Kooseluseaduse rakendusaktid läbisid esimese lugemise
38 Riigikogu liikme algatatud kooseluseaduse rakendamise seaduse eelnõu (114 SE) näeb ette enam kui 80 seaduse muutmist. Rakendussätted on vajalikud näiteks selleks, et kooselu saaks kanda riiklikusse registrisse ning kindlaks määrata elukaaslase ülalpidamiskohustust ja pärimisõigust.
Läbirääkimistel võtsid sõna Toomas Vitsut, Yoko Alender, Martin Helme, Mihkel Raud, Jüri Adams ja Viktoria Ladõnskaja. Läbirääkimistel sõna võtnud fraktsioonide esindajad tõid välja oma seisukohad.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud toetust. Eelnõu tagasilükkamise poolt hääletas 41 ja vastu oli 42 Riigikogu liiget. Seega läbis eelnõu esimese lugemise.
Eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 8. detsember.
Kooseluseaduse võttis vastu Riigikogu eelmine koosseis, kuid enne jõustumist tuleva aasta algul on vaja Riigikogul vastu võtta rakendusaktid, mille vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust.
Riigikogu võttis täna vastu neli seadust.
- Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud töövõimetoetuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (84 SE), millega lükatakse töövõimereformi käivitumine poole aasta võrra edasi ehk 1. juulile 2016. Töövõimereformi käivitumist lükati edasi, et arendada välja infosüsteemid, valmistada ette rakendusaktid ja korraldada töövõime hindamist. Lisaks likvideeritakse seadusega töövõimetuspensionilt töövõimetoetusele üleminekul sissetulekuaugu tekkimise võimalus, millega tagatakse inimestele toetuse näol sujuv sissetuleku jätkumine. Samuti täpsustatakse terviseandmete töötlemise nõudeid, mis peavad tagama delikaatsete isikuandmete käsitlemise minimaalselt vajalikes piirides. Seadusega lihtsustatakse ka töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise üheaegset taotlemist. Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 61 ja vastu oli 16 Riigikogu liiget.
- Riigikogu võttis 76 poolthäälega vastu valitsuse algatatud kalandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse (101 SE). Seadusesse tehti täiendusi ja täpsustusi, mis on vajalikud eelkõige kalapüügi- ja vesiviljelussektori tootjaorganisatsioonide ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi toetuste ja kalamajandusliku riigiabi andmise paremaks korraldamiseks. Muudatuste tegemise on tinginud Euroopa Komisjoni antud uued õigusaktid, mida kalandusturu korraldamise seaduse vastuvõtmise ajal veel ei olnud, ning praktikas tõstatatud küsimuste lahendamine.
- Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse ning tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse (99 SE), millega lükatakse 1. jaanuariks 2016 planeeritud kütuse aktsiisitõusud edasi ühe kuu võrra ehk 1. veebruarile 2016. Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 54 ja vastu neli Riigikogu liiget. Erapooletuks jäi kuus Riigikogu liiget.
- Häältega 58 poolt, kaks vastu ja kaks erapooletut, võttis Riigikogu vastu valitsuse algatatud aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse (120 SE), millega viiakse sisse selle aasta riigieelarve muudatused, mis kohandavad kulusid seoses muutunud vajadustega. Riigieelarve kulude ja tulude kogumaht selle tulemusel ei muutu, kuid täpsustuvad ministeeriumide ja teiste asutuste jooksva aasta kulud.
Riigikogu lõpetas viie eelnõu teise lugemise.
- Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (97 SE). Eelnõuga muudetakse riigilõivumäärasid lähtudes ekvivalendipõhimõttest või kulupõhimõttest Keskkonnaministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas ning välisesindustes toimingute tegemisel. Muudatus avaldab mõju kõikidele ettevõtjatele ja ka füüsilistele isikutele, kes maksavad riigilõive vastavate toimingute tegemise või lubade väljastamise või muutmise korral. Muudatus tervikuna ei too ettevõtjatele ja füüsilistele isikutele kaasa uusi kohustusi ega nõua neilt täiendavaid tegevusi.
- Valitsuse algatatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (70 SE). Eelnõu eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta. Direktiivi ülevõtmine toob senistes regulatsioonides kaasa mitmeid muudatusi, milles käsitletakse spetsialistide liikuvust EL-i riikide vahel. Kõigile huvitatud kutsealadele tekib võimalus pakkuda Euroopa kutsekaarti, mis võimaldab kvalifikatsioonide lihtsamat ja kiiremat tunnustamist. Muudatustega selgineb süsteem ka tarbijatele, kuna liikmesriike kutsutakse üles läbi vaatama reguleeritud kutsealade kohaldamisala. Lisaks võetakse kasutusele hoiatussüsteem, mis kohustab riiklikke pädevaid asutusi hoiatama üksteist kutsealaste rikkumiste korral, eelkõige tervishoiusektoris.
- Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse ning elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (51 SE). Eelnõu tõhustab meetmeid, mis tagavad telefoni-, mobiiltelefoni- ja lühinumbri numeratsiooni efektiivsema kasutamise. Eelnõu näeb ette olukorra lahendamise, kus numeratsioon on kasutusele võtmata või seda kasutatakse ebaefektiivselt, sealhulgas näiteks ka eritariifsete kõnede petuskeemide korraldamiseks. Eelnõuga muudetakse jälitus- või julgeolekuasutuse tsentraalse jälgimisseadme abil teostatud toimingute kohta kogutavate logifailide säilitamise aega seniselt 5-lt aastalt 10-le aastale. Kuna kohtu loal jälitustegevuse käigus kogutud tõendiks olevat logifaili ei saa hävitada enne, kui on läbi võimalike kohtuvaidluste aegumise tähtaeg, siis pikendatakse logifailide säilitamise tähtaega, kuna neil võib olla kohtumenetluses tõendi tähtsus.
- Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (73 SE). Eelnõuga reguleeritakse arst-residentide osalemist tervishoiuteenuse osutamisel ja täpsustatakse tervishoiuvaldkonna üliõpilaste tervishoiuteenuse osutamisel osalemise tingimusi. Lisaks laiendatakse eelnõuga üldarstiabiteenuse osutajate ja haiglat või õendushaiglat pidavate teenuseosutajate õiguseid selliselt, et nad saavad väljaspool tavapärast majandustegevust anda kasutusse neile kuuluvat kinnisasja. Samuti laiendatakse üldarstiabiteenuse osutajate ja õendushaiglat pidavate teenuseosutajate teenuste valikut füsioteraapiateenusega.
- Valitsuse algatatud sotsiaalseadustiku üldosa seaduse eelnõu (93 SE). Eelnõuga kehtestatakse Eesti õiguses sotsiaalseadustiku üldosa uus seadus, millega luuakse ühtsed alused Eesti sotsiaalkaitsesüsteemile ja sotsiaalkaitse korraldusele. Sotsiaalseadustik loob õiguslikud alused, et kaitsta inimest ja perekonda, ennetades, kõrvaldades või vähendades sotsiaalseid riske terviklikult eelkõige töötuse, haiguse, emaduse, töövõimetuse, vanaduse, toitja kaotuse, laste kasvatamise, kuriteoohvriks langemise, sotsiaalse erivajaduse ja toimetulekuraskuste korral. Määratakse ka sotsiaalõiguse põhimõisted – sotsiaalkaitse ja hüvitis ning rahaline ja mitterahaline hüvitis selle liikidena.
Riigikontrolör Alar Karis andis Riigikogule ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2014. aastal.
Karis märkis, et Riigikontrolli ülevaates toodud probleemid on paljuski lahendatavad mitte järjekordsete strateegiate ja uhkete nimedega dokumentide väljatöötamise kaudu, vaid lihtsalt asjaosaliste isikute kokkuleppimise teel.
„Kui siis on vaja kokkulepe lühidalt kirja panna ning kavaks nimetada, siis minugi poolest. Tähtis on teadvustada, et mitte paber ega plaan ei muuda pärsielu, vaid teod, töö ja koostöö,“ ütles Karis. Tema sõnul andis Riigikontroll just riigi koostoimivuse põhimõttest lähtudes seekord oma ettepanekutega panuse tööturuprobleemide lahendamisse.
Läbirääkimistel võtsid sõna Andres Ammas ja Aivar Sõerd.
Esimese lugemise läbis lisaks kooseluseaduse rakendamise seaduse eelnõule veel viis eelnõu, üks eelnõu langes esimesel lugemisel menetlusest välja.
- Valitsuse algatatud Riigikogu otsuse “Riigi 2014. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine” eelnõu (85 OE), eesmärk on anda ülevaade riigieelarves seatud eesmärkide saavutamisest, riigi finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest ning võimaldada Riigikogu-poolse kontrollifunktsiooni teostamist Vabariigi Valitsuse suhtes, anda valitsusele võimalus selgitada oma tegevust aruandeaastal ning esitada Riigikogule vajalik informatsioon uute eelarveliste otsuste tegemiseks.
- Riigikogu lõpetas 57 Riigikogu liikme algatatud Riigikogu otsuse “Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine Eesti narkopoliitika ja HIV ennetustegevuse analüüsimiseks ning ennetustegevuse tõhustamiseks” eelnõu (122 OE) esimese lugemise. Eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 4. detsember.
- Riigikogu lõpetas Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse täiendamise seaduse eelnõu (96 SE) esimese lugemise. Selle eelnõu eesmärk on võimaldada füüsilisele isikul, kes ei ole Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanik, kuid samas elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa alusel, omandada kinnisasja kuni 0,2 ha, mis annab isikule võimaluse osta maad aiandusühistutes. Eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 8. detsember.
- Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise Eesti-Vene riigipiiri lepingu ning Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (108 SE). Lepingute eesmärk on määrata kindlaks Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vaheline riigipiir ning piiritleda eelnimetatud kahe riigi vahelised Narva jõe ja Soome lahe merealad. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Häältega 13 poolt, 63 vastu, üks erapooletu ei leidnud ettepanek toetust. Läbirääkimistel võtsid sõna Henn Põlluaas ja Andres Herkel. Eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 9. detsember.
- Valitsuse algatatud keskkonnaseire seaduse eelnõuga (100 SE), täpsustatakse ja tõhustatakse keskkonnaseire korraldust, kaasajastatakse sätteid ja viiakse keskkonnaseadustiku keskkonnaseire seadus kooskõlla teiste keskkonnaseadustiku seadustega. Eelnõu keskendub peamiselt seire korraldusele. Eelnõu sätestab vastutavate täitjate kohustused, seirejaamade ja -alade rajamise ning seire käigus saadud andmete töötlemise ja hoidmise korra. Eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 9. detsember.
Riigikogu menetlusest langes välja Eesti Vabaerakonna fraktsiooni algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (92 SE), millega sooviti kaotada 1. mail 2014 kehtima hakanud kitsendus, et äriühingu juhatuse liige ei saa ennast töötuna arvele võtta ja tal puudub seetõttu võimalus saada töötuskindlustushüvitist.
Juhtivkomisjoni ettepanekul häältega 49 poolt ja 32 vastu, lükati eelnõu esimesel lugemisel tagasi ja see langes menetlusest välja.
Istung lõppes kell 20.45.
Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).
Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
T: 631 6356, 515 3903
[email protected]
Päringud: [email protected]
Eesti-Vene riigipiirilepete ratifitseerimise eelnõu läbis esimese lugemise
Välisminister Marina Kaljurand märkis, et lepingute tekstid ei ole muutunud võrreldes 2014. aasta tekstidega. Muutunud on lepingutele lisatud seletuskiri, mida välisministeerium ajakohastas, lisades praegu ametis oleva õiguskantsleri arvamuse.
Välisministri sõnul on piirilepingute sõlmimisel Venemaaga Eesti julgeolekule positiivne mõju, kuna see aitab suurendada stabiilsust ja ettearvatavust riikidevahelistes suhetes ning välistada võimalikke arusaamatusi ja vääritimõistmisi nii olulisel teemal nagu riikide territooriumid.
„Selgelt paika pandud ja maha märgitud piir on seega julgeolekut täiendavalt kindlustav faktor,“ ütles Kaljurand ja lisas, et piirilepe võimaldab eemaldada ebaloogilisuse piirijoontel ja seda efektiivsemalt valvata.
Väliskomisjoni esimees Sven Mikser andis ülevaate eelnõu (108 SE) menetlusest komisjonis.
Välisministri ja väliskomisjoni esimehe ettekannete ja küsimuste esitamise järel algasid läbirääkimised, millest võtsid osa fraktsioonide esindajad. Läbirääkimistel osalesid Henn Põlluaas ja Andres Herkel.
Põlluaas ütles, et Eestile ei ole vaja piirilepingut ja see on Eestile kahjulik. Tema sõnul on küsimus suveräänsuses ja selles, kas riik soovib kaitsta oma territoriaalset terviklikkust. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel tegi ta ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Häältega 13 poolt, 63 vastu, üks erapooletu ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu esimene lugemine lõpetati.
Andres Herkel tõi esile, et lepingutes on suured sisulised puudused ja seal puudub viide Tartu rahulepingule. Ta juhtis tähelepanu sellele, et Eesti pool hakkab taas ühepoolselt lepinguid ratifitseerima ja ei tea kuidas käitub teine pool.
Piirilepingutega määratakse kindlaks Eesti ja Venemaa vaheline riigipiir ning piiritletakse nende riikide vahelised Narva jõe ja Soome lahe merealad. Riigipiiri kirjelduses ja kaartidel esitatud joon erineb vähesel määral praegusest kontrolljoonest ning võrreldes praeguse kontrolljoonega toimub osapoolte vahel teatud maatükkide vahetus. Näiteks, Eesti saab maad nn Saatse saapa piirkonnas ning Venemaa Meremäe vallas Marinova metsa piirkonnas ja Värska vallas Suursoo piirkonnas. Pooled leppisid kokku, et muudatused maismaal, kaasa arvatud järvedel, on võrdsed, nii et kumbki pool territooriumi ei kaota ega võida.
Välislepingut puudutavat eelnõu arutatakse Riigikogus kahel lugemisel, kui juhtivkomisjon ei tee ettepanekut kolmanda lugemise läbiviimiseks. Eesti riigipiire muutvate lepingute ratifitseerimiseks on nõutav Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus ehk 68 saadiku toetus.
Seadus jõustub üldises korras. Lepingud jõustuvad 30 päeva möödumisel ratifitseerimiskirjade vahetamise päevast. Pärast lepingute jõustumist moodustatakse riikidevaheline demarkeerimiskomisjon ja alustatakse riigipiiride markeerimist, mille käigus märgitakse maha ja tähistatakse riigipiir.
Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
T: 631 6356, 515 3903
[email protected]
Päringud: [email protected]
Jüri Jaanson: ärategemist ootab üks ajaloo suurimaid sotsiaalreforme
„Aasta tagasi võtsime siin saalis vastu töövõimetoetuse seaduse, millega käivitame tuleval aastal töövõimereformi. See on põhimõtteline muudatus erivajadustega ja vähenenud töövõimega inimeste kaasamisel. Täna on siin vastuvõtu ootel seaduse rakenduslikud muudatused, millega töövõimereformi käivitumine muutub seaduste sihtgruppidele sujuvamaks ja paremaks,“ rääkis Jaanson täna riigikogus seaduseelnõu kolmandal lugemisel peetud kõnes.
Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikme sõnul on praegune töövõimetuspensionite süsteem nii erivajadustega inimeste kaasamise mõttes kui finantsilisest vaatest jätkusuutmatu.
„Süsteemi reformimise möödapääsmatust on kinnitanud erinevad sõltumatud uuringud ja reformi osapoolte seisukohad. Jätkusuutliku lahenduse elluviimiseks ja erivajadustega ning vähenenud töövõimega inimeste ühiskonda ja hõivesse kaasamiseks on meil kasutada 354 miljoni euro ulatuses Euroopa Sotsiaalfondi ja Eesti riigieelarve vahendeid. Tegemist on Eesti riigi viimaste aegade suurima sotsiaalreformiga,“ lausus Jaanson.
Seadusemuudatusega lükatakse töövõimereformi käivitumine 2016. aasta 1. juulile.
Jaansoni kinnitusel on reformi edasilükkamise põhjuseks vajadus välja arendada sotsiaalvaldkonna infosüsteemid ja ette valmistada rakendusaktid, samuti vajadus kvaliteetse töövõime hindamise teenuse sisseostmiseks.
Seadusemuudatusega välditakse töövõimetuspensionilt töövõimetoetusele üleminekul sissetulekuaugu tekkimist. Lisaks on täpsustatud delikaatsete terviseandmete töötlemise nõudeid ja hüvitise suuruse arvutamist ning lihtsustud töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise üheaegset taotlemist.
Töövõimereformiga minnakse üle töövõimetuspensionite süsteemilt töövõimetoetuse süsteemile. Selle alustaladeks on töövõime hindamine ja aktiivsusmeetmed, mille täitmisel saavad õigustatud isikud töövõimetoetust. Töövõimetoetuse sihtgruppidele pakub reform töötukassa näol igakülgset abi hõivesse saamisel, hinnates nende töövõimet ja andes soovitusi ning vajadusel abi töötingimuste, abivahendite ja rehabilitatsiooniga.
Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige
Jüri Jaanson
[email protected]
+372 5184618
Riigikogu kiitis heaks töövõimereformi edasilükkamise
Valitsuse algatatud töövõimetoetuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (84 SE) poolt hääletas 61 ja vastu oli 16 Riigikogu liiget.
Töövõimereformi käivitumist lükati edasi, et arendada välja infosüsteemid, valmistada ette rakendusaktid ja korraldada töövõime hindamist.
Lisaks likvideeritakse seadusega töövõimetuspensionilt töövõimetoetusele üleminekul sissetulekuaugu tekkimise võimalus, millega tagatakse inimestele toetuse näol sujuv sissetuleku jätkumine. Samuti täpsustatakse terviseandmete töötlemise nõudeid, mis peavad tagama delikaatsete isikuandmete käsitlemise minimaalselt vajalikes piirides. Seadusega lihtsustatakse ka töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise üheaegset taotlemist.
Sotsiaalkomisjoni liikme Jüri Jaansoni sõnul toob töövõimereform põhimõttelise muudatuse erivajadustega ja vähenenud töövõimega inimeste kaasamisel hõivesse ja ühiskondlikku ellu. „Töövõimereformiga läheme üle töövõimetuspensionite süsteemilt töövõimetoetuse süsteemile ja selle alustaladeks on töövõimetoetuse seaduse kohaselt töövõime hindamine ja aktiivsusmeetmed, mille täitmisel saavad inimesed töövõimetoetust. Töövõimetoetuse sihtgruppidele pakub töötukassa igakülgset abi tööle saamisel, hinnates töövõimet ja andes soovitusi ning abi töötingimuste, abivahendite ja rehabilitatsiooni vajaduse korral. See võimaldab vähenenud töövõimega inimestel oma sissetulekuid suurendada,“ ütles Jaanson.
Jaanson lisas, et praegune töövõimetuspensionite süsteem on nii erivajadustega inimeste kaasamise mõttes kui finantsilisest vaatest jätkusuutmatu.
Töövõimetoetuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus jõustub 20. detsembril käesoleval aastal. 1. jaanuaril 2016 jõustuvad töövõimereformiga seotud tööturuteenuste ja –toetuste seaduse muudatused, mis tagavad inimestele uute tööturuteenuste kasutamise võimaluse uue aasta algusest.
Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
[email protected]
Päringud: [email protected]
Konservatiivide fraktsioon kohtus Jüri Ratasega
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon kohtus 25.novembril Riigikogu asespiikri Jüri Ratasega viimase initsiatiivil. Kohtumine leidis aset soojas ja asjalikus õhkkonnas.
Jüri Ratas jagas teavet Riigikogu juhatuse töö, riigikogu töö- ja kodukorra planeeritava uuendamise kohta. Samuti Riigikogu ajaveebi ja seadusandlike initsiatiivide kohta.
Jüri Ratas ütles, et Riigikogu juhatusel on kavas senisest rohkem arvestada Riigikogu väiksemate fraktsioonide huvidega. See puudutab nii rahalisi vahendeid kui ka kajastamist Riigikogu veebilehel. Lisaks on kõne all olnud väikeste fraktsioonide esindatuse küsimus Riigikogu komisjonide töös. Nii ei saa näiteks hetkel Konservatiivide ja Vabaerakonna fraktsioonid osaleda kõikide tähtsamate alaliste komisjonide töös. Selle all kannatab aga kogu demokraatlik seadusloome. Üheks väljapääsuks oleks võimaldada väikese fraktsiooni liikmetel osaleda kahe alalise komisjoni töös.
Konservatiivide fraktsiooni liikmed olid rahul Jüri Ratase senise tegevusega asespiikri ametikohal ja soovisid talle edu tema edasises ametialases töös.
Infotunnis selgitas Arto Aas haldusreformi läbiviimist
Ammas viitas asjaolule, et möödunud nädalal sündis valitsuskabineti istungil väidetavalt kaks olulist otsust haldusreformi ettevalmistamisel. Nendest pole eriti teavet edastatud. Ammase sõnul luges ta nende kohta ajalehest Lääne Elu. Seal oli kirjas seisukoht, et omavalitsustes võiks soovitavalt elada vähemalt 11 000 inimest, mitte 5000, nagu varem jutuks olnud. Samuti kirjutati, et sundliitmised võetakse ette juba enne järgmisi kohalike omavalitsuste valimisi, mitte pärast, nagu on varem jutuks olnud. Ammas soovis teada, kas need teated vastavad tõele, mis on nende otsuste tagamaad ja kas minister kavatseb neid ka laiemalt selgitada.
Aasa sõnul arutas valitsuskabinet eelmisel neljapäeval neid ettepanekuid, mida on koos Rahandusministeeriumi ekspertidega pool aastat ette valmistatud. Kokkuvõtlikult võib öelda, et valitsus toetas ettepanekuid. „Lepiti kokku, et haldusreformi läbiviimisel saab põhikriteeriumiks elanike arv, mille miinimumsuurus on 5000. 11 000 on valitsuse poliitiline soov, et omavalitsused ühinemise käigus ei takerduks ainult miinimumkriteeriumi täitmisele, vaid tegelikult paljudes kohtades tuleks teha ambitsioonikam samm,“ ütles Aas. Ta lisas, et valitsus on valmis toetama täiendavalt neid omavalitsusi, mis moodustuvad 11 000 elanike suuruseks. „Sellised ettepanekud tõenäoliselt täiendab rahaline boonus ühinemise käigus. Selliseid ettepanekud ma töötan lähipäeval välja,“ selgitas minister. Tema sõnul lepiti ajakava suhtes kokku, et kõige mõistlikum ja ratsionaalsem on viia reform lõpule 2017. aasta korralisteks kohalikeks valimisteks. „See tähendab, et 2017. aasta jaanuarini on aega omavalitsustel omaalgatuslikud ühinemislepingud sõlmida, ise otsustada, kellega ja kuidas,“ märkis Aas. Ta ütles, et peale seda on valitsusel poole aasta jooksul õigus teha täiendavad ühendamised. „Nii et need mõlemad etapid – nii vabatahtlik kui ka kohustuslik ühinemine – saavad oma korrektse lõpu 2017. aasta oktoobris,“ selgitas riigihalduse minister.
Aas vastas veel Dmitri Dmitrijevi esitatud küsimusele piirkondliku ettevõtluse arendamise kohta.
Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski peaministri ülesannetes vastas Uno Kaskpeiti esitatud küsimusele Rootsi migratsioonikriisi leevendamisel Eesti abi, Mailis Repsi esitatud küsimusele alkoholipoliitika, Monika Haukanõmme esitatud küsimusele töötuskindlustuse hüvitiste ja Arno Silla esitatud küsimusele perearstikeskuste loomise kohta.
Ettevõtlusminister Liisa Oviir vastas Raivo Põldaru esitatud küsimusele Eesti ettevõtluskeskkonna ja Artur Talviku esitatud küsimusele väliskaubanduse kohta.
Videosalvestist saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal, 6316351, 51902837
Laanet: me kõik peame märkama ja kaitsma kaitsetuid
„Tuttav saab vägivalla all kannatajat aidata julgustamise ja toetamisega. Et üks vanem ei taju, et teine vanem last ahistab, on võimatu ja seega kuritegelik. Naaber, kes näeb pealt perevägivalda ja ei reageeri, on kaasaaitaja. Politseinik, kes ohvrit ei aita, ei peaks mundrit kandma,“ ütles Kalle Laanet konverentsi avakõnes.
„Terved ja tugevad peresuhted on meie omariikluse alus,“ märkis põhiseaduskomisjoni esimees. „Lapsed, kes on näinud ja kogenud perevägivalda, on mõjutatud kogu eluks. Võtame pea liiva alt välja ja kaitseme kaitsetuid.“
Kell 10 algas Riigikogu konverentsisaalis Eesti Naiste Varjupaikade Liidu poolt koostöös Riigikogu põhiseaduskomisjoni, Riigikogu lähisuhtevägivalla ennetamise ja ohvrite toetusrühma ja Eesti Naisteühenduste Ümarlauaga korraldatud konverents „Abi naistevastase vägivalla ohvritele. Kuidas edasi?“
Konverentsil otsitakse vastust küsimusele kas seadused pakuvad naistele ja lastele piisavalt kaitset ja kas seaduste rakendamisel oleks vaja midagi muuta?
Konverentsil võtavad sõna ka Riigikogu liikmed Liina Kersna ja Andres Anvelt ning justiitsminister Urmas Reinsalu, tervise ja tööminister Jevgeni Ossinovski ning sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna.
Konverentsist toimub otseülekanne
Riigikogu pressiteenistus
Urmas Seaver
T: 631 6352; 50 39 907
[email protected]
Päringud: [email protected]
Riigikogu kunstisaalis avatakse nahakunsti näitus performance’ga
Nestori sõnul rikastab näitus Toompeal eksponeeritud väljapanekute nimistut omapärase ja leidliku lahenduse, tööde meisterliku teostuse ning paeluva sisuga. Ühendatud on nii nahakunst, perfomance, inimeste eluseigad kui ka videolahendus. „See Eestis ringi rännanud näitus on lõpuks jõudnud Toompeale. Näitus on ajas muutunud. Loodetavasti paneb see mõtlema ka Riigikogu liikmeid ja seda selles suunas, et oldaks rohkem valmis mõistma ja mitte hukka mõistma,“ ütles Nestor.
Näitusekomplekti on nüüdseks kogunenud üle kaheksakümne inimese loo ja eluseiga, mida nad endaga kaasas kannavad või mis on neile naha alla pugenud. Need on eestlased, venelased, rootslased, ukrainlase, inglased, soomlased, hollandlased, usbekid, mustlased, ungarlased, prantslased, sakslased, portugallased, juudid, araablased jt. Enamusele lugudest on nahakunstnikud või nende õpilased valmistanud kaaned, seega ümbritsenud need eluseigad kaitsva nahaga. Nahast ümbris on kirjutatud või jutustatud loo visuaalne tõlgendus. Toompeal lisandub mappidele ja lugudele ka Ulla Juske isiklike lugude ja ametlike seisukohtade suhet käsitlev video.
Näituse avamisel loob meeleolu Marje Taska performance esiettekanne neljale tantsijale „Reis ümber maailma”*, mille koreograaf on Krista Köster ja tantsijad Rene Köster, Silver Soorsk, Madleen Teetsov-Faulkner, Luke Teetsov-Faulkner. Kujunduse on teinud Marje Taska, Keili Retter ja heli Marje Taska, Heini Vaikmaa, videolahenduse autor on Külli Mariste.
Näitus „Nahaalused lood” on aasta jooksul tervet Eestit külastanud. Projekti esimene peatuspaik oli näitus Vabaduse galeriis Tallinnas, rännates edasi läbi Vana Võromaa Kultuurikoja, Valga, Kuressaare ja Narva muuseumide tagasi lõpuks Tallinna, Toompea lossi kunstisaali.
Näituse kuraatorid on Marje Taska ja Reet Varblane, poeetilise teksti on kirjutanud Maarja Undusk. Osalevad nahakunstnikud: Tiia Eikholm, Illu Erma, Anneli Filipov, René Haljasmäe, Eve Hintsov, Tiina Hirvesoo, Eve Kaaret, Riina Kermik, Pille Kivihall, Kaia Lukats, Luule Maar, Mall Mets, Marta Moorats, Katrin Mägi, Lennart Mänd, Piret Männa, Kaire Olt, Tiina Piisang, Ingrid Putk, Jaana Päeva, Jane Rannamets, Tähti Roostalu, Sirje Kriisa, Signe Taremaa, Marje Taska, Maie Teivik, Piibe Tomp, Carolyn Torger, Tulvi Turo, Mari Mustjõgi Uisk, Maarja Undusk, Lemmi Silvi Velmre, Tiiu Vijar.
Näitusi Toompea lossi kunstisaalis korraldab Riigikogu Kantselei koostöös Eesti Kunstnike Liiduga.
Näitus jääb avatuks 8. jaanuarini 2016. Toompea lossi sissepääsuks tööpäevadel on vaja esitada isikut tõendav dokument.
Riigikogu pressiteenistus
Mai-Liis Paenurm
päringud: [email protected]
Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 25. novembriks
Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 25. novembriks
Kell 13 – infotund
Infotunnis osalevad tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski peaministri ülesannetes, riigihalduse minister Arto Aas ja ettevõtlusminister Liisa Oviir.
Ossinovski vastab küsimusele seoses Eesti abiga Rootsi migratsioonikriisi leevendamisel. Samuti puudutavad talle esitatud küsimused alkoholipoliitikat, töötuskindlustushüvitist, perearstikeskuste loomist ja tervishoiu kulusid.
Arto Aasale esitatud küsimused puudutavad haldusreformi ja piirkondliku ettevõtluse arendamist. Liisa Oviirile esitatud küsimused puudutavad ettevõtluskeskkonda Eestis, väliskaubandust ja sookvootide kehtestamist ettevõtete nõukogudes.
Kell 14 – täiskogu istung
Riigikogu istung jätkub tööaja lõppemise tõttu teisipäeval pooleli jäänud päevakorraga. Selle ammendumisel algavad eelnõude kolmandad lugemised.
- 57 Riigikogu liikme algatatud Riigikogu otsuse “Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine Eesti narkopoliitika ja HIV ennetustegevuse analüüsimiseks ning ennetustegevuse tõhustamiseks” eelnõu (122 OE).
- Eesti Vabaerakonna fraktsiooni algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (92 SE). Eelnõuga soovitakse kaotada 1. mail 2014 kehtima hakanud kitsendus, millega ei saa ennast töötuna arvele võtta äriühingu juhatuse liige, kellel puudub seetõttu võimalus saada töötuskindlustushüvitist.
- Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse täiendamise seaduse eelnõu (96 SE). Eelnõu eesmärk on võimaldada füüsilisele isikul, kes ei ole Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanik, kuid samas elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa alusel, omandada kinnisasja kuni 0,2 ha, mis annab isikule võimaluse osta maad aiandusühistutes.
- 38 Riigikogu liikme algatatud kooseluseaduse rakendamise seaduse eelnõu (114 SE). Eelnõu täpsustab vastavalt kooseluseadusest tulenevast regulatsioonist õiguste realiseerimise korda. Kooseluseadus on vastu võetud eelmise Riigikogu koosseisu poolt, kuid enne jõustumist tuleva aasta algul on vaja Riigikogul vastu võtta rakendusaktid ehk sätted, millega saab kooseluseadust ka igapäevastes praktilistes olukordades rakendama hakata. Rakendamissätete ühtselt eraldi seaduses välja toomine on vajalik eelkõige seetõttu, et rakendusnormid on omavahel tihedalt seotud.
Kolmandal lugemisel on:
- Valitsuse algatatud töövõimetoetuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (84 SE). Eelnõuga lükatakse töövõimetoetuse seaduse jõustumine poole aasta võrra edasi. Seaduse jõustumisajaks on praegu 2016. aasta 1. jaanuar. Eelnõu kohaselt jõustub seadus 2016. aasta 1. juulil. Seaduse jõustumisaja edasilükkamise põhjuseks on asjaolu, et reformi rakendumiseks on vaja muuta vastuvõetud seadusi ning tagada lisaaeg tehtavate muudatuste realiseerimiseks (rakendusaktid, IT arendused).
- Valitsuse algatatud kalandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (101 SE). Eelnõuga tehakse seaduses täiendusi ja täpsustusi, mis on vajalikud eelkõige kalapüügi- ja vesiviljelussektori tootjaorganisatsioonide ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (edaspidi EMKF) toetuste ja kalamajandusliku riigiabi andmise paremaks korraldamiseks. Muudatuste tegemise on tinginud Euroopa Komisjoni antud uued õigusaktid, mida kalandusturu korraldamise seaduse vastuvõtmise ajal veel ei olnud, ning praktikas tõstatatud küsimuste lahendamine.
- Valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse ning tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (99 SE). Eelnõuga lükatakse 1. jaanuariks 2016 planeeritud kütuse aktsiisitõusud edasi ühe kuu võrra ehk 1. veebruarile 2016.
- Valitsuse algatatud 2015. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (120 SE). Eelnõuga viiakse sisse selle aasta riigieelarve muudatused, millega kohandatakse kulusid seoses muutunud vajadustega. Riigieelarve kulude ja tulude kogumaht selle tulemusel ei muutu, kuid täpsustuvad ministeeriumide ja teiste asutuste jooksva aasta kulud.
Teisel lugemisel on:
- Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (97 SE). Eelnõuga muudetakse riigilõivumäärasid lähtudes ekvivalendipõhimõttest või kulupõhimõttest Keskkonnaministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas ning välisesindustes toimingute tegemisel. Muudatus avaldab mõju kõikidele ettevõtjatele ja ka füüsilistele isikutele, kes maksavad riigilõive vastavate toimingute tegemise või lubade väljastamise või muutmise korral. Muudatus tervikuna ei too ettevõtjatele ja füüsilistele isikutele kaasa uusi kohustusi ega nõua neilt täiendavaid tegevusi.
- Valitsuse algatatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (70 SE). Eelnõu eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta. Direktiivi ülevõtmine toob senistes regulatsioonides kaasa mitmeid muudatusi, milles käsitletakse spetsialistide liikuvust EL-i riikide vahel. Kõigile huvitatud kutsealadele tekib võimalus pakkuda Euroopa kutsekaarti, mis võimaldab kvalifikatsioonide lihtsamat ja kiiremat tunnustamist. Muudatustega selgineb süsteem ka tarbijatele, kuna liikmesriike kutsutakse üles läbi vaatama reguleeritud kutsealade kohaldamisala. Lisaks võetakse kasutusele hoiatussüsteem, mis kohustab riiklikke pädevaid asutusi hoiatama üksteist kutsealaste rikkumiste korral, eelkõige tervishoiusektoris.
- Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse ning elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (51 SE). Eelnõu tõhustab meetmeid, mis tagavad telefoni-, mobiiltelefoni- ja lühinumbri numeratsiooni efektiivsema kasutamise. Eelnõu näeb ette olukorra lahendamise, kus numeratsioon on kasutusele võtmata või seda kasutatakse ebaefektiivselt, sealhulgas näiteks ka eritariifsete kõnede petuskeemide korraldamiseks. Eelnõuga muudetakse jälitus- või julgeolekuasutuse tsentraalse jälgimisseadme abil teostatud toimingute kohta kogutavate logifailide säilitamise aega seniselt 5-lt aastalt 10-le aastale. Kuna kohtu loal jälitustegevuse käigus kogutud tõendiks olevat logifaili ei saa hävitada enne, kui on läbi võimalike kohtuvaidluste aegumise tähtaeg, siis pikendatakse logifailide säilitamise tähtaega, kuna neil võib olla kohtumenetluses tõendi tähtsus.
- Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (73 SE). Eelnõuga reguleeritakse arst-residentide osalemist tervishoiuteenuse osutamisel ja täpsustatakse tervishoiuvaldkonna üliõpilaste tervishoiuteenuse osutamisel osalemise tingimusi. Lisaks laiendatakse eelnõuga üldarstiabiteenuse osutajate ja haiglat või õendushaiglat pidavate teenuseosutajate õiguseid selliselt, et nad saavad väljaspool tavapärast majandustegevust anda kasutusse neile kuuluvat kinnisasja. Samuti laiendatakse üldarstiabiteenuse osutajate ja õendushaiglat pidavate teenuseosutajate teenuste valikut füsioteraapiateenusega.
- Valitsuse algatatud sotsiaalseadustiku üldosa seaduse eelnõu (93 SE). Eelnõuga kehtestatakse Eesti õiguses sotsiaalseadustiku üldosa uus seadus, millega luuakse ühtsed alused Eesti sotsiaalkaitsesüsteemile ja sotsiaalkaitse korraldusele. Sotsiaalseadustik loob õiguslikud alused, et kaitsta inimest ja perekonda, ennetades, kõrvaldades või vähendades sotsiaalseid riske terviklikult eelkõige töötuse, haiguse, emaduse, töövõimetuse, vanaduse, toitja kaotuse, laste kasvatamise, kuriteoohvriks langemise, sotsiaalse erivajaduse ja toimetulekuraskuste korral. Määratakse ka sotsiaalõiguse põhimõisted – sotsiaalkaitse ja hüvitis ning rahaline ja mitterahaline hüvitis selle liikidena.
- Valitsuse algatatud Riigikogu otsuse “Riigi 2014. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine” eelnõu (85 OE), eesmärk on anda ülevaade riigieelarves seatud eesmärkide saavutamisest, riigi finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest ning võimaldada Riigikogu-poolse kontrollifunktsiooni teostamist Vabariigi Valitsuse suhtes, anda valitsusele võimalus selgitada oma tegevust aruandeaastal ning esitada Riigikogule vajalik informatsioon uute eelarveliste otsuste tegemiseks.
- Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2014. aastal. Riigi 2014. aasta majandusaasta koondaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus.
Ettekandja riigikontrolör Alar Karis
Esimesel lugemisel on:
- Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise Eesti-Vene riigipiiri lepingu ning Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (108 SE). Lepingute eesmärk on määrata kindlaks Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vaheline riigipiir ning piiritleda eelnimetatud kahe riigi vahelised Narva jõe ja Soome lahe merealad.
- Valitsuse algatatud keskkonnaseire seaduse eelnõu (100 SE). Eelnõuga täpsustatakse ja tõhustatakse keskkonnaseire korraldust, kaasajastatakse sätteid ja viiakse keskkonnaseadustiku keskkonnaseire seadus kooskõlla teiste keskkonnaseadustiku seadustega. Eelnõu keskendub peamiselt seire korraldusele. Eelnõu sätestab vastutavate täitjate kohustused, seirejaamade ja -alade rajamise ning seire käigus saadud andmete töötlemise ja hoidmise korra.
Komisjonides
riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 10: Riigikontrolöri ülevaate „Riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2014.–2015. aastal“ tutvustus ja arutelu, kutsutud riigikontrolör Alar Karis (ruum L263).
Sündmused
Kell 10 – 16.30 – konverents „Abi naistevastase vägivalla ohvritele. Kuidas edasi?“ Konverentsi avab põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet. Konverentsist toimub otseülekanne – (konverentsisaal).
Kell 12 – Riigikogu esimees Eiki Nestor avab näituse „Nahaalused lood“ Riigikogu kunstisaalis, kus nahakunstnike tööd ja erinevate rahvaste lood installeeris tervikuks Marje Taska, poeetilise teksti kirjutas Maarja Undusk ning näitust kureeris Reet Varblane. Näituse külastamiseks tööpäevadel on vaja esitada isikut tõendav dokument.
Välislähetused
- – 26. november
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kalle Palling osaleb kohtumistel Küprose ELi asjade komisjoni ja riigiasutuste esindajatega Nikosias, Küprosel. - – 27. november
Õiguskomisjoni delegatsioon koosseisus Heljo Pikhof, Toomas Vitsut, Uno Kaskpeit, Külliki Kübarsepp, Imre Sooäär (25.-26.11), Krstjan Kõljalg ja Raivo Aeg on töövisiidil Berliinis, kus toimuvad kohtumised Bundestagi siseasjade komisjoni ning õigus- ja tarbijakaitsekomisjoniga.
Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
6316356; 515 3903
[email protected]
Päringud: [email protected]
Riigikogu korvpallimeeskond võitis kolmanda Balti Assamblee karika
Riigikogu korvpallimeeskond võitis Palangas toimunud Balti riikide parlamentide vahelise korvpalliturniiri üheksandat korda järjest. Täna alistati raskes mängus Läti 39:31 ja seejärel Leedu 43:33. Lõunanaabrite omavahelises mängu võitis Leedu Läti tulemusega 37:23. Riigikogu meeskond on varem võitnud jäädavalt kaks Balti Assamblee karikat. Kolmanda karika võitmiseks oli vaja taas olla parim kolmel järjestikkusel turniiril. Korvpalliturniiri on peetud kümme aastat.
Meeskonnas mängisid Jüri Ratas, Indrek Saar, Remo Holsmer, Rainer Vakra, Kalvi Kõva, Sven Sester ja Riho Kangur.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837
