Riigikogu

Herkel: Brexiti populism peab Euroopa mõistusele kutsuma

Brexiti teokssaamine on väga halb uudis. Mida sellistes olukordades teha? Uutes tingimustes edasi elada, seda loomulikult. Peame arvestama, et Eesti Euroopa Liidu eesistumine jääb ajale, mil toimub Brexiti tagajärgedega tegelemine, n.ö. lahutusprotsess.

Milliseks kujunevad ahtamaks jääva Euroopa jõujooned, sealhulgas Saksamaa ja Prantsusmaa suhted, on veel vara öelda. Peame arvestama sedagi, et nii Saksamaal kui Prantsusmaal seisavad kohe varsti ees valimised. Kantsler Merkel ja president Holland on hoidnud Venemaa suhtes rangemat ja sanktsioone toetavamat joont kui nende oponendid.

Lähtudes eeldusest, et populistid on oma suure võidu saavutanud ja nüüd avalduvad tagajärjed oma täies ilus, võib Brexiti mõju mõne aja järel osutuda kainestavaks. Kainestavaks brittidele ja ülejäänud Euroopale. Küsimus on, kui suureks osutuvad sellele eelnevad tüsistused? Kas brittide otsus toob esile ahelreaktsiooni teistes liikmesriikides? Peame selleks valmis olema, nagu ka selleks, et Lääne-Euroopa muutub Vene-sõbralikumaks.

Aga alati tuleb populistidel võidu järel vastata küsimusele, mis saab edasi? Cameroni ebaõnnestumine võetud riskis on nüüd tõeks saanud. Brittide lahkumine koos valulise lahutusprotsessi ja kõigi tagajärgedega saab uue valitsuse osaks. Naela kurss langeb.

Järgnevaid sündmusi Suurbritannias ja Euroopas määrab suuresti see, kui raskelt ja kaua kestab pohmelus ning millised järeldused tehakse kainenemise järel. Ajaloopsühholoogia kinnitab, et siis tehtud järeldused võivad olla õiged, ehkki kõik kahetsevad, et need on tehtud liiga hilja. Tegelikult pole Euroopas üksnes rände-, võla- ja julgeolekukriis, vaid eeskätt on tegemist poliitilise juhtimise kriisiga.

Andres Herkel
Andres.Herkel@riigikogu.ee
5056540

Palling avaldas kurbust brittide Euroopa Liidust lahkumise otsuse pärast

„Briti rahva eile tehtud otsust tuleb austada, kuigi oleksime soovinud Ühendkuningriigi kui Eestile olulise partneri jäämist Euroopa Liitu,“ ütles Palling. „On raske leppida, et tugev ja ühtne Euroopa Liit, mille oluline osa on Ühendkuningriik, jääb nüüd nõrgemaks.“

Tema sõnul annab rahvahääletuse tulemus ainest analüüsiks, millest lähtudes tuleb Euroopa Liidul edaspidi senisest enam kuulata liikmesriikide soove ja muresid.

„Nii Euroopa Liit kui Ühendkuningriik peavad edasi minema ja referendumi tulemusel ei tohi lasta ühiskonda lõhestada,“ ütles Palling. Ta lisas, et briti rannik asub endiselt vaid mõnekümne kilomeetri kaugusel Euroopa Liidust ja britid pole ka edaspidi isoleeritud.

„Eestile tähendab Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust ühe olulise majandus- ja julgeolekupartneri lahkumist,“ ütles Palling ja rõhutas, et brittide eilne otsus ei too koheselt kaasa mingeid muudatusi Ühendkuningriigis viibivatele Eesti kodanikele ega seal tegutsevatele Eesti ettevõtjatele. „Kõigi võimalike muutuste osas tuleb esmalt ära oodata Ühendkuningriigi valitsuse edasised otsused,“ ütles ta.

„Täna me veel ei tea, kui suur on brittide eilse otsuse mõju Euroopa Liidu majandusele ja finantsmaailmale, kuid kindlasti ei ole see positiivne,“ ütles Palling. Analüütikute hinnangul jääb Ühendkuningriigi majandus Euroopa Liidust lahkudes nõrgemaks ning rahvusvaheline mõju väiksemaks.

„Kuigi Eesti on valinud brittidest sügavama integratsiooni tee ja liitunud nii euroala kui Schengeni viisaruumiga, on meie ja Ühendkuningriigi suhted väga lähedased olnud ning oleksid muutunud kindlasti veel lähedasemaks eelseisva ühise Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise perioodi jooksul,“ ütles Palling.

Palling kinnitas, et Eesti jätkab Euroopa Liidu eesistumise ettevalmistustega senise plaani kohaselt ja võimalikud muudatused eesistumise ajakavas sõltuvad Ühendkuningriigi valitsuse ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikide soovidest. Ta ei välistanud, et Eestil tuleb eesistumisega mõnevõrra varem alustada ja teha seda ilma brittideta. Eesti eesistumise periood algaks varasema kava kohaselt pärast Suurbritanniat 2018. aastal.

Eile Ühendkuningriigis toimunud rahvahääletusel toetas Euroopa Liitu jäämist 48 protsenti britte ja liidust lahkumist 52 protsenti. Valimisaktiivsus oli üle 70 protsendi. Otsus ei ole valitsusele siduv.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
T: 631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Mihkelson: oluline on liitlaste ühine arusaamine ohtudest ja õigete otsuste tegemine

„On ilmne, et need väljakutsed, mis meie regiooni ja NATOt puudutavad, on pikaajalised ja nendele tuleb vastata kestvate pikaajaliste lahendustega,“ ütles Mihkelson.

Mihkelsoni sõnul pole head suhted Venemaaga ühelegi NATO liikmesriigile nii olulised kui Eestile ja teistele Balti riikidele, mistõttu Eesti toetab kõiki samme, mis aitavad pingeid maandada ja võimaldavad sisulist dialoogi. „Eesmärk peab olema, et sarnaselt NATO liikmesriikidele järgiks ka Venemaa rahvusvahelise õiguse aluspõhimõtteid,“ ütles Mihkelson.

Mihkelson avaldas lootust, et otsused, mida NATO kaitseministrid hiljuti langetasid, leiavad kinnitust NATO Varssavi tippkohtumisel. See on tema sõnul vajalik, et sundida Venemaad austama rahvusvahelist õigust ja iseenda võetud kohustusi.

„Vähemalt pataljoni suuruste üksuste saatmine Balti regiooni ja Poolasse on oluline samm stabiilsuse ja ettearvatava strateegilise tasakaalu loomiseks siin NATO kirdenurgas,“ kõneles Mihkelson. „Kõik analüüsid näitavad, et oluline on lahinguvõimeliste üksuste kohalolek meie territooriumil.“

„Erakordselt oluline on, et need sammud, mida astutakse heidutuse tõstmisel regioonis, vastaksid ka alliansi strateegilistele huvidele ja oleksid tehtud üksmeeles,“ ütles Mihkelson. Tema sõnul on erakordselt tähtis, et liitlasriigid väljendaksid NATO tippkohtumisel solidaarsust ja ühtsust.

Julgeoleku säilitamise seisukohast pidas ta eelseisva NATO tippkohtumise otsuseid külma sõja järgse perioodi olulisemaiks. „Need on täpselt need sammud, millega võimalikke ohte tõrjuda ja pingeid maandada,“ lisas ta.

Mihkelson tänas Prantsusmaad panuse eest Balti õhuturbesse, mis on tema sõnul olnud läbi aegade avalikkusele kõige nähtavam NATO heidutuse meede. Ta avaldas lootust, et lisaks Šauliaile võiks Prantsusmaa õhuväe üksused teenida ka Ämaris.

Mihkelson rõhutas ka valitsevat üksmeelt riigikaitsekomisjoni töös ja ütles, et kaitsekulutuste hoidmine kahe protsendi tasemel SKTst ei ole vaidlusobjekt. „Komisjonis on kujunenud selge arusaam üldisest julgeolekuolukorrast ja sammudest, mida peab tegema praegusel ajal,“ sõnas ta.

Prantsusmaa Kaitseväe juhataja kinnitas kohtumisel oma riigi kompanii osalemist Balti regiooni julgeoleku tagamisel. Lõplikult saab osalemine kinnitust Varssavi tippkohtumisel.

Tema sõnul on Eesti heaks eeskujuks alliansi teistele liikmetele kaitsekulutuste kahe protsendi tasemel hoidmises. Kindral väljendas heameelt koostöö üle Eesti kaitseväelastega Malis ja Kesk-Aafrika Vabariigis.

Fotod kohtumiselt.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
T: 631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Nestor rõhutas Võidupüha tänujumalateenistusel liitlaste tähtsust

„Vabadussõjas saavutatud võit Nõukogude Vene punase terrori ja Balti parunite landesveeri vägede üle on helgemaid peatükke Eesti ajaloos,“ rääkis Eiki Nestor. „Esmakordselt ajaloos täitus kauaaegne unistus – sündis Eesti oma riik.“

Riigikogu esimees märkis, et Eesti ei olnud noil keerulistel aastatel üksi. „Meid abistas Briti laevastik, meid abistasid vabatahtlikud Soomest, Rootsist, Taanist, Ingerimaalt. Meiega võitlesid koos Vene valgekaartlased ja Läti väeosad,“ lausus ta. „Ja me võitsime.“

Nestor tõdes, et koos liitlastega on Eesti ka täna tugev ja suudab seista vastu ohtudele. „1940. aastal oli Eesti üksi, liitlasteta ning kaotas oma iseseisvuse,“ ütles ta. „25 aastat tagasi iseseisvust taastades tegi Eesti põhimõttelise valiku lääne kasuks, tagasi Euroopasse, kuhu me oleme kogu aeg kuulunud.“

Nestor märkis, et nii nagu Vabadussõjas saavutatud võit vajas kindlustamist, nii vajavad kaitset ka meie tänased saavutused. „Vabadussõjas, külg külje kõrval oma liitlastega, sündis Eesti riik,“ ütles Nestor. „Nõndasamuti jääb Eesti riik kestma – tihedas koostöös oma liitlastega.“

Riigikogu pressiteenistus
Urmas Seaver
T: 631 6352; 50 39 907
urmas.seaver@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Herkel võtab üle Venemaa ENPA saadikust maha jäänud raporti

2013. aastal Šlegeli algatatud ja juhitud raport jäi pooleli, kui Venemaa delegatsiooni õigused seoses sõjategevusega Ukrainas 2015. aasta jaanuaris ENPA-s peatati.

„Eelmine raportöör käis raporti ettevalmistamise käigus lähetustes Brasiilias ja Bali saarel, mina tahaks selle teema kiiremini ja lihtsamini lõpule viia,“ ütles Herkel. Herkel pidas tõenäoliseks, et Šlegeli tehtud rõhuasetustes tuleb muudatusi.

Täna õhtul toimub ENPA istungil Strasbourgis vaba debatt ENPA rollist parlamentidevahelises koostöös. „Selles teemaasetuses on nähtud varjatud katset kombata Venemaa volituste taastamise võimalusi,“ ütles Herkel.

Sel nädalal Strasbourgis Prantsusmaal toimuval ENPA istungil osalevad veel Eesti delegatsioonijuht Marianne Mikko ja delegatsiooni liige Mailis Reps.

Andres Herkel +372 505 6540

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Kohtumine Prantsusmaa Kaitseväe juhatajaga

Kell 11:25 riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Prantsusmaa Kaitseväe juhataja kindral Pierre de Villiersiga

Palling: Euroopa Liit vajab liikmesriikide parlamentide rolli suurendamist

„Rahvusparlamentide tugevam roll on tähtis nii Ühendkuningriigi rahvale, kes sel nädalal otsustab oma riigi jäämise üle Euroopa Liitu, kui ka allakirjutanud liikmesriikide parlamentidele,“ ütles Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kalle Palling. „Ühendkuningriigi jäämine Euroopa Liitu on Eesti ja kogu Euroopa Liidu huvides.“

„Oma kirjaga anname Ühendkuningriigi rahvale märku oma toetusest ja palume pöördumises kiiresti rakendada juba varem heakskiidetud põhimõtteid, mis jõustuvad juhul kui Ühendkuningriik otsustab jääda Euroopa Liidu liikmeks,“ ütles Palling.

Läbi kavandatava reformi tekiks liikmesriikide parlamentidel õigus tõsta Euroopa Liidu asjade menetluses nii-öelda punane kaart. „Vähim, mis selle ettepanekuga saavutatakse, on olukord, kus Euroopa Komisjoni volinikud hakkaksid enne uute Euroopa Liidu algatuste arutelu senisest enam läbi rääkima liikmesriikide rahvaesindajatega,“ selgitas Palling.

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon toetas pöördumist oma 30. mai istungil. Konsensuslikult leiti, et nii-öelda punase kaardi idee pole tekitada liikmesriikide parlamentidest lisa vetopunkt, vaid see on vahend, mis tagab Euroopa Komisjoni tihedama suhtluse rahvusparlamentidega, et selgitada oluliste algatuste sisu ja mõju.

Eesistuja Tuskile saadetud pöördumisele on alla kirjutanud Bulgaaria, Taani, Eesti, Läti, Leedu, Hollandi alamkoja ning Poola parlamendi alam- ja ülemkoja Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehed.

Tänavu veebruaris leppisid Euroopa Liidu riigipead ja valitsusjuhid kokku rahvusparlamentide rolli suurendavas lahenduses Euroopa Liidu tuleviku kujundamisel. Lepe väljendab soovi säilitada Euroopa Liidu ühtsus ja tuua otsustusprotsess kodanikele lähemale.

Rahvusparlamentide rolli suurendamine Euroopa Liidu õigusloomes on üks Ühendkuningriigi ettepanekutest, mis jõustub, kui britid otsustavad referendumil Euroopa Liitu jäämise poolt. Nii-öelda punase kaardi ettepaneku kohaselt peaks nõukogu peatama eelnõu menetluse, kui selle vastu on üle 55 protsendi rahvusparlamentidest. Eile Tuskile saadetud pöördumisele allakirjutanud riikide valitsused on seda ideed konsensuslikult toetanud.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
T: 631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Konservatiivide fraktsioon – väike, aga töökas (kokkuvõtteid kevadistungijärgust)

On aeg teha kokkuvõtteid EKRE fraktsiooni Riigikogu täiskogu III istungijärgu tööst (11.01 – 16.06.2016). Väikseima fraktsioonina tehti usinalt tööd nii ise kui ka koos teiste fraktsioonidega.

Peamine ülesanne survestada koalitsiooni arvestama opositsiooni seisukohtadega täitus osaliselt. Kuigi koalitsioon surus enamiku asju julmalt läbi, on tunda teatud suhtumise muutumist immigratsioonipoliitikas ja kooseluseaduse osas.

EKRE fraktsioon esitas kokku 63 infotunni küsimust, 9  kirjalikku küsimust. Arupärimisi esitati kokku 20. Sõnavõtte oli ligi 700.

Kokku esitati 11 seaduseelnõud, neist 4 koos teiste fraktsioonidega, millest tähtsamad olid: Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse muutmise seadus (168 SE); Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seadus (178 SE); Kooseluseaduse kehtetuks tunnistamise seadus (185 SE); Erakonnaseaduse täiendamise seaduse (208 SE); Riigikogu otsus “Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele”; Riigikogu otsus “Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele” (219 OE); Riigikogu otsus „Riigikogu VEB Fondi uurimiskomisjoni materjalide avalikustamisest“ (234 OE); Riigikogu avaldus “Ebaseaduslikult vangistatud Nadja Savtšenko vabastamise toetuseks” (195 AE); Sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (253 SE) Riigikogu avaldus „75 aastat juuniküüditamisest“ (255 AE); Riigikogu otsus „Rahvahääletuse korraldamine Euroopa Liidu immigrantide ümberjaotamise kava osas“ (261 OE)

Seaduse eelnõude muudatusettepanekuid tehti samuti palju: Riigikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (160 SE) eelnõule 6 ettepanekut; Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse (175 SE) eelnõule 6 ettepanekut; võrdse kohtlemise seaduse muutmise seaduse (189 SE) eelnõule 24 ettepanekut; Haldusreformi seaduse (200 SE) eelnõule 60 ettepanekut; Loomakaitseseaduse, loomatauditõrje seaduse ning loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seaduse muutmise seaduse (222 SE) eelnõule 2 ettepanekut

13.04.2016 korraldati Riigikogu konverentsisaalis avalik arutelu teemal „Eesti julgeolekust poliitilise korrektsuseta“ (ettekannetega esinesid Mart Helme, Martin Helme, Henn Põlluaas ja Leo Kunnas, moderaator Urmas Espenberg)

Rohkem infot

EKRE fraktsiooni nõunik Urmas Espenberg 58-141-650

Mikko kohtumisel Savtšenkoga: Ukrainal on jätkuvalt Eesti toetus

Mikko andis Ukraina parlamendisaadikule, endisele sõjaväepiloodile Nadia Savtšenkole üle Riigikogus 15. märtsil vastu võetud avalduse, millega kutsuti Venemaad üles teda vabastama ebaseaduslikust vangistusest. Mikko sõnul teeb Riigikogu avaldusi harva, kuid Savtšenko toetusavaldus oli üks nendest.

Savtšenko tänas Riigikogu toetuse eest ja ütles, et rahvusvaheline toetus andis talle raskel ajal jõudu. Ta vabastati Venemaalt vangistusest 25. mail pärast laiaulatuslikku rahvusvahelist survet.

Kohtumisel arutati Ukraina ja Venemaa suhteid, Ukraina ja Balti riikide demokraatia arengut ning Savtšenko tööplaane ENPA Ukraina delegatsiooni liikmena.

Savtšenko sõnul teeb ta tööd selle nimel, et vabastada 29 poliitvangi, kes on Venemaal vangistuses. Mikko hinnangul peab Savtšenko tänuväärset võitlust vangide vabastamise eest.

„Venemaa rikub ebaseadusliku kinnipidamisega rahvusvahelist õigust ja Minski 2014. aasta kokkulepet, mis näeb ette kõigi pantvangide ja ebaseaduslikult kinnipeetud inimeste kohest vabastamist,ˮ ütles Marianne Mikko.

Kohtumine toimus Strasbourgis Prantsusmaal ENPA istungi raames, kus Savtšenko kutsus üles tegema koostööd Venemaa agressiooni vastu.

Fotod kohtumiselt

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Magistritöö kirjeldab parlamendi ja täidesaatva võimu töö erinevusi seaduste loomisel

Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudis magistritöö kaitsnud Märten Veskimäe sõnul keskendus ta oma magistritöös kitsamalt parlamendi ühele kesksele funktsioonile – seadusloomele. „Seaduste väljatöötamine jaotub eelkõige parlamendi ja valitsuse vahel. Oma töös uurisin, kas ja kuidas erineb töö seadusloomega valitsuse ja parlamendi vahel ning kui erisusi on märgata, siis millest need tulenevad,“ ütles Veskimäe.

Veskimäe analüüsi tulemusena selgus, et keskmiselt tehakse ministeeriumides umbes viiendiku võrra rohkem seadusloome tööd kui parlamendis. “Samas piisava avalikkuse huvi korral tehtava töö hulk ühtlustub. Tulemustest nähtub, et ühtlustumine toimub aga eeskätt opositsiooni aktiveerumisel. Sellisel juhul võib arutleda, et lisanduv töömaht seadusloomet ei mõjuta, kuna opositsiooni ettepanekud ei leia tihti parlamendi heakskiitu,“ ütles ta. „Sellegipoolest ei tähenda see, et avalikkuse huvi ei mõjuta seadusloomet. Avalikust arutelust tulenenud ettepanekud ja meelsus võib leida kajastust juhtivkomisjoni töös,“ sõnas Märten Veskimäe.

Autori hinnangul pakub antud teema uurimine lisaväärtust parlamentarismi ning demokraatia institutsioonide uurimisse. „Lisaks on sellel ka ühiskondlik väärtus, kuivõrd parlamendisaadikuid ja parlamente süüdistatakse tihti väheses efektiivsuses. Töö käigus kogutud andmete põhjal on võimalik hinnata, millisel määral erineb parlamentide tehtud seadusloome töö täidesaatva võimu institutsioonide tööst,“ sõnas Veskimäe.

Märten Veskimäe pälvis oma töö kavandi eest Riigikogu Kantselei August Rei stipendiumi 2014. aastal. Töö edukas kaitsmine toimus 2016. aasta juunis.

August Rei (1886–1963) oli Asutava Kogu esimees selle kokkutulemisest 23. aprillil 1919 kuni tegevuse lõpetamiseni. Aastatel 1920–1937 oli Rei I–V Riigikogu liige, sealjuures 9. juunist 1925 – 22. juunini 1926 II Riigikogu esimees.

Lisateave http://www.riigikogu.ee/infoallikad/uuringud/stipendiumid/ või stipendium@riigikogu.ee.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee