Riigikogu

Herkel: põgenikekvoot käib üle jõu ja innustab Euroopa-vastasust

herkel Vabaerakonna esimehe Andres  Herkeli sõnul ei luba Eesti  võimekus ilmselgelt enam kui  tuhande põgeniku vastuvõtmist.  Kvootide järk-järguline  paisumine  ilma sisemise  aruteluta ja nende  ebaproportsionaalsus tekitab  usaldamatust ja vimma Euroopa  Liidu suhtes, mis ei ole kindlasti  soovitatav tagajärg.

„Ka pakutud kaheaastane  vastuvõtuaeg oleks Eestile üle jõu  käiv. See ei arvesta meie  võimaluste ja vajadusega korraldada põgenikele keeleõpe, tagada arvestatav vastuvõtukeskkond ning sellesse investeerida. Iga saabunud põgeniku kohta Euroopa Komisjoni poolt lubatud ühekordne 6000-eurone tugiraha ei kata ligilähedaseltki nende vastuvõtmisega seotud kulutusi. Lõimumine võtab mitu aastat, seetõttu ühekordne ei päästa,“ ütles Andres Hetkel.

Herkel väljendas veendumust, Eesti tahab olla Euroopa Liidu vastutustundlik liige, aga see on võimalik ennekõike siis, kui arvestatakse meie reaalsete võimalustega. „Põgenike küsimuses liigne kiirustamine ja pealesurumine pigem soodustab võõraviha ja viib ühiskonna tasakaalust välja“, lisas ta.

„Eesti peaks jätma endale põgenike vastuvõtmise korral võimaluse neid selekteerida. Meie arvates vajavad abi eeskätt need põgenikud, kelle elu on nende demokraatial põhinevate vaadete või sõjalise tegevuse tõttu otseselt ohustatud,“ lõpetas Vabaerakonna esimees.

 

Sotsiaalkomisjon arutas Keskerakonna esitatud kollektiivset pöördumist alampalga tõstmiseks

Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas esmaspäeval 25.05.2015 avalikul istungil Keskerakonna esitatud kollektiivset pöördumist “1000 eurot miinimumpalgaks”. Komisjon lõplikku otsust ei teinud ning jätkab pöördumise arutamist järgmistel koosolekutel.

Sotsiaalkomisjoni avalikule istungile olid kutsutud Keskerakonna, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Tööandjate Keskliidu, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni, Eesti Ametiühingute Keskliidu, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni, Eesti Linnade Liidu, Eesti Maaomavalitsuste Liidu, sotsiaalministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, rahandusministeeriumi ja riigikogu fraktsioonide esindajad.

Riigikogu muudab investeerimistingimused paindlikmaks

Valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse muutmise seaduse eelnõu (15 SE) võimaldab investeerida pensionifondide vara börsil noteerimata väärtpaberitesse senise 10 protsendi asemel kuni 30 protsenti. „Samuti võib muudatuse tulemusena pensionifond omandada ettevõtetes üle 10 protsendilist osalust ja kontrollosalusi. Kehtiva seaduse järgi ei või pensionifond omada üle 10 protsendi ühe ettevõtte aktsiatest,“ ütles selgituseks rahandusminister Sven Sester.

Rahanduskomisjoni poolne ettekandja Aivar Sõerd tegi ülevaate komisjonis toimunud arutelust, mille käigus tõdeti, et Eestis on vaja luua paremad võimalused pensionifondidele investeerimiseks.

Sõerd märkis läbirääkimistel, et pensionifondide vahendid on üheks oluliseks pikaajalise kapitali allikaks. Kapitali kättesaadavus suurendab tööhõivet, tootlikkust ja innovaatilisust. „Pensionifondide investeeringud kohalikule kapitaliturule elavdaksid siinset turgu. Mida suurem on kohalik kapitaliturg, seda suurem on investeerimisalternatiivide valik, seda eelkõige alustavatele ja kiiresti kasvavatele ettevõtetele,“ ütles Sõerd. Ta lisas, et seadusemuudatuse jõustumine ei tähenda seda, et pensionifondide investeeringud Eestis varadesse koheselt ja kiiresti kasvama hakkavad. Seega on vaja täiendavaid samme selle eesmärgi saavutamiseks. Investeerimiskõlblike varade pakkumist, suuremat turuosaliste aktiivsust ja üldist elavnemist Eesti väärtpaberiturul aitaks tuntavalt tõsta ka mõne riigile kuuluva äriühingu vähemusosaluse  börsile viimine. Mõju börsile oleks seda suurem, mida suurema ja atraktiivsema ettevõtte suudab riik börsile tuua.

Valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõuga (23 SE) võetakse täielikult üle EL-i merestrateegia raamdirektiiv. See sätestab liikmesriigi kohustuse koostada merestrateegia, mille eesmärgiks on mereala hea seisundi saavutamine. Eesti merenduspoliitika aastateks 2012–2020 alusel koostab keskkonnaministeerium merestrateegia, mis saab 2012. aastal kinnitatud merenduspoliitika osaks. Selle üks eesmärk on merekeskkonna seisundi parandamine. Merestrateegia koostamise käigus tehakse esialgne mereala seisundi hindamine ning määratletakse mereala hea keskkonnaseisund ja keskkonnaalased sihid. Merestrateegiat ajakohastatakse iga kuue aasta järel selle kinnitamisest arvates.

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega)

Riigikogu pressiteenistus

Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837

gunnar.paal@riigikogu.ee

 

 

 

 

 

Kadri Simson pagulastest: Enam kui tuhande pagulase vastuvõtmine käib Eestile selgelt üle jõu

„Meil puudub võimekus järgmise kahe aasta jooksul tuhande pagulase vastuvõtmiseks. Soovitusest jääb mulje, et Euroopa Liidul puudub ülevaade meie võimekusest põgenike majutamisel ja toetamisel. Väljakäidud numbriga ei pea Eesti automaatselt nõustuma ning kõike annab läbi rääkida. Kui Soomel oli võimalik Kreeka võla garanteerimisel saada erand, on ka Eestil valitsuse tarmukal tegutsemisel võimalik saada Eesti koormust vähendavaid tingimusi,“ sõnas Kadri Simson.

Simson lisas: „Kui Eesti Valitsus peidab pea liiva alla ning täiendavaid selgitusi Eesti olukorra kohta Euroopale ei esita, võib halvim stsenaarium tõesti tegelikkuseks saada.“

Lisainfo:

Jaan.Mannik@riigikogu.ee

Rahandusminister selgitas infotunnis valitsuse kavandatavaid maksumuudatusi

„See tähendab seda, et inimesele jääb rohkem raha kätte, mis omakorda tähendab seda, et inimesel on rohkem võimalusi võtta vastu otsuseid, mida selle rahaga edasi teha,“ ütles minister. „Alternatiiviks oleks võtta vastu otsus, et riik korjab rohkem inimeselt raha ära – varapoliitika ja tööjõumaksude tõstmisega – ja sel juhul oleks riik targem ütlemaks, mida ta selle rahaga tahab teha,“ vastas Sester Andres Herkeli küsimusele. Herkel viitas oma küsimuses, et aktsiiside osakaal Eesti maksutuludest on kõrge, moodustades ligi 14 protsenti.

Vastates Riigikogu liikme Tarmo Tamme küsimusele riigieelarve katteallikate kohta ütles Sester, et riigi erinevad ühekordsed tulud, ei saa katta jooksvaid kulusid. Samuti ei saa tema sõnul teha kulutusi jooksvalt jätkuvalt ka laenude arvelt ning pikaajalised tulud peavad olema alati vastavuses pikaajaliste kuludega.

Sester vastas veel Mart Helme küsimusele immigratsiooniga seotud kulutuste mõju kohta Eesti eelarvele ja Mark Soosaare küsimusele sularahaautomaatide rahvusvahelise standardi kohta.

Justiitsminister Urmas Reinsalu peaministri ülesannetes vastas Kadri Simsoni küsimusele kodukulude kohta ja Martin Helme küsimusele põhiseaduslikkuse järelevalve laiendamise kohta. Jüri Adamsi küsimus Reinsalule puudutas trahvide suuruse mõju ja tagajärgi ning Jaak Madisoni küsimus pagulaskeskuse olukorda Vao külas.

Majandus- ja taristuminister Kristen Michalile vastas Külliki Kübarsepa küsimusele riigiettevõtete nõukogude kohta ning Arno Silla küsimusele, mis puudutas bussiliiklust Võru ja Viljandi vahel.

Infotunni stenogramm.

Riigikogu infotunni videosalvestis.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
T: 631 6356; 51 53 903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Aivar Sõerd: soodustame pensionifondide investeeringuid Eestisse

Sõerd märkis täna riigikogus esimesel lugemisel olnud investeerimisfondide seaduse muutmise seadust (15 SE) kommenteerides, et pangakeskse finantseerimise vähendamine ja alternatiivsete investeerimisallikate osakaalu suurendamine on eelkõige vajalik just väike- ja keskmiste ettevõtete arenguks.

„Otseinvesteeringuid Eesti väärtpaberitesse on vaid kuus protsenti pensionifondide varadest. Teiste riikide kogemusele tuginedes võiksid investeeringud kohalikule turule olla 50-60 protsenti. Midagi ette võtmata aga kahaneksid need meil ilmselt veelgi. Ka on Eesti fondide tootlus võrreldes OECD riikidega olnud madalam,“ lausus endine rahandusminister.

Käesolev investeerimisfondide seaduse muudatus peaks tema sõnul seda olukorda muutma. Eelnõu lihtsustab pensionifondide investeerimisreegleid ja loob ulatuslikuma võimaluse investeerida pensionifondide varasid börsil noteerimata väärtpaberitesse, kinnisvarasse ja taristuprojektidesse. Pensionifondid saavad võimaluse omandada kontrollosalusi äriühingutes.

„Seadusemuudatuse jõustumine ei tähenda seda, et pensionifondide investeeringud Eestis varadesse koheselt ja kiiresti kasvama hakkavad. Põhiprobleemiks on jätkuvalt see, et meil on investeerimiseks kõlblikke varasid liiga vähe. Varade pakkumist, suuremat turuosaliste aktiivsust ja üldist elavnemist Eesti väärtpaberiturul aitaks tuntavalt tõsta ka mõne riigile kuuluva äriühingu vähemusosaluse börsile viimine,“ lisas Sõerd.

Eelnõu koostajate hinnangul võiks seaduse rakendumisel otseinvesteeringud Eesti varadesse kasvada praeguselt 6% tasemelt lähiaastatel 10% tasemele. Soovitav eesmärk lähitulevikuks oleks aga 20-30%.

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige

Aivar Sõerd
aivar.soerd@riigikogu.ee
+372 5062676

Keskerakond leiab, et üks tööaasta peab võrduma ühe pensioniaastaga

„Meie riiklikkusse pensionisüsteemi on ebavõrdsus sisse kirjutatud. See tuleneb asjaolust, et vanaduspensioni suurus sõltub üha enam sellest, kui palju on konkreetse inimese eest makstud sotsiaalmaksu, ehk siis kui suur on olnud inimese palk. Inimesele, kelle töötasu on suurem, on tagatud ka märksa inimväärsem pension. See aga süvendab omakorda pensionäride kihistumist. Kui praegused pensionid on veel suhteliselt sarnased, siis tulevikus erinevad need mitmeid kordi. Soovime arupärimisega kuulda, millised plaanid ministril seoses pensionitega on,“ lausus Marika Tuus-Laul.

Saadiku hinnangul on väär, et Eestis sisuliselt peetakse inimese tööpanuse näitajaks tema sissetuleku suurust.

„See on ju absurdne. Kui me vaatame näiteks Eesti õpetajate või lasteaednike palku, siis on selge, et need ei suuda konkureerida näiteks IT-sektori töötajate tasudega. Aga kas me tõesti saame vaid palga alusel võrrelda nende panust meie ühiskonda? Loodan, et minister Tsahkna oskab meile öelda, millised plaanid on temal seoses meie pensionisüsteemi probleemidega ning kuidas plaanib ministeerium tänase ebaõiglase olukorra lahendada,“ lõpetas Marika Tuus-Laul.

Keskerakonna hinnangul tuleks pensionisüsteemi kindlasti muuta ja muuta nii, et miinimumi kuni keskmist palka saavate inimeste üks tööaasta hakkaks võrduma ühe pensioniaastaga.

Lisainfo:
Jaan Männik
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni pressiesindaja
Tel 53 474 246
Jaan.mannik@riigikogu.ee

Mihkelson: Eesti tervitaks USA relvajõudude kohaoleku suurendamist

Kahepoolsel kohtumisel räägiti Balti regiooni julgeolekuolukorrast ning peatuti pikemalt kaitsekoostöö teemadel. Nii Mihkelson kui komisjoni liige Ants Laaneots ütlesid, et NATO heidutusmäära tõstmiseks oleks vajalik nii USA kui teiste liitlaste sõjalise kohaloleku suurendamine nii Eestis kui teistes Balti riikides.

„USA senisest suurema väekontingendi paigutamine Balti riikidesse tõstaks oluliselt kollektiivset heidutusmäära ning tasakaalustaks strateegilist pilti Läänemere regioonis,“ ütles Mihkelson. „Meie huvides oleks vähemalt pataljoni suuruse USA jalaväeüksuse paigutamine Eestisse ja samas suuruses ka teistesse Balti riikidesse.“

Mihkelsoni sõnul on kahepoolse kaitsekoostöö eesmärgiks treeningkeskuse rajamine Ämari lennuväebaasis ning eelpositsioneeritud varustusbaasi loomine.

Kohtumisel osalenud Ameerika Ühendriikide Senati liikmed Deb Fischer, John Cornyn, Jeff Sessions, John Barrasso ning kongressi liige Mike Conaway avaldasid tunnustust ja tänu Eesti panuse eest kollektiivkaitse tugevdamisel, mille osaks on nii kaitsekulutuste määra hoidmine vähemalt kahe protsendi tasemel SKTst kui ka Eesti osalemine välismissioonidel.

Kohtumisel puudutati ka Venemaale kehtestatud sanktsioonide mõju. Mihkelson rõhutas, et lääneriigid peaksid kõigiti toetama Ukraina samme oma iseseisvuse kaitsmisel ning territoriaalse terviklikkuse tagamisel. „Venemaa peab mõistma, et sanktsioonid kehtivad seni, kuni lõpeb agressioon Ukraina vastu,“ ütles Mihkelson.

Kohtumisel osalesid veel komisjoni aseesimees Mart Helme, liikmed Johannes Kert, Marianne Mikko ja Madis Milling ning Eesti-USA parlamendirühma esimees Kadri Simson. Samuti osales USA saatkonna asejuht Chever Voltmer.

Fotod kohtumiselt.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
T: 631 6356; 51 53 903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Õiguskomisjon külastas Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja

Õiguskomisjon külastas 26.05.2015 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja. Kohtu tööd tutvustasid komisjonile Harju Maakohtu esimees Helve Särgava ja kohtudirektor Hans Moks. Kohtumisel räägiti muuhulgas kohtuniku ameti populaarsusest ning sellest, et tänastest kohtujuristidest loodetakse kohtunikele head järelkasvu. Räägiti ka kohtupidamisel kasutatavatest digitaalsetest võimalustest ning tutvuti erinevate kohtusaalidega ja teiste tööruumidega. Komisjonile tutvustati ka  kohtuistungit ootavate kinnipeetavate tingimusi.

Õiguskomisjon Harju Maakohtus

Komisjoni menetlusse jõudis tolliseadus ja tarbijakaitseseadus

Tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu

Eelnõuga võimaldatakse füüsilisel isikul mittekaubanduslikku laadi kaupa alati deklareerida lihtsustatud tollideklaratsiooniga, nn reisija deklaratsiooniga, mis on tavalisest tollideklaratsioonist väiksema andmemahuga. Valmimas on mobiilirakendus, mis teeb füüsilise isiku jaoks deklareerimise eriti lihtsaks. Kehtiva korra alusel peab füüsiline isik teatud juhtudel esitama tollideklaratsiooni.

Sätestatakse kehtiva Euroopa Liidu õigusega kooskõlas võimalus, et väikese kaubapartii intellektuaalomandi kahtlusega kauba puhul võib rikkumise tuvastada lisaks kohtumenetlusele ka tolli poolt läbiviidavas haldusmenetluses. Kaupade kinnipidamist tollis reguleerib EL otsekohalduv määrus, kuid intellektuaalse omandi rikkumise kindlakstegemise menetlus on jäetud liikmesriikide otsustada. Eelnõuga luuakse erand tolli kaudu Eestisse saabuvatele kaupadele ning nende rikkumisi saab tuvastada ka haldusmenetluse raames.

Kolmandaks, eelnõuga sätestatakse kooskõlas TIR-märkmike alusel toimuva rahvusvahelise kaubaveo konventsiooniga TIR-märkmike kasutamiseks loa andmise ja loa kehtetuks tunnistamise kord.

Lisaks antakse eelnõuga seni Vabariigi Valitsuse pädevuses olnud tolliametniku vormiriietuse ja eraldusmärkide regulatsioon osaliselt rahandusministri ja osaliselt Maksu- ja Tolliameti peadirektori pädevusse.

Vaata lisaks siit.

Tarbijakaitse seaduse eelnõu

Eelnõuga kehtestatakse tarbijakaitseseaduse uus terviktekst ja võetakse üle EL-i vastav direktiiv EL-i tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise kohta. Olulisemad muudatused puudutavad veebipõhise interaktiivse platvormi loomist eelkõige piiriüleste tarbijakaebuste lahendamiseks ning tarbijale esitatud arve eest tasu küsimise keelamist.

Direktiivi nõuded tuleb Euroopa Liidu liikmesriikidel jõustada 9.juuliks 2015. Eelnõu sisaldab ka sätted EL-i tarbijavaidluste internetipõhise lahendamise määruse rakendamiseks. Eelnõus sisaldub nõue, mille kohaselt ei ole lubatud küsida eraldi tasu tarbijale esitatava arve eest. Praktikas on probleemid tõusetunud, kui kliendilt võetakse arve esitamise eest eraldi tasu.

Eelnõu kohaselt on edaspidi võimalik tegutsevatel üksustel (nt Eesti Kindlustusseltside Liidu juures tegutsev tarbijavaidlusi lahendav üksus, Advokatuuri Aukohus jt) taotleda pädevalt asutuselt tarbijakaitseseaduse nõuetele vastavuse tunnustamist. Edaspidi on võimalik ka tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise üksuse loomine nii eraõigusliku kui avalik-õigusliku juriidilise isiku või riigiasutuse juurde. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium määratakse pädevaks asutuseks, kes hindab ja tunnustab vaidluste kohtuvälise lahendamise üksusi ning edastab tunnustatud üksuste kohta teabe Euroopa Komisjonile, samuti koostab nõutavad aruanded üksuste toimimise kohta. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Vaata lisaks siit.