Riigikogu

EKRE fraktsioon esitas siseministrile järelepärimise seoses vägistamisjuhtumiga Vaos

EKRE fraktsiooni aseesimees Henn Põlluaas esitas fraktsiooni nimel kirjaliku küsimuse siseminister Hanno Pevkurile seoses väidetava vägistamisjuhtumiga Vao pagulaskeskuses.

  1. juulil 2015 räägiti Kanal 2 saates Reporter juhtumist, kus grupp mustanahalisi immigrante vägistas Vao külas purupurjus naisterahva. Politsei kutsuti, kui toimuvat pealt näinud lapsed teavitasid sellest oma vanemaid. Naisterahvas leiti püksata tee ääres magavana. Selle asemel, et naisterahvast koheselt arstlikusse ekspertiisi viia, viis politsei ta koju kainenema.

http://www.reporter.ee/2015/06/16/vao-kulas-vagistasid-pagulased-purjus-naise/

Karistusseadustiku kohaselt loetakse vägistamiseks sugulise iseloomuga tegevust, mis on tehtud olukorras, kus ohver polnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama. Kuriteo juures loetakse raskendavaks asjaoluks selle sooritamine abitus seisundis oleva isiku suhtes, grupiviisilisus ja isikuvastase süüteo toimepanemine täisealise poolt alaealise juuresolekul.

Kui ohver ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama, siis ei oma tähtsust, kas ohver esitas politseile avalduse enda seksuaalse ärakasutamise kohta või mitte. Politsei sai väljakutse sündmuspaigale, järelikult on ta kohustatud tegutsema ja selgitama välja kõik asjaolud ning kuriteo kahtluse korral kinni pidama võimalikud süüdlased.

Seoses sellega küsin:

  1. Miks ei teostatud väidetava vägistamisjuhtumi puhul kohest arstlikku ekspertiisi?
  2. Miks ei kuulatud üle tunnistajaid ja võimalikke süüdlasi?
  3. Miks ei algatatud toimunu suhtes kriminaaluurimist?
  4. Kas võimalikud süüdlased on endiselt Vao pagulaskeskuses või on nad sealt juba lahkunud?
  5. Kas politseile on antud korraldus pigistada immigrantide rikkumiste ja kuritegude suhtes silmad kinni?

Riigikogu eelinfo 31. august – 6. september

Esmaspäev, 31. august

Euroopa Liidu asjade komisjoni istung – kell 13.30: Eesti seisukohad 2.-3. septembril toimuval mitteametlikul EL-i kaitseministrite kohtumisel, kutsutud kaitseminister Sven Mikser; Eesti seisukohad 4.-5. septembril toimuval mitteametlikul välisministrite (Gymnich) kohtumisel, kutsutud välisminister Marina Kaljurand; Eesti seisukohad 7. septembril toimuval erakorralisel põllumajanduse ja kalanduse nõukogu kohtumisel, kutsutud maaeluminister Urmas Kruuse.

Teisipäev, 1. september

Kell 15 – riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb Sisekaitseakadeemia avaaktusel.

Kolmapäev, 2. september

Väliskomisjoni istung – kell 10: Eesti seisukohad 4.-5. septembril toimuval EL-i välisministrite mitteametlikul (Gymnich) kohtumisel, kutsutud välisminister Marina Kaljurand; arutelu aktuaalsetel välispoliitilistel teemadel.

Lähetused

28. august – 1. september
Riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder osaleb Rostockis 24. Läänemeremaade parlamentaarsel konverentsil sotsiaalvaldkonna ja tervishoiu innovatsiooni teemal „Baltic Sea Region – A Role Model for Innovation in Social- and Healthcare.“

30. august – 1. september
Väliskomisjoni esimees Hannes Hanso osaleb Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) büroo kohtumisel ning poliitika- ja demokraatia asjade komitee istungil Pariisis, kus ta teeb ettekande Ukraina kriisi poliitilistest tagajärgedest Eesti vaatenurgast.

31. august – 5. september
Riigikogu esimees Eiki Nestor osaleb Rahvusvahelise Parlamentidevahelise Liidu (IPU) 4. maailma parlamentide esimeeste konverentsil New Yorgis ning kohtub Eesti aukonsuli ja kohaliku eestlaste kogukonnaga Bostonis.

3. – 4. september
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kalle Palling osaleb Mercator European Dialogue korraldataval EL-i rahvusparlamentide esindajate kohtumisel Berliinis.

4. – 6. september
Väliskomisjoni esimees Hannes Hanso ja riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson osalevad EL-i parlamentidevahelisel ühise välis- ja julgeolekupoliitika ja ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika konverentsil Luksemburgis.

4. – 6. september
Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Jaak Madison osaleb organisatsiooni European Young Conservatives konverentsil Cambridges.

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Talvik: Reformierakond käsutab Tallinna Sadamat nagu ülbe mõisnik oma talupoegi

talvik aRiigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimehe Artur Talviku sõnul paneb Tallinna Sadama juhtkonnale esitatud korruptsioonikahtlustus löögi alla ka Reformierakonna poolt usurpeeritud nõukogu usaldusväärsuse ja tõstatab taas küsimuse raha ja poliitilise võimu ohtlikust segunemisest riigiosalusega ettevõtetes.

“Juba kümmekond aastat on Tallinna Sadama juhtimine sisuliselt allutatud Reformierakonna kontrollile. Enamus nõukogu liikmetest on  kas Reformierakonna liikmed või parteiga tihedalt seotud isikud. Isegi siis, kui valdkonna eest vastutav minister oli teisest erakonnast, ei õnnestunud oravate mõjuvõimu vähendada”, ütles Talvik.

“Tegemist on strateegilise ettevõttega, mis kuulub Eesti rahvale. Sel põhjusel on läbipaistmatu juhtimine täiesti lubamatu. Raske on uskuda majandus- ja taristuminister Michali ja reformierakondlasest sadama nõukogu esimehe Remo Holsmeri üllatusega täidetud avaldusi. Nemad on otseselt panustanud, et Tallinna Sadama juhtimine oleks kinnise poliitringkonna mänguväli, mis omakorda loob korruptsioonile soodsa kliima. Reformierakond käsutab riigisadamat nagu ülbe mõisnik oma talupoegi”, lisas ta.

Talviku sõnul on kahtlustus niivõrd tõsine, et tagasi peaks astuma mitte ainult juhatus, vaid ka terve nõukogu ja minister Michal. “Tallinna Sadama nõukogu peaks tunnistama, et nad ei ole hakkama saanud oma kontrollfunktsiooniga ning astuma tagasi, et tekitada ruumi inimestele, kes on võimelised seda tööd paremini tegema. Michal on olnud ettevõtte kaadriotsuste juures ja omas alati täit ülevaadet, mille tõttu on ta poliitiliselt kaasvastutav”, lausus Vabaerakonna saadik.

“See juhtum osundab veelkord, et poliitikute kuulumine riigiettevõtete nõukogudesse ilma vastutuseta, teeb neid ettevõtteid poliitilisteks mängukannideks. Peame loobuma senisest praktikast ja määrama riigi esindajateks kellegi huvisid esindavate poliitikute asemel võimalikult sõltumatuid ametnikke ja eksperte”, lõpetas Artur Talvik.

 

 

Keskkonnakomisjon koguneb erakorraliselt arutama jahiseaduse muutmist

Komisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul koguneb keskkonnakomisjon erakorraliselt, et saada hetkeolukorras ülevaade sigade Aafrika katku leviku ja selle tõkestamise kohta. Komisjoni istungil kuulatakse ära erinevate poolte seisukohad, mida tuleks praeguses olukorras ette võtta.

Samuti tuleb komisjoni istungil arutelule jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu (77 SE), mille eesmärk on tõhusam jahipidamine vähendamaks kiiresti metssigade arvukust.

„Selge on see, et metssigade arvukus tuleb viia minimaalseks, aga ka katku ajal peab jälgima jahipidamisel eetilisi ja moraalseid tõekspidamisi ega tohi teha järeleandmisi jahi turvalisuses,“ ütles Vakra.

Seaduseelnõu kohaselt lubatakse metssigu küttida seisva mootoriga maastikusõidukist ja muust mootorsõidukist, tehisvalgusallika abil ning lubatakse metssigu püüda püünisaedadega.

Analoogselt marutauditunnustega looma surmamisele lubatakse eelnõu kohaselt surmata jahiloata ka ilmsete seakatku tunnustega metssiga. Maaomanikule või tema määratud isikule oma kinnistul küttimiseks on jahipiirkonna kasutaja kohustatud lisaks väikeulukiloale andma tasuta ka metssea küttimiseks jahiloa.

Keskkonnakomisjoni tänasel erakorralisel istungil, mis algab Toompeal kell 11, vastavad komisjoni liikmete küsimustele keskkonnaminister Marko Pomerants ja ministeeriumi õigusosakonna juhataja Eda Pärtel.

Istungil osalevad Keskkonnaameti peadirektor Andres Onemar, Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai ja toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev.

Kutsutud on veel Eesti Jahimeeste Seltsi president Margus Puust ja tegevjuht Tõnis Korts ning Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja toiduvaldkonna juht Evi Randpere ja Eesti Linnade Liidu konsultant Irja Alakivi.

Lisainfo: Rainer Vakra 5800 2828

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
T: 631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Mihkelson: Ämari baasist peaks kujunema Balti õhuturbemissiooni täieõiguslik komponent

„Meie jaoks on Ämarist lähtuv õhuturbemissioon vajalik pikaajalisena ja Eesti peab omalt poolt tegema kõik, et NATO ja tema liikmesriigid näeksid vajadust panustad siia pikaajaliselt,“ ütles Mihkelson.

Mihkelsoni hinnangul võimaldaks õhuturbemissiooni pikemaajalisem planeerimine Ämaris paremini korraldada logistilist tuge liitlastele ning annaks selgema signaali NATO kavatsustest regioonis.

Mihkelson rõhutas, et NATO õhuturbemissioonil on samas ka väga oluline roll turvalisema tsiviillennunduse tagamisel Läänemere piirkonnas. “Kuna Vene sõjalennukid ei kasuta sageli transpondereid ning ei tee koostööd tsiviillennunduse juhtimiskeskustega, on nende ohtu loovale tegevusele parimal viisil võimalik vastu panna NATO tuvastuslendudega,” ütles Mihkelson.

Riigikaitsekomisjoni täna toimunud istungil andsid ülevaate NATO Balti õhuturbemissiooni hetkeseisust ning tulevikust kaitseministeeriumi asekantsler Sven Sakkov ja õhuväe ülem kolonel Jaak Tarien.

Eile andis Ämari lennubaasis viimased neli kuud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi turvanud Ühendkuningriigi kuninglik õhuvägi vastutuse üle Saksamaa õhuväelastele, kes teostavad kuni aasta lõpuni Ämarist õhuturvet nelja Eurofighter-tüüpi hävitajaga. Liitlaste roteerumised on sisuliselt otsustatud ka järgmiseks aastaks.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
T: 631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Osalemine Riigikaitse Nõukogu istungil

Riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson osales Riigikaitse Nõukogu istungil Vabariigi Presidendi juures

Kotka ja Repinski: Kõik sigade Aafrika katku nakatunud sead tuleb viia AS Vireeni ning seal kahjustada!

„Katkuliste sigade matmine on tekitanud inimestes palju küsimusi ning täiendavaid probleeme. Eelkõige paneb inimesi muretsema matmisega kaasnev võimalik kahju keskkonnale ja põhjavee reostumine. Seda annaks vältida kui matmise asemel kahjustataks kõik seakorjused Vireenis,“ sõnas Riigikogu maaelukomisjoni aseesimees Siret Kotka.

Konju talu peremees ja maaelukomisjoni liige Martin Repinski lisas aga, et AS Vireen saigi asutatud eelkõige selleks, et kõik loomsed jäätmed üle-Eesti viidaks sinna tehasesse, kus need keskkonnasõbralikult kahjustatakse.

„Tänavune suvi on seakasvatajate jaoks justkui õudusunenägu. Mandri-Eesti on sisuliselt katkuga kaetud ning levikule pole suudetud piiri panna. Olgugi et Väike-Maarja tehase võimekus ei ole ülemäära suur, tuleks minu hinnangul ülejäänud sigade Aafrika katku nakatunud sead edaspidi hävitada nii, et AS Vireen suudaks neid järk-järgult tehases ära põletada. Matmisega on inimestele juba liialt palju peavalu tekitatud ning keegi ei soovi Torma juhtumi kordumist,“ rääkis Riigikogu keskerakondlasest saadik Martin Repinski.

Teadupärast tegi maaeluminister Urmas Kruuse täna riigiettevõtte Vireeni nõukogule ettepaneku kaaluda ettevõtte juhataja sobivust ametikohale. Ministri ettepanek on aga Siret Kotka hinnangul puhas asendustegevus.

„Urmas Kruuse tegeleb liialt palju asendustegevusega ning selle asemel, et seakatku reaalselt ohjata, on minister valinud erinevate osapoolte süüdistamise. Olgu siis süüdlaseks Vireen või VTA – valitsusel puudub aga igasugune süü. On aeg lõpetada süüdlase otsimine ning ka tegelikult tööd teha,“ lõpetas Siret Kotka.

Lisainfo:
Siret Kotka
Tel. 521 1278

Teate edastas:
Jaan Männik
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni pressiesindaja
Tel. 53 474 246

Kristiine Järvan sai August Rei parlamendiuuringu stipendiumi

Tartu Ülikooli võrdleva poliitika magistrandi Kristiine Järvani töö teema on valimistel hääle vahetamise seletused 2011. ja 2015. a Riigikogu valimiste andmete alusel. Kavandatavas magistritöös uuritakse kahtede viimaste parlamendivalimiste võrdluses oma eelistust muutnud valijaid ning selleks kasutatakse küsitlusandmeid ja statistilist analüüsi.

Töö juhendaja on Tartu Ülikooli riigiteaduste instituudi teadur ja esimene August Rei stipendiaat Mihkel Solvak.

„Kristiine Järvani pakutud teema on kahtlemata põnev ja kantselei ootab suure huviga töö valmimist,“ ütles Riigikogu Kantselei direktor Maria Alajõe. „Samuti loodame, et parlamendiuuringu konkurss innustab noori uurijaid ka edaspidi ning aitab ühtlasi kaasa meie parlamendi tegevuse ja ajaloo uurimisele ning väärtustamisele.“

Iga-aastaselt välja antava stipendiumi asutas Riigikogu Kantselei 2008. aastal. Koos käesoleva aasta stipendiaadiga on August Rei parlamendiuuringu stipendiume määratud kümnele magistri- või doktoritöö kirjutajale. Nendest kuuel on oma töö edukalt kaitstud.

Stipendiumi asutamise eesmärk on edendada parlamendialast teadustööd. See antakse parlamendi-, parlamentarismi- või Eesti parlamentaarsete kogude alase magistri- või doktoritöö kirjutajale.

August Rei (1886-1963) oli Asutava Kogu liige ja esimees selle kokku tulemisest 23. aprillil 1919 kuni tegevuse lõpetamiseni. Aastatel 1920–1937 oli Rei I-V Riigikogu liige ning ajavahemikus 9. juuni 1925 – 22. juuni 1926 II Riigikogu esimees.

Lisateave: www.riigikogu.ee/infoallikad/uuringud/stipendiumid/  või stipendium@riigikogu.ee.

Sotsiaalkomisjon külastas 24.08.2015 Pärnu Haiglat ja Pärnu Lasteküla

Riigikogu sotsiaalkomisjon külastas Pärnu Haiglat ja Pärnu Lasteküla, et tutvuda nende töö ja teenustega ning arutada eesseisvaid väljakutseid. Komisjon arutas sidusrühmadega ka Eesti Ametiühingute Keskliidu kollektiivset pöördumist esimeste haiguspäevade hüvitise taastamise kohta ning kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 52 SE.

Komisjoni väljasõiduistung algas kell 10.00 hotellis Strand kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (52 SE) aruteluga, kuhu olid kutsutud Sotsiaalministeeriumi, Eesti Ametiühingute Keskliidu, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni (TALO) ja Riikliku lepitaja esindajad.

Seejärel arutas komisjon Eesti Ametiühingute Keskliidu, Sotsiaalministeeriumi ja Haigekassa esindajatega kollektiivset pöördumist esimeste haiguspäevade hüvitise taastamise kohta. Kell 13.30 külastas sotsiaalkomisjon Pärnu Haiglat ning kell 16 Pärnu Lasteküla.

Martin Helme küsimused ja kõne Kreeka abipaketi vastuvõtmisel 18. augustil