liisa Oviir, siseminister Hanno Pevkur ja maaeluminister Urmas Kruuse.

Peaminister vastab arupärimisele välismaalt tagasipöörduvate kaasmaalaste abistamise kohta (nr 193), e-valimiste vastavuse kohta Eesti Vabariigi põhiseadusega (nr 197) ja Ida-Virumaa tegevuskava 2015–2020 täitmise kohta (nr 198).

Ettevõtlusminister vastab arupärimisele riiklike üürikorterite kohta (nr 200).

Siseminister vastab arupärimisele Murastes asuva politsei- ja piirivalvekolledži tegevuse lõpetamise ning tegevuse Paikusele üleviimise kohta (nr 189) ning surma- ja kadumisjuhtumite kohta (nr 211).

Maaeluminister vastab arupärimisele Rakvere Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi labori sulgemise kohta (nr 201), PRIA toetuste kohta (nr 204) ning ühistegevuse kohta Eesti põllumajanduses (nr 209).

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Kell 11 – komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjon – kell 13.30: Eesti seisukohad 12. mail 2016 toimuval välisasjade nõukogu istungil (arengukoostöö ministrid), kutsutud välisministeeriumi esindaja; Eesti seisukohad 13. mail 2016 toimuval välisasjade nõukogu istungil (kaubandusministrid), kutsutud välisministeeriumi ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajad;

keskkonnakomisjonis – kiirgusseaduse eelnõu (169 SE); atmosfääriõhu kaitse seaduse eelnõu (165 SE), kutsutud keskkonnaministeeriumi esindajad;

 

kultuurikomisjonis kell 11.10: põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (207 SE); säilituseksemplari seaduse eelnõu (157 SE); kollektiivse pöördumine „Lasteaedade õpetajate töö väärtustamisest“;

maaelukomisjonis – ülevaade taimekaitsevahendi toimeaine glüfosaadi kasutuse pikendamise aruteludest, kutsutud maaeluministeeriumi esindajad;

majanduskomisjonis – kell 11.10: toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõu; ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu; projekteerimise, ehitusuuringute, omanikujärelevalve, ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiiside tegemise kutsepõhisele tegutsemisele ülemineku aja pikendamine; arvamuse andmine ELAK-ile: Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, milles käsitletakse siseveelaevanduse valdkonna kvalifikatsioonide tunnustamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/50/EÜ ja nõukogu direktiiv 91/672/EMÜ, eelnõu kohta; arenguseire seaduse eelnõu;

põhiseaduskomisjonis – kell 11.15: haldusreformi seaduse eelnõu (200 SE), kutsutud rahandusministeeriumi esindajad, Riigikogu Kantselei valimiste osakonna esindaja; kohtute seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (203 SE), kutsutud justiitsminister Urmas Reinsalu, Riigikohtu esimees Priit Pikamäe; Eesti Kohtunike Ühingu ja Eesti Advokatuuri esindajad (L332);

 

rahanduskomisjonis – isikut tõendavate dokumentide seaduse, krediidiasutuste seaduse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (232 SE);

riigikaitsekomisjonis – Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (231 SE), kutsutud kaitseminister Hannes Hanso, justiitsministeeriumi ja Kaitseväe esindaja;

sotsiaalkomisjonis – kell 11.10: õiguskantsleri ettepanek vanemahüvitise seaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks, kutsutud õiguskantsler Ülle Madise ja sotsiaalministeeriumi esindaja; sunniviisilise töö konventsiooni 2014. aasta protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (190 SE), kutsustud sotsiaalministeeriumi esindaja; riikliku pensionikindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (199 SE), kutsutud sotsiaalministeeriumi esindaja;

väliskomisjonis – Eesti seisukohad 13. mail 2016 toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu (kaubandus) istungil, kutsutud välisministeeriumi ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindaja; Eesti seisukohad 12. mail 2016 toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogu (arenguministrid) istungil, kutsutud välisministeeriumi esindaja;

õiguskomisjonis kell 11.40: õiguskantsleri ettepanek viia Põhiseaduse §-ga 29 kooskõlla seadused, mis sätestavad eluaegsed piirangud avalikku teenistusse või riigivõimu ja õigusemõistmisega puutumuses olevatele tegevusaladele asumisele ega võimalda kuriteo toimepannud isiku teenistusse võtmise või teenistusest vabastamise otsustamisel arvestada karistatud isikut ega tema toimepandud tegu, kutsutud õiguskantsler Ülle Madise;

julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis – kell 13.30: kaitseministeeriumi järelevalve Teabeameti, kaitseväeluure ja sõjaväepolitsei teabehanke ning jälitustegevuse üle, kutsutud kaitseminister Hannes Hanso;

korruptsioonivastases erikomisjonis – kell 13.30: korruptsioonivastase seaduse rakendamine sihtasustuses KredEx, kutsutud sihtasutuse juhataja Lehar Kütt (ruum L332).

Sündmused

Kell 11 – Riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder kohtub Eesti Lihaveisekasvatajate Liidu juhatuse esimehe Aldo Vaaniga.

Kell 17 – Riigikogu esimees Eiki Nestor osaleb Euroopa päeva tähistamise vastuvõtul (TTÜ Mektory maja).

Teisipäev, 10. mai

Kell 10 – täiskogu istung

Teine lugemine – 1 eelnõu: Riigikogu liikme staatuse seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (181 SE).

Esimene lugemine – 6 eelnõu: Riigikogu otsuse “Põhjendatud arvamus Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni presidendile ning Euroopa Liidu Nõukogu eesistujale Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepaneku, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega, mittevastavuse kohta subsidiaarsuse põhimõttele” eelnõu (225 OE); Riigikogu otsuse “Audiitori nimetamine Riigikontrolli 2016.–2018. aasta tegevuse kontrollimiseks” eelnõu (223 OE); karistusseadustiku muutmise seadus (turukuritarvituse direktiivi ülevõtmine) eelnõu (220 SE); võrdse kohtlemise seaduse muutmise seaduse eelnõu (196 SE); kooseluseaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (185 SE); riikliku matusetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (193 SE).

Kell 14 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjonis – väljasõiduistung Paljassaare reoveepuhastusjaama;

 

kultuurikomisjonis – Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu tegevuse ülevaade, kutsutud Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu esimees Agu Uudelepp ja nõukogu liikmed ning juhatuse esimees Margus Allikmaa ja juhatuse liikmed liikmed;

maaelukomisjonis – töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus arvamuse avaldamiseks sotsiaalministeeriumile, kutsutud sotsiaalministeeriumi esindajad;

majanduskomisjonis – kohtumine AS-i Nordic Aviation Group juhtidega; energiamajanduse korralduse seaduse eelnõu (162 SE), kutsustud energiasäästukohustust täitvate ettevõtjate esindajad;

põhiseaduskomisjonis – õiguskantsleri ettepanek vanemahüvitise seaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks, õiguskantsleri ettepanek viia tegevusala ja elukutse valikule kehtestatud eluaegsed piirangud põhiseadusega kooskõlla, kutsutud õiguskantsler Ülle Madise; Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (201 SE).

riigikaitsekomisjonis – naiste osakaal Eesti Kaitseväes ja teiste NATO liikmesriikide kaitsevägedes, kutsutud rahvusvahelise Kaitseuuringute keskuse koosseisuväline teadur Silva Kiili;

õiguskomisjonis – kell 14-16: Avalik arutelu Istanbuli konventsiooniga ühinemisest, kutsutud justiitsminister Urmas Reinsalu, sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna, siseministeeriumi, PPA, kohtunike, Põhja ja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri, Sotsiaalkindlustusameti, Eesti Naiste Varjupaikade Liidu ja Lastekaitse Liidu esindajad (Riigikogu konverenstisaal).

Sündmused

Kell 11 – Riigikogu esimees Eiki Nestor kohtub Briti parlamendi saadikutega.

Kell 11.30 Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kalle Palling ja liikmed kohtuvad Briti parlamendi saadikutega (EL asjade komisjoni ruumides).

Kell 13.25 Riigikogu esimees Eiki Nestor kohtub Vatikani kardinal – riigisekretär Pietro Paroliniga.

Kolmapäev, 11. mai

Kell 13 – infotund

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – 1 eelnõu: karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (191 SE).

Teine lugemine – 4 eelnõu: Riigikogu otsuse “Euroopa ühtsele kriisilahendusnõukogule laenu andmine” eelnõu (197 OE); haldusreformi seaduse eelnõu (200 SE); riigivaraseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (171 SE); toiduseaduse ja toiduseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (198 SE).

Esimene lugemine – 3 eelnõu: riigihangete seaduse eelnõu (204 SE); riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmise seaduse eelnõu (202 SE); maapõueseaduse eelnõu (213 SE).

Komisjonides

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 9.30: Riigikontrolli järelauditi tutvustus, kutsutud Riigikontrolli esindajad (L263).

Sündmused

Kell 9 – Riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder osaleb Riigikogu Eesti rahvastiku toetusrühma koosolekul;

Kell 9.30-14 – Rändefoorum VI „Rändekriisi õppetunnid“ Riigikogu Komandandi maja saalis (Toompea 1).

Kell 11.30 – Riigikogu esimees Eiki Nestor kohtub uue Moldova suursaadiku Inga Ionesiiga.

Kell 13-14 – Eesti-Aafrika parlamendirühm kohtub Etioopia saadikuga Brüsselist (L 240).

Kell 15 – Riigikaitsekomisjoni aseesimees Mart Helme, liikmed Johannes Kert ja Ants Laaneots kohtuvad Luksemburgi Kaitseväe juhataja kindral Romain Mancinelli ja teda saatva delegatsiooniga.

Neljapäev, 12. mai

Kell 10 – täiskogu istung

Esimene lugemine – 2 eelnõu: riigikaitseseaduse § 13 muutmise seaduse eelnõu (209 SE); veeseaduse § 17 täiendamise seaduse eelnõu (226 SE).

Kell 14 – komisjonides istungid

keskkonnakomisjonis – 15 minutit peale täiskogu lõppu – Keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (233 SE), kutsutud keskkonnaminister Marko Pomerants.

sotsiaalkomisjonis – kohtumine WHO Euroopa regiooni tubakavaldkonna programmijuhi Kristina Mauer-Stenderiga;

väliskomisjonis – kell 14.15: kandidaat Eesti suursaadiku ametikohale Horvaatias ja Sloveenias, kutsutud välisministeeriumi kantsler Rainer Saks ja suursaadikukandidaat; ülevaade arengutest Itaalias, kutsutud Eesti suursaadik Itaalias Celia Kuningas-Saagpakk;

julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis – kell 10.30: väljasõiduistung Ida-Virumaale (Viru Vangla; Kaitsepolitseiameti Ida osakond).

Sündmused

Kell 11 – Riigikaitsekomisjoni liikmed Ants Laaneots, Jaanus Karilaid ja Johannes Kert osalevad Kaitseväe suurõppuse “Kevadtorm 2016” külalistepäeval.

Kell 12 – Riigikogu esimees Eiki Nestor ja Eesti-Rootsi parlamendirühm kohtuvad Rootsi veteranpoliitikutega (L262).

Reede, 13. mai

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 10: kohtumine Euroopa Komisjoni asepresidendi Frans Timmermans’iga; Rahva Ühtsuse Erakonna (RÜE) kollektiivne pöördumine: pagulaste sundkvootide alusel vastuvõtmisest keeldumisest, kutsutud RÜE esindajad; Eesti seisukohad 17. mail 2016 toimuval põllumajanduse ja kalanduse nõukogu istungil, kutsutud maaeluminister Urmas Kruuse.

Sündmused

Kell 9 – 11 – Riigikaitsekomisjon ja väliskomisjon kohtuvad Briti sõjalaeva HMS “Iron Duke” pardal Briti alamkoja parlamendiliikmete delegatsiooniga.

Kell 10 – Riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson, liikmed Johannes Kert, Ants Laaneots, Oudekki Loone ja Marianne Mikko osalevad koos NATO Parlamentaarse Assamblee kaitse- ja julgeolekukomitee delegatsiooniga toimuval julgeolekualasel ümarlaual (Riigikogu konverentsisaal).

Kell 12.30 -14 – Väliskomisjoni esimees Sven Mikser osaleb NATO PA kaitse- ja julgeolekukomitee väljasõiduistungil (Kalevipoja saal).

Kell 17 – Riigikogu esimees Eiki Nestor osaleb Lennart Meri konverentsil (Radisson Blu Sky Hotel)

Välislähetused

7. – 12. mai

Väliskomisjoni esimees Sven Mikser ja riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson on ühisvisiidil Washingtonis.

7. – 15. mai

Riigikogu NATO Parlamentaarse Assamblee delegatsiooni liige Kadri Simson osaleb NATO Parlamentaarse Assamblee poliitika- ja majanduskomitee istungil Washingtonis ja Chicagos, Ameerika Ühendriikides.

8. – 18. mai

Riigikogu liikmed Andrei Novikov ja Urve Tiidus osalevad seminaril Hiina 13. viie aasta plaani ja kaubateede võrgustiku projekti (OBOR initiative) tutvustamisel Pekingis.

12. – 13. mai

Riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder osaleb Balti Assamblee ja Balti Ministrite Nõukogu istungil Riias.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
6316356; 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

ELAK ei toeta valitsuse seisukohti lähetatud töötajate direktiivi osas

„ELAK ei pidanud võimalikuks toetada valitsuse seisukohti,“ ütles Palling. „Leiame, et Euroopa Komisjoni direktiivi eelnõu on vastuolus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega.“

„Anname koos teiste liikmesriikidega selge signaali, et lähetatud töötajate direktiiv ei vaja muutmist ja Euroopa Komisjon peaks oma direktiivi eelnõu tagasi võtma,“ ütles Palling. „Räägitakse lähetatud töötajate kaitsest, aga tegelikult kaitstakse kohalikku tööturgu.“

Pallingu sõnul kaitseb Eesti sellega oma ettevõtjaid ja töötajaid, et nende konkurentsivõime Euroopa Liidu ühisturul säiliks ja ka edaspidi oleks võimalik oma töötajaid mujale tööle lähetada.

Sotsiaalkomisjon ja majanduskomisjon pidasid põhjendatuks otsuse eelnõu sisu ja otsustasid mitte toetada valitsuse sisukohti. ELAK on algatanud otsuse eelnõu, mis sisaldab põhjendatud arvamust, et Euroopa Komisjoni esitatud direktiivi ettepanek ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele. Otsuse eelnõu (225 OE) arutelu täiskogus toimub 10. mail.

Põhjendatud arvamused on tänaseks esitanud Tšehhi, Poola, Rumeenia, Bulgaaria, Leedu, Läti, Horvaatia ja Taani. Siseriiklikud protseduurid põhjendatud arvamuse esitamiseks on lisaks Eestile hetkel pooleli Ungaris. Kui kõik need riigid esitavad põhjendatud arvamuse, käivitub kollase kaardi menetlus.

Igal liikmesriigi parlamendil on kaks häält, kokku 56 häält. Kui saadakse kokku üks kolmandik häältest ehk 19 häält, algatatakse kollase kaardi menetlus. Seda on Euroopa Liidus varem algatatud kahel korral. Kollase kaardi menetlus tähendab, et Euroopa Komisjon vaatab oma ettepaneku läbi. Komisjon võib otsustada eelnõu samaks jätta, seda muuta või see tagasi võtta, kuid peab oma otsust põhjendama.

Euroopa Komisjon on välja töötanud ettepaneku lähetatud töötajate direktiivi muutmiseks, millega soovitakse ühtlustada lähetatud töötajatele ja siseriiklikele töötajatele kohaldatavaid tingimusi, sealhulgas palga- ja töötingimusi. Kavandatava muudatusega piiratakse lähetuse maksimaalset aega 24 kuuga ning sellest edasi kohaldatakse lähetatud töötaja osas sihtriigi tööõigust.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
T: 631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Eesti ja Saksamaa vahelised suhted laienevad

Seeder pidas tähtsaks häid partnerlussuhteid Saksamaaga. „Eesti ja Saksamaa kontaktid on kujunenud järjepidevaks ja tihedaks, mille tunnistuseks on omavahelise mitmepalgelise suhtlemise laienemine. See on hõlmanud nii majanduslikku, kultuuri- ja haridusalast kui ka kaitsealast koostööd,“ ütles Seeder.

Ta märkis, et kahe riigi vahelistes suhetes on märkimisväärne koht koostööl Saksa liidumaadega, kes on näidanud üles kasvavat huvi Eesti vastu. Näiteks mullu külastasid Eestit Alam-Saksi, Hesseni ja Rheinland-Pfalzi liidumaade delegatsioonid.

Strammi sõnul on keerulisel ajal vaja teha koostööd partneritega, et leida esile kerkinud teravatele probleemidele lahendus.

Kahepoolsed majandussuhted Saksamaaga on arenenud sammhaaval. Samas on piisavalt arenguruumi nii Saksamaa investeeringute osas kui ka ekspordi suurendamisel Saksamaale. Kaubavahetuse maht on küll viimastel aastatel kasvanud, kuid Saksamaa investeeringute näitaja Eestis pigem vähenenud. Valdav osa majandussuhtlusest toimubki just liidumaade tasandil.

Kõneldes koostööst Euroopa Liidu raames pidas Seeder tähtsaks võrdse kohtlemise printsiibi järgimist ühenduses, et tagada Eesti põllumajanduse jätkusuutlik areng.

Eesti ja Saksamaa parlamentide vahelised suhted on olnud aktiivsed. Mullu oktoobris külastas Tallinna Bundestagi digiagenda komisjoni delegatsioon ja maikuus Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) parlamendisaadikute delegatsioon. 2014.aasta novembris külastas Saksamaad Riigikogu esimees Eiki Nestor koos delegatsiooniga. Sama aasta augustis külastas Eestit Bundestagi esimees Norbet Lammert, aprillis Eesti sõprusgrupp ning septembris ja detsembris kahel korral Bundestagi riigikaitsekomisjoni esindajad. Eesti-Saksa parlamendirühm oli omakorda visiidil Saksamaal käesoleva aasta veebruarikuus. Nende külaskäik on omakorda kavandatud käesoleva aasta juunikuule.

Tänasel kohtumisel toimunud mõttevahetusel osalesid Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees ja Eesti-Saksa parlamendirühma esimees Kalle Palling ning Barbara Stammi saatva kümneliikmelise delegatsiooni liikmed.

Fotod kohtumiselt:

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Kultuurikomisjon tutvus riigikaitse- ja sisekaitseõpetuse kontseptsiooniga

Kultuurikomisjoni esimehe Laine Randjärve sõnul toetab komisjon välja töötatud riigikaitseõpetuse ja sisekaitseõpetuse kontseptsiooni. Ta rõhutas, et riigikaitseõpetus peab toimuma ka kõigis vene õppekeelega koolides ja väiksemates maagümnaasiumites.

Komisjoni esimehe sõnul võib 35 tundi riigikaitseõpetust valikainena tunduda küll vähetähtsana, kuid kui see on sidustatud teiste õppeainetega, on sellel oluline roll riigile lojaalsete kodanike kasvatamisel.

Ka komisjoni liige Krista Aru rõhutas, et kõigis mitte-eesti keele õppega koolides, ka kutseõppeasutustes, peab olema riigikaitseõpetuse õppimise võimalus ja seda väga heal tasemel.

Haridus- ja Teadusministeeriumi haridusosakonna peaekspert Signe Granström ütles, et riigikaitseõpetus on tulevkus kindlasti riigigümnaasiumite õppekavas, aga riik toetab võrdsetel alustel kõiki gümnaasiume, kes riigikaitset valikainena õpetada soovivad.

Kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna juhataja Peeter Kuimet selgitas, et riigikaitseõpetus koolides ei ole ettevalmistus ajateenistuseks, vaid selle eesmärk on panna alus Eesti riigikaitse põhimõtete mõistmisele, kujundada kodanikuteadlikkust ja valmisolekut vajaduse korral Eestit kaitsta.

Randjärve sõnul on tänapäeval riigikaitseõpetuse kõrval väga vajalik üldine esmaabikoolitus. Komisjon tegi töörühmale ettepaneku tähtsustada õppekavas esmaabikoolitust. Rõhutati, et teadmiste uuendamine peab toimuma üle paari aasta.

Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõunik Helen Ojamaa-Muru selgitas, et koostamisel on ohutusõpetuse käsitlus, mis arvestab lapse teadlikkuse tõstmisega ohutusest ja ohutust käitumisest alates lasteaiast kuni gümnaasiumini.

Kaitseministeerium rahastab riigikaitseõpetust alates 2002. aastast. Valikainena õpetatakse seda alates 2011. aastast. Täna toimuvad riigikaitseõpetuse tunnid 138 gümnaasiumis ja 19 kutsekoolis. Õpetajad on praegu 120, kellest kolmandik on kaadrikaitseväelased ja ülejäänud Kaitseliidu liikmed. Kaitseministeerium rahastab riigikaitseõpetust umbes miljoni euroga aastas, millest ligi pool miljonit kulub varustuseks ja ülejäänud koolidele õppevahendite hankimiseks, õppekäikude ja välilaagrite läbiviimiseks.

Riigikaitse- ja sisekaitseõpetuse kontseptsiooni valmistab ette haridus- ja teadusministeerium tulenevalt valitsuse tööplaanist ning esitab selle lähiajal valitsusele kinnitamiseks.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
T: 631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo reedest pühapäevani, 6.-8. maini

Riigikogu eelinfo reedest pühapäevani, 6.-8. maini

Reede, 6. mai

Komisjonides

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 10: Riigikogu otsuse “Põhjendatud arvamus Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni presidendile ning Euroopa Liidu Nõukogu eesistujale Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepaneku, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega, mittevastavuse kohta subsidiaarsuse põhimõttele” eelnõu (225 OE); seisukoha andmine ELi direktiivi eelnõule, mis käsitleb töötajate lähetamist seoses teenuste osutamisega, kutsutud sotsiaalministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajad; majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi prioriteedid ELi eesistumise ajal, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindaja; seisukoha andmine Euroopa Komisjoni avalikule konsultatsioonile, mis käsitleb säästva bioenergia poliitikat pärast 2020. aastat, kutsutud keskkonnaministeeriumi esindajad;

sotsiaalkomisjonis – väljasõiduistung Ida-Virumaale – kell 10: SA Ida-Viru Keskhaigla Kohtla-Järvel.

Sündmused

Kell 9.30 – Riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder kohtub Baieri parlamendi esimehe Barbara Stammi ja teda saatva delegatsiooniga (ruum L262).

Lähetused

5. – 6. mai

Põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet ning liikmed Andres Anvelt, Jaak Madison, Jüri Adams, Peeter Ernits ja Siim Kiisler kohtuvad Läti ja Leedu parlamentide partnerkomisjonidega Vilniuses, et arutada kohalike omavalitsuste korraldust.

7. – 12. mai

Väliskomisjoni esimees Sven Mikser ning riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson osalevad riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni esimeeste ühisvisiidil Washingtoni.

7. – 15. mai

Riigikogu liige Kadri Simson osaleb NATO Parlamentaarse Assamblee poliitika- ja majanduskomitee istungil Washingtonis ja Chicagos, Ameerika Ühendriikides.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Erki Savisaar interneti teemalisel arutelul: Eesti positsioon IT-riikide eestvedajana on vaid meie enda pettekujutelm

„Kujutlus Eestist, kui arenenud ja eesrindlikust internetiriigist, ei ole enam kahjuks pädev. Me oleme küll mitme pakutava lahenduse rakendamise osas olnud maailmas esimeste seas, kuid probleem tekib sellest punktist edasi liikumisel. Kui vaadata statistikat, siis näeme, et keskmise juurdepääsukiiruse poolest internetile ei tundugi Eesti positsioon maailmas esmapilgul väga halb – oleme 19. kohal maailmas. Kuid kui arvestada, et kõigi meie naabrite võrgud, välja arvatud Venemaa, on Eesti omast kiiremad, siis mõistame, et tegemist pole eriliselt uhke kohaga. Taotledes aga arenenud IT-riigi staatust ei ole see 19. koht kaugeltki piisav,“ rääkis Erki Savisaar, kes on aastaid töötanud IT-spetsialistina.

Savisaar jätkas: „Sõna „lairiba“ on meil aga totaalselt ära lörtsitud. Ühenduskiirused, mida müüakse sõnadega „ülikiire“ ja „ultrakiire“, on tänapäeva tehnika arengut silmas pidades enamasti napilt keskmised. Riigikontrolli hinnangul puudub meie riigil igasugune plaan, kuidas kiire võrgu arenguga edasi liikuda. Valitsusel puudub plaan ja selle varjamiseks väidetakse, et inimesed ei tahagi kiiret internetti. See on aga paraku vale! Ka võrgu hind on meil võrdlemisi kõrge. Naabritest on vaid Läti võrk meie omast pisut kallim. Enamus Euroopat on Eestist odavam.“

„Seega saab olukorra kokku võtta väga kergesti. Eesti internet on aeglane, kallis, korruptiivne ja isegi sellisel kujul raskelt kättesaadav. Selle varjamiseks räägitakse aga pidevalt mobiilsest internetist, mille levilt me oleme tõepoolest maailma tipus, kuid mida ei saa kuidagi kiireks pidada. On aeg üles ärgata ja kiiret võrku reaalselt ehitama asuda. Tänasel viisil jätkates vajume me aga üha sügavamale sohu,“ lõpetas Erki Savisaar.

Lisainfo:
Erki Savisaar
Erki.Savisaar@riigikogu.ee

Teate edastas:
Jaan Männik
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni pressiesindaja
Tel: +372 53 474 246
Jaan.Mannik@riigikogu.ee

Menetlusse võeti eelnõu kütuseaktsiisi kohta

Eelnõu (235 SE).puudutab eelmisel aastal vastu võetud aktsiisitõusu. Eelnõu näeb ette loobuda kütuseaktsiisi tõstmisest 2017. ja 2018. aasta 1. jaanuaril. Seletuskirjas märgitakse, et praeguses majandusolukorras mõjub aktsiisitõus selgelt negatiivselt ning ei aita kaasa suurema majanduskasvu saavutamisele. Seetõttu tuleks järgmiste aastate kütusaktsiisi tõusust loobuda. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

 

 

 

Keskerakond taotleb järgmisteks aastateks planeeritud kütuseaktsiiside tõstmise tühistamist

Eelnõu algataja Tarmo Tamme sõnul mõjuks kütuseaktsiiside täiendav tõus praeguses majandusolukorras selgelt negatiivselt ning ei aita seega kaasa suurema majanduskasvu saavutamisele. Saadiku sõnul tuleks juba ainuüksi sellel põhjusel järgmiste aastate kütusaktsiisi tõusust loobuda.

„Mullu suve alguses läbisurutud kütuseaktsiiside tõstmist põhjendati väitega, et aktsiise pole pikka aega tõstetud ning seetõttu on nad ajas võrreldes üldiste hindade ja palkadega suhteliselt odavamaks jäänud. Tegelikkuses pole hinnatõus viimastel aastatel olnud niivõrd kiire, et põhjendada sellises mahus aktsiisi tõstmist. Kui võtta aluseks 2011. aasta hinnatase, siis on tarbijahinnad kallinenud 8 protsenti. Seega tagas juba 1. veebruaril toimunud bensiini 10-protsendiline ning diislikütuse 14-protsendiline aktsiisitõus, et aktsiisi mõju ei väheneks. Meie hinnangul on tulevastel aktsiisitõusudel meie majandusele ja inimeste rahakotile selge negatiivne mõju ning need tuleb tühistada,“ selgitas eelnõu tagamaid rahanduskomisjoni aseesimees Tarmo Tamm.

Tamm jätkas: „Aktsiise tõstes tõdeti, et eksisteerib risk, et piiriäärsete alade elanikud võivad hakata tankimas käima Lätis. TNS Emori läbi viidud uuringust selgus, et 49 protsenti Eesti transpordiettevõtted on kütuse aktsiisitõusuga seonduvalt läinud kütust tankima madalamate aktsiisimaksu määradega riikidesse nagu Läti, Leedu ja Poola. Lisaks tunnistasid 36 protsenti ettevõtetest, et on seda kaalunud. Uuring hõlmas ka kütuse jae- ja hulgimüüjaid, kellest märkisid 75 protsenti, et nende kliendid on Eestis müüdava kütuse tarbimist vähendanud ja kolinud kütust ostma mõnda teise riiki. Statoili andmetel on pärast kütuseaktsiisi tõusu tangitud Eestis sadu tuhandeid liitreid vähem diislikütust ning selle põhjal on reaalne, et transpordiettevõtete kütuse tarbimine väheneb Eestis kuni 40 protsenti. Kahtlen, kas valitsus sellist olukorda ette nägi.“

„Aktsiisitõusud on selge miinusmärgiga kogu Eesti elule. Kütuseaktsiisi tõstmise tulemusena planeeriti käesolevaks aastaks aktsiisi- ja käibemaksutulu täiendavalt 59,3 miljonit eurot, 2017. aastaks 80,2 miljonit eurot ning 2018. aastaks 85,3 miljonit eurot. Arvestades aga transpordiettevõtete käitumist, siis võib prognoositav lisalaekumine jääda oluliselt tagasihoidlikumaks. Aktsiisitõusude tühistamine parandaks maapiirkondade elanike transpordivõimalusi ja paraneks ka ettevõtete konkurentsivõime ning majanduskeskkond. Meie hinnangul annaks planeeritud tõusude tühistamine selgelt positiivsema lõpptulemuse kui nendega julmalt edasi sammumine,“ lõpetas Tarmo Tamm.

Teate edastas:
Jaan Männik
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni pressiesindaja
Tel: +372 53 474 246

Vabaerakond esitas täna kolm arupärimist: Ligile, Ossinovskile ja Pomerantsile

Vabaerakonna saadikud andsid täna Riigikogu menetlusse arupärimised hariduse ning teadus- ja arendustegevuse rahastamise, tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse ja maapõue strateegia kohta. Töö- ja kodukorra järgi võiksid need arupärimised tulla vastamisele veel enne suvevaheaega, nimetas fraktsiooni esimees Andres Herkel.

Krista Aru andis üle arupärimise haridus- ja teadusministrile, mis tõukus aastateks 2017–2020 valminud riigieelarve strateegiast, kus valitsuse viie prioriteetse tegevus seas ei ole meie haridus-, teaduse- ja arendustegevuse eelisarendamist. „Eesti on haritud ja targa rahva maa, tahame, et hariduse ning teadus- ja arendustegevuse eelisarendamine oleks kogu aeg tähelepanu ja hoole all,“ ütles Krista Aru. Arupärimine puudutab ka teadus- ja arendustegevuse ehk Oki raporti edasiste tegevuste praegust seisu.
Monika Haukanõmm andis üle arupärimise töö ja terviseministrile seoses Eesti tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkusega. „Tahame teada, kuidas seda plaanitakse teha, võttes arvesse meie vähenevat ja vananevat rahvastikku, seda, et haigekassa eelarvest ei piisa juba praegu, et igal aastal umbes 6000 tööealist inimest on tööturul vähem ning ülalpeetavate arv aina suureneb, aastani 2040 võime jõuda 1,6 ülalpeetavalt 2,0-ni,“ nimetas Haukanõmm. Seoses sellega ongi seitse Vabaerakonna saadikut esitanud ministrile seitse konkreetset küsimust.
Andres Herkel andis üle arupärimise, kus on küsimused keskkonnaminister Marko Pomerantsile seoses maapõue strateegia valmimise ja tutvustamisega avalikkusele. „Meie arvates on väga oluline avalikkusel teada, kuidas kasutada Eesti maapõuevarasid ka majanduslikult meie kõigi jaoks kõige paremal moel, arvestades samas kõiki keskkonnaalaseid ja muid aspekte,“ ütles Herkel.

Arupärimine haridusministrile
Arupärimine töö- ja tervishoiuministrile
Arupärimine keskkonnaministrile

Lisainfo
Andres Herkel
5056540
Andres.Herkel@riigikogu.ee

Kristjan Kõljalg: kiire interneti levikuks tuleb kõrvaldada bürokraatlikud takistused

Kõljalg selgitas riigikogus lairiba ehk kiire interneti väljaehitamise arutelul, et osaliselt rajatud ja veel rajatava lairiba baasvõrgu ülesandeks on tagada just turutõrkega maapiirkondade juurdepääs kiirele ja ülikiirele internetile.

„Eesmärk on ambitsioonikas: kiiret ja stabiilset internetiühendust tagav fiiberoptiliste kaablite võrk peab jõudma 98 protsendile Eesti majapidamistele, ettevõtetele ja asutustele lähemale kui 1,5 kilomeetrit. Sellest eesmärgist me loobuda ei saa ja EstWin projekt tuleb lõpuni viia,“ rõhutas Kõljalg Reformierakonna fraktsiooni nimel peetud sõnavõtus.

Taolise baasvõrgu väljaehitamine on tema sõnul kriitiline eeldus, et internetiühenduse kiirus üle Eesti kasvada saaks. Baasvõrku on vaja nii valguskaabliga interneti saamiseks kui ka mobiilse interneti kvaliteedi tõstmiseks.

„Baasvõrk on samm õiges suunas, mille valmimisega paralleelselt tuleb leida ka lahendus viimase miili osas ehk kuidas ühendus baasvõrgust konkreetse tarbijani jõuab. Selles küsimuses on suur roll ka telekommunikatsiooni ettevõtetel, kes peaksid leidma turul oma niši ja teenust koos lahendusega pakkuma – kas siis kaabliga või üle õhu,“ rääkis riigikogu liige.

„Ometi jääb piirkondi, kus selle teenuse turg ei toimi. Seal on lahenduseks kogukonna, omavalitsuse ja teenusepakkuja vaheline koostöö. Ainult üheskoos on võimalik leida mõistlikuma hinnaga lahendused nendele kodudele ja ettevõtetele, mis jäävad turutõrke piirkonda,“ rõhutas ta.

Kõljalg tõi välja, et viimase miili lahenduste juures on oluline osa täita ka riigikogul: nimelt väidavad eksperdid ja maailma kogemus, et kaablivõrkude rajamist saab kordades odavamaks muuta siis, kui regulatsioone lihtsustada ja riigilõive vähendada.

„Kui võtta tänased elektrivõrgud ristkasutusse ja lubada elektripostidele riputada ka valguskaablit, siis hoiame märkimisväärselt kokku juba kaevamise pealt. Kas kirjutada ehitusseadustiku sisse kohustus näiteks veetorusid maasse kaevates panna sinna kõrvale valguskaabli jaoks vajalik toru? Peame nende küsimustega parlamendis kiiresti edasi tegelema, et ebavajalikud bürokraatlikud takistused ülikiire interneti levikuks oleksid kõrvaldatud,“ lisas ta.

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige

Kristjan Kõljalg
Kristjan.Koljalg@riigikogu.ee
+372 56228968