Riigikogu

12. juunil selgub Eesti seisukoht pagulaste vastuvõtmise kvootide kohta

Praegu on ette valmistamisel seisukohad siseministeeriumis ning valitsusel on plaanis seisukohad kinnitada 11. juuni istungil. Pärast seda arutavad valitsuse seisukohti Riigikogu põhiseaduskomisjon, õiguskomisjon, väliskomisjon, sotsiaalkomisjon ja kultuurikomisjon ning annavad arvamuse EL-i asjade komisjonile.

12. juunil toimub EL-i asjade komisjonil avalik istung rändepoliitika teemal, kus ettekande teevad migratsioonieksperdid ja oma kogemustest räägivad teiste liikmesriikide esindajad. Pärast seda kujundab Euroopa Liidu asjade komisjon hääletuse teel Riigikogu nimel seisukoha, millest valitsus on kohustatud kinni pidama.

Esmane arutelu Euroopa rände tegevuskava üle toimus EL-i asjade komisjonis koos siseminister Hanno Pevkuri ja Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhi Hannes Rummiga 21. mail. Komisjon leidis, et Euroopa Komisjoni pagulaste vastuvõtmise kvootide arvutusmeetod vajab täiendavalt selgitamist.

ELAK istung 21. mail arutati Eesti seisukohta rändepoliitika osas

EL-i asjade komisjon arutamas 21. mail Euroopa rände tegevuskava

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Kalle Pallingu sõnul toetavad kehtivad Eesti seisukohad pagulaste vabatahtlikku jaotust ning sellest lähtub ka praegune regulatsioon. „Eesti on olnud seisukohal, et on vaja võidelda inimkaubitsejate vastu, jätkata panustamist ning teha koostööd kolmandate riikidega ning toetada liikmesriike, keda põgeniketulv kõige enam puudutab. Eesti valitsus ja Riigikogu peavad nüüd oma senise seisukoha üle vaatama. See eeldab laialdast arutelu, mida suurem sisserändajate arv Eesti riigi jaoks tähendab,“ ütles Palling.

„Kuna Eesti seadusandlus ei näe ette ümberasustamist või ümberpaigutamist, on vaja ka arutada, kuidas vastav protseduur Eestis kujundada,“ lisas Palling.

13. mail avalikustas Euroopa Komisjon Euroopa rände tegevuskava, mille eesmärk on stabiliseerida olukord Vahemerel ja tagada kaitset vajavate inimeste võrdne jaotus EL-i liikmesriikide vahel. Nende eesmärkide saavutamiseks kirjeldab tegevuskava kuut kohest meedet, et reageerida Vahemere piirkonnas aset leidvale. Lisaks kirjeldab rände tegevuskava nelja EL-i rändepoliitika sammast, mille rakendamisel luuakse Euroopa ühtse rändepoliitika raamistik.

Tegevuskavas on kuus kohest meedet: inimelude päästmine merel, võitlemine inimkaubitsejate võrgustikega, sisserändajate ümberpaigutamine, pagulaste ümberasustamine, koostöö kolmandate riikidega migratsiooni põhjuste kõrvaldamiseks ning Euroopa Liidu abi piiriäärsete liikmesriikide abistamiseks.

Ümberpaigutamise (inglise keeles relocation) puhul on tegemist Euroopa Liitu juba saabunud sisserändajate õiglase ja tasakaalustatud jagamisega kõigi liikmesriikide vahel. Ümberasustamine (inglise keeles resettlement) on kolmandatest riikidest kaitset vajavate inimeste ümberasustamine Euroopa Liidu liikmesriikidesse. Nii ümberpaigutamisel kui ka ümberasustamisel võetakse arvesse vastu võtva liikmesriigi SKP, rahvaarvu, töötuse määra ning varasemate varjupaigataotlejate ja ümberasustatud pagulaste arvu.

Esialgne EL-i ümberasustamiskava nägi ette 20 000 pagulase ümberasustamist kolmandatest riikidest. Selle järgi peaks Eesti vastu võtma 326 inimest.

27. mail teeb Euroopa Komisjon ettepaneku, mille kohaselt toimuks kaitset vajavate inimeste ümberpaigutamine Euroopa Liidus.

Rändepoliitikast Riigikogus

Rändepoliitikast meedias

Kontakt

Kati Varblane
631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee

Riigikogus on avatud esinduslik vaibakunstinäitus

Ratase sõnul annab näitus värviküllase pildi Eesti vaibakunstnike loomingust. „Meie vaibakunstnikud on läbi aegade näidanud Eesti rahva tekstiilikunsti kantud ilumeelt. Meisterlik teostus loob emotsionaalse meeleolu, millest õhkub soe kodutunne. Just tugev kodutunne on aidanud hoida meie rahvast,“ ütles Ratas.

Projekt „SADA“ tähistab Eesti professionaalse tekstiilikunsti väärikat juubelit. Meie professionaalse tekstiilikunsti alguseks loetakse maalikunstnik Oskar Kallise tehtud rahvusromantilisi tekstiile, mille eredaks näiteks on vaip „Ussikuningas”, mis on ERM-i kogudes ning 1914. aastal asutatud Riigi Kunsttööstuskoolis naiskäsitöö eriala asutamist.

Juubeli tähistamiseks toimus 2015. aasta alguses mahukas tekstiilikunsti näitus Tallinna Kunstihoones, kus toodi vaatajate ette kaleidoskoop Eesti tekstiilikunsti klassikast kuni uudisloominguni. Märtsis oli sellele väljapanekule järg Vana- Võrumaa Kultuurikojas nimega „Sada. Eesti tekstiilikunst täna“, kus oli eksponeeritud Eesti tekstiilikunsti tänapäev.

Toompea lossi kunstisaali näitus on samuti projekti „SADA“ järg, kuhu on koondatud killuke Eesti vaibakunsti tänapäevast. Just gobeläänvaip on olnud läbi sajandi Eesti professionaalse tekstiilikunsti lipulaevaks. Näitus kinnitab veelkord, et vaibakunstil  on ka tänapäeva tekstiilikunstis väga tähtis koht.

Näitusel „SADA. Eesti vaibakunst täna“ osalevad  tekstiilikunstnikud Aet Ollisaar, Ainikki Eiskop, Ehalill Halliste, Kadi Pajupuu koos Marilyn Piirsaluga, Kaire Tali, Maasike Maasik, Mari Haavel,  Merike Männi, Peeter Kuutma, Sigrid Huik, Siiri Minka ja Tiina Puhkan. Näituse kujundajad on Kaire Tali ja Sigrid Huik.

Näitusi Toompea lossi kunstisaalis vahendab Eesti Kunstnike Liit. Näitus jääb avatuks 19. juunini. Toompea lossi sissepääsuks on vaja esitada isikut tõendav dokument.

Fotod:

Riigikogu pressiteenistus

Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837

gunnar.paal@riigikogu.ee

 

 

 

 

 

Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 27. maiks

Kell 13 – infotund

Infotunnis osalevad valitsuse liikmetest justiitsminister Urmas Reinsalu peaministri ülesannetes, majandus- ja taristuminister Kristen Michal ja rahandusminister Sven Sester.

Justiitsminister Urmas Reinsalu peaministri ülesannetes vastab küsimustele kodukulude kohta ja põhiseaduslikkuse järelevalve algatamise laiendamise kohta. Veel tuleb Reinsalul vastata trahvide suuruse kasu mõju ja tagajärgi puudutavale küsimusele ning pagulaskeskuse olukorra kohta Vao külas.

Küsimused majandus- ja taristuminister Kristen Michalile puudutavad riigiettevõtete nõukogusid ning bussiliiklust Võru ja Viljandi vahel.

Rahandusminister Sven Sesterile esitatud küsimused puudutavad kavandatavaid maksumuudatusi ja riigieelarve katteallikaid ning immigratsiooniga seotud kulutusi Eesti eelarvele. Samuti sularahaautomaatide rahvusvahelist standardit.

Küsimuste esitamiseks registreerus kümme Riigikogu liiget.

Kell 14 – täiskogu istung

Riigikogu kolmapäevasel istungil on kahe eelnõu esimene lugemine.

Vabariigi Valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (23 SE), millega võetakse täielikult üle EL-i merestrateegia raamdirektiiv. See sätestab liikmesriigi kohustuse koostada merestrateegia, mille eesmärgiks on mereala hea seisundi saavutamine.

Vabariigi Valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse muutmise seaduse eelnõu (15 SE), mis võimaldab investeerida pensionifondide vara börsil noteerimata väärtpaberitesse senise 10 protsendi asemel kuni 30 protsenti. Samuti võib muudatuse tulemusena pensionifond omandada ettevõtetes üle 10 protsendilist osalust ja kontrollosalusi.

Sündmused

Kell 8.45 – riigikaitsekomisjon kohtub Ameerika Ühendriikide Senati liikmete Deb Fischeri, John Cornyni, Jeff Sessionsi, John Barrasso, Kongressi liikme Mike Conaway ja saatkonna asejuhi Chever Voltmeriga..

Kell 12.30 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas avab Toompea lossi kunstisaalis esindusliku näituse „SADA. Eesti vaibakunst täna“.

Välislähetused

26. – 29. mai

Riigikogu esimees Eiki Nestor osaleb Kiievis julgeolekualasel foorumil „The 8th Kyiv Security Forum. No security beyond the values“ ning kohtumistel Ukraina parlamendis.

26. – 27. mai

Väliskomisjoni esimees Hannes Hanso osaleb Riigikogu esimehe Eiki Nestori töövisiidil Ukrainasse.

27. – 29. mai

Riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder osaleb Läänemeremaade parlamentaarse konverentsi Alalise Komitee istungil Berliinis ja Stralsundis Saksamaal.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
T: 631 6356; 51 53 903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Kohtumine USA Senati ja Kongressi liikmetega

Riigikaitsekomisjon kohtub Ameerika Ühendriikide Senati liikmete Deb Fischeri, John Cornyni, Jeff Sessionsi, John Barrasso ning Kongressi liikme Mike Conaway ning neid saatva delegatsiooniga. Kohtumisel osaleb ka USA saatkonna asejuht Chever Voltmer.

Nestor teeb ettekande Kiievi julgeolekufoorumil ja kohtub Ukraina spiikriga

„Ukraina on Eesti partnerriik ja sõber Euroopas. Meie vahel on tugevad emotsionaalsed sidemed,“ märkis Nestor. „Me mitte üksi ei mõista Ukraina muresid, vaid tunnetame neid ka hinges.”

Nestor kohtub Ukraina parlamendi ehk Ülemraada spiikri Volodõmõr Groismaniga homme, 27. mail. Ülehomme, 28. mail algab Kiievis kaks päeva kestev julgeolekufoorum, mille avapäeval teeb Nestor ettekande.

Samuti on Nestoril visiidi ajal kavas kohtuda Ukraina peaministri ja välisministriga.

Riigikogu pressiteenistus
Urmas Seaver
T: 631 6352; 50 39 907
urmas.seaver@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Laanet: tahame Euroopat, kuid peame säilitama Eesti

„Oleme tahtnud endale üha rohkem Euroopat ja just seda positiivset ehk euroopalikku heaolu ja majanduslikku kindlustunnet,“ ütles Laanet. „Täna on meieni jõudnud ka need miinuspooled, mis Euroopaga kaasnevad.“

Laaneti sõnul ei saa Eesti nendele miinustele ükskõikselt selga pöörata. „Samas tuleb meil aga eesseisvatel aastatel hoolikalt jälgida seda, et üha suurenevas Euroopa integratsioonis ei läheks kaotsi Eesti ja Eesti põhiseaduses olevad põhimõtted,“ lisas ta.

Põhiseaduskomisjon kuulas oma tänasel istungil siseministeeriumi, justiitsministeeriumi ja Riigikantselei esindajate ülevaadet Eesti Euroopa Liidu turvalisuspoliitikast aastatel 2015-2019. Komisjonile anti näiteks selgitusi rändepoliitikast, küberturvalisuse arendamisest ning samuti terrorismivastasest ja organiseeritud kuritegevuse vastasest võitlusest.

Riigikogu pressiteenistus
Urmas Seaver
T: 631 6352; 50 39 907
urmas.seaver@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Väliskomisjon kohtus Tiina Intelmanniga

Komisjoni esimehe Hannes Hanso sõnul kasvab Aafrika tähtsus kontinendina nii majanduslikult kui poliitiliselt. Eesti peab Aafrikast rääkides puudutama mitte ainult nälga ja sõdu, vaid käsitlema ka positiivset, näiteks majanduskasvu. Tänavune majanduskasvu prognoos kogu kontinendi kohta on 4,5 protsenti.

Riigikogu rahanduskomisjon kohtus Eesti Pangaliidu esindajatega

Eesti Pangaliidu esindajad andsid ülevaate Eesti laenuturust, hoiuste tagamisest ning kapitaliturust. Lisaks käsitleti kaardimakseid ja tugisüsteeme.
Eesti Pangaliidu esindajad vastasid komisjoni liikmete küsimustele.

Keskkonnakomisjon toetab Liivi lahe räimepüügi korra täpsustamist

Keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul on Kihnu kalurite mure mõistetav ja selle lahendamine tähtis, sest tegu on paikkonna jaoks elulise probleemiga. „Just Kihnu saarestiku kaluritele on eraldatud räimepüügi kvoot, et tagada nende kogukonnale traditsiooniline elatusala,“ ütles Vakra. „Selleks on vaja kindlustada, et ainult väikesaarte elanikud saaksid püüda nendele eraldatud räimekvoodi alusel.“

Komisjoni istungil osalenud Kihnu vallavanem Ingvar Saare ja Riigikogu liige Mark Soosaar märkisid, et kui 2013. aastal oli Kihnu-Manija kalurite väljapüügi  kvoot ca 700 tonni, siis käesolevaks aastaks on see tõusnud  ca 1239 tonnini, moodustades ca 15% kogu Liivi lahe räimekvoodist. Selline ressurss tagab viie räimebrigaadi ehk  ca 30-35 kaluripere sissetuleku ja kestlikkuse Kihnus  ning Manijal. Komisjoni istungil tõdeti, et tänavuse räimepüügikvoodi ammendumise põhjustasid püügiõiguse üleandmine ja rentimine teistele rannakaluritele, kelle kala väljapüügi maht panigi piiri tänavusele tegevusele.

Keskkonnakomisjon pidas vajalikuks tagada kontroll Kihnu saarestiku räimepüügi üle kvoodi õiglase jagamise ja väljapüügi üle.  Kihnu vallalt ja sealselt kogukonnalt oodatakse konkreetseid ettepanekuid, et viia kalapüügiseadusesse muudatused, mis tagaks räimepüügi kvoodi alusel ainult väikesaarte püsielanikest kaluritele, märkis komisjoni esimees Rainer Vakra elava arutelu kokkuvõtteks.

Riigikogu pressiteenistus

Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837

gunnar.paal@riigikogu.ee

 

 

EAS tutvustas majanduskomisjonile oma tegevusi

26. mai istungil tutvustasid EASi juhatuse esimees Hanno Tomberg, liikmed Sigrid Harjo, Indrek Kaju ning Arendusüksuse juht Tanel Rebane EASi tegevusi, EASi 2014. aasta tulemusi ja 2015. aasta eesmärke.

Ettekannet on võimalik vaadata siit.