Ülevaade haldusreformi ettevalmistusest
Komisjoni tänasel istungil andsid Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna nõunik Sulev Valner ja kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja Sulev Liivik ülevaate haldusreformi ettevalmistustest. Sulev Valner tutvustas valitsuskabinetis 19.11.2015 kokkulepitud haldusreformi kriteeriume, reformi ettevalmistamise protsessi ja ajakava. Vastav eelnõu on plaanis esitada valitsusele 2016. aasta veebruaris ning seadus jõustada 1. juulist 2016. Sulev Liivik selgitas, kuidas ja milliste põhimõtete järgi määratakse ühinemistoetus.
Külalised vastasid komisjoniliikmete küsimustele, mis puudutasid kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat, lähimuspõhimõtet, ühinemistoetust, maakonnapiiride ülest ühinemist ja sellega seotud piiride korrigeerimist.
Komisjon oli seisukohal, et haldusreformi baasseaduse eelnõu Riigikogu menetlusse jõudmise ajaks peab olemas olema ka rakendusaktide kontseptsioon, milles fikseeritaks ühinenud kohalike omavalitsuste töökorralduslikud põhimõtted, finantsautonoomia, maakondliku koostöö põhimõtted jm ühinenud kohalikke omavalitsusi puudutavad teemad. Seaduse eelnõu menetledes peab olema teada, mis suunas ja millise kontseptsiooni järgi liigub reform pärast baasseaduse vastuvõtmist edasi.
Lisainfo: Ivari Padar (tel 631 6500, [email protected])
Sotsiaalkomisjon nõustus osaliselt ametiühingute kollektiivse pöördumisega
Sotsiaalkomisjoni esimehe Aivar Koka hinnangul on haiguspäevade hüvitamist vaja muuta paindlikumaks. „Sotsiaalkomisjon on koostöös ametiühingute keskliiduga jõudnud järeldusele, et esimene haiguspäev võiks jääda töövõtja vastutusele. Analüüsida tuleks haiguspäevade hüvitamist alates teisest või kolmandast päevast ning kaaluda osaajaga töötamise võimaldamist teatud haiguste puhul,“ ütles Kokk.
„Analüüsi tulemustest sõltub, kuidas on võimalik kulusid ümber jaotada nii, et tööandjatele ei tuleks koormust juurde ja haigekassa eelarvele ei oleks negatiivset mõju,“ lisas Kokk.
Sotsiaalkomisjon tegi tervise- ja tööministrile ülesandeks analüüsida pöördumises tehtud haiguspäevade hüvitamise ettepanekuid koosmõjus Praxise ja Centari uuringute tulemustega. Samuti tegi sotsiaalkomisjon ministrile ettepaneku kaaluda ajutise töövõimetuse hüvitamise süsteemi muutmist paindlikumaks, arutada ettepanekud läbi kõigi osapooltega ning esitada tulemused sotsiaalkomisjonile 2016. aasta 1. septembriks.
Sotsiaalkomisjon on arutanud kollektiivset pöördumist mitmel istungil koos sotsiaalministeeriumi, haigekassa, ametiühingute keskliidu, tööandjate keskliidu ja Praxise esindajatega.
Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
[email protected]
Päringud: [email protected]
Põhiseaduskomisjon: Savisaare ametist kõrvaldamine ei riivanud kohaliku omavalitsuse autonoomiat
„Põhiseadus ei näe linnpeadele ette immuniteeti ja seetõttu ei saa siin olla ka mingit vastuolu põhiseadusega,“ ütles põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet.
Harju maakohus kõrvaldas Edgar Savisaare tänavu septembris kriminaalmenetlusseadustiku (KrMS) § 141 lõige 1 alusel Tallinna linnapea ametist. KrMS § 141 lõige 1 ütleb, et kahtlustatav või süüdistatav kõrvaldatakse ametist prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel, kui ta edasi töötades võib jätkuvalt toime panna kuritegusid või kui tema edasitöötamine võib kahjustada kriminaalmenetlust.
Tallinna linnavolikogu esitas riigikohtule taotluse põhiseaduslikkuse järelevalveks, sest leidis, et KrMS § 141 lõige 1 riivab kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõiguse põhiseaduslikke garantiisid.
Riigikohus küsis arvamust Riigikogult, mille andjaks on Riigikogu põhiseaduskomisjon. Põhiseaduskomisjon küsis omakorda enne otsuse langetamist arvamust ka Riigikogu õiguskomisjonilt. Õiguskomisjon leidis samuti, et vaidlustatud seadusepunkt on põhiseadusega kooskõlas.
Riigikogu pressiteenistus
Urmas Seaver
T: 631 6352; 50 39 907
[email protected]
Päringud: [email protected]
Mihkel Raud: erakoolid ei kao, riik jätkab haridustoetuse maksmist
„Sotsiaaldemokraadid usuvad hariduslikku mitmekesisusse. Me oleme korduvalt rõhutanud vajadust osutada eraldi tähelepanu neile koolidele, mis pakuvad lastele ja nende vanematele sisulist alternatiivi, näiteks Waldorf koolidele,“ rääkis Raud erakooliseaduse muudatuste esimesel lugemisel. „Me tunneme heameelt selle üle, et tõsiste hariduslike erivajadustega lastega tegelevad erakoolid on ka edaspidi riigi täiendava ning tingimusteta abi subjektideks.“ Raua sõnul on igati tervitatav haridus-ja teadusministeeriumi plaan luua täiendav rahastu tegelikku hariduslikku alternatiivi pakkuvate koolide jaoks.
Sotsiaaldemokraadid ei pea samas Raua sõnul mõistlikuks, et riik tegeleb kahe paralleelse koolivõrgu loomisega, kusjuures esimesel on seaduslik kohustus tagada iga laps koolikohaga, teisel see aga puudub. „Oleme seisukohal, et praegune erakoolide rahastamise mudel ei ole õiglane. See tekitab hariduslikku kihistumist,“ märkis Raud.
Tema väitel on seoses kavandatavate muudatustega läinud lendu hulk pooltõdesid, veerandtõdesid ja ka valesid. „Räägitakse, et riik tahab erahariduse rahastamise lõpetada. Räägitakse sedagi, et riik tahab erakoolid kinni panna. Räägitakse, et riik ei taha ega oska eraharidust hinnata. See ei vasta tõele. Riik peab eraharidust väga oluliseks,“ rõhutas Raud. „Riik rahastab erakoole edasi. Riigi makstav haridustoetus erakoolidele ei kao mitte kuhugi. Kohalikel omavalitsustel on ka edaspidi võimalik erakoolide tegevustoetust finantseerida.“
Täiendav info:
Mihkel Raud
56607691
Menetlusse võeti eelnõu eluasemelaenude kohta
Valitsuse 7. detsembril algatatud võlaõigusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (152 SE).
Eelnõuga võetakse üle EL-i hüpoteekkrediidi direktiiv, millega ühtlustatakse eluasemelaenude regulatsioon.
Muudatused puudutavad kõiki nii hüpoteegiga tagatud kui ka ilma tagatiseta laenulepinguid tarbijatele, mille eesmärk on kinnistu ostmine. Lisaks pankade antavatele eluasemelaenudele puudutavad eelnõuga seotud muudatused ka väiksemate laenukontorite antavaid tarbijakrediite. Eelnõu näeb ette anda tarbijale eluasemelaenu lepingu kohta senisest rohkem teavet.
Krediidiandja peab tulevikus oma kodulehel üldteabena teavitama eluaseme laenulepingu põhisisust ja sellega seonduvatest võimalustest. Näiteks: kui pikaks ajaks maksimaalselt krediiti antakse, missuguseid tagatisi on selleks vaja, milline on tüüpiline krediidi kulukuse määr jne. Lisaks peavad pangad tarbijale isikupärastatud lepingueelse teabe esitamiseks kasutusele võtma ühtse infovormi, et hõlbustada laenu taotlejal lepingutingimustest ülevaate saamist ja erinevate pankade eluasemelaenu pakkumiste võrdlemist.
Samuti laieneb laenuvõtjale õigus taganeda hüpoteegiga tagatud tarbijakrediidilepingust seitsme päeva jooksul. Teiste tarbijakrediidilepingute korral on taganemistähtajaks 14 päeva.
Eelnõu täpsustab kehtivat vastutustundliku laenamise regulatsiooni. Eelnõu sätestab, et laenulepingu võib sõlmida üksnes juhul, kui tarbija on krediidivõimeline. Kui pank rikub hoolsuskohustust tarbija krediidivõimekuse hindamisel, alaneb lepingujärgne intressimäär automaatselt seadusjärgsele intressimäärale, mis on praegu 0,05 protsenti. Lisaks on tarbijal võimalik kasutada krediidiandja vastu muid asjakohaseid õiguskaitsevahendeid, näiteks nõuda kahju hüvitamist. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Valitsuse 7. detsembril algatatud Kaitseliidu seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (153 SE).
Eelnõu võimaldab kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsevatele arstlikele komisjonidele juurdepääsu e-tervise infosüsteemi, kui selleks on inimese enda nõusolek. Nii saavad arstlikud komisjonid kaitseväekohustuslaste terviseuuringuteks vajalikud andmed otse e-tervisest, kuhu nad omakorda saavad lisada oma uuringute tulemusi ja diagnoose. Kaitseväelase või kutsealuse jaoks hakkavad kõik tervisega seotud andmed olema kättesaadavad ühest kohast. Samuti lihtsustub arstlikel komisjonidel kutsealuste terviseseisundi hindamine ning väheneb nii perearstidel kui raviarstidel inimese terviseuuringutes kuluv raha ja aeg.
Eelnõu täiendab kaitseväelastele tööandja eluruumi andmise korda. Lisatakse tööandja eluruumi mõiste ja selle kasutamise eest üüri määramise tingimused. Tööandja eluruumi andmise korrast eristatakse kaitseväelase majutamine teenistusülesannete täitmise või õppuse ajal. Tegevväelastele võimaldatakse ajutist majutamist kasarmus Kaitseväe territooriumil töötamise ajal, sarnaselt reservväelase ja ajateenijaga.
Kaitseväelasele kohalduvate töö- ja puhkeaja erandite hulka lisatakse erand rahvusvahelises sõjalises koostöös vastuvõtva riigi toetuse osutamise ajal töötamise kohta. Eelnõu kohaselt võib tegevväelasele rakendada pikemaid tööpäevi rahvusvahelise sõjalise koostöö raames, kui liitlasriigi relvajõududele osutatakse vastuvõtva riigi toetust. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Valitsuse 7. detsembril algatatud ravimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (154 SE).
Eelnõu näeb ette luua ühtne ravimiregister, mis täidab edaspidi nii senise ravimiregistri kui ka koodikeskuse ülesandeid.
Ravimiregistris peetakse üksnes andmeid müügiloaga ravimite kohta. Ka koodikeskus peab andmeid müügiloaga ravimite kohta ning lisaks veel andmeid müügiloata ravimite, eritoitude, meditsiiniseadmete ja ravimikoodide kohta. Ravimiregister on tehniliselt ja funktsionaalselt vananenud ning kordab peaaegu täielikult koodikeskuse funktsioone. Kahe registri ühendamisel luuakse register, mis on tehniliselt uuem ning seotud digiretsepti süsteemidega.
Uus register parandab oluliselt kasutajamugavust ning suurendab registri veebiversiooni kasutamise võimalusi nii arstide, apteekrite kui ka patsientide hulgas. Registris on teave eesti ja inglise keeles ning on oluliselt kasutajasõbralikum võrreldes vanade registritega. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
Valitsuse 7. detsembril algatatud looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (155 SE).
Eelnõu muudab seaduse võõrliike käsitlevaid sätteid. Rakendatakse Euroopa Liidu õigusest tulenevaid reegleid, et vältida looduslikku tasakaalu ohustavate liikide sissetoomist.
Keskkonnaamet määratakse Eestis asutuseks, kellel on õigus välja anda lubasid võõrliikide pidamiseks, aretamiseks või kasutamiseks, samuti impordiks, nende vedamiseks ja transiidiks. Keskkonnaamet tegeleb sarnaste ülesannetega ka praegu.
Eelnõu näeb ette suurendada võõrliikide kasutamisnõuete rikkumise eest juriidiliste isikute trahvimäära 32 tuhande euroni. Käesoleval ajal kehtib kümme korda väiksem trahvimäär 3200 eurot. Seletuskirjas märgitakse, et see on ebaproportsionaalselt väike võrreldes füüsilistele isikutele ette nähtud maksimummääraga ning liiga leebe karistus rikkumiste eest, mis loodust negatiivselt mõjutavad.
Eelnõu kaotab seadusest tähtaja kaitsekordade kooskõlla viimiseks kehtiva looduskaitseseadusega. Praeguse korra kohaselt muutuksid vastavalt seadusele 1. maist 2016 kehtetuks kõik kehtiva looduskaitseseaduse eel kehtestatud kaitse-eeskirjad. Vananenud kaitse-eeskirjadega kaitsealasid on Eestis 190. Tähtaja kaotamisel saab nende kaitsekordi uuendada ilma ajalise surveta. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.
Eesti Keskerakonna fraktsiooni 7. detsembril algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (156 SE).
Eelnõu näeb ette muuta ühistranspordiseaduses sätestatud eesti keele oskuse nõuet taksojuhtidele.
Eelnõu kohaselt rakendatakse eesti keele oskuse nõuet etapiviisiliselt: A1-tase 1. oktoobril 2016, A2-tase 1. oktoobril 2017, B1-tase 1. oktoobril 2019. Seletuskirjas märgitakse, et Narva taksofirmades töötab hetkel umbes 500 inimest, kellest vaid 2 protsenti vastab kehtivale keelenõude tingimusele. Seaduse rakendamisega nähakse võimalust Narva linna 500 taksojuhile töö kõrvalt eesti keelt süsteemselt ja sihikindlalt õppida. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal, 6316351, 51902837
Stalnuhhin tahab anda Narva taksojuhtidele keeleõppeks aega
„Selle aasta oktoobris jõustus ühistranspordiseadus, mille üks paragrahv kehtestab taksojuhtidele nõude osata eesti keelt vähemalt B1-tasemel. Narva taksofirmades töötab hetkel umbes 500 inimest, kellest vaid kaks protsenti vastab sellele tingimusele. Taksojuhid on arutanud tekkinud probleemi ning otsustanud riigikeele õpinguid kollektiivselt alustada. See aga nõuab aega. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku rakendada eesti keele oskuse nõuet järk-järgult. A1-tase 1. oktoobril 2016, A2-tase 1. oktoobriks 2017 ning täna nõutav B1-tase 1. oktoobriks 2019. See annaks taksojuhtidele reaalset aega soovitud tasemele jõudmiseks,“ sõnas Ida-Virumaalt parlamenti valitud Mihhail Stalnuhhin.
Stalnuhhini sõnul ei vaidle keegi keelenõuetele vastu, kuid inimestele tuleb anda võimalus keelt õppida. Taoline muudatus aitab ainuüksi Narvas säilitada sadu töökohti ning näitab, et riik on võimeline inimestele vastu tulema.
„Keegi meist ei soovi, et meil oleks korraga juures sadu töötuid, mis tähendab ju suuremat koormust ka sotsiaaltoetuste süsteemile. Leian, et kui taksojuhid on väljendanud arvamust, et nad on valmis keelt õppima, tuleb neile selleks ka aega anda. Loodan, et meie tänane ettepanek leiab toetust,“ lõpetas Mihhail Stalnuhhin.
Lisainfo:
Mihhail Stalnuhhin
[email protected]
Ettepanek, mis keelustanuks alla 16-aastastele energiajookide müümise, ei leidnud parlamendis toetust
„Meie ettepanek aitaks kaasa noorte tervise hoidmisele, sest just noored ei pruugi mõista energiajookide kahjulikkust. Enamikus Euroopa Liidu riikides on olemas soovitused, milles on sõnastatud, et energiajookide tarbimine noores eas võib endaga kaasa tuua negatiivseid tagajärgi. Esimene keelustamiseni jõudnud riik on aga Leedu, kes viis sisse piirangu, mis keelas alla 18-aastastel energiajoogi ostmise. Ka Eesti inimesed mõistavad, et taoline algatus on õige. Paraku ei leidnud see toetust, sest see ei olnud valitsuskoalitsiooni algatatud. Tundub, et poliitiliste punktide võitmine on tähtsam kui sisuline probleemi lahendus,“ sõnas Riigikogu majanduskomisjoni liige Andrei Novikov.
Novikovi sõnul keelustas Rimi kauplusekett juba 2012. aastal alla 16-aastastele energiajookide müügi, millega näidati eeskuju ülejäänud Eestile. Teised suured poeketid nagu Selver, Prisma ja Maxima leidsid, et sellised piirangud tuleks sätestada seaduse tasandil ning iseseisvalt pole nende arvates mõtet taolist piirangut ellu viia.
„Seega oodatakse initsiatiivi riigi poolt. Täna ei leidnud meie ettepanek küll toetust, kuid ma ei imesta, kui valitsus peagi ise sarnase eelnõuga välja tuleb. Kahju on ainult kaotatud ajast. Leian, et selline poliitiline kultuuritus ja teerullipoliitika parlamendis võiks otsa lõppeda,“ võttis Novikov teema kokku.
Lisainfo:
Andrei Novikov
Tel 631 6518
[email protected]
Teate edastas:
Jaan Männik
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni pressiesindaja
Tel 53 474 246
[email protected]
Laine Randjärv: riigile on olulised kõik lapsed
„Austame vanemate õigust valida oma lastele sobivaim haridustee. Ühiskonnas on maksumaksja raha siiski piiratud hulk, ning seadusandja vastutus on seda mõistlikult jagada,“ põhjendas erakooliseaduse muutmise vajadust riigikogu kõnepuldis Reformierakonna fraktsiooni nimel kõnelenud parlamendisaadik.
Randjärve sõnul usaldab Reformierakond omavalitsusi, kes neile pandud põhiseadusliku ülesande kohaselt vastutavad oma koolivõrgu ülalpidamise ja korrasolemise eest.
„Ilmselgelt teavad kohalike omavalitsuste volikogud põhjalikumalt kohapealseid olusid ja vajadusi ning saavad teha arengukavade ja pikaajaliste strateegiate kaudu otsuseid, mis annaksid kindlusetunnet aktiivsetele kohalikele kogukondadele. Küll aga võiks täpsustada koolivõrgu mõistet ning anda ka edaspidiseks omavalitsustele õigust avaldada arvamust uute, loodavate erakoolide osas,“ lausus ta.
„Loodan, et kõik kohalikud omavalitsused on vastutustundlikud oma koolivõrgu korrastamisel ning teevad laste hüvanguks head koostööd ka erakoolidega, kes oma jõudu ja energiat, teadmisi ja vahendeid on panustanud iga lapse võimete maksimaalseks arendamiseks,“ lisas Randjärv lõpetuseks.
Seaduse jõustumisel muutub 2017. aastast erakoolide tegevuskulude ehk koolimaja ülalpidamisega seotud kulude katmine kohalikule omavalitsusele vabatahtlikuks. Linnale või vallale jääb võimalus erakoole toetada kui omavalitsus leiab, et vastav kool on kogukonnale vajalik.
Riigikogu kultuurikomisjoni esimees
Laine Randjärv
[email protected]
+372 53044808
Riigikogus läbis esimese lugemise tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu
Tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski sõnul on suitsetamine seotud suure terviseriskiga ja põhjustab riigile majanduslikku kahju. „Eesti rahvastiku haigestumise tõttu kaotatud eluaastatest ja ennetähtaegsetest suremustest on 8,3 protsenti tingitud tubaka suitsetamisest. See on hinnanguliselt ligi 4000 surma aastas. 2004. aastal tehtud uuringu põhjal oli suitsetamisega seotud Eesti rahvastiku tervisekaotus sellel aastal kokku 28 000 eluaastat,“ ütles Ossinovski ning lisas, et tehtud analüüsi põhjal on suitsetamisest tulenev otsene majanduslik kahju riigile vähemalt 65 miljonit eurot aastas.
Eelnõuga ühtlustatakse ELi liikmesriikides tubakatoodete ja tubakatootega seonduvate toodete pakendamise ja märgistamise nõuded. Sigarettide ja suitsetamistubaka müügipakendid tuleb alates 20. maist 2016 märgistada uute pilt- ja teksthoiatustega. Eelnõuga keelustatakse hoonetes asuvad avatud suitsetamisalad alates 1. juunist 2017.
Eelnõuga keelatakse tubakatoodetes lisandina vitamiinide, kofeiini või tauriini ning muude stimulaatorite kasutamine. Samuti ei tohi tulevikus kasutada tubakasuitsule värvust andvaid aineid ja nikotiini omastamist hõlbustavaid lisandeid. Tubakatoodete filtrid, paberid, pakendid või kapslid ei tohi edaspidi sisaldada maitse- ja lõhnaaineid, tubakat ega nikotiini.
Riigikogu võttis vastu ühe otsuse:
Riigikogu kiitis 70 poolthäälega (4 erapooletut) heaks kultuurikomisjoni algatatud Riigikogu otsuse “Riigikogu liikmest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikme nimetamine” (150 OE). Seoses Priit Toobali Riigikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemisega omal soovil Riigikogust tagasiastumise tõttu nimetatakse uueks Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmeks Riigikogu liige Enn Eesmaa.
Alates 26. maist 2015 kuuluvad Eesti Ringhäälingu nõukogusse veel Riigikogu liikmed Krista Aru, Martin Helme, Kalle Muuli, Heidy Purga ja Mihkel Raud. Lisaks kuuluvad nõukogusse tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatena Mart Luik, Rain Tamm, Agu Uudelepp ja Pille Pruulmann-Vengerfeldt.
Teise lugemise läbis kaks eelnõu:
Valitsuse algatatud pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu (125 SE). Eelnõuga leevendatakse ettevõtete kohustusi seoses pakendiregistrisse esitatavate andmete audiitorkontrolliga, mille tegemisest vabastatakse pakendiettevõtjad, kes lasevad turule vähem kui viis tonni pakendeid aastas. Statistika kohaselt on selliseid väikeettevõtteid Eestis ligikaudu 2000, nende ettevõtete osatähtsus turule lastud pakendikogusest Eestis on alla kahe protsendi.
Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (65 SE). Eelnõu kaasajastab arvestusala õigusraamistikku ning viib selle kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Olulisemate teemadena käsitletakse eelnõus mikro- ja väikeettevõtja majandusaasta aruande lihtsustamist, mikro- ja väikeettevõtja ning keskmise suurusega ja suurettevõtja määratlemise kriteeriume. Eelnõu järgi on mikroettevõtja Eestis registreeritud äriühing, kelle varad on kokku kuni 175 000 eurot, kohustised ei ole suuremad kui omakapital, kes ei ole käibemaksukohustuslane ning kus on üks osanik, kes on ka juhatuse liige. Väikeettevõtja on Eestis registreeritud äriühing, kelle näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi: varad kokku 4 miljonit eurot, müügitulu 8 miljonit eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 50 inimest.
Riigikogu liikme Maris Lauri sõnul esitati eelnõule 12 muudatusettepanekut, millest enamus muudavad eelnõu teksti paremini jälgitavaks ja arusaadavamaks regulatsiooni sihtrühmadele. Sisuliste muudatusettepanekutega muudetakse mikroettevõtja definitsiooni ning täpsustatakse, millistel juhtudel ei pea konsolideeritavat üksust rida-realt kajastama konsolideerimisgrupi aruandes. Samuti lükatakse muudatusettepaneku kohaselt eelnõu jõustumine edasi 2016. aasta 1. jaanuarile ning muudetakse teisi jõustumistähtaegu, et anda aega vajalike muudatuste tegemiseks Raamatupidamise Toimkonnal ning Registrite ja Infosüsteemide Keskusel.
Riigikogu ei toetanud üht otsuse eelnõu:
Keskerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse “Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele” eelnõu (102 OE), mis nägi ette teha valitsusele ettepanek töötada välja eelnõu, mis keelaks energiajookide müügi alla 16-aastastele noortele.
Läbirääkimistel sõna võtnud Märt Sults toetas eelnõu.
Hääletus: poolt 30, vastu 6 Riigikogu liiget. Eelnõu ei leidnud toetust, kuna otsuse vastuvõtmiseks oli vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust.
Istungil jäi pooleli ühe eelnõu esimene lugemine:
Valitsuse algatatud erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu (142 SE) kohaselt muutub eraüldhariduskoolide tegevuskulude ehk koolimaja ülalpidamisega seotud kulude katmine kohalikule omavalitsusele vabatahtlikuks. Seaduse jõustumisel jääb linnale või vallale võimalus erakoole toetada, kui kohalik omavalitsus leiab, et vastav kool on kogukonnale vajalik.
Erandina käsitletakse eelnõus erakoole, kus õpivad hariduslike erivajadustega lapsed. Ettepanek on toetada neid koole tunduvalt suuremas mahus ning pikema aja vältel. Eelnõu ei puuduta haridustoetust, mida riigi-, omavalitsuste- ja erakoolid saavad samadel alustel. Seaduse jõustumise tähtaeg on 1. jaanuar 2017.
Riigikohus tunnistas 2014. aasta 28. oktoobril oma lahendis põhiseadusega vastuolus olevaks, et riik on erakooliseaduse § 22² alusel andnud kohalikele omavalitsustele riikliku ülesande erakoole rahastada, aga ei ole selleks ette näinud vahendeid riigieelarvest.
Haridus- ja teadusministri Jürgen Ligi sõnul on Riigikohtu otsus seadusemuudatuse aluseks. Ligi selgitas, et põhiseadus paneb riigile ja kohalikule omavalitsusele kohustuse tagada olukord, milles iga koolikohustuslik laps saaks täita oma koolikohustust ja omandada haridust tasuta. Ligi sõnul hariduse sisu määrab riik, mille kulu põhimõtteliselt katab õpilasega kaasas käiv haridustoetus, kuid optimaalse koolivõrgu peab tagama kohalik omavalitsus, millele vastab tegevuskulude juhtimine omavalitsuse poolt.
„Seaduse alusel võib avada ja pidada ka muid õppeasutusi, sealhulgas erakoole, aga riigi osalemine nende koolide tegevuskulude katmises ei ole põhiseadusest tulenev kohustus. Seda on kinnitanud õiguskantsler, riigikontrolör ja ka Riigikohus,“ ütles Ligi ning lisas, et riigil on kohustus aktsepteerida erakoolipidaja vabadust erakooli asutada, aga ei ole kohustust erakoole subsideerida.
Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Märt Sults, Mihkel Raud, Priit Sibul ja Laine Randjärv. Märt Sults tegi Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Mihkel Raud ja Laine Randjärv toetasid eelnõu vastuvõtmist. Priit Sibul kutsus üles eelnõuga mitte kiirustama ning leidma ühiskonnale parim lahendus.
Eelnõu esimene lugemine jäi pooleli istungiaja lõppemise tõttu ning see jätkub homme.
Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).
Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
[email protected]
Päringud: [email protected]
Priit Sibul: täiendavate probleemkomisjonide moodustamine Riigikogus pole mõistlik
„Asi pole selles, et tegemist poleks meie jaoks oluliste muredega ühiskonnas, asi on meetodites. Ühe probleemkomisjoni maksumus on Riigikogu kantseleile on aastas enam kui 50 000 eurot, selle numbri sees ei ole komisjoni esimehe ja aseesimehe tasusid.“ Tema sõnul tuleb arvestada, et tegemist pole sugugi nii ajutiste ega lühiajaliste komisjonidega kui esialgu võib mulje jääda. „Tõenäoliselt HIV ja võrdõiguslikkuse kitsaskohti ei suudeta Eestis paari aastaga lahendada ning seetõttu kestavad need komisjonid selle koosseisu lõpuni ehk enam kui kolm aastat,“ selgitas Sibul. „Riigikogu alaliste komisjonide ülesanne ongi ühiskonnas oluliste probleemidega tegeleda. Me ei pea mõistlikuks, et sellel sügisesel istungjärgul soovitakse juba kolmandat erikomisjoni moodustada,“ ütles Sibul.
Sibula sõnul saab HIV ja võrdõiguslikkuse probleemi võtta teravdatud tähelepanu alla olemasolevates alalistes komisjonides, kus vajadusel koostatakse eraldi töörühm. „HIV leviku probleemiga saaks tegeleda sotsiaalkomisjonis, võrdõiguslikkuse teemadega nii sotsiaal- kui ka õiguskomisjon,“ rääkis ta.
Sibul tõi näiteks varasema praktika, mille kohaselt on mitmed saadikud kasutanud probleemidele lahenduste otsimisel uurimisraporteid. „Heaks näiteks on Marko Mihkelson, kes väliskomisjoni liikmena koostas koos Tallinna Ülikooli teadlastega palju tähelepanu pälvinud Aasia raporti,“ lisas Sibul.
