Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu eelinfo 3 – 9. oktoobrini

Esmaspäev, 3. oktoober

Kell 13 – Riigikogu täiendav istung

Vabariigi Presidendi valimine

President valitakse salajasel hääletusel, kus igal Riigikogu liikmel on üks hääl. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus ehk vähemalt 68 Riigikogu liiget.

Istungit saab jälgida Riigikogu veebilehel.

Juhul kui Riigikogu valib täiendaval istungil Vabariigi Presidendi, toimub tema pressikonverents Valges saalis 15 minutit pärast istungi lõppu.

Komisjonides

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 11: seisukoha andmine ELi määruse eelnõule, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades otsuste tunnustamist ja täitmist, ning rahvusvahelisi lapserööve, kutsutud justiitsministeeriumi esindajad; seisukoha andmine ELi direktiivi eelnõule, millega rakendatakse Euroopa Liidu sotsiaalpartnerite sõlmitud kokkulepet, mis käsitleb Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2007. aasta kalandustöö konventsiooni rakendamist , kutsutud sotsiaalministeeriumi esindaja.

Sündmused

Kell 9.30 – riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Saksamaa Juhtimisakadeemia nooremohvitseridest kursuslastega (ruum L241).

Kell 16 – Riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder osaleb Viljandi Hariduse Arengufondi koosolekul.

Kell 17 – Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kalle Palling kohtub Prantsusmaa suursaadiku Claudia Delmas-Schereriga.

Teisipäev, 4. oktoober

Kell 10 – väliskomisjon kohtub ÜRO Humanitaarasjade Koordineerimise Ameti (OCHA) juhi Rudolf Mülleriga (ruum L251).

Kell 11 – Riigikogu esimees Eiki Nestor tervitab Eesti I Omavalitsuspäeva osalejaid, avasõnad ütleb Riigikogu kohaliku omavalitsuse ja regionaalpoliitika toetusrühma esimees Aivar Kokk. Omavalitsuspäeval võtavad sõna Riigikogu aseesimehed Helir-Valdor Seeder ja Jüri Ratas, põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet, Riigikogu liikmed Urve Tiidus ja Aadu Must, riigihalduse minister Arto Aas, omavalitsuste juhid, eksperdid ning president Arnold Rüütel. Omavalitsuspäeva korraldavad MTÜ Polis, Riigikogu, Tallinna Ülikool, Eesti Maaomavalitsuste Liit, Eesti Linnade Liit, Harjumaa Omavalitsuste Liit, Tallinna linn, Tartu linn, Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool, üleriigiliste kohaliku omavalitsuste liitude vanematekogu, Haldusjuristide Ühendus, Valla- ja Linnasekretäride Selts, Eesti Omavalitsusliitude Ühendus. Omavalitsuspäeva programm, toimub veebiülekanne (konverentsisaal).

Kolmapäev, 5. oktoober

Kell 9 – Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kalle Palling kohtub Tšehhi ELi asjade asedirektori Lucie Šestákovága.

Neljapäev, 6. oktoober

Kell 10.30 – Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kalle Palling kohtub Rootsi töö- ja integratsiooni ministeeriumi kantsleri Irene Wennemoga.

Kell 11 – Riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder osaleb Viljandi Kultuuriakadeemia nõunike kogu koosolekul.

Reede, 7. oktoober

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 10: Eesti seisukohad 10. oktoobril toimuval eurorühma kohtumisel ja 11. oktoobril toimuval ELi majandus- ja rahandusnõukogu (ECOFIN) istungil, kutsutud rahandusminister Sven Sester; Eesti seisukohad 10. oktoobril toimuval ELi põllumajanduse ja kalanduse nõukogu istungil, kutsutud maaeluminister Urmas Kruuse ja keskkonnaminister Marko Pomerants; seisukoha andmine Euroopa uue oskuste tegevuskava paketile, kutsutud haridus- ja teadusministeeriumi esindaja; seisukoha andmine ELi direktiivi eelnõule kolmandate riikide kodanike kõrgema tasandi kutseoskusi nõudva töö eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta, kutsutud siseministeeriumi esindaja.

Sündmused

Kell 10 – Riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder annab kodanikuõpetuse tunni Koeru Keskkoolis.

Kell 12 – Riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder kohtub Vodja kooli õpetajate ja kohaliku kogukonnaga.

Kell 16 – Riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder osaleb üritusel „Viljandimaa õpib ja tänab“ (Sakala keskus, Viljandi).

Kell 19 – riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Ukraina kaitseminister armeekindral Stepan Poltorakiga.

Laupäev, 8. oktoober

Kell 14 – Riigikogu korvpallimeeskonna ja Võru valla meeskonna vaheline korvpallimäng, mis on pühendatud Võru valla 25. aastapäeva tähistamisele (Parksepa alevik, Võru vald).

Pühapäev, 9. oktoober

Kell 15.15 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas võtab sõna MTÜ Ärikatel korraldatud Ebaõnnestumiste päeval (Kultuurikatel).

Välislähetused

3. – 6. oktoober
Rahanduskomisjoni esimees Remo Holsmer osaleb Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) parlamentaarse võrgustiku aastakonverentsil Washingtonis, Ameerika Ühendriikides.

4. – 8. oktoober
Riigikogu liige Imre Sooäär osaleb Euroopa Ajalooliste Majade Assotsiatsiooni (European Historic Houses Association) nõukogu koosolekul ja esineb ajalooliste majade teemalisel konverentsil “Education, Training and Innovation for a Better Management of Historic Houses” Brüsselis, Belgias.

4. – 10. oktoober
Riigikogu liige Külliki Kübarsepp osaleb OSCE Parlamentaarse Assamblee delegatsiooni vaatlejana Gruusia parlamendivalimistel Tbilisis.

5. – 9. oktoober
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liikmed Andres Herkel ja Eerik-Niiles Kross osalevad ENPA vaatlejatena Gruusia parlamendivalimistel Tbilisis.

6. – 7. oktoober
Riigikogu esimees Eiki Nestor osaleb Euroopa Liidu spiikrite kohtumisel Bratislavas, Slovakkias.

6. – 7. oktoober
Riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson ning liikmed Oudekki Loone, Ants Laaneots, Madis Milling ja Mart Helme on riigikaitsekomisjoni visiidil Helsingis, kus toimuvad kohtumised Soome parlamendi Eduskunta riigikaitsekomisjoni, Soome kaitseministri Jussi Niinistö ja riigikaitse valdkonna esindajatega.

8. – 9. oktoober
Riigikogu liige Marianne Mikko on kohtumistel väliseestlastega Göteborgis, Rootsis.

9. – 14. oktoober
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni esimees Marianne Mikko ning liikmed Eerik-Niiles Kross (9.-12.10) ja Andres Herkel (9.-13.10) osalevad ENPA sügisistungil Strasbourgis, Prantsusmaal.

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Menetlusse võeti tuleva aasta riigieelarve seaduse eelnõu

Valitsuse 28. septembril algatatud 2017. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (303 SE).

Seletuskirjas märgitakse, et 2017. aasta riigieelarve eesmärk on kestliku ja läbimõeldud eelarvepoliitika kaudu tugevdada Eesti julgeolekut, edendada majanduskasvu, vähendada tööjõumakse, suurendada madalapalgaliste ja lastega perede toimetulekut soodustamaks laste sünde ning uuendada riigi ja kohalikku haldust.

Riigieelarve tulude mahuks on planeeritud 9,42 miljardit eurot, mida on 592 miljonit eurot ehk 6,7 protsenti enam 2016. aastaks prognoositust. Sealhulgas suurenevad maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 6,1 protsenti 7,99 miljardile eurole ja saadavad toetused 16,1 protsenti 979 miljonile eurole.

Riigieelarve kulud kasvavad 2016. aastaga võrreldes 650 miljonit eurot ehk 7,3 protsenti 9,57 miljardi euroni. Vastavalt riigi eelarvestrateegias seatud eesmärgile püsib valitsussektori struktuurselt tasandatud eelarve järgmisel aastal ülejäägis (0,2 protsenti prognoositavast SKPst). Struktuurne ülejääk näitab, et jätkusuutlikkuse probleeme eelarves ei ole. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 28. septembril algatatud riigi õigusabi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (299 SE).

Eelnõu reguleerib senisest täpsemini õigusnõustamise kättesaadavust. Muudetakse õigusabi konkursi korda. Tulevikus sõlmitakse konkursi võitjaga leping kuni viieks aastaks. Kehtivas korras ajalist piirangut ei ole, kuid praktikas on sõlmitud leping üheks või kaheks aastaks. Kehtiva korra järgi saab toetust anda vaid mittetulundusühingutele või sihtasutustele, eelnõu kohaselt saab seda anda kõigile juriidilistele isikutele, näiteks ka advokaadibüroodele. Kontrolli teenuse üle hakkab tegema justiitsministeerium.

Juhul kui teise astme kuritegu on võimalik lahendada lühimenetlusega ning kahtlustatav ei taotle endale kaitsja määramist, ei pea riik kaitsjat enam määrama.

Sätestatakse, et inimesed, kellele määrati esindaja tsiviilasja hagita menetluses ilma inimese enda taotluseta, vabanevad kohustusest hüvitada riigi õigusabi kulud.

Sätestatakse Viru Maakohtu esimehe tavalisest kõrgem lisatasu, et motiveerida teiste kohtute alalises teenistuses olevaid kohtunikke kandideerima Viru Maakohtu juhiks. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklik register viiakse äriregistri infosüsteemi platvormile. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 28. septembril algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (300 SE).

Eelnõu näeb ette kehtestada üksi elava pensionäri toetus. Üks kord aastas makstavat toetust hakkavad saama vanaduspensioniikka jõudnud inimesed, kes on enne toetuse väljamaksmist elanud kuus kuud üksi. Andmed võetakse rahvastikuregistrist perioodi 1. aprill kuni 30. september kohta. Toetus makstakse välja oktoobrikuus. Toetust saava inimese pension peab vaadeldaval perioodil olema alla 600 euro kuus. Pensionär ei pea toetust ise taotlema, vaid selle määrab sotsiaalkindlustusamet pärast andmete kontrollimist.

Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et toetuse maksmisel ei arvestata, kas vanaduspensioniealine inimene töötab või ei tööta, samuti ei arvestata talle makstavaid muid sotsiaaltoetusi ja tulusid. Töine tulu jäetakse arvestamata selleks, et soodustada vanaduspensionieas töötamist, sealhulgas osalise koormusega. Pensionäritoetust ei maksustata tulumaksuga ja makstud toetust ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 28. septembril algatatud ravikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (301 SE).

Eelnõu puudutab täiskasvanutele osutatavaid hambaraviteenuseid. Uue korra järgi hüvitatakse täiskasvanutele pool kokkulepitud hambaraviteenuste raviarvest, kuid mitte rohkem kui 30 eurot aastas. Seletuskirjas märgitakse, et uue korra järgi hüvitab Haigekassa poole kõigist kokkulepitud hambaraviteenuste raviarvetest, mille kogusumma on maksimaalselt 60 eurot aastas, seni ei hüvitata midagi. Eakad saavad proteesihüvitisele lisaks tuge ka ravi eest tasumisel. Töövõimetuspensionäride, vanaduspensionäride ja üle 63-aastaste ravikindlustatud inimeste hambaravihüvitis suureneb. Hetkel hüvitab riik nendel ravikindlustatutel hambaravi eest 19,18 eurot. Suureneb ka rasedate, alla üheaastaste laste emade ja kõrgenenud ravivajadusega inimeste hambaravihüvitis. Hetkel hüvitise suuruseks hambaravi eest 28,77 eurot. Mõlema sihtgrupi puhul maksab Haigekassa kinni 85 protsenti hambaravi esmavajalike teenuste   raviarvest, arvestusega, et patsiendile esitatud raviarve või arvete kogusumma ei ületa 100 eurot aastas. Riik hakkab nende eest maksma kuni 85 eurot aastas. Eakatel jääb alles ka hambaproteesihüvitis 255,65 eurot kolme aasta peale. Et proteesihüvitist oleks inimesel võimalikult mugav saada, siis ta tulevikus enam taotlusi esitama ei pea, vaid Haigekassa arveldab proteesi valmistajaga ise. Senised hüved lastele ja vältimatule abile ei kao. Haigekassa tasub kõigi alla 19-aastaste kindlustatud inimeste hambaravi eest ning ravikindlustatud täiskasvanute vältimatu abi eest. Kindlustuseta isikute vältimatu abi tasutakse riigieelarvest. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 28. septembril algatatud tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (302 SE).

Eelnõu annab tööandjatele võimaluse maksta sotsiaalmaksuvabalt töötajale haigushüvitist ka teise ja kolmanda haiguspäeva eest, sarnaselt 4.-8. haiguspäevaga. Tööandjal ei teki kohustust vigastuse või haigestumise teise ja kolmanda kalendripäeva eest hüvitist maksta, vaid seadus annab võimaluse maksta seda sotsiaalmaksuvabalt. Samuti ei ole tööandjal teise ja kolmanda kalendripäeva eest hüvitise maksmisel kohustust maksta vähemalt 70 protsenti töötaja keskmisest töötasust nagu 4.-8. haiguspäeva puhul, vaid summa on tööandja enda otsustada.

Eelnõu kohaselt ei loeta erisoodustuseks töötaja tervise edendamiseks tehtud järgmisi tööandja kulutusi 100 euro ulatuses kvartalis: avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu; sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulud; kulud tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks; kulud taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenustele. Muudatus ei tekita tööandjale kohustust töötaja tervise edendamise tarbeks kulutusi teha või neid töötajale hüvitada, vaid tegemist on võimalusega, mille kasutamine sõltub konkreetse tööandja ja tema töötajate vahelisest kokkuleppest.

Tervise edendamise 100 eurone kvartaalne piirmäär kehtestatakse viieks aastaks kohustusega hinnata meetme mõju tähtaja lõppedes.

Eelnõu suurendab pensionide täiendavat maksuvaba tulu 2832 euroni aastas. Koos üldise maksuvaba tulu tõusuga 180 eurole annab see maksuvabalt saadava pensioni suuruseks 416 eurot kuus, tagades keskmise vanaduspensioni tulumaksuvabastuse ka 2017. aastal.

Eelnõu laiendab tulumaksuvabastust hüvitistele ja toetustele, mida makstakse tavaametniku, abipolitseiniku, vabatahtliku päästja ja eriolukorra tööle rakendatud isiku hukkumise, surma või töövõime vähenemise korral. Eelnõu ühtlustab nendele isikutele makstavate hüvitiste maksukäsitluse, et tagada isikute võrdne kohtlemine. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Eesti Vabaerakonna 28. septembril riigieelarve seaduse ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (304 SE).

Eelnõu näeb ette anda Riigikogule sisuline kaasarääkimise võimalus eelarvestrateegia vastuvõtmisel, mis sisaldab õigust eelarvestrateegiat vajadusel muuta ja täiendada. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Eesti Vabaerakonna 29. septembril esitatud Riigikogu otsuse “Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele seoses kohustusliku sotsiaalmaksu miinimumi kaotamisega” eelnõu (305 OE).

Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek töötada välja regulatsioon, mis võimaldab kaotada sotsiaalmaksu kohustuslik miinimummäär ja võtta kasutusele tunnipõhine palgaarvestus ning esitada Riigikogule vastavad seadusemuudatused. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

 

Osalemine konverentsil

Riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson ja liige Marianne Mikko osalevad Tallinnas toimuval ABCD julgeolekukonverentsil „Sild üle rahutu vee“

Riigikogu eelinfo reedest pühapäevani, 30. septembrist–2. oktoobrini

Sündmused

Kell 9 – kultuurikomisjoni liikmed kohtuvad riigiarhivaari Priit Pirskoga Rahvusarhiivis (Tartu).

Kell 12.30 – Riigikogu esimees Eiki Nestor ning aseesimehed Helir-Valdor Seeder ja Jüri Ratas osalevad Vabariigi Presidendi korraldataval kohtumisel põhiseaduslike institutsioonide juhtidega (Kadriorg).

Välislähetused

25. september – 1. oktoober
Riigikogu liige Anne Sulling osaleb rahvusvahelisel astronautika kongressil Mehhikos.

26. – 30. september
Riigikogu liige Mihhail Korb osaleb foorumil Baku International Humanitarian Forum Bakuus, Asebaidžaanis.

28. september – 2. oktoober
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Parlamentaarse Assamblee delegatsiooni liikmed Külliki Kübarsepp, Mart Nutt ja Mati Raidma osalevad OSCE Parlamentaarse Assamblee sügisistungil Skopjes, Makedoonias.

30. september – 2. oktoober
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kalle Palling osaleb TEDex konverentsil Ateenas, Kreekas.

30. september – 2. oktoober
Riigikogu liige Jaak Madison osaleb Euroopa Noorte Konservatiivide tippkohtumisel (EYC Freedom Summit 2016) Portos, Portugalis.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Rahanduskomisjon: riigieelarve toetab majanduskasvu

“2017. aasta riigieelarve fookuseks on majanduskasvu toetamine. Riigi hoovad on ühtpidi luua atraktiivne ettevõtluskeskkond, aga teistpidi ka tehtavate investeeringute kaudu seda kasvu tagant tõugata,” ütles Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Remo Holsmer.

“Valitsussektor – keskvalitsus, hallatavad sihtasutused, äriühingud, omavalitsused jt – investeerivad järgmisel aastal kokku üle miljardi euro. See on märkimisväärne panus majanduskasvu toetamiseks nii otse kui kaudselt. Selle kaudu tehakse korda ja laiendatakse rida olulisi infrastruktuuri objekte aga ka haiglaid, koole ja teisi asutusi,” lisas Holsmer. Ta tõi esile Tallinn-Tartu maantee ehituse alates Koselt, samuti Tallinna oluliste liiklussõlmede – Haabersti ja Russalka ristmiku – ehituse rahastamise.

Rahanduskomisjoni esimehe sõnul on komisjonis tähelepanu keskmes otsused, mis peavad tagama vajaliku majanduskasvu, et kindlustada eelkõige sotsiaalseteks vajadusteks ettenähtud kulutuste katmine.

Valitsuse on tuleva aasta eelarves seadnud prioriteetideks julgeoleku tugevdamise, majanduskasvule kaasaaitamise ja tööjõumaksude langetamise, madalapalgaliste ning lastega perede toimetuleku parandamise ja laste sündi toetava keskkonna edasiarendamise. Eesmärk on veel uuendusmeelne ja paremini juhitud riik, mis hõlmab sellel aastal varasemaks nihkunud Euroopa Liidu eesistumise eduka läbiviimise.

Rahanduskomisjon alustas oma tänasel istungil 2017. aasta riigieelarve menetlemist, mille maht on 9,57 miljardit eurot. Riigieelarve kulud kasvavad käesoleva aastaga võrreldes 650 miljonit eurot ehk 7,3%.

Rahanduskomisjon on kavandanud eelarve üksikasjaliku arutamise kõigi valdkondade ministritega eesseisva kuu jooksul. Tuleva aasta riigieelarve eelnõu esimene lugemine on kavas läbi viia 26. oktoobri Riigikogu täiskogu istungil.

Lisainfo: Remo Holsmer, 5033673

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

 

 

 

 

 

Riigikogu arutas merendusega seotud küsimusi

Vabaerakonna fraktsiooni liige Artur Talvik puudutas oma kõnes merepäästet, väikesadamate ehitust, olukorda Tallinna Sadamas ja raudtee kaubavedude mahu vähenemise mõju merendusele.

Rääkides laevadest, viitas Talvik Eesti merenduspoliitika arengukavas 2012–2020 püstitatud eesmärgile, et tuleb taastada Eestis konkurentsivõimeline kaubalaevade register suurematele kaubalaevadele. „Me oleme olukorras, kus me võiksime riigina teenida raha ja anda tööd paljudele inimestele, aga me ei kasuta seda ära,“ ütles Talvik. Ta leidis, et merenduspoliitika arengukava on riiulile tolmuma jäänud, rakenduskavasid pole täide viidud ja raha, millega seda arenduskava ellu viia, ei ole leitud. Talviku sõnul on vaja arengukava värskendada.

Talvik avaldas kahetsust, et Eesti merendus on jaotatud kaheksa eri ministeeriumi vahel ja sellel ei ole ühtset juhtimist.

Viitseadmiral Tarmo Kõuts nentis oma ettekandes, et Eesti merenduse rahvusvaheline konkurentsivõime väheneb aasta-aastalt. Ta ütles, et ebaadekvaatse ettevõtluskeskkonna tõttu pole praeguse seisuga Eesti Laevaregistrisse jäänud mitte ühtegi kaubalaeva.

Kõuts nimetas oma ettekandes kõige pakilisemaks muudatusi maksupoliitikas ja vastavates seadusandlikes aktides, mis tagaksid Eesti lippu kandvatele meremeestele või reederitele samalaadsed tingimused oma konkurentidega Baltimerel ja maailma ookeanil.

TTÜ Eesti Mereakadeemia direktor Roomet Leiger refereeris oma ettekandes uuringuid, mis on analüüsinud merenduse mõju majandusele. Viimaste uuringute põhjal moodustavad merendusega seotud ettevõtted 3,7–4 protsenti SKT-st. Ta lisas, et uuringute tulemused ja soovitused on näidanud, et meremajanduse osakaal saaks olla suurem. Selle saavutamiseks pakkus ta eri uuringutest läbi käinud ettepanekut luua rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline tegevuskeskkond laevandussektorile.

Tulevikule mõeldes pidas Leiger oluliseks IKT sektori sidumist laevandusega aga ka vastavate infotehnoloogiliste teadmistega varustatud merendustööjõu ettevalmistamist.

Läbirääkimistel võtsid sõna Erki Savisaar Keskerakonna fraktsiooni nimel, Urve Palo Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni nime, Urve Tiidus Reformierakonna fraktsiooni nimel, Artur Talvik Vabaerakonna fraktsiooni nimel ja Jaak Madison Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Esimesel lugemisel oli üks eelnõu.

Valitsuse algatatud jäätmeseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (257 SE) eesmärk on innustada omavalitsusi rohkem tegelema jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamisega.

Jäätmete liigiti kogumine võimaldab edendada jäätmete ringlusse võtmist, kuna hoitakse ära jäätmete segunemine ning puudub vajadus nende hilisemaks lahutamiseks ringlusse võtmise eesmärgil. Ühtlasi tagatakse liigiti kogumisel ka teisese toorme parem kvaliteet ning ringlusse võtmise kasutegur.

Need kohustused eeldavad, et kohalikud omavalitsused ja riik rakendavad asjakohaseid meetmeid, mis tähendab ümberkorraldusi jäätmevaldajate tegevuses. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on tagada, et omavalitsuse territooriumil oleks jäätmevaldajatel selge kohustus jäätmeid sortida ja liigiti koguda ning elanikel oleks võimalus jäätmeid liigiti ka ära anda.

Kavandatava muudatuse kohaselt antakse kohaliku omavalitsuse üksusele riigieelarvest toetust jäätmehoolduse kulude osaliseks katmiseks teatud tingimustel.

Eelnõu tutvustanud keskkonnaminister Marko Pomerants selgitas, et toetuse jaotamise aluseks võetakse kohalikes omavalitsustes asuvate aadressiandmete süsteemi infosüsteemis registreeritud aadressiobjektide arv aasta alguse seisuga. Toetust saab aadressiobjektide järgi, mis on eluruumid või ehitisregistri andmetel elamu kasutusotstarbega hooned, näiteks suvilad.

Toetuse suurus aadressobjekti kohta määratakse igal aastal riigieelarves. Valitsus järgmise aasta riigieelarves on ette näinud 2,2 miljonit eurot ning olmejäätmete saastetasu laekub edaspidi täies mahus riigieelarvesse.

Eesti eesmärk on saavutada aastaks 2020 olukord, kus 50 protsenti olmejäätmetest võetakse ringlusse. Praegu kogutakse ligi 70 protsenti tekkinud olmejäätmetest segaolmejäätmetena.

Istungi stenogramm.

Fotod istungist.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
6316356; 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Talvik: Eestis tuleb kehtestada randlase eristaatus

Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimusena peetud merenduse arutelu peaettekandes rääkis Vabaerakonna saadik Artur Talvik, et Eestis tuleb kehtestada randlase eristaatus, et merekultuur areneks ning Tallinn Sadam tuleb muuta tegelikuks suureks mereväravaks.

„Kutsun üles seadma sisse Eestis randlase eristaatus. Randlane on inimene, kes elab mere ääres ja puutub temaga pidevalt kokku. Tema on merekultuuri kandja. Nagu Eesti ajaloos on juhtunud, võib randlasest saada suur kapten, hea paadiehitaja, meremees või merepäästja, kes hoiab oma tööga meie merendust elus. Tänapäeval kattub Eesti rand pigem suvilatega, mis on palistatud pakettakendega,“ nentis Talvik.

Talviku sõnul Eesti mereväravaks peetud Tallinna Sadamast on saanud poliitiline lüpsilehm. „Arengud Tallinna Sadamas on pendeldanud üles alla ega ole lähtunud pikast vaatest ja eeldusest, et just see sadam on värav Eestisse ja Eestist välja. See sadam peab olema Eesti majanduse oluline alustala. Praegu põleb Tallinna Sadamas puhastustuli ja ehk kaob möödunud aastate mõttelaad põleb selles puhastustules viimase kui kübemeni,“ loodab Vabaerakonna saadik.

„Veel üks tõsine probleem, kui rääkida n-ö rohujuure tasandist merenduse arengus, on väikelaevade ja väikepaatide pidajate vähesus ja vohav bürokraatia. Uhke e-riik on sellest harust väga kaugele jäänud. Merenduslik asjaajamine on väga kohmakas,“ lõpetas Talvik.

Lisainfo
Artur Talvik
Artur.Talvik@riigikogu.ee
5021989

Riigikogu menetleb tuleva aasta riigieelarvet

Tuleva aasta riigieelarve maht on 9,57-miljardit eurot.

Peaminister Taavi Rõivas esines 28. septembril Riigikogule 2017. aasta riigieelarve seaduse eelnõu üle andes parlamendi ees poliitilise avaldusega.  „Järgmisel aastal jätkab valitsus Eestile edu toonud kurssi. Me alandame tööjõumakse, me suurendame pahede ja saastamise maksustamist ning parandame perede toimetulekut. Valitsuse maksusoodustuse idee on lihtne: meie inimestele peab jääma rohkem raha kätte nii enda, oma pere kui ka laste heaks,“ ütles Rõivas.

Peaminister tõi esile valitsuse viis prioriteeti eelarves. „Esiteks, julgeoleku tugevdamine. Teiseks, majanduskasvule kaasa aitamine ja tööjõumaksude langetamine. Kolmandaks, madalapalgaliste toimetuleku parandamine. Neljandaks, lastega perede toimetuleku parandamine ja laste sündi toetava keskkonna edasiarendamine. Viiendaks, uuendusmeelne ja paremini juhitud riik, mis hõlmab sel aastal varasemaks nihkunud Euroopa Liidu eesistumise edukat läbiviimist,“ sõnas Rõivas.

Läbirääkimistel võttis sõna Andres Ammas Vabaerakonnast. „Tore, et see eelarve ei unusta nõrgemaid, ent kõigis heades kavatsustes jäädakse poolele teele, ei tehta isegi poolt rehkendust, tehakse veerand või veelgi vähem,“ sõnas ta. Ammase sõnul on ees ühine tõsine töö eelarvega ja et Vabaerakond on selleks valmis.

Kadri Simson Keskerakonna fraktsioonist ütles, et järgmise aasta riigieelarve juures teeb teda eelkõige murelikuks kütuseaktsiisi tõstmine. Ta sõnas, et ootavad lugemisi – esimest, teist ja kolmandat Riigikogus – ning lubavad konstruktiivset abi selle eelarve paremaks muutmiseks.

Remo Holsmer Reformierakonna fraktsioonist ütles, et kontekst, milles valitsus eelarvet kokku pani, on paljuski mõjutatud välisteguritest ehk nendest asjadest, mida oma kätega muuta ei saa. Ta rõhutas veelkord eelarve prioriteetide tähtsust. Holsmer avaldas lootust, et parlamendi erakonnad eelarve prioriteete menetlemise ajal ei sea kahtluse alla.

Andres Anvelt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist ütles, et sotsiaaldemokraadid võiksid olla selle riigieelarvega üldiselt rahul. „Kindlasti on vaja parlamendil sellega veel kõvasti tööd ja vaeva näha, kuid ma ikkagi loodan, et seesama eelarve viib meid edasi, mitte tagasi,“ ütles Anvelt.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist võttis sõna Martin Helme. „Kõigile meile meeldib, kui tõusevad lastetoetused, kõigile meile meeldib, kui tõusevad kultuuritöötajate palgad. Aga tegelik pikem perspektiiv on see, et Eesti riik ei püsi sellisel moel majanduslikul järjel. Igal aastal läheb selle eelarve kokkusaamine raskemaks ning nõuab järgmisi leidlikke kohti, kust veel välja pigistada,“ ütles Helme.

Arutelu rahanduskomisjonis

Rahanduskomisjon alustas tuleva aasta riigieelarve menetlemist oma 29. septembri istungil koos rahandusminister Sven Sesteriga.

Rahanduskomisjon on kavandanud eelarve üksikasjaliku arutamise kõigi valdkondade ministritega oktoobrikuu jooksul. Tuleva aasta riigieelarve eelnõu esimene lugemine on kavas läbi viia 26. oktoobri Riigikogu täiskogu istungil.

Martin Helme 2017. aasta riigieelarvest: Kõik, mis majandusest võtta, on juba välja pigistatud

Täna 28.09.16 andis valitsus Riigikogule üle 2017. aasta eelarve. Peaminister Taavi Rõivas kiitis eelarvet rohkete epiteetidega ja ülistas seda taevani. Riigieelarve eesmärk olevat kasvatada majandust, inimeste heaolu, turvatunnet ja riigi efektiivsust. Tegelik olukord aga nii roosiline pole ja tulevast eelarvet kritiseerisid karmilt kõigi opositsioonierakondade esindajad.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni juht Martin Helme ei jaga samuti peaministri optimismi. “Probleem on selles, et Eesti riigis on hea ainult Eesti riigil. Ettevõtjatel hea ei ole. Majandusest pigistatakse välja viimane ja selle tagajärjeks on visisev ja virelev majanduskasv, mis pikas perspektiivis tähendab, et meie eelarve ei saa püsida tasakaalus, sest ei ole võimalik pidada sammu kulude kasvutempoga” 

Martin Helme kritiseeris ka eelmise aasta maksutõususid, mille pikaaegne negatiivne mõju majanduskasvule, tootlikkusele ja töökohtade loomisele hakkab nüüd aina reljeefsemalt esile tulema.

“Kõigile meile meeldib, kui tõusevad lastetoetused või kultuuritöötajate palgad”, lisas Helme. “Aga tegelik pikem perspektiiv on, et Eesti riik ei püsi sellisel moel majanduslikul järjel. Igal aastal läheb eelarve kokkusaamine üha raskemaks ning nõuab järgmisi leidlikke kohti, kust veel välja pigistada. Selline on paraku “ilusa” eelarve kurb reaalsus.”

Rohkem infot,

Martin Helme, EKRE fraktsiooni esimees

mobiil 53300002

Ammas: valitsuse uus eelarve on imiteerimise eelarve

Vabaerakonna fraktsiooni aseesimehe Andres Ammase sõnul on 2017. aasta eelarve täis näivusi, mitte sisulisi vastuseid Eestit vaevavatele aeglasele majanduskasvule, sotsiaalsele kindlustundetusele ja haprale sisejulgeolekule.

„Valitsuse poolt Riigikogule üle antud eelarve püüab imiteerida ettevõtluskeskkonna parandamist – tegelikult ei tunneta ettevõtjad sotsiaalmaksu ülipisikesest 0,5-protsendilisest langetamisest tulenevat võitu, aga sotsiaaleelarvesse tekib haigekassa puudujäägi taustal pirakas auk. Meie hinnangul sotsiaalmaksusüsteem vajab terviklikku ja julget lahendust – sotsiaalmaksu lae kehtestamine ja selle miinimumi asendamine tunnipõhise maksuarvestusega,“ ütles Ammas

Andres Ammase sõnul imiteeritakse ka sotsiaalse heaolu suurendamist. „Raha külvatakse lennukiga, eristamata vähem kaitstud elanike rühmi.“
„Kolmeprotsendiline politseinike, päästjate ja piirivalvurite palgafondi kasv on keerulise julgeolekukeskkonna tingimustes väga nõrk samm, see katab vaevu hinnatõusu. Meie turvalisuse paranemine järgmisel aastal on samuti näivus. Sisejulgeolek on kaitsekulutuste kõrval endiselt vaese sugulase rollis. On aeg rääkida julgeolekust tervikuna kui prioriteedist, mitte ainult hoobelda, et kaitse eelarve on tasemel,“ lõpetas Vabaerakonna saadik.

Lisainfo:
Andres Ammas
5056318
Andres.Ammas@riigikogu.ee