Riigikogu

Michal vastas arupärimisele lennuühenduse kohta saarte ja mandri vahel

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal vastas Riigikogu liikmete Andres Ammase, Artur Talviku, Andres Herkeli, Külliki Kübarsepa, Ain Lutsepa, Krista Aru ja Monika Haukanõmme 18. aprillil esitatud arupärimisele lennuühenduse kohta saarte ja mandri vahel (nr 208).

Arupärijad viitasid kohalike ettevõtjate murele, et sellise regulaarse lennuühenduse puudumine kahjustab majandust väga tõsiselt, sest iga ettevõtja on arvestanud nii oma kaubaveol kui ka spetsialistide ja koostööpartnerite lähetuste kavandamisel kvaliteetse ning katkematu laeva- ja lennuühendusega. Olukord eeldas kiiret ja otsustavat sekkumist. Arupärijad märkisid, et tuleb tunnustada valitsust, et suhteliselt kiiresti on olukord lahenenud, et hange kuulutati välja ja tänaseks on see hange on lõppenud.

Arupärijad soovisid teada, missugused on võimalused lennuliikluse jätkamiseks.

Michal selgitas, et tänaseks on hanke võitnud ettevõte selge. Lennud algavad juuni alguses, täpse päeva määravad maavalitsused. Avaliku liiniveo riigihanke liinidel Tallinn–Kuressaare–Tallinn ja Tallinn–Kärdla–Tallinn võitis Transaviabaltica. „Nimetatud pakkumus osutus kolmest vastavaks tunnistatud pakkumisest kõige madalama hinnaga pakkumiseks mõlemal lennuliinil,“ ütles Michal.

Michal vastas küsimusele, kuidas arvestatakse hanketingimustes ja vedaja valimisel Saaremaa ja Hiiumaa ettevõtjate tehtud ettepanekuid liinigraafiku ja liini teenindavate lennukite osas.

„Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi soov, nagu ka Saare ettevõtjate soov, oli taastada lennuühendus suursaartega võimalikult kiiresti ja korraldada seda vastavalt riigihangete seaduses nõutud tingimustele. Kuna 2016. aasta riigieelarve oli juba vastu võetud, siis tuli arvestada riigieelarves ette nähtud sihtotstarbelise toetusega. Ehku peale hanget korraldada ei saa,“ selgitas Michal. Ta selgitas, et hankekomisjoni töösse olid kohaliku esindajana kaasatud maavalitsused. Liinigraafiku läbirääkimised toimusid pakkujatega vastavalt hanke tingimustele. „Saaremaa ja Hiiumaa ettevõtjate, kohaliku kogukonna ettepanekuid on arvesse võetud nii palju kui võimalik,“ kinnitas Michal. Ta tõi näitena, et hanke tingimuste kujundamisel arvestati reiside marsruudiga.

Peaminister Taavi Rõivas vastas arupärimisele lepingu sõlmimise kohta ÜRO pagulasagentuuriga (nr 203) ja arupärimisele Kreeka olukorra kohta (nr 216).

Justiitsminister Urmas Reinsalu vastas arupärimisele kollektiivse pöördumise „Lõpetada erakondade ületoitmine!“ ja justiitsministri 14. septembri 2015 vastuse kohta (nr 205).

Rahandusminister Sven Sester vastas arupärimisele majandusprognoosi ja kasvu turgutamise kohta (nr 202), arupärimisele Kreeka finantsolukorra ja kolmanda abipaketi efektiivsuse kohta (nr 206),arupärimisele majanduskasvu väljavaadete kohta (nr 212) ja arupärimisele riigi eelarvestrateegia 2017-2020 kohta (nr 215).

Istung lõppes kell 19.33.

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Põhiseaduskomisjon moodustas riigireformi juhtrühma

Juhtrühma esimeheks sai Martin Kukk, liikmed on Peeter Ernits, Martin Helme, Aivar Kokk, Külliki Kübarsepp ja Tanel Talve.

Põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet selgitas, et juhtgrupp peab riigireformi kontseptsiooni väljatöötamisel kinnitama valdkonnad, et võtta need aluseks edasise tegevuse aluseks. Juhtrühm võib erinevate küsimuste läbitöötamiseks moodustada erinevaid töörühmi ja kaasata spetsialiste. Käesoleva aasta sügisel peaks valmima visioon, milliseid valdkondi riigireform peaks puudutama. Iga kvartal annab juhtrühm komisjonile oma tegevusest ülevaate. Riigireformi kontseptsioon peaks valmima 2017. aasta detsembriks.

„Kontseptsiooni väljatöötamisel on tähtis saavutada üksmeel sõlmküsimuste lahendamisel, et kindlustada selle elluviimisel tugev elujõud,“ ütles Laanet. Ta toonitas, et enne Eesti Vabariigi sajandat sünnipäeva peaks meil olema selge, kuidas me järgnevatel kümnenditel edasi liigume.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
T: 6316351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Riigikogu eelinfo teisipäevaks, 31. maiks

Kell 10 – täiskogu istung

Õiguskantsleri ettepanek vanemahüvitise seaduse Eesti Vabariigi põhiseadusega kooskõlla viimiseks.
Ettekandjad õiguskantsler Ülle Madise, põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet ja sotsiaalkomisjoni esimees Aivar Kokk.

Õiguskantsleri ettepanek tegevusala ja elukutse valikule kehtestatud eluaegsete piirangute Eesti Vabariigi põhiseadusega kooskõlla viimiseks.
Ettekandjad õiguskantsler Ülle Madise, põhiseaduskomisjoni aseesimees Jüri Adams ja õiguskomisjoni esimees Heljo Pikhof.

Heaolu arengukava 2016–2023.
Ettekandjad sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna ja sotsiaalkomisjoni esimees Aivar Kokk

Teine lugemine – 1 eelnõu:

Valitsuse algatatud riigivaraseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (171 SE) lihtsustab riigivara valitsemist ja toetab ettevõtluse arendamist. Muudatuste kohaselt saavad kohalikud omavalitsused hakata tulevikus riigilt taotlema tasuta maad juhul kui ettevõtluse arendamiseks soovitakse teha olulisi investeeringuid. Muudes olukordades peavad kohalikud omavalitsused ettevõtluseks maa taotlemisel tasuma 65 protsenti maa harilikust väärtusest viie aasta jooksul. Muudatused lihtsustavad võrreldes varasemaga riigivara valitsemist, eriti mis puudutab vara üleandmist ühelt asutuselt teisele. Muudatused vähendavad asutuste töökoormust ning kooskõlastusringe.

Esimene lugemine – 4 eelnõu:

Majanduskomisjoni algatatud toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (247 SE) täiendatakse toote nõuetele vastavuse seadust kohustusliku akrediteerimise eest võetavate tasude regulatsiooniga. Õiguskantsler on leidnud, et toote nõuetele vastavuse seadus on põhiseadusega vastuolus, kuna ei sisalda regulatsiooni kohustusliku akrediteerimise eest võetava tasu kohta. Seaduse eesmärk on kõrvaldada õiguslik puudus seoses kohustusliku akrediteerimise eest võetava tasuga.

Keskerakonna fraktsiooni algatatud riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu (210 SE) näeb ette võtta kohtutelt ära võimalus automaatselt tagastada muus keeles esitatud riigi õigusabi taotlus. Kui taotlus või sellele lisatud dokumendid on esitatud muus keeles kui eesti või inglise keeles, korraldab taotluse menetleja dokumendi tõlkimise. Tõlkimise kulud arvestatakse taotlejalt välja juhul, kui riigi õigusabi taotlus jäetakse rahuldamata.

Vabaerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (218 SE) põhieesmärk on õiglasema maksusüsteemi kehtestamine, mis oluliselt parandab madalapalgaliste majanduslikku olukorda ja suurendab kokku u 80% palgasaajate sissetulekuid.

Vabaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele seoses riigi maksevahendite valdkonnaga“ eelnõuga (216 OE) tehakse valitsusele ettepanek viia läbi riigiasutuste krediit- ja deebetkaartide valdkonna süvaanalüüs ja auditeerimine, et selgitada välja maksevahendite andmise ja kasutamise probleemid, eesmärgiga välistada põhjendamatu või kergekäeline riiklike maksevahendite andmine. Samuti tehakse ettepanek töötada välja ühtne ja kõikidele riigiasutustele kohustuslik riigi maksevahendite andmise, haldamise ja kontrollimise süsteem ning võtta vastu selleks vajalik õigusakt, mis lähtub Euroopa Komisjoni poolt kasutatava ametnike pangakontodega seotud korporatiivsete krediitkaartide süsteemist ning sätestab deebetkaartide andmise erandjuhud.

Kell 14 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjonis – Väikese väina avade arutelu, kutsutud Saaremaa omavalitsuste, initsiatiivgrupi ja keskkonnaministeeriumi esindajad; arutelu kalapüüginõuete rikkumisest Pärnu lahes, kutsutud MTÜ Liivi Lahe kalanduskogu, keskkonnaministeeriumi ja maaeluministeeriumi esindajad;

kultuurikomisjonis – Riigikogu otsuse “Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele” eelnõu (219 OE), kutsutud haridus- ja teadusministeeriumi esindaja;

maaelukomisjonis – Eesti maaelu arengukava 2014-2020 rakendamise hetkeseis, kutsutud maaeluministeeriumi esindaja;

majanduskomisjonis – ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (238 SE); arenguseire seaduse eelnõu (239 SE);

põhiseaduskomisjonis – erakonnaseaduse täiendamise seaduse eelnõu (208 SE), kutsutud erakondade rahastamise järelevalve komisjoni esindaja; rahanduskomisjonile arvamuse andmine isikut tõendavate dokumentide seaduse, krediidiasutuste seaduse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (232 SE) § 1 kohta, kutsutud siseministeeriumi esindaja; haldusreformi seaduse eelnõu (200 SE); Riigikogu liikme staatuse seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (181 SE);

rahanduskomisjonis – Euroopa Komisjoni majanduspoliitilised soovitused Eestile 2016 a.; sotsiaalmaksuseaduse täiendamise seaduse eelnõu (214 SE); Riigikogu otsuse “Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele seoses sotsiaalmaksu miinimumi kaotamisega” eelnõu (227 OE);

riigikaitsekomisjonis – Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (231 SE); Kaitseväe suurõppuse “Kevadtorm 2016” järelteavitus, kutsutud Kaitseväe esindaja;

sotsiaalkomisjonis – perehüvitiste seaduse eelnõu (217 SE), kutsutud sotsiaalministeeriumi esindaja;

väliskomisjonis – Eesti seisukohad, mis käsitlevad Euroopa Liidu ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide vahelist partnerlust pärast 2020. aastat, kutsutud välisministeeriumi esindaja; Eesti seisukohad ELi otsuse eelnõu kohta, millega antakse Euroopa Komisjonile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale mandaat ELi nimel alustada ja pidada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Mehhiko vahel kehtiva üldlepingu uuendamiseks, kutsutud välisministeeriumi esindaja; Eesti Vabariigi ja Gruusia vahelise investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu ning selle muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (242 SE), kutsutud välisministeeriumi esindaja; kokkuvõte 22.-24. mail toimunud väliskomisjoni töövisiidist Prantsusmaale;

õiguskomisjonis – Eesti seisukoht ELi otsuste eelnõudele, millega volitatakse Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni ELi nimel allkirjastama ja sõlmima, arvamuse andmine ELi asjade komisjonile, kutsutud justiitsministeeriumi esindaja; karistusseadustiku muutmise seaduse (turukuritarvituse direktiivi ülevõtmine) eelnõu (220 SE), kutsutud justiitsministeeriumi esindajad;

Tallinna sadama uurimiskomisjonis – kell 16: Väinamere Liinid OÜ-le saadetava vastuskirja arutelu; uurimiskomisjoni lõpparuande projekti arutelu (ruum L332).

Sündmused

Kell 9 – riigikaitsekomisoni esimees Marko Mihkelson kohtub Balti Kaitsekolledži kõrgema juhtimiskursuse õppuritega.

Kell 15 – riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb Kaitseliidu Tallinna maleva puude istutamise tseremoonial.

Välislähetused

27. – 31. mai
Riigikogu liikmed Imre Sooäär ja Henn Põlluaas (27.-30.05) osalevad Vahemere Liidu Parlamentaarse Assamblee (VLPA) komiteede istungitel ja 12. plenaaristungil ning kohtuvad Maroko Eesti Seltsi liikmetega Tangieris, Marokos.

29. mai – 1. juuni
Riigikogu liige Juhan Parts osaleb konverentsil Chisinau Finance Conference Moldovas.

30. mai – 1. juuni
Riigikogu liige Mart Nutt osaleb ELi seminaril “Olukord Euroopa Liidus ning selle mõju Eestile” Brüsselis.

31. mai – 1. juuni
Riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder kohtub Saksamaa Baieri liidumaa parlamendi juhatuse esimehe Barbara Stammiga ning Baieri liidumaa põllumajandusministriga Münchenis.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Märt Sults: õpetajate asenduskoja loomine aitaks lüüa kaks kärbest ühe hoobiga

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon algatas tänasel istungil otsuse eelnõu, millega tehakse Vabariigi Valitsusele ettepanek riikliku asendusõpetajate süsteemi loomiseks. Seadusmuudatuse algataja Märt Sultsi sõnul näeb ta loodavat süsteemi puhverkojana, kus koolides alakoormusega töötavad õpetajad asuksid haigestunud ja puuduvaid õpetajaid vastavalt kvalifikatsioonile asendama.

„Tänasel haridussüsteemil on kaks murekohta. Esiteks, kuidas võimaldada õpetajale täiskohaga töötamine ning teiseks, kuidas asendada haigestunud õpetajaid samaväärsel tasemel. Selleks, et saada kokku täiskoormus, on paljud õpetajad sunnitud töötama mitmes koolis. Meie tehtav seadusmuudatus võimaldaks neil põhikohaga keskenduda ühele töökohale ning täiskoormuse tagab neile osalemine asendusõpetajate süsteemis,“ rääkis pikaaegne koolijuht Märt Sults.

Keskfraktsiooni ettepaneku kohaselt oleksid ooteajal puhverkotta koondatud õpetajad valmis teistes koolides haigestunud või puuduvaid õpetajaid asendama vastavalt oma erialasele ettevalmistusele ja kvalifikatsioonile.

„Meie ettepanek on ühendada koolis alakoormusega töötavad õpetajad maakonna või linnaosa põhiselt puhverkotta. Kojas olevaid õpetajaid tasustatakse riigi poolt ja nii paljude tundide eest, kui neil endal kodukoolis täiskoormusest puudu jääb. Kindlasti pole puhverkoda täiteks koolidele, kus personal on mittekomplekteeritud. Kuid koolid, kes vajavad ajutist abi, oleksid sellise võimaluse üle kindlasti õnnelikud. Pikaajalise koolijuhina tean, kuivõrd suur peavalu asendusõpetaja otsimine olla võib. Meie ettepanek tuleks kasuks nii koolidele, õpetajatele kui ka kokkuvõttes õpilastele,“ lõpetas Märt Sults.

Haridus- ja teadusministeeriumi andmetel oli Eestis 2014/2015 õppeaastal kokku 14 329 üldhariduskooli õpetajat, aga ainult 11 680 õpetaja ametikohta. Alla poole koormusega töötas eelmisel õppeaastal 17,8%; 0,5-0,99 koormusega 26,6% ja täiskoormusega 48,9% õpetajatest.

Lisainformatsioon:
Märt Sults
Tel: +372 51 162 63

Teate edastas:
Jaan Männik
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni pressiesindaja
Tel: +372 53 474 246
Jaan.Mannik@riigikogu.ee

Majanduskomisjon toetas ühtse e-identimise süsteemi loomist Euroopa Liidus

E-identimise koostöö järgi hakkavad Euroopa Liidu liikmesriikide asutused digitaalallkirju vastastikku tunnustama 1. juulist 2016. Elektroonilist identiteeti hakatakse vastastikku tunnustama 2018. aastal, kuid liikmesriigid võivad kokku leppida ka varasemas tähtajas.

Majanduskomisjon otsustas saata e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse eelnõu (237 SE) Riigikogu täiskokku esimesele lugemisele 8. juunil.

„Eesti digitaalallkirja seadus jõustus juba 2000. aasta lõpus. On igati tervitatav, et ka Euroopa Liidu tasandil luuakse lõpuks ühist keskkonda turvaliseks elektrooniliseks suhtluseks kodanike, ettevõtjate ja asutuste vahel,“ ütles majanduskomisjoni liige Kalle Palling.

ELi määrus (eIDAS määrus) reguleerib e-identimise piiriülest kasutust ning ühtsete reeglite alustel selliste usaldusteenuste osutamist siseturul nagu e-allkiri, ajatempel, veebisaidi autentimine jm. Määrus aitab kaasa digitaalse ühtse turu edendamisele ja lihtsustab internetipõhiste piiriüleste teenuste kasutamist.

Eelnõu vastuvõtmisel Riigikogus kaotab digitaalallkirja seadus kehtivuse ja hakkab kehtima e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seadus.

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

ELAK tutvus Eesti idufirmade kohta koostatud raportiga

Komisjoni esimehe Kalle Pallingu sõnul alustab komisjon kaasamisüritustega, et esitada Euroopa Komisjonile oma seisukohad, kuidas muuta idufirmade jaoks ettevõtluskeskkonda lihtsamaks.

Ülevaate raportist esitasid komisjonile Startup Estonia esindajad Mari Vavulski ja Rivo Riistop. Nad selgitasid komisjonile, et raport annab kõrge hinnangu nii riiklikule kui kohalike omavalitsuste tegevusel idufirmade toetamisel. Kõrgelt hinnatakse Eesti e-residentsust ja e-riigi lahendusi.

Peamiste lahendamist vajavate valdkondadena toodi välja talentide puudus, kapitali puudus, vähene investorisõbralikkus ning ilma stiimuliteta paindumatu maksusüsteem.

Komisjonile selgitati, et Eesti idufirmade töötajatest veerand on välistööjõud. Talentide väljastpoolt Eestisse toomiseks puuduvad aga välistööjõule soodustused.

Kitsaskohtade lahendustena toodi välja tööjõumaksude alandamine, maksude ajatusoptsioon, sotsiaalmaksu lagi, alustava ettevõtja fikseeritud litsentsitasu ja optsioonidele maksuerisuse loomine.

Compassi andmetel on Eestis 500 kuni 700 idufirmat, mis on 2015. aasta lõpu seisuga loonud 2300 töökohta ja tasunud riigieelarvesse ligi 20 miljonit eurot tööjõumaksudena. Idufirmadesse on tehtud investeeringuid 96 miljoni euro eest, millest 10 protsenti moodustab Eesti kapital.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
T: 631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Keskerakonna saadikud juhivad tähelepanu probleemidele Viljandi järvel

Rahvasaadiku sõnul ajendas teda vastavasisulist arupärimist koostama kohalik aktiiv, kes probleemile tähelepanu juhtisid ning rahvasaadikute abi palusid.

„Külastasime möödunud nädalal fraktsiooniga Viljandit ning kohalikud juhtisid meie tähelepanu probleemidele Viljandi järvel, mis vajavad keskkonnaministri sekkumist. Nimelt on kohalike hinnangul Viljandi järvel toimuv jetide ja kaatrite veeliiklus seadnud ohtu järve elustiku toimimise, sest nad ei arvesta kehtivate normidega. Sellise tegevusega seatakse ohtu järvel viibivad kalamehed, puhkajad, süstasportlased ning sõudepaadi laenutanud turistid. Kuna varasemad pöördumised pole ministrit tegutsema pannud, proovime omalt poolt probleemi lahendamisele kaasa aidata,“ rääkis Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Mailis Reps.

Veeseaduse järgi on veesõidukite lubatud maksimaalseks sõidukiiruseks Eesti sisevetel 30 km/h, kuid väidetavalt ei pea suur osa Viljandi järvel sõitvatest jetidest sellest kinni. Keskkonnainspektsiooni Viljandimaa bürool lasub kohustus järvel sõidukite kiirusi mõõta, kuid asutusel pole piisavalt tehnilist varustust, millega sõidukite kiirusi kontrollida.

Reps jätkas: „Soovime ministrilt kuulda, miks ei teostata järvel suvisel ajal kiiruskontrolli, eriti arvestades pidevaid probleeme. Tegelikult on imelik, et jetisõidud Viljandi järvel üldse lubatud on, sest seaduse kohaselt ei tohiks jetid järvel lubatud olla. Arvestades, et järv kuulub Natura 2000 alade hulka, tekib ka küsimus, kuidas mõjutab seesugune veeliiklus Viljandi järve looduskaitsealast seisundit.“

„Viljandimaa elanikud on probleemiga seoses kirjutanud keskkonnaministrile, Viljandi maavanemale ja Viljandi linnavolikogule ning nõudnud keskkonnahoidliku elukorralduse taastamist Viljandi järvel. Nüüd pöörduti ka meie poole ning me soovime nende püüdlustele kaasa aidata,“ lõpetas Mailis Reps.

Teate edastas:
Jaan Männik
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni pressiesindaja
Tel: +372 53 474 246
Jaan.Mannik@riigikogu.ee

Sooäär: põgenikekriisi lahendamisel on võtmetähtsusega inimkaubanduse tõkestamine

„Me peame tegema tõsist tööd, et praegu sõjaliste konfliktide eest põgenevad inimesed saaksid oma koduregioonis turvalist elu elada. Turvatsoonide tõhustamine ja laiendamine sõdadest räsitud Vahemere lõunakalda riikides peab olema prioriteet,“ ütles Sooäär.

Sooäär selgitas, et 10 000 inimesega kriminaalne võrgustik teenib Europoli andmetel kuus miljardit eurot aastas illegaalset tulu põgenikeveost. „90 protsenti põgenikest tulevad Euroopasse kriminaalse võrgustiku kaudu. Niikaua, kui sellele kuritegelikule ärile piiri ei panda, eskaleerub ka pagulaskriis,“ ütles Sooäär oma ettekandes.

VLPA istungi peateema oli Vahemere lõunakalda ning Euroopa riikide koostöö tõhustamine rändekriisi, kultuuri- ja majandussidemeid ning poliitikat puudutavates küsimustes.

Istungil arutati ka VLPA kui organisatsiooni tuleviku üle. Eesti, Itaalia, Saksamaa ja Austria delegatsioonid tegid mitmeid ettepanekuid VLPA töökorralduse muutmiseks ning neid hakkab ellu viima VLPA eesistumise üle võtnud Itaalia.

Tangieris toimunud istungil osales ka delegatsiooni liige Henn Põlluaas.

VLPA ühendab 280 parlamendisaadikut, kelle hulka kuuluvad esindajad kõigist Euroopa Liidu liikmesriikidest ja Euroopa Parlamendist, kümnest VLPA asutajariigist ning viiest Euroopa-Vahemere partnerriigist.

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Ammas: Reformierakond haagib ennast lahti Riigikontrollist, nagu Keskerakond Eesti õigussüsteemist

Vabaerakonna fraktsiooni aseesimehe Andres Ammase sõnul taotleb Reformierakond kriminaalmaailma ristiisadega sarnaselt puutumatust riikliku järelevalve ees, naeruvääristades Riigikontolli audiitorite tööd Estonian Airi põhjalaskmise uurimisel.

„Reformierakonna saadiku Valdo Randpere hüüatus telesaates „kaagutad nagu Riigikontroll“ ei ole lihtsalt ülbus, vaid see on põhimõtteline partei seisukoht: ei tule mingid tüütud putukad-riigikontrolörid meile seletama, kuidas Eestit karjatada ja millist sööta lammastele pakkuda. Estonian Air’i hävingu põhjustanud otsuse läbisuruja Andrus Ansip jätkas samas stiilis, eirates Riigikontolli konstruktiivset kriitikat ja naeruvääristades soovitust kaasata sõltumatuid eksperte,“ ütles Ammas.

Ammase sõnul tõestab reaktsioon Estonina Airi raportile, et Reformierakonda eristab Keskerakonnast vaid suure juhi ja õpetaja puudumine. „Tegutsemisviis ja põhiseaduslike institutsioonide ründamine on omane mõlemale väsinud vaalale. Kui Keskerakond haakis ennast lahti Eesti õigussüsteemist, siis Reformierakond haakis ennast lahti Riigikontrollist. Randpere ja Ansip võiksid panna end kirja Alar Karise juurde vastuvõtule ja vabandada solvangute eest. Eestis ei ole keegi põhiseadusest kõrgem,“ väljendas Vabaerakonna saadik Ammas nördimust.

„Riigikontolli raport toob välja süsteemseid probleeme rahastusotsuste tegemisel. Läbipaistvust on liiga vähe ja häma liiga palju. Selle asemel, et asutust võimupositsioonilt sõimata, oleks tark kriitikat aktsepteerida ja teha vastavaid muudatusi, et selliseid probleeme tulevikus ennetada. Maksumaksja on Eesti Õhuga juhtunu tagajärjel kaotanud mitte ainult närve, vaid ka palju raha ja usku Eesti lennukompaniisse,“ lõpetas ta.

Lisainfo:
Andres Ammas
5056318
Andres.Ammas@riigikogu.ee

Tähistame Eesti taasiseseisvumise 25 aastapäeva

20. augustil tähistame üheskoos 25 aasta möödumist Eesti iseseisvuse taastamisest!

Üritused Riigikogus ja Toompeal 20. augustil 2016

7.00     Pidulik riigilipu heiskamise tseremoonia Toompeal, Kuberneri aias
10.00   Lillede asetamise tseremoonia 20. augusti mälestuskivile
11.00   Iseseisvuse taastamise 25. aastapäevale pühendatud temaatilise postmargi ja mündi esitlus Toompea lossi kunstisaalis
12.00   20. Augusti klubi ja XIII Riigikogu pidulik istung

13.00   Riigikogu esimehe vastuvõtt 20. Augusti klubi liikmetele
14.00  20. Augusti klubi istung Valges saalis
15.00   Kontsert Lossi platsil

10 -14 Avatud Pika Hermanni torn
Toompea lossi kunstisaalis ja Riigikogu hoone II korrusel on Anu Raua vaipade näitus

Jaga mälestusi!

Eesti Televisioon toob ekraanile lood, mis kirjeldavad nende aastatega Eestis muutunut. Selleks palume aga sinu abi!

Jaga mälestusi, mida tegid 25 aastat tagasi!

Saada oma lugu!

Krista lugu / 25 aastat taasiseseisvat Eestit

1991. aasta Eestis

Öölaulupidu 2008. aastal.

Öölaulupidu 2008. aastal.

Jaanuar

12. jaanuar – Moskvas allkirjastati Vene NFSV ja Eesti Vabariigi riikidevaheliste suhete aluste leping, millega tunnustati teineteise suveräänsust.

13. jaanuar – Nõukogude armee dessantväeosad ja KGB erirühm „Alfa“ vallutasid Vilniuses teletorni ja ajakirjandusmaja. Hukkus 14 inimest, mitusada sai haavata.

13. jaanuar – Tallinnas toimus Vene NFSV Ülemnõukogu esimehe Boriss Jeltsin kohtumine Balti riikide juhtidega, ajendatuna veristest sündmustest Vilniuses. Tehti ühisavaldus üksteise riikliku suveräänsuse tunnustamise kohta. Jeltsin pöördus Vene sõjaväelaste poole üleskutsega hoiduda relvade kasutamisest.

Jeltsini kohtumine Balti riikide juhtidegaBoriss Jeltsin ja Balti vabariikide esindajad 13. jaanuari hilisõhtul Toompeal.
Graf, Mati. Impeeriumi lõpp ja Eesti taasiseseisvumine 1988-1991. Tallinn : Argo, 2012.

13. jaanuar – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidium moodustas Eesti Vabariigi Erakorralise Kaitsenõukogu, mille liikmeiks on Arnold Rüütel (esimees), Edgar Savisaar ja Ülo Nugis. Marju Lauristin ja Lepo Sumera said volituse olla vajaduse korral valitsusjuhiks eksiilis.

14. jaanuar – Tallinnas Vabaduse väljakul solidaarsusmiiting Leedu rahvaga.

15. jaanuar – Tallinnas Toompeal, Tartus, Narvas, Kohtla-Järvel jm Interrinde ja streigikomitee miitingud. Nõuti Ülemnõukogu ja valitsuse tagasiastumist.

17. jaanuar – Tallinnas algas üleliidulise alluvusega ettevõtete streik, nõuti NSV Liidu presidendi otsevõimu kehtestamist Eestis.

18. jaanuar – alustati Toompea kaitseks barrikaadide rajamist.

Kaitserajatised Tallinnas. Foto: T. Malsroos. Eesti Rahvusraamatukogu.

Kaitserajatised Tallinnas. Foto: T. Malsroos. Eesti Rahvusraamatukogu.

20. jaanuar – OMON ründas Riias Läti Siseministeeriumi hoonet, surma sai 4 ja haavata 10 inimest.

25. jaanuar – Ameerika Ühendriikide Kongress võttis vastu resolutsiooni Balti riikide iseseisvustaotluste toetuseks.

25.–27. jaanuar – Stockholmis Eesti Maja ruumides toimus Eesti Vabariigi Valitsuse eksiilis, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu õiguskomisjoni ja riigikaitsekomisjoni liikmete ning Eesti (Kongressi) Komitee esinduse nõupidamine, kus arutati Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise õiguslikke ja poliitilisi probleeme ning ühistegutsemise võimalusi.

31. jaanuar – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsustas ennetada üleliidulist referendumit Nõukogude Liidu säilimise küsimuses ja korraldada 3. märtsil 1991 referendum küsimusega: Kas Teie tahate Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist?

Veebruar

9. veebruar – Leedus toimus iseseisvusreferendum, poolt oli 90,5% hääletajatest.

11. veebruarmoodustati Eesti Vabariigi Valitsuse haldusreformi komitee.

16. veebruar – Paikuse Politseikooli lõpetasid esimesed 100 nooremametnikku.

Paikuse politseikooli õpilased treeningul. Risto Kasemäe. Politseikooli rajamine 1990-1991. Tallinn: Olion, 2007.

Paikuse politseikooli õpilased treeningul. Risto Kasemäe. Politseikooli rajamine 1990-1991. Tallinn: Olion, 2007.

Läbirääkimised Islandi valitsuse delegatsiooniga. Edgar Savisaar. Peaminister. Eesti lähiajalugu 1990-1992. Tartu: Kleio, 2004.

Läbirääkimised Islandi valitsuse delegatsiooniga. Edgar Savisaar. Peaminister. Eesti lähiajalugu 1990-1992. Tartu: Kleio, 2004.

21. veebruar – Islandi peaminister Steingrímur Hermannsson ja Eesti peaminister Edgar Savisaar allkirjastasid avalduse, mille kohaselt Islandist sai Nõukogude Liidu ja Balti riikide vaheliste läbirääkimiste vahendaja.Läbirääkimised Islandi valitsuse delegatsiooniga.
Ühisdeklaratsiooni allakirjutamine Islandi peaministrigaÜhisdeklaratsiooni alla kirjutamine Islandi peaministri Steingrimur Hermanssoniga. Edgar Savisaar. Peaminister. Eesti lähiajalugu 1990-1992. Tartu: Kleio, 2004.

24. veebruar – Eestis tähistati taas riiklikult Eesti Vabariigi aastapäeva. Toimus pidulik lipuheiskamise tseremoonia Toompeal ja aktus Estonia kontserdisaalis, Metsakalmistul avaldati austust Konstantin Pätsile. Tagasihoidlik paraad toimus Remniku õppekeskuses, korraldajaks õppekeskuse ülem Johan Saar.Eesti Vabariigi aastapäeva paraad Remniku Õppekeskuses
Eesti Vabariigi aastapäeva paraad Remniku Õppekeskuses.
Johan Saar. Tervituseks – valvel! Tallinn: Eesti Piirivalve Ohvitseride Kogu, 2004.

26. veebruar–1. märts – Kopenhaagenis toimus Põhjamaade Nõukogu aastaistung,
millel osalesid ka Balti riikide juhid.

Meeleolud neil päevil ajakirjanduses.

Ajaleht "Esmaspäev"
Ajaleht “Esmaspäev”.

Märts

1. märts – jõustus Eesti politseiseadus, miilitsa asemel asus tööle politsei.

Miilitsaauto ülevärvimine politseiautoks. Eesti Politsei 90 = Estonian Police 90. Tallinn : Politseiamet, 2008.

Miilitsaauto ülevärvimine politseiautoks. Eesti Politsei 90 = Estonian Police 90. Tallinn : Politseiamet, 2008.

3. märts – Eestis ja Lätis toimusid iseseisvusreferendumid (Eesti Vabariigi Ülemnõukogu avaldus; Tulemuste kinnitamine). Eestis osales referendumil 82,86% valimisõiguslikest kodanikest, 77,83% hääletanutest oli Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamise poolt. Lätis osales 87,56% hääleõiguslikest kodanikest, iseseisvuse poolt hääletas 73,68%.

Iseseisvusreferendumi hääletus. Tiit Made. Eestlaste vabanemise tee : 1985-1994. Tallinn : 20. Augusti Klubi, 2015.

Iseseisvusreferendumi hääletus. Tiit Made. Eestlaste vabanemise tee : 1985-1994. Tallinn : 20. Augusti Klubi, 2015.

11. märts – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu otsuse, et Eesti
ei osale 17. märtsil NSV Liidu referendumil.

11. märts – Kopenhaagenis kirjutasid Eesti välisminister Lennart Meri ja Taani välisminister Uffe Ellemann-Jensen alla kokkuleppele, mis nägi ette diplomaatiliste suhete sisseseadmise niipea, kui olukord seda võimaldab.

16. märts – toimus Eesti Kongressi IV istungjärk. Võeti vastu otsus hakata välja andma Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistusi.

22. märts – Jurmalas kohtusid Balti Riikide Nõukogu liikmed (Arnold Rüütel, Anatolijs Gorbunovs, Vytautas Landsbergis) taotlemaks rahvusvahelise konverentsi organiseerimist Balti kriisi lahendamiseks. Võeti vastu pöördumine Euroopa Julgeoleku- ja Koostöönõupidamises osalevate riikide poole.

27. märts – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu moodustas rahareformi komitee.

29. märts – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel ja välisminister Lennart Meri kohtusid Washingtonis USA presidendi George Bushiga.

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel ja välisminister Lennart Meri kohtusid Washingtonis USA presidendi George Bushiga

Arnold Rüütli ja Lennart Meri kohtumine Ameerika Ühendriikide presidendi George W. Bushiga. Foto: Riigiarhiiv/Tarmo Vahter. Tarmo Vahter. Vaba riigi tulek : 1991. kuus otsustavat kuud. Tallinn : Eesti Ekspress, 2011.

29. ja 31. märts – taas tähistati suurt reedet ja lihavõttepühi.

Aprill

8. aprill – valitsuse määrusega moodustati Eesti Riiklik Piirikaitseamet.

Noorte piirikaitsjate vastuvõtt Eesti-Läti piiril. Henn Karits, Aadu Jõgiaas. Leegitseval piiril. Varipiirist ja sidesõjast vabaduseni 1990-1991. Tallinn: Eesti Kodukaitse Ajaloo Selts, 2012.

Noorte piirikaitsjate vastuvõtt Eesti-Läti piiril. Henn Karits, Aadu Jõgiaas. Leegitseval piiril. Varipiirist ja sidesõjast vabaduseni 1990-1991. Tallinn: Eesti Kodukaitse Ajaloo Selts, 2012.

11. aprill – Eesti Komitee esitas koostööpakkumise Rahvarindele luua Ülemnõukogu ja Eesti Komitee asemel üleminekuperioodi esinduskogu.

13.-14. aprill – Tallinnas toimus Rahvarinde III kongress, kus võeti vastu resolutsioon „Üleminekuperioodi lõpetamise eeldused“ ja tehti avaldus „Iseseisvusjõudude ühtsusest“.

15. aprill – Tallinnas toimus Eesti ja NSV Liidu delegatsioonide kohtumine, kus pandi paika läbirääkimiste graafik, teemad ja töögruppide koosseis. Eesti delegatsioon juht oli Ülo Nugis.

Eesti ja NSV Liidu ametliku delegatsiooni kohtumine

15. aprillil algas Eesti ja NSV Liidu ametliku delegatsiooni kohtumine. Foto: Peeter Raidla.

15. aprillil algas Eesti ja NSV Liidu ametliku delegatsiooni kohtumine. Foto: Peeter Raidla. Rahva Hääl, 16. apr. 1991.

15. aprill – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu pensioniseaduse.

25. aprill – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega moodustati Parlamentidevahelise Liidu (IPU) Eesti grupp.

Meenutus olmetasandilt – riiklikult kehtestatud hinnad.

Riiklikult kehtestatud hinnad. Tarmo Vahter. Vaba riigi tulek: 1991. Kuus otsustavat kuud. Tallinn: Eesti Ekspress, 2011.

Riiklikult kehtestatud hinnad. Tarmo Vahter. Vaba riigi tulek: 1991. Kuus otsustavat kuud. Tallinn: Eesti Ekspress, 2011.

Mai

7.–8. mai – Eesti peaminister Edgar Savisaar, Läti peaminister Ivars Godmanis ja Leedu Vabariigi Ülemnõukogu esimees Vytautas Landsbergis kohtusid Washingtonis Ameerika Ühendriikide presidendi George W. Bushi, riigisekretäri James Bakeri ning Kongressi Euroopa julgeoleku- ja koostöökomisjoni liikmetega.

Balti riikide juhtide kohtumine Ameerika Ühendriikide presidendi George W. Bushiga Washingtonis. Vaba riigi tulek : 1991. kuus otsustavat kuud. Tallinn: Eesti Ekspress, 2011.

Balti riikide juhtide kohtumine Ameerika Ühendriikide presidendi George W. Bushiga Washingtonis. Vaba riigi tulek : 1991. kuus otsustavat kuud. Tallinn: Eesti Ekspress, 2011.

8. mai – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu otsuse omandireformi aluste seaduse kontseptsiooni ajalehtedes „Rahva Hääl“ ja „Sovetskaja Estonia“ rahvaaruteluks avaldamise kohta. Ilmus ajalehtedes 15. mail.

9. mai – president Konstantin Pätsi Tahkurannas asuva ausamba bareljeefi all plahvatas lõhkelaeng.

Eesti Vabariigi presidendi Konstantin Pätsi ausammas Tahkurannas, lõhutud 1991. aasta mais. Mart Laar, Urmas, Ott, Sirje Endre. Teine Eesti : Eesti iseseisvuse taassünd 1986-1991. Tallinn: SE & JS, 1996.

Eesti Vabariigi presidendi Konstantin Pätsi ausammas Tahkurannas, lõhutud 1991. aasta mais. Mart Laar, Urmas, Ott, Sirje Endre. Teine Eesti : Eesti iseseisvuse taassünd 1986-1991. Tallinn: SE & JS, 1996.

19. ja 21. mai – NSV Liidu erimiilitsaüksused ründasid Luhamaa ja Murati piiripunkti
Balti Riikide Nõukogu võttis vastu pöördumise maailma maade parlamentide, valitsuste ja rahvaste poole seoses rünnakutega piiripunktidele.

Rahva Hääl, 26. mai 1991.

Rahva Hääl, 26. mai 1991.

Juuni

4. juuni – toimus rünnak Luhamaa piiripunktile.

13. juuni – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu omandireformi aluste seaduse, et tagastada õigusvastaselt võõrandatud vara.

14. juuni – NSV Liidu miilitsa eriüksused ründasid Ikla piiripunkti.

Ikla piiripunkti ründamine 14. juunil. Vaba riigi tulek : 1991. kuus otsustavat kuud. Tallinn: Eesti Ekspress, 2011.

Ikla piiripunkt pärast rünnakut 14. juunil. Vaba riigi tulek : 1991. kuus otsustavat kuud. Tallinn: Eesti Ekspress, 2011.

18. juuni – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 26 liikme avaldus valitsuse esimehe Edgar Savisaare ametist vabastamise küsimuses. Avaldust otsustati arutada sügisel. Valitsuskriis leidis ajakirjanduses laialdast käsitlemist. PDF (1,48 kiB)

19. juuni – Eri Klasi eestvedamisel asutati Eesti Rahvuskultuuri Fond.

Ülevaate koostas Eesti Rahvusraamatukogu.

Kontakt

Merje Meisalu
631 6300
merje.meisalu@riigikogu.ee