EKRE: uus eelarve peaks põllumajandusse suunama 15 lisamiljonit
EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme sõnul esitab fraktsioon riigikogus eelarvele kindlasti mitmeid muudatusettepanekuid. “Täpset arvu on hetkel raske öelda. Mõningaid asju tuleb kärpida ja selle arvelt peab kindlasti leidma vähemalt 15 miljonit, et suunata meie kriisiseisundis põllumajandusse,” sõnas Helme. “Enamus sellest summast peaks minema piimatööstuse toetamiseks, ülejäänud raha aga seakasvatuse sektorisse”
Põllumajandusele vajaliku raha leidmiseks on Helme sõnul mitu kohta. “Kindlasti tuleks vähendada immigratsiooniga seotud kulurida, sest valitsus on planeerinud järgmise aasta eelarvesse kaks korda nii palju, kui nende enda sõnade järgi kulub, kokkuhoiukohti on veel teisigi,” märkis Helme.
Riigieelarve teisel lugemisel obstruktsiooni rakendamine on Martin Helme sõnul Konservatiivide fraktsiooni seisukohast praegu lahtine. “Meil on olnud juttu nii Keskerakonna kui Vabaerakonnaga ja praegu on selline hoiak, et kui koalitsioon ikkagi vähegi arvestab mõistlike muudatusettepanekutega, siis ei ole plaanis ööistungiteks ajada asja,” arvas Helme. “Palju oleneb sellest, kuidas sujuvad asjad rahanduskomisjonis, kui hakatakse konkreetseid parandusettepanekuid esitama,” tõdes ta.
Riigikogu sai ülevaate Arengufondi tegevusest
Eesti Arengufondi juhatuse esimehe Pirko Konsa sõnul on Arengufond seitsme aasta jooksul investeerinud kokku 22 ettevõttesse 14 miljonit eurot, millele on lisandunud 40 miljonit eurot kaasinvestoritelt. „Need ettevõtted pakuvad Eestis tööd üle 200 inimesele ning lisaks ligi 100 inimesele välismaal,“ ütles Konsa. „Riskikapitali investeeringute turg Eestis on teinud läbi väga kiire arengu, olles kaugeltki mitte täiuslik, kuid täiesti funktsioneeriv. Eesti iduettevõtted on üheksa aastaga kokku kaasanud investoritelt üle 170 miljoni euro, sellest üle poole vaid viimase kahe aasta jooksul,“ lisas Konsa.
Konsa tõi iduettevõtete näidetena esile virtuaalset riietusruumi teenust pakkuvat Fits.me ning inseneridele koostöö platvormi pakkuva Grab CAD ettevõtted, kust Arengufond on oma osaluse müünud viimase aasta jooksul.
Konsa kirjeldas programmi Startup Estonia, millega toetatakse iduettevõtete loomist. Oluliste tegevustena tõi ta esile keskkonnasäästliku tehnoloogiaga tegelevatele ettevõtetele suunatud programmi ning õiguskeskkonna muutmist, et välistalentide Eestisse asumine oleks mugav ja paindlik.
Konsa pidas tähtsaks dialoogi Eesti pikaajaliste eesmärkide üle, milleks on Arengufond algatanud arengufoorumi „Eesti tee 2030.“ „Oma ettepanekud Eesti pikaajalistest eesmärkidest esitame Riigikogule tuleva aasta alguses,“ ütles Konsa.
Konsa sõnul on nii investeeringute kui arenguseire puhul Arengufondi ülesanne täiesti uute lahenduste otsimine ehk raputav innovatsioon. „Kui suured riigid saavad olla edukad paljudes valdkondades, siis Eesti peab oskama nutikalt spetsialiseeruda,“ selgitas Konsa.
Konsa tõstatas küsimuse, kuidas Eestis suurendada inimeste tervena elatud aastate arvu. „Praegu tähendab iga lisandunud keskmine tervena elatud aasta ligikaudu 14 000 täiendavat tervet töövõimelist inimest tööjõuturul,“ ütles Konsa. „Esimene samm selles suunas oleks Eesti tervishoiusüsteemi suurem avamine eraettevõtlusele ning muutmine sobivaks kasvupinnaseks uutele toodetele ja teenustele,“ pakkus ta lahenduseks.
Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Krista Aru, Mihhail Korb, Maris Lauri ja Urve Palo.
Riigikogu võttis 78 poolthäälega vastu valitsuse algatatud tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu (22 SE). Seadus lihtsustab füüsilisel isikul mitteärilise otstarbega kauba deklareerimist. Füüsiline isik võib mittekaubanduslikku kaupa, mis on isiklikuks otstarbeks alati deklareerida lihtsustatud tollideklaratsiooniga olenemata selle väärtusest või kaalust.
Samuti antakse seadusega tollile õigus tuvastada, kas kauba puhul on tegemist võltsinguga. Seadus täpsustab intellektuaalomandi õiguste rikkumise kindlakstegemise korda tollis.
Seaduse tasemel kehtestatakse TIR-märkmike kasutamise loa andmine ja kehtetuks tunnistamise kord. TIR (Transport International par Route) märkmik on tollidokument, mis hõlbustab tolliprotseduure riigi piiride ületamisel. Seadus annab tolliametniku vormiriietuse ja eraldusmärkide küsimuste üle otsustamise rahandusministri ning maksu- ja tolliameti peadirektori pädevusse.
Riigikogu kiitis 72 poolthäälega heaks Riigikohtu esimehe algatatud Riigikogu otsuse “Riigikohtu liikme Tõnu Antoni kohtunikuametist vabastamine” (104 OE). Otsus näeb ette vabastada Tõnu Anton Riigikohtu liikme ametist alates 27. aprillist 2016.
Riigikogu kiitis 62 poolthäälega (vastu 5 ja erapooletuid 5) heaks majanduskomisjoni algatatud Riigikogu otsuse “Eesti Arengufondi nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine” (109 OE). Otsus näeb ette Jevgeni Ossinovski tagasikutsumise nõukogust ja Urve Palo nimetamise uueks nõukogu liikmeks.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi ühe eelnõu:
Keskerakonna fraktsiooni algatatud riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu (14 SE). Eelnõu nägi ette riigi õigusabi taotluse esitamise keelenõude muutmise, et anda võimalus esitada taotlus lisaks eesti keelele ka vene keeles. Eelnõu kohaselt ei oleks tulevikus kohtul võimalik automaatselt riigi õigusabi taotlust keelenõude täitmata jätmisel tagastada.
Ettekande teinud Dmitri Dmitrievi sõnul on eelnõu eesmärk välistada olukord, kus inimesel puudub reaalne võimalus pöörduda riigi poole õigusabi saamiseks, kuna ta ei valda piisavalt eesti keelt. „Eelnõu parandaks Eestis elavate inimeste põhiõiguste kaitset,“ ütles Dmitriev.
Õiguskomisjoni esimehe Heljo Pikhofi sõnul on oluline tagada riigi õigusabi igaühele, kes on õigustatud seda saama, olenemata sellest, kas abivajav inimene on suuteline täitma vastavat taotlust eesti keeles või mitte. „Täna kehtiva seaduse muutmiseks puudub otsene vajadus, kuna õigusabitaotlusi pole selle esitamise keelest tulenevalt tagasi lükatud ning vene keeles esitatud taotlused on võetud menetlusse,“ ütles Pikhof.
Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Andres Anvelt ja Henn Põlluaas, kes ei toetanud antud eelnõu.
Hääletus: poolt 49 ja vastu 20, seega lükati eelnõu esimesel lugemisel tagasi.
Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).
Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
[email protected]
Päringud: [email protected]
Riigikogus moodustati lähisuhtevägivalla ennetamise ja ohvrite toetusrühm
Toetusrühma esimehe Liina Kersna hinnangul ei ole naiste tugikeskustel piisavalt vahendeid ohvrite nõustamiseks. „Tuleva aasta riigieelarvest saavad naiste varjupaigad 500 000 eurot kodust põgenenud peredele öömaja pakkumiseks ning tegevuskulude katmiseks. Viimastel aastatel said varjupaigad kasutada ka 200 000 eurot Norra programmi raha vägivallaohvritele nii psühholoogiliseks kui ka juriidiliseks nõustamiseks, kuid programm saab uuel aastal läbi ja riigieelarvelist raha ei ole selleks planeeritud,“ ütles Kersna.
„Möödunud aastal põgenes koos emaga kodust 186 last. Rahalist kitsikust näitab kasvõi see, et Võru- ja Põlvamaal nõustab neid lapsi vabatahtlikus korras Tartust kohale tulev lastepsühholoog,“ lisas Kersna.
Toetusrühma aseesimeheks valitud Andres Anvelti sõnul on lähisuhtevägivald meie ühiskonnas üks rohkearvulisemaid vägivallakuriteo liike. „Perevägivalla edasikandumise oht põlvest põlve on palju suurem kui teistel kuriteoliikidel. Selle leevendamiseks on meil veel pikk tee minna,“ ütles Anvelt, kelle hinnangul peab võtma prioriteediks naiste- ja perevastase vägivalla ennetamise ehk Instanbuli konventsiooni ratifitseerimise Riigikogus.
Eestis saab politsei ööpäevas keskmiselt 32 väljakutset perevägivalla juhtumile, iga neljas naine kogeb füüsilist vägivalda. Tugikeskuste poole pöördus eelmisel aastal kokku 1617 naist koos 186 lapsega. Aasta jooksul kasutab iga kümnes mees oma partneri suhtes vägivalda. Eelmisel aastal mõrvati oma partneri käe läbi seitse naist, 70 protsenti lapseootel naiste surmadest on põhjustatud partneri poolt.
Toetusrühma kuuluvad veel Yoko Alender, Krista Aru, Monika Haukanõmm, Jüri Jaanson, Johannes Kert, Aivar Kokk, Kalle Laanet, Lauri Luik, Jaanus Marrandi, Ivari Padar, Mihkel Raud, Keit Pentus-Rosimannus ja Tanel Talve.
Toetusrühmade ja ühenduste kaudu saavad Riigikogu üksikliikmed ja fraktsioonid tõmmata tähelepanu konkreetsele teemale ning toetada ja kaitsta kitsama eluvaldkonna huve.
XIII Riigikogu on moodustanud kokku 44 parlamendirühma ja 55 ühendust.
Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
[email protected]
Päringud: [email protected]
Konservatiivide fraktsioon ei toeta liiga järsku riigilõivude tõstmist
21.oktoobril oli riigikogu täiskogul esimesel lugemisel riigilõivuseaduse muutmise seaduseelnõu 97SE, mille kohaselt tõuseks juba järgmisel aastal oluliselt ligi 200 riigilõivumäära. Seaduseparandus võimaldaks saada järgmisel aastal ligi miljoni euro suurust tulu, mis on planeeritud ka uue riigieelarve sisse. Ettekande tegi rahandusminister Sven Sester, kes andis ülevaate planeeritavatest lõivude tõstmisest.
Ta ütles eelnõu koostamine on tingitud valitsuskabineti 9. septembri 2014 otsusest, millest tulenevalt pidid kõik ministeeriumid üle vaatama valitsemisala riigilõivude määrad, mida ei ole vähemalt kolme viimase aasta jooksul muudetud, ja viima need kooskõlla kulupõhimõtetega. Lõivumäärad peaksid üldjuhul katma vähemalt toimingute tegemisega kaasnevad otsesed kulud. Eelnõu valmis koostöös kõikide ministeeriumidega, kelle haldusala riigilõivu muudeti.
EKRE fraktsioon leiab, et selline järsk, mõnel juhul isegi jõhker (ligi 10 kordne), riigilõivude tõstmine kahjustab nii juriidiliste kui ka füüsiliste isikute huve ja toimetulekut. Majanduse seisund Eestis on kehvapoolne, inimeste sissetulekud nigelad ja täiendav maksustamine ei soodusta kuidagi majanduse elavdamist. Eraisikute puhul seab see aga raske löögi alla väiksema sissetulekuga inimesed, kes on niigi hädas oma toimetulekuga.
Konservatiivide fraktsiooni saadikud leidsid, et eelnõu on koostatud kiirustades, ei arvesta inimeste sissetulekute tegelikku olukorda ja firmade võimalusi. Ka uute lõivumäärade arvutamise metoodika jäi häguseks – kord kasutatakse kulupõhisust, siis tekkepõhisust ja vahepeal hoopis tulupõhisust. Kuigi rahandusminister kinnitas, et iga ministeerium tegi oma valitsusalas ettepanekud ise, viitab eelnõu siiski joonlauapõhilisele lõivude suurendamisele, mis pole piisavalt põhjendatud ega ka seadusandlikust vaatevinklist korrektne.
Ka mitmete teiste fraktsioonide, nagu Vabaerakonna, saadikud olid seaduseelnõu tagasilükkamise poolt, kuid ometi saavutas eelnõu häälteenamuse ja läks teisele lugemisele.
Menetlusse võeti eelnõu elatisabi seaduse muutmiseks
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 21. oktoobril algatatud elatisabi seaduse muutmise seaduse eelnõu (115 SE).
Eelnõuga soovitakse anda eestkoste all olevatele lastele võimalus saada elatisabi. Sellega luuakse võrdne kohtlemine nende lastega, keda kasvatab üks vanematest. Seni kehtiva seaduse kohaselt makstakse elatisabi ainult lapse vanema vastava taotluse alusel. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Eesti Keskerakonna fraktsiooni 21. oktoobril algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (116 SE).
Eelnõu eesmärk on muuta kehtivat seadust selliselt, et Riigikogu komisjonile või komisjonidele kollektiivses pöördumises esitatud ettepaneku tegemisel peaks Riigikogu lahendama pöördumises püstitatud probleemi iseseisvalt, kaasamata asjasse puutumatuid institutsioone ja olles lahus täidesaatva võimu suunistest. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal, 6316351, 51902837
Kalvi Kõva: pole mingit põhjust eelarvet häbeneda
„Tuleva aasta eelarve omab tugevat sotsiaaldemokraatlikku sisu, tema keskmes on Eesti inimene. Ta on laste-ja perekeskne, ta parandab väga paljude inimeste toimetulekut, tagades, et haavatavamad ühiskonna liikmed saavad oma riigilt rohkem tuge,“ lausus Kõva eelarve esimesel lugemisel.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni aseesimehe sõnul annab riigieelarve ka oma panuse Eesti majandusarengusse ning aitab kriisis põllumajandusettevõtteid, kuigi soovitust väiksemas mahus. „Näiteks avanevad tuleval aastal ühtekuuluvusfondist rahastatavad ettevõtlusmeetmed. Toetusi jagatakse ettevõtetele aastatel 2016-2020 kokku 480 miljoni euro eest,“ märkis Kõva.
Opositsioonipoliitikutele soovitas Kõva, et nad tuleksid välja sisuliste ja põhjendatud argumentidega, mitte ei tänitaks tühja. „Mõistagi on tuleva aasta eelarvekavas ka lahendamata murekohti ja asju, mida saaks teisiti teha,“ rääkis Kõva. „Aga kindlasti ei häbene me eelarvet, millel on väga tugevad Sotsiaaldemokraatliku Erakonna näojooned. Kui me oleksime valituses üksi, oleks ka eelarve mõneti teistsugune.“
- aastal kerkib pere esimese ja teise lapse toetus 50 euroni, toimetulekupiir tõuseb 90 eurolt 130 euroni kuus ja keskmine vanaduspension jõuab 400 euro lähistele ehk 396 euroni, jäädes edasi tulumaksuvabaks. Eelarvesse on kirjutatud ka mitmed palgatõusud ja alampalga suurenemine 430 euroni.
Täiendav info:
Kalvi Kõva
5216732
Aivar Sõerd: eelarve toetab majandusarengut
Sõerd selgitas riigikogu ees kõneldes, et kui opositsiooni silmis puudub rahanduspoliitikas pikem visioon, siis majanduskasvu edendamine ja riigi konkurentsivõime tõstmine on igal juhul õige, kohane ja vajalik eesmärk, samamoodi nagu ka inimeste toimetuleku ja heaolu tõstmine.
Ta tõi välja, et Eesti julgeoleku tugevdamine on rõhutatult kaalukas eelarveprioriteet ning kaitsekulud suhtes sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvavad 2,07 protsendini, mis vastab NATO soovituslikule tasemele.
„Lisaks politsei ja sisejulgeoleku töötajate palgatõusule on prioriteediks idapiiri väljaehitamine. Kaitse-eelarve mahus 451 miljoni eurot tagab Eesti kaitsevõime arengu ja valmisoleku vastata muutunud julgeolekukeskkonna väljakutsetele,“ rääkis riigikogu rahanduskomisjoni liige.
„Majanduskeskkonda iseloomustab üldine maksukoormus, see jääb 33 protsendi tasemele SKP-st, mis on tunduvalt madalam kui Euroopa Liidus keskmiselt ja tagab meie konkurentsivõime teiste riikidega võrreldes. Tööjõumaksude osakaal meil veidi langeb, mis tuleneb põhiliselt tulumaksuvaba miinimumi ja pensionide maksuvaba tulu tõstmisest. Seega jätkub ka järgmisel aastal juba eelmistel aastatel alanud tööjõumaksude osakaalu vähenemine,“ lausus Sõerd.
„Majanduse arengu seisukohalt on olulisel kohal avaliku sektori investeeringud. Seda rõhutas ka Rahvusvaheline Valuutafond IMF oma värskes raportis ja märkis seal ühtlasi, et nende suurem osakaal võrreldes teiste riikidega on meie tunnusjoon. Avaliku sektori investeeringute maht järgmisel aastal on 480 miljonit eurot, mida on 13,5 protsenti enam kui tänavu,“ lisas ta.
Riigikogu liige juhtis tähelepanu sellele, et eelarvest saavad tuge ka need sektorid, mis on praegu raskustes: seoses kriisiolukorraga toetatakse piima- ja sealihasektorit täiendavalt 7,6 miljoni euroga, millest üks osa makstakse välja juba käesoleval aastal.
Tuleva aasta eelarve maht on 8,9 miljardit eurot ehk 358 miljonit eurot suurem kui 2015. aastaks riigieelarves kavandati.
Valitsussektori eelarvepositsioon on tuleval aastal struktuurses ülejäägis 0,6 protsenti SKP-st. Riigieelarve on koostatud võttes aluseks majanduskasv 2,6 protsenti SKP-st.
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige
Aivar Sõerd
[email protected]
+372 5062676
Kohtumisel Jaapani riigiministriga käsitleti eeskätt majanduskoostöö küsimusi
Riigikogu Eesti-Jaapani parlamendirühma esimees Anne Sulling tõdes kohtumisel, et Eesti ja Jaapani suhted on olnud väga head ning need on viimastel aastatel veelgi hoogustunud. Ta tõi esile saastekvoodi kaubandusest alguse saanud projektid, millele on järgnenud järjest laienev koostöö erinevates valdkondades.
Sulling avaldas kohtumisel soovi minna edasi läbirääkimistega topeltmaksustamise vältimise lepingu sõlmimiseks.
Jaapani riigiminister majandus- ja fiskaalpoliitika alal Akira Amari tundis kohtumisel huvi Eesti IKT-alaste rakenduste vastu ja kinnitas, et Eesti kogemused on Jaapani jaoks väga olulised ja neid soovitakse Jaapanis kasutada.
Jaapan on koostöö põhihuviks nimetanud Eesti ID-kaardi rakendusi, x-teed, e-valitsust ja muid e-teenuseid. Samuti on Jaapan huvi üles näidanud küberjulgeolekualase koostöö vastu.
Kohtumisel vahetati mõtteid ka Euroopa Liidu ja Jaapani vabakaubanduslepingu üle, jaapani keelt õppinud inimeste võimalustest olla sillaks kahe riigi vahel ning kultuurikoostööst.
Jaapani riigiministriga kohtusid ka parlamendirühma liikmed Artur Talvik, Lauri Luik ja Jüri Jaanson.
Talvik avaldas lootust, et läbi tugevnevate majandus- ja kaubandussuhete suureneb jaapanlaste huvi Eesti vastu veelgi. Luik tõi esile Eesti start-up firmad, kes võiksid oma toodetele ja teenustele leida Jaapanis turgu. Endise sportlasena avaldas Jaanson heameelt Eestist pärit Baruto tuntuse üle Jaapanis.
Lisainfo:
Anne Sulling
Eesti-Jaapani parlamendirühma esimees
T: 631 6468
[email protected]
Riigikogu eelinfo neljapäevaks, 22. oktoobriks
Kell 10 – täiskogu istung
Riigikogu istungi päevakorras on ühe eelnõu kolmas lugemine ja kolme eelnõu esimene lugemine.
Kolmandal lugemisel on valitsuse algatatud tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu (22 SE). Eelnõu lihtsustab füüsilisel isikul mitteärilise otstarbega kauba deklareerimist. Füüsiline isik võib mittekaubanduslikku kaupa (isiklikuks otstarbeks) alati deklareerida lihtsustatud tollideklaratsiooniga olenemata selle väärtusest või kaalust. Samuti antakse tollile õigus tuvastada kas kauba puhul on tegemist võltsinguga.
Esimesel lugemisel on:
- Riigikohtu esimehe algatatud Riigikogu otsuse “Riigikohtu liikme Tõnu Antoni kohtunikuametist vabastamine” eelnõu (104 OE), mis Eelnõu näeb ette vabastada Tõnu Anton Riigikohtu liikme ametist alates 27. aprillist 2016.
- Majanduskomisjoni algatatud Riigikogu otsuse “Eesti Arengufondi nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine” eelnõu (109 OE), mis näeb ette Jevgeni Ossinovski tagasikutsumise nõukogust ja Urve Palo nimetamise uueks nõukogu liikmeks.
- Keskerakonna fraktsiooni algatatud riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu (14 SE). Eelnõu näeb ette riigi õigusabi taotluse esitamise keelenõude muutmise, et anda võimalus esitada taotlus lisaks eesti keelele ka vene keeles. Eelnõu kohaselt ei oleks tulevikus kohtul võimalik automaatselt riigi õigusabi taotlust keelenõude täitmata jätmisel tagastada.
Ülevaade Eesti Arengufondi tegevusest aastatel 2014-2015, ettekandja Eesti Arengufondi juhatuse esimees Pirko Konsa.
Kell 14 – komisjonides istungid
kultuurikomisjonis – kell 13: väljasõit Arvo Pärdi Keskusesse;
sotsiaalkomisjonis – kell 13: meditsiiniseadme seaduse muutmise seaduse eelnõu (63 SE); okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (61 SE); sotsiaalseadustiku üldosa seaduse eelnõu (93 SE); sotsiaalhoolekande seaduse eelnõu (98 SE), kutsutud sotsiaalministeeriumi esindajad;
väliskomisjonis – kell 13: ülevaade arengutest Türgis, kutsutud Eesti suursaadik Türgi Vabariigis Miko Haljas.
Sündmused
Kell 13 – majanduskomisjon kohtub Bundestagi digitaalagenda komisjoniga
Kell 15.30 – konverentsil „Omavalitsus muutuvas maailmas“ Suure-Jaani kooli aulas esinevad ettekandega Riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder ja Riigikogu aseesimees Jüri Ratas.
Kell 15.30 – Riigikogu esimees Eiki Nestor tervitab Saksa Bundestagi programmi Internationales Parlaments- Stipendium (IPS) vilistlasi (Riigikogu konverentsisaal).
Kell 17 – Riigikogu esimees Eiki Nestor osaleb tseremoonial, kus Läti Rahvusraamatukogu annab üle Eesti mäluasutustele albumi „Terra Mariana 1186-1888“ (Rahvusraamatukogu).’
Kell 17 – Eesti-Jaapani parlamendirühma liikmed kohtuvad Jaapani riigiministriga majandus- ja fiskaalpoliitika alal Akira Amariga ja teda saatva delegatsiooniga (ruumis L262)
Välislähetused
21. – 23. oktoober
Riigikogu liige Viktoria Ladõnskaja osaleb EPP kongressil Madridis, Hispaanias.
21. – 23. oktoober
Rahanduskomisjoni esimees Remo Holsmer osaleb Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomitee istungil Reikjavikis, Islandil.
21. – 24. oktoober
Riigikogu liige Imre Sooäär osaleb Riigikogu turismi- ja kohaliku toidu saadikuühenduse esindajana rahvusvahelisel turismikonverentsil “A celebration of independence…” Marbellas, Hispaanias.
22. – 23. oktoober
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kalle Palling viibib töövisiidil Vilniuses, Leedus. Ta kohtub Seimase Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Gediminas Kirkilasega, asevälisminister Raimundas Karoblisega ja Klaipedos Nafta AS (LNG terminali omanik) esindajatega.
22. – 23. oktoober
Keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra ja komisjoni liige Valeri Korb osalevad Balti Assamblee keskkonnakomisjonide ümarlaual Riias, Lätis.
Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
6316356; 515 3903
[email protected]
Päringud: [email protected]
Viljapuude haiguste seire ja tõrjeabinõude rakendamine
Ajendatuna maaelukomisjoni poole pöördunud aiandusettevõtja murest arutas komisjon tänasel istungil viljapuude haiguste seire, proovide analüüsimise ja tõrjeabinõude rakendamise teemat. Istungil osalesid Toomas Kevvai ja Sigmar Suu Maaeluministeeriumist, Raina Mõttus ja Riina Koidumaa Põllumajandusametist, Margus Friedenthal ja Piret Peterson Põllumajandusuuringute Keskusest ning Raimond Strastin Eesti Aiandusliidust.
Komisjon sai ülevaate levinumatest viljapuude haigustest, ploomirõugete ja viljapuu bakterpõletiku analüüsimeetoditest, rakendatavatest tõrjeabinõudest ning riikliku järelevalve põhimõtetest. Arutelu tulemusena tõdes komisjon, et ettevõtja kirjeldatud probleemid ei tulene kõnesolevat valdkonda reguleerivast taimede paljundamise ja sordikaitseseadusest ega taimekaitseseadusest, vaid on lahendatavad ministeeriumi, järelevalveasutuste ja sektori koostöös. Istungil osalenud pooled on omavahel juba korduvalt kohtunud, kitsaskohti arutanud ja jõudnud ühisele meelele ohtlike taimekahjustajate seire ja proovide võtmise metoodika osas. Oluliseks peetakse tasakaalu leidmist järelevalvetoimingute ning aianduse jätkusuutlikkuse ja kasumlikkuse vahel. On vaja kokku leppida, kas aiandussektori sõnumiks võiks olla, et Eestist pärit istik on haigustevaba, kontrollitud ja usaldusväärne.
Kui aga ettevõtjatel on kahtlusi, et järelevalvetoimingutega pole järgitud protseduurireegleid või on langetatud ebaõiged otsused, tuleb neil vastavalt seadusele algatada vaidemenetlus või pöörduda halduskohtusse.
Riigikogu riigieelarve kontrollikomisjoni ettepanekul arutas komisjon võimalikke teemasid Riigikontrolli 2016. aasta auditiplaani lülitamiseks. Pakuti kaht teemat, mis mõlemad tulenevad sigade Aafrika katku levikust: esiteks, Veterinaar- ja Toiduameti administratiivtegevuse uurimine ning teiseks, riigi valmisolek hädaolukorraks ja kriisijuhtimine. Ettepanekud edastatakse riigieelarve kontrollikomisjonile.
Lisainfo: Ivari Padar (tel 631 6500, [email protected])
