Kadri Simson riigieelarvest: sisutu, sihitu ja läbipaistmatu
„Tegemist ei ole eelarvega, mis lahendaks Eesti riigi valusaimaid probleeme. Järgmise aasta eelarve on taas üks Exceli-tabel paljude seas. Tabeli kujul petab esmapilgul ära, kuid süvenedes paljastub tõde. Paraku on taas tegemist eelarvega, mis tõstab raha ühest taskust teise, julgemata teha suuri otsuseid ja astuda samme, mida Eesti täna vajab,“ sõnas Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson.
Simson jätkas: „On selge, et Eesti vajab muutust. Vaadates meie majandust, näeme, et Balti tiigrist on saanud magav kodukass. Meie majanduskasv on pea olematu ning naabrid tuhisevad meist mööda. Kui 2009. aastal moodustas Eesti SKP inimese kohta 62 protsenti Euroopa Liidu keskmisest ja Leedul 57 protsenti, siis eelmisel aastal olid vastavad näitajad juba Leedu kasuks – Leedul 74 protsenti võrreldes Eesti 73-ga. Paraku ei näe valitsus ette suuremaid muudatusi – probleemi lahendamiseks piisavat Rõivase loodud ekspertidest koosnevast töörühmast. Julgen selle kasus tõsiselt kahelda.“
„Keskfraktsioon esitas riigieelarvele mitmeid ettepanekuid, mis oleks aidanud tavainimest ning pakkunud laiemat vaadet. Paraku on aastatega selgeks saanud, et ükskõik, mida opositsioon suudab katteallikana leida, on ette teada, et need ei sobi. Opositsiooni katteallikad pole kunagi sobinud ega ei hakkagi koalitsioonile sobima. Me oleme kõike proovinud. Ühel aastal kirjutasime isegi juba kevadel rahandusministeeriumile kirja, et mida tuleks järgmise aasta riigieelarve planeerimisel arvestada. Sellele kirjale ei tulnud isegi vastust. Opositsioon on vaja tasalülitada ja seda ka jõuliselt tehakse. Sellest on siiralt kahju, sest koalitsioon on oma tarkusest saanud hakkama taas sihitu eelarvega, millele Keskerakond omalt poolt küll hääli anda ei saa,“ lõpetas Kadri Simson.
Teate edastas:
Jaan Männik
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni pressiesindaja
Tel 53 474 246
Reformierakond piirilepingule preambuli lisamist ei toeta
“Eesti idapiiri paikapanek pärast juba 19 aastat tagasi lõppenud piiriläbirääkimisi ja pärast kümme aastat tagasi välisministrite poolt allkirjastatud piirilepingut tuleb lõpuni viia. Selle teema jätkuv lahtihoidmine ei anna meile midagi juurde,” selgitas Pentus-Rosimannus.
“Praeguses piirilepingu ratifiteerimise eelnõus on selgesõnaliselt öeldud, et tegu on lepinguga, mis reguleerib üksnes piiriga seotud küsimusi, ning ka õiguskantslerite korduvad analüüsid on üheselt kinnitanud, et Eesti õigusliku järjepidevuse põhimõte on selle lepingu sõlmimisel kaitstud,” toonitas riigikogu liige.
“Miks EKRE seda küsimärgi alla tahab seada ja millistes huvides kord juba läbikäidud preambulit reanimeerida, üritades segadust tekitada, on omaette küsimus. Reformierakond piirilepingule preambuli lisamist ei toeta,” lisas ta.
Riigikogu väliskomisjoni liige
Keit Pentus-Rosimannus
[email protected]
+372 5040884
Riigikogu võttis vastu väikeettevõtja aruandekohustust kergendava seaduse
Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (65 SE) kaasajastab arvestusala õigusraamistikku ning viib selle kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Seadus annab selged kriteeriumid, kes on mikroettevõtja, väikeettevõtja, keskmise suurusega ettevõtja ja suurettevõtja ning mis on väike konsolideerimisgrupp, keskmise suurusega konsolideerimisgrupp või suur konsolideerimisgrupp.
Samuti annab seadus võimaluse mikro- ja väikeettevõtjatel esitada senisest lühem majandusaasta aruanne. Seaduse järgi koosneb mikro- ja väikeettevõtja raamatupidamise aastaaruanne vähemalt kahest põhiaruandest (bilanss, kasumiaruanne) ning lisadest. Nii ei pea mikro- ja väikeettevõtjad enam esitama näiteks tegevusaruannet.
Seaduse seletuskirja kohaselt õnnestub nii vähendada Eesti ettevõtjate halduskoormust ilma, et sama ajal kahjustuks ettevõtluskeskkonna usaldusväärsus ja läbipaistvus.
Seaduse poolt hääletas 65 saadikut, vastu oli 5 ning üks saadik jäi erapooletuks.
Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud avaliku teabe seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (71 SE) teise lugemise. Eelnõu peamine eesmärk on jõustada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta. Lisaks soovitakse lahendada praktilised kitsaskohad, mis on tekkinud nii teabevaldajatel kui ka järelevalve teostajatel avaliku teabe seaduse nõuete täitmise üle järelevalve teostamisel.
Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).
Riigikogu pressiteenistus
Urmas Seaver
T: 631 6352; 50 39 907
[email protected]
Päringud: [email protected]
Riigikogus moodustati Eesti-Kanada ja Eesti-Kuuba parlamendirühmad
Krossi sõnul on Eestil Kanadaga erilised suhted. „Kanadas elab suur ja elujõuline Eesti kogukond, Kanada on meie liitlane NATO-s ning on viimastel aastatel olnud aktiivne Ukraina reformide toetaja. Kanada äsjased valimised tõid riigile uue valitsuse ja uue parlamendienamuse, kellega tihedate suhete loomine on mitmel tasandil Eesti huvides,“ ütles Kross.
Eesti-Kuuba parlamendirühma moodustamist põhjendas Eerik-Niiles Kross Kuuba tähtsuse kasvuga. „Kuuba avanemine maailmale ning tõenäosed reformid poliitikas ja majanduses saab arvatavasti olema lähiaastate üks olulisemaid muudatusi Ladina-Ameerika ruumis. Eesti huvides on olla nende protsesside kaasaaitaja ning parlamentaarne diplomaatia saab siin mängida teedrajavat rolli,“ ütles Kross.
Eesti-Kanada parlamendirühma kuuluvad Yoko Alender, Maire Aunaste, Jüri Jaanson, Toomas Kivimägi, Kristjan Kõljalg, Kalvi Kõva, Maris Lauri, Lauri Luik, Sven Mikser, Kalle Palling, Keit Pentus-Rosimannus, Valdo Randpere ja Mihkel Raud.
Eesti-Kuuba parlamendirühma kuuluvad Yoko Alender, Andres Anvelt, Maire Aunaste, Mihhail Korb, Kristjan Kõljalg, Lauri Luik, Keit Pentus-Rosimannus, Valdo Randpere ja Mihkel Raud.
Parlamendirühmade kaudu saavad Riigikogu liikmed suhelda teiste riikide parlamentidega, viia ellu välispoliitikat ja tutvustada meie riiki mujal maailmas.
XIII Riigikogu on moodustanud kokku 46 parlamendirühma ja 56 ühendust.
Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
[email protected]
Päringud: [email protected]
Anvelt: riigieelarve aitab lahendada mitmeid valukohti
„Meie jaoks on oluline, et tuleva aasta eelarve paneb rõhku lastetoetuste tõusule, mis jätkub ka järgnevatel aastatel. Kuidagi ei saa alahinnata 5,7 protsendilist pensionitõusu, mis on viimaste aastate üks suuremaid,“ ütles sotsiaaldemokraatide fraktsiooni juhtiv Anvelt. „Kindlasti ei ole siin tegu liigsete sotsiaalkulutustega. Eesti riik ei ole varasematel aastakümnetel paistnud silma sellega, et ta aitaks järele neid, kes kas oma nooruse või vanaduse tõttu džungliseaduste korral ellu ei jääks. Sotsiaaldemokraadid näevad oma rolli just selles, et seista tänases võimupoliitikas ka nende eest, kes muidu jääksid kaitseta.“
Sotsiaaldemokraadid tunnistavad samas seda, et kehtiva maksupoliitikaga on sotsiaalvaldkonnas raske midagi rohkemat ära teha, lisas Anvelt.
Anvelt tõstis esile, et riigikogu suutis eelarve menetlemise käigus leida lahenduse mitmele valukohale või siis probleemi leevendada. „Ligi 200000 eurot saavad naiste varjupaigad, mille Norra-poolne rahastus lõpeb kevadel. Samuti leiti vahendid, et suurendada õpetajate palgakasvu nelja protsendi asemel ligi kuus protsenti. Õnnestus toetada ka parvlaevaliiklust, et pileti hinnatõus ei oleks nii kõrge ning tagada, et rahvusringhääling saab uuel aastal näidata erinevaid spordiülekandeid,“ loetles Anvelt.
- aasta riigieelarve poolt hääletas 58 saadikut.
Täiendav info:
Andres Anvelt
5247747
EKRE fraktsioon ei toetanud Erakooliseaduse muutmise eelnõud
Erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu läbis esimese lugemise ja läheb nüüd teisele ringile. Teisele lugemisele saatmise poolt oli 56 ja vastu 38 saadikut. EKRE fraktsioon hääletas kehtiva seaduse muutmise vastu. Põhiettekandega fraktsiooni nimel esines kultuurikomisjoni liige Jaak Madison.
Madison pani imeks, et Haridus- ja Teadusministeeriumis ei soovita või ei taheta teha uurimusi selle kohta, kui paljusid lapsi ja lapsevanemaid selline seadusemuudatus mõjutab? Ja kui palju on tegelikult neid lapsi, kelle vanemad ei suuda õppemaksu tõusuga kaasa minna ning jätkata seetõttu kooliteed erakoolides?
EKRE fraktsioon pole rahul, et välja ei ole uuritud, kus on nn punased alad koolidest, kes ei saa enam kohalikelt omavalitsustelt toetust peale nimetatud seadusemuudatuse rakendumist. „Seejärel saaks ju minna otse koolidesse ja teha uuringud lapsevanemate kohta, kui paljud neist on võimelised maksma kas 50% või 70% kõrgemat õppemaksu? Ja kuhu suunatakse need õpilased, kelle vanemad ei suuda kõrgemat maksu maksta ja peavad seetõttu erakoolidest lahkuma? Kas riigi- ja munitsipaalkoolid on nende vastuvõtuks valmis?“ ütles Madison
Seda paraku tehtud pole ja see on halb! “Lapsed ei saa ju oma haridusteed pooleli jätta ja nende vanemad on samuti maksumaksjad, järelikult on neil täielik õigus kohale kodujärgses riiklikus- või munitsipaalkoolis, ütles Madison. „Praegu on Eestis tegutsevaid erakoole 46 ja ministeerium ei saa neid lihtsalt ignoreerida.“
Madisoni arvates on erakoolide toimetuleku vahendite kärpimine nii lühikese etteteatamisega ülimalt riskantne samm riigi poolt, kes tõmbab vaiba jalge alt ära erakoolidelt, kus praegu õpib üle 5700 õpilase, ja järgmisel aastal ehk veelgi rohkem. 2017 on kohalikud valimised, mis tähendab et parteidel on siin veel mõttekoht kas sattuda suure hulga inimeste pahameele alla või kasutada paindlikemaid meetodeid.
EKRE fraktsioon taunib erakoolide survestamist selleski mõttes, et munitsipaal- ja eriti riigikoolides on kergem läbi viia valitsustele meelepärast multikultuurset ideoloogiat.
Fraktsioon kavatseb esitada ka muudatusettepanekuid, mille tähtajaks on 23.detsember.
Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon taotleb Eesti-Vene piirileppe ratifitseerimise seadusele preambuli lisamist
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon esitas ettepaneku lisada preambul Eesti-Vene riigipiiri lepingu ning Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu ratifitseerimise seadusele.
Rahvaerakonna muudatusettepaneku kohaselt tuleks seadusele lisada preambul järgmises sõnastuses:
„Lähtudes 1918. aasta 24. veebruaril välja kuulutatud Eesti Vabariigi õiguslikust järjepidevusest, nii nagu see on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduses, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1991. aasta 20. augusti otsusest “Eesti riiklikust iseseisvusest” ja Riigikogu 1992. aasta 7. oktoobri deklaratsioonist «Põhiseadusliku riigivõimu taastamisest» ning silmas pidades, et käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud leping muudab kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 122 osaliselt 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepingu artikli III lõikes 1 määratud riigipiiri joont, ei mõjuta ülejäänud lepingut ega määra piirilepingutega mitteseotud kahepoolsete küsimuste käsitlemist.“
Rahvaerakonna fraktsiooni teatel on preambuli lisamine vajalik Eesti Vabariigi järjepidevuse kinnitamiseks. Preambul aitab ära hoida erinevaid tõlgendusi Tartu rahulepingu kehtivuse kohta ning näitab Venemaa valmisolekut kinnitada Tartu rahulepingu artiklit II, kus on sõnastatud järgmine Venemaa-poolne Eesti iseseisvuse tunnustus.
Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni aseesimees Henn Põlluaas kinnitab, et erakond ei ole taganenud seisukohast, et Eesti-Vene piirilepingu sõlmimiseks puudub igasugune vajadus ning vähimadki poliitilised, majanduslikud või muud põhjendused.
“Tartu rahule viitava preambuli lisamist taotleb Rahvaerakonna fraktsioon selleks, et võimaliku piirilepingu ratifitseerimise puhul ära hoida meie enesemääramisõiguse, riikliku iseseisvuse ja õigusjärgsuse printsiibi jäädav kahjustamine,” selgitab Põlluaas.
Piirilepingu sõlmimine ilma viiteta Tartu rahulepingule toob Põlluaasa sõnul kaasa meie riikluse alustala, Tartu rahulepingu kehtivuse ja Eesti Vabariigi juriidilise järjepidevuse katkemise.
“Alistudes Venemaa survele niivõrd olulises enesemääramisõigust ja suveräänsust puudutavas küsimuses, tunnistab Eesti ennast ENSV järglaseks kõiges sellest tulenevas. Märge lepingus, nagu reguleeriks leping vaid piiriküsimust, jätab Venemaale vabad käed meie ajaloo ja õigusjärglusega ümber käimiseks, mis ongi üks Kremli taotlustest. On ju Venemaa järjekindlalt eitanud Tartu rahulepingu kehtimist ja Eesti okupeerimist, nõudnud muulastele kodakondsuse nullvariandi ja kakskeelsuse sisseseadmist. Piirilepingu sõlmimine ilma Tartu rahulepingut märkimata annab tema nõudmistele aluse.”
Putini Venemaa soovimatus meie alasid tagasi anda ei tähenda, et me neist aladest loobuma peaksime, toonitab Põlluaas. “Ajutine kontrolljoon toimib ja meil on aega oodata. Kunagi saabub ehk aeg, mil õiglus ja demokraatia jõuavad ka Venemaale.”
Riigikogu eelinfo neljapäevaks, 10. detsembriks
Kell 10 – täiskogu istung
Kolmandal lugemisel on: valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (65 SE). Eelnõu kaasajastab arvestusala õigusraamistikku ning viib selle kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Olulisemate teemadena käsitletakse eelnõus mikro- ja väikeettevõtja majandusaasta aruande lihtsustamist, mikro- ja väikeettevõtja ning keskmise suurusega ja suurettevõtja määratlemise kriteeriume.
Teisel lugemisel on: valitsuse algatatud avaliku teabe seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (71 SE). Eelnõu peamine eesmärk on jõustada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta. Lisaks soovitakse lahendada praktilised kitsaskohad, mis on tekkinud nii teabevaldajatel kui ka järelevalve teostajatel avaliku teabe seaduse nõuete täitmise üle järelevalve teostamisel.
Kell 14 – komisjonide istungid
kultuurikomisjonis – Euroopa Liidu liikmesriigist ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (117 SE); põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu (140 SE), kutsutud haridus- ja teadusministeeriumi esindajad.
õiguskomisjonis – 15 minutit pärast Riigikogu täiskogu istungit: kooseluseaduse rakendamise seaduse eelnõu (114 SE), kutsutud justiitsministeeriumi esindajad.
Sündmused
Kell 8 – Euroopa Liidu asjade komisjoni ja väliskomisjoni liikmed kohtuvad Suurbritannia välisministeeriumi Euroopa Liidu osakonna peadirektor Richard Woodi ja suursaadik Christopher Bruce Holtbyga.
Kell 10.15 – Euroopa Liidu asjade komisjon ja väliskomisjon kohtuvad Ungari välisministri Péter Szijjártóga.
Kell 11 – Riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder osaleb Eesti Olümpiakomitee esindajatekogu istungil.
Kell 11.15 – väliskomisjon kohtub Uus-Meremaa erisaadiku Jim McClay`ga (L251).
Kell 12 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas on jõulueelsel kohtumisel Põhja-Tallinna sotsiaalkeskuses ja kell 14 Lasnamäe sotsiaalkeskuses.
Välislähetused
10. – 13. detsember
Kultuurikomisjoni aseesimees Aadu Must osaleb Balti Assamblee presiidiumi istungil ja GUAM (Gruusia, Ukraina, Armeenia ja Moldova) Parlamentaarse Assamblee 8. istungjärgul Kiievis.
Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
6316356; 515 3903
[email protected]
Päringud: [email protected]
Martin Helme sõnavõtt soolise võrdõiguslikkuse probleemkomisjoni moodustamise istungil
Täna 10.11.15 läbis esimese lugemise otsuse eelnõu Soolise võrdõiguslikkuse probleemkomisjoni loomisest. Toome ära fraktsiooni esimehe Martin Helme sõnavõtu.
“Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon toetas eelnõu täies koosseisus. Aga tänase esinemise järel on meil pisukesed kõhklused. Meile tundub, et meile on pisut nagu põrsast kotis müüdud. Jutt käis palgalõhe vastasest võitlusest eelkõige. Me oleme täiesti nõus, et see probleem on Eestis olemas ja see probleem vajab lahendamist. Me siiski ei usu, et inimesed on üks ühele võrdsed, me usume võrdõiguslikkusesse. See tähendab, et meil kõigil peaks olema ühesugused võimalused ennast elus teostada, mitte võimalikult ühesugused tulemused. See on selle tegeliku, ütleme, kogu filosoofilise diskussiooni kaks täiesti erinevat positsiooni.
Nüüd, nagu juhiti korduvalt tähelepanu, on meil selline täiskoosseisus alfaisaste fraktsioon, ei ühtegi naist. Probleem ei ole selles, et meie erakond oleks naistevaenulik. Sugugi mitte. Meie oma valimisnimekirja kokku pannes tegime konkreetselt ettepanekuid oma erakonna liikmetele, naisliikmetele, kandideerida ja pakkusime neile ka väga häid kohti või kõrgeid kohti, mis praeguse valimistulemuse põhjal kindlasti oleks garanteerinud nende sissesaamise Riigikogusse. Probleem oli selles, et meie erakonnas ei olnud sellise ambitsiooniga naisi. Mitmed inimesed ütlesid, et nad parema meelega teevad seda tööd, mida nad praegu teevad. Ja mitmed inimesed ütlesid, et nemad ei taha tulla poliitika esiliinile löögi alla, selle jaoks on ka vaja kutsumust. Nüüd, minul on neli last, nendest kolm on tütred. Minul on kaks õde, tegelikult kolme õde. Ja mina näen iga päev tublisid naisi. Mina näen, kuidas nad, lisaks sellele, et nad teevad tööd, on ajanud endale välja korraliku kõrghariduse. Ja lisaks sellele on nad ka veel, teevad kodus. Mehed tulevad töölt koju ja istuvad teleka taha, naised hakkavad koristama ja süüa tegema. Selline see traditsiooniline soorollide jaotamine Eestis on. Aga ma sellegipoolest arvan, et eriti selle eelnõu kontekstis me siiski peaksime endale aru andma, et eri sood ehk mehed ja naised ei hakka kunagi olema võrdsed, vaid komplimenteerivad üksteist – üks teeb ära ühe asja, mida teine ei saa teha, ja teine teeb ära teise asja, mida esimene ei saa või ei oska või ei taha teha. Meie eesmärk peaks olema mitte võitlevast feministlikust ideoloogiast lähtuv meestevastane viha õhutamine, vaid Eesti tublide, töökate, korralike ja kõrgelt haritud naiste võimaluste avamine, et nad saaksid ennast teostada. Kusjuures ma väga rõhutan seda, et alati peab olema võimalus olla ka kodus ema. Seda rolli tuleb ka väga tähtsustada, seda rolli tuleb ka majanduslikult motiveerida. See on suurem töö, kui tihtilugu üheksast viieni kontoris tagumikutundide ärategemine, see on vastutusrikkam töö igal juhul.
Ma arvan, et kui me viskame kõrvale rängalt laetud ideoloogilised ja üldse mitte head ideed, kvootidest näiteks, siis kindlasti on olemas nii palgalõhele kui ka üldistele sellistele soorollide, ütleme, jaotamisele praktilised ja mõistlikud lahendused. Neid lahendusi peakski otsima, see oli meie arvates selle komisjoni eesmärk. Ma arvan, et me kindlasti peaksime aktsepteerima, et on ka n-ö päris elu. Praegune tööjõu puudus aitab kaasa selle probleemi lahendamisele, kui me anname õige sisendi. Olukorras, kus Eesti naised on kõrgemalt haritud kui Eesti mehed, ei tohiks tegelikult palgalõhe olemas olla, aga ometi ta on. Ja kui me leiame põhjused, siis on kindlasti võimalik leida ka lahendusi. Seda me võiksime toetada. Mingisuguseid kvoote, triibulisi või muud moodi tehtud nimekirju, sellega me kindlasti kaasa tulla ei saa või seda me toetada kindlasti ei saa. Nii et kui meil õnnestub näha, et see komisjon ei muutu mingisuguseks selliseks feministlikuks löögirusikaks – ma loodan, nii nagu sa lubasid –, siis loomulikult on vaja teemaga tegeleda. Kinnitan, et Konservatiivne Rahvaerakond hindab Eesti naisi äärmiselt kõrgelt ja soovib, et neil oleksid sama head võimalused ennast teostada Eesti ühiskonnas, kui on meestel.
Marianne Mikko: soolise võrdõiguslikkuse komisjoni sihiks on muuta ühiskonda võrdsemaks
„Meie eesmärk on muuta ühiskonda võrdsemaks. Riigikogu ei saa jääda pealtvaatajaks olukorras, kus Eestis valitseb Euroopa Liidu sügavaim sooline palgalõhe. Meil ei ole õigust leppida sellega, et Eesti naine teenib mehest keskmiselt 30 protsenti vähem. Seaduseandja peab tunnetama oma vastutusrikast rolli soolise ebavõrdsuse vallas. Riigikogu enamuse tahe on luua probleemkomisjon, mis asub tegelema soolise võrdõiguslikkuse edendamisega,“ põhjendas sotsiaaldemokraat Marianne Mikko saadikute algatust.
Mikko sõnul on viimase nelja aasta vältel saanud ühiskonnale üsna selgeks, et palgalõhe on probleem, mis takistab laiemalt Eesti majanduslikku ja sotsiaalset arengut. „Aga kahetsusväärselt pole naiste ja meeste võrdsuse tagamise osas toimunud edasiviivat arengut. Riigikogu kohus on otsida lahendusi ühiskonna ühele suurimale valukohale – naised on täna nii tööturul kui ühiskondlikus positsioonis kehvemas seisus,“ märkis Mikko.
Loodav komisjon ei asu käsitlema mitte ainult palgalõhe ja alamakstud naiste temaatikat, vaid laiemalt võrdõiguslikkuse probleeme. „Olgu siin eeskujuks äsja ametisse astunud Kanada uus peaminister Justin Trudeau, kelle valitsuse liikmetest on pooled naised ja pooled mehed. Kui tsiteerida Trudeau’d, siis see on nii sellepärast, et käes on aasta 2015, et on 21. sajand!,“ kinnitas Mikko.
Komisjon hakkab Mikko sõnul keskenduma viiele valdkonnale, milleks on meeste ja naiste majanduslik iseseisvus, võrdne tasu võrdse töö eest, võrdne esindatus otsustamistasandil, naistevastase vägivalla lõpetamine ning soolise võrdõiguslikkuse edendamine väliskoostöös. Et komisjoni töö annaks parima tulemuse, on vajalik, et seadusandja ja täitevvõim teeksid tihedat koostööd, lisas ta.
Probleemikomisjoni loomise algatajate seas on kõigi kuue riigikogu fraktsiooni esindajad.
Täiendav info:
Marianne Mikko
56463614
