Riigikogu eelinfo esmaspäevaks, 8. aprilliks
Kell 15 – täiskogu istung
Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.
Riigikogu liikmete arupärimisele Ungari siseasjadesse sekkumise kohta (nr 570) vastab välisminister Margus Tsahkna.
Riigikogu liikmete arupärimisele paljulapseliste perede toetamise vajaduse (nr 339) ja vaenu õhutamise kohta lastega perede suhtes (nr 612) vastab sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
Riigikogu liikmete arupärimisele ühtse eesti kooli kohta (nr 544) õpetajatele antud palgakasvu lubaduste kohta (nr 580) koolireformi kohta (nr 611) inimese seksuaalsust puudutavate õppeainete ning sellega seonduvalt vanemate õiguste kohta (nr 616) vastab haridus- ja teadusminister Kristina Kallas.
Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.
Komisjonide istungid
Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 13.45: Eesti seisukohad 11. aprillil toimuval eurorühma ja 12. aprillil toimuval majandus- ja rahandusnõukogu istungil, kutsutud rahandusminister Mart Võrklaev; uuringust „Riigikogu roll ELi asjade menetlemise protsessis“, kutsutud Tallinna Ülikooli külalisprofessor Lehte Roots ja nooremteadur Erle Neeme;
kultuurikomisjonis – kell 11.10: arvamuse andmine rahanduskomisjonile mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu (364 SE) kohta, kutsutud Kultuuriministeeriumi esindajad, Rahandusministeeriumi esindaja, MTÜ Eesti Land Roveri klubi president Kristjan Vaarmann ning MTÜ Eesti Vanatehnika Klubide Liidu esindajad Indrek Sirk ja Tõnu Piibur; Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele leida lahendus rahvusooper Estonia juurdeehituse rajamiseks“ eelnõu (410 OE);
maaelukomisjonis – kell 11.10: arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seotud toimingute, kutsutud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajad;
majanduskomisjonis – kell 11.10: Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele esitada Riigikogule elektri tootmisvõimsuste ja elektrivõrkude arendamise tegevuskava energiakindluse tagamiseks Eestis“ eelnõu (383 OE), kutsutud algataja esindaja, Kliimaministeeriumi esindajad; infoühiskonna teenuse seaduse, autoriõiguse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (390 SE), kutsutud majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad; riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest, kutsutud majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo;
põhiseaduskomisjonis – kell 11.15: prokuratuuri sõltumatusest, kutsutud riigi peaprokurör Andres Parmas; avaliku teenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (382 SE), kutsutud algataja ja Justiitsministeeriumi esindaja;
rahanduskomisjonis – kell 11.15: tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (337 SE); maksualase teabevahetuse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse täiendamise seaduse (379 SE); tubakatoodete turust; OECD Parlamentaarse Võrgustiku konverentsist;
riigikaitsekomisjonis – kell 11: Eesti-Ukraina julgeolekuleppe sõlmimisest, kutsutud Välisministeeriumi esindaja; Riigikaitsekomisjoni esimehe ja aseesimehe lähetamisest 12.–14. mail Palangasse Leetu Balti ja Põhjala riikide ning Poola ja Saksamaa parlamentide riigikaitsekomisjonide julgeoleku ja riigikaitse foorumile;
sotsiaalkomisjonis – kell 11.10: riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest, kutsutud majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo; tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (401 SE), kutsutud terviseminister Riina Sikkut, Sotsiaalministeeriumi esindaja; ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (töövõimetuse ennetamine) (377 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja;
väliskomisjonis – kell 11.15: välissuhtlemisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (385 SE), kutsutud välisminister Margus Tsahkna;
julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis – kell 13.30: julgeolekuolukorra arengutest, kutsutud Kaitseväe juhataja kindral Martin Herem;
korruptsioonivastases erikomisjonis– kell 13.15: spordimanipulatsioonide käsitlemisest Eesti õigusruumis, kutsutud vandeadvokaat Jaanus Tehver, Keskkriminaalpolitsei juht Oskar Gross ja Kultuuriministeeriumi esindaja (ruum L332);
riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13.15: Rahandusministeeriumi 2024. aasta kevadprognoosist, kutsutud Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe ja riigi rahanduse talituse juhataja Kadri Klaos ning Riigikontrolli kommunikatsioonijuht Priit Simson; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333 ja videosild).
Sündmus
Kell 13.30 – Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann ja liige Maris Lauri ning majanduskomisjoni esimees Priit Lomp ja liige Andres Sutt kohtuvad Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) missiooni esindajatega (A. Rei nõupidamisruum).
Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]
Riigikogu eelinfo reedeks, 8. märtsiks
Komisjoni istung
Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 9: Eesti seisukohad 11. märtsil toimuval Euroopa Liidu tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu istungil, kutsutud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo või majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo, Eesti seisukohad 11. märtsil toimuval eurorühma kohtumisel ja 12. märtsil toimuval EL majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil, kutsutud rahandusminister Mart Võrklaev, ülevaade Eesti seisukohast Euroopa Liidu hädaolukorra instrumendi eelnõude hääletusel Euroopa Liidu nõukogus COM(2022) 459, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja, seisukoha andmine: Nõukogu direktiivi ettepanek äritegevuse kohta Euroopas: tulumaksuga maksustamise raamistik (BEFIT) COM(2023) 532, kutsutud Rahandusministeeriumi esindaja, seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate peakontori maksustamise süsteem ning muudetakse direktiivi 2011/16/EL COM(2023) 528, kutsutud Rahandusministeeriumi esindaja, ülevaade Eesti seisukohast Euroopa Liidu äriühinguõiguse digivahendite direktiivi hääletusel COM(2023) 177, kutsutud Justiitsministeeriumi esindajad.
Sündmused
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb Tartus Balti Kaitsekolledži aastakonverentsil „Venemaa 2024“.
Kell 16.30 – Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu kohtub Prantsusmaa suursaadiku Emmanuel Mignot’ga.
Välislähetused
3.–9. märts
Riigikogu Eesti-Taiwani toetusrühma esimees Kristo Enn Vaga (3.–14. märts) ning liikmed Karmen Joller, Ester Karuse, Katrin Kuusemäe, Tõnis Lukas, Juku-Kalle Raid, Luisa Rõivas ja Jaak Valge kohtuvad Taiwani presidendi Tsai Ing-weni, parlamendi esimehe Han Kuo-yu, peaministri Chen Chien-jeni ja välisministri Joseph Wuga Taipeis Taiwanis.
7.–8. märts
Balti Assamblee liige Margit Sutrop ja Sotsiaalkomisjoni liige Eero Merilind osalevad Balti Assamblee haridus-, teadus- ja kultuurikomisjoni ning heaolukomisjoni ühisistungil Vilniuses Leedus.
Riigikogu pressiteenistus
Eleen Lindmaa
631 6456, 5551 4433
[email protected]
päringud: [email protected]
Hussar Armeenia spiikrile: toetame tihedamaid suhteid Armeenia ja Euroopa Liidu vahel
Hussar kinnitas, et Eesti suhted Armeeniaga on väga head. „Demokraatia ja vabadus on meie ühised väärtused ja teeme kõik, mis saame, et olla Armeeniale toeks demokraatia hoidmisel ja Armeenia püüdlustes tihendada koostööd Euroopa Liiduga,“ rääkis Hussar, kelle sõnul tulenevalt ühisest minevikust mõistame üksteist väga hästi.
Hussar tänas Armeeniat Ukrainale antud humanitaarabi ja rahvusvahelistes organisatsioonides avaldatud toetuse eest. „Ukraina vajab abi ja rohkem ressursse selles brutaalses sõjas, olukord rindel on karm. Ukrainat aidates aitame kaasa reeglitel põhineva maailmakorra püsimisele,“ märkis ta.
Vastates Hussari küsimusele, milliseid samme on Armeenia astunud Euroopale lähemale liikumiseks, kinnitas Simonjan, et Armeenia näeb ennast demokraatliku Euroopa osana ning tõi muu hulgas esile tegevused Armeenia energiajulgeoleku tugevdamisel. Armeenia spiiker märkis, et sõltuvuse vähendamine Vene gaasist on väga oluline nii Euroopa Liidule kui ka Armeeniale ja täpsustas, et märkimisväärne osa Armeenias tarbitavast energiast tuleb juba praegu päikesest, samuti plaanitakse rajada veel üks tuumaelektrijaam. Hussar märkis, et Eesti seisab silmitsi samade teemadega. „Energeetika edasine areng on aktuaalne paljudes riikides. Eestis räägime samuti tuumajaama ehitamise võimalusest ja samas taastuvenergeetika edendamisest,“ märkis ta.
Kohtumisel osales ka Eesti-Armeenia parlamendirühma esimees Mati Raidma. Reedel kohtub Simonjan Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Liisa Pakostaga.
Lisaks on Armeenia parlamendi esimehel kavas kohtumised peaminister Kaja Kallase ja välisminister Margus Tsahknaga.
Fotod (Erik Peinar, Riigikogu Kantselei)
Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]
Menetlusse võeti eelnõu keskkonnamüra sihtväärtuse kohta
Eelnõu lahendab ära õigusliku segaduse, millele on viidanud Õiguskantsler, et atmosfääriõhu kaitse seadusest ei selgu üheselt, millisel juhul tuleb rakendada müra sihtväärtust. Sellest aga võib sõltuda, kas mõnda kohta saab planeerida näiteks elamuid või hooneid, milles on nii äri- kui eluruume.
Seaduse täpsustamise eesmärk on vähendada valglinnastumisega kaasnevat keskkonnamõju ja võimaldada linnaelanikele tervislik elukeskkond. Muudatus mõjutab eelkõige kinnisvaraarendajaid ja nende koostööd kohalike omavalitsuste üksuste kui planeeringu koostamise korraldajatega ning Terviseameti kui planeeringu kooskõlastajaga.
Seletuskirjas märgitakse, et keskkonnamüra on üheks komponendiks, mis mängib elukeskkonna kujundamisel määratavat rolli. Euroopa Keskkonnaameti andmetel on Eestis kõrgetest keskkonnamüra tasemetest mõjutatud üle 300 000 inimese, mis tähendab, et iga viies Eesti elanik on täna negatiivselt mürast mõjutatud. Seletuskirjas märgitakse veel, et hinnanguliselt on 196 400 inimest Eestis mõjutatud pikaajalisest kõrgest öisest autoliikluse mürast. Müra sihtväärtustest lähtumine alade planeerimisel aitab tagada seda, et Eesti elanike mürast tingitud terviseriskid on ruumilisel planeerimisel minimeeritud. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.
Riigikogu juhatus kinnitas muudatused nelja alatise komisjoni koosseisus
Riigikogu juhatus kinnitas Lauri Laatsi lahkumise majanduskomisjoni liikme kohalt ja asumise keskkonnakomisjoni liikme kohale ning Aleksei Jevgrafovi lahkumise maaelukomisjoni liikme kohalt ja asumise majanduskomisjoni liikme kohale.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]
Riigikogu arutles Eesti energeetika tuleviku üle
Kliimaminister Kristen Michali sõnul on kogu maailm liikumas puhta energia suunas. „Isegi kui meil on hetkel vedanud ja talv on veidi jahedam, on planeet keskmisena soojem. Selle juurpõhjustega tuleb tegeleda ja energeetika on üks, millega inimkond saab tegeleda, et hoida meie planeeti paremas korras, et hoida seda loodust, elada ise kauem ja kvaliteetsemalt ning kasvatada oma erinevaid majandusvaldkondi,“ selgitas ta.
Minister ütles, et Eestis on tuulevõimsus kasvanud ja kasvab edaspidigi. Ta tõi näiteks, et 2023. aastal kasvas tuulevõimsus kolmandiku võrra, 2024. aasta lõpuks kahekordistub ja 2025. aasta lõpuks kolmekordistub. Taastuvenergia valikutest rääkides tõi Michal välja, et eesmärkiks on Eesti summaarsest tarbimisest 100 protsenti elektrist katta taastuvatest allikatest. „Me oleme pikalt arutanud erinevaid võimalusi ka valitsuses energeetikutega ja turuosalistega, et milline see järgmine arenguetapp Eestis oleks,“ lisas ta.
Michali sõnul lähtub see arenguetapp mitmest eeldusest. „Üks eeldus on see, et meie majandus kasvab, meil on soov seda kasvatada, meil on vaja teha otsuseid selleks, et majandus saaks kasvama hakata, et siia saaks tulla tootmised ja teenused, mis kasutavad puhast energiat ja on võimelised selle baasilt eksportima,“ ütles ta.
Ministri sõnul on olnud erinevaid valikuid, arutatud on ka tehnoloogianeutraalset kuueteravatist vähempakkumist, mis sisaldub ka koalitsioonileppes, kus eeldati, et see sisaldab ka mereparki. „Kui me võrdleme seda tänase plaaniga, siis tänane plaan, kuhu me jõudnud oleme, on tarbijatele soodsam. Ja tõepoolest, on oluline juhtida tähelepanu sellele, et isegi väiksem maht võib tarbijale kallim olla, kui makstakse kinni kogu toodetud kogus ja lisatakse sellele veel eraldi hinnagarantii salvestused. Kui praegune otsus, mis valitsuskabinet on teinud, on suurema mahuga, aga selles on klausel, et eraldi salvestuse hinnagarantiid ei tule, kuna see arvestab riigisiseselt tarbitud elektrienergiat,“ selgitas ta.
Maailma Energeetikanõukogu Eesti Rahvuskomitee peasekretär Priit Mändmaa keskendus oma ettekandes tarbimispoolele, tasakaalule energiasüsteemis, energia tarbimisele meil ja mujal, aga ka tarbimise kasvatamisele. Mändmaa sõnul peab selleks, et energeetikasektor saaks pikaajaliselt ja jätkusuutlikult majandust toetada, valitsema tasakaal kolme indikaatori vahel. „Tegemist on energeetika trilemmaga, kolmnurgaga, mille otstes on varustuskindlus, sest kui me ei suuda tagada 24/7 elektrivarustust, siis ei ole võimalik ka majandust üles ehitada. Teiseks on taskukohasus, sest energia, mille eest me ei suuda maksta, sellega ei ole midagi peale hakata. Ja kolmandaks keskkonnasäästlikkus, sest me peame ikkagi mõtlema pikaajaliselt ja tuleviku peale,“ selgitas ta.
Mändmaa sõnul saab elektritarbimise kasv toetada Eesti majanduskasvu. „Eelduseks on muidugi see, et see on lisandväärtust loov energia tarbimine, mitte näiteks õuebasseini kütmine, mis lisandväärtust ei loo. Ja olukorras, kus on taastuvelekter, siis me ei pea ka muretsema selle pärast, et kui palju me seda tarbime, sest sellel puudub otsene mõju keskkonnale,“ tõi peasekretär näiteks.
Kokkuvõtvalt ütles Mändmaa, et rikkad riigid tarbivad rohkem energiat, sest rikastes riikides on rohkem energiaintensiivset tööstust, mis väärindab kohalikku ressurssi. Tema sõnul on Eestis energiatarbimine elaniku kohta madal ja lisandväärtust loova tarbimise kasvatamiseks tuleb luua konkurentsivõimeline keskkond. „Üks võimalus on luua ühiskondlik kokkulepe, et tavatarbija panustaks ettevõtlust soodustava konkurentsivõimelise keskkonna loomisesse. Ja lõpetuseks, hea ja jätkusuutlikku majanduskasvu toetav energiasüsteem vastab tasakaalus energia trilemma põhimõtetele,“ ütles ta.
Elering AS-i juhatuse esimees Kalle Kilk rääkis sellest, millised on Eleringi poolt vaadates energeetika rõõmud ja väljakutsed nii lähemas kui kaugemas perspektiivis. Kilgi sõnul on meie võrk täna võimeline liitma suuri tööstusi juurde päris olulises mahus. „Kui me kõik ju saame aru, et tööstus on see, mis meile rikkust toob, et ka siis, kui me siin kohapeal teeme elektrist midagi kasulikku ja seda kasulikku toodet välja ekspordime, see on see, mis meile võib tuua riigina rikkust juurde. Ja meil on võrk täna selline, kuhu tegelikult sellist tüüpi tööstust saab liita ilma suuremate probleemideta päris suures mahus, kuskil 40–50 protsenti ei ole tänase võrguga probleem,“ sõnas esimees.
Kilgi sõnul on Eesti tulevikuplaanides on selgelt sees, et Eesti saaks eksportivaks riigiks elektri mõttes. „Ja sel juhul on just vastupidi meile väga oluline, et nendel hetkedel, kui meil on midagi eksportida, meil oleks ka see turg olemas, et see toob meile raha juurde. Ja nendel hetkedel, kui meil endal ei ole midagi eksportida, siis me saame importida kõige soodsamat kohast üle Euroopa,“ selgitas ta. Ehk tänasega võrreldes tahaks Kilgi sõnul me 10 pluss aasta pärast ikkagi lisaks sellele, et Eestis kohapeal tarbimise maht kasvab, tekitada ka sellelesamale elektri tootjale võimekuse leida endale suuremaid turge.
Riigikogu liige Andres Sutt alustas sellest, et puhas energia on Eesti majanduse konkurentsieelis. Tema sõnul sõltub meie võimekus järgmise kümnendi jooksul kasvatada ühiskonna heaolu väga palju sellest, kui edukad me oleme taastuvenergeetika investeeringute tegemisel, sest ilma piisavas koguses puhta energia pakkumiseta jääb Eesti arengutee seisma. „Selleks, et kümne aastaga kasvaks meie SKP inimese kohta praeguselt ligi 28 000 eurolt näiteks 50 000 euroni, peab majanduse keskmine nominaalkasv ulatuma 6 protsendini ja reaalkasv umbes 4 protsendini. Uute puhta energia tootmisvõimsuste ja uute tööstustarbijate lisandumisel on see kiirem kasv ka saavutatav. Ja kogu taastuvenergia potentsiaali realiseerimisel tegelikult enamgi,“ selgitas ta.
Suti sõnul toetab puhta energia olemasolu piisavas koguses ja võimekus vastavalt nõudluse kasvule uusi tootmisvõimsusi rajada iga Eesti ettevõtte konkurentsivõimet. „Põhjus on väga lihtne: regulatsioonid panganduses ja finantssektoris laiemalt, aga üha enam ka omanike ootuse tõttu pööravad finantsinstitutsioonid oma riskijuhtimises ja finantstoodete hinnastamisel – ehk siis laenumarginaalid ja kõik muud – üha enam tähelepanu kliimariskide maandamisele ja keskkonnajalajälje vähendamisele,“ selgitas Riigikogu liige.
Suti sõnul on nii CO2-emissiooni või keskkonnamõju teatud taset ületavatele sektoritele või ettevõtetele finantsteenuste osutamine ja rahastamine kas välistatud või on see raha hind oluliselt kõrgem ja vastupidi. „Näiteks jätkusuutlikkusega seotud laenude intressimäär võib olla seotud laenuvõtja eelnevalt määratletud keskkonnaalaste eesmärkide täitmisega. Ehk siis mida puhtam sa oled ja mida väiksem on su keskkonnajalajälg, seda madalam on ka sinu finantseerimise kulu,“ ütles ta.
Läbirääkimistel võtsid sõna Riina Solman Isamaa, Rain Epler ning Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Yoko Alender ning Mario Kadastik Eesti Reformierakonna, Igor Taro Eesti 200, Lauri Laats Eesti Keskerakonna ja Jevgeni Ossinovski Sotsiaaldemokraatlikust fraktsioonist.
Fotod (autor: Erik Peinar, Riigikogu)
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Eleen Lindmaa
631 6456, 5551 4433
[email protected]
päringud [email protected]
Riigikogu arutab riiklikult tähtsa küsimusena Eesti energeetika tulevikku
Reformierakonna fraktsiooni aseesimehe Yoko Alenderi sõnul sõltuvad energeetikaalastest valikutest nii majanduse käekäik kui inimeste elujärg.
“Peame siin targalt tegutsema, on selge, et odavaim elekter tuleb taastuvenergiast. Eesti on seadnud endale eesmärgiks toota aastaks 2030 taastuvatest allikatest sama palju elektrit kui on meie aastane tarbimine. Selle sihi suunas ka liigume. Praegune valitsus on astunud ja astumas mitu olulist sammu taastuvenergia võimsuste loomiseks, mis tagavad lisaks puhtamale elukeskkonnale ja varustuskindlusele ka soodsama hinna tarbijale,” ütles Alender.
“Tänase arutelu käigus saame energeetikast suure pildi. Alustades sellest, mida on energeetikas juba tehtud ja kuhu on poliitiliste otsustega praeguseks jõutud, ning muidugi ka sellest, kuhu tegevuskava edasi viib. Samuti räägime sellest, milline on ambitsioon tootmismahtude suurendamiseks ja kuidas see tooks meile rohkem puhast tööstust,” lisas ta.
Riigikogu majanduskomisjoni liige Andres Sutt tõi välja, et puhas energia on Eesti majanduse konkurentsieelis.
“Meie võimekus järgmise kümnendi jooksul kasvatada ühiskonna heaolu sõltub väga palju sellest, kui edukad oleme puhta energia investeeringute tegemisel. Ilma piisavas koguses puhta energia pakkumiseta jääb Eesti arengutee seisma. Nii nagu Põhjamaades, on ka Eestis elektri tarbimismahu kasvu eelduseks investeeringud uutesse taastuvenergia tootmisvõimekusse. Need investeeringud toetavad ka majanduskasvu – Arenguseire Keskuse rohepöörde trendide ja stsenaariumite raporti kohaselt toob iga rohelisse majandusse investeeritud euro tagasi 1,2 eurot,” sõnas Sutt.
Reformierakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelul esinevad ettekannetega kliimaminister Kristen Michal, Maailma Energeetikanõukogu Eesti Rahvuskomitee peasekretär Priit Mändmaa, Elering AS juhatuse esimees Kalle Kilk ning Riigikogu majanduskomisjoni liige Andres Sutt.
Põhiseaduskomisjon arutab välisekspertidega Vene külmutatud varade kasutuselevõttu
Avalikul istungil esineb videopöördumisega Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba. Külmutatud varade kasutuselevõtu mõjudest Venemaale räägivad Venemaa ekspert ja poliitikaaktivist Bill Browder ning majandusteadlane, Venemaa ja Ukraina ekspert Anders Åslund. Oligarhide ja Kremli seostest, aga ka Venemaa Keskpanga külmutatud varadest räägib istungil kaitse- ja julgeolekuvaldkonna mõttekoja RUSI finantskuritegevuse ja julgeoleku-uuringute keskuse direktor Tom Keatinge ning rahvusvahelise õiguse vaatest analüüsib varade kasutuselevõttu rahvusvahelise õiguse ekspert, Harvardi Ülikooli emeriitprofessor Laurence Tribe.
Riigikogu konverentsisaalis peetav avalik istung kestab kella 14–16 ja seda saab jälgida otsepildis nii eestikeelse sünkroontõlkega kui ka inglise keeles. Istungi salvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Valitsuse algatatud eelnõu, mis võimaldab võtta Venemaa külmutatud varad kasutusele Ukraina ülesehituseks ning paremini rakendada Venemaale kehtestatud sanktsioone, läbis Riigikogus esimese lugemise novembri keskel. Enne teisele lugemisele saatmist on põhiseaduskomisjon arutanud vastava regulatsiooni loomist ja selle olulisust korduvalt koos pangandusekspertide, Eesti välispoliitika asjatundjate ja kohtute esindajatega. Järgmisel nädalal osalevad eelnõu arutelul riigiõiguse eksperdid.
Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (332 SE) loob riigisisese mehhanismi, et tagada agressorriigi varaline vastutus rahvusvahelise õiguse kõige raskemate rikkumistega tekitatud kahju eest. Muudatus lubab kasutada Venemaa õigusvastastele tegudele kaasa aidanud inimeste ja ettevõtete varasid ettemaksuna kahjude eest, mida Venemaa Ukrainale võlgneb. Lisaks täpsustab eelnõu rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamisel riigiasutuste pädevusi ning annab neile sanktsioonide rakendamiseks ja järelevalveks selgemad õiguslikud alused.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
Eestisse tuleb visiidile Armeenia parlamendi esimees Alen Simonjan
Simonjan kohtub neljapäeval Riigikogus Hussariga, samuti Eesti-Armeenia parlamendirühma esimehe Mati Raidma ja parlamendirühma liikmetega ning reedel Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Liisa Pakostaga.
Kohtumistel arutatakse võimalusi toetada demokraatlikku Armeeniat, Armeenia ja Euroopa Liidu suhete süvendamist, humanitaarabi andmist Ukrainale ja Venemaa mõju Lõuna-Kaukaasia piirkonnale.
Lisaks on Armeenia parlamendi esimehel kavas kohtumised peaminister Kaja Kallase ja välisminister Margus Tsahknaga.
Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]
Riigikogus vastu võetud seadusega antakse Kaitseressursside Ameti määratud trahvide haldamine MTA-le
Valitsuse algatatud asendustäitmise ja sunniraha seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (340 SE) järgi muutub infovahetus nõuete edastamise ja tasumise kohta automaatseks ning Maksu- ja Tolliametist saab Kaitseressursside Ameti määratud sunniraha ja rahatrahvide sissenõudmise korraldaja ja võlausaldaja õiguste teostaja.
Seadusega täpsustatakse ka kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate inimeste terviseseisundi hindamisega seotud vaiete menetlemise korda. Lisaks kaotatakse õppekogunemisel osalemise kohustusest vabastuse andmise vormistamine haldusaktiga olukorras, kus vabastuse andmise otsustamisel ei ole ette nähtud kaalutlusõigust.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 67 Riigikogu liiget.
Esimese lugemise läbis üks eelnõu
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (284 SE) soovitakse täiendada seadust ja sätestada, et Vene Föderatsiooni kodanikud, kes ei oma Eesti elamisluba, ei saa omandada Eesti territooriumil kinnisasja, kuni Ukrainas toimuv agressioonisõda kestab. Seletuskirjas öeldakse, et Venemaalt tulnud kinnisvaraostjaid tuleb sanktsioneerida analoogselt näiteks sportlastele, kes ei peaks ühegi lipu all olema teretulnud ei olümpiamängudele ega muudele spordivõistlustele. Lisatakse, et täiemahulise agressioonisõja ajal on julgeolekukaalutlustel ja eetilisi põhimõtteid järgides põhjendatud Vene Föderatsiooni kodanikele kinnisvara omandamist piirata.
Läbirääkimistel võttis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel sõna Evelin Poolamets.
Menetlusest langes välja üheksa eelnõu
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõuga (291 SE) sooviti peatada ingliskeelestumine ning leevendada kõrghariduse kvaliteedi ja Eesti vajadustele mittevastavusega seotud probleeme. Eelnõuga sooviti lisada seadusesse säte, mille järgi ei tohi võõrkeelsetel õppekavadel õppivate üliõpilaste osakaal avalik-õiguslikes kõrgkoolides ja riigi rakenduskõrgkoolides ulatuda esimesel õppeastmel üle kaheksa, teisel õppeastmel üle 20 ja kolmandal õppeastmel üle 30 protsendi õppeastme üliõpilastest. Eelnõuga sooviti seadusest eemaldada säte, mille järgi on ülikoolide missioon muu hulgas rahvusvahelistumise toetamine.
Läbirääkimistel võtsid sõna Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Margit Sutrop, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Mart Helme ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Anastassia Kovalenko-Kõlvart.
Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 55 ja vastu 18 Riigikogu liiget. Seega leidis ettepanek toetust ja eelnõu langes menetlusest välja.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõuga (288 SE) sooviti pikendada laenu tagasimaksmisega alustamise tähtaega neljale ja kokkuleppel pangaga viiele aastale ning tõsta õppelaenu piirmäär kümne miinimumpalgani õppeaastas. Samuti sooviti sätestada, et õppelaenu saavad ainult Eesti ja siin õppivate Euroopa Liidu riikide kodanikud. Diferentseeritud õppelaenu tagatised sooviti sätestada selliselt, et Eestis õppivatel Eesti kodanikel pole vaja käendust ega tagatist. Veel sooviti sätestada, et riik kustutab õppelaenust pool, kui laenusaaja loodud perekonnas on üks alaealine laps, ning kogu õppelaenu, kui laenusaaja loodud perekonnas on vähemalt kaks alaealist last.
Läbirääkimistel võtsid sõna Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Anti Poolamets, Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Vadim Belobrovtsev ja Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Andres Sutt.
Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 51 ja vastu 18 Riigikogu liiget. Seega leidis ettepanek toetust ja eelnõu langes menetlusest välja.
Riigikogu liikmete Jaak Valge, Anti Poolametsa, Henn Põlluaasa ja Helle-Moonika Helme algatatud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (192 SE) eesmärk oli tagada rahvusteadustele piisav ja stabiilne rahastus riigieelarvest. Eelnõuga sooviti ette näha, et riigieelarvest teadus- ja arendustegevuse finantseerimiseks eraldatavatest vahenditest eraldataks vähemalt kümme protsenti rahvusteaduste toetamiseks.
Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 53 ja vastu 12 Riigikogu liiget. Seega leidis ettepanek toetust ja eelnõu langes menetlusest välja.
Riigikogu liikmete Kalle Grünthali ja Kert Kingo algatatud prokuratuuriseaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõuga (167 SE) sooviti muuta prokuröride teenistusliku järelevalve korda, et tõhustada prokuröride tegevust oma ülesannete täitmisel ja välistada kriminaalmenetluse kasutamist poliitilistel eesmärkidel. Eelnõuga sooviti ette näha, et teenistuslikku järelevalvet prokuratuuri üle teostaks Justiitsministeeriumi asemel Riigikohus.
Läbirääkimistel võttis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel sõna Mart Helme.
Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 49 ja vastu kaheksa Riigikogu liiget. Seega leidis ettepanek toetust ja eelnõu langes menetlusest välja.
Riigikogu liikmete Leo Kunnase, Henn Põlluaasa ja Ants Froschi algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (177 SE) sooviti vähendada juriidilise isiku tulumaksu määra. Füüsilise isiku tulumaksu määra eelnõuga muuta ei soovitud.
Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 37 ja vastu kaheksa Riigikogu liiget. Seega leidis ettepanek toetust ja eelnõu langes menetlusest välja.
Riigikogu liikmete Leo Kunnase ja Anti Poolametsa algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (182 SE) sooviti vähendada juriidilise isiku tulumaksu määra. Füüsilise isiku tulumaksu määra eelnõuga muuta ei soovitud.
Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 36 ja vastu kuus Riigikogu liiget. Seega leidis ettepanek toetust ja eelnõu langes menetlusest välja.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (217 SE) sooviti eemaldada MTÜ Slava Ukraini nende juriidiliste isikute hulgast, millele annetuste ja kingituste tegemisel ei pea residendist juriidiline isik maksma tulumaksu. Eelnõu järgi oleks MTÜ Slava Ukraini asendatud MTÜ-ga Ukraina eest.
Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 41 ja vastu kaheksa Riigikogu liiget, üks saadik jäi erapooletuks. Seega leidis ettepanek toetust ja eelnõu langes menetlusest välja.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (230 SE) nägi ette kehtestada Eestis tegutsevatele krediidiasutustele täiendav tulumaksukohustus, mis motiveeriks neid muutma oma intressipoliitikat ning tooks lisatulu riigieelarvesse. Möödunud aasta juunis algatatud eelnõu järgi tulnuks residendist krediidiasutusel ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaalil alates 1. juulist 2023 kuni 31. detsembrini 2025 tasuda täiendava maksena 50 protsenti krediidiasutuse teenitud netointressitulust, mis ületab 50 protsenti 2020.–2022. aasta keskmist netointressitulu kvartalis.
Läbirääkimistel võtsid sõna Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Andre Hanimägi ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Martin Helme.
Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 40 ja vastu üheksa Riigikogu liiget. Seega leidis ettepanek toetust ja eelnõu langes menetlusest välja.
Riigikogu liikmete Leo Kunnase, Alar Lanemani ja Ants Froschi algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (264 SE) sooviti langetada üldine käibemaksumäär 18,4 protsendile maksustatavast väärtusest. Vähendatud käibemaksumääraga kaupade ja teenuste käibemaksumäära eelnõuga muuta ei soovitud.
Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 29 ja vastu kolm Riigikogu liiget. Seega leidis ettepanek toetust ja eelnõu langes menetlusest välja.
Üheksa eelnõu arutelu lükkus edasi
Arutelu võimatuse tõttu lükkus edasi Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme ja Henn Põlluaasa algatatud korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (163 SE), Riigikogu liikmete Rain Epleri, Ants Froschi ja Siim Pohlaku algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (263 SE), Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (286 SE), Riigikogu liikmete Siim Pohlaku, Henn Põlluaasa ja Rain Epleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (265 SE), Riigikogu liikmete Rene Koka, Leo Kunnase, Evelin Poolametsa, Siim Pohlaku ja Martin Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (266 SE), Riigikogu liikmete Arvo Alleri, Kert Kingo ja Evelin Poolametsa algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (267 SE), Riigikogu liikmete Kert Kingo, Martin Helme ja Rene Koka algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (268 SE), Riigikogu liikmete Martin Helme ja Siim Pohlaku algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (269 SE) ning Riigikogu liikmete Arvo Alleri, Leo Kunnase ja Rain Epleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (270 SE) esimene lugemine.
Istung lõppes kell 18.47.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]
Eestisse tuleb visiidile Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola
Metsola kohtub president Alar Karise, Riigikogu esimehe Lauri Hussari ja peaminister Kaja Kallasega, kellega annab ka ühise pressikonverentsi. Riigikogu istungi alguses esineb Metsola täiskogu ees kõnega, mida saab jälgida otseülekandes. Ühepäevase visiidi lõpetab kohtumine noortega Tallinna Ülikoolis.
Ajakava 12. veebruaril
Kell 13 – peaminister Kaja Kallas kohtub Stenbocki majas Euroopa Parlamendi presidendi Roberta Metsolaga. Kohtumisele järgneb ühine pressikonverents, mis algab Riigivanemate saalis kell 14. Pressikonverentsi on võimalik jälgida otseülekandes eesti ja inglise keeles.
Kell 14.25 – Riigikogu esimees Lauri Hussar kohtub Riigikogus Euroopa Parlamendi presidendi Roberta Metsolaga.
Kell 15 – Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola peab kõne Riigikogu istungisaalis. Kõnet saab otsepildis vaadata nii eestikeelse sünkroontõlkega kui ka inglise keeles.
Kell 15.35 – president Alar Karis kohtub Euroopa Parlamendi presidendi Roberta Metsolaga.
Kell 16 – Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola kohtub noortega Tallinna Ülikoolis.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
