Riigikogu

Vabaerakond: eesistujana peab Eesti algatama Euroopa Liidus tõsise debati poliitilise kultuuri üle

Vabaerakonna juhatus leiab oma avalduses, et Eesti peab Euroopa Liidu eesistujana olema värskendavate reformide algataja. Erakond on seisukohal, et Euroopa Liit on vajalik majandusliku ja poliitilise koostöö vorm ja selle arenemine aitab Eestil püsida vaba riigina, kuid kaugenemine kodanikest ja tsentraliseerimine ei ole vastuvõetav.

„Ühendkuningriigi referendumi tulemus väljendab teiste motiivide seas ka protesti Euroopa Liidu kinnise poliitilise kultuuri vastu. Otsuste langetamine EL-i tasemel mõjutab vahetult igat eurooplast, kuid Euroopa kodanike ja rahvusparlamentide kontroll Liidu võimuorganite üle on peaaegu olematu. Siit ka erakordselt madal valimisaktiivsus Europarlamendi valimistel – Eestis 2014. aastal alla 40 protsendi. Europarlamendil on lühikesed käed, seal toimuv on kodanikele arusaamatu ning arvatakse, et eurosaadikuks saamine on võrdne tasuta puhkusereisiga. Kui Euroopa rahvaesindus ei tugevne, siis olukord halveneb veelgi,“ ütles Vabaerakonna aseesimees Monika Haukanõmm.

Tema sõnul rõhutab Vabaerakond, et EL-i tulevase eesistujana peab Eesti keskenduma Liidu demokratiseerumisele ning algatama tõsise debati Euroopa poliitilise kultuuri üle. „Usume, et rahvusparlamentidele peab tagama laiemad õigused EL-i seadusloomes osalemiseks ning Euroopa Parlamendile tuleb samuti anda laiemad kontrolli- ja seadusandliku algatuse õigused,“ ütles Monika Haukanõmm, kes on ka Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni liige.

„Euroopa Liit peab püsimiseks alati lähtuma oma alusväärtustest: inimõigused, demokraatlikud vabadused, rahvusriikide ja regioonide huvidega arvestamine ning kaasamine. Selleks, et taastada euroopaste usaldus, peab asetama need väärtused valitsevale kohale Euroopa sise- ja välisasjades,“ lisas Haukanõmm.

Vabaerakond leiab, et Euroopa Liidu arendamiseks ja avatuks muutmiseks on vaja saavutada:
– Rahvusparlamentide ja Euroopa Parlamendi suurem roll.
– Tõhusam liit, mis lõputu konsensuse otsimise asemel lahendaks probleemid siis, kui need tekivad, sest lahenduste edasilükkamine tekitab lisapingeid.
– Toimiv kokkuleppekultuur.
– Rohkem läbipaistvust ja kodanikukesksust.
– Demokraatlik volitus Euroopa Komisjonile ehk Komisjoni presidendil peaks olema eurooplastelt selgem volitus ja sellega kaasnev vastutus.
– Demokraatlik algatusmudel. Miljon eurooplast saab küll petitsiooniga pöörduda Euroopa Komisjoni poole, kuid vaja on ka menetlemise, vastamise ja täitmise mehhanismi.

EL-i avaldus Vabaerakonna juhatus 30 06 16

Lisainfo:

Monika Haukanõmm
Monika.Haukanomm@riigikogu.ee
56966326

Palling Bulgaarias: Euroopa Liidu konkurentsivõime võti peitub digitaalse ühisturu loomises

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kalle Palling kohtus Bulgaaria töövisiidi käigus sealse parlamendi aseesimehe Dimitar Glavchevi, Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Svetlen Tanchevi ja asepeaministri Meglena Kunevaga. Kohtumistel arutati Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ettevalmistusi ja Ühendkuningriigi referendumi tulemusi.

Esialgse kava kohaselt peaks Bulgaaria ELi eesistumise Eestilt üle võtma 2018. aasta juulis. „Eesistumise triost Ühendkuningriik-Eesti-Bulgaaria on alles jäänud tugev ja head töösuhet omav duo. Täna me veel ei tea, kas ja kuidas eesistumise järjestust muudetakse,“ ütles Palling.

Eesistumise prioriteetidest pidasid nii Bulgaaria kui Eesti tähtsaks Euroopa Liidu konkurentsivõime ja energialiidu arendamist.

„Euroopa Liidu konkurentsivõime võti peitub digitaalsete uute võimaluste rakendamises ja digitaalse ühisturu loomises. Eesti soovib eesistumisel keskenduda nendele teemadele, kus suudame anda Euroopa Liidu debati käigus kõige enam lisandväärtust. Põhiteemad on digitaalne ühisturg ja ühendused, sealhulgas energia- ja transpordiühendused,“ ütles Palling.

Bulgaaria aseminister Meglena Kuneva nimetas Bulgaaria jaoks ELi konkurentsivõime kontekstis tähtsaks häid suhteid naaberriikidega ning vabakaubanduslepinguid suurte maailma majandustega, nagu näiteks USA.

Kohtumisel leiti, et Euroopa Liidus võtavad kõik protsessid kriisilahenduste otsimisel ja käivitamisel liiga kaua aega. Eesti ja Bulgaaria peaksid koostöös aitama kaasa, et Euroopa Liidu areng oleks paindlikum ja kiirem ning bürokraatlikke takistusi oleks vähem.

Eesti ja Bulgaaria ELi asjade komisjoni esimehed väljendasid optimismi, et Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise küsimuses tehakse tarku ja jätkusuutlikke otsuseid.

Palling osales töövisiidi käigus veel Bulgaaria parlamendi konverentsil „Digitaalne ühtne turg, jagamismajandus ja regulatsioonid“, kus ta tegi ettekande „Nutikas reguleerimine: Eesti mudel.“

Fotod töövisiidist 

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Herkel: Vabaerakond on pannud Riigikogu tööle

Vabaerakonna saadikud pidasid tänavu esimesel poolaastal Riigikogus kokku 242 kõnet, mis teeb 30 kõnet saadiku kohta. Oleme sellega teistest opositsioonierakondadest selgelt ees, nimetas saadikurühma esimees Andres Herkel. EKRE 7 saadikut pidasid keskmiselt 22 ja Keskerakonna 27 saadikut 13 kõnet ühe saadiku kohta.

Andres Herkel käis poolaasta jooksul Riigikogu kõnetoolis 49 korda, Andres Ammas 40, Krista Aru 39, Jüri Adams 31 ja Artur Talvik 30 korda. Ka küsimuste esitamisel on Vabaerakonna liikmed ühes saadiku kohta selgelt kõige tragimad. Summaarse aktiivsusnäitajaga ehk kõned ja küsimused/sõnavõtud kokku on meie saadikutest tosina aktiivsema seas Herkel 236, Aru 170, Ammas 163, Külliki Kübarsepp 147 ja Monika Haukanõmm 116 esinemiskorraga. Viie aktiivseima hulgas on kolm vabaerakondlast: Herkel (1), Aru (4), Ammas (5).

Kogu XIII Riigikogu koosseisu jooksul on Vabaerakond esitanud 19 eelnõu. Lisaks olid meie liikmed käivitav jõud Tallinna Sadama uurimiskomisjoni ellu kutsumisel.
Arupärimisi oleme esitanud 59, oma kaheksa saadikuga oleme siingi teistest ees. 27-liikmeline Keskerakonna rühm jaksab küll rohkem esitada, kuid kaob tihtipeale ka omaenda algatuste menetlemisel saalist.

Herkeli sõnul ei aja saadikud mõistagi taga numbreid, vaid toovad esile sisulisi probleeme. „Püüame arupärimistele vastamise ja eelnõude tutvustamise ajal võimalikult suurte jõududega kohal olla, sest see tähendab austust meie valijate suhtes,“ lisas ta. “Meie eesmärk on parlamentaarse töökultuuri taastamine. Kui pole sisukat opositsiooni, ei saa olla ka sisukat valitsust.”

Lisainfo:
Andres Herkel
5056540
Andres.Herkel@riigikogu.ee

Aadu Must arendas parlamentaarset koostööd Tadžikistanis

Riigikogu Eesti – Tadžikistani parlamendirühma esimees Aadu Must kohtus Tadžikistani töövisiidi käigus parlamendi alamkoja spiikri Šukurdžon Zuhuroviga, kellega arutati kahe riigi vahelisi suhteid ja lepinguid. Kinnitamist ootavad lepingud puudutavad investeeringute kaitset, vangide vahetamist ja diplomaatiliste passide vastastikust tunnustamist.

„Käsitlesime kohtumisel meie riikide vahelisi lepinguid, mis on jäänud nende ametiasutuste riiulitele seisma. Kohtumisel lubati probleemile peatset lahendust,“ ütles Must.

Aadu Musta sõnul oli kõne all ka ajaloolised sündmused, sealhulgas Tadžikistani verine kodusõda aastatel 1992-1997 ning sellele järgnenud arengud.

Must käis töövisiidi raames veel riiklikus ajaloo keskarhiivis ning kohtus teadus- ja kultuuriringkondade esindajatega.

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Padar: Kaspar Järvala võit Venemaa künnivõistlustel väärib tunnustust

Padari hinnangul näitas Raplamaal Kehtnast pärit Kaspar Järvala kõrget künnimeisterlikkuse taset, mis pälvis võistlustel üldist tähelepanu. Tema arvates vajaks klassikaline künd ka Eestimaal enam tähelepanu.

„Klassikaline künd on meistritöö. Ja kuigi viimastel aastatel on selle kõrval palju kasutatud ka muid erinevaid minimeeritud mullaharimise viise, siis on see tõuseb tulevikus kindlasti taas rohkem au sisse. Seda eriti olukorras, kus käib elav arutelu glüfosaatide kasutamise üle. Künnipõhine mullaharimine nimelt kasutab märgatavalt vähem keemilisi taimekaitsevahendeid,“ ütles Padar.

Padari sõnul tuleb Eesti künnimehe silmapaistvat saavutust esile tõsta, et hoida au sees ja tutvustada laiemalt klassikalisi künnivõtteid ning korraldada ka sellel alal künnivõistlusi.

„Soovin selleks kõigile Eesti künnimeistritele edu ja innustagu selleks saavutatud rahvusvaheline edu,“ ütles Padar.

Lisainfo: Ivari Padar, 513 1851

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
T: 6316351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

 

 

 

 

 

 

Riigikogu komisjonid: Ühendkuningriigile tuleb anda aega Euroopa Liidust väljaastumise läbirääkimiste alustamiseks

Istungil rõhutati, et Ühendkuningriigile tuleb pärast referendumil langetatud otsust anda aega Euroopa Liidust väljaastumise läbirääkimiste alustamiseks.

„Referendum on demokraatlik protsess ja tuleb austada briti rahva otsust, meeldib see meile või mitte,“ ütles Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kalle Palling. „Tuleb leida rahumeelne tee Ühendkuningriigi lahkumiseks Euroopa Liidust ja olla tasakaalukad lahenduste leidmisel. Selleks on britid palunud aega vähemalt oktoobrini, mis on mõistlik ning teenib kõikide osapoolte huvisid,“ lisas Palling.

Väliskomisjoni esimees Sven Mikseri sõnul tuleb nii Eestis kui teistes liikmesriikides toimunut kainelt analüüsida, enne kui hakata tegema järeldusi brittide lahkumisotsuse põhjuste kohta. “Euroopa Liidu poolt oleks vale püüda Suurbritanniat kiirustama survestada või demonstratiivselt karistada,” ütles Mikser. “Täpselt samamoodi oleks aga vale endale tuhka pähe raputada ja süüdistada briti otsuses meid, see tähendab Euroopa Liidu ülejäänud liikmeid, või Liidu institutsionaalset ülesehitust,” lisas ta.

Istungil osalenud peaminister Taavi Rõivase sõnul ei saa läbirääkimisi alustada enne, kui britid ei ole esitanud väljaastumise teadet. Peaministri sõnul peavad edasised sammud seoses lahkumisläbirääkimistega toimuma liigse viivituseta, kuid ka liigse ajasurveta. Ta rõhutas, et kindlasti ei tohiks pidada eelläbirääkimisi kitsamas ringis, vaid ühisosa tuleks leida kõikide liikmesriikide osalusel.

Eesti seisukohti Ühendkuningriigi lahkumisläbirääkimiste suhtes esindab homme algaval Euroopa Ülemkogul peaminister Taavi Rõivas. Ülemkogu päevakavas on ka ränne, tööhõive, majanduskasv ja investeeringud ning välissuhted.

 

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Riigikogu eelinfo 27. juuni – 3. juuli

Esmaspäev, 27. juuni

Komisjonides

Euroopa Liidu asjade komisjoni ja väliskomisjoni ühisistung – kell 15.30: ülevaade Ühendkuningriigis toimunud ELi referendumist, kutsutud Ühendkuningriigi suursaadik Eestis Christopher Holtby.

Euroopa Liidu asjade komisjoni ja väliskomisjoni ühisistung – kell 16: Eesti seisukohad 28. – 29. juunil toimuval Euroopa Ülemkogu kohtumisel, kutsutud peaminister Taavi Rõivas. Ühisistung on avalik ja seda on võimalik jälgida veebiülekandes (Riigikogu konverentsisaal).

Laupäev, 2. juuli

Kell 10.30 – Riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder avab Eesti linnade suvemängud Türil.

Välislähetused

25. juuni – 6. juuli
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Eesti delegatsiooni liikmed Mart Nutt, Külliki Kübarsepp (29.06-06.07) ja Mati Raidma (30.06-06.07) osalevad OSCE Parlamentaarse Assamblee suveistungil Thbilisis, Gruusias.

28. – 29. juuni
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kalle Palling osaleb konverentsil „Digitaalne ühtne turg, jagamismajandus ja regulatsioonid“ ettekandega teemal „Nutikas reguleerimine: Eesti mudel“ ning on kohtumistel Bulgaaria parlamendis ja valitsuses Sofias, Bulgaarias.

30. juuni
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kalle Palling kohub Soome transpordi ja kommunikatsiooni ministri Anne Berneriga Helsingis.

27. – 30. juuni
Riigikogu liige Johannes Kert teeb ettekande George Marshalli Keskuse korraldataval seminaril “Piirkondlik julgeolek: Jagatud väljakutsed ja võimalused“ Garmisch- Partenkirchenis, Saksamaal.

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Riigikogu eelinfo esmaspäevaks, 27. juuniks

Komisjonides

Euroopa Liidu asjade komisjoni ja väliskomisjoni ühisistung – kell 15.30 ülevaade Ühendkuningriigis toimunud ELi referendumist, kutsutud Ühendkuningriigi suursaadik Eestis Christopher Holtby.

Euroopa Liidu asjade komisjoni ja väliskomisjoni ühisistung – Kell 16 Eesti seisukohad 28. – 29. juunil 2016 toimuval Euroopa Ülemkogu kohtumisel. Kutsutud peaminister Taavi Rõivas. Ühisistung on avalik ja seda on võimalik jälgida veebiülekandes (Riigikogu konverentsisaal).

Välislähetused

25. juuni – 6. juuli

Riigikogu liige Mart Nutt osaleb Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Parlamentaarse Assamblee suveistungil Thbilisis, Gruusias.

28. – 29. juuni

EL asjade komisjoni esimees Kalle Palling osaleb Bulgaarias, Sofias toimuval konverentsil „Digitaalne ühtne turg, jagamismajandus ja regulatsioonid“ ettekandega teemal „Nutikas reguleerimine: Eesti mudel“. Samuti toimuvad kohtumised Bulgaaria parlamendis ja valitsuses.

30. juuni

EL asjade komisjoni esimees Kalle Palling kohub Soome transpordi ja kommunikatsiooni ministri Anne Berneriga Helsingis.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Herkel: Brexiti populism peab Euroopa mõistusele kutsuma

Brexiti teokssaamine on väga halb uudis. Mida sellistes olukordades teha? Uutes tingimustes edasi elada, seda loomulikult. Peame arvestama, et Eesti Euroopa Liidu eesistumine jääb ajale, mil toimub Brexiti tagajärgedega tegelemine, n.ö. lahutusprotsess.

Milliseks kujunevad ahtamaks jääva Euroopa jõujooned, sealhulgas Saksamaa ja Prantsusmaa suhted, on veel vara öelda. Peame arvestama sedagi, et nii Saksamaal kui Prantsusmaal seisavad kohe varsti ees valimised. Kantsler Merkel ja president Holland on hoidnud Venemaa suhtes rangemat ja sanktsioone toetavamat joont kui nende oponendid.

Lähtudes eeldusest, et populistid on oma suure võidu saavutanud ja nüüd avalduvad tagajärjed oma täies ilus, võib Brexiti mõju mõne aja järel osutuda kainestavaks. Kainestavaks brittidele ja ülejäänud Euroopale. Küsimus on, kui suureks osutuvad sellele eelnevad tüsistused? Kas brittide otsus toob esile ahelreaktsiooni teistes liikmesriikides? Peame selleks valmis olema, nagu ka selleks, et Lääne-Euroopa muutub Vene-sõbralikumaks.

Aga alati tuleb populistidel võidu järel vastata küsimusele, mis saab edasi? Cameroni ebaõnnestumine võetud riskis on nüüd tõeks saanud. Brittide lahkumine koos valulise lahutusprotsessi ja kõigi tagajärgedega saab uue valitsuse osaks. Naela kurss langeb.

Järgnevaid sündmusi Suurbritannias ja Euroopas määrab suuresti see, kui raskelt ja kaua kestab pohmelus ning millised järeldused tehakse kainenemise järel. Ajaloopsühholoogia kinnitab, et siis tehtud järeldused võivad olla õiged, ehkki kõik kahetsevad, et need on tehtud liiga hilja. Tegelikult pole Euroopas üksnes rände-, võla- ja julgeolekukriis, vaid eeskätt on tegemist poliitilise juhtimise kriisiga.

Andres Herkel
Andres.Herkel@riigikogu.ee
5056540

Palling avaldas kurbust brittide Euroopa Liidust lahkumise otsuse pärast

„Briti rahva eile tehtud otsust tuleb austada, kuigi oleksime soovinud Ühendkuningriigi kui Eestile olulise partneri jäämist Euroopa Liitu,“ ütles Palling. „On raske leppida, et tugev ja ühtne Euroopa Liit, mille oluline osa on Ühendkuningriik, jääb nüüd nõrgemaks.“

Tema sõnul annab rahvahääletuse tulemus ainest analüüsiks, millest lähtudes tuleb Euroopa Liidul edaspidi senisest enam kuulata liikmesriikide soove ja muresid.

„Nii Euroopa Liit kui Ühendkuningriik peavad edasi minema ja referendumi tulemusel ei tohi lasta ühiskonda lõhestada,“ ütles Palling. Ta lisas, et briti rannik asub endiselt vaid mõnekümne kilomeetri kaugusel Euroopa Liidust ja britid pole ka edaspidi isoleeritud.

„Eestile tähendab Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust ühe olulise majandus- ja julgeolekupartneri lahkumist,“ ütles Palling ja rõhutas, et brittide eilne otsus ei too koheselt kaasa mingeid muudatusi Ühendkuningriigis viibivatele Eesti kodanikele ega seal tegutsevatele Eesti ettevõtjatele. „Kõigi võimalike muutuste osas tuleb esmalt ära oodata Ühendkuningriigi valitsuse edasised otsused,“ ütles ta.

„Täna me veel ei tea, kui suur on brittide eilse otsuse mõju Euroopa Liidu majandusele ja finantsmaailmale, kuid kindlasti ei ole see positiivne,“ ütles Palling. Analüütikute hinnangul jääb Ühendkuningriigi majandus Euroopa Liidust lahkudes nõrgemaks ning rahvusvaheline mõju väiksemaks.

„Kuigi Eesti on valinud brittidest sügavama integratsiooni tee ja liitunud nii euroala kui Schengeni viisaruumiga, on meie ja Ühendkuningriigi suhted väga lähedased olnud ning oleksid muutunud kindlasti veel lähedasemaks eelseisva ühise Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise perioodi jooksul,“ ütles Palling.

Palling kinnitas, et Eesti jätkab Euroopa Liidu eesistumise ettevalmistustega senise plaani kohaselt ja võimalikud muudatused eesistumise ajakavas sõltuvad Ühendkuningriigi valitsuse ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikide soovidest. Ta ei välistanud, et Eestil tuleb eesistumisega mõnevõrra varem alustada ja teha seda ilma brittideta. Eesti eesistumise periood algaks varasema kava kohaselt pärast Suurbritanniat 2018. aastal.

Eile Ühendkuningriigis toimunud rahvahääletusel toetas Euroopa Liitu jäämist 48 protsenti britte ja liidust lahkumist 52 protsenti. Valimisaktiivsus oli üle 70 protsendi. Otsus ei ole valitsusele siduv.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
T: 631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee