Riigikaitse Nõukogu liige ja riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma osaleb Riigikaitse Nõukogu koosolekul Vabariigi Presidendi juures

Riigikogu delegatsioon avaldas Gruusiale toetust lõimumisel Euroopa Liiduga

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni delegatsioon avaldas visiidil Gruusias toetust riigi lõimumisele Euroopa Liiduga.

Kohtumisel Gruusia parlamendi aseesimehe Manana Kobakhidzega rõhutas EL-i asjade komisjoni esimees Kalle Palling Euroopa Liidu ja Gruusia vahelise assotsiatsioonilepingu ratifitseerimise tähtsust.

„Järgmisel nädalal on Riigikogul kavas Euroopa Liidu ja Gruusia vahelise assotsiatsioonilepingu eelnõu lõpphääletus. Ootame, et ka teised EL-i riikide parlamendid arutaksid dokumenti lähiajal. See on oluline samm poliitiliste ja majanduslike suhete arendamisel EL-i ja Gruusia vahel,“ ütles Palling.

Kohtumisel Gruusia välisministri Maia Panjikidzega avaldas Palling lootust, et Gruusia lõpetab peagi viisavabaduse läbirääkimised Euroopa Komisjoniga.

„Eesti toetab Gruusiale viisavabaduse andmist Euroopa Liiduga. Seisame ka selle eest, et kevadisel idapartnerluse tippkohtumisel Riias toimuks edasiminek Gruusiale EL-i liikmelisuse perspektiivi andmisel,“ ütles Palling.

Teisipäeval sõidab Riigikogu delegatsioon Moldovasse, kus toimuvad kohtumised Moldova parlamendis Euroopa Liiduga lõimumise teemal.

Riigikogu delegatsiooni kuuluvad veel Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Marianne Mikko ja komisjoni liige Liisa-Ly Pakosta.

Fotod kohtumistelt

Riigikogu pressiteenistus

Riigikogu delegatsioon avaldas Gruusiale toetust lõimumisel Euroopa Liiduga

Riigikogu pressiteenistus

Riigikogu delegatsioon avaldas Gruusiale toetust lõimumisel Euroopa Liiduga

Mihkelson kohtus Gruusia asekaitseministriga

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtus täna Eestis visiidil viibiva Gruusia asekaitseministri Mikheil Darchiashviliga. Kohtumisel keskenduti rahvusvahelisele julgeolekuolukorrale ning Eesti ja Gruusia koostööle.

“Julgeolekuolukord Euroopas ei muutunud mitte pärast Krimmi okupeerimist ja annekteerimist Venemaa poolt, vaid esimene samm astuti juba 2008. aasta augustis. Venemaa toonane rünnak Gruusia vastu teenis uute eraldusjoonte rajamise eesmärki ning seda on jätkatud nüüd agressioonis Ukraina vastu,” ütles Mihkelson ning lisas, et “rääkides Krimmist ja Ida-Ukrainast ei tohi Euroopa unustada Gruusia okupeeritud territooriume“.

Gruusia asekaitseminister kinnitas, et nende jaoks on Eesti alati olnud väga lähedane liitlane ja sõber ning koostöö julgeoleku tugevdamisel on aina tihenemas.

Mihkelson ja Darchiashvili vahetasid samuti mõtteid NATO hiljutise tippkohtumise tulemuste üle. Gruusia asekaitseminister väljendas rahulolu saavutatu üle ning tõdes, et NATO liitlaste tähelepanu Gruusia kaitsevõime tugevdamisse on eriti viimastel kuudel kasvanud.

Mihkelson kinnitas, et juba 6. oktoobril asub väliskomisjon menetlema Gruusia ja Euroopa Liidu vahelise assotsiatsiooni- ja vabakaubandusleppe ratifitseerimist. Riigikogu peaks lõpphääletuse läbi viima hiljemalt novembri algul.

Lauri Luik: koolide rahastamine muutub omavalitsustele paindlikumaks

Täna võttis Vabariigi Valitsus vastu määruse, millega antakse kohalikele omavalitsustele võimalus kasutada põhikooli õpetajate tööjõukulude toetust ka gümnaasiumiõpetajatele palga maksmiseks. Selleks peab kohalik volikogu võtma vastu vasta otsuse.

Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Lauri Luige (Reformierakond) sõnul on mitmed omavalitsusjuhid viimastel kohtumistel väljendanud oma muret seoses põhikooli ja gümnaasiumi õpetajate tööjõukulude katmisega, kuna tänased rahastamispõhimõtted olevat liialt jäigad.

„Omavalitsusjuhtide sõnul oleks täiendav paindlikkus, mis lubaks põhikooli õpetajate palgaraha võimalusel kasutada ka gümnaasiumi õpetajatele palga maksmiseks, kohalikele omavalitsustele suureks abiks koolide ülalpidamisel. Seda muidugi juhul, kui põhikooli õpetajate palgad on makstud ning raha jääb üle,“ lausus Luik.

Luige sõnul on omavalitsustele täiendava paindlikkuse loomine ka valitsuse tegevusprogrammis kirjas. Üheks eesmärgiks on käsitleda kooli palgafondi ühtsena. Praegu kehtiva korra kohaselt tuleb üldreeglina põhikooliõpetajate tööjõukulude toetust kasutada põhikooliõpetajate töö tasustamiseks ning gümnaasiumiõpetajate oma gümnaasiumiõpetajate töö tasustamiseks. Erandina võivad kehtiva määruse kohaselt omavalitsused, kes on vastu võtnud otsuse gümnaasiumivõrgu korrastamise kohta, kasutada kuni 5% põhikooliõpetajate tööjõukulude toetusest gümnaasiumiõpetajate töötasuks.

Indrek Saar: ühisvald saab väärika nime

Sotsiaaldemokraadid tervitavad Kaarma, Kärla ja Lümanda valdade soovi ühineda Lääne-Saare vallaks, mis pälvis täna ka valitsuse heakskiidu.

„Tunnustame ühinevate valdade juhte ettepaneku eest nimetada uus vald Lääne-Saare vallaks, mis on kindlasti väärikas nimi, seda just kõigi Saaremaa elanike ja ka Saaremaa külaliste peale mõeldes,“ ütles riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni aseesimees Indrek Saar.

Sotsiaaldemokraadid loodavad, et ühinemise eestvedajad on teinud nüüdseks ära piisava eeltöö ja et pärast nimevaidluse lahenemist ei seisa uue valla sünni ees enam ühtegi takistust, mis lubab liitumisega edasi minna.

Kolme Saaremaa valla ühinemisprotsess oli mõnda aega takerdunud põhjusel, et esialgu pakuti loodava valla nimeks Saaremaa vald. Antud nimekuju ei pidanud sotsiaaldemokraatide kõrval paslikuks ka kohanimenõukogu ja Eesti Keele Instituudi eksperdid, kuna Saaremaa nime kannab Eesti suurim saar ja üks Eesti maakondadest. „Eestis on ennegi ette tulnud, et maimikust vaimustunud vanemad pingutavad väärilise nime leidmisega üle. Kolumbus Krisostomuse nime lugu on jõudnud lausa kirjandusklassikasse. Siis tulebki kõrvalseisjatel appi minna ja pisut hoogu maha tõmmata, et maimik pentsiku nime tõttu pilkealuseks ei jääks,“ rääkis Saar.

Keskkonnakomisjon arutab vee-ettevõtete liiduga vee hinna küsimust

Riigikogu keskkonnakomisjon kohtub neljapäeval Eesti Vee-ettevõtete Liidu esindajatega, et arutada veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnaregulatsiooni ning teenuse õiguslikust regulatsioonist tõusetunud praktiliste probleemide üle. Samuti tuleb kõne alla ebameeldiva lõhna küsimus.

„Arutame vee-ettevõtete liiduga, kuidas kasutada Euroopa Liidu rahasid reoveesette käitlemisest tulenevate haisuprobleemide lahendamisel, et päästa tarbija võimalikust vee hinna tõusust,“ ütles keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra.

„Soovime vee-ettevõtete liiduga tihedamat koostööd, et seaduste väljatöötamisel oleksid ekspertide arvamused paremini arvestatud ja veesektor toimiks ilma tõrgeteta,“ lisas Vakra.

Mihkelson sõidab Ukrainasse töövisiidile

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson viibib esmaspäevast kuni kolmapäevani töövisiidil Ukrainas. Kiievis on tal kavas kohtumised ülemraadas, kaitseministeeriumis ja julgeolekuteenistuses. Lisaks tutvub Mihkelson olukorraga Ida-Ukrainas, saades selleks kokku sealsete piirkondade ning valitsusväliste organisatsioonide esindajatega.

„Kui me tõesti tahame näha Ukraina edusamme, siis peame olema valmis pikemaajaliseks kannatlikuks koostööks. Täna alles oma vabaduse eest võitlevas Ukrainas on ees keerulised ajad ja väljakutsed. Mida püsivam on Ukraina sõprade toetus, seda suurem on võimalus riigi õnnestumisel. Kõige olulisem on aga teadmine, et mida vabam ja edukam on Ukraina seda turvalisem on ka meie tulevik. “ märkis Mihkelson.

Ta lisas, et Eesti on valmis igati aitama kaasa Ukraina reformiprotsessidele. “Eriti aktuaalseks muutub see pärast assotsiatsiooni- ja vabakaubandusleppe jõustumist Euroopa Liiduga. Sellele teele asumiseks vajab aga Ukraina jõulisemat rahvusvahelist tuge siseolukorra normaliseerimiseks,“ ütles Mihkelson.

Mihkelson sõidab Ukrainasse töövisiidile

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson viibib esmaspäevast kuni kolmapäevani töövisiidil Ukrainas. Kiievis on tal kavas kohtumised ülemraadas, kaitseministeeriumis ja julgeolekuteenistuses. Lisaks tutvub Mihkelson olukorraga Ida-Ukrainas, saades selleks kokku sealsete piirkondade ning valitsusväliste organisatsioonide esindajatega.