Riigikogu esimees Eiki Nestor avaldas kaastunnet koolitulistamises hukkunud õpetaja lähedastele
„Vägivallal ei saa olla meie ühiskonnas kohta. Kõige vähem sobib ta kooli,“ ütles Nestor. „Avaldan kaastunnet hukkunu lähedastele ja kooliperele. Me ei ole kaotanud mitte ainult ühe tunnustatud õpetaja. Oleme kaotanud ka tükikese oma turvatundest. Tegemist on šokiga kogu meie ühiskonnale.“
Mati Raidma kohtus Gruusia kaitseväe juhataja kindralmajor Vakhtang Kapanadzega
Esmaspäeval kohtus Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma Gruusia kaitseväe juhataja kindralmajor Vakhtang Kapanadzega.
„Eesti ja Gruusia kaitsekoostöö on väga tihe, kogemusi on koos omandatud nii Afganistanis kui viimati ka Kesk-Aafrikas. Treening- ja koolitusprogrammides osaletakse nii Eestis kui Gruusias. Oleme mõttekaaslased ja liitlased oma riigi iseseisvuse ning riigikaitse väärtustamisel,“ ütles Mati Raidma.
Raidma ja Kapanadze arutasid Gruusia relvavägede reforme ning rahastust, samuti oli kõne all Gruusia NATO-sse püüdlemine.
Vakhtang Kapanadze õppis George C. Marshalli Keskuses asuva Strateegiliste Uuringute ja Riigikaitse Kolledži kursusel 1997. aastal koos Riigikogu riigikaitsekomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja Aivar Engeliga.
Martin Vallimäe, 631 6356; 53306009
[email protected]
Mati Raidma kohtus Gruusia kaitseväe juhataja kindralmajor Vakhtang Kapanadzega
Esmaspäeval kohtus Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma Gruusia kaitseväe juhataja kindralmajor Vakhtang Kapanadzega.
„Eesti ja Gruusia kaitsekoostöö on väga tihe, kogemusi on koos omandatud nii Afganistanis kui viimati ka Kesk-Aafrikas. Treening- ja koolitusprogrammides osaletakse nii Eestis kui Gruusias. Oleme mõttekaaslased ja liitlased oma riigi iseseisvuse ning riigikaitse väärtustamisel,“ ütles Mati Raidma.
Raidma ja Kapanadze arutasid Gruusia relvavägede reforme ning rahastust, samuti oli kõne all Gruusia NATO-sse püüdlemine.
Vakhtang Kapanadze õppis George C. Marshalli Keskuses asuva Strateegiliste Uuringute ja Riigikaitse Kolledži kursusel 1997. aastal koos Riigikogu riigikaitsekomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja Aivar Engeliga.
Riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma kohtub Gruusia kaitseväe juhataja kindralmajor Vakhtang Kapanadzega ja suursaadiku T.E Tea Akhvledianiga
03.11. – 06.11. 2014 õiguskomisjonis
Esmaspäeval (03. 11.) on õiguskomisjoni päevakorras neli eelnõu. Esimeseks lugemiseks valmistatakse ette Vabariigi Valitsuse algatatud Inimkaubandusvastase Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (748 SE); Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (751 SE); Vabariigi Valitsuse algatatud korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (752 SE) ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni algagatud korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (717 SE). Vabariigi Valitsuses ettevalmistatud eelnõusid tutvustab komisjonile justiitsminister Andres Anvelt. Eelnõude 748 SE ja 751 SE vastutav nõunik on Raini Laide ([email protected], 631 6450) ning eelnõude 752 SE ja 717 SE vastutav nõunik on Linnar Liivamägi ([email protected], tel 6316457). Vastutav riigikogu liige määratakse eelnõudele esimese lugemise käigus.
Teisipäeval (04.11) valmistab komisjon teiseks lugemiseks ette Vabariigi Valitsuse algatatud laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse, kinnistusraamatuseaduse ja abieluvararegistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (708 SE). Nimetatud eelnõu esimene lugemine toimus 08.10.14. Eelnõu vastutav riigikogu liige on Marko Pomerants ([email protected], 6316445 ) ja vastutav ametnik on Linnar Liivamägi ([email protected], 631 6457).
Sester: Rahandusministeerium ei täida avaliku teabe seadust
Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimehe Sven Sesteri (IRL) sõnul ei täida Jürgen Ligi juhitav Rahandusministeerium avaliku teabe seadust, jättes vastamata tema teabenõudele, millega ta soovib saada Rahandusministeeriumi poolseid kuluarvutusi IRLi poolt välja käidud madalapalgaliste maksuvabastuse reformi kohta.
Sesteri sõnul on nii peaminister ja rahandusminister avalikult öelnud, et IRLi poolt välja pakutud madalapalgaliste maksuvabastuse kulud on Rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt 250 miljonit eurot. IRLi hinnangul on see summa umbes poole väiksem.
„Kuna Ligi ja Rõivase sõnul on Rahandusministeerium vastavad arvutused reformi kulude kohta teinud, siis esitasin ministeeriumile teabenõude nendega tutvumiseks. Avaliku teabe seadus kohustab teabenõudele vastama viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul või teavitama, kui teabenõuet ei ole võimalik täita. Tänaseks on teabenõudest möödunud seitse tööpäeva ning ministeeriumi poolt ei ole mitte mingisugust tagasisidet tulnud. On hämmastav, et kuigi peaminister on öelnud, et arvutused ei ole mingi saladus, pole siiani suudetud mulle neid edastada,“ rääkis Sester.
Sesteri sõnul oli teabenõue ajendatud sellest, et ei Rahandusministeerium ega valitsuspoliitikud ei ole siiani avalikustanud neid arvutusi, millest on Reformierakonna poliitikud juba kuu aega rääkinud. Tema hinnangul jääb sellest paratamatult mulje, et mingil kummalisel põhjusel soovitakse arvutusi avalikkuse eest varjata.
Sester esitas seoses teabenõudele vastamatajätmisega ka vastava vaide Andmekaitse Inspektsioonile järelevalvemenetluse algatamiseks.
IRL käis augusti lõpus välja madalapalgaliste maksuvabastuse reformikava, mille tulemusena saab alla 500 euro teeniv inimene kuus kuni 69 eurot rohkem raha kätte ja enam tulumaksu ei maksa. Sealt edasi kuni 846 euroni sõltuks tulumaksuvabastuse suurus inimese palgast: mida väiksem on sissetulek, seda suurem on maksuvabastus. Reform puudutab ca 300 000 inimest.
Riigikogu komisjonid arutasid peaministri ja kaitseministriga NATO tippkohtumise teemasid
Riigikogu väliskomisjon ja riigikaitsekomisjon kohtusid kolmapäeval Stenbocki majas peaminister Taavi Rõivasega, et arutada NATO Walesi tippkohtumise eel Eesti seisukohti. Samal teemal kohtus riigikaitsekomisjon Riigikogus ka kaitseminister Sven Mikseriga.
„Ühine arusaam kõigi poliitiliste jõudude vahel Eestis on olemas, et me peame saavutama oma julgeoleku tugevdamiseks liitlasvägede püsiva kohaloleku. Venemaal ei tohi tekkida mitte ühtegi tunnet, et nad saavad meie enda ehk NATO vähimalegi nõrkusele midagi üles ehitada,“ ütles Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson Venemaa heidutuse teemal.
Kohtumistel tõdeti ühiselt, et NATO liitlaste kohalolek Eestis on praeguses julgeolekuolukorras väga vajalik. Peaminister kinnitas, et Walesi tippkohtumisel on Eesti jaoks kõige olulisem teema heidutushoiaku ning kollektiivkaitse tugevdamine NATO idatiival. “NATO peab jätkama aprillis heakskiidetud tegevuste elluviimist, kuid lisaks sellele peab NATO kohandama oma üldist sõjalist heidutushoiakut vastavalt uuele Euroopa julgeolekuolukorrale,” ütles Rõivas. Peaminister kinnitas, et töö käib valitsuses – nii peaministri, kaitseministri kui välisministri tasemel – viimastel kuudel aktiivselt ning jätkub pärast tippkohtumist.
Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma sõnul on olemas poliitiline konsensus, et Eesti leiab liitlaste abil sõjalise kohalolu suurendamiseks täiendava raha väljaspool riigikaitsekulutuste kahe protsendi taset sisemajandusekoguproduktist.
„Seejuures on väga tervitatavad ka värsked uudised Soome ja Rootsi valmisolekust võtta vastu NATO üksusi oma riigis, sellised kokkulepped peaks kaitseministrite sõnul sõlmitama Walesis,“ ütles Raidma.
NATO tippkohtumine Walesis toimub 4.-5. septembril. Walesi tippkohtumise delegatsiooni juhib peaminister Taavi Rõivas, lisaks osalevad välisminister Urmas Paet, kaitseminister Sven Mikser ning kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras. Lätist ja Leedust osalevad presidendid. Walesi tippkohtumine jääb viimaseks praegusele NATO peasekretärile Anders Fogh Rasmussenile, järgmine peasekretär on Norra endine peaminister Jens Stoltenberg.
Martin Vallimäe, 631 6356; 53306009
[email protected]
Riigikogu komisjonid arutasid peaministri ja kaitseministriga NATO tippkohtumise teemasid
Riigikogu väliskomisjon ja riigikaitsekomisjon kohtusid kolmapäeval Stenbocki majas peaminister Taavi Rõivasega, et arutada NATO Walesi tippkohtumise eel Eesti seisukohti. Samal teemal kohtus riigikaitsekomisjon Riigikogus ka kaitseminister Sven Mikseriga.
„Ühine arusaam kõigi poliitiliste jõudude vahel Eestis on olemas, et me peame saavutama oma julgeoleku tugevdamiseks liitlasvägede püsiva kohaloleku. Venemaal ei tohi tekkida mitte ühtegi tunnet, et nad saavad meie enda ehk NATO vähimalegi nõrkusele midagi üles ehitada,“ ütles Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson Venemaa heidutuse teemal.
Kohtumistel tõdeti ühiselt, et NATO liitlaste kohalolek Eestis on praeguses julgeolekuolukorras väga vajalik. Peaminister kinnitas, et Walesi tippkohtumisel on Eesti jaoks kõige olulisem teema heidutushoiaku ning kollektiivkaitse tugevdamine NATO idatiival. “NATO peab jätkama aprillis heakskiidetud tegevuste elluviimist, kuid lisaks sellele peab NATO kohandama oma üldist sõjalist heidutushoiakut vastavalt uuele Euroopa julgeolekuolukorrale,” ütles Rõivas. Peaminister kinnitas, et töö käib valitsuses – nii peaministri, kaitseministri kui välisministri tasemel – viimastel kuudel aktiivselt ning jätkub pärast tippkohtumist.
Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma sõnul on olemas poliitiline konsensus, et Eesti leiab liitlaste abil sõjalise kohalolu suurendamiseks täiendava raha väljaspool riigikaitsekulutuste kahe protsendi taset sisemajandusekoguproduktist.
„Seejuures on väga tervitatavad ka värsked uudised Soome ja Rootsi valmisolekust võtta vastu NATO üksusi oma riigis, sellised kokkulepped peaks kaitseministrite sõnul sõlmitama Walesis,“ ütles Raidma.
NATO tippkohtumine Walesis toimub 4.-5. septembril. Walesi tippkohtumise delegatsiooni juhib peaminister Taavi Rõivas, lisaks osalevad välisminister Urmas Paet, kaitseminister Sven Mikser ning kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras. Lätist ja Leedust osalevad presidendid. Walesi tippkohtumine jääb viimaseks praegusele NATO peasekretärile Anders Fogh Rasmussenile, järgmine peasekretär on Norra endine peaminister Jens Stoltenberg.
Kell 11 kohtub riigikaitsekomisjon peaminister Taavi Rõivasega – Eesti seisukohad 4.-5. septembril 2014 Newportis toimuval NATO tippkohtumisel
Nestor väärtustas koostööd Rootsiga
Riigikogu esimees Eiki Nestor tõi Stockholmis kohtumisel Rootsi parlamendi spiikri Per Westerbergiga esile kahe riigi hea koostöö. „Rootsi on Eestile hea ja usalduslik naaber, tõeliselt lähedane partner. Eesti majandus integreerub üha tihedamalt Rootsi majandusega. Meie riikide vaated ja hinnangud sündmustele maailmas langevad kokku. Ja see on loomulik. Ja see on hea,“ märkis Riigikogu esimees.
Nestor väärtustas kohtumisel Põhjala ja Balti riikide vahelist süvenevat julgeolekualast koostööd Läänemere regioonis ja Rootsi konkreetseid samme turvalisuse suurendamiseks.
„Rahvusvaheline julgeolekuolukorra muutus sai alguse 2008. aasta invasioonist Gruusiasse ning vormistus selgelt ja pöördumatult Krimmi annekteerimise ja pideva separatismi õhutamisega Ukrainas. Rootsi hinnangud ja reageeringud tekkinud olukorrale on olnud täpsed ning rahvusvaheline tegevus konstruktiivne. Sain veel kord kinnituse meie riikide vaadete kokkulangemisele selles küsimuses,“ ütles Nestor.
Parlamentide liidrid arutasid Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi ja nende võimalikku mõju Euroopa Liidu arengule lähiaastatel.
Eiki Nestoril olid Stockholmis kõnelused ka Riksdagi esimese asespiikri Susanne Ebersteini ja Rootsi Sotsiaaldemokraatliku Partei esimehe Stefan Löfveniga. Samuti toimus kohtumine parlamendi rahanduskomisjoni liikmetega. Nestor külastas ka Kuninglikku Tehnoloogiainstituuti Stockholmis.
Riigikogu esimehe võttis vastu Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf.
Pildid kohtumistelt Riksdagis:
Riigikogu pressiteenistus
