Katsetati valimiste uut infosüsteemi
Vabariigi Valimiskomisjon, Riigikogu Kantselei valimiste osakond ning IC Süsteemide AS tutvustasid täna Toompeal valimiste uut infosüsteemi, mis tagab Riigikogu, kohaliku omavalitsuse volikogude valimise ja rahvahääletuse ettevalmistamise ning läbiviimisega seotud andmetöötluse.
Tehniliselt baseerub uus süsteem Internetil ja WWW-tehnoloogial ning selle teostas IC Süsteemide AS. Firma kuulub Microlink Groupi ja tema põhitegevusalaks on tarkvaraarendus. Riigihankekonkurss töö teostaja leidmiseks kuulutati välja 1997.aasta detsembris, valimiste uus infosüsteem valmis septembris 1998.
Valimiste infosüsteem võimaldab andmete kiiret sisestamist ning edastamist valimiste ettevalmistamise käigus ja valimispäeval alates valimisjaoskonnast. Samas on kõigil, kel olemas Interneti ühendus, võimalik jälgida valimistulemuse kujunemist reaalajas, aga ka vaadelda valimistulemusi valimisjaoskonna või valimisringkonna kaupa. Kättesaadav on ka kogu informatsioon, mis puudutab valimiseelseid toiminguid – mandaatide jaotus, kandidaatide registreerimine, isiku- ja kontaktandmed jne.
Hinnates arvutiseerimise taset valimiste perioodiks, tõdeti, et ca 700-st jaoskonnast üle Eesti on üks kolmandik võimelised ise andmeid sisestama, ülejäänud peavad kasutama faksi või telefoni. Kõigi maakonna tasandi komisjonidega on arvutiühendus olemas. Seda näitas ka eile toimunud valimissüsteemi testimine, milles osalesid kõik 15 maakonna, Tallinna ja Tartu valimiskomisjoni, neist Valga ja Jõgeva ka jaoskondade tasandil.
Pressikonverentsil jagasid seletusi ja vastasid küsimustele Vabariigi Valimiskomisjoni aseesimees Heiki Sibul, Riigikogu Kantselei valimiste osakonna juhataja Alo Heinsalu, IC Süsteemide AS juhatuse esimees Ülo Puskar ja arendusosakonna juhataja Jüri Saan.
Riigikogu pressitalitus
Riigikogu alustab uut istungjärku uuenenud töökeskkonnas
Maailma ainuke ekspressionistlik parlamendihoone – Riigikogu hoone – on kahel viimasel suvel toimunud remondiga saanud tagasi suurema osa oma ajaloolisest ilmest. Eelmisel suvel taastati originaalkuju ning värvilahendus istungisaalis, sel suvel teise korruse koridorides ning vestibüülis. Originaalvärvide taastamiseks võeti eelnevalt seintest värviproove, mille käigus selgus, et trepikäsipuude nurgeti üksteise peale asetatud rööptahukad olid algselt tumepruunid, mitte aga mustad nagu fotode järgi arvati. Riigikogu hoone värvilahendus koos kolmnurga kujundist lähtuva dekooriga moodustavad nii pinna- kui plastilise ruumikujundava kaunistusena hoone ekspressionistliku interjööri. Vestibüüli ja koridoride pruunid seinad, mida palistab kahelt poolt valgega esile tõstetud must simsipael, vastavad hoone esialgsele värvilahendusele. Remondi käigus vahetati välja ka osa vestibüüli põranda marmorplaatidest.
Taastamise arhitektuurset järelvalvet teostas arhitekt Ülar Saar, detailide eest kandis hoolt sisearhitekt Leila Pärtelpoeg, arhitektuuriajalooliselt konsulteeris kunstiajaloolane Mart Kalm.
Remonditööde peatöövõtja oli AS Inrestauraator Ehitus, elektritööd tegi Energo Konsult ning paekivitööd Haapsalu Paekivi. Koridoride ja vestibüüli remont maksis 1,9 miljonit krooni.
Riigikogu pressitalitus
Herkel: ENPA „eduraport“ on vale mõiste
Täna Strasbourgis alanud ENPA sügissessioonil käsitleti tavakohast assamblee tegevust kahe istungjärgu vahel käsitlevat „Assamblee eduraportit“, mille puhul Euroopa rahvapartei nimel esines sõnavõtuga Eesti delegatsiooni esimees Andres Herkel. Ta alustas oma sõnavõttu kriitilise märkusega „eduraporti“ mõistele. „Mis eduraportist me räägime, kui vaadeldaval perioodil algas sõda kahe liikmesriigi vahel ning suveräänne Georgia riik langes teise liikmesriigi, Venemaa, sõjalise agressiooni ohvriks?“ küsis ta.
Oma sõnavõtu lõpposas andis Herkel ülevaate 16.-18. septembrini toimunud valmiseelsest missioonist Bakuus. Herkel juhib ka ENPA vaatlusmissiooni 15. oktoobril toimuvatel Aserbaidžaani presidendivalimistel.
Homme ja neljapäeval on assambleel diskussioon Georgia ja Venemaa vahelise sõja tagajärgedest. Sellel teemal on sõnavõtuks registreerinud juba enam kui 120 parlamendiliiget.
Menetlusse võeti eelnõu dokumentidesse biomeetriliste andmete kandmiseks
Riigikogu juhatuse otsusega menetlusse võetud valitsuse 12. aprillil algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (879 SE) eesmärgiks on sätestada Eesti õiguses isikut tõendavates dokumentides biomeetriliste andmete kasutuselevõtmise regulatsioon, täiendades vastavat seadust. Biomeetria rakendamise eesmärk dokumentides on luua usaldusväärne side dokumendi seadusliku kasutaja ja dokumendi vahel suurendades seeläbi riigi ja kodanike julgeolekut. Sellisel viisil täiustatav turvalisus on oluline esmajärgus EL välispiiridel teostatava isikute kontrolli paremaks läbiviimiseks, mis võimaldab õiguspäraselt reisivatel isikutel sujuvamalt piiri ületada ning teisalt võltsitud dokumentide kasutajaid paremini avastada. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Res Publica fraktsiooni 12. aprillil esitatud Riigikogu otsuse “Riigikogu otsuse “Riigieelarve kontrolli komisjoni moodustamine” muutmine” eelnõu (880 OE) kohaselt lahkub komisjoni liikmete hulgast Taavi Veskimägi, kelle asemel saab komisjoni liikmeks Aivar Õun. Juhtivkomisjoniks põhiseaduskomisjon.
Riigikogu pressitalitus
Gunnar Paal , 6316351
Euroopa põhiseaduse lepingu ratifitseerimine läbis esimese lugemise
Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud Euroopa põhiseaduse lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (645 SE) esimese lugemise. Põhiseaduse leping konsolideerib kõik varasemad aluslepingud üheks dokumendiks ja tunnistab kehtetuks kõik liidu ja ühenduse toimimist käsitlevad aluslepingud. Kehtima jäävad Eesti Euroopa Liiduga ühinemise tingimused. Valitsus esitas eelnõu Riigikogu menetlusse 5. mail 2005.
Välisminister Urmas Paet selgitas oma ettekandes, mis kaalutlustel on oluline põhiseadusleppe ratifitseerimine. Isegi kui peaks juhtuma, et leping tema praegusel kujul ei jõustu, oleks lepingu ratifitseerimine meie poolt selge sõnum Euroopale. See näitaks, et Eesti jaoks on tähtsad lepingusse kätketud euroopalikud väärtused ja poliitilised kokkulepped. „Eesti ütleks sellega, et me peaks edasi liikuma ja tugevdama koostööd valdkondades, mis on Euroopa Liidu elanike turvalisuse ja heaolu suurendamise huvides. Seega ka meie, eestlaste, huvides,” rõhutas Paet. Välisminister ei välistatud, et ka lepingu tagasi lükanud riigid selle praegusel kujul mõne aja möödudes siiski ratifitseerivad. „Euroopa põhiseaduse lepingu ratifitseerimine on oluline Euroopale ja Eestile,” toonitas välisminister.
Põhiseaduskomisjoni esimees Urmas Reinsalu andis ülevaate töörühmas ja komisjonis toimunud arutlustest. Reinsalu selgitas töörühma seisukohta, et Euroopa põhiseaduse lepingu ratifitseerimise eelnõu kui välislepingut on võimalik Riigikogus ratifitseerida eelnevalt põhiseadust muutmata. Põhiseaduskomisjoni esimees märkis, et praeguse leppe ratifitseerimise menetlusel on poliitiline tähendus. Reinsalu rõhutas, et leppel on kahtlemata määratu mõju meie põhiseaduslikkule keskkonnale ja olgugi, et töörühm kujundas loetletud küsimustes oma seisukohad konsensuslikult, siis oli töörühmas üpris arvukalt erinevaid seisukohti kitsamates küsimustes. Põhiseaduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada.
Läbirääkimistel võtsid sõna fraktsioonide esindajad: Mart Nutt (Isamaaliit), Evelyn Sepp (Keskerakond), Sergei Ivanov (Reformierakond), Peeter Kreitzberg (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Janno Reiljan (Eestimaa Rahvaliit) ja Marko Mihkelson (Res Publica).
Põhiseaduskomisjonile muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 8. märts kell 18.
* * *
Riigikogu võttis 75 poolthäälega (1 erapooletu) vastu Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ja Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud Eesti Vabariigi töölepingu seaduse muutmise seaduse (763 SE), millega tunnistatakse kehtetuks paragrahvid, mis võimaldavad lõpetada töötaja töölepingu tema 65 aastaseks saamisel.
Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse ja vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu (749 SE) teise lugemise.
Riigikogu lõpetas veel kolme eelnõu esimese lugemise:
valitsuse algatatud punase risti nimetuse ja embleemi seaduse eelnõu (795 SE);
valitsuse algatatud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise seaduse eelnõu (803 SE);
valitsuse algatatud Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (814 SE).
Infotunnis vastasid keskkonnaminister Villu Reiljan ja siseminister Kalle Laanet küsimustele keskkonnareostuse kohta.
Riigikogu ees andis ametivande asendusliige Aadu Must.
Infotunnis esitatud küsimused ja nendele antud vastused ning Riigikogu istungi stenogramm on internetis aadressil: http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/stenograms.form
Riigikogu pressitalitus
Gunnar Paal , 6316351
Keskerakond: Eesti põllumehed väärivad naabritega võrdset tuge
Riigikogu Keskerakonna fraktsioon plaanib tuleva aasta riigieelarvesse teha muudatusettepaneku, millega tagataks Eesti põllumeestele 23 miljoni euro suurune otsetoetus. Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimehe Kadri Simsoni sõnul on väljakujunenud ebakindlas turusituatsioonis kohustus lõpetada olukord, kus Eesti põllumehed on ilma toetustest, mida makstakse lähinaabrite juures.
„Juba tänavusel aastal oli valitsusel võimalus Eesti põllumehi täiendavalt aidata. Paraku teame, et seda ei tehtud. Ka tuleva aasta eelarves on meil vastavalt Euroopa Liidu reeglitele õigus aidata põllumehi otsetoetustega 23 miljoni euro ulatuses, kuid ka sellist kulutust ei näe eelarve ette. Kui soovime, et Eesti põllumehed püsiksid Euroopas konkurentsis ning maaelu areneks, tuleb eelarves leida puuduolevad summad põllumeeste otsetoetusteks,“ sõnas Kadri Simson.
Simsoni sõnul näitab valitsuse otsus mitte eraldada põllumeestele täiendavaid vahendeid nende suutmatust teadvustada põllumajanduse ja toiduturu tegelikku olukorda. Toetustest ilmajäämine tuli eriliselt raskel ajal, mil Venemaa kehtestatud sanktsioonid mõjutavad tervet sektorit.
„Toetuseid mitte makstes jätame me sisuliselt põllumehed lubatud abita. Selline hoolimatus ei jäta aga mõjutamata töökohti maal ning laiemalt kodumaise toidu konkurentsivõimet ning hinda. See on valikute küsimus, kas eelistame Eestimaist või sobivad meile välismaised toiduained enam,“ lõpetas Kadri Simson.
Riigieelarve muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 5. novembril. 2015. aasta Riigieelarve jõuab riigikogus teisele lugemisele 19. novembril.
Lisainfo:
Jaan Männik
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni pressiesindaja
Pakosta: Euroopa ei tohi unustada sõda Gruusias
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) kolmapäevasel istungil Strasbourgis tekitas vaidlusi raport Gruusia demokraatlike institutsioonide toimimise kohta. Eesti delegatsiooni liige Liisa Pakosta pidas oma kõnes raporti seisukohti liiga vaoshoituks.
“Gruusia on demokraatia arengus õigel teel, aga kõige põletavam probleem on hetkel Gruusia territoriaalne terviklikkus. Hiljutised presidendivalimised Abhaasias oli farss ja seda peaks selgesõnaliselt taunima nii rahvusvaheline üldsus kui antud raport,“ ütles Pakosta.
Pakosta hinnangul on Venemaa agressioon territoriaalse terviklikkuse vastu Gruusias ja Ukrainas väga sarnane.
„Euroopa ei tohi unustada sõda Gruusias. On kahetsusväärne, et Euroopa kontinendil on üle kuue aasta nii-öelda halle alasid nagu Abhaasia ja Lõuna-Osseetia. Sinna puudub ligipääs nii rahvusvahelistel organisatsioonidel kui inimõiguse ekspertidel,“ ütles Pakosta.
Pakosta sõnul on vaja toetada mitmeparteilist vaba demokraatiat Gruusias. „Opositsiooni mahasurumine eelvangistuste ja poliitiliselt kallutatud süüdimõistmistega seavad Gruusia demokraatia ohtu, ehkki riigis on ka palju väga positiivseid arenguid,“ ütles Pakosta. Pakosta kutsus oma Euroopa kolleege hoidma Gruusiale uks lahti nii Euroopa Liidus kui NATO-ga liitumisel.
ENPA raport tunnustab Gruusia võime ulatuslike reformide elluviimisel, et tugevdada demokraatlikke institutsioone ja tagada iseseisev õigussüsteem (link raportile).
Kolmapäeva õhtul on ENPA päevakorras debatt Ukraina olukorrast, mida juhib Eesti delegatsiooni liige Mailis Reps.
Riigikogu pressiteenistus
Vakra: varjatud prügimaksu asemel peab Tallinn hakkama ise jäätmeid vedama
Pressiteade
1. oktoober
Sotsiaaldemokraadist riigikogu keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra kinnitusel tuleb käimasoleva prügivaidluse käigus leida tarbijat kaitsvad lahendused ja mitte minna varjatud prügimaksu kehtestamise teed, nagu seda teeb praegu Tallinna linn.
„Valitsuskoalitsioonis kokkulepitud eelnõu eesmärgiks oli kaitsta tarbijaid ja päästa elanikud prügimaksust. Avalik, läbipaistev ja kõigile arusaadav prügiveo riigihange tagaks madalaima teenuse hinna. Kahjuks tekitab Tallinn praegu juurde allasutusi ja vahekehasid, mis võimaldab lisada prügiveo konkursi võitnud hindadele veel ka linnapoolse vahendustasu,“ võttis Vakra olukorra, mis on tekkinud pärast riigikohtu otsust peatada jäätmeseaduse muudatuste jõustumine.
Vakra hinnangul on selgelt tegu varjatud prügimaksuga, mis aitab Tallinna linnal katta aina suurenevaid eelarvekulusid ja millest elanikel pole võimalik keelduda. „Jäätmeseaduse muudatuste sihiks oli lõpetada nõukogude aeg, kus hinnad kehtestati oma äranägemise järgi ja kus puudus turuloogika. Selleks, et konkurents ka tegelikult paraneks, tuleks kunstlike vahekehade asemel luua reaalselt tegutsevaid munitsipaalomandis olevaid prügiveo ettevõtteid,“ rääkis Vakra.
Eelmisel nädalal tegi keskkonnakomisjon riigikontrollile ettepaneku auditeerida põhjalikult seda, kui sihipäraselt ja efektiivselt on viimasel kümnendi kasutatud jäätmehoolduse arenguks eraldatud vahendeid. „Jäätmemajanduse korraldamisel on esile kerkinud rida probleeme, mille lahti arutamiseks tuleb astuda otsustavaid samme. Riigikontrolli auditi põhjal saame välja töötada konkreetsed ettepanekud,“ selgitas Vakra.
Tema sõnul on igati õigustatud Lääne-Viru omavalitsuste mure seoses kunagiste ebamõistlike ja kahjumit tootvate investeerimisotsustega, mida soosis riigi toonane lühinägelik jäätmepoliitika. „Olen kohtunud MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskuse esindajatega, et leida olukorrale kõiki osapooli rahuldav lahendus. Omavalitsustele tuleb riiklikult tagada läbipaistev ning arusaadav jäätmehoolduse rahastus, mitte mõelda välja kontrollimatuid ja arusaamatuid makse,“ lausus Vakra.
Täiendav info:
Rainer Vakra
58002828
Kalle Palling: Gruusia on Euroopa Liitu oodatud
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kalle Palling kohtus täna 23-liikmelise Gruusia ajakirjanike delegatsiooniga, kes on Eestis õppevisiidil.
Kohtumisel riigikogus keskenduti Gruusia Euroopa Liidu suunalisele integratsioonile ning sellele, kui oluline on ajakirjanike seisukohast teavitustöö tegemine.
„Ma tean, et Euroopa Liidu assotsiatsioonilepingu rakendamine osutub kulukaks ja reformikava elluviimine pole lihtne ega kiire protsess. Samas tuleb meeles pidada, et reformid aitavad edendada nii Gruusia majandust kui ka Gruusia elanike heaolu. Gruusia võib uhkust tunda, et Euroopa Liiduga integreerumise küsimuses valitseb riigis tugev poolehoid. Samas tuleb jätkuvalt avalikkust teavitada nii edusammudest kui ka takistustest, mis vajavad veel ületamist. Oluline on huvigruppe kaasata,“ lausus Palling.
Kalle Palling ütles kohtumisel, et Eesti toetab vabakaubandus- ja assotsieerumislepingute kiiret ratifitseerimist ja idapartnerlusprogrammi strateegia elluviimist ning kinnitas, et riigikogu alustab lepingute menetlemist oktoobris. Lõpphääletuse peaks riigikogu läbi viima hiljemalt novembri alguses.
Palling peab oluliseks, et nii Gruusiale kui ka Moldovale ja Ukrainale antakse selge Euroopa Liidu liikmelisuse perspektiiv.
Euroopa Liidu asjade komisjoni delegatsioonil on oktoobri lõpus kavas visiit Gruusiasse ja Moldovasse, et avaldada toetust nende riikide EL-suunalisele integratsioonile.
Jüri Jaanson: töövõimereform pakub lahendusi tänastele murekohtadele
Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees Margus Tsahkna (IRL) rääkis eile hommikul „Terevisioonis“, et tema hinnangul on töövõimereform poliitiline otsus, mis tuleb vastu võtta, kuid reformi sisuline lahendus ei huvita kedagi.
„Julgeksin väita vastupidist: täna oleme jätnud puudega inimesed ning omastehooldajad väikese toetusrahaga ise toime tulema. Praegune süsteem pole jätkusuutlik, sest ta ei arvesta inimeste tegelike vajadustega. Siiamaani surume inimesi ühiskonnast eemale ja ütleme, et teie olete võimetud osalema, võimetud töötama, teie panust pole vaja. Töövõimereformiga soovime leida lahendust olukorrale, kus puudega inimeste ettevõtlikkust ei väärtustata. Peame hakkama esile tõstma seda, mida inimene suudab teha, milleks on talle säilinud võime, ja inimesest lähtudes pakkuma just talle vajalikke teenuseid, leidma just talle sobiliku töökoha ning selle töökoha ka ette valmistama,“ selgitas riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Jüri Jaanson.
Tsahkna tõdes, et kuigi reformi eesmärk on hea – puudega inimesed saavad tööle –, siis riik on jätnud tegemata selle, mis puudutab teenuseid, kuidas inimesed saaksid kodust välja.
„Tegelikult on ka siin olemas lahendus: Euroopa Sotsiaalfondi vahenditega soodustatakse kohalike omavalitsuste koostööd teenuste osutamisel. Sotsiaalministeerium plaanib omavalitsusi sotsiaalteenuste arendamisel ja elluviimisel toetada 50 miljoni euroga. Muuhulgas läheb 12 miljonit eurot sotsiaaltransporditeenusele, et tööle pääseks ka see inimene, kes ei saa ise juhtida sõiduvahendit või kasutada ühistransporti. Samuti läheb 9 miljonit eurot isikliku abistaja või tugiisiku teenuse rahastamiseks, kes aitab puudega inimesel tööl käia,“ lausus Jaanson vastulausena.
Tema sõnul on mõeldud ka omastehooldajatele: samadest Euroopa Liidu vahenditest läheb kava järgi eaka või puudega inimese päevahoiule täiendavalt 2,4 miljonit eurot ning koduhoolduse arendamiseks 7 miljonit eurot.
