Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Osalemine konverentsil

Riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson ja liige Marianne Mikko osalevad Tallinnas toimuval ABCD julgeolekukonverentsil „Sild üle rahutu vee“

Riigikogu eelinfo reedest pühapäevani, 30. septembrist–2. oktoobrini

Sündmused

Kell 9 – kultuurikomisjoni liikmed kohtuvad riigiarhivaari Priit Pirskoga Rahvusarhiivis (Tartu).

Kell 12.30 – Riigikogu esimees Eiki Nestor ning aseesimehed Helir-Valdor Seeder ja Jüri Ratas osalevad Vabariigi Presidendi korraldataval kohtumisel põhiseaduslike institutsioonide juhtidega (Kadriorg).

Välislähetused

25. september – 1. oktoober
Riigikogu liige Anne Sulling osaleb rahvusvahelisel astronautika kongressil Mehhikos.

26. – 30. september
Riigikogu liige Mihhail Korb osaleb foorumil Baku International Humanitarian Forum Bakuus, Asebaidžaanis.

28. september – 2. oktoober
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Parlamentaarse Assamblee delegatsiooni liikmed Külliki Kübarsepp, Mart Nutt ja Mati Raidma osalevad OSCE Parlamentaarse Assamblee sügisistungil Skopjes, Makedoonias.

30. september – 2. oktoober
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kalle Palling osaleb TEDex konverentsil Ateenas, Kreekas.

30. september – 2. oktoober
Riigikogu liige Jaak Madison osaleb Euroopa Noorte Konservatiivide tippkohtumisel (EYC Freedom Summit 2016) Portos, Portugalis.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Rahanduskomisjon: riigieelarve toetab majanduskasvu

“2017. aasta riigieelarve fookuseks on majanduskasvu toetamine. Riigi hoovad on ühtpidi luua atraktiivne ettevõtluskeskkond, aga teistpidi ka tehtavate investeeringute kaudu seda kasvu tagant tõugata,” ütles Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Remo Holsmer.

“Valitsussektor – keskvalitsus, hallatavad sihtasutused, äriühingud, omavalitsused jt – investeerivad järgmisel aastal kokku üle miljardi euro. See on märkimisväärne panus majanduskasvu toetamiseks nii otse kui kaudselt. Selle kaudu tehakse korda ja laiendatakse rida olulisi infrastruktuuri objekte aga ka haiglaid, koole ja teisi asutusi,” lisas Holsmer. Ta tõi esile Tallinn-Tartu maantee ehituse alates Koselt, samuti Tallinna oluliste liiklussõlmede – Haabersti ja Russalka ristmiku – ehituse rahastamise.

Rahanduskomisjoni esimehe sõnul on komisjonis tähelepanu keskmes otsused, mis peavad tagama vajaliku majanduskasvu, et kindlustada eelkõige sotsiaalseteks vajadusteks ettenähtud kulutuste katmine.

Valitsuse on tuleva aasta eelarves seadnud prioriteetideks julgeoleku tugevdamise, majanduskasvule kaasaaitamise ja tööjõumaksude langetamise, madalapalgaliste ning lastega perede toimetuleku parandamise ja laste sündi toetava keskkonna edasiarendamise. Eesmärk on veel uuendusmeelne ja paremini juhitud riik, mis hõlmab sellel aastal varasemaks nihkunud Euroopa Liidu eesistumise edukas läbiviimine.

Rahanduskomisjon alustas oma tänasel istungil 2017. aasta riigieelarve menetlemist, mille maht on 9,57 miljardit eurot. Riigieelarve kulud kasvavad käesoleva aastaga võrreldes 650 miljonit eurot ehk 7,3%.

Rahanduskomisjon on kavandanud eelarve üksikasjaliku arutamise kõigi valdkondade ministritega eesseisva kuu jooksul. Tuleva aasta riigieelarve eelnõu esimene lugemine on kavas läbi viia 26. oktoobri Riigikogu täiskogu istungil.

Lisainfo: Remo Holsmer, 5033673

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

 

 

 

 

 

Riigikogu arutas merendusega seotud küsimusi

Vabaerakonna fraktsiooni liige Artur Talvik puudutas oma kõnes merepäästet, väikesadamate ehitust, olukorda Tallinna Sadamas ja raudtee kaubavedude mahu vähenemise mõju merendusele.

Rääkides laevadest, viitas Talvik Eesti merenduspoliitika arengukavas 2012–2020 püstitatud eesmärgile, et tuleb taastada Eestis konkurentsivõimeline kaubalaevade register suurematele kaubalaevadele. „Me oleme olukorras, kus me võiksime riigina teenida raha ja anda tööd paljudele inimestele, aga me ei kasuta seda ära,“ ütles Talvik. Ta leidis, et merenduspoliitika arengukava on riiulile tolmuma jäänud, rakenduskavasid pole täide viidud ja raha, millega seda arenduskava ellu viia, ei ole leitud. Talviku sõnul on vaja arengukava värskendada.

Talvik avaldas kahetsust, et Eesti merendus on jaotatud kaheksa eri ministeeriumi vahel ja sellel ei ole ühtset juhtimist.

Viitseadmiral Tarmo Kõuts nentis oma ettekandes, et Eesti merenduse rahvusvaheline konkurentsivõime väheneb aasta-aastalt. Ta ütles, et ebaadekvaatse ettevõtluskeskkonna tõttu pole praeguse seisuga Eesti Laevaregistrisse jäänud mitte ühtegi kaubalaeva.

Kõuts nimetas oma ettekandes kõige pakilisemaks muudatusi maksupoliitikas ja vastavates seadusandlikes aktides, mis tagaksid Eesti lippu kandvatele meremeestele või reederitele samalaadsed tingimused oma konkurentidega Baltimerel ja maailma ookeanil.

TTÜ Eesti Mereakadeemia direktor Roomet Leiger refereeris oma ettekandes uuringuid, mis on analüüsinud merenduse mõju majandusele. Viimaste uuringute põhjal moodustavad merendusega seotud ettevõtted 3,7–4 protsenti SKT-st. Ta lisas, et uuringute tulemused ja soovitused on näidanud, et meremajanduse osakaal saaks olla suurem. Selle saavutamiseks pakkus ta eri uuringutest läbi käinud ettepanekut luua rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline tegevuskeskkond laevandussektorile.

Tulevikule mõeldes pidas Leiger oluliseks IKT sektori sidumist laevandusega aga ka vastavate infotehnoloogiliste teadmistega varustatud merendustööjõu ettevalmistamist.

Läbirääkimistel võtsid sõna Erki Savisaar Keskerakonna fraktsiooni nimel, Urve Palo Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni nime, Urve Tiidus Reformierakonna fraktsiooni nimel, Artur Talvik Vabaerakonna fraktsiooni nimel ja Jaak Madison Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Esimesel lugemisel oli üks eelnõu.

Valitsuse algatatud jäätmeseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (257 SE) eesmärk on innustada omavalitsusi rohkem tegelema jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamisega.

Jäätmete liigiti kogumine võimaldab edendada jäätmete ringlusse võtmist, kuna hoitakse ära jäätmete segunemine ning puudub vajadus nende hilisemaks lahutamiseks ringlusse võtmise eesmärgil. Ühtlasi tagatakse liigiti kogumisel ka teisese toorme parem kvaliteet ning ringlusse võtmise kasutegur.

Need kohustused eeldavad, et kohalikud omavalitsused ja riik rakendavad asjakohaseid meetmeid, mis tähendab ümberkorraldusi jäätmevaldajate tegevuses. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on tagada, et omavalitsuse territooriumil oleks jäätmevaldajatel selge kohustus jäätmeid sortida ja liigiti koguda ning elanikel oleks võimalus jäätmeid liigiti ka ära anda.

Kavandatava muudatuse kohaselt antakse kohaliku omavalitsuse üksusele riigieelarvest toetust jäätmehoolduse kulude osaliseks katmiseks teatud tingimustel.

Eelnõu tutvustanud keskkonnaminister Marko Pomerants selgitas, et toetuse jaotamise aluseks võetakse kohalikes omavalitsustes asuvate aadressiandmete süsteemi infosüsteemis registreeritud aadressiobjektide arv aasta alguse seisuga. Toetust saab aadressiobjektide järgi, mis on eluruumid või ehitisregistri andmetel elamu kasutusotstarbega hooned, näiteks suvilad.

Toetuse suurus aadressobjekti kohta määratakse igal aastal riigieelarves. Valitsus järgmise aasta riigieelarves on ette näinud 2,2 miljonit eurot ning olmejäätmete saastetasu laekub edaspidi täies mahus riigieelarvesse.

Eesti eesmärk on saavutada aastaks 2020 olukord, kus 50 protsenti olmejäätmetest võetakse ringlusse. Praegu kogutakse ligi 70 protsenti tekkinud olmejäätmetest segaolmejäätmetena.

Istungi stenogramm.

Fotod istungist.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
6316356; 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Talvik: Eestis tuleb kehtestada randlase eristaatus

Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimusena peetud merenduse arutelu peaettekandes rääkis Vabaerakonna saadik Artur Talvik, et Eestis tuleb kehtestada randlase eristaatus, et merekultuur areneks ning Tallinn Sadam tuleb muuta tegelikuks suureks mereväravaks.

„Kutsun üles seadma sisse Eestis randlase eristaatus. Randlane on inimene, kes elab mere ääres ja puutub temaga pidevalt kokku. Tema on merekultuuri kandja. Nagu Eesti ajaloos on juhtunud, võib randlasest saada suur kapten, hea paadiehitaja, meremees või merepäästja, kes hoiab oma tööga meie merendust elus. Tänapäeval kattub Eesti rand pigem suvilatega, mis on palistatud pakettakendega,“ nentis Talvik.

Talviku sõnul Eesti mereväravaks peetud Tallinna Sadamast on saanud poliitiline lüpsilehm. „Arengud Tallinna Sadamas on pendeldanud üles alla ega ole lähtunud pikast vaatest ja eeldusest, et just see sadam on värav Eestisse ja Eestist välja. See sadam peab olema Eesti majanduse oluline alustala. Praegu põleb Tallinna Sadamas puhastustuli ja ehk kaob möödunud aastate mõttelaad põleb selles puhastustules viimase kui kübemeni,“ loodab Vabaerakonna saadik.

„Veel üks tõsine probleem, kui rääkida n-ö rohujuure tasandist merenduse arengus, on väikelaevade ja väikepaatide pidajate vähesus ja vohav bürokraatia. Uhke e-riik on sellest harust väga kaugele jäänud. Merenduslik asjaajamine on väga kohmakas,“ lõpetas Talvik.

Lisainfo
Artur Talvik
Artur.Talvik@riigikogu.ee
5021989

Riigikogu menetleb tuleva aasta riigieelarvet

Tuleva aasta riigieelarve maht on 9,57-miljardit eurot.

Peaminister Taavi Rõivas esines 28. septembril Riigikogule 2017. aasta riigieelarve seaduse eelnõu üle andes parlamendi ees poliitilise avaldusega.  „Järgmisel aastal jätkab valitsus Eestile edu toonud kurssi. Me alandame tööjõumakse, me suurendame pahede ja saastamise maksustamist ning parandame perede toimetulekut. Valitsuse maksusoodustuse idee on lihtne: meie inimestele peab jääma rohkem raha kätte nii enda, oma pere kui ka laste heaks,“ ütles Rõivas.

Peaminister tõi esile valitsuse viis prioriteeti eelarves. „Esiteks, julgeoleku tugevdamine. Teiseks, majanduskasvule kaasa aitamine ja tööjõumaksude langetamine. Kolmandaks, madalapalgaliste toimetuleku parandamine. Neljandaks, lastega perede toimetuleku parandamine ja laste sündi toetava keskkonna edasiarendamine. Viiendaks, uuendusmeelne ja paremini juhitud riik, mis hõlmab sel aastal varasemaks nihkunud Euroopa Liidu eesistumise edukat läbiviimist,“ sõnas Rõivas.

Läbirääkimistel võttis sõna Andres Ammas Vabaerakonnast. „Tore, et see eelarve ei unusta nõrgemaid, ent kõigis heades kavatsustes jäädakse poolele teele, ei tehta isegi poolt rehkendust, tehakse veerand või veelgi vähem,“ sõnas ta. Ammase sõnul on ees ühine tõsine töö eelarvega ja et Vabaerakond on selleks valmis.

Kadri Simson Keskerakonna fraktsioonist ütles, et järgmise aasta riigieelarve juures teeb teda eelkõige murelikuks kütuseaktsiisi tõstmine. Ta sõnas, et ootavad lugemisi – esimest, teist ja kolmandat Riigikogus – ning lubavad konstruktiivset abi selle eelarve paremaks muutmiseks.

Remo Holsmer Reformierakonna fraktsioonist ütles, et kontekst, milles valitsus eelarvet kokku pani, on paljuski mõjutatud välisteguritest ehk nendest asjadest, mida oma kätega muuta ei saa. Ta rõhutas veelkord eelarve prioriteetide tähtsust. Holsmer avaldas lootust, et parlamendi erakonnad eelarve prioriteete menetlemise ajal ei sea kahtluse alla.

Andres Anvelt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist ütles, et sotsiaaldemokraadid võiksid olla selle riigieelarvega üldiselt rahul. „Kindlasti on vaja parlamendil sellega veel kõvasti tööd ja vaeva näha, kuid ma ikkagi loodan, et seesama eelarve viib meid edasi, mitte tagasi,“ ütles Anvelt.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist võttis sõna Martin Helme. „Kõigile meile meeldib, kui tõusevad lastetoetused, kõigile meile meeldib, kui tõusevad kultuuritöötajate palgad. Aga tegelik pikem perspektiiv on see, et Eesti riik ei püsi sellisel moel majanduslikul järjel. Igal aastal läheb selle eelarve kokkusaamine raskemaks ning nõuab järgmisi leidlikke kohti, kust veel välja pigistada,“ ütles Helme.

Arutelu rahanduskomisjonis

Rahanduskomisjon alustas tuleva aasta riigieelarve menetlemist oma 29. septembri istungil koos rahandusminister Sven Sesteriga.

Rahanduskomisjon on kavandanud eelarve üksikasjaliku arutamise kõigi valdkondade ministritega oktoobrikuu jooksul. Tuleva aasta riigieelarve eelnõu esimene lugemine on kavas läbi viia 26. oktoobri Riigikogu täiskogu istungil.

Martin Helme 2017. aasta riigieelarvest: Kõik, mis majandusest võtta, on juba välja pigistatud

Täna 28.09.16 andis valitsus Riigikogule üle 2017. aasta eelarve. Peaminister Taavi Rõivas kiitis eelarvet rohkete epiteetidega ja ülistas seda taevani. Riigieelarve eesmärk olevat kasvatada majandust, inimeste heaolu, turvatunnet ja riigi efektiivsust. Tegelik olukord aga nii roosiline pole ja tulevast eelarvet kritiseerisid karmilt kõigi opositsioonierakondade esindajad.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni juht Martin Helme ei jaga samuti peaministri optimismi. “Probleem on selles, et Eesti riigis on hea ainult Eesti riigil. Ettevõtjatel hea ei ole. Majandusest pigistatakse välja viimane ja selle tagajärjeks on visisev ja virelev majanduskasv, mis pikas perspektiivis tähendab, et meie eelarve ei saa püsida tasakaalus, sest ei ole võimalik pidada sammu kulude kasvutempoga” 

Martin Helme kritiseeris ka eelmise aasta maksutõususid, mille pikaaegne negatiivne mõju majanduskasvule, tootlikkusele ja töökohtade loomisele hakkab nüüd aina reljeefsemalt esile tulema.

“Kõigile meile meeldib, kui tõusevad lastetoetused või kultuuritöötajate palgad”, lisas Helme. “Aga tegelik pikem perspektiiv on, et Eesti riik ei püsi sellisel moel majanduslikul järjel. Igal aastal läheb eelarve kokkusaamine üha raskemaks ning nõuab järgmisi leidlikke kohti, kust veel välja pigistada. Selline on paraku “ilusa” eelarve kurb reaalsus.”

Rohkem infot,

Martin Helme, EKRE fraktsiooni esimees

mobiil 53300002

Ammas: valitsuse uus eelarve on imiteerimise eelarve

Vabaerakonna fraktsiooni aseesimehe Andres Ammase sõnul on 2017. aasta eelarve täis näivusi, mitte sisulisi vastuseid Eestit vaevavatele aeglasele majanduskasvule, sotsiaalsele kindlustundetusele ja haprale sisejulgeolekule.

„Valitsuse poolt Riigikogule üle antud eelarve püüab imiteerida ettevõtluskeskkonna parandamist – tegelikult ei tunneta ettevõtjad sotsiaalmaksu ülipisikesest 0,5-protsendilisest langetamisest tulenevat võitu, aga sotsiaaleelarvesse tekib haigekassa puudujäägi taustal pirakas auk. Meie hinnangul sotsiaalmaksusüsteem vajab terviklikku ja julget lahendust – sotsiaalmaksu lae kehtestamine ja selle miinimumi asendamine tunnipõhise maksuarvestusega,“ ütles Ammas

Andres Ammase sõnul imiteeritakse ka sotsiaalse heaolu suurendamist. „Raha külvatakse lennukiga, eristamata vähem kaitstud elanike rühmi.“
„Kolmeprotsendiline politseinike, päästjate ja piirivalvurite palgafondi kasv on keerulise julgeolekukeskkonna tingimustes väga nõrk samm, see katab vaevu hinnatõusu. Meie turvalisuse paranemine järgmisel aastal on samuti näivus. Sisejulgeolek on kaitsekulutuste kõrval endiselt vaese sugulase rollis. On aeg rääkida julgeolekust tervikuna kui prioriteedist, mitte ainult hoobelda, et kaitse eelarve on tasemel,“ lõpetas Vabaerakonna saadik.

Lisainfo:
Andres Ammas
5056318
Andres.Ammas@riigikogu.ee

Riigikogus on arutelu keskmes merendus

Arutelu teemal „Meri ei salli seisvat vett. Merendus kui Eesti majanduse taaskäivitaja“ keskendub meremajandusele kui iseseisvale majandusharule. Kõne all on merenduses esile kerkinud probleemid, millele otsitakse arutluse käigus lahendusi, samuti kuulatakse ära erinevad seisukohad.

Ettepaneku teema arutamiseks Riigikogu istungil tegi Eesti Vabaerakonna fraktsioon. Ettekanded teevad Vabaerakonna fraktsiooni liige Artur Talvik, viitseadmiral Tarmo Kõuts ja TTÜ Eesti Mereakadeemia direktor Roomet Leiger.

Riigikogu istung algab kell 10. Võimalik on jälgida veebiülekannet.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo neljapäevaks, 29. septembriks

Kell 10 – täiskogu istung

Olulise tähtsusega riikliku küsimuse “Meri ei salli seisvat vett. Merendus kui Eesti majanduse taaskäivitaja” arutelu
Ettekandjad Eesti Vabaerakonna fraktsiooni liige Artur Talvik, viitseadmiral Tarmo Kõuts ja TTÜ Eesti Mereakadeemia direktor Roomet Leiger

Esimene lugemine – 1 eelnõu:

Valitsuse algatatud jäätmeseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (257 SE) eesmärgiks on innustada omavalitsusi rohkem tegelema jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamisega. On oluline, et jäätmehoolduses rakendatavad meetmed toimivad ja toetavad säästlikku ressursikasutust, vähendavad jäätmete keskkonnamõju ning tagavad sel viisil puhtama elukeskkonna. Pidades silmas just puhast elukeskkonda, võib eeldada, et toimiv jäätmehooldus on rahva enamuse huvi ja õigustatud ootus. Jäätmete liigiti kogumine võimaldab edendada jäätmete ringlusse võtmist, kuna hoitakse ära jäätmete segunemine ning puudub vajadus nende hilisemaks lahutamiseks ringlusse võtmise eesmärgil. Ühtlasi tagatakse liigiti kogumisel ka teisese toorme parem kvaliteet ning ringlusse võtmise kasutegur. Need kohustused eeldavad, et kohalikud omavalitsused ja riik rakendavad asjakohaseid meetmeid, mis tähendab ümberkorraldusi jäätmevaldajate tegevuses. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on tagada, et omavalitsuse territooriumil oleks jäätmevaldajatel selge kohustus jäätmeid sortida ja liigiti koguda ning elanikel oleks võimalus jäätmeid liigiti ka ära anda. Kavandatava muudatuse kohaselt antakse kohaliku omavalitsuse üksusele riigieelarvest toetust jäätmehoolduse kulude osaliseks katmiseks teatud tingimustel.

Kell 14 – komisjonides istungid

rahanduskomisjonis – ülevaade Vabariigi Valitsuse algatatud 2017. aasta riigieelarve seaduse eelnõust, kutsutud rahandusminister Sven Sester;

riigikaitsekomisjonis – kell 13.15: 26.-27. septembril Bratislavas toimunud ELi kaitseministrite mitteametliku kohtumise järelteavitus, kutsutud kaitseminister Hannes Hanso.

Sündmused

Kell 9 – sotsiaalkomisjoni liikmed kohtuvad Euroopa Komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi direktori J. Curell Gotoriga.

Kell 13 – Riigikogu esimees Eiki Nestor kohtub Iisraeli suursaadiku Dov Segev-Steinbergiga.

Kell 13.45 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas annab ühiskonnaõpetuse tunni Rocca al Mare 12. klassi õpilastele.

Kell 19 – Riigikogu esimees Eiki Nestor, aseesimehed Helir-Valdor Seeder ja Jüri Ratas ning kultuurikomisjoni liikmed osalevad Eesti Rahva Muuseumi avamisel (Tartu).

Välislähetused

25. september – 1. oktoober
Riigikogu liige Anne Sulling osaleb rahvusvahelisel astronautika kongressil Mehhikos.

26. – 30. september
Riigikogu liige Mihhail Korb osaleb foorumil Baku International Humanitarian Forum Bakuus, Asebaidžaanis.

28. september – 2. oktoober
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Parlamentaarse Assamblee delegatsiooni liikmed Külliki Kübarsepp, Mart Nutt ja Mati Raidma osalevad OSCE Parlamentaarse Assamblee sügisistungil Skopjes, Makedoonias.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee