Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu korraldab koroonaviiruse leviku tõkestamiseks töö ümber

Riigikogu juhatus otsustas nõupidamisel fraktsioonide esindajatega, et Riigikogu lahendab 1. maini vaid ajakriitilisi küsimusi.  

Vanematekogu teeb Riigikogule ettepaneku muuta kuni eriolukorra lõpuni igal esmaspäevasel istungil täiskogu töö ajagraafikut selliselt, et täiskogu istung toimub üksnes esmaspäeviti ja infotund kolmapäeviti. Avalikkus ja meedia saavad istungeid jälgida veebiülekandena.

Riigikogu komisjonid kogunevad ainult esmaspäeviti, vältimatu vajaduse korral sagedamini. Komisjonide istungitele kutsutakse külalisi vastavalt vajadusele ning eelistatud on külaliste osalemine videosilla vahendusel.

Riigikogu liikmete kõik välislähetused on tühistatud, lähetuse vältimatu vajaduse otsustab Riigikogu juhatus. Riigikogu liikmetel on tungivalt soovitatud mitte reisida välismaale ning siseriiklike kohtumiste puhul püüda vältida kokkusaamisi Toompea lossis.

Ajutiselt on piiranud nende inimeste sissepääs Toompea lossikompleksi, kelle külastused ei ole otseselt seotud Riigikogu tööga. Toompea lossi külastamine ekskursioonideks, näituste külastamiseks ja istungite jälgimiseks on keelatud.

Palume kõigil ajakirjanikel Riigikogu töö kajastamisel eelistada kaugtöö võimalusi ning Riigikogu liikmetelt kommentaaride saamiseks eelistada telefoniintervjuud. Fotode ja videomaterjali saamiseks palume pöörduda Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna poole.

Lisaks tegi vanematekogu põhiseaduskomisjonile ülesandeks töötada välja regulatsioon, mis võimaldaks eriolukorras komisjonide istungite korraldamist elektrooniliste sidevahendite vahendusel.

Tegemist on ajutiste piirangutega. Jälgime olukorra arengut ja informeerime teid uutest otsustest.

Olukorra hindamiseks ja edasiste tegevuste arutamiseks koguneb vanematekogu regulaarselt eeldatavalt kolmapäeviti kell 9.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
[email protected] 
Päringud: [email protected]

Tanel Kiik: tervishoidu tuleb arendada sama solidaarselt kui riigikaitset

„Solidaarse tervishoiusüsteemi tugevdamisele pole ühtegi toimivat alternatiivi. Viimasel ajal jõuliselt turundatud eraravikindlustus ei ole mingi imerohi. Ma loodan, et me ei hakka kunagi laiapindse riigikaitse arendamise asemel tõsimeeli arutama inimestele hoopis erakindlustuse pakkumist,“ rõhutas Kiik. Tänase süsteemi peamine tugevus on Kiige sõnul see, et inimesed saavad raviteenuseid ja abi vajaduspõhiselt, mitte sõltuvalt oma rahakoti suurusest.

„Tervishoid on inimõigus, mis ei tohi kunagi muutuda jõukate privileegiks. Eraravikindlustuse laialdane levik paraku süvendab ebavõrdsust arstiabi kättesaadavuse osas ning tähendab, et raviteenusele saamise kiirus sõltub kindlustuse olemasolust, mitte patsiendi vajadustest. Riigi roll ja kohustus on tagada solidaarse tervishoiusüsteemi toimimine,“ rääkis Kiik.

Endine sotsiaalminister ning tervise-  ja tööminister tõi välja, et Eestis moodustab juba praegu  inimeste omaosalus tervishoiuteenuste eest tasumisel üle 20% tervishoiu kogukuludest. Praeguse olukorra jätkudes peavad inimesed üha suurema osa maksma omast taskust, mistõttu vajab tervishoiu rahastamine süsteemset muutust.

“Peame koos tervishoiu rahastamise reformiga jõudma ka ravikindlustuse laiendamiseni kõigile ehk universaalse ravikindlustuseni,” lisas Kiik. 

Riigikogu sai vastused kolmele arupärimisele

Justiitsminister Kalle Laanet vastas Riigikogu liikmete Varro Vooglaiu ja Kalle Grünthali esitatud arupärimisele toimingupiiranguga seonduvate probleemide kohta (nr 320).

Arupärijad esitasid ministrile kaks küsimust. Esiteks, kas te tunnistate, et toimingupiiranguga seonduvad probleemid on tõsised ning vajavad õigusriigi põhimõtte tagamiseks viivitamatut tähelepanu. Ja teiseks, kui vastus eelmisele küsimusele on jaatav, siis kas Justiitsministeeriumil on plaan kõnealuse probleemi kõrvaldamiseks või leevendamiseks?

Laanet selgitas, et korruptsioonivastase seaduse eesmärk on ennekõike ennetada korruptsiooni ning tagada avaliku ülesande aus ja erapooletu täitmine. „Kuid korruptsioonivastase seaduse karistusõiguslikus kontekstis rakendamisel on tõesti ette tulnud mõningaid laiast tõlgendamisest tulenevaid probleeme, mis vajavad tõsist tähelepanu,“ nentis Laanet. Ta märkis, et kehtiva korruptsioonivastase seaduse avatus ning võimalikult paindlik regulatsioon, mis ühelt poolt on aidanud vältida niinimetatud jokk-skeeme ning teisalt pannud seaduse rakendajatele vastutuse olukordi hinnata ning kohustuse sobivaid korruptsiooni ennetamise vahendeid leida. „Hetkel ei ole märke, et valitud suund oleks väär,“ ütles minister.

Laanet tunnistas, et seaduse rakendamisel on aga kerkinud hulganisti küsimusi, mida on seni lahendatud jooksvalt Justiitsministeeriumi pakutavate juhiste ja koolituste kaudu. „Ma olen isiklikult õiguskantsleriga selle aasta jooksul üsna mitmeid kordi kohtunud. Oleme arutanud ka, kuidas oleks võimalik paremat õigusselgust luua just nimelt sellesama toimingupiirangu rikkumisega seoses,“ ütles Laanet. „Konkreetset seaduse sätet, seda kokku kirjutatud veel hetkel ei ole.“

Laaneti sõnul näeb valitsuse tegevusprogramm ette, et aasta lõpu tähtajaga  korruptsioonivastase seaduse analüüsi toimingupiirangu rikkumisega seonduva regulatsiooni täpsustamiseks.

„Sellegipoolest peab jääma toimingupiiranguga hõlmatuks see, et kui otsuse või toimingu tegemisel esines ametiisiku või temaga seotud isiku oluline majanduslik või muu huvi, mis võis otsust või toimingut mõjutada,“ ütles minister. Eelnõuga soovime muuta toimingupiirangu regulatsiooni selgemaks ja kitsamaks, kuid mitte normaliseerida korruptsiooni üheski eluvaldkonnas.

„Iga korruptsioonijuhtumiga peaks ju olema ka väga selge, kes ühest või teisest toimingust kasu saab, kas materiaalset või moraalset kasu. Moraalset on muidugi ääretult keeruline hinnata, kuid alati on ju korruptsiooni üks element kasu saamine,“ ütles Laanet.

Laanet selgitas, et eelmisel nädalal algatatud teenistuslik järelevalve peab andma hinnangu, kuidas on prokuratuuri juhitud, kuidas on prokuratuuri areng läinud. „See peaks andma selle pildi, mille järgi me saaksime hinnata, milline see juhtimine ja kogu tegevus on olnud,“ ütles Laanet. Ta viitas asjaolule, et peale taasiseseisvumist ei ole kunagi sellist teenistuslikku järelevalvet prokuratuuris läbi viidud.

Laanet vastas veel arupärimisele Prokuratuuri ja Kaitsepolitseiameti tegevuse põhjendatuse (nr 528) kohta.

Riigikogu liikmete arupärimisele lemmikloomaregistri kohta (nr 594) vastas regionaalminister Madis Kallas.

Arupärijad võtsid menetlusest tagasi justiitsminister Kalle Laanetile esitatud arupärimised kassatsiooniõiguse piirangute (kaitsja nõuded) (nr 336) ja vaenu õhutamise kriminaliseerimise eelnõu (nr 503) kohta.

Vabas mikrofonis võtsid sõna Rain Epler ja Helmen Kütt.

.Istung lõppes kell 18.21.

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]

 

 

Kultuurikomisjon saatis Estonia juurdeehitust toetava eelnõu esimesele lugemisele

Kultuurikomisjoni esimees Heljo Pikhof märkis, et otsuse eelnõuga soovitakse tagant tõugata rahvusooper Estonia praeguse hoone juurdeehitust. „Soovime eelnõuga teha valitsusele ettepaneku lahendada looduskaitselised ja muinsuskaitsealased piirangud, mis praegu rahvusooper Estonia juurdeehituse rajamist takistavad,“ osutas Pikhof.

Riigikogu kinnitas 2021. aasta sügisel riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerea, kus üheks objektiks on rahvusooper Estonia juurdeehitus, mille rajamine on aga takerdunud.

„Kultuurikomisjon on Estonia juurdeehituse küsimust arutanud mitmel istungil, kus on osalenud kõik osapooled. Oleme saanud põhjaliku ülevaate teiste seas rahvusooper Estonia, Kultuuriministeeriumi, Tallinna linna ja Muinsuskaitseameti esindajatelt. Probleeme tuleb teadvustada ja nendega tegeleda, aga väga oluline on keskenduda lahendustele,“ toonitas Pikhof. „Kultuurikomisjoni eesmärk on, et riiklikult tähtsat kultuuriehitist õnnestuks lõpuks ometi rajama hakata. Juurdeehitus tooks kaasa suure muutuse Eesti muusika ja kultuuri jaoks, võimaldades teha rahvusvahelist koostööd.“

Komisjoni aseesimees Tõnis Lukas toonitas, et rahvusooper Estonia on üks meie kultuuri alustalasid ning hoone juurdeehitus annaks võimaluse teatril areneda ning publikut teenida ja harida. Rahvusvaheliste ooperi- ja balletietenduste jaoks vajaliku suurusega saal võimaldaks tuua lavale ka laiemat huvi tekitavaid teoseid ning võtta vastu tippkollektiivide külalisetendusi.

„Peame teadvustama, et rahvusooper Estonia juurdeehituse nimel peavad pingutama kõik osapooled, ka Tallinna linn, kes loodetavasti väärtustab rahvusooperi paiknemist just siin. Uus saal on suure kultuurilise tähendusega, aga edendab ka majandust ja turismi. Oluline on ehitada uus saal nii, et ei peaks katkestama teatri tööd liig pikaks ajaks, mis võiks tähendada kollektiivi lagunemist ja seega korvamatut kahju eesti kultuurile. Estonia ei ole ainult hoone, vaid ka loomingulised inimesed ja traditsioonid, ajaloolise teatri maine ja vaimne järjepidevus,“ rõhutas Lukas.

Istungil arutati, kas Estonia juurdeehituse puhul on riigi eriplaneeringu kaalumine võimalik. Kõlas Tallinna linna nägemus, et võimalik on edasi liikuda väiksema mahuga, kuid suurema mahuga planeeringuga edasi minemine oleks äärmiselt keeruline. Toodi välja, et suuremahulise projekti puhul oleks vaja kohaliku omavalitsuse detailplaneeringut, millele peaks aga eelnema looduskaitseliste- ja muinsuskaitseliste piirangute lahendamine. Edasi liikumiseks oodatakse ka muinsuskaitselisi eritingimusi. Estonia esindajad toonitasid, et kui rahvusvahelist ooperi- ja balletisaali ehitada ei saa, siis pole ehitust mõtet ette võtta.

Istungil osalesid Kultuuriministeeriumi nõunik kultuuriväärtuste asekantsleri ülesannetes Märt Volmer, õigus- ja haldusosakonna juhataja Merle Põld ning kultuuriväärtuste osakonna muinsuskaitsenõunik Reesi Sild; Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna juhataja Heddy Klasen; rahvusooper Estonia nõukogu esimees Ivari Ilja ja peadirektor Ott Maaten; Tallinna abilinnapea Madle Lippus ning Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja asetäitja Oliver Alver ja ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Carolin Pihlap.

Kultuurikomisjon otsustas saata rahvusooper Estonia juurdeehituse edendamise toetusrühma liikmete esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele rahvusooper Estonia juurdeehituse riigi eriplaneeringu algatamiseks“ eelnõu (369 OE) täiskogu istungile esimesele lugemisele 2. aprillil.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]

Riigikogu eelinfo teisipäevaks, 19. märtsiks

Kell 10 – täiskogu istung

Esimene lugemine – kolm eelnõu

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele langetada vähiravimite käibemaksumäära“ eelnõuga (277 OE) tehakse valitsusele ettepanek alandada vähktõve ja muude pahaloomuliste kasvajate raviks mõeldud ravimite käibemaksumäära viiele protsendile nii eraisikutele kui ka juriidilistele isikutele.

Isamaa fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele õpetajate töötingimuste parandamiseks“ eelnõuga (373 OE) tehakse ettepanek töötada hiljemalt 1. maiks välja õigusaktid, mis tagaks koalitsioonilepingus kokku lepitud õpetajate palga jõudmine 120 protsendini Eesti keskmisest palgast ning kehtestada alates 2025. aastast õpetajatele neljaastmeline karjäärimudel, mis on seotud nii töötasu tõusu kui ka koormusarvestuse ja lisatööülesannetega.

Keskkonnakomisjoni algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (393 SE) sätestatakse seaduses keskkonnamüra sihtväärtuse osas õigusselgus ja kõrvaldatakse probleemid selle praktikas rakendamisel. Muudatus aitab eelkõige kaasa uute ehitiste kavandamisele tiheasustusaladel. Seaduse täpsustamise eesmärk on vähendada valglinnastumisega kaasnevat keskkonnamõju ja võimaldada linnaelanikele tervislik elukeskkond. Ühtlasi on õiguskantsler on juhtinud tähelepanu, et atmosfääriõhu kaitse seadusest ei selgu üheselt, millisel juhul tuleb rakendada müra sihtväärtust. Sellest aga võib sõltuda, kas mõnda kohta saab planeerida näiteks elamuid või hooneid, milles on nii äri- kui eluruume.

Euroopa Keskkonnaameti andmetel  on Eestis kõrgetest keskkonnamüra tasemetest mõjutatud üle 300 000 inimese, mis tähendab, et iga viies Eesti elanik on täna negatiivselt mürast mõjutatud. Seletuskirjas märgitakse, et hinnanguliselt on 196 400 inimest Eestis mõjutatud pikaajalisest kõrgest öisest autoliikluse mürast. Müra sihtväärtustest lähtumine alade planeerimisel aitab tagada seda, et Eesti elanike mürast tingitud terviseriskid on ruumilisel planeerimisel minimeeritud.

Terviseminister Riina Sikkut esineb 2024. aasta ettekandega riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest.

Kell 14 – komisjonide istungid

Keskkonnakomisjoni ja sotsiaalkomisjoni ühisistungil – keskkonna mõjust tervisele, kutsutud TalTechi, Tartu Ülikooli, Sotsiaalministeeriumi ning Kliimaministeeriumi esindajad (Riigikogu konverentsisaal);

maaelukomisjonis Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti põllumajandustoetustest, kutsutud Tang OÜ juhatuse liige Tanel Tang, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajad; Kavandatava mootorsõidukimaksu mõjust põllumajandustootjatele, kutsutud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajad;

majanduskomisjonis – kollektiivse pöördumisest „Ilutulestiku laskmine ainult aastavahetusel!“, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Siseministeeriumi esindajad, Eesti Pürotehnikute Liidu juhatuse liikmed Eduard Tani ja Hannes Närep, Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja;

põhiseaduskomisjonis – Riigikogu valimise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (344 SE);

riigikaitsekomisjonis – Balti kaitsevööndist; kutsutud Kaitseministeeriumi esindajad;

väliskomisjoni väljasõiduistungil – kell 14.15: Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuse tegevusest ja Ukraina toetamisest, kutsutud Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuse juht Klen Jäärats (Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuses Tallinnas);

õiguskomisjonis karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu; politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (370 SE), kutsutud Riigikogu liige Kalle Grünthal ja Siseministeeriumi esindaja.

Sündmus

Kell 17.30 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb Rootsi saatkonna vastuvõtul.

Välislähetused

19.–22. märts
Riigikogu liige Maris Lauri osaleb kogunemisel Women Political Leaders Summit 2024 Ateenas Kreekas.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]

 

Erikomisjon arutab tervishoiuteenuste kvaliteeti

Riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimehe Urmas Reinsalu sõnul on arutelu eesmärgiks saada teada, kas riigiasutuste kehtestatud eesmärgid ja nõuded ning järelevalve ja arendustegevused aitavad tagada, et tervishoiuteenused oleks kvaliteetsed. Aruandes on kirjas, et riiklik tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise süsteem Riigikontrolli hinnangul ei toimi.

Kokkuvõttes seisab, et Sotsiaalministeerium ei ole süsteemi arendamisel võtnud juhtrolli, seadnud tervishoiuteenuse osutajatele asjakohaseid kvaliteedi eesmärke ning nõudeid ega andnud juhiseid nende järgimiseks, aga ka Terviseameti järelevalve kvaliteedi tagamise üle tervishoiuteenuse osutajate juures on olnud puudulik, sest kontrollitud on vaid kvaliteedi üksikuid aspekte vähestes asutustes. „See kõik suurendab riski, et inimesed ei saa alati ja igal pool Eestis parima võimaliku tasemega tervishoiuteenuseid,“ ütles Reinsalu.

Erikomisjoni istungile on kutsutud terviseminister Riina Sikkut, Terviseameti peadirektor Birgit Lao ja peadirektori asetäitja Ragnar Vaiknemets, Tervisekassa juhatuse esimees Rain Laane, juhatuse liige Maivi Parv, partnersuhete osakonna juhataja Marko Tähnas, ja ravikvaliteedi teenusejuht Marion Kalju, Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen, auditijuht Rauno Vinni, vanemaudiitor Ingrid Hindrikson ning audiitorid Pille Kuusepalu ja Thea Teinemaa.

Komisjoni avalik istung algab kell 13.15 ja seda saab jälgida veebiülekandes.

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Eleen Lindmaa
631 6456, 5551 4433
[email protected]
päringud: [email protected]

Riigikogus on näitus “Tallinn Ukraina kunstniku pilgu läbi”

Riigikogu esimees Lauri Hussar tunnustas arhitekti taustaga Ukraina kunstniku loomingut, kes sai tuntuks maalikunstnikuna ja arhitektuurimaastiku ületamatu meistrina.

„Venemaa agressiooni ajal on muutunud tihedamaks kultuurialased sidemed Eesti ja Ukraina vahel. Tänane näitus näitab ka pikaajalisi kunstialaseid sidemeid meie kahe rahva vahel,“ ütles Hussar. Ta lisas, et väljapandud töödes on värvikaid leide ja omapäraseid vaatenurki Tallinna arhitektuuri omapärast, mille vaatamine teeb südame soojaks.

Kunstniku Tallinna kollektsioonis on ligi 120 maali, millest 15 guašitööd on ka näitusel esindatud. Peale Tallinna avastamist oma loomingus 1950. aastate lõpus naasis Hõmõtš siia 1964. aastal.

1964. aasta „Tallinna“ sarjas avaldavad muljet ootamatud nurgad, julged värvid ja lakooniline joonistus. Hõmõtši loomingus on igal pool hämmastav vabadus ja originaalsus.

Arhitekti taustaga Hõmõtš (1928–2003) sai kuulsaks maalikunstnikuna ja arhitektuurimaastiku ületamatu meistrina. Kunstniku peamine maalisari on pühendatud Ukraina sakraalarhitektuurile, nagu näitus “Soborna Ukraina”. Suure osa Hõmõtši loomingulisest pärandist moodustavad tema “Euroopa tsükli” teosed  nagu sarjad “Tallinn”, “Riia”, “Vilnius”, “Helsingi”, “Bukarest”, “Krakow” ja teised.

Alates 1950. aastatest on muutumatu eduga toimunud üle 40 isikunäitusi Kiievis, Budapestis, New Yorgis, Helsingis ja Moskvas. 2018. aastal toimus arhitektuuri- ja ajalookaitsealas “Kõjivi Sofia” Balti riikide taasiseseisvumise 100. aastapäevale pühendatud näitus “Juri Hõmõtši TOPOS”. Nüüd eksponeeritakse tema loomingut esmakordselt Eestis.

Ukraina poolne näituse korraldaja on heategevusorganisatsioon Khymych Art Foundation koostöös patroonide Mõkola ja Anna Suškoga ning Suško Fondiga.

Näituste korraldajad Eesti poolt on Eesti Ukrainlaste Kongress ja Narva Meediaklubi MTÜ  ja Ukraina Eesti suursaatkond koostöös Riigikogu Kantseleiga.

Täna Toompea lossi III korruse galeriis kell 14 avatav näitus on vaatamiseks kuni 17. maini.

Fotod (Erik Peinar, Riigikogu Kantselei)

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]

Riigikogu eelinfo esmaspäevaks, 18. märtsiks

Kell 15 – täiskogu istung

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Riigikogu liikmete arupärimisele lemmikloomaregistri kohta (nr 594) vastab regionaalminister Madis Kallas.

Riigikogu liikmete arupärimistele toimingupiiranguga seonduvate probleemide (nr 320), kassatsiooniõiguse piirangute (kaitsja nõuded) (nr 336), vaenu õhutamise kriminaliseerimise eelnõu (nr 503) ning Prokuratuuri ja Kaitsepolitseiameti tegevuse põhjendatuse (nr 528) kohta vastab justiitsminister Kalle Laanet.

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Komisjonide istungid

Keskkonnakomisjonis – kell 11.10: arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile. Eesti seisukohad Euroopa Liidu määruse kohta, millega luuakse metsaseireraamistik – COM(2023) 728, kutsutud Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaagentuuri esindajad, Eesti Keskkonnaühenduste Koja esindaja MTÜ Päästame Eesti Metsad juhatuse liige Farištamo Eller, samuti Eesti Maaülikooli, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu, MTÜ Eesti Erametsaliidu, Riigimetsa Majandamise Keskuse esindajad (A. Rei nõupidamisruum);

kultuurikomisjonis – kell 11.10: Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele rahvusooper Estonia juurdeehituse riigi eriplaneeringu algatamiseks“ eelnõu (369 OE), kutsutud Kultuuriministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ja Tallinna linna esindajad ning Rahvusooper Estonia nõukogu esimees Ivari Ilja; Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele likvideerida ministeeriumide ja teiste valitsusasutuste kodulehtede venekeelsed versioonid“ eelnõu (365 OE), kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi, Riigikantselei ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad (ruum L332) ;

maaelukomisjonis – kell 11.10: kollektiivsest pöördumisest „Lõpetame kanade puurispidamise Eestis“, kutsutud pöördumise algatajate ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajad; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse koerte ja kasside heaolu ning nende jälgitavust (COM(2023) 769), kutsutud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajad;

majanduskomisjonis – kell 11.10: arvamuse andmine keskkonnakomisjonile. Riigikaitsekomisjoni algatatud elektroonilise side seaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (392 SE) kohta, kutsutud Kaitseministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad kombineeritud transpordi direktiivi eelnõu kohta – COM(2023) 702, kutsutud Kliimaministeeriumi esindaja: konkurentsivõime ekspertkogu tööst, kutsutud Eesti Panga asepresident ja konkurentsivõime ekspertkogu liige Ülo Kaasik, Arenguseire Keskuse uuringute juht ja ekspertkogu liige Uku Varblane ning keskuse juhataja Tea Danilov;

põhiseaduskomisjonis – kell 11.15: Riigikogu valimise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (344 SE);

rahanduskomisjonis – kell 11.15: tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (337 SE);  Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele pangandussektori ajutise solidaarsusmaksu kehtestamise kohta“ eelnõu (367 OE); Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele loobuda automaksu kehtestamisest ja võtta Riigikogu menetlusest tagasi Mootorsõidukimaksu eelnõu“ eelnõu (374 OE); Rahandusministeeriumi ülevaade riigi võlakoormusest; mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu (364 SE);

riigikaitsekomisjonis – kell 11: Kaitseliidu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (335 SE); Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele „valmistada ette ja taastada sõjaväestatud piirivalve eraldi ametina eelnõu (274 OE); Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusest; julgeolekuolukorra arengutest, kutsutud Kaitseministeeriumi valitsemisala esindajad;

sotsiaalkomisjonis – kell 11.10: Terviseministri ülevaade valdkonna strateegilistest arengutest, kutsutud terviseminister Riina Sikkut;

väliskomisjonis – kell 11: arengutest Venemaal, kutsutud Eesti Venemaa saatkonna esindaja; Eesti-Ukraina julgeolekuleppe sõlmimisest, kutsutud Välisministeeriumi esindaja; Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute kandidaatidest, kutsutud Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov ja suursaadikukandidaadid;

julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis – kell 13: kohtumine vabariigi peaprokuröri Andres Parmasega ja justiitsministri Kalle Laanetiga;

korruptsioonivastases erikomisjonis– kell 13.30: Nordica erastamisprotsessist, kutsutud kliimaminister Kristen Michal; Nordica nõukogu tegevusest 2020–2023, kutsutud Nordica nõukogu liige Kaupo Raag;

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13.15: Riigikontrolli kontrolliaruandest „Riigi tegevus tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamisel“, kutsutud terviseminister Riina Sikkut, Terviseameti peadirektor Birgit Lao, Terviseameti peadirektori asetäitja Ragnar Vaiknemets, Tervisekassa juhatuse esimees Rain Laane, Tervisekassa juhatuse liige Maivi Parv, Tervisekassa partnersuhete osakonna juhataja Marko Tähnas, Tervisekassa ravikvaliteedi teenusejuht Marion Kalju, Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen, Riigikontrolli auditijuht Rauno Vinni, Riigikontrolli vanemaudiitor Ingrid Hindrikson, Riigikontrolli audiitorid Pille Kuusepalu ja Thea Teinemaa ning Riigikontrolli kommunikatsioonijuht Priit Simson; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333 ja videosild).

Sündmus

Kell 14 – Riigikogu esimees Lauri Hussar avab Ukraina kujutava kunsti klassiku Juri Hõmõtši näituse “Tallinn Ukraina kunstniku pilgu läbi” (Toompea lossi III korruse galerii).

Välislähetus

18. märts
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni liige Meelis Kiili osaleb Läänemere Riikide Parlamentaarse Konverentsi (BSPC) energiajulgeoleku, kestlikkuse ja ühenduvuse töörühma teisel kohtumisel Helsingis Soomes.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]

 

 

Riigikogu eelinfo 18.–24. märtsini

Riigikogu III istungjärgu üheksas töönädal, 18.–21. märtsini

Esmaspäev, 18. märts

Kell 15 – täiskogu istung

Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.

Riigikogu liikmete arupärimisele lemmikloomaregistri kohta (nr 594) vastab regionaalminister Madis Kallas.

Riigikogu liikmete arupärimistele toimingupiiranguga seonduvate probleemide (nr 320), kassatsiooniõiguse piirangute (kaitsja nõuded) (nr 336), vaenu õhutamise kriminaliseerimise eelnõu (nr 503) ning prokuratuuri ja Kaitsepolitseiameti tegevuse põhjendatuse (nr 528) kohta vastab justiitsminister Kalle Laanet.

Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Komisjonide istungid

Keskkonnakomisjonis – kell 11.10: arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile. Eesti seisukohad Euroopa Liidu määruse kohta, millega luuakse metsaseireraamistik – COM(2023) 728, kutsutud Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaagentuuri esindajad, Eesti Keskkonnaühenduste Koja esindaja MTÜ Päästame Eesti Metsad juhatuse liige Farištamo Eller, samuti Eesti Maaülikooli, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu, MTÜ Eesti Erametsaliidu, Riigimetsa Majandamise Keskuse esindajad (A. Rei nõupidamisruum);

kultuurikomisjonis – kell 11.10: Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele rahvusooper Estonia juurdeehituse riigi eriplaneeringu algatamiseks“ eelnõu (369 OE), kutsutud Kultuuriministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ja Tallinna linna esindajad ning Rahvusooper Estonia nõukogu esimees Ivari Ilja; Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele likvideerida ministeeriumide ja teiste valitsusasutuste kodulehtede venekeelsed versioonid“ eelnõu (365 OE), kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi, Riigikantselei ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad (ruum L332) ;

maaelukomisjonis – kell 11.10: kollektiivsest pöördumisest „Lõpetame kanade puurispidamise Eestis“, kutsutud pöördumise algatajate ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajad; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse koerte ja kasside heaolu ning nende jälgitavust (COM(2023) 769), kutsutud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajad;

majanduskomisjonis – kell 11.10: arvamuse andmine keskkonnakomisjonile. Riigikaitsekomisjoni algatatud elektroonilise side seaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (392 SE) kohta, kutsutud Kaitseministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad kombineeritud transpordi direktiivi eelnõu kohta – COM(2023) 702, kutsutud Kliimaministeeriumi esindaja: konkurentsivõime ekspertkogu tööst, kutsutud Eesti Panga asepresident ja konkurentsivõime ekspertkogu liige Ülo Kaasik, Arenguseire Keskuse uuringute juht ja ekspertkogu liige Uku Varblane ning keskuse juhataja Tea Danilov;

põhiseaduskomisjonis – kell 11.15: Riigikogu valimise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (344 SE);

rahanduskomisjonis – kell 11.15: tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (337 SE);  Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele pangandussektori ajutise solidaarsusmaksu kehtestamise kohta“ eelnõu (367 OE); Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele loobuda automaksu kehtestamisest ja võtta Riigikogu menetlusest tagasi Mootorsõidukimaksu eelnõu“ eelnõu (374 OE); Rahandusministeeriumi ülevaade riigi võlakoormusest; mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu (364 SE);

riigikaitsekomisjonis – kell 11: Kaitseliidu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (335 SE); Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele „valmistada ette ja taastada sõjaväestatud piirivalve eraldi ametina eelnõu (274 OE); Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusest; julgeolekuolukorra arengutest, kutsutud Kaitseministeeriumi valitsemisala esindajad;

sotsiaalkomisjonis – kell 11.10: Terviseministri ülevaade valdkonna strateegilistest arengutest, kutsutud terviseminister Riina Sikkut;

väliskomisjonis – kell 11: arengutest Venemaal, kutsutud Eesti Venemaa saatkonna esindaja; Eesti-Ukraina julgeolekuleppe sõlmimisest, kutsutud Välisministeeriumi esindaja; Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute kandidaatidest, kutsutud Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov ja suursaadikukandidaadid;

julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis – kell 13: kohtumine vabariigi peaprokuröri Andres Parmasega ja justiitsministri Kalle Laanetiga;

korruptsioonivastases erikomisjonis– kell 13.30: Nordica erastamisprotsessist, kutsutud kliimaminister Kristen Michal; Nordica nõukogu tegevusest 2020–2023, kutsutud Nordica nõukogu liige Kaupo Raag;

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13.15: Riigikontrolli kontrolliaruandest „Riigi tegevus tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamisel“, kutsutud terviseminister Riina Sikkut, Terviseameti peadirektor Birgit Lao, Terviseameti peadirektori asetäitja Ragnar Vaiknemets, Tervisekassa juhatuse esimees Rain Laane, Tervisekassa juhatuse liige Maivi Parv, Tervisekassa partnersuhete osakonna juhataja Marko Tähnas, Tervisekassa ravikvaliteedi teenusejuht Marion Kalju, Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen, Riigikontrolli auditijuht Rauno Vinni, Riigikontrolli vanemaudiitor Ingrid Hindrikson, Riigikontrolli audiitorid Pille Kuusepalu ja Thea Teinemaa ning Riigikontrolli kommunikatsioonijuht Priit Simson; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333 ja videosild).

Sündmus

Kell 14 – Riigikogu esimees Lauri Hussar avab 20. sajandi teise poole Ukraina kujutava kunsti klassiku Juri Hõmõtši näituse “Tallinn Ukraina kunstniku pilgu läbi” (Toompea lossi III korruse galerii).

Teisipäev, 19. märts

Kell 10 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – üks eelnõu: Eesti Kultuurkapitali seaduse ja hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu (338 SE).

Esimene lugemine – neli eelnõu: Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele langetada vähiravimite käibemaksumäära“ eelnõu (277 OE), Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele õpetajate töötingimuste parandamiseks“ eelnõu (373 OE), atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (393 SE).

Terviseminister Riina Sikkut esineb 2024. aasta ettekandega riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest.

Kell 14 – komisjonide istungid

Keskkonnakomisjoni ja sotsiaalkomisjoni ühisistungil – keskkonna mõjust tervisele, kutsutud TalTechi, Tartu Ülikooli, Sotsiaalministeeriumi ning Kliimaministeeriumi esindajad (Riigikogu konverentsisaal);

maaelukomisjonis Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti põllumajandustoetustest, kutsutud Tang OÜ juhatuse liige Tanel Tang, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajad; Kavandatava mootorsõidukimaksu mõjust põllumajandustootjatele, kutsutud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajad;

majanduskomisjonis – kollektiivse pöördumisest „Ilutulestiku laskmine ainult aastavahetusel!“, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Siseministeeriumi esindajad, Eesti Pürotehnikute Liidu juhatuse liikmed Eduard Tani ja Hannes Närep, Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja;

põhiseaduskomisjonis – Riigikogu valimise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (344 SE);

riigikaitsekomisjonis – Balti kaitsevööndist; kutsutud Kaitseministeeriumi esindjad;

väliskomisjoni väljasõiduistungil – kell 14.15: Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuse tegevusest ja Ukraina toetamisest, kutsutud Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuse juht Klen Jäärats (Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuses Tallinnas);

õiguskomisjonis karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu; politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (370 SE), kutsutud Riigikogu liige Kalle Grünthal ja Siseministeeriumi esindaja.

Sündmus

Kell 17.30 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb Rootsi saatkonna vastuvõtul.

Kolmapäev, 20. märts

Kell 12 – infotund

Kell 14 – täiskogu istung

Kolmas lugemine – üks eelnõu: välismaalaste seaduse muutmise seaduse (Euroopa Liidu sinine kaart) eelnõu (349 SE).

Teine lugemine – kolm eelnõu: Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades denonsseerimise seaduse eelnõu (362 SE) tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (337 SE) Kaitseliidu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (335 SE).

Esimene lugemine – seitse eelnõu: Riigikogu valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (292 SE), Riigikogu otsuse „Rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni moodustamine“ eelnõu (324 OE); julgeolekuasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (330 SE), Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (339 SE), koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 muutmise seaduse eelnõu (319 SE), kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (321 SE), perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (329 SE).

Komisjoni istung

Korruptsioonivastases erikomisjonis – kell 9: Riigikohtu suuniste rakendamisest e-valimiste läbipaistvuse tagamiseks ja korruptsioonivõimaluste välistamiseks.

Sündmused

Kell 10 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Atlandi-ülese julgeolekualgatuse õppegrupiga.

Kell 12 – Riigikogu elanikkonnakaitse toetusrühma ja riigikaitsekomisjon kohtuvad Riigikantselei, Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Päästeameti ja Terviseameti esindajatega, et saada ülevaade valitsuse 22. veebruari elanikkonnakaitse otsustest (A. Rei nõupidamisruum).

Neljapäev, 21. märts

Kell 10 – täiskogu istung

Esimene lugemine – kaheksa eelnõu: Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele rakendada tõhusaid meetmeid kaitsmaks alaealisi kokkupuudete eest pornograafiaga“ eelnõu (326 OE), Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele kohustada kõiki reservväelasi hoidma kodus alaliselt tulirelvi koos arvestatava laskemoona kogusega ning anda reservväelastele selleks ka vajadusel finantsabi“ eelnõu (331 OE), Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele võtta kasutusele ajalooline nimi Königsberg“ eelnõu (218 OE), Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele viia Eesti Vabariigi suursaatkond lisraelis Tel Avivist Jeruusalemma“ eelnõu (325 OE), Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele tühistada Välisministeeriumi otsus Eesti Vabariigi peakonsulaadi sulgemise kohta New Yorgis“ eelnõu (328 OE), Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele vähendada kohtutäituritel sissenõude summast sõltuvaid põhitasu määrasid poole võrra“ eelnõu (273 OE), Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele sisekaitsereservi loomise kohta siseministeeriumi valitsemisalas“ eelnõu (275 OE), Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmiseks“ eelnõu (279 OE).

Kell 14 – komisjonide istungid

Keskkonnakomisjonis – elektroonilise side seaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (392 SE), muudatusettepanekute esitajad, samuti Kaitseministeeriumi ning Kliimaministeeriumi esindajad;

Rahanduskomisjonis – kell 8.30: Eesti Vabariigi valitsuse ja Pakistani Islamiriigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (368 SE); maksualase teabevahetuse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse täiendamise seaduse (379 SE); arvamuse andmine õiguskomisjonile krediidiinkassode ja -ostjate seaduse eelnõu (376 SE); 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (389 SE).

Sündmus

Kell 11 – Riigikogu esimees Lauri Hussar kohtub uue Gruusia suursaadiku Zurab Hamašuridzega.

Kell 11.35 – Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu kohtub uue Gruusia suursaadiku Zurab Hamašuridzega.

Reede, 22. märts

Komisjoni istung

Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 9: Eesti seisukohad 25. märtsil toimuval Euroopa Liidu keskkonnanõukogu istungil, kutsutud Kliimaministeeriumi esindaja; Eesti seisukohad 26. märtsil toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungil, kutsutud regionaalminister Madis Kallas; seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse seireraamistik vastupanuvõimeliste Euroopa metsade jaoks COM(2023) 728, kutsutud Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaagentuuri esindajad; seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/106/EMÜ seoses kaupade ühendvedu toetava raamistikuga ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2020/1056 seoses väliskulude kokkuhoiu arvutamise ja koondandmete koostamisega COM(2023) 702, kutsutud Kliimaministeeriumi esindaja; seisukoha andmine: Euroopa Nõukogu direktiivi ettepanek siirdehindade kohta COM(2023) 529, kutsutud Rahandusministeeriumi esindaja; seisukoha andmine Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse kohta, milles käsitletakse koerte ja kasside heaolu ja nende jälgitavust COM(2023) 769, kutsutud Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi esindajad.

Sündmus

Kell 16 – Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu kohtub Briti-Iiri Parlamentaarse Assamblee delegatsiooniga, mida juhib Darren Millar.

Laupäev ja pühapäev, 23.-24. märts

Sündmus

NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Raimond Kaljulaid osaleb NATO PA alalise komitee istungil (Riigikogu istungisaal).

Välislähetused

18. märts
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni liige Meelis Kiili osaleb Läänemere Riikide Parlamentaarse Konverentsi (BSPC) energiajulgeoleku, kestlikkuse ja ühenduvuse töörühma teisel kohtumisel Helsingis Soomes.

19.–22. märts
Riigikogu liige Maris Lauri osaleb kogunemisel Women Political Leaders Summit 2024 Ateenas Kreekas.

20.–21. märts
Riigikogu liige Helmen Kütt osaleb Soome parlamendi 10. rahvuslikul palvushommikusöögil Helsingis Soomes.

21.–23. märts
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson esineb Kalinowski konverentsil Vilniuses Leedus.

22.–27. märts
Parlamentidevahelise Liidu (IPU) Eesti delegatsiooni esimees Maris Lauri ning liikmed Helmen Kütt, Helle-Moonika Helme ja Peeter Tali ning Balti Assamblee Eesti delegatsiooni aseesimees Enn Eesmaa osalevad Parlamentidevahelise Liidu (IPU) 148. assambleel ja 12+ grupi töös Genfis Šveitsis. Riigikogu aseesimees Toomas Kivimägi osaleb Parlamentidevahelise Liidu (IPU) 148. assamblee kõrgetasemelise segmendi töös Genfis Šveitsis (23.–27. märts).

23.–27. märts
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Liisa Pakosta ning liikmed Hanah Lahe ja Kadri Tali osalevad rahvusparlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide (COSAC) täiskogu istungil Brüsselis Belgias.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]

Osalemine rahvusvahelisel kaitse- ja strateegiafoorumil

Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu osaleb 13.-14. märtsil Pariisis, Prantsusmaa Sõjakoolis (École Militaire) toimuval rahvusvahelisel kaitse- ja strateegiafoorumil. 13. märtsil esines Stoicescu foorumil paneelis, kus lisaks talle osalesid ka Prantsusmaa Rahvusassamblee riigikaitsekomisjoni esimees Thomas Gassilloud, Suurbritannia parlamendi kaitsekomisjoni esimees Sir Jeremy Quin, Saksamaa Bundestagi kaitsekomisjoni aseesimees Henning Otte ja Poola Sejmi riigikaitsekomisjoni aseesimees Andrzej Szewiński. Oma sõnavõtus toonitas Kalev Stoicescu vajadust veelgi enam Ukrainat toetada ja Euroopa kaitset tugevdada.

 

Väliskomisjonide juhid tegid Venemaa presidendivalimiste kohta ühisavalduse

Väliskomisjonide juhtide sõnul on ligi 10 aastat möödunud sellest, kui Venemaa hõivas ebaseaduslikult Krimmi ja Sevastopoli, ning juba kaks aastat on kestnud Venemaa täiemõõduline ja vihane rünnak Ukraina vastu. „Keset käimasolevat sõda, mis on rängalt mõjunud elule Ukrainas ning toonud kaasa tohutult inimkannatusi ja hävingut, korraldab Venemaa ilmselge provokatsioonina niinimetatud valimised, mis peaksid kokku langema Krimmi ebaseadusliku annekteerimise 10. aastapäevaga. Venemaa kavatseb laiendada neid valimisi Ukraina aladele, mille ta on okupeerinud ja ebaseaduslikult annekteerinud, üritades sellega justkui seadustada Ukraina territooriumi ajutist okupeerimist,“ ütlesid nad.

Nende sõnul on Venemaa alates täiemõõdulisest sissetungist Ukrainasse 2022. aastal tuntavalt tugevdanud poliitiliste erimeelsuste mahasurumist ning lämmatanud ajakirjandusvabadust ja kodanikuvabadusi, olles summutanud seejuures mis tahes opositsiooni, sealhulgas kriminaliseerides sõjavastaste arvamuste avaldamise. Võimalikel sõjavastastel kandidaatidel ei lasta 2024. aasta märtsis toimuvatel Venemaa presidendivalimistel osaleda, märkisid komisjonide esimehed.

„Venemaal pole enam ruumi kodanikuühiskonna või poliitilisele opositsioonile. Venemaa valitsust, eelkõige Putini juhtimisel, ei ole vastutusele võetud inimõiguste kohutavate rikkumiste ja poliitiliste repressioonide eest, sealhulgas juhtiva opositsioonitegelase Aleksei Navalnõi mõrva eest, mis seavad kahtluse alla Putini võimu legitiimsuse nii riigisiseselt kui ka rahvusvahelistel foorumitel. Vaatamata nendele häbiväärsetele kuritegudele jätkab enamik Venemaa kodanikke Putini režiimi ja Ukraina vastu peetava ebaseadusliku agressioonisõja toetamist,“ nentisid nad.

Väliskomisjonide juhtide sõnul ei ole tulevased presidendivalimised Venemaal vabad ega õiglased ning neid varjutab opositsiooni ja iseseisva ajakirjanduse üleüldine mahasurumine. Samuti on nende sõnul probleemiks, et ei eksisteeri mingeid seaduslikke alternatiive ja puudub rahvusvaheline järelevalve, mis võtab tulemustelt igasuguse demokraatliku kehtivuse.

Komisjonide esimehed rõhutasid, et valimiste korraldamine Ukraina ajutiselt okupeeritud ning ebaseaduslikult annekteeritud piirkondades rikub rängalt rahvusvahelist õigust ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja põhimõtteid ning Ukraina võõrandamatut iseseisvust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. „Tunnistame ühemõtteliselt, et valimised, mille Venemaa korraldab okupeeritud Ukraina aladel, ei ole õiguspärased. Venemaa selline tegevus Ukraina rahvusvaheliselt tunnustatud territooriumil on täies ulatuses ebaseaduslik ja rahvusvaheline üldsus ei tunnusta seda,“ ütlesid nad.

„Jääme solidaarseks Ukrainaga, kinnitades riigi täielikku iseseisvust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust selle tunnustatud rahvusvahelistes piirides, mis hõlmab Krimmi, Hersoni, Zaporižžjat, Donetskit ja Luhanskit,“ ütlesid nad avalduses, kus mõistavad hukka Venemaa imperialistliku tegevuse ja jätkuva agressiooni Ukraina vastu. Samuti kinnitasid nad, et Euroopa Liit, tema liikmesriigid ja liitlased kogu maailmas peavad jätkama Ukraina üleüldist toetamist, mis hõlmab poliitilist, majanduslikku, rahalist ja sõjalist abi, samuti abi kodanikuühiskonnale ja riigi ülesehitamisel. „See toetus kujutab endast elulise tähtsusega vastumeedet Kremli rõhuva ja agressiivse režiimi vastu.“

Avaldusega on ühinenud väliskomisjonide esimehed Ameerika Ühendriikide, Belgia, Eesti, Hispaania, Iirimaa, Iisraeli, Islandi, Itaalia, Leedu, Luksemburgi, Läti, Kanada, Moldova, Poola, Rumeenia, Saksamaa, Taani, Tšehhi, Ukraina, Ühendkuningriigi parlamendist. Eestist kirjutas avaldusele alla Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.

Ühisavalduse täistekst eesti ja inglise keeles

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]