Riigikogu

NATO erioperatsioonide üksus testis Eestis võimet

Riigikaitsekomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul on erioperatsioonide võimekus kiirelt arenev komponent NATO ühisõppustel, millele andis oma panuse ka äsja Eestis lõppenud staabiharjutus.

„NATO tasandil erioperatsioonide üksuste ja võimekuste kokkuharjutamine on liitlastele suhteliselt uus kogemus,“ tõdes Mihkelson ning lisas: „Pärnus toimunud õppus oli esimene staabiharjutus, mis toimus väljaspool eriopratsioonide keskuse kodubaasi Belgias.“

Mihkelsoni sõnul näitab NATO erioperatsioonide keskuse staabiõppuse läbiviimine Pärnus Eesti kõrget vastuvõtuvõimekust.

NATO eriüksustel on kaasaegses sõjapidamises kriiside kiirel lahendamisel kanda võtmeroll, toetades samas konventsionaalseid võimekusi nagu maa-, mere- ja õhuvägi.

Pärnumaal Eametsas toimusid 20. kuni 27. aprillini NATO erioperatsioonide õppused. Erioperatsioonide väejuhatuse ülem on kindralleitnant Brad Webb, kes viibis Pärnus ka isiklikult kohal.

See oli esimene kord, kui sedalaadi õppus viidi läbi väljaspool Monsi Belgiat, kus asub NATO erioperatsioonide väejuhatuse staap ja kus teenivad ka Eesti eriüksuslased. Õppuse ettevalmistamise ja sujuva läbiviimise tagasid kaitseväe erioperatsioonide väejuhatus ja toetuse väejuhatus.

Fotod külalispäevalt.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
T: 631 6356; 51 53 903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee

 

Karilaid sai riigikaitsekomisjoni liikmeks

Samuti kinnitati Andrei Novikovi lahkumine väliskomisjoni liikme kohalt ning asumine majanduskomisjoni liikme kohale ja Vladimir Velmani lahkumine riigikaitsekomisjoni liikme kohalt ning asumine väliskomisjoni liikme kohale.

Riigikogu pressiteenistus

Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837

gunnar.paal@riigikogu.ee

 

Maaeluminister Urmas Kruuse vastas arupärimisele seakasvatusprobleemide kohta

Riigikogu ees andis ametivande asendusliige Jaanus Karilaid, kes asus ametisse seoses Riigikogu liikme Kalev Kallo tagasiastumisega.

Maaeluminister Urmas Kruuse vastas Riigikogu liikmete Külliki Kübarsepa, Andres Herkeli, Monika Haukanõmme, Krista Aru, Andres Ammase, Artur Talviku ja Ain Lutsepa 13. aprillil esitatud arupärimisele Kehtna vallale pandud kohustuse kohta pidada sigu (nr 1).

Arupärijad soovisid teada, milliseid samme minister astub, et toetada Kehtna valda tema taotluses saada asendustäitmisega seotud kulude katteks tuge valitsuse reservist või mõnest muust allikast.

Kruuse sõnul on teadaolevalt Eestis esimest korda tekkinud olukord, kus pärast ettevõttele ajutise pankrotihalduri määramist ei suuda ajutine pankrotihaldur ettevõtja loomi üleval pidada ning Veterinaar- ja Toiduamet on olukorras, kus tegelikult loomade elu ja tervis on ohus. Kindel see, et sellises olukorras kõige kiiremini saab reageerida kohaliku omavalitsuse üksus, kes tunneb ka kõige paremini kohaliku omavalitsuse olusid.

„Kuna selline juhtum on Eestis esmakordne ning seetõttu puudub sellekohane praktika, siis tõesti kaalume osaühing Rey Seakasvatuse juhtumi valguses seaduse muutmist,“ ütles Kruuse.

„Kui rääkida seadusandlikust muudatusest, siis peame koostööd tegema ka teiste ministeeriumidega, sest üks osa puudutab ka äriseadustikku.“ Kruuse lisas, et kui me toome sinna juurde pankrotimenetluse, siis on selge see, et me peaksime tulevikus viima seadused omavahel kooskõlla vältimaks selliseid juhtumeid.

Kruuse on seda meelt, et see kulutatud raha tuleb kohalikule omavalitsusele tagasi maksta. „Ministrina olen olnud veel tänaseni seisukohal, et enne, kui ei ole sada protsenti selge, et võimalik uus omanik – või pankrotimenetluse käigus tekkiv uus omanik – ei võta vastutust enda kanda, ja see raha ei laeku järgmise protsessi käigus, siis teen ettepaneku valitsusele maksta välja kulutatud summa reservfondist,“ selgitas Kruuse.

Vabas mikrofonis võttis sõna Mihhail Stalnuhhin.

Fotod: http://fotoalbum.riigikogu.ee/v/Riigikogu/XIII+Riigikogu/27042015/

Riigikogu pressiteenistus

Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837

gunnar.paal@riigikogu.ee

 

Menetlusse võeti eelnõud Riigikogu kolme erikomisjoni moodustamise kohta

Valitsuse 27. aprillil algatatud kindlustustegevuse seaduse eelnõu (8 SE) reguleerib kindlustustegevust ja kindlustusvahendust. Eelnõu eesmärk on tagada, et Eestis asutatud kindlustusandja on maksejõuline, jätkusuutlik, hästi juhitud ja oma tegevuses läbipaistev ning rakendatavad järelevalvemehhanismid aitavad kaitsta kliendi huve. Uus seadus tagab kindlustusvahendajate teenuse ühtlasema taseme ja kliendi huvidest lähtuva tegutsemise. Eelnõu täpsustab kohustusliku teabe sisu, mille kindlustusvahendaja peab kliendile enne kindlustuslepingu sõlmimist avaldama. Enne teenuse osutamist peab kindlustusvahendaja avaldama oma täpse rolli – kas tegu on kindlustusandja või kliendi esindajaga. Kindlustuslepingute vahendamisel peavad senisest rohkem informatsiooni avaldama nii enda kui vahendava kindlustuslepingu kohta ka need isikud, kelle jaoks kindlustuslepingute vahendamine ei ole põhitöö, nt reisiettevõtjad. Uue seaduse loomise ajendiks on Euroopa Liidu kindlustusjärelevalve reform. Tehtavad kindlustusvaldkonna muudatused on osaliselt sarnased pangandussektoris juba varem vastu võetud reeglitega. Eelnõuga lahendatakse kehtiva seaduse rakendamisel ilmnenud puudused. Kehtiv seadus on aastast 2004. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Põhiseaduskomisjoni 27. aprillil esitatud Riigikogu otsuse “Riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamine” eelnõu (9 OE). Eelnõu näeb ette moodustada erikomisjon, mille koosseisu kuuluvad Jaak Aaviksoo, asendusliige Andres Metsoja, Andres Ammas, asendusliige Küllike Kübarsepp, Kristjan Kõljalg, asendusliige Meelis Mälberg, Henn Põlluaas, asendusliige Martin Helme, Mihhail Stalnuhhin, asendusliige Tarmo Tamm ja Tanel Talve, asendusliige Kalvi Kõva. Erikomisjoni eesmärk on tagada Riigikogu ning Riigikontrolli koostöös kontroll valitsuse üle riigieelarve täitmise ning riigi vara ja riigieelarve vahendite säästliku, tõhusa, mõjusa ja õiguspärase kasutamise osas. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Põhiseaduskomisjoni 27. aprillil esitatud Riigikogu otsuse “Korruptsioonivastase erikomisjoni moodustamine” eelnõu (10 OE). Eelnõu näeb ette moodustada erikomisjon, mille koosseisu kuuluvad Raivo Aeg, asendusliige Kalle Muuli, Ants Laaneots, asendusliige Johannes Kert, Lauri Laasi, asendusliige Kersti Sarapuu, Jaanus Marrandi, asendusliige Helmen Kütt, Raivo Põldaru, asendusliige Arno Sild ja Artur Talvik, asendusliige Jüri Adams. Erikomisjon moodustatakse korruptsioonivastasest seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ja teostab parlamentaarset järelevalvet korruptsioonivastaste meetmete rakendamise üle. Tulenevalt seadusest arutab erikomisjon omal algatusel ametiisikute võimalikke korruptsioonijuhtumeid ja annab nende kohta hinnanguid. Samuti teostab järelevalvet Riigikogu liikmete tegevuspiirangutest kinnipidamise üle, kontrollib oma pädevuse piires huvide deklaratsioone ning teavitab Riigikogu ja avalikkust tema pädevuses oleva korruptsioonivastase tegevuse tulemustest. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Põhiseaduskomisjoni 27. aprillil esitatud Riigikogu otsuse “Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamine” eelnõu (11 OE). Eelnõu näeb ette moodustada erikomisjon, mille koosseisu kuuluvad Krista Aru, asendusliige Andres Herkel, Uno Kaskpeit, asendusliige Henn Põlluaas, Martin Kukk, asendusliige Kalle Laanet, Erki Savisaar, asendusliige  Aadu Must, Ken-Marti Vaher, asendusliige Mart Nutt ja Hardi Volmer, asendusliige Andres Anvelt. Erikomisjon teostab järelevalvet täidesaatva riigivõimu asutuste üle julgeolekuasutuste ja jälitusametkondade tegevusega, sealhulgas põhiõiguste tagamisega ja julgeolekuasutuste ning jälitusametkondade töö tõhususega, samuti nende üle teostatava järelevalvega seonduvates küsimustes. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus

Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837

gunnar.paal@riigikogu.ee

Kultuurikomisjon ootab arvamusi kultuuripoliitika põhialuste rakendamise kohta

„Teeme ettevalmistusi kultuuripoliitika põhialuste rakendamise aruteluks Riigikogus. Küsime loomeliitudelt ja huvigruppidelt, kuidas on riigil õnnestunud Kultuur 2020 elluviimist alustada ning kas nende valdkonnas tehtu vastab kultuuripoliitika põhialustes võetud suundadele,“ ütles kultuurikomisjoni esimees Laine Randjärv.

Randjärv lisas, et kõik asjast huvitatud organisatsioonid arhitektuuri, disaini, etenduskunstide, filmikunsti, helikunsti, kirjanduse ja kirjastamise, kujutava kunsti, kultuuriajakirjanduse ja meedia, kultuurilise mitmekesisuse, muinsuskaitse, muuseumide, raamatukogude ning rahvakultuuri valdkonnast on oodatud ka omal initsiatiivil saatma kirjaliku arvamuse kultuurikomisjonile.

Riigikogu kiitis 12. veebruaril 2014 heaks „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020,“ mille põhjal langetatakse kultuurivaldkonna riiklikud otsused aastani 2020. Riiklik kultuuripoliitika lähtub Eesti põhiseaduslikust sihist tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade.

Otsuse kohaselt esitab valitsus Riigikogule ettekande kultuuripoliitika põhialuste elluviimise kohta alates 2015. aastast igal aastal Riigikogu täiskogu kevadistungjärgu jooksul.

Kultuurikomisjon arutab ühendustelt saadud arvamusi ja ettepanekuid kultuuriminister Indrek Saarega 25. mail. Minister teeb ettekande kultuuripoliitika põhialuste rakendamise kohta Riigikogu täiskogus juuni alguses.

 

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Keskkonnakomisjon kohtus keskkonnaministriga

Keskkonnaminister andis ülevaate Keskkonnaministeeriumis ettevalmistatavatest eelnõudest, mis on kavandatud esitada Riigikogule 2015. aastal. Istungil toimus arutelu, mille käigus komisjoni liikmed said ülevaate menetlusse jõudvate eelnõude taustast ja muudatuste vajadustest ning nad küsisid juurde mitmeid täpsustavaid küsimusi. Küsimustele vastasid minister Marko Pomerants ja Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna juhataja Eda Pärtel.

EKRE fraktsioon esitas ERR nõukogu liikme kandidaadiks Martin Helme

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon esitas Riigikogu Kultuurikomisjonile oma kandidaadid Rahvusooperi, Rahvusraamatukogu ja Rahvusringhäälingu nõukogudesse. Rahvusooperisse esitati Mart Helme, Rahvusraamatukokku Henn Põlluaas ja Rahvusringhäälingusse Martin Helme. Vastavalt seadusele esitab Riigikogu Rahvusooperi nõukogusse kolm Riigikogu liiget, Rahvusraamatukogu nõukogusse kolm liiget ning Rahvusringhäälingusse ühe esindaja igast fraktsioonist.

Martin Helme on EKRE fraktsiooni esimees ja EKRE aseesimees

Riigikaitsekomisjoni liikmed osalevad NATO Erioperatsioonide väejuhatuse ülema kutsel õppuse “Trident Jaguar 2015″ külalistepäeval Pärnu lennujaamas

Riigikogu eelinfo esmaspäevaks, 27. aprilliks

Kell 15 – täiskogu istung

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Maaeluminister Urmas Kruuse vastab Riigikogu liikmete esitatud arupärimisele Kehtna vallale pandud kohustuse kohta pidada sigu.

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Kell 11 – komisjonide istungid

keskkonnakomisjonis - kohtumine keskkonnaminister Marko Pomerantsiga, ülevaade keskkonnaministeeriumi tööplaanidest;

kultuurikomisjonis – põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja kutseõppeasutuse seaduse muutmise seadus (1 SE); täiskasvanute koolituse seaduse täiendamise eelnõu ettevalmistamine; kultuuripoliitika põhialused aastani 2020 rakendamisest; kultuurikomisjoni esindajate nimetamine Balti Assamblee delegatsiooni;

maaelukomisjonis – kohtumine maaeluminister Urmas Kruusega, põllumajandusministeeriumi tööplaanid, OÜ Rey seakasvatusega seotud probleemid, loomade hooldamine kaitseväeteenistuses viibimise ajal (ruum L332);

majanduskomisjonis – Eesti seisukohtade arutelu EL-i teatise „Ülemaailmne partnerlus vaesuse kaotamiseks ja kestlikuks arenguks pärast 2015. aastat“ osas, arvamuse andmine väliskomisjonile; Eesti Arengufondi nõukogust; Balti Assamblee Eesti delegatsiooni liikmekandidaatide arutelu; majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi õigusloome plaanide tutvustus, kutsutud majandus- ja taristuminister Kristen Michal;

rahanduskomisjonis – kohtumine maksu- ja tolliameti peadirektori Marek Helmiga (ruum L241);

riigikaitsekomisjonis – riigikaitse lai käsitlus, kutsutud julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektori asetäitja Kristjan Prikk; riigikaitsekomisjoni esindaja määramine kaitsetööstusnõukogusse;

sotsiaalkomisjonis – EL-i teatis „Vaesuse kaotamise ja säästva arengu ülemaailmne partnerlus pärast 2015. aastat“, arvamuse andmine väliskomisjonile, kutsutud välisministeeriumi esindaja; Balti Assamblee Eesti delegatsiooni liikmete esitamine;

õiguskomisjonis – arvamus Riigikogu põhiseaduskomisjonile karistusseadustiku § 141 kooskõlast põhiseadusega; kollektiivne pöördumine iseseisva piirivalve taastamise asjus, kutsutud viitseadmiral reservis Tarmo Kõuts; Balti Assamblee delegatsiooni liikmete nimetamine õiguskomisjonist; kohtute haldamise nõukoja liikmete nimetamine;

Sündmused

Kell 15 - riigikaitsekomisjoni liikmed osalevad NATO erioperatsioonide väejuhatuse ülema kutsel õppuse “Trident Jaguar” külalistepäeval (Pärnu lennujaamas).

Välislähetused

27.-28. aprill
Väliskomisjoni esimees Hannes Hanso osaleb Põhja- ja Baltimaade väliskomisjonide esimeeste kohtumisel Norras.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
T: 631 6356; 51 53 903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Hannes Hanso kohtub Põhja- ja Baltimaade kolleegidega Teravmägedel

Tegemist on Riigikogu uue kooseisu väliskomisjoni esimehe esimese välisvisiidiga, kus ta kohtub oma kolleegidega Lätist, Leedust, Taanist, Rootsist, Norrast, Soomest ja Islandilt.

Osalejad arutavad olukorda Venemaal ja Ukrainas. „Euroopa ühtsuse säilitamine Venemaa küsimuses on põhimõttelise tähtsusega,“ ütles Hanso. „Ukrainal, nagu igal teisel suveräänsel riigil, on õigus territoriaalsele puutumatusele ja selle rikkumine ei saa jääda sanktsioneerimata.“

Hanso sõnul on Ukraina rahval võõrandamatu õigus ise oma valikuid teha ning kellelgi ei ole õigust seda riiki nende valikute tegemisel survestada. „Kui Ukraina soovib jätkata Euroopa integratsiooni teed ning selleks vajalikke reforme ellu viia, siis on selge, et meie neid selles toetame,“ sõnas Hanso.

Kohtumisel tulevad arutlusele ka erinevad Arktikaga seotud küsimused alates loodusvarade kasutamisest kuni poliitilise ja majandusliku arenguni.

Hanso sõnul võib Arktikast saada maailma järgmine geopoliitiline võitlustander, kus põrkuvad erinevate riikide strateegilised huvid. „Paraku näeme täna üha rohkem märke sellest, et Arktika regioonis toimub Venemaa militaarkohaloleku aktiivne suurendamine. Seda tendentsi ei saa kuidagi soovitavaks pidada. Usun, et seda seisukohta jagavad kõik Balti ja Põhjamaade kolleegid,“ lisas Hanso.

Eraldi käsitletakse kohtumisel Põhja- ja Baltimaadest pärit radikaliseerunud välisvõitlejate teemat. „See on teema, mis tekitab mitmeid seadusandlikke küsimusi, mida peame ka Eestis lahendama asuma,“ ütles väliskomisjoni esimees.

ÜRO värske raporti järgi on kodumaalt Al-Qaida, Islamiriigi ja muude rühmituste ridadesse võitlema läinute arv tõusnud üle 25 000, paraku on nende hulgas ka inimesi siinsest regioonist.

Põhja- ja Baltimaade parlamentide väliskomisjonide esimeeste kohtumised toimuvad regulaarselt kaks korda aastas. Eelmine kohtumine toimus eelmise aasta sügisel Leedus Trakais. Seekord on eesistuja rollis Norra parlament, kes kutsus külalised Põhja-Jäämere saarestikus asuvasse Svalbardi.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
T: 631 6356; 51 53 903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee