Eiki Nestor kohtus Luksemburgi spiikri Mars Di Bartolomeoga
Luksemburgis ametlikul visiidil viibiva Riigikogu esimehe kohtumisel Luksemburgi parlamendi presidendi Mars Di Bartolomeoga keskenduti koostööküsimustele Euroopa Liidus ja muutunud julgeolekuolukorrale Euroopas, mille on põhjustanud Venemaa interventsioon Ukrainasse.
“Venemaa mõjutamiseks mõeldud sanktsioonide sisseviimine on olnud möödapääsmatu, et peatada Venemaa agressioon ja edasine verevalamine Ukrainas. Kahjud, mida selle tulemusel Lääne demokraatlikel riikidel kanda tuleb, on võrreldamatud sadade tuhandete inimeste kannatustega Ukrainas. Lääneriikide võimalikud kannatused pole kaugeltki võrreldavad ohuga, mis kaasneb Moskva praeguse ideoloogia edasiarendamise ja Ukraina olukorra edasise eskaleerimisega,” sõnas Nestor.
Eesti ja Luksemburgi parlamendi esimehed vahetasid samuti informatsiooni mõlemas riigis läbi viidud sotsiaalreformidest ning arutasid viise ja võimalusi elanike sotsiaalse kindlustunde suurendamiseks.
Parlamentide esimehed tõdesid Luksemburgi ja Eesti vaadete kokkulangevust enamuses rahvusvahelistes küsimustes, samuti Euroopa Liidu (EL) aktuaalsetes teemades.
Luksemburgi peaminister Xavier Bettel avaldas kohtumisel Riigikogu delegatsiooniga Eestile tunnustust tulemuslike reformide eest, mida on ellu viidud pärast iseseisva riigi taastamist. Ta hindas kõrgelt Eesti partnerlust EL-is. Peaminister tutvustas ka Eesti delegatsioonile Luksemburgi praeguse valitsuse reformikavasid.
Eiki Nestori sõnul on Eesti arvestatavusele ja autoriteedile kaasa aidanud selge poliitiline konsensus Eesti erakondade vahel: Euroopa Liidus koos partneritega vastuvõetud kohustused tuleb täita.
Riigikogu esimehe võttis vastu ka Luksemburgi riigipea, suurhertsog Henri.
Riigikogu esimehes vestles veel Luksemburgi rahandusministri ja välisministriga ning toimus kohtumine parlamendi väliskomisjoniga. Riigikogu delegatsioon külastas ka Luksemburgis asuvat Euroopa Kontrollikoda ja Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) esindust.
Riigikogu esimehega viibisid Luksemburgi visiidil ka Riigikogu liikmed Anneli Akkermann ja Arto Aas.
Vaata fotosid kohtumistelt: https://www.flickr.com/photos/127713902@N07/sets/
Riigikogu inimõiguste ühenduse esimees kohtus Tšetšeenia rahumarsil oleva Said Emin Ibragimoviga
Riigikogu inimõiguste ühenduse esimees Andres Herkel kohtus neljapäeval Riigikogus Tšetšeenia rahumarsil oleva Tšetseenia valitsuse eksiilis asepeaminister, rahu ja inimõiguste aktivisti Said Emin Ibragimoviga.
„Kuigi rahvusvahelised organisatsioonid pole Ibragimovi hoiatusi piisavalt tõsiselt võtnud, tõestab Venemaa praegune areng, et tal on olnud õigus. Venemaa agressioon tulnuks otsustavalt peatada juba Tšetšeenias, nüüd on seda Ukrainas palju raskem teha,“ ütles Herkel.
Tšetšeenia rahumarss seaduste ja õiguse kaitseks alustas Varssavis ning jõudis täna Tallinna. Rahumarsi eesmärgiks on teadvustada rahvusvahelistele organisatsioonidele ja avalikkusele, et Tšetšeenias toimunud sõjakuritegusid ja inimsusevastaseid kuritegusid tuleb uurida ja toimunust järeldused teha. Rahumarsil kogutakse allkirju pöördumisele ÜRO, Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu poole, et loodaks Tšetšeenia sõjakuritegusid uuriv rahvusvaheline rühm.
„Ibragimov on väsimatu võitleja ja legendaarne näljastreikija, kelle väljaastumiste fookus on suunatud sellele, et Lääs Venemaa kuritegude ees silmi ei sulgeks. Ta on esitanud president Putini vastu kaebuse ka Haagi kohtule,“ lisas Herkel.
Kohtumisel osalesid veel Magomed Murtuzalijev, Ruslan Tašajev, Adam Borowski, Maiu Plado ja Juku-Kalle Raid.
Avalik arutelu „Ukraina kriis – mis toimub, mida uskuda ja kuidas aidata?“
Riigikogus toimub neljapäeval avalik arutelu teemal „Ukraina kriis – mis toimub, mida uskuda ja kuidas aidata?“.
Arutelul osalevad Ukraina Kriisi Meediakeskuse tegevjuht Nataliya Popovych Kiievist, Johannes Kert mittetulundusühistust Vaba Ukraina ja Eesti Raudtee nõukogu esimees Raivo Vare.
Vestlust modereerib Raadio 4 ajakirjanik Viktoria Melnyk ning otseülekande Riigikogu konverentsisaalist teeb rus.err.ee. Arutelu algab kell 14.
Simson: Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid on tegemas valimisaasta eelarvet, mis peale valimisi vajab kohest kärpekava
Täna avaldatud rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos annab teada, et vaatamata majanduskasvu seiskumisele on laekumised riigieelarvesse heal tasemel. Eelkõige tagab maksulaekumiste hea seisu käibemaksu laekumine ja vähenenud tulumaksu tagastused.
„Rahandusministeeriumi plaanide kohaselt ületab riigieelarve kulude kasv 2015. aastal tulude kasvu. See näitab selgelt, et Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid on tegemas valimisaasta eelarvet, mis peale valimisi vajab uuelt valitsuselt kohest kärpekava,“ sõnas Riigikogu rahanduskomisjoni liige Kadri Simson.
Simson lisas: „Alates 2013. aastast on Eesti riigil võlgu enam kui reserve. See selgitab ka näiteks valitsuse soovimatust võimaldada Haigekassal kasutada oma vahendeid ravijärjekordade lühendamiseks ning venitamist töötuskindlustusmakse alandamisega, kuigi töötukassa reserv on selleks olnud viimased aastad enam kui piisav.“
„Rahandusministeerium on lubanud tööjõumaksu alandamist, mis tähendab tulumaksumäära ühe protsendilist langust. See langus kaetakse aga eelkõige lisamaksuga küttekuludele. Kokkuvõttes võidavad sellisest maksualandusest taas eelkõige kõrgepalgalised ja maksutõus kergitab ennekõike kodukulusid,“ lõpetas Kadri Simson.
Lisainfo:
Jaan Männik
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni pressinõunik
NATO riikide parlamentide liikmed arutavad Londonis Walesi tippkohtumise teemasid
Teisipäeval kogunevad Londonis NATO liikmesriikide parlamentide esindajad, et arutada NATO Walesi tippkohtumise teemasid, hetkeolukorda Ukrainas, liitlaste suhteid Venemaaga ning NATO liikmesriikide üldise kaitsevõimekuse suurendamist.
NATO Parlamentaarse Assamblee seminar „NATO tippkohtumise eel“ võimaldab NATO liikmesriikide rahvasaadikutel arutada enne Walesi tippkohtumist nimetatud teemad läbi peamiste otsustajatega.
Seminaril esinevad teiste hulgas ettekannetega Suurbritannia välisminister Philip Hammond, Ühendkuningriigi kaitseväe juhataja kindral Sir Nicholas Houghton, NATO asepeasekretär Alexander Vershbow ja Eesti kaitseminister Sven Mikser. Riigikogust osalevad Eesti delegatsiooni liikmed Marko Mihkelson ja Kadri Simson.
Samuti kohtuvad seminaril osalejad Suurbritannia peaministri David Cameroniga.
Riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma osales 2.- 5.09.14 NATO PA teadus-ja tehnoloogiakomitee väljasõiduistungil Ameerika Ühendriikides
Külastades Alaska suurimat õhuväebaasi oli hea meel anda teada, viidates President Obama sõnumile Tallinnas, et Ämari lennubaasis on kõik liitlased oodatud.
Pildil koos USA NATO PA delegatsiooni juhi kongresmen Michael Turner’i ja F-22ga
Rändnäitus „Parlament 95“ jõudis Narva
Riigikogu 95. sünnipäeva tähistamiseks valminud rändnäitus „Parlament 95“ on tänasest üleval Narva kaubanduskeskuses Fama ja jääb sinna uudistamiseks kolmeks nädalaks. Näitusel on inimeste peade kohal hõljuval pildikogul ülevaade Riigikogu ajaloo olulisematest sündmustest.
„Korraldame rändnäituse kaubanduskeskustes, et inimeste argipäevatoimetuste kõrvale pisut elevust tuua. Kutsume vaatajaid korraks silmi kõrgustesse tõstma ja ajaloo keerdkäikude üle järele mõtlema. Las aated hõljuvad üle argise äriaskeldamise,“ ütles näituse üks autoritest brändiagentuur Identity loovjuht Ionel Lehari.
23. aprillil 1919 tuli Tallinnas kokku esimene iseseisvas Eestis rahva poolt valitud esindus – Asutav Kogu. Iseseisvusdeklaratsiooni, põhiseaduse ja maaseaduse vastu võtnud ning Eesti riigi jaoks üliolulisi küsimusi lahendanud esindus tegutses kui parlament. Asutava Kogu otsused panid aluse Eesti riigile.
Näitus valmis koostöös brändiagentuuriga Identity ja disainibürooga Ruumilabor. Juunis oli pildikogu üleval Rakveres, augustis rändab näitus Tartusse.
Riigikogu pressiteenistus
Kell 14:00 osaleb riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma Ida-Tallinna Keskhaigla Taastusravikliiniku Amputatsioonijärgse Taastusravi Keskuse avamisel
Sester: Valitsuse eelarvepoliitika on vastuolus Euroopa Komisjoni uute soovitustega
Euroopa Komisjon täna avaldatud soovitusi kommenteerides ütles riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Sven Sester (IRL), et valitsuse kuluplaane vaadates on tegemist ootuspäraste soovitustega.
„IRL on riskidele, et Eesti ajutise valitsuse otsused viivad riigieelarve tasakaalust välja, juhtinud tähelepanu juba mitu kuud,“ rääkis Sester.
Kommenteerides rahandusminister Ligi väidet, et Komisjon on lähtunud eelmisest riigieelarve strateegiast, ütles Sester, et see tähendab, et probleem on veelgi suurem, sest uue koalitsiooni vastuvõetud riigieelarve strateegia muudab riigieelarve tasakaalu puudutavaid eesmärke varasemaga võrreldes hoopis lõdvemaks.
„Kui veel selle aasta riigieelarvet tehes oli eesmärk jõuda 2016. aastal 1% suuruse struktuurse ülejäägini ning viia eelarve nominaalselt tasakaalu, siis nüüd on valitsus probleemi ees, kuidas hoida eelarve struktuurset tasakaalu,“ rääkis Sester.
„Arvestades majandusprognoose ja vaadates valitsuse antud lubadusi on täna kolm võimlaust. Esiteks, kas suurendada riigi tulusid, et katta ära kasvav puudujääki. See tähendaks täiendavat maksutõusu. Teiseks võimaluseks, mida isiklikult pean antud olukorras kõige mõistlikumaks, oleks vähendada riigi kulusid. See tähendab valitsuse osade lubaduste ärajätmist. Ning kolmandaks võimaluseks oleks teha mitte midagi ja süüa sellega oma enda saba. See tähendab laenu võtmist või kogutud reservide kulutamist,“ rääkis Sester.
Sesteri sõnul on valitsus valinud kolmanda tee: 2017. aastaks plaanitakse ära kulutada 569 miljonit riigi reservidest.
„Arvestades majandusest tulevaid signaale peaks valitsus eelarvestrateegia ümber vaatama ja järgmise aasta eelarve kokkupanemisel võtma eest roosad prillid. Vastasel juhul eelarve puudujääk süveneb ning lisaks nominaalsele puudujäägi kasvule on oht, et eelarve langeb ka struktuursesse puudujääki,“ hoiatas Sester.
Peaminister vastas arupärimistele riigieelarvega seotud küsimuste kohta
Peaminister Taavi Rõivas vastas Riigikogu liikmete Kadri Simsoni, Lauri Laasi, Peeter Võsa, Aivar Riisalu, Mihhail Stalnuhhini, Valeri Korbi, Vladimir Velmani, Enn Eesmaa, Eldar Efendijevi, Tarmo Tamme, Jüri Ratase, Kalev Kallo, Priit Toobali, Urbo Vaarmanni, Viktor Vassiljevi, Yana Toomi ja Mailis Repsi 16. aprillil esitatud arupärimisele uue koalitsiooni lubaduste katteallikate kohta (nr 401).
Arupärimine keskendus kitsamalt koalitsioonileppe lubaduste jätkusuutlikkusele. Arupärijad viitasid asjaolule, et leppe kohaselt lubati tõsta erinevaid toetusi ja samas alandada makse, mis paratamatult toob kaasa olukorra, kus riigieelarvele tekib lisasurve. Arupärijad märkisid, et paljud lubadused jäävad kuluks riigieelarvele mitte ainult sellel aastal, vaid ka järgnevatel aastatel.
Rõivas sõnul on koalitsioonilepe täies ulatuses arvesse võetud valitsuse 29. aprilli istungil heakskiidetud riigi eelarvestrateegias aastateks 2015–2018. Peaministri selgituste kohaselt on järgnevate aastate finantsplaanis muu hulgas nii ajutised tulumeetmed nagu näiteks täiendavad dividendid kui ka ajutised kulumeetmed, näiteks Riigi Kinnisvara AS-i lisainvesteeringud ja Euroopa Liidu eesistumine. „Kuid tervikuna ei oma nad määravat mõju ei tulu- ega kulupoolel. Riigi eelarvestrateegias 2015–2018 on struktuurse eelarvepositsiooni eesmärgiks ülejääk kõigil aastail, välja arvatud ülejärgmine, 2016. aasta, millal struktuurse eelarvepositsiooni tulud ja kulud peaksid olema võrdsed,“ ütles Rõivas. Ta märkis, et lisaks näeme ette nominaalse eelarvepositsiooni iga-aastase paranemise nii, et käesoleva aasta oodatava puudujäägi 0,7% asemel on 2018. aastal ülejääk 0,5% ulatuses.
Rõivas selgitas, et koalitsioonileppe eesmärk on majanduskasvu elavdamine ja tööhõive suurendamine läbi tööjõu maksukoormuse vähendamise. Tema sõnul tõuseb seeläbi kõikide elanike, sealhulgas madalapalgaliste heaolu. „Tulude ebavõrdsuse vähendamine on suunatud muu hulgas läbi maksuvaba tulu tõusu 2014. aastal 144 eurolt kuus ja 184 eurole kuus 2018. aastal,“ ütles Rõivas. Ta märkis, et maksuvaba tulu tõusul on teadupärast suurem mõju just madalapalgalistele. Samuti tõstetakse oluliselt nii universaalseid kui ka vajaduspõhiseid lastetoetusi, mis on jällegi suunatud just väiksema sissetulekuga leibkondadele. „Selleks, et eakate toimetulek paraneks, oleme tõstnud pensione sellel aastal keskmiselt 5,8%, mis teeb aastas 240 eurot ehk 20 lisaeurot kuus. Järgmisel aastal on lisaks vähemalt sama suurele pensionitõusule oodata ka seda, et vanemapension oleks jätkuvalt tulumaksuvaba,“ selgitas Rõivas.
Peaminister vastas veel arupärimistele riigieelarve prognoositava puudujäägi kohta (nr 402) ja Eesti palgavaesuse ja elukvaliteedi kohta (nr 404).
Vabas mikrofonis võtsid sõna Andrus Ansip ja Marika Tuus-Laul.
Istung lõppes kell 17.54.
Riigikogu pressiteenistus
