Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Urbo Vaarmann: küsimus on üldises sallimatuses

Riigikogu liige Urbo Vaarmann nendib, et rahandusministri Jürgen Ligi väljaütlemine Jevgeni Ossinovski kohta on ministrile sobimatu ning annab Eestis sallimatusele hoogu juurde.

“Ilmselt ei üllatu eriti keegi, et Jürgen Ligi taaskord üht oma kolleegidest solvas. Küll üllatas aga paljusid selle solvangu sisu, mis kannab endas suurt sallimatust,” ütles Vaarmann, “hiljutised pinged kooseluseaduse ümber tekkinud sallimatuse küsimuse ümber pole veel jõudnud vaibuda, kui rahandusminister “kütet” lisab. Kahjuks pole aga tegu anonüümse netikommentaariga, vaid ühiskonnas autoriteetse isiku sõnavõtuga.”

Vaarmann leiab, et rahandusministri välja ütlemine annab sallimatuse õhutajatele uut hoogu ning õigustab nende käitumist. “Isiklikult olen saanud viimastel kuudel pahatahtlikke sõnumeid nii anonüümselt kui nimeliselt. Kujutan ette, et kõik selliste sõnumite saatjad noogutavad nüüd rahandusministri käitumise osas heakskiitvalt.”

“Meie ühiskonna probleem on üldises sallimatuses, kus iga teine arvab, et võib iga kolmanda kusagile “kohta saata”. Niisugusele käitumisele ei tohi hoogu anda, vaid selle peab konkreetselt ja karmilt hukka mõistma. Selle vastu peavad seisma nii poliitikud kui ka
meediaväljaanded,” lisas Vaarmann.

Simson: Keskfraktsioon alustab Ligi umbusaldamiseks allkirjade kogumist

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson teatas, et Keskerakond alustab Riigikogus allkirjade kogumist rahandusminister Jürgen Ligile umbusaldusavalduse esitamiseks.

„Eesti rahvas on väsinud rahandusministri mõnitavatest sõnavõttudest. Jürgen Ligi on korduvalt tõestanud, et ta sobi Eesti Vabariigi valitsuse liikmeks ning Riigikogul on siinkohal moraalne kohustus sekkuda,“ selgitas Simson.

„Rahandusminister Jürgen Ligi on teatanud, et ei näe põhjust tagasiastumiseks ning peaminister Taavi Rõivas ei mõista samuti olukorra tõsidust. Seetõttu alustab Riigikogu Keskfraktsioon allkirjade kogumist Ligi umbusaldamiseks ning ootab parlamendisaadikute toetust,“ lausus Kadri Simson. „Rahandusministri väljavahetamine ei korva küll tema tehtud kahju, kuid see on hädavajalik samm Eesti maine ja väärikuse taastamiseks.“

„Jürgen Ligi suutis oma piinliku ja mõtlematu sõnavõtuga ära nullida aastakümnete pikkuse töö meie kogukondade ühendamisel. On lubamatu võtta 25 protsendilt Eesti elanikelt sisuliselt arvamusvabadus. Reformierakonnal tuleb lõpetada probleemi eitamine, sest nende rahandusministri suhtumine on euroopalikus kultuuriruumis vastuvõetamatu,“ lisas Simson.

Lisainfo:
Jaan Männik
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni pressiesindaja
 

Menetlusse võeti eelnõu spordiga seotud kulutuste vabastamiseks erisoodustusmaksust

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse Eesti Keskerakonna fraktsiooni 23. oktoobril algatatud tulumaksuseaduse § 48 muutmise seaduse eelnõu (755 SE), mis näeb ette vabastada erisoodustusest tööandja kulutused töötaja ja teenistuja spordiga tegelemise kulude katmisel, mis kalendriaastas ei ületa 500 eurot töötaja või teenistuja kohta. Kehtiva seaduse alusel on tööandja kulutused töötaja või teenistuja spordiga tegelemise kulude katmisel erisoodustus, mida maksustatakse nii tulu- kui ka sotsiaalmaksuga. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
 

Riigikogu pressiteenistus

Sotsiaalkomisjon soovib arutada tööhõivereformi küsimusi Riigikogu täiskogus

Sotsiaalkomisjon tegi neljapäevasel istungil Riigikogu juhatusele ettepaneku korraldada 6. novembril olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu „Töövõimerefomist ja puuetega inimeste olukorrast“ Riigikogu täiskogus.

„Puuetega inimeste organisatsioonid tegid petitsioonis Riigikogule ettepaneku arutada töövõimereformi küsimusi olulise tähtsusega riikliku küsimusena. Töövõimereform ja puuetega inimeste olukord väärivad arutelu,“ ütles sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof.

Arutelul teevad 15-minutilise ettekande sotsiaalministeeriumi vastava valdkonna minister, sotsiaalkomisjoni esindaja, ekspert ning kollektiivse pöördumise esitanute esindaja. Pärast ettekandeid saavad Riigikogu liikmed esitada küsimusi. Arutelu on kavandatud neljapäevasele istungile, mille kestuseks on kolm tundi.

Puudega inimeste ja omastehooldajate esindusorganisatsioonid, nende toetajad ja partnerid esitasid Riigikogule kollektiivse pöördumise töövõimereformi kohta 20. oktoobril.

Riigikogu pressiteenistus

 

Õiguskomisjon toetas Lavly Perlingu saamist riigi peaprokuröriks

Riigikogu õiguskomisjon toetas ühehäälselt justiitsminister Andres Anvelti ettepanekut nimetada riigi peaprokuröriks Lavly Perling.

„Lavly Perling on prokuratuuri süsteemist pärit kandidaat, kelle vaieldamatuks tugevuseks on tema erialane kompetents,“ ütles õiguskomisjoni esimees Neeme Suur.

Õiguskomisjoni istungil osales üheksa saadikut, kes kõik hääletasid Perlingu kandidatuuri poolt.

Vastavalt prokuratuuriseadusele nimetab riigi peaprokuröri ametisse valitsus justiitsministri ettepanekul, olles ära kuulanud Riigikogu õiguskomisjoni arvamuse.

Tuus-Laul: Kõikjal saatekirjade nõudmine halvendab eriarstiabi kättesaadavust veelgi

Tänavu oktoobris jõudis avalikkuseni uudis, et Haigekassa kaalub alates 2016. aastast kõikide eriarstide puhul saatekirja kohustuslikuks muutmist. Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikme Marika Tuus-Lauli sõnul muudab see meie niigi pikad ravijärjekorrad veelgi pikemaks.

„Antud muudatus tähendab sisuliselt seda, et tulevikus ei pääse saatekirjata näiteks ei silmaarsti, günekoloogi ega ka psühhiaatri või nahaarsti vastuvõtule. Eriti kummaline on see, et taolist sammu nimetatakse eriarstiabi kättesaadavuse parandamiseks. Paneme lihtsalt filtri ette ja probleem kaob, no ei ole nii,“ sõnas Marika Tuus-Laul.

Tuus-Laul selgitas, et Haigekassa arvamuse kohaselt suudavad perearstid enamik küsimusi ise lahendada. Arstid aga sellega ei nõustu.

„Eesti Naistearstide Seltsi presidendi hinnangul ei ole mõistlik günekoloogi vastuvõtule saatekirja kehtestada enne kui perearstidel pole vajalikku ettevalmistust, aga ka aparatuuri ja vastavat kabinetti. Eesti Perearstide Selts on aga seisukohal, et praegu veel saatekirjata erialasid ei saa ühtse kogumina vaadata ning iga eriala tuleks eraldi läbi arutada. Paljud arstid on rõhutanud, et selle muudatusega võib perearst muutuda pelgalt saatekirja andjaks. See omakorda koormaks tervishoiusüsteemi veelgi,“ lõpetas Marika Tuus-Laul.

Saamaks antud probleemidest paremat ülevaadet, andis Riigikogu Keskerakonna fraktsioon täna tervise- ja tööminister Urmas Kruusele üle ka vastavasisulise arupärimise.

Lisainfo:
Jaan Männik
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni pressiesindaja
 

Balti Assamblee hakkab lahkama regiooni julgeolekut ja arendamist

Riigikogus oma 33. istungjärgule kogunev Balti Assamblee hakkab homme lahkama Balti regiooni kaitse ja julgeolekuküsimusi, piirkonna transpordi ja taristu arendamist ning digitaalsete allkirjade kasutamist regioonis.

„Tänasel päeval on Euroopas esiplaanil julgeoleku teema. On väga oluline, et Balti riigid kooskõlastaksid julgeoleku küsimustes oma seisukohti, toetaksid üksteist ja hoiaksid kokku,“ ütles Riigikogu aseesimees ja Balti Assamblee president Laine Randjärv. „Samuti on tähtis, et kolme riigi esindajad saavutaksid vettpidava strateegilise kokkuleppe Rail Balticu projekti elluviimise osas. Nii energeetika valdkond kui transpordiühenduste temaatika haakuvad otseselt ka julgeolekuküsimustega.”

Istungjärk algab homme kell 10 ning selle alguses autasustatakse kolme Balti riigi õpilasi, kes osutusid võitjateks Balti keti 25. aastapäevale pühendatud esseekonkursil. Assamblee istungjärgu ajal kohtuvad omavahel ka kolme Balti riigi parlamentide esimehed, et arutada julgeolekukeskkonda regioonis, Rail Balticu rajamist ja Läti Euroopa Liidu eesistumise parlamendikava.

Samuti koguneb homme Balti Nõukogu, mis on Eesti, Läti ja Leedu valitsuste ja parlamentide omavahelise koostöö organ. Balti Nõukogu võtab vastu ühisavalduse.

Balti Assamblee on Eesti, Läti ja Leedu parlamentide koostööd edendav rahvusvaheline organisatsioon, mis asutati 8. novembril 1991. aastal Tallinnas.

Täpsema info Balti Assamblee 33. istungjärgu ja 20. Balti Nõukogu ajakavast ning esinejatest leiab siit.

NB! Pressikonverentsid:

Kell 12–12.15 – Balti riikide spiikrite pressikohtumine Riigikogu Valges saalis. Intervjuude saamiseks palume registreeruda [email protected] 23. oktoobriks kell 15.

Kell 12.15–12.45 – Balti Assamblee ja Balti Nõukogu pressikonverents Riigikogu Valges saalis, kus küsimustele vastavad Riigikogu aseesimees ja Balti Assamblee president Laine Randjärv, välisminister Urmas Paet, Leedu asevälisminister Neris Germanas ja Läti kultuuriminister Dace Melbārde (sünkroontõlge). Osalemisest palume teada anda [email protected] 23. oktoobriks kell 15

 

Jüri Ratas: Ligi läks üle igasuguse piiri ja peab kaaluma ametist lahkumist

Riigikogu aseesimees Jüri Ratase sõnul on Jürgen Ligi poolne Jevgeni Ossinovskit mõnitav sõnavõtt solvav kõigile Eestimaa inimestele ning rahandusminister peab kaaluma tagasiastumist.

„Rahandusminister Jürgen Ligi on tuntud oma üleolevate ja ebaviisakate kommentaaride poolest, kuid siinkohal läks minister üle kriitilise piiri. Kõigi riigijuhtide eesmärk on meie rahvast ja inimesi ühendada, mitte erinevaid rahvusi vastandada või alavääristada. Milleks me üldse räägime integratsioonist, kui Vabariigi Valitsuse liikmed lubavad endale laadseid vaenuõhutavaid sõnavõtte,“ küsis Ratas.

„Jürgen Ligi peab kiiremas korras vabandama nii Jevgeni Ossinovski kui ka kogu Eesti ühiskonna eest. Mina tema asemel kaaluksin väga tõsiselt, kas tal on Eesti ühiskonna silmis usalduskrediiti rahandusministri ametikohal jätkamiseks. See on küsimus ka peaministrile ja Reformierakonnale laiemalt,“ lisas Ratas.

„Kahjuks pole see kaugeltki esimene kord, mil Ligi elementaarset poliitilist kultuuri rikub. Varasemalt on ta teinud mõnitavaid märkusi nii oma erakonnakaaslase Kaja Kallase, Keskfraktsiooni esimehe Kadri Simsoni kui ka paljude teiste riigikogulaste kohta,“ lõpetas Ratas.

 

Priit Toobal: Oh, sotsid tegid seda jälle!

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon ei toetanud täna Sotsiaaldemokraatliku erakonna algatatud eelnõu, millega muudeti Euroopa Komisjoni liikme kandidaadi esitamise korda selliselt, et enne esindaja määramist peaks kandidaat osalema Riigikogu ees arutelul. Riigikogu põhiseaduskomisjoni liikme Priit Toobali sõnul on antud ettepanek vaid demokraatia mängimine ning reaalse muudatuse tagaks see, kui parlamendile antaks ka voliniku kandidaadi nimetamise õigus.

„Euroopa Komisjoni liige on riigi üks kõrgemaid esindajaid Euroopa Liidu juhtimises ning Keskerakond peab igati asjakohaseks tuua arutelu Eesti esindaja määramise üle valitsuse laua tagant Riigikokku. Kuid arutelust üksi on vähe, parlamendile tuleb anda õigus kandidaat ka nimetada,“ sõnas Toobal.

Keskerakonna peasekretäri sõnul käis taolise idee esimesena välja just Keskerakond ning seejärel toetasid antud mõtet ka sotsid, esitades oma nn demokraatiapaketis ühe eelnõuna voliniku kandidaadi määramise õiguse andmise parlamendile.

„Aga nagu näha, läks sotsidega nagu alati. Kohe kui said valitsusse, olid nad nõus Reformierakonna pakutuga ning muutsid oma eelnõu nii, et sisu kadus ära. Enam polnud vaja kandidaadi määramise õigust, parlamendile on jäetud vaid vaatamise, kuulamise ja küsimise võimalus. Kuid otsustamine on sotse endid tsiteerides ikka „läbipaistmatu tagatoapoliitika ja salakokkulepete tegijate“ kätte jäetud,“ lausus Toobal.

„Tuletan meelde viimase kandidaadi, Andrus Ansipi, nn kuulamist, mis oli puhas ühe mehe kiidu-etendus. Sellist tühja tööd me küll ei vaja. Sotsid võiksid mõneski küsimuses Reformierakonnale järeleandmatud olla. Rohkem selgroogu,“ lõpetas Priit Toobal.

Lisainfo:
Jaan Männik
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni pressiesindaja
 

Sotsiaaldemokraadid külastavad Peipsiveere valdasid

Pressiteade
23. oktoober

 

Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikmed on neljapäeval ja reedel nn Peipsiveere visiidil, mis hõlmab nii Jõgevamaal kui Tartumaal asuvaid linnu ja valdasid.

Saadikud külastavad Mustveed ja Kallastet ning Torma, Kasepää, Saare, Alatskivi, Peipsiääre ja Vara valda. „Kavas on kohtumised kohalike omavalitsusjuhtide, ettevõtjate, põllumeeste, haridus-ja sotsiaaltöötajatega. Visiidi käigus tutvume ka mitmete koolide ja hooldekodudega. Meie erilise tähelepanu all on väikekoolide tulevik ja maaettevõtlus,“ ütles riigikogu liige ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Jõgevamaa piirkonna esimees Jüri Morozov. „Usun, et see külaskäik annab riigikogu liikmetele hea ülevaate Peipsiga piirnevate valdade eripärast ning probleemidest.“

Ringsõidu teevad kaasa Jüri Morozov, Jaan Õunapuu, Karel Rüütli, Indrek Saar, Etti Kagarov, Rein Randver, Heljo Pikhof, Inara Luigas ja Jaak Allik.
 

Täiendav info:
Jüri Morozov, 5098521
Jaan Õunapuu, 5174725