Aivar Sõerd: eelarvega langevad tööjõumaksud
Järgmise aasta riigieelarve toob kasu nii ettevõtjale kui palgasaajale, kuna toetab majanduskasvu ning tööjõumaksud langevad, ütles riigieelarve esimesel lugemisel rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd.
Sõerd märkis, et 2015. aasta eelarvekavas on palju rõõmustavaid sõnumeid: suurenevad toetused lastega peredele, tõusevad pensionid ja kasvab avaliku sektori töötajate sissetulek, kusjuures keskmisest suurem palgatõus ootab näiteks õpetajaid, päästjaid ning politseinikke.
„Palgasaajatele on samuti häid sõnumeid – tulumaksumäär langeb 21 protsendilt 20 protsendile, töötuskindlustusmakse 3 protsendilt 2,4 protsendile ning maksuvaba miinimum tõuseb 144 eurolt 154 eurole kuus. Inimestele jääb rohkem raha kätte. Kuna tarbijahindade tõus on alanenud, aga palgakasv jätkub, siis reaalpalga kasv ületab ka järgmisel aastal majanduse üldist kasvutempot. Eelarve seis ja mõõdukas majanduskasv võimaldavad parandada inimeste heaolu ja tõsta kindlustunnet,“ lausus riigikogu rahanduskomisjoni liige.
Eelmisel nädalal avalikustatud tööandjate manifestis soovitati riigil alandada otsustavalt tööjõumakse, et kaitsta Eesti ettevõtete konkurentsivõimet.
„Järgmise aasta eelarvekava võimaldab alandada tööjõu maksukoormust ja vähendada tööjõukulusid. Tööjõumaksude vähendamine on üks tänase valitsusliidu peaeesmärke. Ettevõtjate jaoks on positiivne ka eelarvega antav sõnum, et majanduskeskkond püsib kasvusõbralik ja eelarvepoliitika pakub võrdset konkurentsikeskkonda,“ ütles Sõerd.
Simson riigieelarvest: Valimiste aasta eelarve, millele järgneb teadmatus
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson sõnas täna parlamendis toimunud riigieelarve arutelul, et 2015. aasta eelarve on koostatud vaatega valimistele. Simsoni sõnul võivad tuleval aastal läbi viidavad suuremad muudatused tähendada seda, et järgnevates eelarvetes tuleb kulutustega tagasi tõmmata.
„Keskerakonnal on hea meel, et tuleva aasta riigieelarves on sees vähemalt kolm asja, mille eest oleme juba aastaid seisnud. Nendeks on tasuta koolitoidu jõudmine gümnaasiumiastmesse, universaalse lapsetoetuse tõus ning pensionite indekseerimine kogu indeksi väärtuses. Samas on selge, et alles kevadel kokkuklopsitud valitsus on läinud riigieelarvega hääli püüdma,“ sõnas Kadri Simson.
„Tänavusel riigieelarvel on ka omad suuremad puudused, mida kindlasti muudatusettepanekutega likvideerima asume. Ei saa leppida olukorraga, kus meil on võimalus aidata Eesti põllumehi otsetoetustega 23 miljoni euro ulatuses, kuid me ei tee seda. Nagu näitab ka kohalike omavalitsuste ja eriti nende teede rahastamine, ei ole regionaalne areng valitsusele tähtis.“
Keskfraktsiooni esimees lisas, et kui ka edaspidi soovitakse toetusi kasvatada ning vähendada sotsiaalset ebavõrdsust, tuleb Eestis läbi viia terviklik maksureform. Ei piisa vaid tulumaksumäära üheprotsendilisest langetamisest.
„Liiga palju kuuleb vabandusi, et raha ei ole ja seetõttu ei saa häid ideid ellu viia. Maksusüsteem, kus jäetakse kogumata klassikaline ettevõtte tulumaks, mis võimaldab välisfirmadel siin makse mitte maksta, on vaid üks näide jõukamatele kingituste tegemisest. Kehtiva maksusüsteemi probleemiks on see, et maksukoormuse põhiliseks kandjaks on just madalama sissetulekuga inimesed, kuna kõrgema sissetuleku omajale on loodud piisavalt võimalusi maksude optimeerimiseks. Seda tuleb muuta,“ lõpetas Simson
Järgmise aasta riigieelarve tulude mahuks on kavandatud 8,45 miljardit eurot, eelarve kulude kogumaht on 8,54 miljardit eurot.
Lisainfo:
Jaan Männik
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni pressinõunik
Riigikogu lõpetas tuleva aasta riigieelarve esimese lugemise
Riigikogu käsitles täna esimesel lugemisel tuleva aasta riigieelarve eelnõu, mille esimene lugemine lõpetati.
Valitsuse algatatud 2015. aasta riigieelarve seaduse eelnõus (730 SE) on tuleva aasta riigieelarve tulude mahuks kavandatud 8,45 miljardit eurot, mis on käesoleva aastaga võrreldes 7 protsenti rohkem. Kulude kogumaht on 8,54 miljardit eurot, mida on võrreldes praeguse aastaga 6 protsendi võrra rohkem. Valitsussektori eelarvepositsioon on tuleval aastal struktuurses ülejäägis 0,8 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, mis on 0,6 protsendi võrra ambitsioonikam riigi eelarvestrateegias kavandatust.
Rahandusminister Jürgen Ligi tegi ülevaate majanduskeskkonna prognoosist, riigieelarve kuludest ja tuludest ning vastas esitatud küsimustele. „Olud maailmas on heitlikud, aga Eestis on järgmisel aastal oodata siiski majanduskasvu kiirenemist, maksulaekumise paranemist ja inimeste sissetulekute suurenemist,“ ütles Ligi. Ta lisas, et lähiajal piirab majanduskasvu vähene välisnõudlus, mis pärsib ka investeerimisaktiivsust. Siiski tõotab see järgmisel aastal järk-järgult tugevneda. Seni aga toetab Eesti majandust ennekõike sisetarbimine, mille tugi jääb Ligi hinnangul eelolevatel aastatel ka püsima. Rahandusministeerium prognoosib Eesti sisemajanduse koguprodukti kasvuks 2015. aastal 2,5% ja 2016. aastal 3,5%. Need oodatavad kasvumäärad on märkimisväärselt paremad Euroopa Liidu ja euroala riikide keskmisest. Ligi sõnul pole Eestis majanduskasv ka viimase aasta jooksul seiskunud, seda erinevalt varasema statistika põhjal arvatust. Uuematele andmete toetudes on tänavu oodata 1,5–2%-list majanduskasvu. Ligi ütles, et riigi rahanduse oluline siht on hoida tasakaalu ehk rahastada riigi ülesandeid nii, et see stabiliseeriks majanduskeskkonda.
Rahanduskomisjoni esimees Rannar Vassiljev tegi kokkuvõtte komisjonis toimunud aruteludest ministeeriumide ning kohalike omavalitsuste esindajate osavõtul.
Läbirääkimistel võtsid sõna fraktsioonide esindajad Kadri Simson, Karel Rüütli, Sven Sester ja Aivar Sõerd.
Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 5. november kell 17.15.
Riigikogu pressiteenistus
Laine Randjärv: riigi toetatud hoiuteenus lühendab lasteaiajärjekordi
Täna läbis riigikogus teise lugemise valitsuse algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse muudatuseelnõu, mille eesmärk on muuta lapsehoiuvõimalused paindlikumaks.
„Kohalik omavalitsus peab täna tagama kõigile kuni seitsmeaastastele lastele lasteaiakoha. Antud seaduseelnõu kõige tähtsam uuendus seisneb selles, et omavalitsus võib lapsevanema nõusolekul pakkuda pooleteise- kuni kolmeaastastele lapsele lisaks munitsipaallasteaiale ka hoiukohta,“ põhjendas oma sõnavõtus eelnõu vajalikkust riigikogu aseesimees, Reformierakonna fraktsiooni liige Laine Randjärv.
„Seaduses sätestatud nõue, et lapsevanema osa kuutasust ei tohi olla suurem kui 20% alampalgast, võimaldab teenust kasutada ka neil, kes seda ehk majanduslikus mõttes seni teha ei saanud,“ lisas ta.
Riigikogu liige toonitas, et kuigi hoiuteenus ei asenda sajaprotsendiliselt munitsipaallasteaedu, on see suur samm edasi leevendamaks olukorda nendes peredes, kus laps lasteaiakoha puudumise tõttu on näiteks kodus võõra hoidjaga, sest ema-isa on pidanud tööle tagasi minema.
Randjärv tõi hea näitena välja Tartu linna, kus haridusministeeriumi eelnõust joondudes juba praegu pakutakse vanematele varuvariandina lastehoiukohta.
„Kui tegusal emal on valida, kas oodata sellise lasteaia järjekorras, kus on heal tasemel pedagoogiline tegevus, kuid sinna kohta ei saa, või leida võimalus hoiukoha näol, siis ma kindlasti kasutaksin viimast. Hoiukohas lastega tegelevad inimesed peavad samuti täitma teatud tingimused, kasvataja on iga viie lapse kohta. Kuni kolmeaastasele lapsele on olulisim sotsialiseerumine, harjumine iseseisva hakkamasaamisega, eluks vajalike toimingutega nagu söömine, riidesse panek või potil käimine. Lastehoius on omamoodi õpetajateks ka teised lapsed,“ lausus ta.
Eelnõu järgi on alates neljandast eluaastast kohalikul omavalitsusel jätkuvalt range kohustus kõigile lastele lasteaiakoht garanteerida.
„Lasteaiakohaga on neljandast eluaastast garanteeritud ka süstemaatiline pedagoogiline tegevus. Ma usun, et sellest vanusest alates on see hea ettevalmistus peagi algavaks koolikohustuseks,“ lisas Randjärv.
Karel Rüütli: eelarve tähistab murrangut Eesti perepoliitikas
Pressiteade
22. oktoober
Sotsiaaldemokraadid peavad 2015. aasta riigieelarvet eelarveks, mis asub otsustavalt lahendama Eesti ühiskonna kõige sügavamaid probleeme ja valupunkte.
„Uude eelarvesse on sisse kirjutatud tuntav lastetoetuste tõus. See on väga suur asi. Viimati tõusid universaalsed peretoetused pea 11 aastat tagasi, toona sündinud lapsed hakkavad juba jõudma murdeikka,“ märkis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Karel Rüütli, tuues riigikogu ees peetud kõnes välja selle, et poliitilise tahte olemasolu korral saab ellu viia väga põhimõttelisi ja rahaliselt mahukaid otsuseid, mida varem on peetud võimatuks.
Järgmisel aastal tõuseb esimese ja teise lapse toetus 45 euroni, kolmanda lapse toetus 100 euroni ning vajaduspõhised peretoetused kerkivad ligi viis korda.
„Sotsiaaldemokraatide jaoks on tuleva aasta eelarve suureks tähiseks ka tasuta koolitoidu laienemine gümnaasiumiõpilastele,“ rääkis Rüütli. „Piinlik olukord, kus riik ei suutnud ega tahtnud pakkuda tasuta koolilõunat enam kui 22000le gümnasistile, saab peatselt lõpu.“
Lastega perede heaolu on nende eelarvemuudatuste mõjul selgelt paranemas. „Julgen öelda, et need tähistavad murrangut meie perepoliitikas – nad kannavad laste süvavaesuse kaotamise ja sündimuse tõusule pööramise väljakutset,“ lausus ta.
Veel tõi Rüütli esile ees ootava pensionitõusu, mis saab olema viimaste aastate suurim. „Tegu on maksimaalse kasvuga, mida pensioniindeks lubab. Pensionid kasvavad keskmiselt 5,9 protsenti. Ühtlasi saab keskmine vanaduspension olema jätkuvalt tulumaksuvaba,“ sõnas ta.
Rüütli tunnistas, et eelarve võimalused oleksid tuleval aastal paremad, kui 2015. aastal ei alaneks tulumaks 20 protsendini, millest võidavad eeskätt kõrgepalgalised. „Selles küsimuses jookseb meie ja koalitsioonipartneri vahel suur veelahe, nagu maksupoliitilistes küsimustes laiemalt. Sotsiaaldemokraadid on veendunud, et Eesti peab liikuma õiglasema maksustamise suunas, mis hõlmab ka tulumaksu ülevaatamist,“ lausus Rüütli.
„2015. aasta eelarve ei suuda pakkuda vastuseid kõigile murekohtadele. Aga ta astub jõulised sammud tugevama, hoolivama ja sidusama ühiskonna suunas,“ sõnas Rüütli.
Täiendav info:
Karel Rüütli, 5246312
Treenerite töötasu küsimust puudutav eelnõu läbis Riigikogus teise lugemise
Riigikogu lõpetas 22. oktoobril 2014 spordiseaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (722 SE) teise lugemise.
Valitsuse algatatud eelnõu loob õigusliku aluse treeneritele töötasu maksmiseks vajaliku toetamise süsteemi rakendamiseks. Treeneritele töötasu maksmiseks saavad spordikoolid, spordiklubid ja spordialaliidud edaspidi taotleda toetust riigieelarvest treenerite tööjõukulude osaliseks katmiseks. Toetuse taotlemise täpsemad tingimused, sealhulgas nõuded spordiklubile, spordikoolile ja alaliidule, nõuded treeningrühmadele ning treeneritele ning toetuse suuruse ja maksmise korra kehtestab kultuuriminister määrusega. Toetuse saamiseks on oluline ka toetuse taotleja omaosalus treeneri tööjõukulude katmises.
Riigikogu stenogrammi vaata siit
Seotud uudised:
9. 10: Riigikogus läbis esimese lugemise eelnõu treenerite töötasu küsimuses
16.10 Kultuurikomisjon täpsustas treenerite toetussüsteemi
Komisjoni esindaja:
Lauri Luik
Kultuurikomisjoni liige
Eesti Reformierakonna fraktsioon
Telefon: 6316480
E-post: [email protected]
Vastutav nõunik:
Atko-Madis Tammar
Nõunik
Tel: 6316482
E-post: [email protected]
Koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu läbis Riigikogus teise lugemise
Riigikogu lõpetas 22. oktoobril 2014 koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (641 SE) teise lugemise.
Eelnõuga täpsustatakse linnade ja valdade võimalust pakkuda pooleteise kuni kolmeaastasele lapsele vanema nõusolekul lasteaia koha asemel lapsehoiuteenust. Lisaks luuakse eelnõus lasteaiale paindlikumad võimalused lapsi vanuseti rühmadesse jagada ning sätestatakse seaduses, milline on laste turvalise kasvukeskkonna tagamiseks minimaalne täiskasvanute ja laste suhtarv lasteaias. Eelnõus sätestatakse, et kohalik omavalitsus tagab võimalusel ühe pere laste käimise samas lasteaias. Seadust täiendatakse sättega, mille kohaselt lasteaias koostatakse laste ja lasteasutuste töötajate vaimset ja füüsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamiseks, neile reageerimiseks, juhtumitest teavitamiseks ja juhtumite lahendamiseks kodukord, mis on lastele, vanematele ja lasteasutuse töötajatele täitmiseks kohustuslik.
Riigikogu stenogrammi vaata siit
Seotud uudis:
8. 05 Koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise
Komisjoni esindaja:
Lauri Luik
Kultuurikomisjoni liige
Eesti Reformierakonna fraktsioon
Telefon: 6316480
E-post: [email protected]
Vastutav nõunik:
Atko-Madis Tammar
Nõunik
Tel: 6316482
E-post: [email protected]
Kell 16:15 Riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma kohtub Tšehhi Vabariigi suursaadiku T.E Richard Kadlčák´iga
Riigikogu seadustas gümnaasiumide koolilõuna toetuse
Riigikogu täiskogu võttis 22. oktoobril vastu Valitsuse algatatud põhikooli ja gümnaasiumiseaduse § 42 muutmise seaduse.
Seadusega kindlustatakse valdadele ja linnadele (munitsipaalkoolide pidajatele) ning erakoolide pidajatele koolilõuna kulude katmiseks toetus ka gümnaasiumiastme õpilaste osas. Seadus puudutab enam kui 22500 gümnaasiumiõpilast, kellel on õigus tasuta koolilõunale nagu põhikooli- ja kutsekoolide õpilastel. Riigieelarves on selleks planeeritud 3,1 miljonit eurot.
Seadus jõustub 2015. aasta 1. jaanuaril.
Riigikogu stenogrammi vaata siit
Seotud uudis:
16. 10: Riigikogu lõpetas gümnaasiumiõpilastele koolilõuna toetust kehtestava eelnõu teise lugemise
Kell 15:15 Riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma kohtub Etioopia Demokraatliku Liitvabariigi suursaadiku T.E Teshome Toga Chanakaga
