Riigikogus läbis tuleva aasta riigieelarve teise lugemise
Riigikogus läbis kolmapäeval tuleva aasta riigieelarve teise lugemise. Valitsuse algatatud 2015. aasta riigieelarve seaduse eelnõus (730 SE) on tuleva aasta riigieelarve tulude mahuks kavandatud 8,45 miljardit eurot, mis on käesoleva aastaga võrreldes 7 protsenti rohkem. Kulude kogumaht on 8,54 miljardit eurot, mida on võrreldes praeguse aastaga 6 protsendi võrra rohkem. Valitsussektori eelarvepositsioon on tuleval aastal struktuurses ülejäägis 0,8 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, mis on 0,6 protsendi võrra ambitsioonikam riigi eelarvestrateegias kavandatust.
Rahanduskomisjoni esimehe Rannar Vassiljevi selgituste kohaselt laekus muudatusettepanekute esitamise tähtajaks Riigikogu liikmete ja fraktsioonide poolt eelnõu kohta 23 muudatusettepanekut. Komisjon jättis need muudatusettepanekud arvestamata.
Rahanduskomisjon koostas ühe ettepaneku, mis koosneb suures osas mitmetest ministeeriumide valitsemisalade sisestest tehnilistest muudatustest ja tekstiparagrahvide täpsustamisest. Komisjoni tehtud muudatus on koostatud ministeeriumidest saadud lisainfo alusel.
Läbirääkimistel võttis sõna 30 Riigikogu liiget: Mihhail Stalnuhhin, Mihhail Korb, Vladimir Velman, Eldar Efendijev, Sven Sester, Valeri Korb, Urbo Vaarmann, Tarmo Tamm, Jüri Ratas, Mailis Reps, Kalev Kallo, Lauri Laasi, Siret Kotka, Heimar Lenk, Viktor Vassiljev, Andres Herkel, Aivar Sõerd, Kaia Iva, Margus Tsahkna, Toomas Tõniste, Ene Ergma, Aivar Riisalu, Marko Pomerants, Priit Sibul, Peeter Võsa, Enn Eesmaa, Peeter Laurson, Liisa-Ly Pakosta, Helir-Valdor Seeder ja Kadri Simson.
Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ettepanek 2015. aasta riigieelarve seaduse eelnõu teine lugemine katkestada ei leidnud toetust.
Hääletus: poolt 15 ja vastu 49 Riigikogu liiget.
Rahanduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada ning määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 27. november.
Riigikogu pressiteenistus
Kadri Simson riigieelarvest: Valitsuse hoogne paigalmarss
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimehe Kadri Simsoni sõnul on tuleva aasta eelarve järjekordne samm riigi õhemaks lihvimise teel. Simsoni sõnul on tänane valitsus ammu maha matnud lootuse pöörata Eesti maapiirkonnad taas elule.
„Järgmine aasta on Eestile juba mitmes, mil kulutatakse enam, kui maksutulu saadakse. Paraku ei taga eelarve kõigi riigi ülesannete korralikku täitmist ning tehtud valikud ei näita ühiskonnale tervikuna edasiminekut. Me teame, et eelarve maht kasvab järgmisel aastal seitse protsenti. Samas on meie majanduslik seis ääretult turbulentne. Tänaste olude valguses oleks mõistlik ära jätta planeeritav tulumaksu ühe protsendiline langus. Selline samm tooks riigieelarvesse täiendavad 70 miljonit eurot,“ sõnas Kadri Simson.
Tänasel riigieelarve teisel lugemisel olid arutluse all ka riigieelarvesse tehtud fraktsioonide muudatusettepanekud. Keskfraktsiooni suuremate ettepanekutena olid täna hääletusel Eesti põllumeestele täiendava 23 miljoni euro suuruse toetuse eraldamine, maakonnaliinidel tasuta bussiliikluse tagamine ning koolitoidu toetuse tõstmine 78 sendilt 1 eurole.
„Koalitsiooni otsus mitte toetada meie ettepanekuid näitab ilmekalt nende suhtumist. Me teame, et Eestis on üha süvenemas ääremaastumine ja maapiirkonnad on välja suremas. Kui me toetame täiendavalt põllumehi või tagame maakonnasisese tasuta bussireisi, lükkame me Eesti elu taas käima,“ lõpetas Simson.
Lisainfo:
Jaan Männik
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni pressiesindaja
Riigikogu võttis vastu doktorantidele sotsiaalset kindlustatust tagava seaduse
Riigikogu täiskogu võttis 19. novembril 2014 vastu sotsiaalmaksuseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse.
Seadus lahendab osa doktoriõppe efektiivsust mõjutanud probleemid ning tagab doktorantidele seni puuduva sotsiaalse kindlustatuse. Sotsiaalmaksuseaduse muudatuse kohaselt hakkab riik maksma sotsiaalmaksu isiku eest, kes saab doktoranditoetust õppetoetuste ja õppelaenu seaduses sätestatud tingimustel. Perioodide eest, mil doktorant toetust ei saa, ei maksta ka sotsiaalmaksu. Muudatuste järgselt on doktorandile tagatud sotsiaalmaksuna makstud summade kajastamine riiklikus pensionikindlustuse registris ja nende arvestamine pensioniarvestuses. Seaduse jõustumisel kuuluvad ka doktoranditoetus ja sellelt makstud sotsiaalmaksusummad vanemahüvitise arvestuse hulka. Ravikindlustuse seadust täpsustati tulenevalt sotsiaalmaksuseaduse muudatusest, et vältida olukorda, mil riik tagab ravikindlustuskaitse doktoranditoetust saavatele doktorantidele nii toetuse pealt sotsiaalmaksu makstes kui ka ravikindlustuse eelarve kaudu.
Käesolev seadus jõustub 2015. aasta 1. septembril
Riigikogu stenogrammi vaata siit
Seotud uudised:
13.11: Doktorantidele sotsiaalset kindlustatust tagav seaduse eelnõu läbis Riigikogus teise lugemise
16. 10: Riigikogus läbis esimese lugemise doktorantidele sotsiaalset kindlustatust tagav seaduse eelnõu
6. 10: Kultuurikomisjon toetab üliõpilaste toetuste muudatusi
Merje Noorlind
Riigikogu kultuurikomisjoni konsultant
T: +372 631 6481
Riigikogu võttis vastu üliõpilaste toetusi muutva seaduse
Riigikogu täiskogu võttis 19. novembril 2014 vastu õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse.
Seadus kehtestab uue õppetoetuste liigi – vajaduspõhise eritoetuse üliõpilasele, kes ei vasta vajaduspõhise õppetoetuse saamise tingimustele, kuid majanduslikust olukorrast lähtuvalt vajaks toetust kõrghariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks. Samuti alandatakse seadusega vajaduspõhise õppetoetuse saamise õppemahu täitmise nõuet 100 protsendilt 75 protsendini, mis on samas ka täiskoormuse õppemahu miinimumnõue.
Käesolev seadus jõustub 2015. aasta 1. jaanuaril.
Riigikogu stenogrammi vaata siit
Seotud uudised:
13.11: Üliõpilaste toetusi muutev seaduse eelnõu läbis Riigikogus teise lugemise
16. 10: Riigikogus läbis esimese lugemise üliõpilaste toetusi muutev seaduse eelnõu
6. 10: Kultuurikomisjon toetab üliõpilaste toetuste muudatusi
Merje Noorlind
Riigikogu kultuurikomisjoni konsultant
T: +372 631 6481
Aivar Sõerd: opositsiooni eelarvemuudatustel pole tõsiseid katteallikaid
Riigikogu rahanduskomisjon ei saanud opositsiooni muudatusettepanekuid toetada, kuna neil puudusid tõsiselt võetavad katteallikad, ütles riigieelarve teisel lugemisel rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd (Reformierakond).
Sõerdi silmis on tervitatav, kui riigikogu teeb valitsuse esitatud eelarvekavas sisulisi muudatusi ning aitab seda paremaks teha. Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ettepanekutest ei paista tema hinnangul sisulist eelarvepositsiooni parandamist, kuigi IRL kritiseeris valitsust vähese eelarveülejäägi pärast.
„Ei ole arusaadav, millist eesmärki täidab näiteks muudatusettepanekuna välja käidud valitsuse 22 miljoni euro suuruse reservfondi vähendamine poole võrra. Selle sees on näiteks päästeautode soetamine summas 3,3 miljonit eurot; 3,8 miljonit eurot toetust Euroopa Liidu IT-agentuurile ja 3,2 miljonit eurot võimalike tagastusnõuete katteks Euroopa Komisjonile. On selge, et seda raha sealt ära võtta ei saa, mistõttu kulude kokkuhoiu ettepanek on vaid näiline,“ selgitas riigikogu liige.
Avalikkust eksitava sisuga on tema sõnul ka ettepanek kärpida ministeeriumide ning valitsusasutuste majandamiskulusid viis protsenti.
„Viidati asjaolule, et riigieelarves on tavaliselt järgmisse aastasse üle viidava raha hulk suur ja et liiga palju kulutatakse aasta viimasel kuul. Nende summade põhilise osa moodustavad tegelikult kasutamata investeeringute vahendid, mis pole läinud käiku näiteks riigihangete vaidlustamise tõttu. Seega sisuliselt tähendaks viieprotsendine majandamiskulude kärbe näiteks maanteeameti puhul 3,5 miljoni euro mahus teehoiukulude piiramist,“ ütles Sõerd.
Rahanduskomisjoni liikme silmis ei ole põhjendatud ka 2011. aastal vastu võetud tulumaksuseaduse muutmine, tõstes tulumaksumäära ühe protsendipunkti võrra, nii nagu on soovinud Keskerakond oma muudatusettepanekus.
„Majanduskeskkonda halvendavat, maksukoormust üldiselt ja sealhulgas tööjõumaksude koormust tõstvat muudatusettepanekut ei saanud rahanduskomisjon toetada,“ lisas ta.
Majanduskomisjon külastas Eesti üht suurimat tööstuseksportijat ABB-d
„ABB on üks Eesti tööstuse lipulaev, mille edulugu tõestab ilmekalt, et Eesti ettevõtluskeskkond on ka tööstuse arendamiseks atraktiivne. Ettevõtte soov majanduskomisjonile või laiemalt seadusandjale on stabiilne majanduskeskkond,“ ütles Riigikogu majanduskomisjoni esimees Arto Aas.
ABB Balti riikide juht Bo Henriksson ütles muredest rääkides, et ettevõttele on probleemiks näiteks ühistranspordivõrk. Firma veab ise oma töötajaid igapäevaselt kokku 27 bussiga, mis katavad iga päev 1500 kilomeetrit.
Ettevõte on Eesti üks suurimaid eksportijaid, toodangust ligi 85 protsenti eksporditakse. Ettevõte annab Eestis tööd enam kui 1300 inimesele. ABB-l on Jüris neli tehast ja kokku ligi 46.000 ruutmeetrit katuse all.
Riigikogu kiitis heaks hooldusperes kasvava lapse toetuse tõstmise
Riigikogu kiitis kolmapäeval 70 poolthäälega heaks valitsuse algatatud peretoetuste seaduse muutmise seaduse (727 SE), millega tõstetakse eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetust 240 euroni kuus.
Kehtiva riiklike peretoetuste seaduse alusel makstakse perekonnas hooldamisel ja eestkostel oleva lapse toetust 20 kordses lapsetoetuse määras, mis on 191.80 eurot. Seega tõuseb toetus 48,20 euro võrra kuus.
Lisaks eestkostel või hooldusperes elava lapse toetusele maksatakse lapse kohta ka lapsetoetust. Seega koos seaduses sätestatud toetuse tõusuga hakatakse 2015. aastast alates eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse kohta maksma peretoetusi kokku vähemalt 285 eurot. Sõltuvalt pere suurusest ja laste vanusest võib peretoetuste summa olla suurem.
Seadus jõustub 2015. aasta 1. jaanuaril.
Läbirääkimistel võttis sõna Etti Kagarov.
Riigikogu pressiteenistus
Sester: riigieelarve teine lugemine tuleb katkestada
IRLi riigikogu fraktsioon teeb ettepaneku katkestada täna riigieelarve teine lugemine. Rahanduskomisjoni aseesimehe Sven Sesteri sõnul puudub täna kindlus, kas eelarve vastab riigieelarve baasseaudusele, mille kohaselt peab eelarve olema struktuurselt tasakaalus.
Sesteri sõnul on IRLi ettepaneku taga soov võtta aeg maha ja leida eelarves võimalusi, et parandada riigieelarve tasakaalu. Selle saavutamiseks tegi Sesteri sõnul IRLi fraktsioon riigieelarve juurde ettepaneku vähendada riigi valitsemiskulusid 10 miljoni euro võrra.
„Mind teeb murelikuks valitsuse kergekäeline ümberkäimine kulutuste tegemisega. Olukorras, kus eelarve maht kasvab järgmine aasta 7 protsenti ehk pool miljardit eurot, on ikka suudetud täiendavalt riigieelarve 100 miljoni euroga miinusesse lasta,“ rääkis Sester.
„Eriti murelikuks teeb mind selles kontekstis Euroopa Komisjoni värske hinnang, mille järgi kujuneb valitsussektori struktuurseks eelarvepuudujäägiks 0,7 protsenti SKPst. Siin tuleb tähele panna, et me ei räägi enam ainult nominaalsest, vaid juba ka struktuursest eelarve miinusest,“ ütles Sester, kelle sõnul on valitsus öelnud, et eelarvepoliitika hindamisel ja soovituste andmisel lähtutakse just Euroopa Komisjoni prognoosist.
Sesteri sõnul läheb valitsus struktuurse eelarvepuudujäägi korral vastuollu riigieelarve baasseadusega, mille kohaselt peab eelarve olema struktuurselt tasakaalus või ülejäägis. Tema sõnul tuleb enne eelarve teise lugemisega edasiminemist teha eelarve kulupooles kärpeid või leida täiendavaid tulusid, et eelarve vastaks seadusele.
Riigikogu võttis vastu rehabilitatsiooniteenuste korraldust muutva seaduse
Riigikogu võttis kolmapäevasel istungil vastu 52 poolthäälega (vastu 32) valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (693 SE), mis on osa töövõimereformist.
Seadus kujundab ümber rehabilitatsiooniteenuse korralduse nii tööturu- kui sotsiaalvaldkonda hõlmavaks terviklikuks süsteemiks. Samuti kaasajastab seadus abivahendi teenuse korralduse sotsiaalvaldkonnas.
Töövõimereformi tulemusel hakatakse eristama tööalast rehabilitatsiooni tööealistele inimestele ning sotsiaalset rehabilitatsiooni lastele, eakatele ja puuduva töövõimega inimestele. Tööalast rehabilitatsiooni korraldab töötukassa, sotsiaalset rehabilitatsiooni sotsiaalkindlustusamet.
Riigikogu lisas eelnõu teisel lugemisel sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saajate hulka osalise töövõimega tööealised inimesed, kes ei täida töötukassas aktiivsusnõuet ega oma seetõttu õigust tööalasele rehabilitatsioonile.
Muudatusega luuakse inimesele valikuvõimalus. Kui inimene osaleb aktiivselt tööturul, on tal õigus saada teenust rehabilitatsiooni tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel. Kui inimene ei soovi olla tööturul aktiivne, siis ei ole tal tööalase rehabilitatsiooni õigust, aga talle jääb õigus igapäevaeluga toimetulekut soodustava sotsiaalse rehabilitatsiooniteenusele sotsiaalhoolekande seaduse alusel.
Muudatustega rõhutatakse, et teenuse osutamine peab toimuma individuaalsel juhtumikorralduslikul põhimõttel.
Riigikogu lükkas seaduse jõustumise tähtaja 1. jaanuarile 2016.
Läbirääkimistel võtsid sõna Margus Tsahkna ja Heljo Pikhof.
Riigikogu pressiteenistus
Keskerakond: jõuga läbisurutud töövõimereform toob kaasa vaid probleeme
Riigikogu liige Marika Tuus-Laul sõnas, et täna parlamendis vastu võetud töövõimereformi eelnõud on vigu täis ning probleemide lahendamise asemel tekitab neid hoopis juurde. Tuus-Lauli hinnangul vajab reform selgeid muudatusi, vastasel juhul võib selle juba ette läbikukkunuks kuulutada.
„Teerullina puudega inimestest üle sõitev töövõimereform on tõeline hädaorg. Reform, mille idee on ju üllas – aidata puudega ja erivajadustega inimesed tööle, on osutunud sisutuks kiirustamiseks. Valitsus tormab kui klappidega võidusõiduhobune. Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu esindaja Tiia Sihver on sõnanud, et reformi on vaja, aga mitte tänasel kujul. Võtame aja maha. Kahjuks on need palved langenud kurtidele kõrvadele. Inimesed, kellele antud reformi tehakse, ja nende palved ei lähe valitsusele korda,“ sõnas riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Marika Tuus-Laul.
Saadiku sõnul pole täna endiselt näha, kuidas peaksid tekkima lubatud tuhanded töökohad. Kui töökohtade loomine jääb endiselt vaid erasektori ülesandeks ja täiendavat motivatsioonipakette tööandjatele ei tehta, siis on raske näha, miks peaksid ettevõtjad nüüd järsku tahtma puudega inimesi palgata. Tuus-Laul lisas, et enim valmistab talle siiski muret vajalike tugiteenuste jätkuv puudumine.
„Kui inimene ei saa kodust välja, sest meil puuduvad vajalikud tugiteenused, millele ka riik piisavalt raha juurde ei anna, ei saa reform õnnestuda. Lubatud 50 miljonit 5 aasta peale jagatuna omavalitsuste vahel on vaid tilk merre. Meil napib tugiteenuseid ja sellistes oludes ei saa me rääkida terviklikust reformist. Kõige juurde lubatakse tagasi tulla millalgi tulevikus, aga seadused on täna laual ja selliseid poolikuid seadusi ei saa ju vastu võtta.“
„Tegelikult on ilmne, et valitsuse soov on puudega inimesed ja töövõimetuspensionärid toetuste pealt maha saada ning seeläbi raha kokku hoida. Inimesed selekteeritakse süsteemist välja, nendest saavad tavalised töötud. Ja riik saab öelda, et pensionäride hulk vähenes. Puudega inimene kaotab aga töövõimetuspensioni, mis paljudel on ainus sissetuleku vorm,“ lõpetas Marika Tuus-Laul.
Lisainfo:
Jaan Männik
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni pressiesindaja
